ROOTSIROOTSI

Ettekande koostanud:Marko Ettekande koostanud:Marko NaarisNaaris

ÜldiseloomustusÜldiseloomustus

Ametlik nimi: Rootsi KuningriikAmetlik nimi: Rootsi KuningriikPindala: 449 964 km² Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhiaRiigikord: konstitutsiooniline monarhiaHaldusjaotus: 24 provintsiHaldusjaotus: 24 provintsiPealinn: StockholmPealinn: StockholmRiigikeel: rootsi keelRiigikeel: rootsi keelRahaühik:euroRahaühik:euro

RiigikordRiigikord

Rootsi kuningriigi riigipea on kuningas Rootsi kuningriigi riigipea on kuningas (kuninganna), kes täidab esindusülesandeid. (kuninganna), kes täidab esindusülesandeid. Kuninga lapsed elavad täiesti tavaliste laste elu. Kuninga lapsed elavad täiesti tavaliste laste elu. Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui nad on Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui nad on oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad ise oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad ise endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige vanem endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige vanem laps peres saab troonipärijaks. Seadusi koostab laps peres saab troonipärijaks. Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag. Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag. Parlamendivalimisteks esitavad parteid oma Parlamendivalimisteks esitavad parteid oma saadikukanditaadid, kelle hulgast valib rahvas saadikukanditaadid, kelle hulgast valib rahvas saadikud parlamenti. Riksdag määrab peaministri saadikud parlamenti. Riksdag määrab peaministri ja kinnitab peaministri poolt valitud ministrid. ja kinnitab peaministri poolt valitud ministrid. Seadusi viib ellu valitsus eesotsas peaministriga. Seadusi viib ellu valitsus eesotsas peaministriga. Valitsus on vastutav Riksdagi ees. Valitsus on vastutav Riksdagi ees.

LippLipp

VappVapp

Pealinn StockholmPealinn Stockholm

ArengutaseArengutase

Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus o majanduse Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus o majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja rasketööstusel. Rootsi toodab masinaid, masina- ja rasketööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeri-tud. Peamised Rootsis hästi mehhaniseeri-tud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.

RahvastikRahvastik

Rootsi rahvast 91% moodustavad Rootsi rahvast 91% moodustavad roots-lased, 6% on muid eurooplasi ja roots-lased, 6% on muid eurooplasi ja 3% on soomlasi ja saame.Põhilised 3% on soomlasi ja saame.Põhilised keeled Rootsis on rootsi, soome ja keeled Rootsis on rootsi, soome ja saami keel. Enamik rahvast ehk siis saami keel. Enamik rahvast ehk siis 94% on luteri usku, 2%on katoliiklasi, 94% on luteri usku, 2%on katoliiklasi, 1% on nelipühalisi ja 3% on muud 1% on nelipühalisi ja 3% on muud usku.usku.

KeskkonnakaitseKeskkonnakaitse

Rootsis peetakse keskkonnakaitset väga Rootsis peetakse keskkonnakaitset väga oluliseks. Rootsi on süüdistanud Lääne – oluliseks. Rootsi on süüdistanud Lääne – Eruroopa tehaseid, et nende põhjustatud Eruroopa tehaseid, et nende põhjustatud happevihmad on oluliselt kahjustanud happevihmad on oluliselt kahjustanud Rootsi metsi ja järvi. Rootsi tuumareaktoreid Rootsi metsi ja järvi. Rootsi tuumareaktoreid peetakse, aga väga ohutuks, sest neil on peetakse, aga väga ohutuks, sest neil on filtreeriv ventilasitsioon, mis peab filtreeriv ventilasitsioon, mis peab radioaktiivse südamiku sulamise korral 90% radioaktiivse südamiku sulamise korral 90% radioaktiivsust kinni pidama.radioaktiivsust kinni pidama.

MaavaradMaavarad

Rootsi põhilised maavarad on: raud, Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil (umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks.tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks.

PinnamoodPinnamood

Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi-naavia mäesiku küllaltki Skandi-naavia mäesiku küllaltki kõrgesse piir-konda. Rootsi kõrgeim kõrgesse piir-konda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna- Rootsi Pinnamoelt on madal Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida- osa. ja Läänemere ranniku ida- osa.

KliimaKliima

Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Suvi on idarannik läänerannikust külmem. Suvi on kõikjal jahe, kusjuures põhja –ja lõunaosa kõikjal jahe, kusjuures põhja –ja lõunaosa temperatuuri erinevus on üllatavalt väike. temperatuuri erinevus on üllatavalt väike. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja lund sajab seal talvel väga palju.lund sajab seal talvel väga palju.

SiseveedSiseveed

Rootsis on palju siseveekogusid. Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis.Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis.

Astrid LindgrenAstrid Lindgren

Astrid Lindgren oli Rootsi üks Astrid Lindgren oli Rootsi üks tuntumaid lastekirjanikke. Ta on tuntumaid lastekirjanikke. Ta on kirjutanud üle 30 raamatu, mis kirjutanud üle 30 raamatu, mis on tuntud üle maailma. Lindgren on tuntud üle maailma. Lindgren sündis 14. novembril 1907 sündis 14. novembril 1907 Lõuna-Rootsis Vimmerby lähistel Lõuna-Rootsis Vimmerby lähistel ja ta suri 94 aastasena oma ja ta suri 94 aastasena oma kodus Stockholmis.Ta sai kodus Stockholmis.Ta sai kuulsaks 1947. aastal raamatuga kuulsaks 1947. aastal raamatuga ,,Pipi Pikksukk”. Nüüdseks on ,,Pipi Pikksukk”. Nüüdseks on tema raamatuid tõlgitud 86 tema raamatuid tõlgitud 86 keelde ja välja antud 130 miljonis keelde ja välja antud 130 miljonis eksemplaris. Neist saaks 175 eksemplaris. Neist saaks 175 Eiffeli torni kõrguse kuhja või Eiffeli torni kõrguse kuhja või kolmes reas raamaturodu ümberkolmes reas raamaturodu ümber maailma. maailma.

Nobeli preemiaNobeli preemia

Juba 103 aastat on jagatud Rootsis Nobeli Juba 103 aastat on jagatud Rootsis Nobeli preemiat, mis on tuntuim teduslik preemia preemiat, mis on tuntuim teduslik preemia kogu maailmas. On olemas 5 erinevat kogu maailmas. On olemas 5 erinevat katekooriat: füüsika-, keemia-, meditsiini-katekooriat: füüsika-, keemia-, meditsiini-füsioloogia-, kirjandus-, rahu- ja majandus. füsioloogia-, kirjandus-, rahu- ja majandus. Seda preemiat ihkavad saada kõik Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma. tedlased, kirjanikud jms. üle maailma. Preemia sai alguse sellest ,kui leidur ja Preemia sai alguse sellest ,kui leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna, kinkides oma maha omanimelise auhinna, kinkides oma päranduse intressid preemiateks, mida päranduse intressid preemiateks, mida kasutatakse veel tänapäevani.kasutatakse veel tänapäevani.

Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus

• ,,Maailma teatme atlas” Dorling ,,Maailma teatme atlas” Dorling KindersleyKindersley

• www.miksike.eewww.miksike.ee• www.neti.eewww.neti.ee