Rakvere Ametikool 70003840 Piiri 8, 44316 Rakvere 329 5030 ......21. Klaasitööd 3 1 1 1 22. Plastdetailide töötlemine 7 1 3 3 Valikõpingud *10 (6) 1. Autoplekksepatöö alused

Õppeasutus Rakvere Ametikool

Õppeasutuse kood 70003840

Aadress Piiri 8, 44316 Rakvere

Telefon/faks 329 5030 Faks: 329 5031

e-post: [email protected]

Õppekavarühm Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Automaaler nimetus eesti keeles

Carpenter nimetus inglise keeles

Kutseõppeliik kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates 80

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Hannes Mets

kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja nr dir. kk.nr. 1.1-1/62 10.03.2010 pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr.4 03.03.2010 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr.1 10.03.2010 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri

õppedirektor Amet

[email protected] tel. 329 5033 kontaktandmed (telefon, e- post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis…………………………..............…………… kuupäev

Õppekava kood ....................................................

mailto:[email protected]

2

Sisukord I ÜLDOSA .......................................................................................................................... 4

1.1. Õppekava koostamise alus ......................................................................................... 4

1.2. Õppekava eesmärgid ja ülesanded ............................................................................ 4

1.3. Nõuded õpingute alustamiseks .................................................................................. 4

1.4. Õppekava struktuur ................................................................................................... 6

Praktikakorraldus ............................................................................................................. 9

Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ........................................................... 10

1.5. Üldised hindamise põhimõtted ja kriteeriumid ..................................................... 10

1.6. Nõuded õpingute lõpetamiseks ................................................................................ 11

1.7. Õppekava koostajad ................................................................................................. 11

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ......................................................... 12

2.1. ÜLDÕPINGUTE MOODULID ............................................................................... 12

SISSEJUHATUS ERIALASSE ...................................................................................... 12

AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM ...................................................... 13

AUTO HOOLDAMINE .................................................................................................. 14

AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE, KOOSTAMINE ............................. 16

KLIENDI NÕUSTAMINE ............................................................................................. 18

ERIALANE VÕÕRKEEL .............................................................................................. 20

ARVUTIÕPE ................................................................................................................... 21

KESKKONNAOHUTUS ................................................................................................ 23

MATERJALIÕPE ........................................................................................................... 25

MAJANDUSE ja ETTEVÕTLUSE ALUSED .............................................................. 26

TÖÖÕIGUSE ALUSED .................................................................................................. 27

PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED ......................................................... 28

TEHNILINE JOONESTAMINE ................................................................................... 29

TEHNILINE MÕÕTMINE ............................................................................................ 30

LIIKLUSÕPETUS ........................................................................................................... 31

TURVASEADISED ......................................................................................................... 32

2.2. PÕHIÕPINGUTE MOODULID ............................................................................. 33

MAALRITÖÖMATERJALID ....................................................................................... 33

MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED ..................................................................... 34

ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS ............................................................... 35

PINDADE VÄRVIMINE ................................................................................................ 37

3

KLAASITÖÖD ................................................................................................................ 39

PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE ........................................................................... 41

PRAKTIKA ...................................................................................................................... 43

2.3. VALIKÕPINGUTE MOODULID .......................................................................... 45

AUTOPLEKKSEPATÖÖDE ALUSED ....................................................................... 45

AUTOREMONTTÖÖDE ALUSED .............................................................................. 47

AUTODIAGNOSTIKA ALUSED .................................................................................. 48

TEHNIKA UUENDUSED .............................................................................................. 49

AUTOVARUOSADE LOGISTIKA .............................................................................. 50

ELEKTROTEHNIKA ALUSED ................................................................................... 52

KARJÄÄRI PLANEERIMINE ...................................................................................... 53

LISA .................................................................................................................................. 55

LÕPUEKSAMI LÄBIVIIMISE JUHEND ................................................................... 55

ÕPPEKAVAGA SEONDUVA ÕPPEBAASI KIRJELDUS ........................................ 56

4

I ÜLDOSA

1.1. Õppekava koostamise alus Autoerialade riiklik õppekava kinnitatud Haridus- ja teadusministri poolt 12. jaanuaril

2007. a määrusega nr 8

1.2. Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks

autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute

jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette

valmistada selline töötaja, kes:

väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;

oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi

erinevates töösituatsioonides;

on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

töötab tervist ja keskkonda säästes;

oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

omab suhtlemis-, analüüsi- ja informatsiooni hankimise oskust ning valmisolekut

meeskonnatööks.

1.3. Nõuded õpingute alustamiseks

Vastuvõtu üldine kord on määratud Haridusministeeriumi poolt välja antud vastuvõtu

eeskirjadega. Õppima võetakse keskhariduse baasil õpilasi, kelle tervislik seisund arstliku

komisjoni (perearsti) otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist antud erialal. Õpilaste

vastuvõtu korraldab kooli vastuvõtukomisjon vastavalt haridusministri poolt kinnitatud

eeskirjale ja vastuvõtukvoodile.

Sisseastumiseks nõutavad dokumendid.

1. Avaldus kooli astumiseks (täidetakse isiklikult kohapeal);

2. Keskharidust tõendav dokument (lõputunnistus) või selle notariaalselt kinnitatud

koopia;

3. Meditsiiniline tõend, mis lubab õppida valitud erialal

4. Isikut tõendav dokument (pass/ID kaart)

5. 4 fotot suurusega 3x4 cm

Vastuvõtu tingimused koostatakse ja kinnitatakse iga aasta kohta eraldi ja avalikustatakse

kooli koduleheküljel ja stendidel. Vastuvõtukomisjon teeb otsuse kehtivaid nõudeid

arvestades. Otsus protokollitakse ja avaldatakse vastavalt korrale. Puuetega isikute

vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon koos meediku(te)

5

esindaja(te)ga. Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppimaasumine on reguleeritud

EV valitsuse õigusaktidega.

6

1.4. Õppekava struktuur

Õppekava kogumaht on 80 õn, millest 57 õn on praktiline õpe.

Üldõpingud – 38 õppenädalat, millest 16 õn on auditoorset õpet, 15 õn on praktilist tööd ja

7 õn on praktikat (töökeskkonnas).

Põhiõpingud – 36 õppenädalat, millest 6 õn auditoorset õpet, 17 õn praktilist tööd ja 13 õn

on praktikat (töökeskkonnas).

Valikõpingud – 6 õppenädalat, millest 1,5 õn on auditoorset õpet ja 3,5 õn on praktilist

tööd.

Kutseõppeliik: kutseõpe keskhariduse baasil.

Moodulite nimetused, mahud ja auditoorse, praktilise töö ja praktika jaotus.

Mooduli nimetus

Maht õppenädalates

Kokku Auditoorne

töö

Praktiline

töö

Praktika

Üldõpingud 38 16 15 7

1. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 0

2. Autode hooldus- ja remondisüsteem 2 1,5 0.5 0

3. Auto hooldamine 6 0,5 2,5 3

4. Autokere ja sisustuse osandamine,

koostamine

6 0,5 2,5 3

5. Kliendi nõustamine 4 1,5 1,5 1

6. Erialane võõrkeel 3 0,5 2,5 0

7. Arvutiõpe 2 0,5 1,5 0

8. Keskkonnaohutus 1 0,5 0,5 0

9. Materjaliõpe 2 2 0 0

10. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1 0 0

11. Tööõigus alused 1 1 0 0

12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 0

13. Tehniline joonestamine 2 0,5 1,5 0

14. Tehniline mõõtmine 1 0,5 0,5 0

15. Liiklusõpetus 3 2 1 0

16. Turvaseadised 1 0,5 0,5 0

Põhiõpingud 36 6 17 13

17. Maalritöömaterjalid 1 1 0 0

18. Maalritööriistad ja -seadmed 1 1 0 0

19. Ettevalmistustööd värvimiseks 12 1 6 5

20. Pindade värvimine 12 1 7 4

21. Klaasitööd 3 1 1 1

22. Plastdetailide töötlemine 7 1 3 3

Valikõpingud *10 (6)

1. Autoplekksepatöö alused 2 0,5 1,5 0

2. Autoremonttööde alused 2 0,5 1,5 0

3. Autodiagnostika alused 2 0,5 1,5 0

4. Tehnika uuendused 1 1 0 0

5. Autovaruosade logistika 1 1 0 0

6. Elektrotehnika alused 1 0,5 0,5 0

7. Karjääri planeerimine 1 1 0 0

7

Õppekava maht kokku 80

*Valikõpingute moodul on õpilase poolt seda võimaldava õppekava valikõpingute

hulgast (10 õn) kas iseseisvalt, kooli või tööandja volitatud esindaja poolt valitud

moodulid (6õn). Valikõpingute moodul käivitub, kui selle valib vähemalt 15 õpilast

(Rakvere Ametikooli ÕKE § 2.2 punkt 8).

Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud

Jrk

nr

Moodulite/üldharidusainete nimetused Kogu-

maht

(õn)

Maht (õn)1.

õppeaastal

Maht (õn) 2.

õppeaastal

Audit

oorn

e ja

pra

kti

line

töö

Pra

kti

ka

Kokku

Audit

oorn

e ja

pra

kti

line

töö

Pra

kti

ka

Kokku

I Üld- ja põhiõpingud 74

Üldõpingud 38 23 7 30 8 0 8

1. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 2 - - -

2. Autode hooldus- ja remondisüsteem 2 2 0 2 - - -

3. Auto hooldamine 6 3 3 6 - -

4. Autokere ja sisustuse osandamine,

koostamine

6 3 3 6 - - -

5. Kliendi nõustamine 4 3 1 4 - - -

6. Erialane võõrkeel 3 1 0 1 2 0 2

7. Arvutiõpe 2 1 0 1 1 0 1

8. Keskkonnaohutus 1 1 0 1 - - -

9. Materjaliõpe 2 2 0 2 - - -

10. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 - - - 1 0 1

11. Tööõiguse alused 1 - - - 1 0 1

12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 1 - - -

13. Tehniline joonestamine 2 2 0 2 - - -

14. Tehniline mõõtmine 1 1 0 1 - - -

15. Liiklusõpetus 3 1 0 1 2 0 2

16. Turvaseadised 1 - - - 1 0 1

Põhiõpingud 36 7 3 10 16 10 26

17. Maalritöömaterjalid 1 1 0 1 - - -

18. Maalritööriistad ja seadmed 1 1 0 1 - - -

19. Ettevalmistustööd värvimiseks 12 2 1 3 5 4 9

20. Pindade värvimine 12 1 1 2 7 3 10

21. Klaasitööd 3 2 1 3 - - -

22. Plastdetailide töötlemine 7 - - - 4 3 7

II Valikõpingud 10(6) 0 0 0 10(6) 0 10(6)

1. Autoplekksepatöö alused 2 2 0 2

2. Autoremonttööde alused 2 2 0 2

3. Autodiagnostika alused 2 2 0 2

4. Tehnika uuendused 1 1 0 1

5. Autovaruosade logistka 1 1 0 1

6. Elektrotehnika alused 1 1 0 1

7. Karjääri planeerimine 1 1 0 0

KOKKU 80 30 10 40 30 10 40

Praktikakorraldus

Praktika on sihipärane, juhendatud ja hinnatav õppimine. Praktika kavandatakse koos

ettevõtte esindajatega ja selles on arvesse võetud kohapealseid ja piirkondlikke tööelu

võimalusi ja vajadusi.

Kogu praktikaga seonduv üldine informatsioon (praktika korraldamise juhendis) peab

olema õpilastele, õpetajatele, juhendajatele, praktikaettevõtete esindajatele kättesaadav

õppeaasta alguses. Hiljemalt 14 päeva enne praktika algust sõlmitakse kolmepoolne

kirjalik praktikaleping, mis sisaldab täpset informatsiooni praktika tingimuste kohta.

Õppeasutuses otsustatakse, kuidas praktika ja selle eesmärgid seostatakse õppuri isikliku

õppeplaaniga kursuse tervikust lähtudes ning kuidas õpeasutuses ning töökohal toimuv

õppimine täiendavad teineteist õppekavas seatud eesmärkide saavutamisel.

Õppeasutus valmistab ette õppuri praktikaks. Töökohal pööratakse erilist tähelepanu

juhendamisele ning jälgimisele, samuti tagasiside andmisele. Praktikat vaadeldakse nende

professionaalsete üksuste osana, mida praktika sisaldab.

Praktika korraldamise olulisteks osadeks on:

Ettevõtte ja õppeasutuse läbirääkimised otuste üle koostööle.

Leping õppeasutusega praktikaülesannete kohta.

Juhendajate valimine ja koolitamine töökohal.

Koostöös aineõpetajaga õppimisvõimaluste selgitamine töökohal.

Kokkulepe õppeasutuse esindajaga praktika kestvusest, tähtaegadest ja

eesmärkidest (õppurikeskne kokkulepe).

Ettevõtte personali teavitamine praktikandi tulekust töökohale.

Õppuri juhendamine praktikaperioodi vältel ning praktika hindamine.

Tagasiside, vestlus õppuri ja õpetajatega praktikaperioodi teostamisest.

Praktikal viibides täidab õpilane praktikapäevikut ja tööpassi. Tööpass on koostatud

praktikal omandatud oskuste tunnustamiseks., mille eesmärgiks on fikseerida omandatud

oskused.

Praktika lõppedes koostab õpilane praktika kohta analüüsi ja enesehinnangu. Praktika

koondhinne kujuneb praktikajuhendaja, koolipoolse juhendaja ja oma enesehinnangu

alusel.

Praktika kestus antud õppekaval 20 õppenädalat

Praktika toimumise aeg: I õppeaasta jooksul 10 õn, kui on läbitud praktikal vajaminevate

moodulite mahud koos positiivse hindega ja II õppeaasta lõpus 10 õn, kui on läbitud antud

eriala täies mahus ja on sooritatud praktiline lõputöö positiivsele hindele.

Praktika toimumise koht: Juhendajaga (koolipoolse) kooskõlastatud õpilase poolt valitud

või juhendaja poolt soovitatud atesteeritud ettevõttes.

Praktika teemade jaotumine:

I õppeaastal – autode hooldamine; autokere sisustuse osandamine ja koostamine;

kliendi nõustamine; ettevalmistustööd värvimiseks ja klaasitööd.

II õppeaastal – ettevalmistustööd värvimiseks; pindade värvimine ja plastdetailide

töötlemine.

Praktikate juhendajateks on ettevõttes vastava töölõigu juhtivtöötaja.

10

Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad

kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.Valikõpinguid on võimalik õpilasel

valida kogumahuga 6 õn.

1.5. Üldised hindamise põhimõtted ja kriteeriumid

Hindamise alusdokumendiks on Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006.a.

määrusega nr.41 kinnitatud õpilaste hindamise kord.

Teadmiste kontrollimiseks kasutatakse sõltuvalt õppeaine sisust erinevaid vorme:

- suuline arvestus;

- kirjalikud tööd;

- iseseisvate tööde arutelu;

- praktiliste oskuste kontrollimine;

- eksam.

Vastavalt moodulõppesüsteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt.

Mooduli testimisviis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja võib olla nii

kirjalik test, praktiline katsetöö, iseseisev töö või komplekseksam eelpoolnimetatud

komponentidest. Komplekseksam hõlmab reeglina kõiki moodulis sisaldavaid aineid.

Mooduli hindamiseks kasutatakse hinnangut sooritatud (arvestatud), kui mooduli

testimiseks kasutatud ülesannetest on täidetud vähemalt 70% ja sooritamata, kui tulemus

on nõrgem. Õpilane , kes ei ole sooritanud mooduli lõputesti viiakse tingimisi üle järgmise

mooduli õppele, mille kestel ta peab likvideerima võlgnevuse.

Jooksvat hindamist kasutab õpetaja vastavalt vajadusele õpilaste motiveerimiseks ja

tagasisideme saamiseks. Jooksev hindamine kasutab 5- astmelist hindamissüsteemi:

hinne „5“ (väga hea) - 90--100 % punktide arvust (õigesti sooritatud)

hinne „4“ (hea) - 70 --89 % punktide arvust (õigesti sooritatud)

hinne „3“ (rahuldav) - 45 --69 % punktide arvust (õigesti sooritatud)

hinne „2“ (mitterahuldav) - 20 --44 % punktide arvust (õigesti sooritatud)

hinne „1“ (nõrk) 0 --19 % punktide arvust (õigesti sooritatud)

(Skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas

madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu/ ülesannete keerukust / vigade arvu ja

liiki).

Õpilane peab saama hindeks vähemalt "rahuldava". Õpilasel, kes ei ole õppeaines saanud

vähemalt rahuldavat tulemust ning tema hinne oli "puudulik" või "nõrk", on õigus

sooritada kordusarvestus või test (kuni kaks korda) kooli poolt määratud ajal.

Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

(1) Kokkuvõttev hinne on õppeveerandi-, kursuse-, aasta- ning kooliastemehinne.

(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või

kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö

tulemusi.

11

(3) Kui kool rakendab viiepallisüsteemist erinevat hindesüsteemi, pannakse aastahinded

välja viiepallisüsteemis.

1.6. Nõuded õpingute lõpetamiseks

Lõpetaja peab peale 80 nädalast õppeaega olema:

läbinud õppekava täies mahus

sooritanud kõik arvestuslikud kontrolltööd ja praktikad

sooritanud lõpueksami automaalri erialal, mis koosneb:

1. kirjalikust tööst- hõlmab praktilise töö tehnoloogiline kirjeldus, vastavalt lõputöö

vormistamise nõuetele

2. praktilisest tööst- mis peab olema rakendusliku iseloomuga. Praktilise töö valib

iga õpilane ise, kooskõlastades erialaõpetajaga.

valmistanud ja kaitsnud praktilise lõputöö antud erialal

töö mahu ja sobivuse hindamiseks lõputööna esitab õpilane direktori käskkirjaga

määratud ajaks töö teostamise graafiku, kirjelduse ning kavandi eksamikomisjonile

hinnangu andmiseks.

Õppeaja lõppedes ja õppekava läbimisel täies mahus ning koolieksami sooritamise järel

väljastab Rakvere Ametikool õpilasele lõputunnistuse ja hinnetelehe kutseõppe

keskhariduse baasil omandamise kohta.

1.7. Õppekava koostajad

Janek Pukka – Rakvere Ametikooli autoerialade juhtivõpetaja.

Anne Loos – Rakvere Ametikooli õppedirektor.

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

2.1. ÜLDÕPINGUTE MOODULID

SISSEJUHATUS ERIALASSE

2 õn T2

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub valitud erialaga ja kutse-eetikaga, eriala

õppekavaga, õppekorraldusega koolis, omandab teadmised autode arengust, autode ja

haagiste üldehitusest, ülesannetest, tööpõhimõttest ja tehnilistest näitajatest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ERIALA TUTVUSTUS JA KUTSE-EETIKA. Eriala tutvustus, kutseeetika.

3.2. ERIALA ÕPPEKAVA. Õppekava eesmärk, struktuur. Kohustuslikud üldõpingud.

Kohustuslikud põhiõpingud. Valikõpingud. Õppetöö ajaline jaotus aastate lõikes.

Hindamine.

3.2. AUTOERIALA ÕPPEKORRALDUS. Kooli dokumentatsioon. Tunniplaan.

3.3. AUTO AJALUGU. Tähtpäevad autoajaloos.

3.4. AUTOD JA HAAGISED. Liigitus. Üldehitus. Tähtsamate süsteemide ja sõlmede

üldtööpõhimõtted. Üldandmed ja tehnilised näitajad.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

kutse-eetika põhimõtteid

õppekava eesmärki, sisu

õpitulemuste hindamispõhimõtteid;

õppekorraldust koolis;

auto ajalugu;

auto üldehitust;

autode tähtsamate süsteemide ja sõlmede nimetusi ning üldtööpõhimõtteid;

autode ja haagiste üldandmeid ning tehnilisi näitajaid.

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu

materjali hõlmava lõputesti või lõputööga.

Õppeaine koondhinde saamiseks peab läbima positiivsele hindele järgmised arvestuslikud

tööd:

kutse-eetika

autode ajalugu

autode liigitus ja üldehitus

haagiste liigitus ja üldehitus

autode tähtsamad süsteemid ja üldtööpõhimõtted

autode ja haagiste üldandmed ja tehnilised näitajad

Iseseisev töö: Uurida konkreetse automargi ajalugu.

13

AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM

2 õn T1,5/L0,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode tehnohoolduse- ja

remondisüsteemist ning garaažiseadmete kasutamisest, tutvub autode hooldus- ja

remondiettevõtetega.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM. Auto hoolduse põhimõtted.

Hoolduse regulaarsus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid.

3.2. TÖÖKOHAD. Kanalid. Garaažitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid). Hüdropressid.

Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid. Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide

montaažistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rattasuunangustend. Diagnostikaseadmed.

Pesuseadmed.

3.3. TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Õppekäigud ettevõtesse, firmadesse.



auto hoolduse põhimõisteid;

hoolduse regulaarsust;

töökohtadel kasutatavaid garaažiseadmeid.

5. Hindamine




tööd:

auto hoolduse põhimõisted

hoolsuse regulaarsus

töökohtadel kasutatavad garažiseadmed

pesuseadmed

Iseseisev töö: Ohutustehnika nõuded erinevate garaažiseadmete paigaldamisel. (Vähemalt

3 erinevat)

14

AUTO HOOLDAMINE

6 õn T0,5/L2,5/P 3

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused hooldada auto värvkatet

puhastada salongi, pesta mootoriruumi ja autopõhja, toimides keskkonnasäästlikult.


Läbitud moodul keskkonnaohutus

3. Õppesisu

3.1. VÄRVKATTE HOOLDUS. Pesemine. Kuivatamine. Vahatamine.

3.2. AUTO SISERUUMI PUHASTUS. Tekstiil-, plast-, puit-, nahk-, kummi-ja

klaasipindade puhastus.

3.3. MOOTORIRUUMI PESU. Kinnikatmine. Pindade leotus. Survepesu. Kuivatamine.

Järeltöötlus.

3.4. PÕHJAPESU. Pesu. Kuivatamine. Järeltöötlus.

3.5. KESKKONDA SÄÄSTVATE MATERJALIDE KASUTAMINE. Keskkonna

säästmise meetmed.


Õppija teab ja tunneb

värvkatte hooldustehnoloogiaid, materjale;

salongi hooldustehnoloogiaid, materjale;

mootoriruumi hooldustehnoloogiaid, materjale;

põhjapesu hooldustehnoloogiaid, materjale;

sõiduki puhastamisel rakenduvaid keskkonnaohutusnõudeid;

keskkonnasõbralikke puhastus- ja hooldusmaterjale.

Õppija oskab

pesta värvkatet;

kuivatada värvkatet;

vahatada värvkatet;

puhastada auto salongi tekstiil-, plastik-, puit-, nahk-, kummi-, klaaspindasid;

kinni katta mootoriruumis seadiseid;

pesta auto mootoriruumi;

teostada pindade leotust;

kasutada survepesu;

kuivatada puhastatud pindasid;

peale kanda niiskuskaitse materjale;

teostada autokere põhjapesu.

5. Hindamine




tööd:

värvkatte pesemine

värvkatte kuivatamine

15

värvkatte vahatamine

salongi puhastus

mootoriruuumi kinnikatmine ja pesemine

survepesu

põhjapesu

keskkonda säästvad materjalid ja nende kasutamine

Iseseisev töö: Ühe sõiduauto pesemine, kuivatamine ja vahatamine.

16

AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE, KOOSTAMINE

6 õn T0,5/L2,5/P 3

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised lukksepatööde tehnoloogiast ning

autokere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõtetest, omandab oskused

osandada ja koostada autokere ja salongisisustust; puhastada, pakkida, markeerida ja

hoiustada autodetaile.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LUKKSEPATÖÖRIISTAD. Momendimõõtevõtmed, -käepidemed. Elektritööriistad.

Pneumotööriistad. Tõmmitsad. Rakised. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus.

3.2. LUKKSEPATÖÖD. Märkimine. Lõikamine. Viilimine. Puurimine. Keermestamine.

Painutamine. Õgvendamine. Rihtimine. Liidete kinnitustööd.

3.2. AUTODE HOOLDUSEL JA REMONDIL KASUTATAVAD ERITÖÖRIISTAD.

Eritööriistad. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus.

3.4. AUTOKERE JA SALONGISISUSTUSE OSANDAMINE NING KOOSTAMINE .

Autokere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõtted. Autokere detailide

ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Salongisisustus, selle ülesanne, ehitus,

tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Kinnitusvahendid, nende ehitus, tööpõhimõte,

avamine, kinnitamine ja reguleerimine.

3.5. AUTOKERE DETAILIDE PUHASTAMINE JA HOIUSTAMINE. Autokere

detailide puhastusmaterjalid ja -vahendid. Erinevate materjalide puhastamine.

Pakkimine, markeerimine. Hoiustamine



lukksepatööriistu ja nende hooldust;

autode hooldusel ja remondil kasutatavaid eritööriistu ja nende hooldust;

lukksepatööde tehnoloogiaid;

autokere ja salongisisustuse osandamise ning koostamise põhimõtteid;

autokere detailide ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist/reguleerimist;

salongisisustuse ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist/reguleerimist.

autokere detailide puhastamise põhimõtteid;

detailide pakkimist ja markeerimist;

detailide hoiustamise tingimusi.

Õppija oskab:

osandada autokere detailideks;

sobitada/reguleerida autokere detaile;

osandada ja koostada salongisisustust;

puhastada autokere detaile;

pakkida, markeerida ja hoiustada detaile.

5. Hindamine

17




tööd:

lukksepatööriistad

märkimine, lõikamine ja viilimine

puurimine ja keermestamine

painutamine, õgvendamine ja rihtimine

liidete kinnitustööd

autode hooldusel ja remondil kasutatavad eritööriistad

autokere ja salongisisustuse osandamine ja koostamine

autokere detailide puhastamine ja hoiustamine

Iseseisev töö: Ühe autokere täielik osandamine ja koostamine (teha ka kirjalik kokkuvõte)

18

KLIENDI NÕUSTAMINE

4 õn T1,5/L1,5/P 1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised klienditeeninduse olemusest, sisust ja

kliendikeskse teeninduse põhimõtetest, omandab teadmised sõidukite tehnoseisundi

hindamisest, kalkulatsioonide koostamisest, garantiitingimustest ja tehtud tööle

esitatavatest kvaliteedinõuetest, omandab oskused lahendada edukalt erinevad

teenindussituatsioonid, koostada eelkalkulatsioone ning hinnata tehtud töö kvaliteeti.


Läbitud moodul arvutiõpe

3. Õppesisu

3.1. SUHTLEMINE KLIENDIGA. Teenuste ja teeninduse mõiste, olemus, kvaliteet.

Teeninduskultuur. Suhtlemis tehnikate kasutamine teenindamisel. Toimetulek erinevate

klientidega. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne lahendamine. Erinevate suhtlemis

situatsioonide praktiline lahendamine.

3.2. TEHNOSEISUNDI HINDAMINE JA KALKULATSIOONIDE KOOSTAMINE.

Auto tehnoseisundi hindamine. Tööde mahu hindamine ja arvestamine. Materjalide kulu

ning tööde järjestuse kavandamine. CABAS-programmi kasutamine.

3.5. GARANTIITINGIMUSED JA KVALITEEDINÕUDED. Garantiinõuded sõidukitele

ja töödele, garantiiaeg. Tööle esitatavad kvaliteedinõuded.



klienditeeninduse olemust;

kvaliteetse teenindamise põhimõtteid;

eelkalkulatsiooni koostamist;

materjalide kulu kindlakstegemist;

tööde mahu hindamist ja arvestamist;

tööde järjestuse kavandamist;

CABAS-programmi;

tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid;

garantiinõudeid sõidukitele ja tehtavatele töödele.

Õppija oskab:

teadvustada kohusetunde, vastutuse tähtsust klienditeeninduses;

suhelda klientidega;

koostada eelkalkulatsiooni;

teha kindlaks materjalide kulu;

hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja põhitööde mahtu;

kasutada CABAS-programmi;

kavandada tööde järjestust;

hinnata töö kvaliteeti.

5. Hindamine



19


tööd:

suhtlemine kliendiga

eelkalkulatsiooni koostamine

garantiitingimused ja kvaliteedi nõuded

Iseseisev töö: Automaalri tööle esitatavad kvaliteedinõuded. (kirjalik)

20

ERIALANE VÕÕRKEEL

3 õn T0,5/L2,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused suhtlemiseks klientidega

võõrkeeles ning saab aru võõrkeelsest remondijuhendist.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ERIALATERMINOLOOGIA. Autoremondiettevõtted, seal pakutavad tooted ja

teenused. Tööriistad ja seadmed. Autoosad. Autode tehnilised andmed.

3.2. REMONDIJUHENDID. Võõrkeelsete remondijuhendite kasutamine, arusaamine

3.3. VÕÕRKEELNE ASJAAJAMINE. Ametikirjade koostamine.



võõrkeelset erialaterminoloogiat.

Õppija oskab:

tutvustada võõrkeeles autoremondiettevõtet, seal pakutavaid tooteid ja teenuseid;

koostada võõrkeelseid ametlikke kirju;

leida vajalikku informatsiooni erinevatest remondijuhenditest.

5. Hindamine




tööd:

erialaterminoloogia

remondijuhendid

võõrkeelne asjaajamine

Iseseisev töö: Võõrkeelse remondijuhendi koostamine.

21

ARVUTIÕPE

2 õn T0,5/L1,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused töötada tekstitöötlus- ja

tabeltöötlus programmiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks

töötlemiseks ja säilitamiseks.


Puuduvad

3. Õpppesisu

3.1. ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID. Arvuti kasutus,

infotehnoloogia põhimõisted, terminid, failihaldussüsteemid.

3.2. TEKSTITÖÖTLUS. Töötamine tekstitöötlusprogrammidega. Dokumentide

koostamine.

3.3. TABELTÖÖTLUS. Töötamine tabeltöötlusprogrammidega. Tabelite koostamine.

3.4. INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON. Tööalase informatsiooni

hankimine, töötlemine, salvestus. Kirjavahetus.



infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid.

Õppija oskab:

töötada tekstitöötlusprogrammiga, vormistada töös vajalikke dokumente;

töötada tabeltöötlusprogrammiga;

kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks;

kasutada arvutit tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja

säilitamiseks.

5. Hindamine

Toimub praktiliste tööde hinnete alusel.

Hindamine toetab õpilase arengut. Protsessihindamisel kujuneb õpilasel enesetunnetuslik

hinnang ja valmisolek õppeainega tegelemiseks. Protsessihindamise aluseks on

õppeprotsessis saadud vahetulemused. Hindajaks võivad olla õpikaaslased, õppija ise ja

õpetaja.

Arvestuslik hindamine on õpitulemuse hindamine tervikliku teema läbimise järel.

Arvestuslikud kontrolltööd:

I – Faili moodustamine. Teksti sisestamine ja töötlemine. Tekstitöötlusprogrammi WORD

käivitamine. Töölehe orientatsiooni seadmine. Töölehe trükivabade äärte (marginaalide)

seadmine. Moodustatavale failile nime panemine. Faili salvestamine. Sellele teksti

sisestamine ja sisestatud teksti töötlemine. Õigete ja otstarbekate töövõtete kasutamine.

II – Dokumendi blanketi ja tabeli koostamine ja printimine. Firma kirjablanketi

koostamine. Sellele dokumendi koostamine (palgatõend). Vesimärgi paigaldamine.

Väljatrükki saatmine.

III – Tabelitöötluse kompleksülesanne (Ülesanne 302 A). Tabelitöötluse Excel tabelifaili

moodustamine. Töölehe orientatsiooni seadmine. Töölehe trükivabade äärte

(marginaalide) seadmine. Moodustatavale failile nime panemine. Faili salvestamine.

22

Tabeli andmete sisestamine moodustatud faili töölehele. Salvestamine. Valemite

sisestamine. Arvutuste tegemine. Absoluutse ja suhtelise aadressi määramine. Tabeli

kujundamine. Diagrammi koostamine. Printimine

Iseseisev töö: Laoarvestuse tabeli koostamine.

23

KESKKONNAOHUTUS

1 õn T0,5/L0,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tööohutusest, keskkonnahoiust ja

jäätmekäitlusest ning oskused kasutada ohutust tagavaid vahendeid ja töövõtteid.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale,

seadmetele ja masinatele. Tööohutusjuhend. Tuleohutus. Elektriohutus. Tööandja ja

töötaja õigused ja kohustused. Tervisekontroll.

3.2. TÖÖÕNNETUS. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades. Esmaabivahendid

töökohal.

3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu

põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja

olmes. Jäätmete esmane käitlus.


Õpilane teab ja tunneb:

tööohutuse eesmärke ja ülesandeid;

tööohutuse õigus- ja normatiivakte;

töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi;

töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid;

tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides;

üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

esmase jäätmekäitluse põhimõtteid.

Õpilane oskab:

tegutseda ohuolukorras;

kasutada tulekustutus- ja esmaabivahendeid;

oskab märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada ja vältida

ning teavitada ohust.

5. Hindamine



Öppetöö tulemuslikkuse hindamine:

Arvestuslik töö nr. 1 (Teemad –töötervishoiualane tegevus ettevötteis, töötajate

juhendamine ja väljaöpe,töökeskkonna ohutegurid, mura ja vibratsioon; nende

vältimine; haigestumised)

Arvestuslik töö nr. 2 (Teemad - ohtlikud kemikaalid; kemikaaliseadus;

mikrokliima ( tolm; öhuniiskus; temperatuurid), töökeskkonna füüsilised

ohutegurid; piirnormid; töövahendi ohutegurid; bioloogilised ained ja bioloogilised

ohutegurid, esmaabi ja individuaalsed kaitsevahendid)

Arvestuslik töö nr. 3 (Teemad - töö- ja puhkeaja seadus; selle rakendamine,

puhkuseseadus; selle rakendamine, tuleohutusalased nöuded ettevötteis,

24

tegutsemine tulekahju korral, elektriohutusalased nöuded ettevötteis,

elektriohutuse tagamise abinöud

Iseseisev töö teemal: Tuleohutus ja elektriohutus kodus (essee)

25

MATERJALIÕPE

2 õn T2

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode juures kasutatavate

materjalide omadustest, ladustamisest, kasutamisest ja jäätmekäitlusest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID. Omadused. Sulamid. Korrosioon ja

korrosioonitõrje.

3.2. POLÜMEERMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus.

3.3. KÜTUSED. Liigitus. Märgistus. Kütustele esitatavad nõuded. Kütuste omadused.

Kütuste hoidmine. Ohud kütuste kasutamisel. Jäätmekäitlus.

3.4. MÄÄRDEAINED. Liigitus. Märgistus. Määrdeainetele esitatavad nõuded.

Omadused. Määrdeainete hoidmine. Jäätmekäitlus.

3.5. HOOLDUSMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus.

3.6. ABRASIIVID JA GRAFIITMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused.

Jäätmekäitlus.



mustade ja värviliste metallide omadusi;

sulamite omadusi;

korrosiooni olemust ja korrosioonitõrje viise;

plastide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust.

kütuste liigitust, märgistust, hoidmisnõudeid, omadusi, ohtusid kütuste

kasutamisel, jäätmekäitlust;

määrdeainete liigitust, märgistust, määrdeainetele esitatavaid nõudeid, omadusi,

hoidmisnõudeid, jäätmekäitlust;

hooldusmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust;

abrasiiv- ja grafiitmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust.

5. Hindamine




tööd:

mustad ja värvilised metallid, korrosioon ja korrosioonitõrje

polümeermaterjalid (liigitus, märgistus, omadused, jäätmekäitlusa)

kütused

määrdeained

hooldusmaterjalid

abrasiiv ja grafiitmaterjalid

Iseseisev töö: Terase liigi määramine sädemeprooviga.

26

MAJANDUSE ja ETTEVÕTLUSE ALUSED

1õn T1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusalastest põhimõistetest ja

seaduspärasustest ning turumajanduses toimivaid majanduslikke protsessidest ja

toimemehhanismidest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused.

Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem.

3.2. RIIGI ROLL MAJANDUSES. Riigieelarve. Maksud ja nende olemus. Raha- ja

eelarvepoliitika.

3.3. MAJANDUSLIK STABIILSUS. Sisemajanduse ja rahvuslik koguprodukt. Tööturg.

3.4. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted.

Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid.

Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud,

kasum ja käive.



majandusalaseid põhimõisteid;

majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid;

riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi;

turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi;

ettevõtluse aluseid.

5. Hindamine



Arvestuslikud tööd on:

1. Arvestuslik töö nr. 1

Ettevõtte asutamine ja likvideerimine, äriühingud.


Inimvajaduste rahuldamine, SWOT – analüüs.


“ Turu segmentimine “


Iseseisev töö: “ Äriplaan “.

27

TÖÖÕIGUSE ALUSED

1õn T1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised töösuhteid reguleerivatest

õigusaktidest ja töötasustamise alustest, oma õigustest ja kohustustest töökollektiivis ning

oskused seista oma õiguste eest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle

liigid, sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töölepingupooled, nende õigused ja

kohustused. Tööleping. Kollektiivleping.

3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Puhkuse liigid. Puhkuse

tasustamine, katkestamine.

3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, lisatasu, juurdemaksud. Palgatingimuste

kehtestamine ja palga maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus.



töösuhteid reguleerivaid õigusakte;

tööga seotud kohustusi.

Õpilane oskab:

iseseisvalt orienteeruda seadusandlikes aktides;

seista töökollektiivis oma õiguste eest.

5. Hindamine




tööd:

1. Kontrolltöö nr. 1 - Õigussüsteem ( mõiste, milles väljendub ) õigusaktid,

õigussuhe; füüsiline isik, juriidiline isik; omand.

2. Kontrolltöö nr. 2 - Tsiviilõigus; tsiviilõiguslikud kohustused; tööleping; töö- ja

puhkeaeg, töölepingu lõpetamine.

3. Kontrolltöö nr. 3 - Haldusõigus; halduskaristus; kriminaalõigus; kriminaalkaristus

Iseseisva tööna tutvuvad Riigi Teatajatega paberkandjal või internetis.

28

PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED

1õn T1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised pneumaatika ja hüdraulika alustest,

mis on eelduseks automootori, automaatkäigukastide, hüdro- ja õhkpidurite ehituse ning

tööpõhimõtete õppimisel.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. FÜÜSIKALISED SUURUSED. Pneumaatika ja hüdraulika füüsikalised suurused.

3.2. ÕHU JA VEDELIKU FÜÜSIKALISED OMADUSED.

3.3. PNEUMAATIKA. Suruõhu ettevalmistamine. Pneumokomponendid

Elektro-pneumaatika komponendid. Pneumosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus,

skeemide koostamine. Pneumaatika kasutamine sõidukites.

3.4. HÜDRAULIKA. Pumbad. Töövedelikud. Hüdraulikakomponendid. Hüdrosüsteemide

skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Hüdraulika kasutamine sõidukites.



füüsikalisi suurusi, nende tähistusi ja ühikuid;

õhu ja vedelike füüsikalisi omadusi;

pneumaatika ja hüdraulika tingmärke ning skeeme.

5. Hindamine




tööd:

füüsikalised suurused

õhu ja vedeliku füüsikalised omadused

pneumaatika

hüdraulika

Iseseisev töö: Erinevaid pneumaatika kasutusalasid.

29

TEHNILINE JOONESTAMINE

2 õn T0,5/L1,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tehniliste jooniste

lugemiseks ja eskiiside visandamiseks.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. PUNKTI, SIRGLÕIGU, TASAPINNA JA KEHA PROJEKTSIOONID.

3.2. MÕÕTMESTAMINE.

3.3. KUJUTISED MASINAEHITUSES.

3.4. VAATED.

3.5. LÕIKED, RISTLÕIKED.

3.6. LIITED.

3.7. TINGMÄRGID.

3.8. SKEEMIDE, KOOSTEJOONISTE, ESKIISIDE JA EHITUSJOONISTE

LUGEMINE.



punkti, sirglõigu, tasapinna ja keha projektsioone;

kujutisi masinaehituses.

Õppija oskab:

lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise;

visandada skeeme ja eskiise.

5. Hindamine




tööd:

normkiri

kolmvaade

lõikede ühe tasapinnaga

keermed

mõõtmete kandmine joonisele

koostejoonis

Iseseisev töö: Auto joonis (omal valikul)

30

TEHNILINE MÕÕTMINE

1 õn T0,5/L0,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised mõõteriistadest, nende ehitusest,

tööpõhimõttest, algseadistusest, hooldusest ja säilitamisest ning tehnilise mõõtmise

tehnoloogiatest, et tulla toime erinevate mõõtmistega autode juures.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TOLERANTSID JA ISTUD.

3.2. MÕÕTEVEAD JA MÕÕTETÄPSUS. Mõõtmistehnoloogia põhimõtted, mõõtmisel

tekkivad vead.

3.3. MÕÕTERIISTAD. Pikkuse- ja nurgamõõdikud. Autodele kohandatud pikkuste

mõõteriistad. Kaalud. Rõhumõõteriistad (manomeeter, kompressomeeter).

Tihedusemõõteriistad. Erimõõteriistad (vedeliku keemispunkti määraja, vedeliku

niiskusesisalduse määraja jms). Momendimõõtevõtmed ja –käepidemed. Mõõteriistade

hooldus ja säilitus.



mõõteriistade ja rakiste ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja säilitust;

mõõtmistehnoloogia põhimõtteid;

mõõtmistel tekkivaid vigu.

Õppija oskab:

käsitleda auto hooldus- ja remondiettevõtetes kasutatavaid mõõteriistu.

5. Hindamine




tööd:

tolerantsid jai stud

mõõtevead ja mõõtetäpsus

mõõteriistad

Iseseisev töö: Praktiliselt erinevate mõõteriistade kasutamine.

31

LIIKLUSÕPETUS

3 õn T2/L1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused B-kategooria autojuhi

kvalifikatsiooni taotlemiseks.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LIIKLUSÕIGUSAKTID. Liikluse ja sõitjatega seotud õigusaktid.

3.2. LIIKLUSOHUTUS. Ohutu, sujuv ja ökonoomne sõiduki juhtimine. Õiged

juhtimisvõtted.

3.4. ESMAABI. Tegutsemine ohu- ja eriolukorras. Esmaabi andmine.

3.5. ÕPPESÕIT. Õppesõidu praktika.



liiklusõigusakte;

liiklusohutust;

esmaabivõtteid.

Õppija oskab:

anda esmaabi;

ohutult juhtida autot liikluses.

5. Hindamine




tööd:

üldsätted

liikluseeskiri

liiklusmärgid

ristmikud ja foorid

ristmikud ja liikluseeskiri

liiklusohutus

esmaabi

Iseseisev töö: Liiklusseadus

32

TURVASEADISED

1 õn T0,5/0,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused passiivsete turvaseadiste,

tehnohooldest, diagnoosimisest ja käsitlemisest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. AKTIIVSED JA PASSIIVSED TURVASEADISED. Turvatalad sõiduki kere

konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed

peatoed. Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused.

3.2. TURVAPADJAD JA -KARDINAD. Kokkupõrget tunnistavad andurid. Turvapadjad.

Turvapadja süsteemi toimimise aeg. Turvapadja süsteemi ehitus. Külgmised turvapadjad.

Turvakardinad. Istmetes asuvad turvapadjad.

3.3. PÜROTEHNILISED TURVAVÖÖDE EELPINGUTID. Eelpinguti

lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö rullil.

3.4. SÜSTEEMIDE DIAGNOOSIMINE. Passiivsete turvaseadiste diagnoosimine.

3.5. OHUTUSNÕUDED. Ohutusnõuded passiivsete turvaseadiste käsitlemisel.



aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust

ja tööpõhimõtet;

turvapatjade -ja kardinate ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet;

pürotehniliste turvavööde eelpingutite ehitust ja tööpõhimõtet;

diagnoosimist;

ohutusnõudeid.

Õppija oskab:

lugeda rikkekoode;

käsitleda passiivseid turvaseadmeid lahtiühendatult.

5. Hindamine




tööd:

aktiivsed ja passiivsed turvaseadmed

turvapadjad ja kardinad

süsteemide diagnoosimine

ohutusnõuded

Iseseisev töö: Uurida ühe automargi (omal valikula) turvaseadmeid. Teha kirjalik

kokkuvõte.

33

2.2. PÕHIÕPINGUTE MOODULID

MAALRITÖÖMATERJALID

1 õn T1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritööks vajaminevatest

materjalidest. Õppija tunneb maalritöömaterjalidele kehtivaid Euroopa standardeid ja

normatiive.


Läbitud moodul materjaliõpe.

3. Õppesisu

3.1. EELTÖÖDE MATERJALID. Täiteained. Pahtlid. Pritspahtlid. Krundid.

3.2. LIHVIMISMATERJALID. Liivapaber. Karukeel (scotch-brite). Lihvimiskäsnad.

Kärgkettad. Fiiberkettad.

3.3. PUHASTUSAINED JA MATERJALID. Pesuained. Pesulapid. Lahustid. Vahalapid.

3.4. KINNIKATMISMATERJALID. Kiled. Paberid. Teibid.

3.5. VIIMISTLUSMATERJALID. Värvid. Lakid. Lahustid. Kinnitid. Sideained.

Poleerimispastad.

3.6. EUROOPA STANDARDID JA NORMATIIVID. Ohutussertifikaadid.

3.6. MATERJALIDE LADUSTAMINE. Ladustamisel nõuded kinnisel ja avatud tootel.

3.7. JÄÄTMEKÄITLUS.



maalritöö materjale ja nende kasutamise ning valimise põhimõtteid;

materjalide Euroopa standardeid ja normatiive;

materjalide ladustamise nõudeid;

jäätmekäitluse nõudeid.

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul

kogu materjali hõlmava lõputesti või lõputööga.

Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste koondhindega.

Arvestuslikud hindelised teemad:

eeltööde ja lihvimismaterjalid

puhastusained ja materjalid

kinnikatmismaterjalid

viimistlusmaterjalid

jäätmekäitlus

Iseseisev töö: Keskkonnasõbralikud maalritöömaterjalid.

34

MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED

1 õn T1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritöös vajaminevate

maalritööriistade ja seadmete kohta.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ISIKUKAITSEVAHENDID. Riietus. Kindad. Kaitsemaskid.

3.2. MATERJALIDE PEALEKANDMISE VAHENDID. Pahtlilabidad. Krundipüstolid.

Värvipüstolid. Lakipüstolid. Kivikaitsepüstolid. Hermeetikute püstolid. Pintslid.

3.3. LIHVIMISVAHENDID. Käsiklotsid. Lihvimishöövlid. Ekstsentriline lihvmasin.

Nurgalihvmasin. Vibratsioonlihvmasin. Lihvmasin korrosiooni eemaldamiseks.

3.4. PUURIMISSEADMED.

3.4. LÕIKERIISTAD. Paberi-, šablooni- ja puhastusnoad.

3.5. SURUÕHUSEADMED. Suruõhu püstolid. Suruõhu kuivatusseadmed. Kompressorid.

Vee- ja õlieemaldid.

3.6. KUIVATUSSEADMED. Kuivatamisele esitatavad nõuded. Kuumaõhu puhurid. UV-

ja IR- kiirgurid.

3.7. MUSTUSE- JA TOLMUIMURID.

3.8. LAHUSTI DESTILLEERIMISSEADMED. Hooldus ja kasutus.

3.9. PÜSTOLI PESUSEADMED. Hooldus ja kasutus.

3.10. VÄRVIKAMBRID. Üldehitus, tööpõhimõte, hooldus ja kasutus.

3.11. VÄRVILABORID. Värvi segamise seadmed. Elektroonilised kaalud. Värvikaardid.



maalritöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid;

erinevaid maalritööriistu ja seadmeid, nende hooldust;

kuivatusseadmeid ja kuivatamisele esitatavaid nõudeid;

värvikambri üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja kasutust;

värvilabori seadmeid.

5. Hindamine



Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste koondhindega.


isikukaitsevahendid

materjalide pealekandmise ja lihvimise vahendid

kuivatuseadmed

püstoli pesuseadmed

värvikambrid ja värvilaborid

Iseseisev töö: Erinevad värvikambrid ja nende tööpõhimõte.

35

ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS

12 õn T1/L6/P 5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskused autokere ja detailide ettevalmistamisel

värvimiseks.


Läbitud moodulid keskkonnaohutus, auto hooldamine, maalritöö materjalid,

maalritööriistad ja seadmed.

3. Õppesisu

3.1. ETTEVALMISTUSTÖÖDE JÄRJEKORD, TINGIMUSED JA KAVANDAMINE.

3.2. PINNA PUHASTUS. Üldine tolmu-, rasva- ja silikooni eemaldus. Töödeldava pinna

puhastus.

3.3. MATERJALIDE JA TÖÖRIISTADE VALIMINE, KASUTAMINE,

HOOLDAMINE.

3.4. PINDADE VIGASTUSTE KÕRVALDAMINE. Korrosiooni eemaldamine.

Mõranenud, osaliselt koorunud, olmekahjustustega värvkatte töötlemine.

3.5. PINDADE TÖÖTLEMINE. Pesemine. Matistamine. Pahteldamine. Lihvimine.

Kruntimine. Puhastamine.

3.6. EELTÖÖDELDUD PINDADE KONTROLLIMINE. Kontrollimine tahmaga.

Kontrollimine proovivärvimisega.

3.7. MITTEVÄRVITAVATE PINDADE KINNIKATMINE. Kinnikatmine auto osalisel

ja täielikul värvimisel. Kinnikatmine detaili värvimisel.

3.8. VÄRVITOONI LEIDMINE. Proovivärvimine. Värvikaart. Värvikood.

3.9. LÕPLIK ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS. Värvikambri puhastus ja

kontrollimine. Värvi-, lakipüstoli puhastus ja kontrollimine. Suruõhuseadmete puhastus ja

kontrollimine. Värvitava, lakitava pinna puhastus ja kontrollimine. Riietuse puhtus.

Isikukaitsevahendite kontroll.

3.10. TERVISEKAITSE JA TÖÖOHUTUS



ettevalmistustöödele esitatavaid nõudeid;

ettevalmistustööde materjale;

ettevalmistustööde tööriistu ja seadmeid;

värvkatte ja aluspinna vigastusi;

auto kerepinna ja detailide vigastuste töötlemise tehnoloogiaid ja töötlemise

järjekorda;

pindade töötlusviise;

eeltöödeldud pindade kontrollimise mooduseid;

mittevärvitavate pindade kinnikatmise nõudeid;

värvikambri ettevalmistust;

värvi- ja lakipüstoli ettevalmistust;

suruõhuseadmete ettevalmistust;

värvitava, lakitava pinna ettevalmistust;

värvimistöödel riietuse suhtes esitatavaid nõudeid;

36

tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.

Õppija oskab:

hinnata pinnakahjustusi ja töömahtu;

määrata materjalide koguseid;

puhastada töödeldavat pinda;

kõrvaldada vigastusi;

lihvida;

pahteldada;

kruntida;

katta kinni pindasid;

kontrollida eeltöödeldud pinda;

leida värvikoodi;

leida värvitooni värvikaardi ja proovidetaili värvimisega;

kontrollida värvikambri, püstoli, suruõhuseadmete puhtust;

kasutada õiget tööriietust;

arvestada töökeskkonnas viibivate inimestega.

5. Hindamine



Praktilisi oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.

Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega.


ettevalmistustööde järjekord, tingimused ja kavandamine

pinna puhastus

materjalide ja tööriistade valimine, kasutamine ja hooldamine

pindade vigastuste kõrvaldamine

pindade töötlemine

eeltöödeldud pindade kontrollimine

mittevärvitavate pindade kinnikatmine

värvitooni leidmine

värvikambri puhastus ja kontrollimine

suruõhuseadmete puhastus ja kontrollimine

värvitava, lakitava pinna puhastus ja kontrollimine

tervisekaitse ja tööohutus Iseseisev töö: Auto kinnikatmine täieliku värvimise korral (nii seest kui väljast)

37

PINDADE VÄRVIMINE

12 õn T1/L7/P4

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused auto keredetailide ja auto

täielikuks värvimiseks ja lakkimiseks, kasutades erinevaid tehnoloogiaid.


Läbitud moodulid keskkonnaohutus, maalritöö materjalid, maalritööriistad ja seadmed,

ettevalmistustööd värvimiseks.

3. Õppesisu

3.1. VÄRVIÕPETUS.

3.2. VÄRVIRETSEPTIDE LEIDMINE.

3.3. VÄRVI TOONIMINE.

3.4. VÄRVI SEGAMINE.

3.5. TEHNOLOOGILINE KAART.

3.6. VÄRVIMISE TEHNOLOOGIAD.

3.7. OSALINE JA TÄIELIK VÄRVIMINE. Kohtvärvimine. Detaili värvimine. Auto

täielik värvimine.

3.8. MITMESUGUSTE MATERJALIDE VÄRVIMINE. Metalli värvimine. Plastide

värvimine. Klaasi värvimine. Puitdetailide värvimine.

3.9. HAJUTAMINE. Värvi hajutamine. Laki hajutamine.

3.10. VÄRVIKAHJUSTUSTE HINDAMINE JA KÕRVALDAMINE.

3.11. POLEERIMINE. Detaili poleerimine. Terve auto poleerimine. Vana värvi

poleerimine.

3.12. VÄRVIKIHI KVALITEEDI KONTROLL. Visuaalne kontroll. Värvikihi mõõtmine.

Nakkuvuse kontroll. Viskoossuse mõõtmine.

3.13. VÄRVIMISVEAD, NENDE PÕHJUSED JA KÕRVALDAMINE. Töödeldud pinna

järeltöötlus.



värviringi;

värviretseptide mõisteid;

toonimistehnoloogiat;

värvide segamisele esitatavaid nõudeid;

tehnoloogiliste kaartide tingmärke ja mõisteid;

värvimistehnoloogiaid;

viimistlustööde tehnoloogiaid;

hajutustehnoloogiat;

poleerimistehnoloogiaid;

värvimise ja kuivatamise režiime;

värvikahjustusi ja tekkepõhjuseid;

värvikihi mõõtmist;

nakkuvuse kontrolli;

tekkivaid vigu värvimisel, nende põhjuseid;

38

töödeldud pinna järeltöötlust.

Õppija oskab:

kasutada värviretsepte;

segada värve;

leida vajalikku tooni;

kasutada erinevaid värvimise tehnoloogiaid;

valida värvi tooni ja kogust;

valida õige värvimistehnoloogia vastavalt aluspinnale;

värvida;

lakkida;

hajutada värvi ja lakki;

poleerida;

kõrvaldada värvikahjustusi;

kasutada erinevaid lisa- ja abiaineid;

hinnata visuaalselt värvi kvaliteeti;

mõõta värvikihti;

kontrollida nakkuvust;

mõõta värvi ja laki viskoossust;


hinnata lõpptulemust.

5. Hindamine






värviõpetus ja värviretseptide leidmine

värvi toonimine

värvi segamine

värvimise tehnoloogiad

osaline värvimine

täielik värvimine

lakkimine

erinevate materjalide värvimine

värvi hajutamine

laki hajutamine

värvikahjustuste hindamine ja kõrvaldamine

detaili poleerimine

terve auto poleerimine

värvimisvead, nende põhjused ja kõrvaldamine

lõpptulemuse hindamine Iseseisev töö: 5 erineva detaili värvimine koos hajutamisega.

39

KLAASITÖÖD

3 õn T1/L1/P 1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised auto kereklaaside vahetamise

tehnoloogiatest ja kasutatavatest tööriistadest ning omandab oskused auto kereklaaside

eemaldamiseks ja paigaldamiseks.


Läbitud moodul autokere ja sisustuse osandamine, koostamine.

3. Õppesisu

3.1. KEREKLAASIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL KASUTATAVAD

TÖÖRIISTAD. Nööripaigaldid. Kiilupaigaldid. Käsinoad. Pneumonoad. Peitlid.

Lõiketraadi käepidemed. Liimipüstolid. Klaasiparanduskomplektid. Klaasi teisaldamise

vahendid.

3.2. KASUTATAVAD LIIMID, KRUNDID, AKTIVAATORID,

PUHASTUSVAHENDID.

3.3. KLAASIDE LIIGITUS. Selge klaas. Keraamilise pindega klaasid. Polüuretaanist rant

või eelnevalt peale kantud liimkattega klaas (PAAS), PVC või EPDM liistudega

pakettklaasid.

3.4. KLAASIDE HOOLDUS JA KAHJUSTUSTE TÖÖTLEMINE. Klaasi kahjustuste

hindamine. Klaasi kahjustuste töötlemine.

3.5. KLAASIDE, LIISTUDE JA KLAMBRITE EEMALDAMINE. Eemaldamine noaga

ja lõiketraadiga. Madallõikamise meetod. Liimi täielik eemaldamine. Tööohutus.

3.6. LIIMITAVA KLAASI PAIGALDUS. Äärepleki korrosioonikahjustuste

eemaldamine. Kruntimine. Aktiveerimine. Liimi pealekandmine. Klaasi ja liistude

paigaldamine. Tööohutus.

3.7. TIHENDIGA KLAASI PAIGALDUS. Äärepleki korrosioonikahjustuste

eemaldamine. Kruntimine. Tööohutus.



klaasitööde tööriistu ja abivahendeid;

klaasitöödel kasutatavaid materjale;

klaasi liike;

klaaside hooldust;

klaasi kahjustuse töötlemise tehnoloogiaid;

klaaside ladustamist ja transportimist töökohal;

klaaside, liistude ja klambrite eemaldamist;

liimitava klaasi paigaldustehnoloogiaid;

tihendiga klaasi paigaldustehnoloogiaid.

Õppija oskab:

kasutada klaasitööde juures vajaminevaid tööriistu;

kasutada liime, krunte, aktivaatoreid, puhastusvahendeid;

hooldada klaase;

töödelda kahjustatud pinnaga klaasi;

40

eemaldada klaase, liiste ja klambreid;

töödelda aluspinda;

paigaldada klaase, tihendeid, liiste ja klambreid.

5. Hindamine






kereklaasi eemaldamisel ja paigaldamisel kasutatavad tööriistad ja vahendid

klaaside liigitus

klaaside hooldus ja kahjustuste töötlemine

klaaside, liistude ja ja klambrite eemaldamine

liimitava klaasi paigaldus

tihendiga klaasi paigaldus

Iseseisev töö: Nõuded klaaside vahetamisel erinevatel automarkidel. (kirjalik)

41

PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE

7 õn T1/L3/P 3

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autodes kasutatavatest plastidest,

nende ühendamisviisidest ja remondist ning omandab oskused remontida ja ühendada

plastdetaile.


Läbitud moodul materjaliõpe.

3. Õppesisu

3.1. PLASTIDE LIIGITUS. Autode ehituses kasutatavad plastid.

3.2. PLASTIDE KINDLAKSMÄÄRAMINE.

3.2. PLASTIDE ÜHENDAMINE. Plastide keevitus. Plastide muud ühendamise

võimalused.

3.3. PLASTDETAILIDE REMONT. Temperatuuri mõju plastidele. Plastide

remondimaterjalid ja nendega sobivad lahustid. Plastide pinnakujundus. Õgvendamine

kuumutamise teel. Tugevate plastide remont. Sügavate kriimustuste remont.



autode ehituses kasutatavaid plaste;

plastide kindlaksmääramise meetodeid;

plastide keevitusviise;

plastide muid liitmise võimalusi;

plastide remondimaterjale;

temperatuuri mõju plastidele;

plastide remondimaterjale;

plastide pinnakujundust;

tugevate plastide remonti;

sügavate kriimustuste töötlust.

Õppija oskab:

keevitada ja liita plaste;

teostada kuumaõhukeevitust;

õgvendada plaste kuumutamise teel;

poleerida ja kujundada pindasid;

remontida tugevaid plaste;

töödelda sügavaid kriimustusi.

5. Hindamine






plastide liigitus

plastide kindlaksmääramine

42

plastide ühendamine

plastide remont

tugevate plastide remont

Iseseisev töö: Sõiduautode juures kasutatavad plastid ja nende remondiga seotud

iseärasused (kirjalik).

43

PRAKTIKA

20 õn

1. Praktika eesmärk ja ülesanded

Õppija harjub töökeskkonnaga, valmistub töötamiseks kutsealal, omandab ja arendab

praktilisi oskusi, õpib tundma autode ja masinate remondi ettevõtte töö planeerimist ja

korraldamist, saab iseseisva töö korraldamise ja teostamise kogemusi teenindusülesannete

lahendamisel ning klientidega suhtlemisel, arendab meeskonnatöö ja koostöövalmidust

reaalses töökeskkonnas, mõistab tööturvalisuse ja tööohutuse tähtsust töökohal, arendab

isiksuse omadusi ja kutseoskusi, õpib kohanema tööelu muutustega.

Ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes oskab:

töötada konkreetsel ametikohal vastavalt ametijuhendile;

määrata kindlaks auto remondivajaduse;

kasutada garaažitööriistu ja –seadmeid ning neid hooldada;

demonteerida, deflekteerida, koostada ja hoiustada agregaate;

järgida tööaegu, kinni pidada kokkulepetest;

töötada ohutult;

töötada kollektiivis, olla koostöövalmis;

suhelda kliendiga.

2. Praktika sisu

1. Auto hooldamine (3 õn)

2. Autokere ja sisustuse osandamine, koostamine (3 õn)

3. Kliendi nõustamine (1 õn)

4. Ettevalmistustööd värvimiseks (5 õn)

5. Klaasitööd (1 õn)

6. Pindade värvimine (4 õn)

7. Plastdetailide töötlemine (3 õn)

8. Töökoja koristamine ja jäätmekäitlus

3. Õpitulemused

Õppija oskab:

suhelda kliendiga;

määrata kindlaks auto remondivajadust;

hinnata pinnakahjustusi ja töömahtu;

määrata materjalide koguseid;

koostada eelkalkulatsiooni;

puhastada auto siseruumi, pesta auto mootoriruumi, autopõhja;

pesta ja vahatada sõiduki värvkatet;

kasutada ohutult garaažitööriistu ja -seadmeid;

osandada ja koostada autot;

teha lukksepatöid;

puhastada, komplekteerida, markeerida ja hoiustada autodetaile;

puhastada töödeldavat pinda;

kõrvaldada vigastusi;

lihvida;

pahteldada;

kruntida;

44

katta kinni pindasi;

leida värvikoodi;

leida värvitooni värvikaardi ja proovidetaili värvimisega;

eemaldada kere klaase;

teostada äärepleki (aknaraami) ettevalmistustöid;

paigaldada kere klaase;

kasutada värviretsepte;

segada värve;

kasutada erinevaid värvimise tehnoloogiaid;

värvida autodetaile ja autot tervikuna;

lakkida;

hajutada värvi ja lakki;


poleerida värvkatet;

õgvendada plaste kuumutamise teel;

remontida tugevaid plaste

töödelda plastide sügavaid kriimustusi;

hinnata tehtud töö kvaliteeti;

koristada tööruumi;

hoiustada jäätmeid.

4. Hindamine

Praktikal viibides täidab õpilane praktikapäevikut. Praktika lõppedes koostab õpilane

praktika kohta analüüsi ja enesehinnangu. Õpilase poolt omandatud tööoskuste

fikseerimiseks on tööpass, kuhu ettevõtte praktikajuhendaja annab hinnangu tööde

sooritatuse kohta. Tööpassi kantakse ainult need konkreetsed tööd, mida õpilane on

teostanud iseseisvalt ja milles tööandja on veendunud, et õpilane suudab neid iseseisvalt

sooritada ka edaspidi.

Praktika hinne kujuneb praktikajuhendaja, koolipoolse juhendaja ja õppija enesehinnangu

alusel.

45

2.3. VALIKÕPINGUTE MOODULID

AUTOPLEKKSEPATÖÖDE ALUSED

2õn T0,5/L1,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab algteadmised ja algoskused autoplekksepatööst

ja erinevate keevisliidete tegemisest autokerede remondil.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. AUTOKEREDE EHITUS

3.2. AUTOPLEKKSEPA TÖÖRIISTAD JA SEADMED

3.3. KEEVITUSTÖÖD

3.4. KERE JA RAAMI MÕÕTMINE JA ÕGVENDAMINE

3.5. KEREDETAILIDE ÜHENDAMINE

3.6. LEHTMETALLIDE TÖÖTLEMINE


Õpilane teab ja tunneb;

tunneb autode üldehitust ja kere konstruktsioone ning ohutusega seotud osi

tunneb keredetailide remondi ja taastamise viise

teab tööks vajalikke tingimusi

teab ja on kursis erinevate keretootjate tehnoloogiatega autokere ehitamisel

teab kaasaegsete kerevenitus ja parandusseadmete võimalusi

jäätmekäitlus nõudeid

Õpilane oskab;

tegeleda kergemate avariijärgselt tekkinud vigastustega

lukksepatööde töövõtteid

kõrvaldada lihtsamaid mõlke

teha erinevaid keevisliiteid

töödelda keevisliiteid

vahetada keredetaile

arvestada teistega töökeskkonnas

5. Hindamine


kogu materjali hõlmava lõputestiga.




autokerede ehitus

autoplekksepa tööriistad ja seadmed

erinevad keevisliited

46

keevisliidete töötlemine

kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine

keredetailide ühendamine

lehtmetallide töötlemine

Iseseisev töö: Kolme erineva kerdetaili ühendamine keevisliitega

47

AUTOREMONTTÖÖDE ALUSED

2õn T0,5/L1,5

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused autode remonttööde

alustest.


Puuduvad

3. Õppesisu 3.1. PUHASTUS JA KORISTUSTÖÖD. Töökoja koristamine ja jäätmekäitlus.

Kaitsekatete kasutamine.

3.2. ÕLIDE VAHETAMINE. Mootor. Käigukastid. Sillad.

3.3. JAHUTUSVEDLIKU KONTROLLIMINE. Vahetamine.

3.4. PIDURITE SEISUKORRA KONTROLLIMINE. Piduriklotside vahetamine.

3.5. AKU. Ülesanne, tööpõhimõte, mahtuvus ja tähistus. Korrasoleku kontroll.

3.6. LATERNAD JA SIGNAALLAMBID. Ülesanne, tööpõhimõte ja tähistus. Laternate,

signaallampide vahetamine.



töökoja koristamise ja jäätmekäitlus nõudeid

akudele esitatavaid nõudeid

laternatele ja signaallampidele esitatavaid nõudei

Õpilane oskab:

vahetada laternaid ja signaallampe

vahetada piduriklotse

vahetada õli ja kontrollida õlitaset

vahetada jahutusvedelikku

5. Hindamine






õlide vahetamine ja kontrollimine

jahutusvadeliku kontrollimine ja vahetamine

pidurite seisukorra kontrollimine, piduriklotside vahetamine

laternate, signaallampide vahetamine

Iseseisev töö: Tehnilise seisukorra kontrollimine ühel sõiduautol.

48

AUTODIAGNOSTIKA ALUSED

2õn T0,5/L1,5

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab algteadmised ja algoskused autode

diagnostikast.


Puuduvad

3. Õppesisu 3.1. AUTOMAATKÄIGUKASTID.

3.2. ELEKTRISEDISTE JA MUGAVUSELEKTROONIKA DIAGNOOSIMINE

3.3. KLIIMASEADMETE DIAGNOOSIMINE

3.4. PIDURITE DIAGNOOSIMINE

3.5. MOOTORIELEKTROONIKA DIAGNOOSIMINE

3.6. TURVASEADISTE DIAGNOOSIMINE



automaatkäigukastide hoolduse ja rikkeotsingu põhimõtteid

elektrooniliste sõidumeerikute ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet

konditsioneeriseadme ja selle üksikute osade ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ja

hooldust

pidurdamise teooria aluseid

otto- ja diiselmootorite mootorielektroonika ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet

5. Hindamine






automaatkäigukastide hoolduse ja rikkeotsingu põhimõtteid

elektrooniliste sõidumeerikute ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet

konditsioneeriseadme ja selle üksikute osade ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ja

hooldust

pidurdamise teooria aluseid

otto- ja diiselmootorite mootorielektroonika ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet

Iseseisev töö: Auto pidurite diagnoosimine

49

TEHNIKA UUENDUSED

1 õn T1

1. Eesmärk

Mooduli eesmärgiks on tutvustada õppijatele autodele lisandunud tehnika uuendusi ja

tehnika arengusuundi


Puuduvad.

3. Õppesisu

Õppekavas hõlmamata jäänud uuendused ja nende arengusuunad

4. Õpitulemused Õppija teab:

autodele lisandunud tehnika uuendusi ja nende arengusuundi

5. Hindamine

Teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali

hõlmava testiga.

50

AUTOVARUOSADE LOGISTIKA

1 õn T1

1. Eesmärk

Selle aine läbimisel orienteerub õpilane autovaruosade tootmise ja tarnimise loogilises

ahelas. Tutvub erinevate tootjate kataloogidega ja õpib neid kasutama. Aine lõppedes on

õpilasel võimalik asuda tööle autovaruosade kauplusse klienditeenindajaks.


Puuduvad

3.Õppesisu 3.1. LOGISTIKA OLEMUS. Logistika ajalugu. Logistika liigid. Logistika autotööstuses.

3.2. AUTOVARUOSADE LOGISTIKA. Varuosade tootmise strateegia. Autode tootmine.

Tehased. Osade tootmine. A varuosad. B varuosad. Kaubamärgid. Tootegrupid.

3.3. VAROUSADE TARNIMISE STRATEEGIA. Tehase laod. Vaheladu. Esindused.

Hulgilaod. Kauplused. Tellija.

3.4. TOOTEINFORMATSIOON. Tehnilised iseloomustused. Detaili number.

Tootenumber.

3.5. VARUOSADE MÄRGISTAMINE. Varuosade märgistamine. Märgistuste liigid.

Markeeringud. Pakend, selle informatsioon.

3.6. TOOTEKATALOOGID. Kataloogide liigitamine. E-kataloogid. Tootjate kataloogid.

Pakendaja kataloogid. Kataloogide ehitus. Kataloogide kasutamine. Kataloogi toote- ja

tehniline informatsioon. Üleminekutabelid.

3.7. FILTRID. Filtritootjad. Filtritele esitatavad kvaliteedinõuded. Kaubamärgid. Filtrite

asendamine

3.8. MOOTORIDETAILID. Tootjad. Kaubagrupid.

3.9. TIHENDID. Tootjad. Tooterühmad.

3.10. JUHTIMISSEADMETE VARUOSAD. Piduriklotside tootjad.

3.11. SIDURID. Siduritootjad. Kaubamärgid. Siduritele esitatavad kvaliteedinõuded.

3.12. VEOAUTODE VARUOSAD. Varuosade tootjad. Tootegrupid.

3.13. VALGUSTUS JA RIHMAD. Autopirnid. Rihmad. Veepumbad. Tootjad.

3.14. REKLAMATSIOONID. Garantii. Reklamatsioon, esitamise nõuded, vastvõtmise

nõuded. Reklamatsioonide menetlus. Varuosadele esitatavad tehnilised tingimused.

Detailide defektid, nende tekkepõhjused.

4. Hinnatavad õpitulemused:


varuosi tootegruppide järgi

tarnimise põhimõtteid

liigitada tootekatalooge

autovaruosade tootmise poliitikat;

autovaruosade grupeerimist;

autovaruosade tarne põhimõtteid;

varuosade tootekatalooge;

reklamatsioonide esitamise korda, nõudeid ja põhimõtteid;

Õpilane oskab:

51

kasutada katalooge

leida kataloogidest vastavalt automargile vajalikud varuosad

5. Hindamine


materjali hõlmava lõputestiga.

Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.


Iseseisev töö: Autovaruosa tarnimise tsükkel.

52

ELEKTROTEHNIKA ALUSED

1 õn T0,5/L0,5

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised elektrotehnika alustest, oskused

lugeda elektriskeeme ja kasutada multimeetrit ning ostsilloskoopi.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ELEKTROTEHNIKA ÜLDMÕISTED. Elektripinge e. potentsiaal. Elektrivool.

Alalisvool (DC). Vahelduvvool (AC). Elektritakistus. Takisti. Diood. Transistor.

Mikroskeem. Ohmi seadus. Töö ja võimsus. Vooluring ja selle elemendid. Rööpühendus.

Jadaühendus. Segaühendus. Takistuse arvutamine. Kirchhoffi pinge- ja vooluseadus.

3.2. ELEKTRISKEEMID. Elektriskeemid. Elektriskeemide lugemine.

3.3. MULTIMEETER. Multimeetri mõõtmine.

3.4. ELEKTRISEADMETE JUHTMESTIKU DEMONTAAZ JA MONTAAZ.



elektrotehnika üldmõisteid.

Õppija oskab

lugeda elektriskeeme;

kasutada multimeetrit;

eletriseadmeid demoteerida ja monteerida;

5. Hindamine


kogu

materjali hõlmava lõputestiga.

Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.

Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega

53

KARJÄÄRI PLANEERIMINE

1 õn T1

1.Eesmärk

Aineõpetusega taotletakse, et õpilane

Kujundab adekvaatse enesehinnangu, kujundab valmisoleku teadlikeks karjäärivalikuteks

ja –otsusteks ning elukestvaks õppeks, oskab seda eesmärke ja nende saavutamiseks

süsteemselt tegutseda. Tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja

koolitusvõimalusi, tööseadusandlust ja kohalikku majanduskeskkonda. Teab

karjäärivõimalusi valitud kutsevaldkonnas ja väärtustab kutseõppeasutuses õppimist ja

isikliku karjääri arendamist.

2.Nõuded mooduli alustamiseks

Sissejuhatus erialasse läbitud. Õpilased peaksid olema läbinud vähemalt ühe

praktika etapi töökeskkonnas. Eelnevalt läbitud õppeaine inimeseõpetus.

3.Õppesisu

Õppeaine karjääri planeerimine keskendub õpilase adekvaatse enesehinnangu

kujunemisele. Õpilane tunneb ametite, erialade ja elukutsete vahelisis seoseid. Ta oskab

näha ja mõistab töömaailmas toimuvat ja on teadlik selle mõjust isikliku tööalase karjääri

planeerimisele. Õpilane teadvustab oma vastutust ja on motiveeritud isiklikku karjääri

teadlikult planeerima ning mõistab ja väärtustab elukestva õppe põhimõtteid. Õpilane on

teadlik ametialase edasiliikumise võimalustest ning on orienteeritud elukestvale õppele.

3.1. Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimises

Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom, väärtused, vajadused,

motivatsioon, hoiakud, emotsioonid, positiivne mõtlemine, võimed, intelligentsus, huvid,

oskused, mina-pilt, enesehinnang, identiteet, sotsiaalne küpsus.

3.2.Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus

karjääriplaneerimisel

Muutuv tööturg: kutsealavaldkonna tulevik, arengusuunad, prognoosid, kutsestandardid,

tööandjate ootused, valdkonna tööjõuturu nõudlus, elukestev õpe, töömotivatsioon, töötus,

tööturu teenused.

Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja

tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon.

3.3.Planeerimine ja otsustamine

Otsustamine: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid - alternatiivid valikutes,

omavastutus, ajaplaneerimine.

Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo

allikad, info otsimine, karjäärinõustamine, muutustega toimetulek, elulaad, elurollid.

Töö otsimine: kandideerimisdokumendid, tööintervjuu, tööotsingu allikad.

3.4.Isikliku karjääriplaani koostamine

Karjääriotsuste tegemise protsess, lühiajaline ja pikaajaline karjääriplaan.

54

4.Hinnatavad õpitulemused


karjääri võimalusi õpitavas valdkonnas

töömaailma pidevas muutumises

hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ja vajadust pidevaks enesearendamiseks

karjääriplaneerimist kui terviklikku, järjepidevat ja elukestvat protsessi

elukestva õppe vajalikkust

Õppija oskab

analüüsida enda isiksust ja ennast kui tulevast töötajat

näha oma erinevat elurollide seost karjäärivalikutega

kasutada vajadusel karjääriteenuseid

koostada isiklikku tegevuskava oma karjääriplaanide elluviimiseks

5. Hindamine

Teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali

hõlmava lõputestiga.

Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel (isikliku karjääriplaani koostamine, info

otsimine, töökohale kandideerimise dokumentatsiooni täitmine, tööotsingu allikate

kasutamisoskus. Õpimapp.


55

LISA

LÕPUEKSAMI LÄBIVIIMISE JUHEND

Kooli lõpetamisel sooritavad õpilased lõpueksami, mille eesmärk on lõpetaja teadmiste,

oskuste ja hoiakute vastavuse hindamine õppekava nõuetele. Lõpueksamile lubatakse

õpilased, kes on vähemalt rahuldavalt sooritanud kõik õppekavas ettenähtud eksamid,

testid ja arvestused ning kelle käitumishinne on vähemalt rahuldav.

Eesmärk

Lõpueksamiga hinnatakse õppija poolt omandatud teadmisi ja oskusi.

Eksam võimaldab taotleda automaalri kutset.

Eksamisisu

Lõpueksam koosneb kahest osast:

Teoreetilisest osast (test)

Praktilisest tööst

Teoreetilise osa teemad: autod ja haagised, autode tehnohooldus- ja remondisüsteem, auto

hooldamine, autokerede osandamine ja koostamine, autode turvaseadised, kliendi

nõustamine, materjaliõpe, keskkonnaohutus, tehniline mõõtmine, tööriistad ja

garaažiseadmed, maalritööriistd ja seadmed, maalritöömaterjalid, ettevalmistustööd

värvimiseks, pindade värvimine, plastdetailide töötlemine, klaasitööd.

Praktilised tööd koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab oskama

hinnata tehtavate tööde mahtu, aru saada võõrkeelsetest remondijuhistest, kasutada ohutult

tööriistu ja seadmeid, valida õigeid töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi,

töötada iseseisvalt ja ohutult.

Enne praktilise töö tegemist peab õpilane sooritama testi.

Hindamine

Testi ja praktilist tööd hinnatakse eraldi. Testi tulemus (õigete vastuste osakaal) üle 60%

on eelduseks praktilisele tööle pääsemiseks.

Praktiline töö loetakse sooritatuks, kui proovitöö vastab nõuetele ning töökultuuri ja

tööohutuse osas on antud positiivne hinnang. Komisjon hindab töö sooritust, -kvaliteeti,

tööks kulunud aega, töökultuuri ja tööohutuse nõuete täitmist vastavalt hindajale määratud

kontroll-lehele. Vajadusel täpsustab eksamikomisjon oma hinnangut vestluse käigus.

Eksami lõpphinne moodustub testi ja praktiliste töö koondhindena.

56

ÕPPEKAVAGA SEONDUVA ÕPPEBAASI KIRJELDUS

Autoehituse ja autoelektriseadmete õppeklass (teoreetiline õpe). Õppimine toimub

arvutitel (15 arvutit) kus on kõik vajalikud õppeprogrammid olemas.

Liikluse õppeklass (teoreetiline õpe)

Keevitustöökoda . On erinevad töökohad nii elektri-, gaasi- kui ka poolautomaat e.

traatkeevitustele.

Metallilõikepinkide õppetöökoda

Lukksepatöö õppekoda. 15 õpilasele töökoht, kus ta saab sooritada erinevaid

ülesandeid.

Automootorite õppeklass- koosneb mitmetest erinevatest töökohtadest:

1. töötavad näidismootorid, kus on esindatud erinevad mootoriliigid: diisel-,

karburaator- ja sissepritsemootorid.

2. erinevate mootorite maketid, mis on jaotatud eraldi süsteemideks: jahutus-, õhutus-,

gaasijaotussüsteem jne.

Autoteenindus (praktiline väljaõpe koos klienditeenindusega). Õpilastel on

võimalik kohe oma teadmisi ja oskusi rakendada ka kliendi autodel.

Autoteeninduses on autoremondiks vajaminev tehnika ja seadmed olemas,

alustades rehvi montaaž- demontaaž pinkidega ja lõpetades

diagnostikaaparatuuriga

Autoplekksepa õppetöökoda (praktikaõpe koos klienditeenindusega).

Õppetöökojas on olemas kõik vajaminev edukaks plekksepatöö tegemiseks,

alustades tõstukitest ja lõpetades treipingiga.

Automaalri õppetöökoda (praktikaõpe koos klienditeenindusega). Kaasaegne

värvikamber, värvisegamislabor koos erinevate värviliinidega, erinevat liiki

värvipüstolid, poleerimisvahendid, erinevad ettevalmistustöö vahendid ja

kvaliteetsed õppematerjalid. Tagavad eduka õpilaste teadmiste ja oskuste pagasi

antud erialal

Autohooldaja õppetöökoda (praktikaõpe koos klienditeenindusega). Õppetöökojas

on olemas vajaminevad vahendid ja seadmed edukaks autohooldustööde

tegemiseks.

Documents

Rakvere Ametikool 70003840 Piiri 8, 44316 Rakvere 329 5030 ......21. Klaasitööd 3 1 1 1 22. Plastdetailide töötlemine 7 1 3 3 Valikõpingud *10 (6) 1. Autoplekksepatöö alused