SPETSIALIST 3/2012

RAAMATUPIDAJA KUTSE

SPETSIALISTwww. rmp . ee /p e r i o od i l i n e / spe t s i a l i s t

3/2012 Raamatupidaja kutse

Ettevõtte raamatupidamine on kui ettevõtte visiitkaart.Käesolevat ajakirjanumbrit sobib iseloomustama sõna-paar raamatupidaja kutse. Kirjutatakse nii kutsestandar-ditest, sise-eeskirjast, töölepingu sõlmimisest, aga samutiraamatupidaja vastutusest.

Kutsestandard on dokument, mis loob raamid raamatupi-daja pädevuse hindamisel. Eesti Raamatupidajate Kogujuhatuse esimees Tõnis Blank tutvustab uusi raamatu-pidamise kutsestandardeid. Advokaat Katrin Sarapadvokaadibüroost MAQS Law Firm toob välja oluli-sema, millele võiks raamatupidaja töölepingut sõlmidesmõelda. Olulisest raamatupidaja töövahendist, raamatu-pidamise sise-eeskirjast kirjutab Tartu Ülikooli majan-dusteaduskonna kaugkoolitusprojekti lektor PiretLinnasmägi. Ajad, mil raamatupidamist tehti vaid pabe-ril, jäävad kümnendite taha. Elu ilma asjakohase riist- jatarkvarata ei kujuta enam ettegi. Raamatupidamisprog-rammide arenguga seonduvatele küsimustele vastab Tresoor tarkvara juhataja Tõnu Lumberg.

Äriseadustiku järgi korraldab ettevõtte raamatupidamistjuhatus. Kust jookseb aga piir juhatuse ja raamatupidajavastutuse vahel, seda analüüsivad vandeadvokaat ja part-ner Karin Madisson, advokaat Juulika Aavik ningmaksuõiguse advokaat Priit Raudsepp advokaadi-büroost SORAINEN. Raamatupidaja töö eeldab kõrgeteeetiliste normide järgimist,siiski võidakse mõnikordlibastuda. Erinevaid raama-tupidajate toimepandud rik-kumisi analüüsivad vande-advokaat ja partner MerlinSalvik ning advokaat DmitriTšimpoaka advokaadibü-roost Hedman Partners.

Ajakirjast ei puudu ka teema-kohane ristsõna.

Head lugemist!

ww

w.rm

p.ee

Sisukord

Raamatupidaja onjuhi parem käsi

Maia Kurim, peatoimetaja

Toimetaja veerg 3

Uued raamatupidamise 4 - 7kutsestandardid

Raamatupidaja asub tööle 8 - 10ehk millele mõelda

enne lepingu sõlmimist

Raamatupidamise 11 - 13sise-eeskiri

Ristsõna: 23Raamatupidaja kutse

Raamatupidamisprogrammide 14 - 16arengu oluline mõjutaja

on internet

Vastutusest raamatu- 17 - 22pidamise eest

Raamatupidaja 24 - 27kriminaalvastutus

Formaat: A5 / PDF

Ilmumisaeg: September 2012

Ajakiri SPETSIALIST saadetakse 28 690-le RMP.ee Nädalakirja tellijale. Lisaksjagatakse 25. oktoobril EestiRaamatupidajate Konverent-sil Nokia Kontserdimajas.

RMP Eesti OÜTel: 6 848 110E-post: [email protected]

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee

SPETSIALIST

Mis on kutsestandardAtestaat ehk kutsetunnistus, mis kajastaksselle omaniku oskusi ja kogemusi mingilalal tegutseda, pole uus asi. Värvika jutus-tuse Kupja-Kaarli adjustaatidest on kirjapannud Eduard Vilde aastal 1908. Vaata-mata suurtele kogemustele ja pikale staa-žile ei leidnud Kupja-Kaarel endale uutkohta – teda peeti vanaks. Tänastes kutse-standardites ei ole vanuselist piirangut.Tegelik seis tööturul võib aga teha omakorrektiivid.

Nõukogude ajal kasutati töötajate oskustetähistamiseks kategooriaid (II kategooria

betoneerija, III kategooria lukksepp, VIkategooria freesija jne). Toona tähendaskõrgem kategooria ka veidi kõrgematpalka. Tänane seis on selline, et kutsetun-nistuse omamine ei anna otsest palga-tõusu. Tööandja võiks (ja peaks) atestee-ritud inimese oskusi kõrgemalt hindama,aga kui tegijaid jätkub, siis ...

Kümmekond aastat tagasi hakati Eestistaaslooma kutseomistamise ja -hindamisesüsteemi.

Kutsestandard on dokument, mis kirjel-dab kutsetegevust ning vastaval kutseltegutsemiseks vajalikku kompetentsustehk töö edukaks tegemiseks vajalike os-kuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Milleks on vaja kutse-standarditKutsestandard on:

aluseks tööturu nõudmistele vasta-•vate õppekavade, koolitusprogram-mide koostamisel;aluseks kompetentsuse hindamisel;•abiks tööandjale ametite kirjel-•damisel-tutvustamisel, töötajate vär-bamisel, ametijuhendite koostamisel,töötajate kutsenõuete määratlemisel,koolituse planeerimisel;abiks töötajale, kes soovib saada sel-•gust olemasolevatest ja puuduvatest

4

ww

w.rm

p.ee

Uued raamatupidamisekutsestandardid

Tõnis BlankEesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees

oskustest, annab võimaluse planee-rida oma arengut ja karjääri ning loobaluse elukestvaks õppimiseks;abiks koolitajale, õppurile, lapse-•vanemale, nõustajale ja teistele infohankimisel sellest, millist töötajattööturul vajatakse;aluseks kutsetunnistuste rahvusvahe-•lisel võrdlemisel.

KutsestandardikoostamineKuna olemasolevad raamatupidaja kutse-standardid kehtivad 2012. aasta lõpuni,siis tuli hakata standardeid uuendama.Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) juur-de moodustatud kutsekomisjon koosneberinevate osapoolte esindajatest. Komis-joni kuuluvad tööandjate, nende esindus-organisatsioonide, Audiitorkogu, rahan-dusministeeriumi, koolitusasutuste, raa-matupidamise kutseala ühenduste, Kutse-koja ja ERK esindajad.

Standardite uuendamise töörühm on omatöö lõpetanud, uued standardid on läbinudarvamusküsitluse ringi erinevates amet-kondades ja need on kinnitanud Kutsekojavastava valdkonna kutsenõukogu 07.06.2012. a.

Seega kehtivad uued standardid alates7. juunist 2012. a, kuid rakenduvad2013. aastal. Enne täielikku rakendamiston veel vaja koostada uued hindamisstan-dardid. Ka võtab koolidel aega õppe-kavade uute standarditega vastavusseviimine.

Eeloleval sügisel toimuvad kutseeksamidveel vanadel alustel. Uutele standarditeleüleminek on pikk protsess, mis võib kestaligikaudu aasta. Samas võib öelda, etsisuliselt pole oodatavad oskused oluliseltmuutunud.

Üleminek 8-tasemelisele kvalifikatsiooniraamisti-kuleLoomisel on 8-tasemeline Eesti kvali-fikatsiooniraamistik (EKR), mis sisaldabkõiki ametlikult tunnustatud kvalifikat-sioone (diplomeid ja tunnistusi). Need onüldhariduse, kutsehariduse ja kõrghari-duse kvalifikatsioonid ning kutsesüsteemikaudu antavad kutsekvalifikatsioonid ehkkutsed.

Eesti kutsesüsteemis seni kasutusel olnud5-tasemeliselt raamistikult üleminek 8-tasemelisele raamistikule toimub järk-järgult kutsealade kaupa. Raamatupida-mise vallas on see töö tehtud.

Vastavalt uuele 8-tasemelisele standar-dite süsteemile on raamatupidamisekutse valdkonnas kolm taset: 5., 6. ja 7.tase.Kutsenimetused on vastavalt raama-tupidaja, vanemraamatupidaja ja juhtiv-raamatupidaja.


5

ww

w.rm

p.ee

Uued kutse-standardid kehtivad

7. juunist 2012. a, kuid rakenduvad

alles 2013. aastal.

SPETSIALIST

Kehtivaid kutsetunnistusiümber vahetama ei peaKõik varem välja antud ja ka 2012. aastalväljaantavad kutsetunnistused kehtivadvastavalt väljastatud tähtaegadele.

Kutsetunnistustele, mis on välja antudvanade kutsestandardite alusel, on kutse-registris lisatud uue raamistiku taseme-number. Kutsetunnistusi ümber ei vahe-tata. Soovi korral väljastab kutseregisterkutsetunnistuse omanikule uue kvalifikat-sioonitaseme kohta õiendi.

ERK on väljastanud ligikaudu 1900 raa-matupidaja I taseme (uus 5. tase) ja 70 IItaseme (uus 6. tase) kutsetunnistust.

Endiselt jääb kehtima VÕTA (varasemateõpingute ja töö arvestamine) kord, millealusel saab kutsetunnistuse kehtivusaegaviie aasta möödumisel pikendada ilma eksameid tegemata.

Uutest standarditesttäpsemaltKutsestandard peab vastama järgmisteletingimustele.

On koostatud töö funktsionaalsest•analüüsist lähtuvalt, arvestades kokku-leppeid kutsete laiapõhjalisuse võikitsuse osas.

Kirjeldama oodatavat kompetentsust•vaadeldava ja hinnatavana.

Määratlema isiku kompetentsuse •hindamise viisid ning vastava kutsekvalifikatsioonitaseme EKR-s.

Standard koosneb erinevatest osadest:kutsekirjeldus, kompetentsusnõuded jalisad. Olgu siinkohal toodud välja mõnednopped töö kirjeldusest ja nõuetest kutse-alase ettevalmistuse kohta.

Raamatupidaja, tase 5Raamatupidaja tegeleb järgmiste majandus-arvestuse valdkondadega - põhiliselt fi-nantsarvestus, kuid ka finantsaruanneteanalüüs, maksuarvestus, kulu- ja eelarvestus.

Raamatupidaja töö eeldab isiklikku vas-tutust ja iseseisvust ning nõuab koostöödmeeskonna/grupi teiste liikmetega. Töö-tamine toimub enamasti juhendamisel.

Kutsealane ettevalmistus – soovitav eri-alane kutseharidus keskhariduse baasilja/või eelnev töökogemus raamatupida-jana ja/või läbitud raamatupidamise täien-duskoolitus.

Vanemraamatupidaja,tase 6Vanemraamatupidaja tegeleb järgmistemajandusarvestuse valdkondadega - finants-arvestus, juhtimisarvestus, kuluarvestus,finantsaruannete analüüs, maksuarvestusja eelarvestus.

Vanemraamatupidaja korraldab raamatu-pidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse,

6

ww

w.rm

p.ee

Raamatupidamise vallas saab olema

kolm taset: 5., 6. ja 7. tase.


olulise, objektiivse ja võrreldava infosaamine majandusüksuse finantsseisun-dist ja tegevustulemusest.

Vanemraamatupidaja töö eeldab märki-misväärset vastutust ja iseseisvust ningvajadusel teiste meeskonnaliikmete kont-rollimist ja juhendamist.

Kutsealane ettevalmistus – üldjuhul onnõutav bakalaureusekraad või raken-duskõrgharidus ja 2-aastane töökogemusraamatupidajana. Vajalik on pidev enese-täiendamine.

Juhtivraamatupidaja,tase 7Juhtivraamatupidaja tegeleb järgmistemajandusarvestuse valdkondadega - fi-nantsarvestus, juhtimisarvestus, kulu-arvestus, finantsaruannete analüüs, mak-suarvestus, eelarvestus ja audiitorkontroll.

Juhtivraamatupidaja põhilised tööüle-sanded on igapäevase raamatupidamisetöö planeerimine ja juhtimine, tagadesülesannete õigeaegse, efektiivse ja eel-arvele vastava täitmise; struktuuriüksuseesindamine suhetes organisatsiooni sises-

te ja väliste osapooltega; teiste töötajatejuhendamine ning järelevalve teostamine;eelarvete ning finantsaruannete etteval-mistamine; kulutuste kontroll, finants-tegevuse analüüs ning ressursside efek-tiivse kasutamise tagamine. Vajaduselpeab ta olema võimeline vastu võtmaõigeid rahandusalaseid otsuseid ja oskamamaandada finantsriske. Juhtivraamatu-pidaja teostab erinevaid tehnilisi või eri-alaseid keerulisi operatsioone. Juhtiv-raamatupidaja töö eeldab märkimisväärsetisiklikku vastutust ja iseseisvust ningnõuab koostööd meeskonna/grupi teisteliikmetega ja ta vastutab alluvate töö eest.

Kutsealane ettevalmistus – nõutav kõrg-haridus, üldjuhul magistrikraad või sellelevastav kvalifikatsioon. Nõutav on 5-aastane töökogemus raamatupidajana. Vajalik pidev enesetäiendamine.

Täpsemalt saate kutsestandarditegatutvuda www.kutsekoda.ee lehelt.

Järgmised kutseeksamid toimuvad jubasel sügisel, kuhu ootame kõiki oma tasethindama. Mida rohkem on atesteeritudraamatupidajaid tööturul, seda rohkemväärtustame oma kutset.

ww

w.rm

p.ee

SPETSIALIST

Kes julgeks kahelda selles, et raamatu-pidaja ametikoht on äriühingu üheksolulisemaks ametikohaks?

Olen arvamusel, et mitte keegi, sest raa-matupidaja töökohustused hõlmavadäriühingu kõiki tasandeid ja nende kor-rektsest täitmisest on huvitatud kõik asjaosalised. Eriti kiiresti saab sellestaimu, kui raamatupidaja on haigestunudvõi viibib puhkusel. Soovib ju töötajasaada õigesti arvestatud töötasu, juhatuseliige numbritest kubisevaid ülevaateid jaklient kokkulepitud summa kohta arvet.

Erinevad äriühingud on oma raamatupi-damiskohustuse korraldanud erinevalt.On neid ühinguid, kes on võtnud tööleraamatupidaja ja teisi, kes ostavad teenustsisse. Üldjuhul kasutavad viimast valikutväiksemad äriühingud, kellel igapäeva-seid raamatupidamislikke toiminguid niipalju ei ole ja seega puudub vajadus äri-ühingusisese raamatupidaja jaoks. Kuiühelt poolt on soov raamatupidaja töölevõtmiseks olemas, siis kuidas võiks raamatupidaja ennast edukaks tööleasu-miseks ette valmistada? Järgnevalt mõnisoovitus.

Töökohustused janende ulatusPraktikas esineb tihti olukordi, kus äri-ühing, kes soovib tööle võtta raamatu-

pidaja, ei oma täielikku ülevaadet sellest,kuidas äriühingu raamatupidamine peab

8

ww

w.rm

p.ee

Raamatupidaja asubtööle ehk millele mõeldaenne lepingu sõlmimist

Katrin Sarapadvokaadibüroo MAQS Law Firmadvokaat

Raamatupidajatöökohustustest

peaks niitööandja kui katöötaja üheselt

aru saama.


olema korraldatud ja millised seadusesttulenevad kohustused tuleb täita ning milliseid teadmisi, oskusi ja kogemusitööle võetavalt raamatupidajalt oodatakseja eeldatakse. Seega on äärmiselt oluline,et raamatupidaja, kes asub töölepingualusel tööle, teeb enne töölepingu sõlmi-mist endale selgeks oma töökohustusedja kui suures ulatuses ta peab neid täitmaehk mida temalt oodatakse. Kas temaülesandeks on vaid igapäevaste raamatu-pidamislike ülesannete täitmine, näiteksdeklaratsioonide täitmine ja esitaminening töötasu arvestamine või tuleb koos-tada ka erinevaid aruandeid, sh majan-dusaasta aruannet jne.

Äärmiselt oluline on töökohustuste täit-misel sellega kaasnev vastutus. Tööko-hustused on soovitav tööandjaga läbirääkida ja need vormistada selliselt, etmõlemad pooled saavad selle sisust ühte-moodi aru. Ilmselgelt ei ole ametijuhen-dis võimalik kajastada igat tehingut jakannet, kuid põhiülesanded ja nendegaseonduv on võimalik kirja panna. Tulebju töölepinguseaduse järgi täita lisakskokkulepitud tööle ka tööiseloomust tule-nevaid kohustusi. Seega kõike ei ole või-malik ja ei peagi kirja panema.

Kes ja kuidas töökohus-tusi annab?Pärast töökohustuste kindlaksmääramiston soovitav selgeks teha, kes, millal jamis viisil töökohustusi annab? Kas jooks-vaid ülesandeid annab vaid juhatuse liigevõi ka tema poolt määratud isik? Kasarved ja muud väljamaksed kinnitataksevaid kirjalikult või piisab ka kirjalikkutaasesitamist võimaldavas vormis?

Äriseadustiku järgi korraldab juhatusäriühingu raamatupidamist. Seega täidabraamatupidaja juhatuse vastavaid korral-dusi. Tavapäraselt ei otsusta raamatu-pidaja tehingute tegemise ja väljamakseteüle ning selliste toimingute tegemineeeldab äriühingu juhatuse korraldust.Raamatupidaja täidab juhatuse korraldusivastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Korralduste andmine juhatuselt raa-matupidajale on soovitav reguleeridaäriühingusiseselt vastavate kirjalikereeglite või eeskirjadega. Reeglitestasub kirjeldada korralduste andmiseja täitmise kord. Näiteks, kas sissetule-vate arvete maksmine tuleb alati eelne-valt kooskõlastada juhatuse liikmega,saades arvele kirjaliku kinnituse arvetasumise kohta või kohaldub see vaid tea-tud erandlikel juhtudel, näiteks alateskindlaksmääratud summast. Lisaks tasubreguleerida pangas (sh internetipangas)tehtavate tehingute ja nende kooskõlas-tuse protseduurid. Reeglitest on kasumõlemale poolele ning nende olemasoluaitab kaasa sujuvale koostööle ning või-malike probleemide tekkimise korralnende kiirele lahendamisele.

Kes vastutab?Raamatupidaja töökohustused hõlmavadigapäevaselt paratamatult tööd äriühingu

9

ww

w.rm

p.ee

Raamatupidajatäidab juhatuse

korraldusi.

SPETSIALIST

rahaliste vahenditega. Kõnekäändu „nullpole number” võib raamatupidajate seaspidada pigem mustaks huumoriks, sest iganumber ja komakoht on raamatupidamis-likes dokumentides olulise tähtsusega.Töölepingu alusel töötav raamatupidajavastutab oma töökohustuste täitmise eestvastavalt töölepinguseaduses sätestatule.See tähendab, kui töötaja on rikkunudtahtlikult töökohustusi, vastutab ta rikku-mise tagajärjel kogu tööandjale tekitatudkahju eest. Kui töötaja on töölepingutrikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta töö-andjale tekitatud kahju eest ulatuses, millemääramisel arvestatakse muu hulgas töö-taja tööülesandeid, süü astet, töötajaleantud juhiseid, töötingimusi, töö iseloo-must tulenevat riski, tööandja juures töö-tamise kestust, senist käitumist jne.

Töölepinguseadus annab võimaluse sõl-mida varalise vastutuse kokkuleppe süüstsõltumatu vastutuse puhuks. Vastavakokkuleppe sõlmimise eelduseks on töö-taja ja tööandja kokkulepe ning sellevormistamisel tuleb järgida seaduses ettenähtud tingimusi. Kuna raamatupidaja tööon väga vastutusrikas, siis tasub vastutuseregulatsioon enne töösuhte algust kind-lasti läbi arutada ning vastavad kokku-lepped kajastada näiteks eelmainitudreeglites.

Ära riski!Ebakindlas olukorras minimeeri riski jasellest lähtuvat vastutust. Kui igapäevasestöös tekib olukordi, kus raamatupidaja eiole kindel, kas teatud arve tasumine, tõen-dite andmine või raporti saatmine onkooskõlas äriühingu juhatuse tahte või otsusega, puudub raamatupidajal vajadusebavajaliku riski võtmiseks. Sellises olu-korras tuleks pöörduda vastavat otsustus-pädevust omava isiku poole (näiteksjuhatuse liige) ja küsida kinnitust kirja-likku taasesitamist võimaldavas vormis(näiteks e-posti teel). Kui tehingu võitoimingu tegemiseks kinnitust ei saabu,siis puudub põhjus iseseisvaks tegut-semiseks või oma volituste ületamiseks,sest selliselt võetakse üldjuhul endale vas-tutus, mille tagajärjed võivad olla ettear-vamatud, sh pole välistatud töösuhteerakorraline lõpetamine.

„Mäng võib alata!”Kui enne töölepingu sõlmimist on raa-matupidaja ja tööandja mängureeglidpaika pannud, st teinud selgeks töökohus-tused, alluvussuhte, korralduste andmiseja täitmise korra ning vastutuse, võibmäng arvudemaailmas alata. Nagu igasmängus, tekib ka igapäevases töös olukor-di, mida pooled ei ole ette näinud ega reguleerinud. Sellises olukorras tuleb julgelt esitada küsimusi ja teha ette-panekuid ning tegutseda vastavalt saadudjuhistele.

10

ww

w.rm

p.ee

Töölepinguga raa-matupidaja vastu-tab töökohustuste täitmise eest

vastavalttöölepinguseaduses

sätestatule.


11

ww

w.rm

p.ee

Raamatupidamise sise-eeskiri on doku-ment, mille põhinõuded on kirjeldatudraamatupidamise seaduse §-s 11 ningmillele raamatupidaja ettevõtte raama-tupidamise korraldamisel igapäevaselttoetub.

Raamatupidamise sise-eeskiri tuleb koos-tada kas raamatupidaja või raamatupida-misüksuse poolt koheselt raamatupida-misarvestuse sisseseadmisel ning sedamuudetakse või täiendatakse ettevõttemajandustegevuse muutumise käigus pidevalt.

Raamatupidamiskohustuslane ehk siis niifüüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kui kaäriühingu esindaja (kõik OÜ-d ja muud

äriühingute vormid) peab sise-eeskirjasisseseadmisel jälgima seaduses (RPS §11) nõutud teavet:

kontoplaani koos kontode sisu kirjel-•dusega, majandustehingute dokumenteeri-•mise ja kirjendamise korda, algdokumentide käivet ja säilitamist, •raamatupidamisregistrite pidamist, •tulude ja kulude kajastamist kasumi-•aruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, •raamatupidamiskohustuslase kasuta-•tavaid arvestuspõhimõtteid ja infor-matsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, •arvutitarkvara kasutamist raamatu-•pidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja•sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

Sise-eeskirjast peegel-dub ettevõtte profiilEt sise-eeskirja näol on tegemist raa-matupidaja töövahendiga, siis mida jakui täpselt raamatupidamise sise-eeskirjas kirja panna?

Soovitan lihtsat reeglit: nii palju kui vaja-lik ja nii vähe kui võimalik. Oluline on, etraamatupidamiskohustuslane ei võtaksvabatahtlikult omale suuremaid kohus-tusi, kui seadusega nõutud, mis tähendab

Raamatupidamisesise-eeskiri

Piret LinnasmägiTartu Ülikooli majandusteaduskonnakaugkoolitusprojekti lektor

SPETSIALIST

12

ww

w.rm

p.ee

seda, et kord, mis dokumendis kirjas jakinnitatud, nõuab ka järgimist. Kui ette-võte on kinnitanud, et koostab bilansikord kuus, siis on vaja seda ka igakuiseltteha või muuta nõuet eeskirjas.

Raamatupidamise sise-eeskiri peab olemakinnitatud juhatuse poolt ning väga konk-reetselt just selle raamatupidamiskohus-tuslase jaoks. Täiendusi ja parandusi tulebteha jooksvalt ning peab jälgima, et doku-ment ei sisaldaks mittekasutatavat infot(kui bioloogilisi varasid ei ole, siis ei olevaja nende arvestuspõhimõtteid ka lisada).

Sise-eeskiri peaks olema majandusüksuseraamatupidaja vahetumisel uuele ameti-kohuste täitjale heaks abimaterjaliks.

Teiste koostatu jäägunäidiseksKas koostada eeskiri n-ö nullist ise võivõtta aluseks juba mõni olemasolev, vee-biavarustes leiduv näidis?

Avalikus ruumis kättesaadavad materjalidtasub ikka üle vaadata, sest ükskõik kustaluseks võetud näidismaterjal pärineb, onsee vaja oma ettevõtte jaoks „parajaks”kohandada.

Kuidas seda teha?

Tuleb jälgida, et näidises kirjapandud

Raamatupidamisesise-eeskiri onraamatupidajatöövahend.


tekst vastaks hetkel kehtivale seadusele.Levinuim viga on dokumendi kirjen-damisküpsuse määramine (mõne aastatagune seadus nõudis kirjendamist kohe-selt, nüüd on kasutusel määratlus „mõist-lik aeg”), aga palju vigu on tekkinud kakontoplaani esitluse ja põhivaraga seotudnõuete määramisel.

Ärge unustage dokumentide koostamiseja esitamise juures määrata ära ka doku-mendi viseerija ehk tehingu õigsuse kinni-tajat.

Detailidesse laskumiselkaaluge nende vajalikkustMillele keskenduda sise-eeskirja koos-tamisel enam ja mis ei vaja peensustenikirjapanemist?

Oluline on jälgida, kas detailidesse lasku-mine on vajalik. Kui ettevõte on kinni-tanud arhiividokumentide hoiukohaksaadressi Tallinn, Kuuse 2-312 ning arhiivkolib vahepeal Kase tänavale, on vaja viiasisse vastav parandus ka sise-eeskirja-desse.

Põhivara amortisatsiooninormid võibmäärata vahemikuna ning sel juhul võib

põhivara soetades valida määratud vahe-mikust reaalseima amortisatsiooninormi.

Kontoplaani kinnitades keskenduge pea-kontodele, mõnel juhul ka allkontodele,kuid analüütiliste kontode lisamine toobraamatupidajale väga tihti vaid sise-ees-kirjade uuendamise kohustuse.

Kuidas leida õiget sõnastust raamatu-pidamise sise-eeskirja jaoks?

Kasutades Eesti head raamatupidamistavavõite kasutada nii raamatupidamise sea-duses kasutatud kui ka RaamatupidamiseToimkonna juhendite sõnastusi. Ametlikedokumentide kasutamine oma raamatu-pidamise sise-eeskirjas on lubatud ninghoiab ära vananenud info esituse.

13

ww

w.rm

p.ee

Detailid võivadteinekord tuuakaasa pideva

raamatupidamisesise-eeskirjade

uuendamise kohustuse.

SPETSIALIST

14

ww

w.rm

p.ee

Milline on olnud raamatupidamisprog-rammide areng viimase 10 aastaga? Mison kõige suuremad muudatused?

Kümne aasta jooksul on arenenud niitehnoloogilised lahendused, arusaamadkui ka vajadused.

Seoses interneti üleilmse levikuga ontekkinud võimalused tööks üle veebi.Tööd saab teha nii kodus, reisil kui kanäiteks tänavakohvikus olles. Samuti poleprobleeme hajali kontoritega ettevõttesehk siis hajustööga.

Kindlasti on laienenud ka funktsionaalsusja kasutajate ring. Nüüd saab ettevõttejuht ise operatiivselt kätte talle vajalikudaruanded. Sellega väheneb raamatupidajalisatöö, et juhile spetsiaalseid aruandeidkoostada ja toimetada.

Märkimata ei saa jätta ka tarkvaratoemuutumist. Kui vanasti toimus see kas e-posti või telefoni teel või hoopiski kliendijuurde kohale minnes, siis nüüd saab enamasti kasutaja loal edastada tarkvara-konsultandile üle interneti arvuti ekraani-pildi, et koos temaga üle vaadata, misvalesti, ja lahendus on kiire ning opera-tiivne.

Millised on pakutavate raamatupidamis-programmide tehnoloogilised erinevu-sed?

Üldiselt võib tarkvarad liigitada kolmeks:

ühed on täielikult lokaalvõrgukesk-•sed, töö toimub üle interneti termi-nalserverite vms vahendite kaudu;teised on küll arvutisse installeerita-•vad, kuid kasutavad internetti kuiandmete edastamise keskkonda;kolmandad on orienteeritud puhtalt•veebibrauseri kasutamisele.

Millist lahendust kasutab Tresoori tark-vara ja miks?

Raamatupidamisprog-rammide arengu olulinemõjutaja on internet

Tõnu LumbergTresoor Majandustarkvara juhataja


15

ww

w.rm

p.ee

Tresoori tarkvara kasutab algusest peale(üle 17. a) SQL andmebaasi serverit jaseetõttu pole kunagi olnud probleemikstöö üle interneti. Oleme jäänud nn teisevariandi juurde, kus rakendustarkvara(kliendi raamatupidamise programm)asub kliendi arvutis, kuid andmed võivadpaikneda nii teie enda serveris/arvutis,kuid soovi korral ka majutuse pakkujaserveris. See annab kasutajale valikuvõi-maluse. Tänu internetiühendusele on ker-ge ka tarkvara enda uuendamine.

Mis on online-raamatupidamine?

Online-raamatupidamise idee on meie arvates selles, et oleks tagatud maksi-maalne operatiivsus ja võimalus vältidaigasugust topelttööd.

Vanasti oli raamatupidaja laual pakk doku-mente, mida siis jõudumööda arvutissesisestati. Teistel puudus ligipääs andme-tele, kogu info ja aruandluse sai raamatu-pidajalt.

Nüüd on andmetele ligipääs ka teistel sel-leks vajadust ja õigust omavatel isikutelväljastpoolt oma kontorit. Suur hulk prot-sesse on võimalik automatiseerida. Kuimüügiarveid enamasti sisestatakse, siisostuarveid imporditakse (nt e-arvekesku-sest) ja kirjendatakse automaatselt, maksed

jõuavad panka, panga väljavõtted jõuavadsamuti otse programmi, kus arved kantak-se kinni automaatselt. Uue ettevõtte lisan-dumisel tuuakse info tema kohta auto-maatselt (nt krediidiinfost).

Interneti laialdased kasutusvõimalusedtagavad selle, et raamatupidamine toi-mub üha enam interneti kaudu, sõltu-mata sellest, kus asuvad andmed. Mison suuremad turvariskid, millele tasuberinevaid programme arvestades mõel-da?

Turvalisuse teema on alati oluline. Kuigiraamatupidamise andmete alusel koos-tatakse avalikud aruanded, siis sisaldavadettevõtete andmebaasid sageli andmeid,mida hoitakse kiivalt enda teada. Suurimturvarisk on olnud alati inimene. Kuna esmane turvalisus tagatakse kasutaja-nime(de) ja parooli(de)ga, siis jättesneed märkmepaberil kuvari külge, ei saamingist turvalisusest rääkida.

Turvalisuse küsimus on seotud ka and-mete hoidmisega. Üha enam on levimasmõte hoida andmeid pilves (ehk kusagilteenusepakkuja serveris, mis mõnikordvõib olla niivõrd virtuaalne, et meil poleaimugi, kus see n-ö kast just paikneb),kuid kunagi ei ole teada, mida “suur onumõtleb”. Seetõttu on suuremates ette-võtetes siiski säilinud soov hoida omaandmeid oma kontrolli all olevatesserverites.

Kolmas turvalisuse teema on üldinemure interneti turvalisusega. Kui kasu-tatakse internetti kui andmete edastus-kanalit rakendustarkvara ja andmebaasidevahel, siis selle turvalisuse tõstmiseks onkasutusel nn VPN (virtual private net-

Kiire internetilevik võimaldabüha enam tegeldaraamatupidamisegaka ka väljaspool

kontorit.

SPETSIALIST

16

ww

w.rm

p.ee

work) lahendused, kus andmeülekannekrüpteeritakse täiendavalt. Sel juhul on internet sama turvaline kui teie kontori-võrkki.

Kas arvutitele esitatavad nõuded onpigem vähenenud või suurenenud?RMP.ee foorumis on kõlanud küsimus,kas sülearvutiga saab ka raamatu-pidamist teha?

Kogu arvutimaailmas on levinud suu-nitlus, et iga uus tarkvara versioon onreeglina oma eelkäijast võimekam japarem. Mis aga puudutab sülearvutigaraamatupidamise tegemist, siis see on või-malik küll. Suur osa kodus töötavatest

Tresoori kasutajatest pooldavad justsülearvutit.

Mida on andnud interneti areng Tre-soori tarkvarale?

On lisandunud ridamisi ülalmärgitud on-line-võimalusi: arvete eksport/import e-arvekeskusega, liidesed pankadega, liideskrediidiinfoga või ettevõttes olevate teistesüsteemidega.

Samuti on see suurendanud interneti kau-du töötavate kasutajate hulka. Lisakspakume andmebaaside majutusteenustneile, kes ei soovi oma serverit muretseda.Interneti vahendusel toimib klientideleoperatiivse kasutajatoe pakkumine.

Programmiuuenduste installeerimine onoluliselt lihtsam ja kiirem, enamasti kaautomaatne, kus tööpäeva lõppedes uuribprogramm ise, kas uuendusi on, ja laebvajadusel alla uue versiooni.

Suurim turvariskka raamatupi-

damises on ikkaja alati inimene.


17

ww

w.rm

p.ee

Äriühingu rahaasjade usaldamine raa-matupidajale on võrreldav oma isikliku pangakaardi sõbrale usaldamisega.Kuigi reeglina tööandja usaldab omatöötajaid, ei tähenda usaldus seda, etmingeid kontrollimeetmeid ei raken-data. Kontrolli soovime säilitada ju kaoma isikliku rahakoti sõbrale usalda-mise puhul. Mis saab aga juhtudel, kuiraamatupidaja usaldust kuritarvitab?

Käesolevas artiklis analüüsitakse kõige-pealt äriühingu juhatuse ja raamatupidajavastutuse piire ning seejärel raamatu-pidaja vastutust äriühingu ees, lähtudesraamatupidajaga sõlmitud lepingu olemu-sest (kas töö- või käsundusleping). Artikliviimases osas käsitletakse raamatupidajavastutust riigi ees ehk tema kriminaalvas-tutust.

Juhatuse ja raamatupidaja vastutuse eristamineÄriühingu raamatupidamise ja finants-aruandluse korraldamine on juhatuse esmaseks kohustuseks. Praktikas peab

juhatus äriühingu raamatupidamist ise,võtab tööle raamatupidaja või ostab vasta-

Vastutusest raamatu-pidamise eest

Karin Madisson, vandeadvokaat ja advokaadibüroo SORAINEN partner

Juulika Aavik, advokaadibüroo SORAINEN advokaat

Priit Raudsepp,advokaadibüroo SORAINEN maksuõiguse advokaat

Raamatupidaja vastutab kahju

tekitamise eest,kui ta on kahju

tekitamises süüdi.

va teenuse sisse. Raamatupidaja teostaboma ülesandeid vastava lepingu alusel.Juhatus on kohustatud tagama, et äriühin-gu raamatupidamine ja finantsaruandlusoleks vastavuses riigi kehtestatud nõue-tega. Seega ei piisa vaid sellest, et võe-takse tööle raamatupidaja ning temahooleks jäetakse kogu rahaasjade ja raa-matupidamisega seonduv. Juhatus vastu-tab äriühingu raamatupidamise õigsuse,aruannete tähtaegse esitamise ning and-mete säilitamise eest, lisaks on juhatusekohustuseks ka sisekontrolli korral-damine, sealhulgas järelevalve oma tööta-jate (k.a raamatupidaja) üle.

Raamatupidamise korraldamise nõueterikkumise, andmete esitamata jätmise võiebaõigete andmete esitamise korral saabvastutusele võtta eelkõige äriühingu juha-tuse. Juhatus vastutab nõuete järgimiseeest väljapoole ühingut ning riigile esi-tatud (registripidaja, maksu- ja tolliamet)raamatupidamisdokumentides sisalduvateandmete õigsuse eest. Praktikas on kokku-leppemenetluses jäänud just äriühingujuhataja (mitte raamatupidaja) süüdi raa-matupidamise korraldamise nõuete rikku-mises ning ebaõigete andmete esitamisesolukorras, kus rikuti majandusaasta aru-ande koostamisel ettenähtud alusprint-siipe ning jäeti aruandes kajastamatateatud tehingud, mille tulemusel olid finantsnäitajad väärad.

Kui juhatus on majandusaasta aruande all-kirjastamisega kinnitanud andmete õig-sust ning täielikkust, siis ta ka vastutabaruande vastavuse eest. Sisesuhtes võibaruandes sisalduvate arvandmete vigadeeest vastutada raamatupidaja järgmisespeatükis kirjeldatud tööõiguslikel võivõlaõiguslikel alustel vastavalt poolte

vahelisele õigussuhtele.

Raamatupidaja vastutusäriühingu ees. Tööõiguslik vastutusKui äriühingu ja raamatupidaja vahel onsõlmitud tööleping, siis tulenevad raa-matupidaja kohustused ennekõike töö-lepingust. Sel juhul kohaldub poolte-vahelistele suhetele peamiselt töölepingu-seadus ning raamatupidaja vastutabäriühingu ees ennekõike töölepingulistelalustel.

Nagu iga teinegi töötaja vastutab ka raamatupidaja oma töölepingust tulene-vate kohustuste rikkumise eest ainult süüolemasolul ehk raamatupidaja vastutabkahju tekitamise eest siis, kui ta on kahjutekitamises süüdi. Süü puudumisel ei saaäriühing raamatupidaja vastu õiguskaitse-vahendeid kasutada. Süü vormideks peetakse hooletust, rasket hooletust jatahtlust. Tahtluse korral näeb seadus ettevastutuse kogu kahju (sh saamata jäänudtulu) eest ning hooletuse (sh raske hoole-tuse) puhul vastutab raamatupidaja kahjueest ulatuses, mille määramisel arvesta-takse mh raamatupidaja süü astet, talleantud juhiseid ning äriühingu võimalusikahju vältimiseks (k.a juhatuse hoolsus-kohustuse täitmist).

SPETSIALIST

18

ww

w.rm

p.ee

Raamatupidaja vastutus äriühingu

ees sõltub sõlmitud lepingu

olemusest.

SPETSIALIST

Raamatupidaja ei vastuta tekitatud kahjueest juhul, kui kahju tekitati äriühingutesindava juhatuse korralduse tulemusena.Küll aga vastutab raamatupidaja tekitatudkahju eest juhul, kui ta äriühingu kassastraha varastab ja seda hiljem raamatu-pidamislike kannetega peidab.

Raamatupidaja vastu nõude esitamiseltuleb tõendada, et toime pandud kohus-tuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel onpõhjuslik seos. See tähendab, et kahju ontekkinud raamatupidaja kohustuse rikku-mise tagajärjel ehk kui raamatupidaja eioleks kohustust rikkunud, siis kahju eioleks tekkinud.

Lisaks kahju hüvitamisele võib raamatu-pidaja kohustuse rikkumise korral kõnealla tulla ka töötasu alandamine võitöölepingu erakorraline ülesütlemine äri-ühingu poolt. Olgu siinkohal märgitud, etkahju hüvitamise nõudest loobumiseltekib äriühingul tõenäoliselt tulumaksu-ja teatud juhtudel ka sotsiaalmaksukohus-tus.

Raamatupidaja vastutusäriühingu ees. Võlaõiguslik vastutusÄriühingu raamatupidamisteenuse sisse-ostmisel on reeglina tegemist käsundus-suhtega. Käsunduslepingu poolteks onäriühing kui käsundiandja ja raamatupi-daja või raamatupidamisteenust osutaväriühing kui käsundisaaja ning sel juhulkohaldub neile peamiselt võlaõigus-seadus.

Kahju hüvitamisel mängib olulist rollisee, kuidas on pooltevahelises lepingus

reguleeritud kahju hüvitamine. Kui ei olekokku lepitud teisiti, siis käsunduslepingukorral peab teenuse osutaja täitma käsundiehk pidama äriühingu raamatupidamistkäsundi laadist tuleneva vajaliku hool-susega vastavalt oma teadmistele ja või-metele ning ära hoidma kahju tekkimiseäriühingu varale. Kuna raamatupidajategutseb oma kutsetegevuses, peab talisaks toimima ka üldiselt tunnustatudkutseoskuste tasemel.

Käsunduslepingu alusel teenust osutadesvastutab teenuse osutaja hoolsuskohus-tuse rikkumise korral, aga ka juhul, kui taei ole toiminud üldiste kutseoskuste tase-mel. Kohus on praktikas asunud seisu-kohale, et üldiselt tunnustatud kutseos-kuste tasemel tegutsemine ei seisne pel-galt käsundiandja juhiste järgimises, vaidraamatupidamisteenuse osutajal on kohus-tus vajadusel täpsustada käsundi sisu ningvajakajäämise tuvastamisel teha omapool-seid ettepanekuid.

Juhul kui raamatupidamisteenuse sisse-ostmisel tekitab teenust osutava äriühingutöölepinguline raamatupidaja oma tööüle-sannete täitmisel käsundiandjale kahjuning raamatupidaja vastutab tekkinudkahju eest, siis peab raamatupidamist osu-tav äriühing vabastama kahju tekitanudraamatupidaja kahju hüvitamise ning

20

ww

w.rm

p.ee

Äriühingu rahavarguse korral

vastutab raamatupidajaisiklikult.


21

ww

w.rm

p.ee

vajalike kohtukulude kandmise kohus-tusest ja kulud ise kandma.

Seega võib kolmas isik, kellele raamatupi-daja on süüliselt kahju tekitanud, nõudakahju hüvitamist ainult oma lepingupart-nerilt, mitte otse raamatupidajalt. Samastekib raamatupidaja tööandjal töötajasuhtes regressiõigus ehk tööandjal onomakorda õigus raamatupidajalt väljanõuda kolmandale isikule hüvitatud kahjujuhul, kui raamatupidaja oli kahjutekkimises süüdi.

Kui tööandja on oma majandustegevusekäigus tekitatud kahju hüvitamise kohus-tuse kolmanda isiku vastu lepingugavälistanud või seda piiranud või kui temavastutus on välistatud või piiratud seadusealusel, kehtib see ka raamatupidaja kohta,kes on kolmandat isikut tööandja majan-dustegevuse käigus kahjustanud.

Eeltoodu ei kehti juhul, kui raamatupidajatekitab kolmandale isikule kahju tahtlikult(näiteks varastab äriühingu raha) – sellisekahju ees vastutab raamatupidaja isikli-kult.

Raamatupidaja vastutusriigi eesRaamatupidaja vastutuse alused riigi eeson senini olnud küllaltki segased. Kümneaasta taguse karistusõiguse reformi käiguskaotas kehtivuse seadus, mis nägi ettevastutuse raamatupidamisalaste rikku-miste eest. Uued süüteokoosseisud sätes-tati siis kehtima hakanud karistussea-dustikus ning eriseadustes. Spetsiifilinekuriteokoosseis seoses raamatupidamisekohustuse rikkumisega taassätestati alles

viis aastat tagasi. Selle alusel võidakseraamatupidajale kohaldada kriminaal-vastutust ka siis, kui ta hävitab, varjab või kahjustab raamatupidamisdokumente.Kohus on praktikas tunnistanud süüdi raa-matupidaja, kes hoidis dokumente omavalduses pärast oma vastavate volitustelõppemist ning ei edastanud neid volitatudisikule, vaatamata viimase sellekohastelekorduvatele pöördumistele.

Praktikas on omastamise, dokumendivõltsimise ja võltsingu kasutamise eestkriminaalkorras karistada saanud ka raa-matupidaja, kes omastas tööandja raha,tehes äriühingu juhtkonna nõusolekutaülekandeid ning võltsis nende varjamiseksdokumente.

Raamatupidaja vastutus võib samuti üleskerkida maksuõiguse aspektist, kuna tematöö eeldab mh ka maksudeklaratsioonideesitamist. Kuigi üldjuhul võetakse vale-andmetega deklaratsioonide esitamiseeest vastutusele juhatuse liikmed, on ettetulnud juhtumeid, kus maksuameti hin-nangul on äriühingu juhatuse liige esita-nud maksudeklaratsioonides valeandmeidraamatupidaja kaasabil. Seega käsitletak-se raamatupidajat karistusõiguse mõttes

Raamatupidajalevõidakse kohaldada

kriminaal-vastutust, kui tahävitab, varjabvõi kahjustab

raamatupidamis-dokumente.

SPETSIALIST

teole kaasaaitajana. Nii näiteks on raama-tupidaja kokkuleppemenetluses süüdi mõis-tetud kuriteole kaasaaitamise eest olukor-ras, kus deklaratsioonid allkirjastas külläriühingu juhataja, kuid raamatupidajategevus seisnes deklaratsioonide täitmisesvastavalt juhataja juhistele. Raamatupi-daja kaasvastutust toetab ka tollideklarat-sioonidega seonduv kohtupraktika.

Tihtipeale on deklaratsioonide koosta-mine ning ka allkirjastamine volitatudraamatupidajale. Sellisel juhul peab raa-matupidaja olema ekstra tähelepanelik,sest kohtupraktika seab põhjendatult all-kirjastamise faktile suure tähtsuse. All-kirjastamise näol ei ole tegemist pelgaltformaalsusega ning allkirjastaja pädevu-ses on langetada lõplik otsus, millisedandmed deklaratsiooni kanda.

Lisaks eelkirjeldatud karistusõiguslikulevastutusele võib raamatupidaja oma isikli-ku varaga vastutada riigi ees äriühingumaksuvõlgade eest. Sellise vastutuse eel-duseks on raamatupidaja kuriteos süüdimõistmine ning põhjuslik seos maksuvõlaning toime pandud kuriteo vahel.

Raamatupidaja tekitatud kahju eest võibsolidaarselt vastutav olla ka äriühingu

juhatus. Juhatus vabaneb vastutusestjuhul, kui ta tõendab, et rakendas kahjuärahoidmiseks piisavat hoolt ja sisekont-rollimeetmeid. Juhatuse vastutuse hin-damisel tuleb hinnata, kas kahju olekssaanud ära hoida juhatusepoolse aktiiv-sema sekkumisega antud valdkonda(näiteks lao või kassa inventuuri korral-damine ning saadud andmete võrdlemineraamatupidamise andmetega). Kui vastuson jaatav, siis on juhatus raamatupidajagasolidaarselt vastutav.

KokkuvõteKokkuvõtvalt tuleb märkida, et Eestis eiole riiklikul tasemel eraldi reguleeritudnõudeid raamatupidajale ega ka raama-tupidaja vastutust.

Raamatupidaja vastutusest äriühingu eessaab rääkida äriühingu ja raamatupidajavahel sõlmitud vastavale lepingule kohal-duva seaduse regulatsiooni valguses.

Raamatupidaja nn töövigade eest vastutabväljapoole ühingut üldjuhul äriühing võiselle juhatuse liige. Raamatupidaja vastu-tab omakorda sisesuhtes äriühingu eesvastavalt sõlmitud lepingule.

Raamatupidajale kriminaalvastutuse ko-haldamise juhtumid seisnevad praktikaspeamiselt n-ö ilmsetes kuritegudes (nagunäiteks omastamine).

22

ww

w.rm

p.ee

Riigile esitatudraamatupidamis-dokumentidessisalduvate

andmete õigsuseeest vastutab

juhatus.


23

ww

w.rm

p.ee

RistsõnaRaamatupidaja kutse

9

1

2

3

4

5

6

7

8

1 Millises dokumendis kirjeldatakse raamatupidamise korraldamisega kaasnevate sise-kontrolli meetmete rakendamise asjaolud?

2 Dokument, milles kirjeldatakse raamatpidaja pädevuse näitajad. 3 Kes koostab raamatupidamise sise-eeskirja?4 Kelle korraldusi raamatupidaja täidab?

5 Kuidas võiks ettevõttesiseselt olla reguleeritud juhatuse korralduste andmine raamatupidajale?

6 Lepingu liik, mida reeglina kasutatakse raamatupidamisteenuse sisseostmisel.7 Üks raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumise liik.8 Süü vorm, mille korral kahju tekitamise eest raamatupidaja vastutab.9 Vastus: Mis on olnud raamatupidamisprogrammide arengu oluline mõjutaja?

Paremale

Ristsõna vastuseid ootame 25. septembrini 2012 e-posti aadressile [email protected].

Õigesti vastanute vahel loosib Ilusalong Siluett 25 € kinkekaardi, mille eest saab endale meelepäraseid teenuseid lunastada. Siluett - aeg iseenda jaoks!

Võitja nime avaldame 26. septembri Nädalakirjas! www.sinusiluett.ee

SPETSIALIST

24

ww

w.rm

p.ee

Teatavasti kuulub enamike raamatupi-dajate põhitöö hulka ettevõtte rahavoo-gude jälgimine, erinevate makseteülekandmine, maksude deklareeriminejmt tegevused. Seetõttu on raamatu-pidajatel tihti juurdepääs ettevõttepangakontodele ning sularahakassale.Enamik raamatupidajaid lähtub omaigapäevatöös kõrgetest eetilistest tõeks-pidamistest, kuid see ei kehti alati jakõigi puhul.

Alljärgnevalt anname ülevaate erine-vate Eesti kohtute lahenditest raama-tupidaja kriminaalvastutuse kohta.

Kohtuotsuseid on võimalik jagada kaheks

peamiseks grupiks

raamatupidaja pöörab ebaseadus-•likult ettevõtte vara enda kasuks võitekitab ettevõtjale kahju muul viisiljaraamatupidaja aitab teadvalt kaasa•kuriteo toimepanemisele, nagu ntraamatupidamise korraldamise nõue-te rikkumisele, kelmusele ja maksudemaksmisest kõrvalehoidmisele.

Kahju tekitamine ettevõtteleEsimene grupp käsitleb juhtumeid, kus

Raamatupidaja kriminaalvastutus

Merlin Salvikpartner ja vandeadvokaat, Hedman Partners Advokaadibüroo

Dmitri Tšimpoaka advokaat, Hedman Partners Advokaadibüroo


25

ww

w.rm

p.ee

raamatupidaja on omastanud ettevõtte,kelle töötaja või teenuseosutaja ta on, rahanii pangakontodelt kui ka sularahakassast.Ülekannete sisusid on põhjendatud selgi-tustega kui „majanduskulu aruanne” või„tegevuskulude aruanne” või „sularaha-arvete katteks” või lihtsalt „ülekanne”.Tegelikkuses aga ülekannete teostamisealuseks märgitud majandustehingud puu-dusid ning ülekanded olid valdavalttehtud raamatupidaja isiklikule arveldus-arvele. Selline tegevus vastab omastamisekoosseisule, mis näeb ette karistuse isikuvalduses oleva võõra vallasasja või talleusaldatud muu võõra vara ebaseaduslikultenda või kolmanda isiku kasuks pööra-mise eest.

Ühe näitena võib tuua kriminaalasja nr 1-12-1831, kus prokurör süüdistas T.R.selles, et tema osutades 2007. a veebrua-rist kuni 2011. a septembrini mittetulun-dusühingule B raamatupidamise teenustja omades tööülesannete täitmiseks ain-sana ligipääsu MTÜ B arveldusarvele,omastas ajavahemikus 27.06.2008–20.07.2011 talle usaldatud võõrast varakogusummas 31 087,22 eurot. Nimeltteostas süüdistuse kohaselt raamatupidajainternetipangas süstemaatiliselt (1-2 kor-da kuus erinevate summadena) MTÜ Barveldusarvelt ülekandeid oma isiklikulearveldusarvele, märkides maksekorral-

duse selgitusse „sularahaarvete katteks“.Kuivõrd omastatud summa ületas teotoimepanemise ajal kehtinud kuupalgaalammäära enam kui sajakordselt, paniT.R. toime omastamise suures ulatuses,mis andis aluse karmima karistuse määra-miseks. Nii nagu ka mitmetes teistesanaloogilistes kriminaalasjades, lõpetatiantud asi kokkuleppega, mille järgi tun-nistati T.R. süüdi omastamises ja mõistetikaristuseks 2 aastat vangistust tingimisi 4-aastase katseajaga. Lisaks sellele rahuldaskohus MTÜ B tsiviilhagi ning mõistisT.R.-lt kahjutasu 31 087,22 eurot MTÜ Bkasuks.

Lisaks ettevõtte vara omastamisele võibraamatupidaja tekitada ettevõttele kahjuseoses raamatupidamise korraldamiserikkumisega (KarS § 3811), mis võibseisneda näiteks

raamatupidamise korraldamise nõue-•te teadvas rikkumises,raamatupidamisdokumentide ebasea-•duslikus hävitamises, varjamises võikahjustamises, või raamatupidamisdokumendis andmete•esitamata jätmises või ebaõigete and-mete esitamises.

Siinjuures tasub siiski märkida, et nime-tatud teod on karistatavad üksnes juhul,kui nendega on oluliselt raskendatud üle-vaate saamine maksukohustuslase varali-sest seisundist. Seda kinnitab ka kohtu-otsus kriminaalasjas nr 1-08-16982, kussüüdistatav I.L. sai KÜ raamatupidajanaKÜ esimehe käest erinevaid raamatu-pidamisdokumente (nagu nt ümbrikud arvestite näitudega, lepingud, üldkoos-oleku protokoll, sissetulevad arved jne),mis olid vajalikud raamatupidamise teos-

Raamatupidaja peaboma igapäevatööslähtuma kõrgetesteetilistest tõeks-

pidamistest.

SPETSIALISTw

ww

.rmp.

ee

26

tamiseks ja ilma milleta oli oluliselt ras-kendatud aastaaruande koostamine. Mõniaeg hiljem tema volitused KÜ otsusegapeatati, kuid vaatamata sellele hoidis I.L.ilma seadusliku aluseta raamatupidamis-dokumente enda korteris ning ei edas-tanud neid nende saamiseks volitatudisikule vaatamata viimase korduvatelepöördumistele. Kohtuotsuse kohaseltmõisteti I.L. süüdi teadvalt raamatu-pidamisdokumentide ebaseadusliku varja-mise eest ning karistati teda rahalise karistusega summas 3000 Eesti krooni.

Kaasaaitamine kuriteotoimepanemiseleKuigi üldjuhul vastutavad raamatu-pidamise korraldamise ning maksukorral-duse seadusest ja teistest maksuseadustesttulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmiseeest juhatuse liikmed, võib raamatupidajavastutuse küsimus tulla kõne alla juhul,kui viimane on aidanud juhatuse liikmelekaasa, nt valede deklaratsioonide esita-misele, mille tulemusel tagastati äriühin-gule alusetult rahasumma, mis tekitasriigile suure kahju. Kaasaaitamine tähen-

dab teise isiku õigusvastase teo toetamist.Oma tegudega rikkumisele kaasa aidanudraamatupidaja vastutab siiski üksnesjuhul, kui ta osutas õigusvastasele teoletahtlikku füüsilist, ainelist või vaimsetkaasabi. Tahtluse puudumise korral ei olekaasaaitamistegu karistatav. Seega, kuiraamatupidaja täitis tegelikult vaid omatööülesandeid, teadmata midagi õigus-vastasest teost, ei saa teda kaasaaitajanavastutusele võtta.

Nii kuuluvad teise gruppi juhtumid, kusraamatupidaja tahtlikult aitab kaasa õigus-vastasele teole, nagu nt raamatupidamisekorraldamise nõuete rikkumisele, kelmu-sele või maksukuritegude toimepane-misele. Viimastest on kõige enam levinudmaksude maksmisest kõrvalehoidmine jamaksukelmus. Mõlemal juhul on karis-tuse määramise eelduseks riigile suurekahju tekitamine, st kahju, mis ületab keh-tivat töötasu alammäära ühes kuus saja-kordselt. Tüüpilised maksudest kõrvale-hoidumise juhtumid on, nt ebaõigete mahaarvamiste tegemine maksuobjektistvõi maksusummast, ebaõige maksumäärarakendamine, maksudeklaratsioonides vale-andmete esitamine ja fiktiivsete arvetetekitamine. Maksukelmuse puhul on agategemist kelmuse eriliigiga, kus maksu-kohustuslase tegevus on suunatud riigiltraha väljapetmisele.

Ühe viimase, 2011. a lõpust pärineva lahendi (kriminaalasi nr 1-11-7231) koha-selt abistas K.K. aastatel 2004-2010 tead-valt kohtuotsuses nimetatud äriühinguidEesti Haigekassast töövõimetushüvitisteväljapetmisel, osutades nendele OÜ-s Kraamatupidamisteenust. Nimelt andis süü-distatav vaimset ja füüsilist kaasabi, kuivormistades äriühingutes raamatupida-

Raamatupidajatetoimepandud

rikkumisi võib liigitada: kahjutekitamine ette-võttele ja kaasa-aitamine kuriteotoimepanemisele.


27

ww

w.rm

p.ee

misdokumente ja omades e-maksuametisdeklaratsioonide esitamise õigust, kajastasta dokumentides teadlikult tegelikkuselemittevastavaid andmeid isiku X töötamisekohta nendes äriühingutes ning esitasneed Maksu- ja Tolliametile ning EestiHaigekassale. Seeläbi loodi väär ettekuju-tus Eesti Haigekassa töötajates, kesmenetlesid Eesti Haigekassale esitatudtöövõimetuslehtede ning Maksu- ja Tolli-ametile esitatud andmete alusel töövõime-tushüvitiste väljamaksmist.

Isikule X äriühingutest fiktiivsete töö-lepingute alusel töötasuna arvestatud javäljamakstud tasudelt deklareerisid äri-ühingud tulu- ja sotsiaalmaksudeklarat-sioonides sotsiaalmaksu. Seejuures eitasunud äriühingud isikule X väljamaks-tud summadelt sotsiaalmaksu riigi eel-arvesse äriühingute majandustegevusestlaekunud tuludest, vaid tasaarvestasid sotsiaalmaksuna tasumisele kuuluvadsummad eelnevalt enda poolt fiktiivseteostuarvete aluselkäibedeklaratsioo-nides näidatud si-sendkäibemaksu-ga tekitatud käibe-maksu enammak-sega ning tasusidsotsiaalmaksu tu-vastamata allika-test pärinevate sularahasissemaksete arvelt.Raamatupidamist teostanud süüdistatavoli teadlik deklaratsioonides kajastatutegelikkusele mittevastavusest eeltoodudkujul ning nõustas veel lisaks asjaga seo-tud isikut, milliseid selgitusi anda maksu-ametile. Samuti edastas süüdistatav OÜ Kkaudu Eesti Haigekassale isiku X kohtatöövõimetuslehti, olles teadlik, et tegelik-kuses isik X nimetatud äriühingutes töö-

ülesandeid ei täida ning isikule X tasudenäitamine ja tema poolt töövõimetusleh-tede esitamine ei vasta tegelikkusele.

Süüdistatava teadval kaasabil toimepan-dud kelmusega petsid nii isik X kui kaisikud P.K. ja A.K. haigekassast aastatel2005-2010 välja ajutise töövõimetusehüvitisi kokku summas 6 857 721 krooni.Ka see asi lõpetati kokkuleppega, millejärgi tunnistati K.K. süüdi kelmuselekaasaaitamises ning talle mõisteti karis-tuseks vangistust 1 aasta ja 3 kuud tingi-misi 18-kuulise katseajaga.

Kriminaalvastutus jatingimisi katseaegKuigi raamatupidamise korraldamise eestpeab vastutama juhatus ning karistus-seadustik ei sisalda just raamatupidajateleettenähtud konkreetset kuriteo koosseisu,ei ole raamatupidaja kriminaalvastutus

siiski välistatud. Mis puudutab kohtupraktikatkaristuse määramisel, siistasub välja tuua, et koh-tulahendites, mis olidseotud raamatupidajakriminaalvastutusega,mõisteti küll karistuseksraamatupidajale vangis-

tus, kuid jäeti vangistus täielikult süüdi-mõistetu suhtes kohaldamata juhul, kui taei pane uut tahtlikku kuritegu toime koh-tuotsuses määratud katseaja jooksul, see-ga määrati tingimisi katseaeg. Tasubmeeles pidada ka seda, et kohus võiblisaks põhikaristusele võtta isikult ära kaõiguse tegeleda raamatupidamisteenuseosutamisega nii füüsilistele kui ka jurii-dilistele isikutele.

Raamatupidajasüülises

käitumises peabolema tuvastatud

tahtlus.

Documents

SPETSIALIST 3/2012