1

KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL

SÕDURIÕPIK

Võru 2006

2

Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas

Eessõna ja õpiku kontseptsioon kpt Aivar Toom Algmaterjal v-vbl Tanel Kõrran ja vbl Urmo Udu Topograafia vbl Anti Arusoo ja vbl Andres Sutt Meditsiin n-ltn Hanno Mölder ja n-ltn Kristi Grihhina Toimetajad ltn Tõnis Org ja ltn Aimar Toming Fotod hr Ojar Oss

3

Eessõna Sisukord 1. Riietus 2. Relvastus 3. Erivarustus 4. Kaitsevahendid 5. Liiklusvahendid 6. Kauguste määramine 7. Maskeerimine 8. Varjumine ja varjatud liikumine 9. Kaart ja selle kasutamine 10. Hügieen ja esmaabi 11. Sõduri vastutus 12. Sihtmärkide osutamine 13. Tulekaart 14. Tulepositsioon 15. Tuleliigid ja tegevus tulekäskluste korral 16. Granaatide kasutamine 17. Ettevalmistus lahinguks 18. Sõduri liikumisviisid 19. Majutus 20. Käemärgid 21. Jao liikumismoodused 22. Kehaline kasvatus

SISUKORD

4

Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse sõduritarkusi, millest enamuse oleme käesolevas raamatus ka esitanud. Seega on “Sõduriõpiku” eesmärgiks anda lugejatele hulk teoreetilisi eelteadmisi, et neid ajateenistuse jooksul praktiseerida. Nõnda jääb ajateenistuses rohkem aega koostöö harjutamiseks. Sarnase trükise ilmumisest on möödunud kaheksa tegusat aastat. Peale on kasvanud uus põlvkond energilisi ja noori inimesi, kellele on käesolev raamat eelkõige mõeldud. Raamatust leiab rohkelt illustreeritud materjali, koos praktiliste näpunäidetega tegevuseks vabas õhus. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita, et inimesel ei ole lahinguväljale enam asja. Tegelik sündmuste käik näitab aga, et siiani käivitab tehnilised abivahendid inimese mõtte- ja lihasjõud. Tulirelvad ei ole raalide eest taandunud, üleüldisest tehisintellekti võidukäigust rääkimata. Täna ja lähitulevikuski on määravaks inimese tahe ning oskused. Üheks viimase aja põhioskuseks on määratust infohulgast hädavajaliku leidmine. Emakeelse Sõduriõpiku olemasolu on hädavajalik meie riigi ning rahvuskultuuri säilimiseks. Põnevat lugemist ning järeleproovimist, Sõduriõpiku koostajad

EESSÕNA

5

SUVISED VÄLIVORMIKOMPLEKTID

Vormikomplekt nr 1 (pilt 1.1) Kantakse teenistusülesannete täitmisel soojal ajal.

Vormikomplekti kuuluvad: • suvise välivormi müts; • T-särk või sooja aluspesu särk; • suvise välivormi püksid; • saapad või kummikud; • püksirihm; • puuvillased sokid.

Vormkomplekt nr 2 (pilt 1.2) Välivormi baaskomplekt. Lubatakse kanda kõigil juhtudel, mil on ette nähtud välivormi kandmine. Vormikomplekti kuuluvad:

• suvise välivormi müts; • suvise välivormi jakk ja püksid; • T-särk; • saapad või kummikud; • püksirihm; • puuvillased sokid.

1. RIIETUS

6

Pilt 1.1 Pilt 1.2 Vormikomplekt nr 3 (pilt 1.3) Kantakse jahedal ajal, mil ei ole veel vajalik talvise välivormi jope kandmine.

Vormikomplekti kuuluvad: • suvise välivormi müts; • suvise välivormi jakk ja püksid; • sooja aluspesu särk või sviiter; • saapad või kummikud; • püksirihm; • poolvillased sokid.

7

Vormikomplekt nr 4 (pilt 1.4) Vormikomplekt voodrita talvise välivormi jopega. Kantakse jahedal ajal. Vormikomplekti kuuluvad:

• suvise välivormi müts; • talvise välivormi jope ilma voodrita; • suvise välivormi jakk ja püksid; • sooja aluspesu särk või sviiter; • saapad või kummikud; • püksirihm; • poolvillased sokid.

Pilt 1.3 Pilt 1.4 Vormikomplekt nr 5 (pilt 1.5) Vormikomplekt voodriga talvise välivormi jopega ja suvise välivormi mütsiga. Kantakse varakevadel või hilissügisel.

Vormikomplekti kuuluvad:

8

• suvise välivormi müts; • talvise välivormi jope voodriga; • suvise välivormi püksid; • sooja aluspesu särk või sviiter; • saapad või kummikud; • püksirihm; • poolvillased sokid; • kindad.

TALVISED VÄLIVORMIKOMPLEKTID Vormikomplekt nr 6 (pilt 1.6) Talvine välivormikomplekt saabastega.

Vormikomplekti kuuluvad: • talvise välivormi müts; • talvise välivormi jope; • suvise välivormi püksid; • sooja aluspesu püksid; • sooja aluspesu särk või sviiter; • saapad; • kindad; • püksirihm; • villased sokid.

Vormikomplekt nr 7 (pilt 1.7) Talvine välivormikomplekt talvekummikutega.

Vormikomplekti kuuluvad: • talvise välivormi müts; • talvise välivormi jope ja püksid; • sooja aluspesu püksid; • sooja aluspesu särk ja/või sviiter; • talvekummikud; • villased sokid; • kindad; • püksirihm.

9

Pilt 1.5 Pilt 1.6 Pilt 1.7

10

1.2 RELVASTUS

AUTOMAADID AUTOMAAT GALIL AR Automaat Galil on toodetud Iisraelis. Galil AR (pilt 2.1) on Eesti Kaitseväe jalaväeüksustes sõduri põhirelv, mis on mõeldud vastase elavjõu ja tulevahendite hävitamiseks.

Pilt 2.1 Automaat AK-4 (G3) Automaat AK-4 (pilt 2.2) on valmistatud Rootsi Kuningriigis. AK-4 on automaatrelv, mis on mõeldud kasutamiseks jalaväeüksuste põhirelvana.

Pilt 2.2

2. RELVASTUS

11

Galil AR AK-4 kaliiber 5,56 mm 7,62 mm padrun 5,56x45 mm 7,62 X 51 mm salve maht 35 padrunit 20 padrunit Laadimata relva kaal

3,95 kg 4,4 kg

relva pikkus 979 mm

1025 mm

efektiivne laskekaugus

500 m 400 m

tehniline laskekiirus

650 lasku minutis

600 lasku minutis

kuuli algkiirus 980 m/s. 790 m/s

KUULIPILDUJAD Kuulipilduja MG 3 MG-3 (pilt 2.3) jätkab Teise maailmasõja aegsete Saksa kuulipildujate häid traditsioone ja on kuulipilduja MG-42 edasiarendus. Laskmisel stabiilne ja täpne ning käsitsemisel lihtne.

Pilt 2.3

12

Kuulipilduja KSP – 58 Kuulpilduja KSP-58 on loodud Belgia firma FN poolt 1959 aastal nimega FN MAG. Eesti Kaitseväes on kasutusel Rootsis toodetud 7,62mm ühtne täiskuulipilduja nimega KSP-58.(pilt 2.4).

Pilt 2.4

MG-3 KSP-58 kaliiber 7,62 mm 7,62 mm padrun 7,62x51 mm 7,62x51 mm relva kaal 11,5 kg 11,6 kg relva pikkus 1225 mm 1275 mm laskekiirus 1200 lasku minutis 600–850 lasku minutis

kuuli algkiirus 820 m/s 830 m/s efektiivne laskekaugus

harkjalalt 600 m, kolmjalalt 800 m

600 m

13

TANKITÕRJE - GRANAADIHEITJAD Tankitõrje - granaadiheitja Carl Gustav (CG) Tankitõrje-granaadiheitja Carl Gustav on jalaväerühma tankitõrjejao relv. Rootsi granaadiheitjal CG (pilt 2.5) on välja töötatud kolm mudelit : M1, M2 ja M3. Eesti Kaitseväes on kasutusel mudel M-2. Laskemoona valik granaadiheitjale CG M-2 on suur alates valgustus-, suitsu-, kild- ja fugassgranaatidest kuni uuemate tandempealiste kumulatiivsete granaatideni.

Pilt 2.5 Tankitõrje-granaadiheitja M-69 Tankitõrje-granaadiheitja M-69 (pilt 2.6) on jalaväejao tankitõrjerelv. M-69 (RPG-7) on oma lihtsa ehituse ja töökindluse tõttu maailmas üks enamlevinumaid tankitõrje-granaadiheitjaid. Sellest relvast kumulatiivgranaatidega tulistades on võimalik hävitada vastase soomusmasinaid ja kildgranaatidega tulistades jalaväge.

14

Pilt 2.6 CG M-2 M-69 Kaliiber 84 mm 40 mm Relva kaal 14 kg 5,7 kg Relva pikkus 1130 mm 910 mm Efektiivne laskekaugus

Seisev sihtmärk

200 m 200 m Mehaanilise sihikuga

Liikuv sihtmärk

150 m 150 m

Seisev sihtmärk

300 m 300 m Optilise sihikuga

Liikuv sihtmärk

200 m 200 m

Kumulatiivgranaadiga läbistatav soomus

m/66 400 mm

84-40A 180 mm

Praktiline laskekiirus 6 lasku minutis 3 lasku minutis

15

RELVA HOOLDUS Relva tuleb hooldada pärast selle kasutamist, hooldatakse osaliselt lahti võetud relva. Osaliselt lahti võetud relva hooldus: - vintraud ja gaasilehter kaetakse õlikihiga - kõik relva osad ja nende pesad kuivatatakse, puhastatakse

mustusest ja õlist ning kaetakse õhukese relvamäärde kihiga

- pärast relvaosade hooldamist puhastatakse relva vintraud ja gaasilehter õlist ja tahmast ning kaetakse uue puhta õlikihiga

Puhastamise ajal peab jälgima, et relva ei asetataks lauale või maha nii, et sihikud jäävad allapoole.

16

Sõduri erivarustuse hulka kuuluvad:

• seljakott; • kiiver; • rakmed; • magamiskott; • alusmatt; • kaarditasku; • katelok, nõud ja joogipudel; • jalaväelabidas; • taskulamp; • gaasimask; • telkmantel.

Varustuse pakkimine

Varustus peab olema pakitud selliselt, et:

• ei koormaks ega vigastaks selga; • vajalikud asjad oleksid kiiresti kättesaadavad; • ei tekitaks liikumisel müra; • säiliks kasutamiskõlbliku ja kuivana.

Seljakoti pakkimisel peab arvestama järgmisi põhimõtteid:

• raskuskese peab olema võimalikult kõrgel; • raskuskese ei tohi olla ühel küljel; • kõvast materjalist esemed ei tohi olla vastu selga; • varustuse külge seotud esemed peavad olema

kinnitatud korralikult; • kinnitusrihmade otsad ei tohi ripneda; • varustuses olevad niiskust kartvad esemed peavad

olema pakitud veekindlalt kilekottidesse.

3. ERIVARUSTUS

17

Seljakott (pilt 3.1) 1 – seljakoti klapitaskud 2 – seljakoti klapp 3 – seljakoti vasakpoolne küljetasku 4 – seljakoti parempoolne küljetasku 5 – seljakoti keskosa 6 – seljakoti alumine tasku

7 – seljakoti põhjaalused kinnitusrihmad

Seljakoti pakkimine (pilt 3.2) 1 – isiklikud asjad, riideparanduskomplekt,

saapahooldusvahendid 2 – magamisalus 3 – 4 kuivtoidupakk, tagavaravesi, lisalaskemoon, telkmantel,

tagavara riided 5 – magamiskott, vahetuspesu, vahetusvorm, soojad riided,

hügieenivahendid 6 – jalatsid 7 – jao lisavarustus

Pilt 3.1

18

Pilt 3.2

Patrullseljakott Varustus komplekteeritakse vastavalt ülesande kestusele. Küljetaskutest tehtud patrullseljakott (pilt 3.3 – 3.4).

Pilt 3.3 Pilt 3.4

19

Lahingrakmed (pilt 3.5) 1. vasakpoolsed salvetaskud 2. parempoolne salvetasku 3. vasaktasku 4. kateloki tasku 5. paremtasku 6. joogipudeli tasku 7. gaasimaski tasku 8. rihm Nugatääk kinnitatakse rihma külge 5. ja 6. tasku vahele

Pilt 3.5 Lahingrakmete pakkimine (pilt 3.6)

1 – 2 laskemoon salvedega 3 – esmaabipakk, tikud, kirjutusvahend, 10 m nööri, kiivrialune

müts, taskulamp, maskeerimiskomplekt, kompass, relvapuhastuskomplekt

4 – katelok 5 – labidas, kindad, vihmaülikond 6 – joogipudel, veepuhastustabletid, 7 – gaasimask, teip

1 2

3

4 5

6

7

8

20

Pilt 3.6

21

Lahingrakmete komplekteerimine:

• Aseta rakmete rihm läbi trakside alumise parempoolse aasa (pilt 3.7).

Pilt 3.7

• Kinnita kateloki tasku rihmale ja pane rihm läbi trakside alumise vasakpoolse aasa. (pilt 3.8).

Pilt 3.8

22

• Aseta paigale vasak ja parem tasku, pannes rihma läbi taskute aasade (pilt 3.9).

Pilt 3.9

• Kinnita rihmale gaasimaskitasku (pilt 3.10).

Pilt 3.10 • Kinnita salvetaskud (pilt 3.11).

23

Pilt 3.11 Varustuse ja riietuse kasutamine

Seljakotist ja rakmetest võetakse välja ainult need asjad mida hetkel vajatakse, kõik muu on pakituna. Riietumisel tuleb lähtuda alati ilmastikust ja ülesande iseloomust:

• rännakuks riietuda kergelt; • kaitsepositsioonidel soojalt; • vihmaülikonna kasutamisel tuleb arvestada, et

kileülikond on demaskeeriv element; • üks komplekt riietusest peab olema kuiv ja kasutatakse

ainult puhkeajal.

Varustuse hooldus: • rakmed, seljakott ja riided kuivatatakse ja puhastatakse

riideharjaga; • saapad kuivatatakse, puhastatakse ja viksitakse; • relv hooldatakse; • katkised riided parandatakse, kasutatud pesu pakitakse

puhtast eraldi; • saapaid viksitakse vähemalt 1 kord päevas; • suuremaid esemeid kuivatatakse kas ahju või lõkke

kõrval, väiksemaid esemeid võib kuivatada magamiskotis magamise ajal.

24

Tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva kaitsevahendite kasutamine

Gaasimask Gaasimask on mõeldud sõduri kaitsmiseks õhus oleva keemilise ja bioloogilise ründeaine ning radioaktiivse tolmu eest.Gaasimaski põhiosad on mask, filtrikurn, kõnemembraan, sisse- ja väljalaskeventiilid ning veejoomissüsteem. Lisaseadmete hulka kuuluvad silmaava klaasidele asetatavad lisakatted, veekindel kott, optilised seadmed.Gaasimaski ehituse tõttu võib tema filtrit vahetada ainult saastumata keskkonnas.Gaasimask ei tööta, kui väljalaskeventiili klapp on puudu või katkine. Teisisõnu, sel juhul ei paku mask õhus leiduvate toksiliste ühendite vastu kaitset.Ära kanna kontaktläätsesid, kui kasutad gaasimaski. Toksilised ained võivad koguneda läätse alla ja silma võrkkesta jäädavalt kahjustada. Nägemisteravuse korrigeerimiseks kasuta optilisi lisaseadmeid.

Kurn ei tohi vette sattuda, sest siis muutub see kasutuskõlbmatuks.

Enne maski kokkupakkimist veendu, et kõik selle osad oleksid täiesti kuivad. Kõigist probleemidest kanna ette oma üksuse ülemale.Gaasimaski kasutamine

• Sõdur peab suutma gaasimaski pähe panna ja tihendada 9 sekundi jooksul;

4. KAITSEVAHENDID

25

• HOIA HINGE KINNI JA SULGE SILMADEemalda peast ja juustest kõik esemed, mis võivad maski paigaldamist takistada.

• Esmalt suru gaasimaski lõug, seejärel terve nägu (pilt 4.1); • Suru peopesaga väljalaskeventiilile (pilt 4.2); Pilt 4.1 Pilt 4.2 • Hinga järsult välja, et eemaldada maski ja näo vahele

jäänud toksilisi aineid; • Kata kurna sisselaskeava ja hinga sisse (pilt 4.3). Kui

mask tõmbub vastu nägu, on see õhukindlalt peas; • Tõmba pearihmad üle pea (pilt 4.4); Pilt 4.3 Pilt 4.4 • Jälgi, et kuklalapp jääks kukla keskele;

26

• Pinguta ükshaaval põserihmasid. Jälgi, et kõik rihmad oleksid tihedalt vastu pead (pilt 4.5);

Pilt 4.5 Gaasimaski kokkupakkimine

• Võta gaasimask peast ära. Aseta pearihmad maski esiküljele (pilt 4.6);Kurna võib kinnitada maski külge või panna maski sisse (pilt 4.7);Aseta gaasimask rakmetesse.

Pilt 4.6 Pilt 4.7

27

Gaasimaski puhastamine

• Saastunud õhu käes olnud gaasimaski osi puhasta degaseerimiskomplekti abil;

• Jälgi hoolikalt, et kaaslasel püsiks gaasimask õhukindlalt peas. Lase kaaslasel õhukindluse tagamiseks vajutada kahe sõrmega kõneseadmele;

• Puhasta kindad saasteainetest; • Radioaktiivse saastuse puhul tehke läbi samasugused

puhastusprotseduurid, puhastuskomplekti asemel kasuta kuuma seebivette kastetud käsna;

• Puhasta kindad saasteainetest. Ühekordne TBK kaitseülikond

• TBK kaitseülikonda riietumisel kasuta lahingpaarilise abi; • Esmalt pane jalga sukad, sukkade traksid tõmba üle õla

(pilt 4.8 – 4.9);

Pilt 4.8 Pilt 4.9 • lahingpaariline seob sukapaelad kinni (pilt 4.10 – 4.11);

28

Pilt 4.10 Pilt 4.11 • pane selga kaitseülikonna ülemine osa (pilt 4.12 – 4.13);

Pilt 4.12 Pilt 4.13

• lahingpaariline venitab kaitseülikonna näoosa ümber gaasimaski (pilt 4.14 – 4.15);

29

Pilt 4.14 Pilt 4.15

• aseta kummid ümber randmete (pilt 4.16 – 4.17);

Pilt 4.16 Pilt 4.17 Seljast ära võtmine:

• Tõmba kaitseülikonna ülemine osa pahupidi üle pea (pilt 4.18);

• Tõmba sukad jalast, nii et jooksevad pahupidi (pilt 4.19) Pilt 4.18 Pilt 4.19

30

Filtreeriv TBK kaitseülikond

• Riietumisel kasuta lahingpaarilise abi. Normatiivaeg 8 minutit; • Pane jalga spetsiaalsed kummist jalatsid (pilt 4.20), püksid (pilt 4.21 - 4.22) ning selga jakk; • Kinnita kapuuts, tõmba kinni lukk ja pinguta kapuutsi nööriga (pilt 4.23);

Pilt 4.20 Pilt 4.21 Pilt 4.22 Pilt 4.23

• Ühenda jakk (pilt 4.24), pinguta vöökoha- ja (pilt 4.25), varrukanööri (pilt 4.26).

31

Pilt 4.2 Pilt 4.25

Pilt 4.26 Seljast ära võtmine:

• Lase kaitseülikonna (pilt 4.27) nöörid lõdvaks, tee lukk lahti;

• Lahingpaarilise selja taga seistes haara tema jaki õlgadest ja tõmba jakk seljast (pilt 4.28);

Pilt 4.27 Pilt 4.28

32

• Aseta jakk maapinnale, sisemine (saastumata) pool ülespoole;

• Ava pükste mansetid ja traksid ning astu püksisäärte peale;

• Lase kaaslasel üks jalg korraga pükstest välja võtta. Aseta püksid jaki kõrvale;

• Astu kaaslase saapakanna peale ja palu tal astuda jalaga jaki peale;

• Korda sama protseduuri teise kaitsesaapa äravõtmiseks; • Lase kaaslasel kindad käest ära võtta, vajadusel aita teda

ja jälgi, et ta ei puudutaks kinnaste välimist poolt paljaste kätega.

33

5. LIIKLUSVAHENDID

34

35

Kauguste määramise eesmärk on tagada sõduri täpne tuletegevus ning arusaam läbitud vahemaa pikkusest. Kauguste määramiseks on alljärgnevad meetodid:

• SAMMUPAARIDEGA • POOLITAMISE ABIL • VÕRDLUSE ABIL • OBJEKTI VÄLJANÄGEMISE JÄRGI • ÜKSUSE KESKMISE ABIL

Kaugusi on võimalik mõõta veel: • BINOKLIGA • LASER- VÕI STEREOKAUGUSMÕÕTJAGA • OPTILISE SIHIKUGA RELVADE TULEGA

Kauguse määramise meetodi valib sõdur ise, arvestades olusid ja võimalusi.

SAMMUPAARIDEGA Iga sõdur peab teadma mitu sammupaari ta teeb 100 m kohta erinevates maastikuoludes kõndides ja joostes. Sammupaaride arvu teades on võimalik arvutada läbitud vahemaad.

POOLITAMISE ABIL Hinnatakse võimalik maksimaalne ja minimaalne kaugus objektini. Nende kahe arvu keskmine ongi tõenäoline kaugus objektini.

Näide. Maksimaalne kaugus 800m, minimaalne kaugus 500 m (pilt 6.1). Tõenäoline kaugus (800 m + 500 m)/ 2 = 650 m

6. KAUGUSTE ÄÄ

36

Pilt 6.1

VÕRDLUSE ABIL Selle meetodi kasutamiseks peab sõdur omama ettekujutust, milline näeb välja 100 m pikkune vahemaa. Seda teades saab võrrelda, kui palju pikkusühikuid mahub vaatluspunkti ja vaadeldava objekti vahele.

Näide. Jalgpalliväljaku pikkus on üldjuhul 100 m (pilt 6.2), oletatav vahemaa on 300 m (pilt 6.3).

Pilt 6.2

100 m + 100 m + 100 m = 300 m

Pilt 6.3

37

OBJEKTI VÄLJANÄGEMISE JÄRGI Selle meetodi kasutamiseks peab sõdur teadma, kui palju ta näeb vaadeldava objekti detaile erinevatel kaugustel (100 m – 600 m) (pilt 6.4). Näide:

• 100 m – kõik üksikasjad selgelt näha; • 200 m - kõik üksikasjad selgelt näha, nahavärv ja

varustud äratuntavad; • 300 m – selged keha piirjooned, näovärv hästi nähtav,

ülejäänud üksikasjad ähmased; • 400 m – keha piirjooned selged, ülejäänud üksikasjad

ähmased; • 500 m – keha piirjooned hajusad, pea pole enam

eristatav; • 600 m – keha kiilukujuline pea pole nähtav.

Pilt 6.4

38

ÜKSUSE KESKMISE ABIL Sõdurite poolt erinevate meetoditega määratud kauguste järgi arvutatakse üksuse keskmine.

BINOKLIGA Kauguse määramiseks on vaja teada objekti kõrgust meetrites. Binokliga mõõdetakse eseme nurksuurus tuhandikes. Nende andmete järgi arvutatakse kaugus kilomeetrites järgmise valemi alusel:

Objekti kõrgus meetrites Kaugus kilomeetrites =

Nurksuurus tuhandikes

Näide: telefoniposti kõrgus 8 m, mõõdetud nurk 00-10 8

Kaugus = = 0,8 KM 10

OPTILISE SIHIKUGA RELVADE TULEGA Tulistatakse sihtmärki, vajadusel reguleeritakse sihikut kuni tabatakse objekti. Vaadatakse õige kaugus sihikult.

KAUGUSE MÄÄRAMIST RASKENDAVAD ASJAOLUD

Objekt tundub lähemal, kui:

• Valgus paistab vaatleja seljatagant (pilt 6.5);

Pilt 6.5

39

• Vaadeldav objekt on suurem, kui teda ümbritsevad esemed (pilt 6.6);

Pilt 6.6

• Varjatud ala vaatleja ja objekti vahel (pilt 6.7);

Pilt 6.7

• Objekt asub kõrgemal, kui vaatleja (pilt 6.8);

Pilt 6.8

Objekt tundub kaugemal, kui:

• Valgus on halb või paistab vaatlejale silma (pilt 6.9);

Pilt 6.9

40

• Objekt on väiksem, kui seda ümbritsevad esemed

(pilt 6.10);

Pilt 6.10

• Vaatleja lamab maas (pilt 6.11);

Pilt 6.11

41

Vastane otsib sind. Ära tee seda talle lihtsaks, sulandu kokku ümbrusega. Sind paljastavad:

• KUJU • SILUETT • VÄLISPIND • VARI • KORRAPÄRA • LIIKUMINE • HELI

KUJU Sõduri juures on selgelt ära tunda kehakuju, kiivri ümar ülaserv ja sirge alaserv (pilt 7.1). SILUETT Objekti siluett on nähtav, kui see on teist värvi taustal (pilt 7.2)

Pilt 7.1 Pilt 7.2

7. MOONDAMINE

42

VÄLISPIND Ümbritsevast erinev värv on selgelt nähtav (pilt 7.3).

Pilt 7.3 VARI Vari võib reeta sinu asukoha (pilt 7.4).

Pilt 7.4 KORRAPÄRA Korrapärane paigutus maastikul viitab inimtegevusele (pilt 7.5).

Pilt 7.5

43

LIIKUMINE Liikuvad objektid on kergemini avastatavad (pilt 7.6).

Pilt 7.6 HELI Keskkonda mittekuuluv heli on paljastav (pilt 7.7). Paki varustus korralikult!

Pilt 7.7

MOONDAMINE Moondamine on kuju, silueti, välispinna ja teatud määral varju ning äratuntavate kontrastide vältimine ja hajutamine. Sõduri põhimaskeerimiselemendiks on laiguline välivorm (pilt 7.8). Talvisel ajal kasutatakse talvist moondamisülikonda (pilt 7.9). Moondamist täiendatakse spetsiaalsete värvide ja looduslike materjalidega.

Umbes 100 m 400 m 800 m 1200 m

44

Sõdur teostab isikliku moondamise enne lahinguülesande täitmisele asumist. Vajadusel täiustab moondamist lahinguülesande täitmise ajal, arvestades maastikuolusid.

Pilt 7.8 Pilt 7.9

Moonda: • NÄO- JA KÄTE NAHAVÄRV • KIIVER • VARUSTUS • RELV

NÄO- JA KÄTE NAHAVÄRV Näo- ja käte nahk värvi roheliseks (suvel) (pilt 7.10) või halliks (talvel) (pilt 7.11) kasutades moondamisvärve, tahma, pori või põletatud korki. Kõrgemad kohad näol kata tumedama värviga ja ühenda triipudega.

KIIVER Kinnita kiivrile kate ja kummipael. Nende abil kinnita kiivri külge oksad või muu maskeering (pilt 7.12), et varjata äratuntavat kuju. Talvel kata kiiver valge riidega (pilt 7.13).

45

Pilt 7.10 Pilt 7.11

Pilt 7.12

Pilt 7.13

VARUSTUS

Kehakuju muutmiseks kinnita nööride või kummipaelte abil moondamis-vahendid varustusele (pilt 7.14). Pea silmas, et ei ole takistatud ligipääs varustusele ja säiliks liikumisvabadus.

Pilt 7.14

46

RELV Reeglina on relv rohelist või musta värvi ja eraldi ei moondata. Kui ülesanne nõuab relva moondamist siis kinnita relvale moondamisvärvi riie (pilt 7.15), teip või oksad. Moondamine ei tohi segada relva käsitsemist ja liikuvate relvaosade tööd.

Pilt 7.15 Talvise moondamisega relv

Jälgi, et moondamine:

• on kinnitatud korralikult • vastab ümbrusele • ei ole korrapärane • on piisav (pilt 7.16)

Pilt 7.16. Liiga vähe piisavalt liiga palju

47

Varja ennast vastase vaatluse eest Vaatle varje kõrvalt või läbi selle (pilt 8.1). Üle varje vaatle ainult muu võimaluse puudumisel, kuid kontrolli, et taust oleks õige (pilt 8.2). Pilt 8.1 Pilt 8.2 Võimalusel vali positsioon varjus (pilt 8.3 – 8.4).

Pilt 8.3 õige Pilt 8.4 vale

Väldi eraldiasuvat või selgelt eristatavat varjet. Varje taga asuv taust peab olema sobiv.

8. VARJUMINE JA VARJATUD LIIKUMINE

48

Avadest vaatlemisel ära seisa ava keskel (pilt 8.5) vaid servas (pilt 8.6). Ära seisa ava ääres (pilt 8.7), vaid tagapool ruumi varjus (pilt 8.8).

Pilt 8.5 Pilt 8.6

Pilt 8.7 Pilt 8.8 Varjesse sisenemisel ja sealt väljumisel liigu ettevaatlikult, väldi järske liigutusi.

Ära reeda ennast oma liikumisega – liigu varjatult Väldi lagedaid alasid (pilt 8.9). Väldi kaardilt selgesti eristatavaid suuremaid orientiire. Vali liikumiseks õige taust (pilt 8.10).

49

Pilt 8.9 Pilt 8.10

Liigu ettevaatlikult ilma järskude liigutusteta (pilt 8.11). Kasuta pimedust, halba ilma. Väldi mägede tippe ja orgude põhju (pilt 8.12). Liikumisteekond jaga varjetega osadeks, kust oleks võimalik teostada vaatlust ja vajadusel kaitsta end vaenlase vaatluse ning tule eest (pilt 8.13). Jälgi, et oleks kaitse õhuvaatluse eest.

Pilt 8.11 Pilt 8.12

50

Pilt 8.13

Talvisel ajal kasuta jälgede varjamiseks õhuvaatluse eest loomaradu ja vanu jälgi. Päevasel ajal väldi võimalusel teede kasutamist. Öisel ajal kasuta väiksemaid teid ja radu. Öisel ajal kasuta valgust ainult juhul, kui oled varjunud ja kaetud telkmantliga.

51

Kaardi tutvustamine Kaart on maapinna vähendatud kujutis. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni nii nagu nad pealt vaadates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppe-märkidega. (joonis 9.1) Topograafiline kaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart, mis kujutab reljeefi, veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, majandusobjekte, administratiivpiire ja orientiire. Topograafiline kaart on maastiku graafiline dokument, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid objektide ja reljeefide kohta. (joonis 9.2)

Joonis 9.1 Kaart Joonis 9.2.

Topograafiline kaart

Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses.

Mõõtkava esitatakse:

9. KAART JA SELLE KASUTAMINE

52

• Arvmõõtkava - suhtarvuna (1:50 000); - murdarvuna (1/50 000); - selgitava tekstina (1cm kaardil vastab 500m maastikul). • Joonmõõtkava ( joonis 9.3) Kaitseväes kasutatavad kaardid on mõõtkavas 1:50 000 see tähendab: 1 cm-le kaardil vastab 50 000 cm ehk 500 m maastikul.

Joonis 9.3 Joonmõõtkava KAARDI IDENTIFITSEERIMINE Selleks, et leida vajalikke kaardilehti nõutavas mõõtkavas teatud alade kohta, kasutatakse identifitseerimisandmeid. Identifitseerimisandmed koosnevad: Kaardilehe number. Näiteks O-35-66-CD Kaardi seerianumber. Näiteks N757 Väljaande ehk trükinumber. Näiteks 1

Identifitseerimisandmed asuvad kaardilehe ülemises parempoolses servas.

Topograafilised leppemärgid Kaardil kujutatakse maastikul esinevaid objekte ja nähtusi joonte, märkide, teksti ja värvide abil. Leppemärgid jagunevad: • Joonleppemärgid. Näiteks maanteed (joonis 9.4), rajad, raudteed, elektriliinid (joonis 9.5).

Joonis 9.4 Joonis 9.5

53

• Pindleppemärgid. Veekogud- sinine, taimkate- roheline, reljeef- pruun, lagedad alad- valge, hoonestatud alad- punane, inimkätega tehtud objektid- must.

• Mõõtkavata leppemärgid. Näiteks geodeetiline punkt, kirik, maja (joonis 9.6).

Joonis 9.6 Lisaks kasutatakse selgitavaid kirjeid, mis võimaldavad saada rohkem informatsiooni kohalike objektide ja reljeefi täpsusest või suurusest (joonis 9.7 ja joonis 9.8).

Joonis 9.7 Joonis 9.8

Kilomeetervõrk ja koordinaadid Kilomeetervõrguks nimetatakse kahte paralleelsete joonte kogumit, millest ühed jooksevad lõunast põhja ja teised läänest itta ning need jooned on nummerdatud kindla süsteemi järgi. Vertikaaljoonte numbrid näitavad idapikkust (E) ja horisontaaljoonte numbrid põhjalaiust (N) ( joonis 9.9). Koordinaate kasutatakse mingi punkti või objekti tasapinnalise asukoha määramiseks kaardil. Koordinaatide määramisel võetakse enne idapikkus siis põhjalaius. Neljakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 1 km täpsusega. Neljakohalised koordinaadid koosnevad kahest idapikkuse ja kahest põhjalaiuse numbrist (joonis 9.10).

54

Joonis 9.9 Kilomeetervõrk

Joonis 9.10 Neljakohalised koordinaadid

55

Kuuekohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 100 m täpsusega. Kuuekohalised koordinaadid koosnevad kolmest idapikkuse ja kolmest põhjalaiuse numbrist (joonis 9.11). Joonisel näidatud kivihunniku kuuekohalised koordinaadid on E357 N755.

Kaheksakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 10 m täpsusega. Kaheksakohalised koordinaadid koosnevad neljast idapikkuse ja neljast põhjalaiuse numbrist (joonis 9.12). Joonisel näidatud kivihunniku kaheksakohalised koordinaadid on E 0865 N 3417.

Reljeef ja horisontaalid Horisontaaliks nimetatakse suletud kõverjoont, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel asetsevaid objekte (joonis 9.13). Horisontaalid jagunevad põhihorisontaalideks, poolhorisontaalideks, veerandhorisontaalideks. Horisontaalidel kasutatakse veel kõrgusarve, mis näitavad horisontaali kõrgust merepinnast. Vahet järjestikku asuvate horisontaalide vahel nimetatakse reljeefi lõikevaheks (joonis 3.13). Kahe põhihorisontaali lõikevahe Eesti alal on 5 m. Horisontaalide

Joonis 9.11 Kuuekohalised koordinaadid. (357 755)

Joonis 9.12 Kaheksa-kohalised koordinaadid. (0865 3417)

56

mustri järgi on võimalik ära tunda maapinna reljeefi (joonis 9.14).

Joonis 9.13 Horisontaalid , lõikevahe

Joonis 9.14 Reljeef Maastikupunkti kõrguse määramine kaardil. Maastikupunkti kõrgus kaardil määratakse horisontaalide kõrgusarvude ja lõikevahe järgi. Joonisel punkti 1 kõrgus merepinnast on 100m, punkti 2 kõrgus 95m ja punkti kolm kõrgus merepinnast on 92,5m (joonis 9.15).

Joonis 9.15. Kõrguse mõõtmine

57

Maastikupunktide vahelise kauguse mõõtmine kaardil Sirgjooneline kaugus on lühim tee kahe punkti vahel ehk nii nimetatud kaugus linnulennult. Kaugust hinnatakse silma järgi (joonis 9.16) ja mõõdetakse erinevate vahenditega (joonlaud, sirkel) (joonis 9.17).

Joonis 9.16 Kauguse hindamine silma järgi

Joonis 9.17 Kauguse mõõtmine sirkliga

Kõverjooneline kaugus on vahemaa kahe punkti vahel , mis mõõdetakse vastavalt kõverjoonelisele liikumisteekonnale. Kaugust mõõdetakse erinevate vahenditega (sirkel, kurvimeeter).

58

Asimuudid Kaitseväes kasutatakse nurkade mõõtmiseks tuhandik-süsteemi, kus täisringis on 6400 tuhandikku (64-00). 1º ≈ 18 tuhandikku (00-18) (joonis 9.18).

Joonis 9.18 Tuhandiksüsteem

Magnetasimuudiks nimetatakse magnetilise põhjasuuna ja mõõdetava suuna vahelist nurka. Magnetasimuuti mõõdetakse maastikul (joonis 9.19). Direktsiooninurk on kaardivõrgustiku põhjasuuna ja kaardil määratud vajaliku suuna vaheline nurk. Direktsiooninurka mõõdetakse kaardil (joonis 9.19).

Joonis 9.19 Magnetasimuut ja direktsiooninurk Suunaparandiks nimetatakse kilomeetervõrgu põhjasuuna ja magnetilise põhjasuuna erinevust. Arvutamiseks vajaliku suunaparandi saab kaardi legendist.

59

Kompass

Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte määramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. Ära kasuta kompassi metalli läheduses. Kompassi osad (joonis 9.20).

Joonis 9.20. Kompass Oma asukoha määramine

1. Joonlõikumine Saab kasutada mistahes joonorientiiri puhul (joonis 9.21). Joonis 9.21. Asukoha määramine joonlõikumise meetodil

MAGNETASIMUUDI TEISENDAMISEL DIREKTSIOONINURGAKS

LIIDAME SUUNAPARANDUSE DIREKTSIOONINURGA TEISENDAMISEL

MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDUSE

60

2. Lõikumine ehk liitvaatlus Objekti asukoha määramiseks tuleb mõõta kahest või enamast punktist (joonis 9.22).

Joonis 9.22 Asukoha määramine lõikumise meetodil

3. Sälkimine külgorientiiri järgi Saab kasutada mistahes joonorientiiri puhul (joonis 9.23). Joonis 9.23. Asukoha määramine meetodil sälkimine külgorientiiri järgi

61

4. Sälkimine kolme orientiiri järgi (joonis 9.24). Joonis 9.24 Asukoha määramine meetodil sälkimine külgorientiiri järgi

Suuna määramine kompassita Kompassi puudumisel saab määrata ilmakaari looduslike märkide abil. Sammal ja samblikud katavad puude ja kivide põhjakülgi. Sipelgapesa asub harilikult puude lõunaküljel ning pesa lõunakülg on laugem (joonis 9.25). Öösel saab põhjasuunda määrata põhjanaela järgi, mis asub Väikese Vankri aisa tipus. See võib olla kindlaks orientiiriks öisel ajal, kuna põhjanaela asend taevas üldiselt ei muutu (joonis 9.26).

Joonis 9.25 Joonis 9.26

62

Hügieen Sõjaolukorras suureneb nakkustest põhjustatud haigusjuhtude hulk, mis tuleneb halvenenud hügieenitingimustest.

Kasutada tuleb kõiki võimalusi, et tagada: • isiklik hügieen; • välilaagri hügieen; • toiduainete ja vee hügieen.

Isiklik hügieen • pese nägu ja aja habet iga päev; • pese hambaid vähemalt kaks korda päevas; • pese keha iga päev, pöörates erilist tähelepanu

kaenlaalustele ja kubemele; • pese käsi enne sööki ja pärast tualeti kasutamist; • hoia jalad puhtana, hoolitse küünte eest; • vaheta aluspesu ja sokke regulaarselt; • kuivata oma riided võimalikult kiiresti.

Toidu- ja vee hügieen • kasuta ainult väeosa poolt väljastatud toiduaineid; • puhasta toidunõud kohe peale söömist; • ära jäta avatud konserve lahtiselt seisma; • pane toidujäätmed selleks ettenähtud kohta; • joo ainult joogikõlblikuks tunnistatud vett.

Esmaabi Esmalt hoolitse eluohtlikus seisundis kannatanute eest.

Eluohtlikus seisundis on kannatanu: • kellel on suur verejooks; • kes on lämbumisohus (teadvusekaotus, pea-, rind-

kerevigastus, mürgistus jne).

10. HÜGIEEN JA ESMAABI

Comment [r1]: Vormistuslikult liiga suur vahe järgmise lõiguga? Või ongi nii mõeldud?

63

Abi vigastuskohal: • peata suur väline verejooks; • kontrolli teadvust; • vabasta hingamisteed.

Esmaabi välise suure verejooksu puhul: • avalda haavale otsest survet (pilt 10.1); • pane kannatanu lamama ja tee haavale surveside (pilt

10.2- 10.4), kasutades esmalt kannatanu enda esmaabisidet;

• kui verejooks ei lakka, ainult siis aseta jäsemele žgutt.

Pilt 10.1 Pilt 10.2 Pilt 10.3 Pilt 10.4

Esmaabi jäseme amputatsiooni korral: • aseta esmalt allesjäänud jäsemele žgutt (pilt 10.5); • tee köndile katteside; • amputeerunud kehaosa saada kannatanuga kaasa

(pilt 10.6). Pilt 10.5 Pilt 10.6

64

Esmaabi luumurdude korral: • lahtise luumurru korral peata verejooks; • lahasta jäse (pilt 10.7); • kata soojalt.

Pilt 10.7 Abi hingamistakistuse korral:

• puhasta suuõõs ja neel oksest, verest, limast, murdunud hammastest ja must;

• kui kannatanu hingab iseseisvalt, pane ta külili ja painuta pea kuklasse;

• vabasta kannatanu varustusest.

Kannatanu asendid: • teadvuseta kannatanu asend (pilt 10.8);

Pilt 10.8

65

• rindkerehaavaga kannatanu asend (pilt 10.9);

Pilt 10.9 • kõhuhaavaga kannatanu asend (pilt 10.10);

Pilt 10.10 • šokiseisundis kannatanu asend (pilt 10.11);

Pilt 10.11

66

• lülisambavigastusega kannatanu asend (pilt 10.12);

Pilt 10.12 Külmakahjustuste ennetamine:

• kanna ilmastikuoludele vastavat vormi põhimõtte järgi – avarad riided mitmes; kihis, väline kiht tuulekindel;

• hoia riided kuivad; • vaheta regulaarselt sokke ja aluspesu; • söö ja joo piisavalt – külmas viibimine nõuab rohkem

energiat ja vedelikku; • jälgi kaaslasi tekkida võivate külmakahjustuste suhtes; • tee harjutusi suurtele lihasgruppidele (üldise

allajahtumise vältimiseks).

Esmaabi külmakahjustuste korral: • juhi kannatanu tuulevarjulisse kohta; • vabasta kannatanu märgadest riietest; • ära hõõru kahjustatud piirkonda; • ära soojenda kahjustatud piirkonda otsese elava tule

paistel; • soojenda kahjustatud piirkonda kehasoojusega – nägu

palja käega, külmunud labakäsi kaenla all, külmunud labajala kaaslase kaenla all;

• anna sooja juua.

67

Kuumakahjustuse tekkimist soodustavad tegurid: • kõrge välistemperatuur; • füüsiline koormus; • vähene vedeliku tarbimine; • kitsas riietus; • katmata pea; • väsimus.

Kuumakahjustuste ennetamine: • viibi võimalusel varjus; • joo rohkelt vedelikku; • jälgi, et uriin oleks helekollane.

Esmaabi kuumakahjustuse korral: • vii kannatanu varjulisse kohta; • vabasta varustusest ja pigistavatest riietest; • anna juua.

Esmaabi põletuse korral: • kustuta põlevad riided; • eemalda riided, mis pole haava külge kleepunud; • söövitavate ainete korral loputa rohke veega; • I ja II astme põletuse korral jahuta põletuspinda veega; • tee põletuspinnale katteside; • anna rohkelt juua.

68

Rahvusvahelise sõjaõiguse järgimise eesmärk on tagada tsiviilisikute ja objektide puutumatus ning kombatantide inimõigused lahingus.

Üldised reeglid: • võitle ainult kombatantidega (relvajõududesse kuuluvad

isikud väljaarvatud meditsiinipersonal ja vaimulikud) on võitlejad (lahingutegevusest osavõtjad) neid eristab vormiriietus, äratuntav tunnusmärk või avalik relva kandmine;

• ründa ainult sõjalisi objekte (sõdurid, sõjaväeasutused, transpordivahendid, positsioonid ja taktikaliselt olulised maastikuosad);

• säästa tsiviilisikuid ja- objekte (tsiviilisikud on need, kes ei kuulu relvajõudude koosseisu. Tsiviilobjektid on objektid, mida ei kasutata sõjalisel otstarbel);

• ära tekita suuremat kahju, kui seda nõuab ülesande täitmine.

Ära ründa järgmiste märkidega objekte ja isikuid, kui neid ei kasutata lahingutegevuseks või kui teisiti ei ole kästud. meditsiiniteenistus ja tsiviilkaitse vaimulikud

11. SÕDURI VASTUTUS

69

Kultuuriobjektid Vaherahulipp

Ohtlikud rajatised

Käitumine rahvusvahelise sõjaõiguse põhimõtete järgi Haavatud vastased:

• kogu nad kokku ja käitu nendega samadel alustel, kui sõjavangidega kuid arvestades vigastuse iseloomu;

• osuta nendele esmaabi; • tee nendest ettekanne jaoülemale, kes annab nad üle

rühmavanemale; • austa kõikide poolte meditsiini töötajaid, varustust ja

rajatisi, juhul kui neid ei kasutata lahingutegevuses.

Sõjavangid: • säästa nende elu; • kohtle neid vastavalt sõjavangide kohtlemise reeglitele; • tee nendest ettekanne jaoülemale, kes annab nad üle

rühmavanemale.

Tsiviilisikud: • suhtu nendesse lugupidavalt; • kohtle oma võimuses olevaid isikuid inimlikult; • kaitse neid ülekohtu eest, kättemaksuaktid ja

pantvangide võtmine on keelatud; • austa nende vara, ära kahjusta ega varasta seda; • tee nende kohalviibimisest ettekanne jaoülemale.

70

Langenud: • langenutelt võid eemaldada ainult relvad, neid röövida

on keelatud; • vastaspoole langenutest tee ettekanne jaoülemale.

Relvastus ja laskemoon:

• on keelatud muuta laskemoona ja relvastust rohkem vigastusi tekitavaks.

71

Laskesektor Selleks, et kogu allüksuse vastutusala oleks kaetud vaatluse ja tulega, määratakse igale sõdurile oma laskesektor.

LASKESEKTOR ON SÕDURILE VAATLUSEKS JA TULISTAMISEKS MÄÄRATUD MAASTIKULÕIK. Laskemoona efektiivsemaks kasutamiseks ning siht-märkide avastamiseks, osutamiseks ja hävitamiseks, peab iga sõdur tundma oma laskesektorisse jäävat maa-ala.

Sihtmärgi osutamise meetodid: • laskesektori järgi; • orientiiride järgi; • kella numbrilaua järgi; • trasserpadruni abil; • käenurkade abil; • binokliga.

Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antakse kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. Kasutatakse järgmisi termineid:

“Sektori telgjoon” - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses.

“Vasakul” või “Paremal” - Sihtmärgid, mis asuvad telg-joonest 1600 tuhandiku kaugusel.

“Pisut”, “Veerand”, “Pool” või “Kolmveerand” ja “Vasakul” või “Paremal” - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoone ja sektori vasaku või parema ääre vahel (pilt 12.1).

12. SIHTMÄRKIDE OSUTAMINE

72

Pilt 12.1

Orientiiride järgi Vähemnähtavate sihtmärkide osutamiseks võib koos otsese meetodiga kasutada orientiire ning täpsustuseks sõnu “Ülalpool” või “Allpool” Näiteks: “300 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal - väike põõsas” (sihtmärk) “200 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal ja allpool” - värav” (sihtmärk) Kella numbrilaua järgi Raskesti leitavate sihtmärkide osutamiseks kasutatakse orientiire koos kella numbrilauaga. Osutamise ajal kujutage ette kella numbrilauda, mille keskpunkt on kindlaksmääratud orientiir. Sihtmärgi osutamisel antakse kaugus, orientiir, kas sihtmärk on sellest vasakul või paremal ning vastav kellaaeg: Näiteks: “150 – kask – pool vasakul – kell 2 – maja” (pilt 12.2).

73

Pilt 12.2

Trasseeriva laskemoona abil Eriti keeruliste sihtmärkide osutamiseks on kasulikuks abivahendiks trasseeriv laskemoon. Antakse sihtmärgi kaugus ja piirkond, tulistatakse trasseerivkuul ning selle tabamust kasutatakse orientiirina. Näiteks: “200 - pool paremale - heki kaugem ots – jälgi trasserit - vastane” Käenurkade abil Kaugemal asuvate raskemate sihtmärkide osutamiseks võib kasutada orientiire koos käenurgaga. Näiteks: “300 - metsatukk - 60 tuhandikku paremal – üksik puu” (pilt 12.3).

Pilt 12.3

74

Käenurkade lugemiseks tuleb vasak käsi õlakõrgusel välja sirutada ja üks silm kinni pigistada. Pildil on näidatud mõned keskmised käenurgad (pilt 12.4).

Pilt 12.4

Binokliga

Binokli skaala kriipsud asuvad teineteisest umbes 10 tuhandiku kaugusel ning katavad 80-tuhandikuse vaatevälja (pilt 12.5). Neid võib vajaduse korral sihtmärgi osutamisel kasutada. Näiteks: “300 - metsatukk - vasakul - 30 tuhandikku (või kolm kriipsu vasakul)”.

Pilt 12.5

75

Iga sõdur peab oma tulepositsiooni kohta koostama tulekaardi. Tulekaart tagab efektiivse jao tulejuhtimise ning tulekontrolli ja aitab sõduril saavutada maksimaalset lasketäpsust Tulekaart koostatakse positsioonile rühmitumisel (pilt 13.1) ning seda täiustatakse vastavalt laekuvale informatsioonile. Tulekaart sisaldab (pilt 13.2):

Pilt 13.1 • oma asukoht (koordinaadid, kirjeldus); • põhja suund; • kaugusjooned kuni 500 meetrit; • selgesti eristatavad orientiirid (suund ja kaugus

nendeni); • vaenlase oletatav tulekusuund; • laskesektori piirid; • tulealustusjoon; • koondtule punktid; • laskesektoris asuvad omad üksused ja objektid, k.a

tõkked, miiniväljad ja positsioonid; • kuupäev ja kellaaeg;

13. TULEKAART

76

• koostaja auaste ja nimi.

Pilt 13.2

77

Sõduri tulepositsioon peab vastama järgnevatele nõuetele: • lai laskesektor; • kindel tugi relvale; • varjatud maa- ja

õhuvaatluse eest; • kaitstud käsituli-

relvade tule eest; • varjatud liikumis-

tee positsioonile.

Sõduri laskepesa ehitamine

Laskepesa kaevamist peab varjama vastase maa- ja õhuvaatluse eest, selleks tuleb varuda kiired moondamis-vahendid. Näiteks: tihedad oksad, maskeerimisvõrk. Aja olemasolul võib ehitada vastase poolsele küljele ajutise varjeseina, mis ei tohi erineda ümbritsevast loodusest. Kogu maskeerimiseks vajaminev materjal tuleb tuua ainult oma positsioonide tagant.

14. TULEPOSITSIOON

78

Kaevumise ajal tuleb maskeerida kõik tööde jäljed. Tähelepanu pööra eriti värskelt kaevatud pinnasele, laskepesa süvendile ja vallide kontuuridele.

Laskepesa kaevamine: Etapp 1: Märgista laskepesa piirjooned. Eemalda mätas laskepesa süvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit).

Etapp 2: Lõika ja eemalda mätas. Mättad aseta kaeviku taha telkmantlile või murupinnad kokku.

Etapp 3: Kaeva laskepesa. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm kauguselt süvendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide kõrgus peab varjama kiivri laskeasendis olles. Seejärel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivri kontuuri) Kaeviku vallidesse mata kive, palke jms, suurendamaks vallide vastupidavust.

Etapp 4: Vallid moonda mätastega, alustades vastase-poolselt küljelt

Etapp 5: Koos eesmiste vallide rajamisega raja laskeplatvorm.

Laskeplatvormi nõuded: laskeasendis oleva laskuri mõlemad küünarnukid toetuvad korralikult laskeplatvormile. Laskeplatvormi sügavust saab kindlaks määrata tööde edenedes, aeg-ajalt laskeasendit sisse võttes.

79

Etapp 6: Laskeplatvormi ette aseta tugipuu (läbimõõt min. 20 cm) või liivakott relva toeks ja kuulide kaitseks. Relvatugi raja enne eesmisi valle. Relvatugi kaeva ümbritsevast maapinnasest 2-4 cm madalamale.

Etapp 7: Täienda moondamist. Killuvarje ehitamine: Üksikmehe kaeviku ehitamine jätkub killuvarje ehitamisega. Killuvarje tuleb tagumise valli asukohale.

Etapp 1: Märgista killuvarje piirjooned.

Etapp 2: Kaeva killuvarje (laius 1 meeter, pikkus umbes 2 meetrit). Nõuded: • Killuvarjesse on

võimalik paigutada haavatu lebama.

• Killuvarjesse mahub kükakil sisse.

Etapp 3: Valmista killuvarje lagi, kata see pinnasega. Paiguta sissepääsu avasse kaks tugitala, pildil 14.1 märgitud numbritega 1 ja 2 (palkide läbimõõt minimaalselt 15 cm).

80

Vältimaks pinnase ja plahvatuse survel tugitalade sissevajumist, toesta 70-80 cm pikkuste risttaladega, pildil märgitud numbritega 3 ja 4 (minimaalne läbimõõt 15cm).

Killuvarje lae ehitamine. Ehitamisel kasuta umbes 3 meetri pikkuseid ja minimaalselt 15 cm läbimõõduga palke. Palgid aseta tihedalt üksteise vastu kogu killuvarje ulatuses (2 meetrit). Kata killuvarje lagi pinnasega. Võimalusel mata killuvarje pinnasesse kive, kände jms. Pinnase läbimõõt vähemalt 60 cm. Killuvarje lae pinnas peab täitma ka tagumise valli eesmärki.

Pilt 14.1 Etapp 4: Teosta moondamine.

81

Tuleliigid on:

• Üksiklasud - kasutatakse tavaliselt eesmärgiga hoida vastast mahasurutuna, laskekiiruseks 10 lasku minutis;

• Vaata ja lase - kasutatakse ebaregulaarselt ja lühikeseks ajaks ilmuvate sihtmärkide laskmiseks, lastakse üksik- või kiirete topeltlaskudega, laskekiirus sõltub sihtmärkide arvust, tule avab sõdur iseseisvalt sihtmärgi ilmudes;

• Kiirtuli - kasutatakse vastase mahasurumiseks või ründava vastase peatamiseks, lastakse üksik-laskudega, laskekiiruseks on 30 sihitud lasku minutis;

• Automaattuli - kasutatakse lähivõitluses, rünnaku viimases etapis, tõrjudes tagasi vastase massilist rünnakut lähidistantsil, linnalahingus, kaevikute ja punkrite puhastamisel, kasutatakse ainult lühikesi valanguid (2-3 lasku).

Tulejuhtimiskäsu järjekord:

▼

15. TULELIIGID JA TULEKÄSKLUSED

ALLÜKSUS

VAHEMAA

TULELIIK

A

V

T

1. JAGU

300

ÜKSIKLASUD

82

Tulejuhtimiskäskude liigid: • TÄIELIK - antakse siis, kui on piisavalt aega; • LÜHIKE - antakse siis, kui aega on vähe ja sihtmärk

ilmne; • VIIVITUSEGA - antakse siis, kui vastase liikumine on

teada või aimatav. Käsklusega “Tuld!” oodatakse kuni õige hetkeni;

• INDIVIDUAALNE - antakse siis, kui ülemal pole mõtet täpset tulistamisaega kindlaks määrata, seepärast annab ta kellelegi vastava ülesande.

Lühike Täielik

▼ ▼

Viivitusega Individuaalne

▼ ▼

JAGU – VEERAND VASAKULE – KIIRTULI – TULD!

1. JAGU – 300 – MAJA – ALUMINE VASAK NURK – TULD!

1. JAGU – 200 – POOL PAREMALE – PÕÕSAD – KIIRTULI – OODAKE KÄSKLUST – TULD!

LASKURID 1 JA 2 – 200 – POOL VASAKULE – TALUHOONED – VAATA JA LASE!

83

KÄSIGRANAATIDE HEITMINE

Käsigranaati heidetakse: • lamades asendist (pilt 7.1 - ründe käsigranaat); • varje tagant põlvelt (pilt 7.2 - ründe käsigranaat); • kaevikust (pilt 7.3 - kõik käsigranaadi liigid).

Pilt 7.1 Pilt 7.2

Pilt 7.3

16. GRANAATIDE KASUMINE

84

Sõduri tegevus käsigranaadi heitmisel: • vii granaat lahingasendisse; • heida granaat; • varju; • peale plahvatust jätka lahingtegevust.

Lahingupaari tegevus käsigranaadi heitmisel: • sihtmärgist umbes 20-25 m kaugusel annab lahingu-

paari vanem käskluse “Kata, heidan granaadi!”; Katja:

• kinnitab käsust arusaamist käsklusega “Katan!”; • katab heitja tegevust;

Heitja: • viib granaadi lahingasendisse, annab käskluse

“Heidan!” • lahingupaar varjub, peale plahvatust jätkatakse vastase

hävitamist käsitulirelvadega. SUITSUGRANAATIDE KASUTAMINE

Kasutatakse: • ümberhargnemise, eemaldumise, hoolduse, manöövri

või täienduse katteks; • vastase ümberhargnemise, tulejuhtimise, vaatluse või

hoolduse häirimiseks.

Suitsugranaadi kasutamisel peab arvestama: • tuule suunda; • allüksuse hargnemise paiknemist.

Tegevus suitsugranaadi kasutamisel: • vii suitsugranaat lahinguasendisse; • suitsukatte tekkides jätka ülesande täitmist; • lahingupaarisisesed käsklused samad, kui

käsigranaadi heitmisel.

85

VALGUSTUSRAKETTIDE KASUTAMINE: Tegevus valgustusraketi kasutamisel:

• vii rakett lahinguasendisse; • soorita lask; • varju ja teosta vaatlust, vajadusel tulista; • ära vaata põleva raketi suunas.

Nõuded valgustusraketi laskmisel: • raketti lastakse väljasirutatud käega; • rakett lastakse 45 kraadise nurga all;

Valgustusraketi laskmistehnika: • põlvelt (pilt 7.4); • kaevikust (7.5); • püsti (7.6);

Pilt 7.4 Pilt 7.5

Pilt 7.6

86

Lahinguks ettevalmistamata sõdur on lahinguväljal kasutu.

Sõduri ettevalmistused lahinguks Kontrolli:

• varustuse olemasolu, kättesaadavus ja pakitus; • relva puhtus, töökorras olek ja seisund; • laskemoona puhtus, arv (0,5 salvelise täpsusega),

salvede kättesaadavus; • erilaskemoona (valgustusraketid, suits jne) puhtus, arv,

kättesaadavus; • erivahendite (raadiod, linnavõitluse ronimisvahendid

jne.)olemasolu, töökorrasolek, kättesaadavus; • moondamise korrektsus ja vastavus maastikule.

Hooldus: • varustuse ümberpakkimine, et see vastaks varustuse

pakkimise nõuetele; • vajadusel relva puhastamine ja laadimine vähemalt 0,5

ulatuses täidetud salvega; • laskemoona puhastamine, laskemoona laadimine

salvedesse; • erilaskemoona puhastamine; • erivahendite töökorda seadmine (patareide vahetus

raadiotel jne.); • individuaalse maskeeringu teostamine; • vajadusel esmaabi endale või lahingpaarilisele.

17. ETTEVALMISTUS LAHINGUKS

87

Ettekanded jaoülemale: • tehakse jao võitlejate numbrite järjekorras; • varustuse puudused (võib ära jätta, kui puudusi ei

esine); • laskemoon (0,5 salvelise täpsusega); • erilaskemoon (tükiarvuliselt); • erivahendite olukord; • haavad, vigastused.

Näide:

• Nr. 1; • 5 ja pool salve laskemoona; • 3 käsigranaati ja 1 suitsugranaat; • raadiojaam töökorras; • vigastusi ei ole.

88

Kui liikumisviisi ei ole kästud, peab sõdur selle ise valima, arvestades maastikku ja olukorda.

KÄIMINE (pilt 18.1) Kasutatakse:

• vastase ohu puudumise korral; • kui maastik pakub piisavalt

varjet; • rännakul; • kui ei ole kiire.

Relva hoitakse vastavalt vajadusele kas käes, kaelas või küljel. Pilt 18.1 JOOKSMINE (pilt 18.2) Kasutatakse:

• kui on kiire; • lagendike ja teede ületa-

misel; • eemaldumisel.

Relva hoitakse käes. Pilt 18.2

18. SÕDURI LIIKUMISVIISID

89

HIILIMINE Kasutatakse:

• patrullis; • kui maastik pakub piisavalt varjet; • kui on vaja jõuda vastasele märkamatult lähedale.

Mida jälgida (pilt 18.3): • relv on käes; • kaba õlas; • vintraud suunatakse sinna

kuhu ise vaadatakse; • mõlemad silmad on lahti; • jälgitakse ümbritsevat

maastikku. Pilt 18.3 Hiilimistehnika: Variant 1:

• jalg tõstetakse üles; • kõigepealt asetatakse maha kand; • seejärel jala välimine serv (pilt 18.4); • viimasena pannakse maha varbad (pilt 18.5).

Kasutatakse heinasel maastikul, kõval pinnasel ja teedel liikudes.

Pilt 18.4 Pilt 18.5

90

Variant 2: • jalg tõstetakse üles; • asetatakse maha varbad (pilt 18.6); • varbaid edasi lükates puhastatakse maapind; • viimasena pannakse maha kand (pilt 18.7).

Kasutatakse metsas, okste korral ja talvel lumes liikudes.

Pilt 18.6 Pilt 18.7 Väldi:

• liiga pikki samme; • ainult eesoleva ja jalgeesise maastiku jälgimist; • ära lohista jalgu (tõsta need piisavalt kõrgele).

KÄPUKIL KÄIMINE (pilt 18.8) Kasutatakse:

• vaenlase ohu korral; • kui maastik ei paku piisavalt

varjet; • liikumisel kõrges heinas,

madalas võsas, pilliroos või madala varje taga. Pilt 18.8

91

Käimistehnika (pilt 18.8): • ollakse neljakäpukil; • relva rihm on kaela tagant

läbi pandud; • kaba on käe ja jala vahel; • vintraud on suunatud ülesse.

Mida jälgida: • relva rihm õige pikkusega; • pilk suunatud eesolevale maastikule; • kõval pinnasel ei tohiks kaba mööda maad lohiseda.

Väldi: • vale pikkusega relvarihma; • ainult enese ette vahtimist; • liigset müra liikumisel.

ROOMAMINE Kasutatakse:

• vastase tule all liikumisel; • kui maastik ei paku varjet.

Mida jälgida: • pilk on suunatud ette; • relva rihm ei tohi järgi lohiseda; • seljakott ei tohi olla seljas; • vintraua suue ei satu vastu maad.

Erinevad roomamistehnikad Kõrge roomamine (pilt 18.9):

• ollakse kõhuli maas; • üks käsi hoiab laesäärest; • teine käsi hoiab relva kaba liigendi juurest; • salv on suunatud endast eemale ja pisut ülespoole; • toetutakse küünarnukkidele, millega tõmmatakse end

edasi; • jalad on vastu maad ning lükkavad keha edasi.

Kasutatakse madalas heinas ning madalate varjete taga liikumisel.

92

Pilt 18.9

Madal roomamine (pilt 18.10): • ole kõhuli; • rind ja pea vastu maad; • käed on keha kõrval kõverdatud; • ühe käega hoia relva rihmast eesmise kinnituse

juurest; • toeta relv käsivarrele; • vaba käega tõuka enese eest prahti kõrvale; • jalgade abil tõuka ennast edasi.

Kasutatakse maastikul, mis ei paku mitte mingit varjet ja vastase tule all liikumisel.

Vead: • jalad tõusevad liialt kõrgele; • relva rihm lohiseb mööda maad. • seljakott on seljas.

Pilt 18.10

93

SÖÖSTHÜPPED Kasutatakse vastase väheefektiivse tule all liikumiseks. On kiireim ja ohutuim liikumisviis lahinguväljal. Mida jälgida:

• kontrolli, kas relv on laetud (pilt 18.11); • kontrolli, kas varustus on korralikult kinnitatud (pilt

18.12); • vali sööstu teekond ja koht, kuhu tahad jõuda; • vali sööstmiseks sobiv hetk vt positsiooni valik

liikumisel ja võta hea lähteasend (pilt 18.13); • enne sööstu vajadusel tulista (võib teha

lahingupaariline); • hakka liikuma ootamatult; • relv liigub koos parema käega puusale; • aja ennast vasaku käe peale püsti (pilt 18.14); • söösta madalalt ja liigu sikk-sakki (pilt 18.15); • visku vaadatud kohta ja maandu vasakule käele (pilt

18.16); • rooma varju valmistu uueks sööstuks ja vajadusel kata

lahingupaarilist (pilt 18.17 ja 18.18).

Pilt 18.11 Pilt 18.12

94

Pilt 18.13 Pilt 18.14

Pilt 18.15 Pilt 18.16 Pilt 18.17 Pilt 18.18

95

Sööstu pikkus sõltub vaenlase tule tugevusest ja eesolevast varjatud kohast. Sööstu pikkuseks on tavaliselt 3-4 sammu. Paarikaupa liikudes tuleb kindlasti meeles pidada, et kui üks sõdur liigub, siis teine samal ajal katab teda (pilt 18.19 ja 18.20).

Pilt 18.19 Pilt 18.20

96

Maastikul majutatakse allüksus jaotelki. Sõdur peab olema suuteline püstitama vajadusel ajutise majutuse telkmantlitest. Telgis majutamisel peab arvestama järgnevaid põhimõtteid:

• prügiauk, välikäimla ning isikliku hügieeni teostamise koht rajatakse vähemalt 50 m kaugusele telgist;

• maskeerimiseks ja telgipõhja katmiseks vajalikud looduslikud materjalid korjatakse oma positsioonide tagant, vähemalt 50 m telgist;

• riiete kuivatusnöörid paigutatakse telgiraami külge, ahjust vähemalt ühe meetri kaugusele. Varustuse ahjul kuivatamine on KEELATUD;

• küttepuude kaugus ahjust vähemal 0,5 meetrit. Igas telgis peab olema vesi esmaseks tule kustutamiseks;

• hetkel mittekasutatav varustus paigutatakse telgi seina äärde maskeerimisvõrgu alla ja kaetakse võimalusel veekindla kattega;

• lahingurakmed võetakse telki kaasa ja on kogu aeg käepärast;

• igas telgis peab olema määratud üks ahju valvur, kes vastutab tuleohutuse ja ahju kütmise eest;

• relvad laetakse enne telki sisenemist tühjaks ja padrunisalv eraldatakse.

Moondamisega tõhustatakse üksuse ja tegevuse varjatust, raskendades vastasel objektide avastamist.

19. MAJUTUS

97

Telgi moondamine: Telk tuleb paigutada varjulisse kohta. Telgiava peab olema vaatluse suhtes ohutus suunas. Nähtavale jääv telgi osa moondatakse moondamisvõrguga (pilt 19.1). Telgi tavalise kuju muutmiseks toestada moondamisvõrk altpoolt puu-okstega. Kogu varustus paigutada telki või moondamisvõrgu alla. Telgi juures liikumiseks kasutada ainult kindlaid radasid, mis on varjatud õhuvaatluse eest.

Pilt 19.1 Transpordivahendi moondamine: Transpordivahendi paigutamisel maastikule tuleb ära kasutada looduslikke varjeid ja ehitisi. Suurte pindade piirjoonte muutmiseks kasuta moondamisvõrku, toestades seda altpoolt puuokstega (pilt 19.2). Peegeldumise vältimiseks katta moondamispaberiga sõiduki peeglid, aknad ja muud läikivad osad.

Pilt 19.2

98

Ajutise majutuse püstitamine telkmantlist Enese kaitsmine loodusjõudude eest on tähtis, sest ebasoodsates ilmastikuoludes võib kehatemperatuur langeda ohtlikult madalale. Parim viis märja ilmaga kehasoojust säilitada on kanda veekindlat kuube ja pükse. Sama eesmärki võib teenida ka telkmantlist valmistatud peavari.

Metsane maa-ala Metsastel aladel on soovitatav valida telgi ehitamiseks üks kahest võimalikust meetodist:

Meetod 1 (pilt 19.3): Kinnita telkmantli nelja nurka nöörid või kummipaelad. Leia kaks teineteisest sobival kaugusel olevat puud ja kinnita kummagi puu külge telkmantli üks nurk. Kinnitus peab olema umbes poole meetri kõrgusel, et tekiks kallak. Tõmba ülejäänud kaks nurka maapinna poole ja kinnita need vaiade või puude külge. Kapuuts seo kinni, et vihm varjualusesse ei sajaks. Teine telkmantel laota maha. Kaeva telgi ümber väike kraav, mis vihmavee eemale juhiks

Pilt 19.3

99

Meetod 2 (pilt 19.4): Murra telkmantel keskelt kokku, pane sealt läbi nöör või kummipael ja kinnita mõlemad otsad puu külge. Telkmantli nurgad kinnita vaiade abil. Telgi suu jäta sinnapoole, kust vastane võib tõenäoliselt rünnata. Sel juhul saad kiiresti rünnakule reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moonda puuokste ja lehestikuga. Pilt 19.4 AVATUD MAA-ALA Kahest kepist moodusta A- kujuline karkass (pilt 19.5). Selle külge riputa telkmantel maapinnani. Kinnita ääred vaiadega. Teine telkmantel laota maha telgi põhjaks ja kaeva vihmaveekraav. Selline telk on üsna väike, kuid tema eeliseks on see, et ta on madal ja seega kergesti varjatav. Telgi suu jäta sinnapoole, kust vastane võib tõenäoliselt rünnata. Sel juhul saad kiiresti rünnakule reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moonda puuokste ja lehestikuga.

100

Pilt 19.5 TEGEVUS TUGIPUNKTI VALVES

Julgestajaid on kolme liiki: • tunnimees; • keemiakaitse tunnimees; • õhukaitse tunnimees.

Julgestaja peab teadma: • oma positsiooni asukohta; • ülema asukohta; • kui kasutatakse raadiot siis sageduste ja kutsungite

muutumist; • andmeid vaenlasest; • vaatlusala; • teiste tunnimeeste asukohti; • miiniväljade, tõkete asukohti; • tegevust häire korral; • häireandmise viisi; • tunnussõna ja selle vahetamise aega; • tuleavamise korda; • alal liikuvaid oma üksusi; • vahetuse aega; • tegevust keemiahäire korral.

101

Julgestaja püsib varjatuna ja jälgib vaatlusala vastavalt vaatluse teostamise reeglitele. Julgestaja tegevus juhul, kui läheneb alla pooljao suurune üksus:

• jää varjatuks; • kui on olemas raadioühendus, tee ettekanne ülemale; • lase läheneda kuuldekaugusele, kuid niikaugele, et isik

ei saaks poisitsioonile joosta ( u.50m ) anna käsklus “Seis, käed üles!”;

• anna käsklus “Üks edasi” ja hoia lähenejat sihikul, kuid jälgi samas ülejäänud gruppi, lase isikul läheneda nii lähedale, et on võimalik teostada põhjalik vaatlus (u. 25m) ja anna vaikselt käsklus “Seis”;

• kui isik on vaatluse järgi omadest üksustest, ütle tunnussõna esimene pool, korda ainult tugeva tuule korral;

• kui vastus on õige kutsu isik positsioonile, käsi varjuda ja kutsu edasi ülejäänud üksus. Esimesena tulnud isik peab lugema üle ja kontrollima oma üksuse. Annab üksuse andmed tunnimehele;

• kui vastus on vale hoitakse lähenejad sihikul ja antakse vaikselt häire. Edasi tegutsetakse vastavalt jaoülema käskudele;

• sisenenud üksustest ettekanne jaoülemale “Üksus-ülem-aeg-edasine tegevus” Näiteks: “Kompanii luuregrupp n-srs Savi 23.15 lõpetasid luure liikusid juhtimispunkti”;

• kui lähenev grupp ei täida tunnimehe käsku teist korda, tegutseb tunnimees vastavalt tuleavamise korrale.

Julgestaja tegevus, kui läheneb üle pooljao suurune tundmatu üksus:

• anna vaikselt häire vastavalt kästud korrale; • kui jaoülem jõuab positsioonile tee ettekanne, mis

sisaldab “Üksus-asukoht-tegevus” Näiteks: “Jalaväerühm suunas 50-00 liikusid teeristi suunas”;

102

Tunnussõna kasutamine: • tunnussõna kehtestatakse ööpäevaks; • tunnussõna määrab allüksuse ülem; • tunnussõna koosneb küsimusest ja vastusest, mis võib

olla sõnapaar või arvude summa. Näiteks: “Oscar - Charly”;

• tunnimees küsib, tulija vastab; • tunnussõna öeldakse vaikse häälega; • tunnussõna korratakse ainult tugeva tuule puhul.

103

Käemärgid on ühtsed kokkulepitud leppemärgid, mille abil on võimalik suhelda. Erinevatel üksustel võivad teatud käemärgid olla erinevad, kuid nad peavad lähtuma käesolevas õpikus esitatud ühtsetest põhimõtetest.

Käemärke kasutatakse: • kui vahemaad on pikad (nt rännakul); • kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull, varitsus jne); • kui müra tõttu on sõnaline käskimine raske; • muudel juhtudel, kui on võimalik kontaktioht

vaenlasega.

Tähelepanu saamiseks on neli võimalikku moodust: • üks tugev vile (ainult lahinguolukorras); • sõrmenips; • koputus sõrmenukkidega vastu püssipära; • vaikne vile.

Käemärkide andmisel tuleb arvestada, et: • käemärki antakse alati selle käega, milles pole relva; • relv on alati suunatud vastase poole; • võimalusel ei tohiks kasutada sõrmekombinatsioone

(labakindad).

Nähes käemärki on sõduri ülesandeks: • käemärki dubleerida; • veenduda, et ees, taga või kõrval liikuvad sõdurid seda

nägid ning; • tegutseda kästud moel.

20. KÄEMÄRGID

104

KÄEMÄRGID

Tähelepanu Rusikas käsi on

tõstetud õla kõrgusele.

Koguneda Sirgelt üles sirutatud käsi teeb pea kõrgusel ringe.

Järgnege mulle v liikuge lähemale Kätt liigutatakse

tagant ette õlast allpool

Peatus/puhkus Käsi tõstetakse, kuni käelaba

on õlgadega ühel tasemel. Peatuse pikkust näidatakse

sõrmedega. Osutage puhkusekohale.

105

Ringkaitse Käeringid puusa kõrgusel.

Positsioonidele Relv on enda ees rinna

kõrgusel risti ja liigutatakse edasi-tagasi ettepoole

1. Liikumise alustamine Rusikas kätt liigutatakse

ülevalt alla üks kord.

2. Kiirmarss Rusikas kätt liigutatakse ülevalt alla kaks korda.

Liikumissuund Käelabaga osutatakse

liikumissuunale. Käemärk antakse

koheselt peale liikumise alustamise

käemärki.

106

Varjuda Kolm-neli kerget liigutust lahtise käega maapinna poole (peopesa allpool).

Paigal ja kuulake Käsi kõrva ääres

Näen või kahtlustan vastast Kokkupigistatud rusikas

maapinna poole.

Vastast pole näha või “õhk on puhas”

Kokkupigistatud rusikas pöial suunatud ülespoole.

107

Tankitõrjerelv Relv pannakse õlale ja

hoitakse nagu tankitõrjerelva

Luuregrupp Käsi silme ees

nagu kasutaks binoklit.

“Käsu” grupp Kokkusurutud sõrmi

liigutatakse vastu pöialt kujutamaks rääkivat

inimest.

Järjestikku Üks käsi üles sirutatud.

108

Ahelik Mõlemad rusikas käed on

tõstetud õlakõrgusele kõrvale.

Ahelik paremale/ vasakule tiivale

Parem/vasak rusikas käsi tõstetud õla kõrgusele kõrvale

soovitud suunas.

Katmine ja liikumine Rusikas käsi teeb rinna

kõrgusel keha ees ettepoole ringe.

Hargnege Peopesi hoitakse vastu relva ja liigutatakse eemale mitu

korda.

109

Paariskolonn v malelaud Mõlemad käed täielikult üles

sirutatud

Noolepea Mõlemad käed lükatud taha.

110

Moodused:

• järjestik; • ahelik; • noolepea.

Tegevuse alusmooduseks on ahelik. Jao nummerdamine: (on vajalik jao üle kontrolli hoidmiseks).

• jaoülem (ei nummerdata); • KP nr.1; • KP abi nr.2; • TT granaadiheitja nr.3; • TT granaadiheitja abi nr.4 (alusmees); • Laskur nr.5 (jaoülema abi); • Laskur - sanitar nr.6; • TT granaadiheitja nr.7; • TT granaadiheitja abi nr.8.

Liikumismoodus valitakse sõltuvalt olukorrast. Järjestik (pilt 21.1) Kasutatakse: kui on rasekesti läbitav maastik, vajalik suur liikumiskiirus ja vastase ohu puudumise korral.

• alusmeheks on nr 4; • lahingpaaride vahe 5 m ja lahingupaariliste

vahe 3 m; • jaoülema asukoht hargnemise esiosa lähedal.

Liikumissuund Pilt 21.1

21. JAO LIIKUMISMOODUSED

3 m

5

m

111

Ahelik (pilt 21.2) Kasutatakse: kui on kontakt vastasega või kontakti suur oht, kui vastase suund on teada.

• aheliku puhul on alusmeheks nr 4 kelle joonele hargnetakse;

• liikumise pealt ahelikku hargnemisel jätkab alusmees liikumist määratud suunas. Jagu hargneb käigult tema järgi;

• paigal olles hargnetakse alusmehe järgi; • ahelikus on lahingupaaride vahed 5 m, paariliste vahed

3 m.

↓ Liikumissuund

Pilt 21.2

3 m 5 m

112

Noolepea (pilt 21.3) Kasutatakse: kui on kontakti oht vaenlasega suur, kuid vaenlase suund ei ole kindel.

• alusmeheks on nr 4; • lahingpaaride vahe on 5 m ja lahingpaariliste vahe on 3

m; • liikumismooduse nurk on 90 kraadi.

Liikumissuund

↑

Pilt 21.3

3 m

113

Üldkehaline ettevalmistus Üldkehalise ettevalmistuse eesmärk on kaitseväelase ettevalmistamine rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks. Kehaliste võimete arendamiseks on mitmeid võimalusi. Regulaarsete kehalise kasvatuse tundide-, hommiku-võimlemiste- ja füüsilist pingutust nõudvate taktikaliste harjutustega on võimalik arendada oma kehalisi võimeid. Ajateenistuse alguses ei ole sõdurite füüsiline vorm kaugeltki ühesugune ja sellepärast on allüksuse ülematel raske üles ehitada kehalise kasvatuse tunde selliselt, et kõikidele oleks tagatud optimaalne koormus. Iga sõdur saab üldise ülevaate oma füüsilisest vormist peale kaitseväe üldfüüsilise testi sooritamist.

Individuaalne treening Sihipärase individuaalse treeninguga on võimalik organismile anda koormust, mille mõju (olenemata treenituse astmest) on optimaalne selleks, et tagada kehaliste võimete areng. Teades üldisi treeningu põhimõtteid- ja kehalise koormuse mõju organismile on võimalik:

• koostada lähtuvalt vajadustest individuaalne treeninguprogramm;

• tõsta teadlikult oma treenitust; • vältida ületreeningust tingitud väsimust; • vältida valest treeningmetoodikast põhjustatud

vigastusi.

Kehalise koormuse mõju organismile Kehalise koormuse mõju organismile sõltub eelkõige intensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseid kehalisi koormusi. Anaeroobses režiimis (kõrge intensiivsusega lühiajaline kehaline pingutus) toimuva kehalise töö puhul on organismi hapnikuvajadus suurem, kui töö ajal suudetakse seda tarbida. Nii tekib hapniku võlg, mis likvideeritakse pärast pingutuse

22. KEHALINE KASVATUS

114

lõppemist. Hapnikuvõlg, mida inimene suudab taluda, sõltub oluliselt treenitusest. Treenimatu inimese puhul on oluline, et treeninguid alustatakse aeroobses režiimis, (madala intensiivsusega pikaajaline kehaline töö) sest sellisel juhul on lihaste hapnikuvajadus täielikult kaetud. Kui sõduri vastupidavus võimed (nt nõrk tulemus 2 miili jooksus) on kesised, siis on ennekõike vaja treenida aeroobsel režiimil, kuna vastupidavus omadused paranevad just pikka aega kestva töö tulemuse mõjul. Vastupidavus treeningu kestvus peaks olema vähemalt 40 minutit. Kui inimene suudab treeningu ajal kaaslasega normaalselt rääkida on tegemist tööga aeroobses režiimis. Tugev “aeroobne baas” annab võimaluse järkjärgult tõsta ka treeningute intensiivsust. NB! Mida kestvam on treening (aeroobne töö), seda selgemini on täheldatav ka lihasrakkude sisese rasvavaru vähenemine selle tulemusena. Kehalisel pingutusel suureneva hapnikuvajadusega püüab organism kohaneda, intensiivistades südame-vereringe ning hingamissüsteemi talitust. Südame talitust iseloomustavaks oluliseks näitajaks on löögisagedus. Puhkeseisundis on enamusel inimestel see 60-70 lööki minutis, kehalisel pingutusel võib see tõusta 200 löögini minutis ja enamgi. Anaeroobsed protsessid hakkavad tööle alates ligikaudu 170 löögist minutis, seega saame me oma treeningu intensiivsust hinnata ka südame löögisagedust jälgides (pulsi kontroll kehalise treeningu ajal). Mõõdukal aeroobsel treeningul võiks südame löögisagedus jääda vahemikku 120-160 lööki minutis. Vedeliku tarbimine Kehalise tööga kaasneb alati suuremal või vähemal määral higistamine, et kaitsta organismi ülekuumenemise eest. Seepärast on oluline vedeliku tarbimine mitte ainult peale treeningut vaid ka treeningu ajal ja isegi enne seda. 1.Treenigu eel: juua 30-45 min enne starti kuni 0,5 l 2. Treeningu ajal: väikeste koguste kaupa iga10-15 minuti järel 3. Treeningu järel:

115

juua esimestel koormuse järgsetel tundidel võimalikult magusat spordijooki.

Puhkus Treeningplaani koostamisel tuleb arvestada seda, et organism taastub alati puhkuse arvelt. Oluline on nii kehaliste harjutuste vaheline puhkepaus kui ka piisav arv puhkepäevi nädalases treeningtsüklis. Mida vähem treenitud organism, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata puhkusele, et kaitsta organismi ületreenituse eest. Kerge väsimus ei tähenda aga alati ületreeningut. Ületreeningust või üleväsimusest võime rääkida siis, kui pulss on puhkeseisundis (istudes, lamades) tavapärasest kõrgem. Regulaarne kehaline koormus (3-5 treeningkorda nädalas) tagab kehaliste võimete arengu.

Kehaliste võimete arendamine Näitajaid, mis iseloomustaksid kehalisi võimeid oleksid: vastupidavus, jõud, kiirus ja osavus. Et arendada kiirust ja osavust tuleks sõdurina ennekõike tagada head vastupidavus- ja jõu näitajad. Vastupidavus omadusi saab arendada selliste spordialadega nagu jooks, jalgrattasõit, orienteerumine, ujumine, aga ka selliste tehniliste vahendite nagu sõude- ja velo ergomeetriga. Jõutreening, kus on kombineeritud erinevad jõuharjutused, tagab võimaluse suurendada oma lihasjõudu. Olenemata sellest, milliseid kehalisi võimeid me arendame, on otstarbekas treening üles ehitada alljärgneva skeemi alusel.

TREENINGU ÜLESEHITUS Soojendus-harjutused (10 min)

Treeningu põhiosa (20-60)

Venitus- ja lõdvestus-harjutused (10min)

116

Soojendusharjutused tagavad organismi järkjärgulise valmis-oleku treeningu põhiosaks ning vähendavad vigastuste võimalusi. Venitus- ja lõdvestusharjutused kiirendavad taastumisprotsessi ja parendavad treeningust väsinud lihaste olukorda. Kehaliste võimete kontrolltesti nr 1 (KVKT-1) kasutatakse kaitseväelaste kehaliste võimete kontrollimiseks kevad-suvisel ja sügis-talvisel perioodil. Tingimused: 1) test koosneb kolmest kehalisest harjutusest:

• -käte kõverdamine toenglamangus ( 2 minutit ); • -tõus istesse selili lamangust (2 minutit); • -3200 m jooks;

2) harjutusi sooritatakse staadionil, võimlemislinnakus või selleks kohandatud kohas,

3) puhkepaus harjutuste sooritamise vahel 10 - 20 minutit, 4) testi tulemus arvestatakse välja punktitabeli alusel, 5) käte asend on sooritajale sobiva laiusega, jalad on koos

või kuni õlgade laiuseni hargis, 6) käsi peab kõverdama, kuni õlavars on paralleelne

tugipinnaga, 7) läheteasend kõhulihaste harjutusele on selili lamang,

puhkeasend on istudes, 8) harjutused sooritatakse spordiriietuses, 9) harjutuste järjekorda ei tohi muuta, 10) positiivse hinde saamiseks tuleb kõik kolm harjutust

sooritada.

117

KVKT-1 PUNKTITABEL Mehed/naised käte kõverdamine toenglamangus (*naised)

Vanused

Kord

a

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

82 100 81 99 80 98 79 97 78 96 77 95 76 94 75 93 74 92 73 91 100 72 90 99 100 71 89 98 99 70 88 97 98 69 87 96 97 68 86 95 96 67 55 94 95 66 84 93 94 100 65 83 92 93 99 64 82 91 92 98 63 81 90 91 97 62 80 89 90 96 61 79 88 89 95 60 78 87 88 94 59 77 86 87 93 58 76 100* 85 86 92 57 75 99 84 85 91 56 74 98 83 84 90 100

118

Vanused K

orda

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

55 73 97 82 83 89 99 54 72 96 81 82 88 98 53 71 95 80 81 87 97 52 70 94 79 100* 80 86 96 51 69 93 78 99 79 85 95 50 68 92 77 98 78 84 94 49 67 91 76 97 77 83 93 48 66 90 75 96 76 100* 82 92 47 65 89 74 95 75 99 81 91 46 64 88 73 94 74 98 80 90 45 63 87 72 93 73 97 79 100* 89 44 62 86 71 92 72 96 78 99 88 43 61 85 70 91 71 95 77 98 87 42 60 84 69 90 70 94 76 97 86 41 59 83 68 89 69 93 75 96 85 40 58 82 67 88 68 92 74 95 84 100*39 57 81 66 87 67 91 73 94 83 99 38 56 80 65 86 66 90 72 93 82 98 37 55 79 64 85 65 89 71 92 81 97 36 54 78 63 84 64 88 70 91 80 96 35 53 77 62 83 63 87 69 90 79 95 34 52 76 61 82 62 86 68 89 78 9.4 33 51 75 60 81 61 85 67 88 77 93 32 50 74 59 80 60 84 66 87 76 92 31 49 73 58 79 59 83 65 86 75 91 30 48 72 57 78 58 82 64 85 74 90 29 47 71 56 77 57 81 63 84 73 89 28 46 70 55 76 56 80 62 83 72 88 27 45 69 54 75 55 79 61 82 71 87

119

Vanused K

orda

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

26 44 68 53 74 54 78 60 81 70 86 25 43 67 52 73 53 77 59 80 69 85 24 42 66 51 72 52 76 58 79 68 84 23 41 65 50 71 51 75 57 78 67 83 22 40 64 48 70 50 74 56 77 66 82 21 39 63 46 69 48 73 55 76 65 81 20 38 62 44 68 46 72 54 75 64 80 19 37 61 42 67 44 71 52 74 63 79 18 36 60 40 66 42 70 50 72 62 78 17 34 58 38 65 40 68 48 70 61 77 16 32 56 36 64 38 66 46 68 60 76 15 30 54 34 62 36 64 44 56 57 75 14 28 52 32 60 34 62 42 64 54 74 13 26 50 30 58 32 60 39 62 51 72 12 24 48 28 56 30 58 36 60 48 70 11 22 44 26 54 28 56 33 58 44 68 10 20 40 24 52 26 54 30 56 40 64 9 18 36 22 50 24 52 27 54 36 60 8 16 32 20 45 22 50 24 52 32 56 7 14 28 18 40 20 44 21 50 28 52 6 12 24 16 35 18 38 18 43 24 48 5 10 20 14 30 15 32 36 20 40 18 4 8 16 12 24 12 26 29 16 32 15 3 6 12 9 18 9 20 9 22 12 24 2 4 8 6 12 6 14 6 15 8 16 1 2 4 3 6 3 7 3 8 4 8

120

Mehed/naised tõus istesse selili lamangust (*naised)

Vanused

Kord

a

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

92 100 91 99 90 98 100 89 97 99 88 96 98 87 95 97 86 94 96 85 93 95 84 92 94 83 91 93 82 90 92 81 89 91 80 88 90 79 87 89 78 86 88 100 77 85 87 99 76 84 86 98 75 83 85 97 100 74 82 84 96 99 73 81 83 95 98 100 72 80 82 94 97 99 71 79 81 93 96 98 70 78 80 92 95 97 100 69 77 79 91 94 96 99 100 68 76 78 90 93 95 98 99 67 75 77 89 92 94 97 98 100 66 74 76 88 91 93 96 97 99 100 65 73 75 87 90 92 95 96 98 99

121

Vanused K

orda

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

64 72 74 86 89 91 94 95 97 98 63 71 73 85 88 90 93 94 96 97 62 70 72 84 87 89 92 93 95 96 100 61 69 71 83 86 88 91 92 94 96 99 60 68 70 82 85 87 90 91 93 94 98 59 67 69 81 84 86 89 90 92 93 97 58 66 68 80 83 85 88 89 91 92 96 57 65 67 79 82 84 87 88 90 91 95 56 64 66 78 81 83 86 87 89 90 94 55 63 65 77 80 82 85 86 88 89 93 54 62 64 76 79 81 84 85 87 88 92 53 61 63 75 78 80 83 84 86 87 91 52 60 62 74 77 79 82 83 85 86 90 51 59 61 73 76 78 81 82 84 85 89 50 58 60 72 75 77 80 81 83 54 88 49 57 59 71 74 76 79 80 82 83 87 48 56 58 70 73 75 78 79 81 82 86 47 55 57 69 72 74 77 78 80 81 85 46 54 56 68 71 73 76 77 79 80 84 45 53 55 67 70 72 75 76 78 79 83 44 52 54 66 69 71 74 75 77 78 82 43 51 53 65 68 70 73 74 76 77 81 42 50 52 64 67 69 72 73 75 76 80 41 49 51 63 66 68 71 72 74 75 79 40 48 50 62 65 67 70 71 73 74 78 39 47 49 61 64 66 69 70 72 73 77 38 46 48 50 63 65 68 69 71 72 76 37 45 47 59 62 64 67 68 70 71 75 36 44 46 58 61 63 66 67 69 70 74 35 43 45 57 60 62 65 66 68 69 73

122

Vanused K

orda

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

34 42 44 56 59 61 64 65 67 68 72 33 41 43 55 58 60 63 64 66 67 71 32 40 42 54 57 59 62 63 65 66 70 31 39 41 53 56 58 61 62 64 65 69 30 38 40 52 55 57 60 61 63 64 68 29 37 39 51 54 56 58 60 62 63 67 28 36 38 50 53 55 56 58 61 62 66 27 35 37 49 52 54 54 56 60 61 65 26 34 36 48 51 52 52 54 58 60 64 25 33 35 47 50 50 50 52 56 58 63 24 32 34 46 48 48 48 50 54 56 62 23 31 33 45 46 46 46 48 52 54 61 22 30 32 44 44 44 44 46 50 52 60 21 29 31 42 42 42 42 44 48 50 58 20 28 30 40 40 40 40 42 46 48 56 19 27 29 38 38 38 38 40 44 46 54 18 26 28 36 36 36 36 38 42 44 52 17 25 27 34 34 34 34 36 40 42 50 16 24 26 32 32 32 32 34 38 40 48 15 23 25 30 30 30 30 32 36 38 45 14 22 24 28 28 28 28 30 34 35 42 13 21 23 26 26 26 26 28 32 34 39 12 20 22 24 24 24 24 26 30 32 36 11 19 21 22 22 22 22 24 28 30 33 10 18 20 20 20 20 20 22 26 28 30 9 17 18 18 18 18 18 20 24 26 27 8 15 15 16 16 16 16 18 22 24 24 7 14 14 14 14 14 14 16 20 21 21 6 12 12 12 12 12 12 14 18 18 18 5 10 10 10 10 10 10 12 15 15 15

123

Vanused K

orda

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

4 8 8 8 8 8 8 10 12 12 12 3 6 6 6 6 6 6 8 8 8 8 2 4 4 4 4 4 4 6 6 6 6 1 2 2 2 2 2 2 3 3 3 3

124

3200 meetri jooks (*naised)

Vanused

Aeg

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

11:54 100 12:00 99 12:06 98 12:12 97 12:18 96 12:24 95 12:30 94 12:36 93 12:42 92 12:48 91 12:54 90 13:00 89 13:06 88 13:12 87 13:18 86 13:24 85 13:30 84 13:36 83 13:42 82 13:48 81 13:54 80 14:00 79 100 14:06 78 99 14:12 77 98 14:18 76 97 14:24 75 96 14:30 74 95 14:36 73 94

125

Vanused A

eg

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

14:42 72 93 100 14:48 71 92 99 14:54 70 100 91 98 15:00 69 99 90 97 15:06 68 98 89 96 100 15:12 67 97 88 95 99 15:18 66 96 87 94 98 15:24 65 95 86 93 97 15:30 64 94 85 92 96 15:36 63 93 84 91 95 15:42 62 92 83 90 94 15:48 61 91 82 89 93 15:54 60 90 81 88 92 16:00 59 89 80 87 91 100 16:06 58 88 79 86 90 99 16:12 57 87 78 85 89 98 16:18 56 86 77 84 88 97 16:24 55 85 76 83 87 96 16:30 54 84 75 82 86 95 16:36 53 83 74 81 85 94 16:42 52 82 73 80 84 93 16:48 51 81 72 79 83 92 16:54 50 80 71 78 82 91 17:00 48 79 70 77 81 90 17:06 46 78 69 76 80 89 17:12 44 77 68 75 79 88 17:18 42 76 67 74 78 87 17:24 40 75 66 73 77 86 17:30 38 74 65 72 76 85 17:36 36 73 64 71 75 84

126

Vanused A

eg

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

17:42 34 72 63 70 74 83 17:48 32 71 62 69 73 82 17:54 30 70 61 68 72 81 18:00 28 69 60 67 71 80 18:06 26 68 59 66 70 79 18:12 24 67 58 65 69 78 18:18 22 66 57 64 68 77 18:24 20 65 56 63 67 76 18:30 18 64 55 62 66 75 18:36 16 63 54 100 61 65 74 18:42 14 62 53 99 60 64 73 18:48 12 61 52 98 58 63 72 18:54 10 60 51 97 56 62 71 19:00 8 59 50 96 54 61 70 19:06 6 58 48 95 52 60 69 19:12 4 57 46 94 50 58 68 19:18 2 56 44 93 48 56 67 19:24 55 42 92 46 54 66 19:30 54 40 91 44 52 65 19:36 53 38 90 42 100 50 64 19:42 52 36 89 40 99 48 63 19:48 51 34 88 38 98 46 62 19:54 50 32 87 36 97 44 61 20:00 48 30 86 34 96 42 100 60 20:06 46 28 85 32 95 40 99 58 20:12 44 26 84 30 94 38 98 56 20:18 42 24 83 28 93 36 97 54 20:24 40 22 82 26 92 34 96 52 20:30 38 20 81 24 91 32 95 50 20:36 36 18 80 22 90 30 94 48

127

Vanused A

eg

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

20:42 34 16 79 20 89 28 93 46 20:48 32 14 78 18 88 26 92 44 20:54 30 12 77 16 87 24 91 42 21:00 28 10 76 14 86 22 90 40 10021:06 26 8 75 12 85 20 89 38 99 21:12 24 6 74 10 84 18 88 36 98 21:18 22 4 73 8 83 16 87 34 97 21:24 20 2 72 6 82 14 86 32 96 21:30 18 71 4 81 12 85 30 95 21:36 16 70 2 80 10 84 28 94 21:42 14 69 79 8 83 26 93 21:48 12 68 78 6 82 24 92 21:54 10 67 77 4 81 22 91 22:00 8 66 76 2 80 20 90 22:06 6 65 75 79 18 89 22:12 4 64 74 78 16 88 22:18 2 63 73 77 14 87 22:24 62 72 76 12 86 22:30 61 71 75 10 85 22:36 60 70 74 8 84 22:42 59 69 73 6 83 22:48 58 68 72 4 82 22:54 57 67 71 2 81 23:00 56 66 70 80 23:06 55 65 69 79 23:12 54 64 68 78 23:18 53 63 67 77 23:24 52 62 66 76 23:30 51 61 65 75 23:36 50 60 64 74

128

Vanused A

eg

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

23:42 48 58 63 73 23:48 46 56 62 72 23:54 44 54 61 71 24:00 42 52 60 70 24:06 40 50 58 69 24:12 38 48 56 68 24:18 36 46 54 67 24:24 34 44 52 66 24:30 32 42 50 65 24:36 30 40 48 64 24:42 28 38 46 63 24:48 26 36 44 62 24:54 24 34 42 61 25:00 22 32 40 60 25:06 20 30 38 58 25:12 18 28 36 56 25:18 16 26 34 54 25:24 14 24 32 52 25:30 12 22 30 50 25:36 10 20 28 48 25:42 8 18 26 46 25:48 6 16 24 44 25:54 4 14 22 42 26:00 2 12 20 40 26:06 10 18 38 26:12 8 16 36 26:18 6 14 34 26:24 4 12 32 26:30 2 10 30 26:36 8 28

129

Vanused A

eg

17-3

0

*17-

25

31-3

5

*26-

30

36-4

0

*31-

35

41-5

0

*36-

40

51+

*41+

26:42 6 26 26:48 4 24 26:54 2 22 27:00 20 27:06 18 27:12 16 27:18 14 27:24 12 27:30 10 27:36 8 27:42 6 27:48 4 27:54 2

130