1

Reis ümber maailma

Robert Schaffrik

4.klass

Õppeaasta 2008/2009

2

Sisukord

Sissejuhatus……………………………………………...3

Leedu…………………………………………………….4

Poola……………………………………………………..5

Rumeenia…………………………………….…………..6

Türgi……………………………………………………..7

Küpros………………………………………………..….8

Egiptus…………………………………………………..9

Kenya…………………………………………………...10

Madagaskar……………………………………………..11

Austraalia……………………………………………….12

Hiina……………………………………………………13

Venemaa………………………………………………..14

Eesti…………………………………………………….15

Kasutatud kirjandus…………………………………….17

3

Sissejuhatus

Mina tahaksin ümber maailmareisil näha palju huvitavaid asju, mis

huvitaksid ka mind. Ma võiksin näha näiteks Madagaskaril palju

leemureid, kes saaksid minu sõbraks ja näitaks mulle Madagaskari

ümbrust. See võib päris huvitav olla. Ja kui ma Hiinasse satun, siis ma

tahaksin pulkadega süüa nagu hiinlased. Egiptuses tahaksin ma kindlasti

püramiide näha ja Vaaraoga kohtuda.

4

Leedu

Riigikord: vabariik

President: Valdas Adamkus

Pealinn: Vilnius (573 200 elanikku)

Rahaühik: litt ( 1litt = 100 senti )

Rahvastik: leedulased (81,4 % ), venelased (8,3 % ), poolakad (6,9 % ), valgevenelased (1,5 %

), ukrainlased (1 % ).

Vaatamisväärsused Leedus: Vilniuse katedraal ,

Leedu parlamendihoone .

Muud Leedust: Läänemere idarannikul asuv, Nõukogude Liidu 1940. a. liidetud riik

taasiseseisvus 1991. aastal. Valdav osa riigist on kuni 100 m kõrgune tasandik, lääne- ja idaosas

moreenkõrgustikke, kõrgeim punkt on Valgevene kõrgustikku servaalal paiknev Juozapiné mägi

(294 m). Suurima pindala ja elanikke arvuga Balti riik on tooraine ja energiakandjate poolest

vaene. Juhtiv tööstusharu on masinatööstus (laevad, tööstusseadmed, tööpingid). Tekstiilitööstus

etendab tähtsat osa nii tööhõive kui ekspordi seisukohast. Keemiatööstus töötleb Venemaalt

sisseveetavat naftat.

5

Poola

Riigikord: vabariik

President: Lech Aleksander Kaczyński

Pealinn: Varssavi (1 628 500 elanikku)

Riigikeel: poola keel

Rahaühik: zlott (1 zlott = 100 krossi)

Rahvastik: poolakad (98,7 %), sakslased (0,4 %), ukrainlased (0,4 %)

Vaatamisväärsused Poolas: See on üks koht Varssavi linnas , see on vaade

Varssavi linnale .

Muud Poolast: Kesk - Euroopa kirdeosas paikneva riigi territooriumist hõlmab suure osa

mandrijää poolt kujundatud lauskmaa, mille võib jagada kolmeks osaks: luiteliseks

rannikumadalikuks, sellest lõuna pool asuvaks järvederohkeks Pomorze ja Masuuria

moreenkõrgustike alaks, mille lõunaservaga liitub suur sanduriteala, ning Poola keskosa

hõlmavaks tasandikuks. Lõuna suunas maapind tõuseb, Väike – Poola kõrgustikul ulatub see üle

600 m, Sudeetide tipud kerkivad juba 1000- 1600 meetrini. Karpaadid aga Kõrg- Tatrates üle

2000 m, Kõrgeim tipp on Rysy (2499 m).

6

Rumeenia

Riigikord: vabariik

Pealinn: Bukarest (2 037 300 elanikku)

Riigikeel: rumeenia keel

Rahaühik: Rumeenia lei (1 lei = 100 bani)

Rahvastik: rumeenlased (89,5 %), ungarlased (7,1 %), mustlased (1,8 %), sakslased (0,5 %)

Vaatamisväärsused Rumeenias: Vaade Parlamendipalee rõdult .

Muud Rumeeniast: Kesk- ja Ida- Euroopa piiril asuva riigi pinnamoes on keskseks Ida- ja

Lõuna- Karpaatide hiigelkaared, mille vahele jääb Transilvaania lavamaa. Viimasest läände jääb

Kesk- Doonau madalik. Karpaatidest lõunas paikneb Alam- Doonau madalik. Idas on Tutova ja

Covorlu (Moldova) kõrgustik. Maa on rikas loodusvarade poolest (kivi- ja kaalisool, rauamaak,

mangaan, boksiit, hõbe, kuld). Keemiatööstuse olulisem tooraine on nafta ja maagaas, mis on ka

põhilised energiaallikad.

7

Türgi

Riigikord: vabariik President: Abdullah Gül

Pealinn: Ankara (3 022 000 elanikku)

Riigikeel: türgi keel

Rahaühik: Türgi liir (1 liir = 100 kurušši)

Rahvastik: türklased (70 %), kurdid (20 %), araablased (2 %), tšerkessid 0,5 %), armeenlased

(0,5 %, muud (7 %)

Vaatamisväärsused Türgis: Anatoolia kunsti muuseum .

Muud Türgist: Lähis- Ida suurim riik paikneb nii Euroopas kui Aasias. Riigi praegused piirid

pärinevad aastast 1923, enne seda laius Osmani impeerium ka Põhja- Aafrikas ning hõlmas

Kagu- Euroopas suurema ala. Strateegiliselt tähtsaid Bosporuse ning Dardanellide väinu

kontrollib Türgi alates 1936. aastast. Euroopas asub riigist väike osa (3 %). See ala, on Ida-

Traakia, on tasandik, mida piirab kirdest Istranca ahelik ( max 1030 m ) ja kagust Tekirdag (max

945 m). Kahe mandri piir läheb läbi Dardanellide ja Bosporuse väina ning Marmara mere.

8

Küpros

Riigikord: vabariik

President: Dimitris Christófias

Pealinn: Nikosia

Riigikeel: Kreeka ja Türgi keel

Rahaühik: Küprose nael (1 nael = 100 senti)

Rahvastik: kreeklased (95 %), türklased (2 %), muud (3 %)

Vaatamisväärsused Küprosel: Koht Küprosel .

Muud Küprosest: Vahemere idaosas asuv saareriik vabanes Suurbritannia ülemvõimu alt 1960.

aastal. 1974. aastal alustas Küprose Rahvuskaart mässu, taotledes ühinemist Kreekaga, vastuseks

sellele hõivasid Türgi väed saare põhjaosa. 1975. aastal valisid kohalikud türklased

rahvahääletusega iseseisvusse. Saare elanikud olid sunnitud vastavalt rahvusele ümber asuma kas

põhja- või lõunaossa. Põhja-Küprose Türgi Vabariik kuulutas end iseseisvaks 1983. aastal,

tänaseni on seda tunnustanud vaid Türgi.

9

Egiptus

Riigikord: vabariik

Pealinn: Kairo (6 800 000 elanikku)

Riigikeel: araabia keel

Rahaühik: Egiptuse nael (1 Egiptuse nael = 100 piastrit)

Rahvastik: araablased (97 %, kreeklased (3 %)

Vaatamisväärsused Egiptuses: See on kuulus Sfinks mille taga on näha ka püramiidid

.

Muud Egiptusest: Aafrika kirdeosas paiknev riik saavutas iseseisvuse 1922. aastal, kuid Inglise

väed lahkusid siit alles 1936. aastal. Riik piirneb põhjas Vahemerega, idas Punase merega.

Viljakas Niiluse org läbib maa põhja-lõuna suunaliselt, sellest läände jääb suure osa maast

hõlmav Liibüa kõrb: idasse Araabia kõrb. Viimase idaosas kerkivad kuni 2000 m kõrgused

mäed. Maa kirdeosa Suessi kanali ning Al- ` Aqabah´ lahe vahel asuva Siinai poolsaarega

kuulub juba Aasiasse. Siin kerkib riigi kõrgeim tipp Katrinah (2637 m). Maavaradest on

olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak.

10

Kenya

Riigikord: vabariik

President: Mwai Kibaki

Pealinn: Nairobi (1 504 900 elanikku)

Riigikeeled: suahiili keel, inglise keel

Rahaühik: Kenya šilling (1 šilling = 100 senti)

Rahvastik: bantud (60 %), luod 12,4 %), kalendžinid (11,5 %), masaid (1,6 %), muud (14,5 %)

Vaatamisväärsused Kenyas: Keenias on väga populaarsed safari matkad, nii jalgsi kui

bussidega.

Muud Kenyast: Ida- Aafrikas, piki ekvaatorit paiknev endine Suurbritannia koloonia saavutas

iseseisvuse 1963. a. Suur osa riigist paikneb enam kui 1000 m kõrgusel Ida- Aafrika kiltmaal,

mida läbib põhja-lõuna suunas sügavate järvedega alanguvöönd. Kahel pool alanguvööndit

kerkivad nii kustunud kui ka aktiivsed tulemäed. Kõrgeim tipp on riigile nime andnud 5199 m

kõrgune Kenya (hiilgav mägi). Ookeani rannikul on 150 km laiune tasandik. Maavaradest leidub

soodat, soola, grafiiti, diatomiiti, haruldasi ja väärismertalle. Elektrienergiat saadakse nii hüdro-,

soojus- kui ka geotermilistest jaamadest.

11

Madagaskar

Riigikord: vabariik

President: Marc Ravalomanana

Pealinn: Antananarivo (1 052 900 elanikku)

Riigikeel: malagassi keel

Rahaühik: Madagaskari frank (1 Madagaskari frank = 100 santiimi)

Rahvastik: malagassid (99 %), muud (1 %)

Vaatamisväärsused Madagaskaril:

Saint-Josephi kirik

Muud Madagaskarist: Riik paikneb India ookeanis, maailma suuruselt neljandal saarel.

Mandrist lahutab seda Mosambiigi väin. Endine Prantsuse koloonia on 1960. aastast iseseisev

riik. Lisaks põhisaarele kuuluvad riigi koosseisu ka mitu väiksemat saart (Nosy Be, Nosy

Boraha, Sainte-Marie) ning kaguranniku ees 450 km pikkuse ahelana paiknevad korallrahud.

Madagaskari saar on suures osas 1300- 1800 m kõrgune platoo, millelt kerkivad kustunud

vulkaanilised massiivid. Rannikutasandik on idas 10- 15 km laiune, läänes laiem. Maa kõrgeim

tipp on Tsaratanana mäestikus olev Maromokotro (2876 m). Maavarasid on rohkesti (grafiit,

rauamaak, vilgukivid, poolvääriskivid, uraan, kroom, titaan).

12

Austraalia

Riigikord: föderatiivne vabariik

Kindralkuberner: Quentin Bryce

Kuninganna: Elisabeth II

Pealinn: Canberra (334 800 elanikku)

Riigikeel: inglise keel

Rahaühik: Austraalia dollar (1 dollar = 100 senti)

Rahvastik: Euroopa päritolu (95 %), aborigeenid (1,6 %), asiaadid (1,3 %)

Vaatamisväärsused Austraalias:

Sydney sadam

Vaade missis Macquaire Pointist Ooperimajale

ja Sadamasillale.

Muud Austraaliast: Maailma väiksem manner paikneb kahel pool lõunapöörijoont. Maa

asustasid 50 000 aasta eest aborigeenid. Esimesed eurooplased saabusid keskajal vaid kuulduste

järgi tuntud Terra Australise (Lõunamaa) mandrile 1788. a. Inglise koloonia oli algul vangide

väljasaatmiskohaks. 19. sajandil sisserännanud hakkasid tegelema põllumajandusega. Iseseisvus

saadi 1901. aastal. Riigi lääneosa hõlmab jäänukmägedega Lääneplatoo, mille keskmine kõrgus

on 300- 500 m. Keskosas ning idas paiknevad üksteisest madalate seljandikega eraldatud kuivad

nõod puisrohtlatega. Idarannikul kerkib Suur Veelahkmeahelik, mille pikkus põhjast lõunasse on

3000 km. Siin on maa kõrgeim tipp Kosciusko (2229 m). Maavarade poolest on Austraalia rikas

(boksiit, tina-, plii-, mangaani, volframi-, vasenikli-, uraani- ja rauamaak, kuld, hõbe, teemandid,

kivisüsi).

13

Hiina

Riigikord: rahvavabariik

President: Hu Jintao

Pealinn: Peking (6 840 000 elanikku, koos eeslinnadega 11 250 000 elanikku)

Riigikeel: hiina keel

Rahaühik: jüaan (1 jüaan = 10 jiaod = 100 feni)

Rahvastik: hanid (91,9 %), tšuangid (1,4 %), mandžud (0,8 %), huid (0,8 %), miaod (0,7 %) jt.

– kokku 60 rahvusrühma – (4,4 %)

Vaatamisväärsused Hiinas:

Lijiang, vanalinn

Muud Hiinast: Sise- ja Ida- Aasias paiknev Hiina on maailmas suurima rahvaarvuga ning

pindalalt kolmas riik. Hiina Rahvavabariik tekkis 1949. a. Hiina piirneb Kollase, Ida- Hiina ning

Lõuna- Hiina merega 18 000 km ulatuses. Hiina territoriaalvetes on enam kui 5000 saart. Maa

lääneosa hõlmavad kõrgmäestikud (Himaalaja, Karakoram, Gangdise, Kunlun, Tian Shan, Altai)

ning nende vahel paiknevad kuivad nõod ja kiltmaad (Qinghai- Tiibeti kiltmaa, Qaidami nõgu,

Turpani nõgu, Tarimi nõgu). Idaosas leidub madalamaid mäestikke (Suur- ja Väike- Hingan,

Dabie) ning lavamaid ja nõgusid (Lössiplatoo, Ordose lavamaa, Sichuani nõgu), rannikul laiuvad

madalikud.

14

Venemaa

Riigikord: föderatiivne vabariik

President: Dmitri Medvedev

Pealinn: Moskva (8 718 000 elanikku, koos eeslinnadega 12 410 000 elanikku)

Riigikeel: vene keel

Rahaühik: Vene rubla (1 rubla = 100 kopikat)

Rahvastik: venelased (81,5 %), tatarlased (3,8 %), ukrainlased (3 %), tšuvašid (1,2 %), baškiirid

(0,9 %), valgevenelased (0,8 %), mordvalased (0,7 %), sakslased (0,6 %), muud (7,5 %)

Vaatamisväärsused Venemaal:

Talvepalee Peterburis

Muud Venemaast: Venemaa on maailma suurim riik, ulatudes nii Euroopasse kui Aasiasse.

Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopa- osa paikneb kõrgustikega

liigestatud Ida- Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali

kulunud kurdpangasmäestik lahutab Ida- Euroopa ja Lääne- Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena

vahel kerkib jõeorgudest liigestatud Kesk- Siberi kiltmaa, millest lõunasse jäävad Altai ning

Sajaanide mäestikud. Leena jõest idas paiknevad Ida- Siberi mägismaa. Tegevvulkaanidega

Kamtšatka kuulub Vaikse ookeani mäestikusüsteemi. Maa kõrgeim tipp, Elbrus (5642 m),

paikneb Kaukasuses.

15

Eesti

Riigikord: vabariik

President: Toomas Hendrik Ilves

Pealinn: Tallinn (420 500 elanikku)

Riigikeel: eesti keel

Rahaühik: kroon (1 kroon = 100 senti)

Rahvastik: eestlased (65 %), venelased (28,2 %), ukrainlased (2,6 %), valgevenelased (1,5 %),

soomlased (0,9 %); tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, sakslased (1,8 %)

Vaatamisväärsused Eestis:

Eestis on meil palju vaadata. Meie maa on ju ilus. Meil on väga palju ilusaid mõisu.

Palmse mõis

Peipsi järv

16

Piusa jõe ürgorg

Suure Munamäe vaatetorn

Muud Eestist: Läänemere idarannikul, Soome lahe ääres, paiknev riik taasiseseisvus 1991.

aastal, pärast ligi pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni. Madalat lauskmaad (keskmine

kõrgus 50 m) liigendavad maa idaosas paiknevad moreenkõrgustikud. Eesti ja kogu Baltikumi

kõrgeim punkt (318 m) asub Haanja kõrgustikul. Rannikumeres on üle 1500 saare. 50 %

rahvatulust annab tööstus, mida iseloomustavad väikest toorainekulu, kuid kvalifitseeritud

tööjõudu nõudvad alad (aparaadi-, elektroonika- ja tekstiilitööstus). Ligikaudu 90 % maa

elektrivajadusest kaetakse riigi kirdeosas töötavate soojusjõujaamade poolt, mis kasutavad

kütteks kohalikku põlevkivi.

17

Kasutatud kirjandus

Maailma riigid. 2001. Tartu: AS Regio

http://www.turismiweb.ee

http://www.google.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia