Sügis2 Selles numbris:metropoliit Stefanus

euharistiast, Kiriku pärimusest ja liturgiast

E

prof. Hdr. Archim. Grigorios D. PapathomasJumala ilmutusest ja Kiriku kirjutatud ja kirjutamata pärimusest

E

Konstantinoopoli peapiiskopi Johannes Kuldsuu ristimisjutlused

E

Sergei Seleznjov Tartumaa pühakodadest

Õigeusu vaimulik ajakiri

2006

TOIMETUSEKOLLEEGIUM:

metropoliitStefanusprof. Hdr. Archim. Grigorios Papathomas

ülempreesterMattias Palli

keeletoimetajaEpp Väliajakirja kujundusInga Heamägi

ISSN 1736-4000

Esikaanel on kasutatud detaili kirikutekstiilist Pärnu Issandamuutmise kirikust

�2

�

Sisukord

3 Euharistiajajumalariik Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus

40 Kirikupärimusjaliturgia Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus

43JumalailmutusjaKirikukirjutatud jakirjutamatapärimus Prof. Hdr. Archim. Grigorios D. Papathomas

55 Rubriik:Kirikuisadetekstid. PühaJohannesKuldsuuristimisjutlused Tõlkinud ülempreester Mattias Palli84 Rubriik: Meie pühakojad KavildaNeevaAleksandriõigeusukirikujakoguduseajaloost Kärkna-LähteKõikidePühakutekirik

RõnguIssandaTaevaminemisekirik

Sergei Seleznjov

�

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

EUHARISTIA JA JUMALARIIK

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus

Sissejuhatus

“OmaKuningriigis,”ütlebKristusõigeususuureneljapäevahommi-kuteenistusekaanonis(4.laul,3.tropar),“MaolenühesteieganaguJumaljumalatega.”InimeneonJumalakuju;taonkutsutudolemaJu-malasarnane,mistähendabtegelikkuosasaamistJumalaelust.Inime-neon tõeliselt inimeneainultJumalas. Inimeneon tõeliselt inimeneainultjumalikustunult,sest“Jumalsaiinimeseks,etinimenesaaksTe-masJumalaks”(pühaAtanasius),kunainimeneonloom,kesonkut-sutudsaamaJumalaks.Nõudminesaadaühekseluallikaga,kesmeileolemise annab, saab olla ainultVaimusisene sündmus,Vaimu tulekinimesseonalatiteomorfne:Jumalonloonudinimeseomanäojärgi.KõiktulebJumalalt.KajumalakogemustulebJumalalt,sestJumaloninimeselelähemalkuiinimeneiseendale.NõueotsidaJumalatülekõigetähendabnüüdsest,etusukaudualus-tameühtsustloovatliturgilistkahekõnetKristuseeeskujul,kellesonlõplikultühekssaanudJumalainimesekogemusjainimesejumalako-gemus.Seegaoninimeneomaolemuseltliturgilineolend.Kuitaosa-lebJumalaelus,teostubseeosadusläbilaialdaseliturgiliseteenimise,millesseonkaasatudkogu loodudmaailm.Kuipuuduks see avatuskõigeloodusuhtes,poleksvõimalikarmastus,millesinimeneosalebkonkreetseltläbikõigeolulisemaliturgiliseteo,milleksonpalve;pal-vekuikeskpunkt,millestigateinetegevusammutabjõujakehtivuse.

�

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

Selpõhjuselsaabinimesesalasusestsõnaotsesesmõttesteoloogilinepaik,sestollesloodudJumalasarnaseks,saabtedamõistaainultKol-mainudogmavalguses.

Õigeusu teoloogiakeskmesasuvastKolmainudogmast saabseeläbivõtiantropoloogiale,millespühakiri,kaotamatamidagiomaajalooli-sestmõõtmest,saabeuharistilisetähenduse.Inimesestsaab“liturgilineolend”seepärast,etjumaliktegu,seetähendabSõna,tungibinimeseeneseellu,temaolemasollu.Sellestalateseipiirduevangeeliumenammaailma ja Päästja vaheliste suhete määratlemisega; ta avab meileteehoopisteisemõõtmesse:jumal-inimesesuhtesse,misonkaTae-vaseIsajatemaainsaPojavahelinesuhe.PühaVaimomaltpooltonagahinguseks,keskannabsõnujakedasaabtabadaningtundaainultühendusesKristusega.Jumal-inimlikkus saab ajaloo südames nähtavaks Sõna lihakssaa-misega. Kuna Jumal on Kristuses saanud palgeks, avastab inimeneomakordaomaenesenäo,omaenesekutsumuse,midavõiksnimetada“jumalakujulisuseks”;kutsumus,misonlahutamatultsissekirjutatudtemakäsiteldamatusseisikuolemussejatematõeliseloomusedünaa-mikasse.Againimesetõelineloomus,midataonsaatuslikulkombelvabaniiväljendamakuikalämmatama,seisnebvõimesteenida,pühit-sedajaosaleda,seisnebläbipaistvusesjumalikulevalgusele,millesttaonalgusesaanudjamistedaliikumiseshoiab.KuiPäästjaKristusoliristiohvrikaudueneseskokkuvõtnudkoguinimkonnajatervemaa-ilmakõiksuse, leidis inimeneomakath’olon (katoolse)mõõtme,sestJeesusonsellemeieolemisearhetüüpjasellemõõtmeleiabtaKiri-kust,millesügavusespeitubjustseesamaülestõusmisevägi.

Kirikutvõibüldisemasmõttesmääratledakui“Jumalaeluinimestes”,naguonniitabavaltöelnudHomjakov,kuielu,mislasebmeiltunda

�

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

Jumalatkolmeisikuosadusena.Ningseeonpõhjus,mikstunnetatak-seõigeusukirikut,absoluutsetKolmainuKirikuteelkõigekuieuha-ristilistkogukonda,agaapet,kuseluväljendub tõelises teenimise javennalikkusekogemuses,kususkonlahutamatultseotudaustusega,kusvaimsusonüldjuhulmärtrivaimsus,kesRistilöödugasamastudeskogebsõnulseletamatusmuutumisesülestõusmisetäiuslikkust.

Sel kombel lihakssaamise ulatust laiendades, mille läbi Jumal-Ini-mesest Kristusest sai Jumal-Inimkond Kristus, muutus Kirik üheksIhuks,milleskõikinimesedonüksteiseihuliikmed;enamgiveel,nadonüheolemuslikud.Euharistia aga väljendabmeiepääsu sellesse jumal-inimkonda, sestlasebmeilosasaadaülestõusnudKristusest.Seegaoneuharistiapäästaevasesse Jeruusalemma. Selline on Ülestõusmisest alguse saanud“vaimulikrealism”,meiejumalikustumineKristuseseioleideoloogia,vaid tõelisus,midahingestab JumalaHingus. “Tehaeuharistia igastasjast” (1Ts5:18–eestikeelses tõlkes ‘tänada igaasjaeest’) tähen-dabandatunnistustülestõusnudKristusest,tuuaKirikmaailmasüda-messe.“Inimene,”ütlespatriarhAtenagoras,“kannabenesestraagilistsisemist maailma. Leidku ta siis Kirikus, Jumala juures, oma tõeli-nekoht.ÕppiguelamakoostöösJumalaga, teostamaloovataskeesi,millest saab sündida tõeline kultuur, mis suudab käsitleda elu sedavaimulikustades ...Enamkuikeegi teinevajab just inimeneKirikutjaliturgiat...TatunnebvajadustkogedaKristusekohaloluenesesjalahkudapühakojastKristusesttunnistusekandjana...tavajabseda,ettedavaldakslakkamatusoovkirgastuda,igatsusuuekssaanudmaail-majärele...“Õigeusu teoloogia on seega ennekõike pühitsemise teoloogia, mil-lesinimesestsaabmaailmapreester,elupühitsemiseläbiviija;millesinimmõte leiab valgustust salasusest, sest Püha Vaimu väljavalami-

�

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

segasalvitimeidkisellesamaVaimuga,misäratassurnuistJeesuse.Justseeonpõhjus,miksõigeusuteoloogiaonosaduseeklesioloogia(kirikuõpetus),millesüdamesoneuharistia.Tõepoolest,õigeusuleonomanevägatäpnearusaamsellest,etsakramentaalsetegevusejaKi-riku,euharistiajaKirikuvahelonotseneseos.Sellegavõtabõigeusukirikülepühadeisadeseisukoha,kesnäevadeuharistiasKirikuühtsu-sesalasust,seetähendabviisi,kuidasKirikteostubeuharistias,kunaeuharistiasalasusestosasaaminetähendabosasaamistühest Kirikust.See ühtsus pole kõlbeline, vaid ontoloogiline: Kiriku ühtsus ja usutäiuslikkusonkäsk,nõue,midaeisaakõrvalejätta,isegimitteajuti-selt.Apostliteteguderaamatu(2,47)kreekakeelnetekstkirjeldabvägatäp-seltesimestkristlikkukogukondaJeruusalemmas,kinnitades,et“Is-sand aga lisas päästetuidpäevast päevanendehulka (epi to auto)”.Ningsellekogudusetunnusolileivamurdminejaveiniõnnistaminepõhiolemuselt liturgilises, karismaatilises, euharistilises kontekstis.Niimõistame,etepi to autodtulebtõlkidasõnaga‘euharistia’.Kuivaatame,midaonkirjutanudapostelPaulus(1Ko10,17):“etleibonüks,siiskameiepaljud,olemeüksihu,sestmekõiksaameosasellestühestleivast”,võimetäiekindlusegatõdeda,etsõna‘ihu’,millesträä-gibeuharistilinekogemus,tähistabeuharistiatennekõikekuikiriklikukogukonna tegu, Kiriku täiuslikkuse ja ühtsuse pühitsemist; see onKristustervikunajameietervikuna,igaükseraldijakõikkoos,ihujahing.Seegaoneuharistiasalasustesalasus,sõnaotsesesmõtteskokkutu-lemise salasus, olles ennekõike Kiriku, mitte eraldatud rühmitustelooming. Sellest tulenevalt jäävad need, kes ennast euharistilisestosadusestväljajätavad,alatikaväljapooleKirikut,sesteuharistiaontäiuslikeluJeesusesKristusesjaKirikus,ühtaeguKirikutingimusjaväljendus.Niisiisoneuharistiaerakordnepaik,kusliturgilineinimene

�

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

seletabkoguolemasolulahti“eluValguses”;kustaavabendKohal-olule,mismuudabmaailma“põlevakspõõsaks”;kussellest“tulevastmaailmast”saabpiibliSõnasisu.

Euharistia–jumalariigiikoon

“Euharistia,”ütlebMaksimusTunnistaja,“onVanaTestamendivari,UueTestamendiikoonjatulevikutõelisus.”

Euharistia on jumalariigi ikoon, viimsete asjade ikoon. Õigeusu li-turgias leiabseevägaselgetväljendamist: liturgiaalgabJumalariigiepikleesiga,jätkubsedakujutadesjalõpebmeieosalemisegajumala-riigi söömaajal, meie osasaamisega kõigepühama Kolmainu Jumalaeneseelust.

Kummaliselkombeleipöörakaasaegneteoloogiapiisavalttähelepa-nu euharistiale omasele eshatoloogilisele (tulevase maailma tõelustpuudutavale)aspektile,nagupolekseuharistiasuunatudjumalariigile,vaidminevikku,naguoleksselleainuseesmärkpühaõhtusöömaajajaKolgatasündmustemeenutus.IsaGeorgiFlorovskileiab,etmeieeu-haristiatänaneolukordsarnanebjuutideolukorralePaabelivangipõl-veajal.Ontõsi,etniikatolikukuikaprotestantlikekirikuteteoloogiasoneuharistiakeskendunudeelkõigeKolgatale,sestniieuharistiakuikõigi salasuste lõppeesmärk on ühekssaamine Kristuse ristiohvriga.Kõik saab sellest alguse ja kõik viib sinna välja, millest tulenevaltmõistetaksejumalariikiüksneskuiajaloolõppu,mittekuikäesolevattegelikkust.LääneteoloogiaseisukohaltonKristusesurnuistülestõus-mineeeskättRistilasetleidnudpäästetöökinnitus,sestkõigeolulisemtoimubsealjaselpõhjuselmõistetaksekatolikujaprotestantlikeski-rikutes euharistiat eelkõigekui sakramendi sõnade: “võtke ja sööge

�

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

…“meenutust,mittekuiPühaVaimuepikleesi,kellekohalolekonlahutamatultseotudviimasteasjadega.Katoliiklastejaprotestantidesajanditepikkunepoleemikaonkesken-dunudküsimusele,kaseuharistiaonpühalõhtusöömaajaltoodudohvrikordusvõimitte,ningmittesellele,kasseeonviimseteasjadeikoon.Alates17. sajandistonkaõigeusukirikuette tulnudselliseid suun-dumusi(PeeterMogila,KürillusLukaris,JeruusalemmaDositeusjt),milletagajärjenaoneuharistiaeshatoloogilineaspekt,euharistiasidejumalariigiga ähmastunud. Oma raamatus “Euharistia” annabAlek-sander Schmemann karmi hinnangu nn akadeemilisele teoloogiale,mistoimibeuharistilisesestteoloogiateisteaspektidearvel.Kalduvusmittepöörata tähelepanueuharistiaeshatoloogilisele tege-likkusele puudutab otseselt meidki, kuivõrd selle tagajärjed on ha-kanudmõjutamaliturgiapühitsemist,usklikeusulisihoiakuidjakoguKirikueluüldisemalt.Niisiis tulebuuestihakata teadvustamasidet,misoneuharistiajajumalariigivahel,sestvastaselkorralkaugenememetõelisestõigeusukirikupärimusest,hakates toetamasellelevõõ-raidseisukohti.

Järgnevalt toonäramõnedallikad,millelesaameomavaimsetesot-singutestoetuda.

Esiteks piibel. Uues Testamendis leidub hulgaliselt kirjakohti, misrõhutavadeuharistiaeshatoloogilistiseloomu.Jubaevangelistideesi-tatud õhtusöömaaja kirjeldused peavad silmas Jumalariigi tõelisust.Kaksteist apostlit, kesõhtusöömaajalosalevad, sümboliseerivaduutIisraelijaseepärastütlebpühaLuukas(22,29-30):“…minaseanteilekuningriigi,nõndanaguminuIsaminuleonseadnud,ettesööksitejajooksiteminu lauasminu riigis ja istuksite troonidel,mõisteskohutIisraelikaheteistkümnesuguharule.”Seekirjakohtoneriti tähtis ju-

�

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

malikuliturgiajateistemeiekirikuspeetavatejumalateenistustetek-keloo jaülesehitusemõistmise seisukohalt.Lõigust ilmneb,etpühaõhtusöömaaegaelatiläbikuitõelisteshatoloogilistsündmust,misoliotseselt seotud jumalariigiga.NiiütlebKristusLuukaevangeeliumisamaspeatükis(22,15-16ja18):“Maolensüdamestigatsenudsedapaasatsüüateiegaenneomakannatamist,sestmaütlenteile,maeisöösedaenam,kunikõikon läinud täideJumala riigis….Sestmaütlen teile,minaei joonüüdsestpealeviinapuuviljast,kuniJumalariikontulnud.”

SeegaeisaaKristusekäsku“tehkesedaminumälestuseks”evangee-liumikontekstisjumalariigistlahutada.Paljudpiibliuurijadonseisu-kohal,etKristuselause“tehkesedaminumälestuseks”seostubsuuretõenäosusegasellega,mishakkabtoimumaJumalaaujärjeeestulevasKuningriigis.Ehkteisisõnu,euharistilistmeenutust,mälestustegutulebmõistakuiKristusetulevaseKuningriigieelmaitset,“ettekätteantudkingitust”janiionpühaJohannesKuldsuuliturgiatõelineväljakutsemeie ühisteadvuse mõistuslikele arusaamadele. Püha õhtusöömaajaanamnees(meenutus,mälestamine)jasellesttulenevaltkaeuharistiaeiseondumitteainultmöödunud,vaidkatulevastesündmustega,s.tjumalariigiga,misonkogulunastuslooteostumineja täitumine.Eu-haristiaeshatoloogiliseolemusekõigeolulisemakskinnituseksonkatõik,eteuharistiajuuredpoleainultpühaõhtusöömaajasündmustes,vaidkaIssandailmumistes40päevajooksulpärastTemasurnuistüles-tõusmist,sestseosesnendepäevadegaräägivadniipühaLuukaskuikapühaJohannes(Lk24jaJh21)“leivamurdmistest”ülestõusnudKristusegajasellest,etTasõikoosjüngritega.Kõikseetoimussuurerõõmu õhkkonnas, sest ülestõusmine on Jumala võit oma vaenlasteüleehkteisisõnuKristuseKuningriigisisseseadmineajaloos.SeegaeirõhutapühaLuukasApostliteteguderaamatus(2,46)mittejuhuslikult

�0

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

tõsiasja,etalgkirikpühitseseuharistiat“juubeldades”:“Nadviibisidpäevastpäevaühelmeelelpühakojas,murdsidleibakodudesjavõt-sid rooga juubeldadesning siira südamega.”Ainult ülestõusmine jaKristuseteinetuleminesaavadsellistrõõmuseletada,võipigem–ollasellepõhjuseks.

Kirjeldatudeuharistiaeshatoloogilinetunnetusonomanekõigileva-rakristlikelekogudustele.Arameakeelneväljend‘Maaranata’(MÇran athÇ) – ‘Issand tuleb’ (1Kr 16,22), on ilmselgelt eshatoloogilise si-suga euharistilis-liturgiline mõiste. Ja hiljem täpsustab püha Paulussedaveelgi,viidatesIssandapühalõhtusöömaajallausutudsõnadele:“kuni Tema (Kristus) tuleb” (1.Kor 11, 23-26). Johannese ilmutus-raamat, mis on sügavalt euharistiline tekst ja avaldanud suurt mõjuõigeusuliturgiakorraldusele,einäeeuharistiasJumalariigiikooniai-nultkuiteenimistJumalajaJumalaTalle(Kristuse)Aujärjeees,vaidlõpebjärgmiselausega(Ilm22.17,20-21):“VaimjaMõrsjaütlevad:“Tule!”…Tema,kessedatunnistab,ütleb:”Jah,matulenvarsti!”Aamen.Tule,IssandJeesus!”

Tänapäevalpuudubmeieeuharistilises teadvuses tugevviimseteas-jadeootus,agaisegikuiIlmutusraamatuterinevatelpõhjustelteenis-tustesenameikasutata, jääbsiiskiveelükstekst,misonlaialdaseltkasutuseljaseeon“MeieIsapalve”.Seepalveonmeie teadvuses täielikultkaotanudniiomaeshatoloo-gilisekuika euharistilise iseloomu.Ometi ei tohiksolla teadmata,et“MeieIsapalve”onalgusestpealeolnudtugevalteshatoloogilisealltähendusegajasellelekuuluskesknejaäärmiseltolulinekohtkõigisvanadesliturgiates:sestappolevõimatu,et“MeieIsapalve”ajaloolinetähendusonnimelteuharistiline.Sellespalvesonkaheskohasselgeltviidatudviimseteleasjadele.Esiteksridades:“pühitsetudsaaguSinu

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

nimi,tulgumeileSinuriik”,mistuletabmeeldevarasteeuharistilisteliturgiatepalvet:“Maaranata”ja“Tule,Issand!”.(Tõenäoliseltkehtibsamaka“Annameileandeksmeievõlad,kuikameieandeksanna-meomavõlglastele”ja“ärasaadameidkiusatusse”).Jaseejärelpalves“meieigapäevastleiba(kreekakeelesepiusion)annameiletänapäev”.Äärmiseltraskeonandaedasisõnaepiusionkõikitähendusi:igaljuhulpole tegemist ainult ainelistevajaduste rahuldamiseksmõeldud iga-päevaseleivaga,vaideelkõige“euharistiliseleivaga”,misonepiusiostulevasteasjade,s.tjumalariigikontekstis.Olgusiinkohallisatud,etjumalikusliturgiaseelneb“MeieIsapalve”vahetultarmulauale,misannabtunnistust,etvähemaltalgkirikuteadvuseseimõeldudmaist,vaid jumalariigileomast toitu–“taevast tulnud leiba”ehk teisisõnu“InimesePojaIhu“,misannabmaailmaleelu”(Jh6,34).

Antud väite tõestuseks võiks tuua veel mitmeid teisigi kirjakohti.Kokkuvõtteksvõiböelda,eteuharistiaeshatoloogilisemõõtmesäili-mise,arendamiseningteadvustamiseeestvõlgnemetänukirikuisadeteoloogiale javarastele euharistilistele liturgiatele,misonkasutuselkameiepäevil.

ÜkskõigepõhjalikumaideuharistiajajumalariigiseoseidkäsitlevaidtekstepärinebMaksimusTunnistajasulest(PG4/137),kesmääratlebeuharistiatkui“VanaTestamendivarju,UueTestamendiikoonijatu-levasteasjade(jumalariigi)tõelisust.”Seegavõibjumalikuseuharisti-aspühitsetavatpidada“tõe”“ikooniks”ja“sümboliks”ningmaapeal-set liturgiat,midamepühitseme, taevase liturgiakujutiseks,misonomakordaeeskujumaapealseleeuharistiale.Maksimuslisabsellessepigemplatonistlikussenägemussearvestatavauuenduse:meiepeetavliturgiaon tõeliselt autentse euharistia ikoon ja see ehtne euharistia“ongitegelikolukordtulevikus”,tulevikutõelisusehkjumalariik.

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

Erinevus Platoni (ja Aristotelese) filosoofilise mõtteviisi (mis on aval-danudolulistmõjukreekakirikuisadele,kuiarvestadakasvõinendeharidusteed)japiibliarusaamavahelseisnebajakategooriamõistmi-ses.Platonistlik lähenemineei võimaldakasutada ajamõõdet liiku-maksikooniltarhetüübile,kunaseeonpaigutatudajalõppu.Maksi-musearvatesagaeitulekujutiseltarhetüübileliikumiseksajastvälju-da (mis on antiikkreeka filosoofide jaoks täiesti mõistetamatu): aeg on kronoloogiliselt tulevikus toiumuva“sündmuse”ootamisevältimatuosa.Piiblijaoksonseeainuvõimaliktee,kunaautentnepiibelliknä-gemusesitabtulevasiasjujubasiinjapraegu,naguteebsee,kestulebja seab sisseomaKuningriigi.Selles seisnebkoguerinevusPlatoniõpetusejapiibliarusaamadevahel.PühaMaksimuspöörasomaväidetegakardinaalseltpeapealekreekafilosoofia põhjus-tagajärg seose. Tõepoolest, nii antiikaja filosoofide kuikaläänemaailmaarusaamadeningigasuguseloogikaseisukohaltüldseeelnebpõhjus(põhjuslikultjaajaliselt)tagajärjele.PühaMaksi-musagaväidab,etmidarohkemajastagasiminna,sedarohkemkau-genemearhetüübist,põhjusest:VanaTestamenton“vari”,UusTesta-ment“ikoon”ja“tulevaneolukord”–tõde.Ehkteisisõnu:arhetüüp– “see, mis on sünaksises (jumalateenistusel) tähistatava põhjus”– asetseb tulevikus. Seega on euharistia tulevase jumalariigi tulem,samaskuijumalariik,misontulevikusasetleidevsündmus(tulevasteolukordadetõelisus),annabeuharistiale,olleseuharistiapõhjus,tematõeliseolemise.

Järelikultkreekakirikuisadmitteüksnesei tooväljapiiblisesitatudseosteuharistiajajumalariigivahel,vaidseavadselleontoloogiliselealusele: euharistia pole ainuüksi seotud tulevase jumalariigiga, vaidammutabsellestkoguomaolemasolujatõe.Liturgilineaktonolnudläbiaegadejajääbkaedaspidikeeleks,milleabilKiriksedatõsiasja

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

väljendab.Meiegipeamesellesseerilisetähelepanugasuhtuma.

TavaliseltpeetakseeriliikiKirikuteenistusiteisejärgulisteks.Samutivastabtõele,etmeiejumalikliturgiaonkoormatudkõikvõimalikevä-hemtähtsatesümbolitejaesteetilisteilustustega.Liturgiauurijad,kespoleniivõrdteoloogidkuijustkultuseajalooasjatundjad,eiannamei-lepiisavalt teavet liturgilistemudelite teoloogilisesisu ja tähendusekohtaegaeristaebaolulistolulisest.Selletagajärjelpreestridjauskli-kudkassiispeavadühtviisiolulisteksigatliikijumalateenistusijasäi-litavadneidhardaltvõi,misveelgihalvem,muudavadteenistusekor-daomasuvajärgi(kärped,tekstiärajätminevõiümberpaigutamine),ninghävitatakse jumalariigi “kujutis”,milleks jumalik liturgiapeabolema.Seetõttuolemejõudnudolukorda,kusjumalikustliturgiastonkadunudviimseteasjade(jumalariigi)kujutaminekassiisseepärast,etolemelisanudsinnaliigapaljuasju,misjumalariigitulekuteiväl-jendavõisiispõhjusel,etolemepahupidipööranudliturgiapõhiosadejärjekorra ja sellega nõrgestanud liturgia eshatoloogiline iseloomu:teenistuseläbiviijaistonsaanudmeideshatoloogiastkõrvalejuhatava-teebakõladeautoridvõipealtvaatajad.

Sünaksisepitoauto(Ap2,47)

ÜkskõigetähtsamaidasjuonhajutatudJumalarahvajalaiemaltkoguinimkonna synaxis (kogunemine) epi to auto euharistia – jumalikuMessia isiku– juurdekohtumõistmiseksmaailmaüle ja jumalariigitulekuks.EvangelistMatteuskirjutab(Mt13,47):“Veelontaevariiknooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseidkalu”ningrääkidesKristuseteisest tulemisest, ütlebta(Mt25,32):“Jataettekogutaksekõikrahvad”.EvangelistJohanneslisab,etKris-tusepäästvadkannatusedpolemitteüksnesIisraelipäästeks,“vaidet

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

kogudakahajalielavaidjumalalapsiühtekokku”(11,52).Seegapole juhuslik,eteuharistiat jumalariigi ikooninakirjeldataksekui sünaksist, kui kogunemist epi to auto. Johannese evangeeliumi6.peatükis,kusilmselgeltonjuttueuharistiast, käsibJeesuskokkukoguda “ülejäänud palukesed”. Kokku tulnud rahvas mõistab sedakorraldustkuimärki,etKristuson“tõestiseeprohvet,kesmaailmatulemapidi”(Jh6,12-14).SamutiütlebapostelPaulusomakirjasko-rintlasteleeuharistilisestsynaxisest rääkides:“...kas teilsiis tõestieiolekodasid,kustevõitesüüajajuua?VõitepõlastateJumalakogu-dust...?”(1Kr11,20-23).AgaeuharistiakuiJumalariigiikooniparimajaselgeimakirjelduseleiame“Kaheteistkümneapostliõpetuses”:“Niinaguseeleibmisolilaiali(hajutatud)ülemägedejaonsaanudkok-kuüheks,nõndakogutagusinukogudusmaaäärteltsinuriiki.”(9,4–Apostlikudisad.Tallinn2002,lk209).

Siinkohalonpõhjustküsida,misonsellesteshatoloogilisestteadvusestnüüdsekssaanud?AntiookiaIgnatiuseajaloliarusaameuharistiastkuisünaksisestvaieldamatultkõigitijõusjakaMaksimusTunnistaja(7.sajandil)nimetabeuharistiatjätkuvaltsünaksiseksningmõistabsedakui“tulevasteasjade”ikooni.Kuidaegamöödasünaksisepi to autotä-hendustuhmusjaeuharistiaeshatoloogilineiseloomvajusunustusse.Läänesjõutiolukorda,kustedasipoleenamkuhugiminna,eramissadesisseseadmisega,midapreesterpühitsebüksinda,ilmarahvata.Agakaõigeusukirikus,kuspreestrilonkeelatudpühitsedaeuharistiatüksinda,juhtub,etilmikosalejatearvkahanebkriitilisepiirini.Keegiõigeusukirikukaasajakuulsatestteoloogidestväitissuisa,etpiisabühestosa-lejast,kessümboliseeribkogurahvast.Tunnistagem,etkäesolevalajalonmeieeuharistiakõikemuudkuieshatoloogilinesynaxis epi to auto.Sedaonsuurestipõhjustanudeuharistilistesünaksistearvukusesuu-reneminekogudustes ja kloostrites ningpiiskopi kui “koguKiriku”

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

sünaksisejuhipuudumine,sestühepaigakohtaonpiiskoppetihtiroh-kemkuiüks.Kõigeselle tulemusenaonmõiste‘sünaksis’kaotanudpaljuomaalgsesttähendusest.MetropoliitJohannesZiziulasütleb,ettänapäevalpeaksimerääkimapigemusklikehajalastkuisünaksisestepi to auto.

Jumalariigi tulemineonmõistetamatu,kuiJumalarahvasei tee läbieelnevat puhastumist (katarsist) kirgedest läbi kannatuste ja surma.Isegi Messias pidi seda taluma, et jumalariik tuleks ja sama kehtibkaJumalarahvajaoks.“Agateieoleteneed,kesminujuuresonpü-sinudmukiusatustes,”ütlebIssandLuukaevangeeliumis(22,28);seekirjakohtontähendusrikas:neile,kesonläbiteinudKristuse“katsu-mused”,langebosakseesõigussüüajajuua“jumalariigilauas“.Pääsjumalariikilähebläbi“kitsavärava”ja“valuliserõõmu”,midasaavu-tatakse“kannatlikkusega”(pühaEfraimipalve“annamullekannatlik-kusevaimu”),misesimestelsajanditeltähendaskannatamistläbitaga-kiusamistejahiljemläbimeeleparanduse-japaastuaja,mistingimataeelnevadigaleristimisele(rangetpaastumistnõudevsuurepaastuaegja keeldpühitseda euharistiat nädala sees annavad sellest tunnistustmeiepäevini,sestalgseltristitiainultülestõusmispühadelpärastsuurpaastu). Kõike seda väljendas liturgilises keeles ka ristimisteenistus,sestjubaUuesTestamendisonristimineseotudtunnistuseandmisejamartüüriumiga:“Tejootekarikast,millestminajoonjateidristitakseristimisega,millegamind ristitakse.” (Mk 10,39), ”Agamul on eesristimine,millegamindristitaksejamulonkitsaskäes,kuniseeonviidudlõpule”(Lk12,50)ningsurmaga:“Meolemesiiskoostemagamaha maetud ristimise kaudu surmasse” (Rm 6,4) ning “Kui teidühestemagamahamaetiristimises...”(Kl2,12).NiiDionüsiusAero-pagiitkuikakapadooklasedjaMaksimusiseloomustavadusuõppijaidkui“neid,kedatõmmataksealla”ennenendevalgustamistristimises,

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

misteebneist“täiuslikud”.

Seegapuudutabeuharistilinesünaksiskuiviimseteasjadeikoonainultristituid:tegemistonkogukonnaga,mispeabteenistustja“uksedonlukus”(Jh20,19,liturgia“uksed,uksed...”).Seegaeisaasedasünak-sistJohannesZiziulasearvateskasutadamisjonitööksningjärelikultonjumalikuliturgiaülekandmineraadiosjatelevisioonisvastuoluseu-haristiakui“jumalariigiikooni”olemusega,isegikuisedaväidetavalttehaksemisjonivõikarjasetööeesmärkidel,sesttaolistärakasutamistvõikspidadapigemomamoodi“reklaami”tegemiseksmeieteenistus-te“rikkusele”ja“ilule””.Jatajätkab:“Mekasosalemeeuharistialsel-leks,ettullakokkuKristuseümbervõisiiseiteesedajajärelikultpoleeemalteuharistiagaühinemineõigustatud.Ningmispuudutabhaigeidvõineid, kesmõjuvalpõhjusel ei saa teenistuselosaleda, siisKiriktuleb ise,et tuuaneile(jaseekommeonjubavägavana)sünaksisevilja(armulaudavõiantidori),agamittesünaksistennastningammugimittehelijapildivahendusel”.

Euharistiakuiliikuminejateelolek

Koosteadmisega,eteuharistiaonjumalariigiikoon,milleteostumistmeootame,onvähehaavalkadunudkaarusaaminesellest,eteuharistiaonliikuminelõppeesmärgipoole,teelolek,millesihiksonjumalariik,agasamaskaliikuminejumalariigistmaailmapoole.Jasedakõikeonlõppkokkuvõttespõhjustanudliturgilise“sissekäigu”mõõtmekadu-mine,midaeuharistiaväljendab.Meolemeoma liturgias “sissekäi-gud”(suurejaväikese)küllsäilitanud,aganeedeioleenamtõelisedsissekäigud.Praktikasonnadkahanenud ringikesteks,mida liturgialäbiviija teeb, et ennast n-ö “juhatada” sinna, kus ta tegelikult jubaon,ehksiis–altarisse.Sellestalates,kuipühakojaneidruume,kus

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

hoitipühiesemeid(altaririistu,kaunistusi...),eiloetudenampühako-jaosaksjapreestridtulidproskomiidiaksjaliturgilisterõivasteselgapanemiseksaltarisse,polesuurelegaväikeselsissekäigulenammingitmõtetjaeuharistiateimõistetaenamkuiliikumistjumalariigipoolejakuijumalariigitulemistmaailma,sestseeonmuutunudstaatiliseks,liikumatuks,toimudesühekohapealningpuudubviideajale.

Onhuvitavvaadata,kuidastõlgendatiagasedaliturgiaosa,midani-metatakse“sissekäiguks”,ajal,miltegemistoliveelpiiskopijatemavaimulikkonna tõelise sisse tulemisega pühakotta ja altarisse? Ole-masolevadallikadkirjeldavadsedapiiskopisissetulekutkui“Kristuseesimesetulemiseikooni”ehkKristuselihakssaamist,millelelisanduskaeshatoloogilinemõõde,sestkõik,misjärgnespiiskopisisenemiselepühakotta,oliteatavasmõttesnagu“Jumalariigilavastamine”.Luge-mised(eritievangeelium)seondusid“sellemaailmalõpuga”,kussuurülempreester(s.tKristus)istubtroonil,etkohutmõista.Jajustseepä-rastpalutiusuõppijailpärastevangeeliumilugemistlahkudajauksedsuleti – sellest hetkest alates (liturgia osas,midanimetati “usklike”liturgiaks),toimuskõikJumalaKuningriigis,Tematrooniees.

“Suurtejaauväärsetesalasustesissekäik”(=suursissekäik)tähistabseegajustkuiJumalaarmumajapidamiseõpetuseuudsevilja,missaabteokstaevas.Rahusuudlus(midatänapäevalvahetavadainultvaimuli-kud)olisamutieshatoloogilisetähendusega,sestomalkombelkirjel-dabseemeile,mismeiegajuhtubtulevastehüvedeilmsikstulekuajal.Näeme taas kord, kui kaugele oleme eemaldunud Paltoni ja antiikfilo-soofide mõtetest, mis puudutab taeva ja maa kooskõla.

Isegiusutunnistusprojitseeribmeidtulevikku,vaatamataomaajaloo-liselesisule,sestsiiskuikogukirikurahvastunnistabomauskujasel-

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

les tunnistuses mõistuse sõnadega mainitakse seda kummalist viisi,kuidasJumalikEttehooldusteostabmeiepäästet,saamemeiejubaettekogedatõeliseltsalasuslikueuharistiatõelust.“Püha”kinnitabveel-kordmeiejuhatamisttulevaseajasfääridesse,sestnäitabmeieenesteühtsustjavõrdsustilmihutataevavägede–inglitega.

“MeieIsapalve”ajalteostubtäielikultmeievõtmineJumalalasteksigavikumõistesja,ollesselkombelsaanudJumalapoegadeks,olemekõiksalvitudepikleesigajakutsutudpühadusele.

Niivõimemääratledaeuharistiatkuikatkematutteelolekut,mishoiabmeid lakkamatult liikumiseseesmärgiga tuuameid jumalariiki.Sesteuharistias,midamepühitseme,onkõikliikumine,edasiminekjasel-lespolemidagiliikumatut,paigalseisvat.Euharistiasümboolsusteisaasegiajada tähendamisesõnaegaallegooriaga.Euharistiaon“ikoon”ehkteisisõnuomaprototüübirikkastontoloogilisestsisutosasaamisetegelikkujutis.MaksimusTunnistajajaoksonselleksprototüübikstu-levaneKuningriik,agakameielõpliksihilejõudmineningühinemineJumalaga,saadesüheksIhuksKristuses.

Seegaonliturgiapühitsemiserituaalileeelnevliikumisejaedasimine-kuseisundeuharistiasalasusemõistmiseseisukohaltmääravatähtsu-segajaonvägakahju,etolemesellesilmistkaotanud.NiionvarasesKirikuspraktiseeritud“sissekäikude”ärajätminemeieliturgiajaokssuurkaotus.Ontõsi,etkameiepühakodadearhitektuureivõimaldavaimulikel enam tähistada sissekäikeniinaguvarem.Ometion seepiiskoplikuliturgiapuhulsiiskivõimalik;muidugijuhul,kuipiiskopsoovib sellega arvestada (Vt piiskopi riietamine slaavi traditsioonisühestküljestjakreekatraditsioonis(v.aKüpros)teisestküljest).

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

Eeltoodukokkuvõtteksvõiböelda,et“pühalõhtusöömaajalkinnitasKristus,etannabomaIhujüngriteleeuharistiaspaljudeeluks.Jumalteeb maailmale selle kingituse, aga sakramentaalses vormis. SellesthetkestoneuharistiaolemaskuiKristuseenda salasus.Sellest saabigaveseelueelmaitse,surematuserohi,Jumalariigimärk.Kristusesa-lasusviibläbieuharistiasalasuse.Läbisalasuse,misteebmeidtäie-likult üheks ihuks Kristuses”. Järelikult, “osaduses Kristuse Ihuga,sellespaljudeosadusesÜheainsaga,tunnebKirikäraomaühtsusejailmutabmaailmaleomaloomust.Jumalarahvaeshatoloogilineühtsusilmutab,siinjapraegu,ennasteuharistias.EuharistiasalasusekauduannabKirik tunnistustoma“tulevasestolevikust”– Jumalariigist. “(Euharistia–ühtsusesakrament–lk6ja18;Katoliku-õigeusuühisko-misjon/München30.juuni–6.juuli1982).

Euharistia:JumalaTalleohver

Jumalikeuharistiaonohver.Kirikuisadepärimusrõhutabniiidaskuilääneseritijustsedaeuharistiaaspekti.JohannesKuldsuujaBasiliuseliturgiadmääratlevadeuharistiat kuivaimset ja veretut ohvrit.NingselleksohvrikspolemiskimuukuiKristuseristisurmjaTemaIhuningVerionantudpaljude eest(Mk14,24;Mt26,28)ehk–teisitiöeldes– meie liturgial on päästettoov iseloom: patud antakse andeks tänuselleleohvrile,millestsaabalguseigaveneelu.

Jumalikueuharistiakaheldamatuohverduslikiseloomleiabväljenda-mistniipiibliskuikaKirikupatristlilises,liturgilisesjateoloogilisesteadvuses.Samasagajätamemeliigagisagelikahesilmavahelevõialahindameseosteuharistiaohverduslikuiseloomujajumalariigitule-miseningviimseteasjadevahel.EuharistiaonjustseesamaKristuseohverristil.AgamisseosonsellelohvrilJumalariigitulemisega?See

�0

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

küsimusonesmasetähtsuseganiiteoloogiaseisukohaltkuikasellesosas,kuidasusklikudsedaKirikusuurtsalasustläbielavad.

Kõik viited, mida me nii evangeeliumitest kui ka apostel Pauluseltleiame,annavadtunnistustsellest,etöeldes:“seeonMinuihu…seeonMinuveri”,räägibKristusiseenesestkuiPaasatallest(1Kr5,7-8).SeeveendumusolivarasesKirikusniivõrdtugev,etleidispidevatkor-damistmitteainultapostelPauluse,vaidkateisteapostlitetekstides(1Pt1,19;Ilm5,6ja12;12.11;Jh1,29ja36).Niisiispolejuhus,etseeosaleivast,millestjumalikuliturgiaajalsaabJeesuseihu,kannabnimetustTall(kr.k.Amnos).

PaasatalleohverpärinebteisestMooseseraamatust(12,6),misjutus-tabmeilejuudirahvalahkumisestEgiptusest.Samasonagaselge,etpüha õhtusöömaaja puhul ei ole tegemist ainult väljarändamise tal-leohvrimeenutusega,naguolikombeksigaljuutidepaasapühal.PühaÕhtusöömaaeg on eshatoloogilise Paasatalle ohver. Sellest annavadtunnistustniievangeeliumidkuivaraseKirikuliturgilinetraditsioon.

Evangeeliumelugedesnäeme,etKristusepühaõhtusöömaaegonseo-tud jumalariigiga. Meie tähelepanu peaks köitma seos ohverduse jaUueTestamendi vahel. Kui me ütleme: “Jooge temast kõik: see onMinuveri,uueseaduse(=lepingu)veri”,mõtlemekajumalariigitu-lekulejasisseseadmisele,mitteainultüheminevikustoimunudsünd-musemeenutamisele.Piibliuurijadonseisukohal,etsõna‘leping(tes-tament)’peabseostamamõistega‘taevariik’.MeeisaalahutadaKris-tuseristiohvritselleeshatoloogilisesttähendusest.UuesTestamendisonkapattudeandeksandmineseotudJumalariigitulemisega(Mt6,12;Lk11,4; Jh20,23),veelgienamkehtibseeagapattudekustutamisepuhul,misonsaanudalguseKristusekuiPaasatalleohvrist”pattude

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

andeksandmiseks”.

Ilmutusraamatus, mis sisaldab arhailise euharistilise liturgia osiseidjalõike,onasjadveelgiselgemad.SellesraamatustähistabKristusekirjeldamineTallenavähimagikahtlusetaPaasatalle,kellesträägitak-seteisesMooseseraamatus(12,6);eshatoloogilinetähendus,misIl-mutusraamatusTalleleantakse,saabselgeksnendestülimaltolulistesttähelepanekutest:

a)otsekui tapetudTallelonvõimavadaseitsmepitserigaraamat.Raa-mat,millesisujatähendussaavadilmsiksallesajaloolõppedes;b)TalleohvereipuudutaainultIisraelirahvast,vaidinimesi“kõigistsuguharudestjakeeltestjarahvastestjapaganahõimudest”(Ilm5,9).PäästeoikumeenilisussaabmõistetavaksajaloolõpusjaIssanda päevatulemisel(1Kr1,8;1Ts5,2).ApostelPaulus,kesootabKristuseteisetulemisepeatsetteostumist,peabsellealguseksrahvastekogunemistIisraelitüveümber(2Ts2,13).Tõsiasi,etTalleverionvalatudpaljude eest,viibmeidJumala teenijajuurdeJesajaraamatust(peatükid52ja53),kesannabennastpaljudepattudeeest,agakogubkaviimsetelaegadelkokkuhajutatudiisraelirahva.“Mapanensindpaganailevalguseks,etmupäästeulatuksil-mamaaääreni(Js49,6)sestnõndaehmatabtapaljusidrahvaid…midaneileeiolejutustatud,sedasaavadnadnäha,jamidaeioleneilekuu-lutatud,sedasaavadnadkuulda”(Js52,15).c)ErilisttähelepanutulekspöörataIlmutusraamatusäratoodudseos-teleohverdatudtalleja“uuelaulu”,eriti“halleluuja”,vahel,midaTalle pulmas kolmkordakordab suur rahvahulk ning samutikogu loodu(Ilm19,1-8).Tekstisenesestoodudpõhjendustest–“sestIssandmeieJumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana” (Ilm 19,6)–näemeselgesti,et“halleluuja”kujutabendasteshatoloogilisthümni.

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

SeegaonJumalavalitsussisseseatudjavaatamatatõigale,ettegemiston“otsekuitapetudtallega”,onIlmutusraamatupõhiolemuseksrõõm:“rõõmustagemjahõisakem”(Ilm19,7),lause,mismeenutabapostliteteguderaamatuesimestekristlaste“juubeldades”(Ap2,47)roavõt-misteuharistias.

Niisiisontäiestiselge,etpühaõhtusöömaaegjameiepäästeksohver-datudTalljäävadmõistetamatuks,kuineideiseostataviimsepäeva võiIssanda päevaga,Kristuseteisetulemiseja jumalariigiga.PühaKü-rillusAleksandriast(PG77/1028)ütlebeuharistiakohta,eteuharistiapole“ainultkardetavaohvripühitsemine,vaidonsurematusekingitusjakihlusigaveseeluga”.

Eelpoolöeldusttuleneb,etvaraneKirikeitähistanudeuharistiatIssan-dasurmapäeval,vaidülejärgmiselpäeval.Ajalooallikatestselgub,etVäike-Aasiakristlasedpühitsesidülestõusmispühi14.nissanilehktei-sisõnusamalpäeval,kuijuudidomapaasapühi.Jatäpseltsamatähen-dusrikasonsee,eteuharistiatpühitsetijärgmisepäevavarahommikul,kuijuutidepaasasöömaaegolilõppenud.Juutidepaasapühapeetiveelpaastuajaks.Seegaseonduseuharistiaülestõusmisega.Seesaitoimu-daüksneskuirõõmupidu.Justseepärastolikeelatudeuharistiapühit-seminepaastupäevadel.Tänapäevalkehtibseekitsendussuurepaastuajal,kuidselletähendusjääb:euharistiaoneshatoloogilinesündmus,midasaabläbieladaainultjuubeldades.Kristuseseisaaollaohvritilmavabanemisetajavabaneminetähendabsiinmitteainultisiklikkupattude andeksandmist, vaid lisaks ka maailma kirgastumist, transfi-guratsioonijaigasuguserikutuseningsurmaületamist.Justsedametähistame,pühitsedeseuharistiat:ristiohvrit,missaabtähenduseüles-tõusmisest,misannabajaloosteadatulevasestjumalariigist.

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

Ülestõusmispühad

Kõigeilmekamtõestuseuharistiaeshatoloogiliseiseloomujaseotusekohtajumalariigigaseisnebselles,eteuharistiaonseotudpühapäeva-ga.Agamikspühapäevaga?

Pühapäev on Kristuse ülestõusmise päev, kuna piibli väitel leidisülestõusmine aset “nädala esimesel päeval” (Mk 16,2; Mt 28,1; Lk24,1).Kunaülestõusmispühadeleomistativägasuurttähtsust,kandusseeloomulikultülekapühapäevalejaeuharistiale,midasellelpäevalpühitseti.Tõepoolest,pühapäevakuiülestõusmisepäevaloetakseka-heksandaks päevaks.Sellepäevagasaabalguseuus loodu,sest,naguütlebapologeetJustinus(Dialoog,138):“Kristusilmusmeilesurnuistülestõusnuna…SestKristusonkogulooduesmasündinujauuesooal-gus,kellele ta annabuuestisünni”.Olguöeldud, etkaheksanda päevaeshatoloogilist iseloomutõstaberiliseltesilepühaBasiliusomateo-ses“PühastVaimust”(27,66).PühaBasiliusearvatesontõik,etmepühapäeviti ei põlvita, tingitud mitte ainult sellest, et pühapäev onseotudülestõusmisega,vaidkasellest,etseeseostubtulevase ajastu ootusega, mistõttumeiemõistus lähebolevatelt asjadelt tulevastele asjadele. See äärmiselt rõhutatud üleminek tulevastele asjadele jamitteainultkõrgetele asjadele toobeshatoloogiasseajalikumõõtmejatuletabmeeldeseda,millestsairäägitudjubapühaMaksimusepu-hul:Jumalikuliturgia,nagukapühapäevaeshatoloogiaeipõhinepla-tonlikelkujutlusmängudel,vaidon“tulevikusuunas liikumine”.NiiMaksimuskuikaBasiliusonsellesosasühtselseisu-kohal.

Oluline on ka püha Basiliuse seletus selle kohta, miks palvetatakseidapoolepöördudes.Idamaadpolnudainultesimeseparadiisiasupaik,vaidkakoht,kustIssandomateisetulemiseajaltuleb.PühaDamas-

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

kuseJohannes(PG94/1136)tsiteeribomaarvukateIdakohtakäivateseletusteseaskaMatteust(24,27):“…sestotsekuivälksähvatabidapooltjapaistabläände,nõndapeabolemeInimesePojatulemine”,jalisab:”seegamekummardameseda,kedaoodatakseIdast.”

Euharistiaeshatoloogiajaülestõusmisegaseotudloomuselonveelükstagajärg.Kirik kümblebkultusepaiganakogueuharitiapühitsemiseajavalguses ja rüütab end kogu säraga, mis see valgus talle annab.Kuisoovitaksepühitsedajumalikkuliturgiathalvastivalgustatudpühako-dadesettekäändel,etseetekitabmüstiliseõhkkonnavõikuikantaksemäärdunud liturgilisi rõivad, kasutatakse musti altaririistu, pühitse-takseliturgiatkoristamataruumides,väites,etkõigetähtsamonmüs-tilisus, viib see eksiarvamusele, et ilusaid rõivaid ja sobivalt ehitudkultusepaikutulebvältida.Kuidvaadakem,mistoimubAthosemäel:gerontikonsoovitabmunkadelkandarüüsid,misoleksidniikulunud,et kellelgi ei tekiks kiusatust neid varastada, aga jumaliku liturgiaajaksriietuvadneedsamadmungadkõigesäravamatesseliturgilistesserõivastesse.Teisisõnu–meileonantudpaljuvõimalusi,etharjutadaalandlikkust,agameilpoleõigusttehaeuharistiastomaalandlikkuseesitlustvõikasutadasedaomapsühholoogilistelkogemustelpõhinevamüstikapraktiseerimiseks.Mittekunagieitohiunustada,et“toojajatoodav”onKristus,enamgiveel,ülestõusnudKristussellisena,naguTailmubomaauhiilgusesviimaselkohtupäeval.Seegakõik,kesju-malikkuliturgiatpühitsevad,onselleeshatoloogiliseKristuseikoonidjaloomulikultaustatakseikoonidekaudunendeprototüüpi.

Veelüksnäidesellekohta,kuidasKirikonalatikeeldunudseadmasteuharistiat sõltuvusse kurbusest ja müstitsismist: märtrite mälestus-päevad,miljumalikkuliturgiatpühitsetaksesamasugusesäraganagupühapäeviti.Jasedapõhjusel,etvarastelkristlikelsajanditelmõisteti

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

märtrisurma mitte ainult kui Kristuse ristiohvri kordamist, vaid kuiTema Kuningriigi auhiilguse ilmutamist.

Tulevikumeenutus

Euharistia on mälestusteenistus. Aga mida see tähendab? Psühho-loogias tähendabmeenutamine tagasipöördumistminevikku.Seeonplatonlikseisukoht.Tõepoolest,Platoniarvatespeitubtõdehingeva-rasalves.Midagiuuteisaajuhtuda.Tõdeonvaidselleväljendus,misonjuba olemas.Seegaeiteeõpetajamidagimuud,kuiaitabõpilaselmeenutadamidagi,midatoojubateab.SiittulenebkaPlatonikuulusmetoodika,midanimetataksemaieutikaks.Sellineläheneminepõhi-neblihtsalloogikal:keegieimõista,midatähendabmeenutadatule-vasi asju,sestmeielangusestjasurmastmõjutatudkogemusekoha-seltonaegtükeldatudjajagatudminevikuks,olevikuksjatulevikuks.Ning tulevik saabub loomulikult pärastminevikku ja olevikkuningjärelikultonsedavõimatumäletada.

Agamisjuhtubsiis,kuikõneallonsurmavõimusestvabastatudaeg?Sel juhulei saa tulevikkuminevikust jaolevikust lahutada.Enamgiveel, tulevikannabkogutähenduseniiminevikulekuikaolevikule;tulevikustsaaballikas,millestammutavadomaolemasoluminevikjaolevik.Heebrealastekirja(11,1)põhjalikumlugeminevõimaldabarusaada,ettulevikkutulebmõistakui“loodetavatõelisust,nähtamatuteasjade tõendust”.Seegasaabseda jubaette tunnetada ja seeonosameiemälestustest.

Samakehtibkaeuharistiakohta,kuigimeosalemesellessagelieuharis-tiaeshatoloogilisestiseloomusttäielikultteadlikudolemata.NiipühaJohhannnesKuldsuukuikapühaBasiliusejumalikuliturgiaanaforaa

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

sisaldablauset,misinimmõistuseseisukohaltontäeistiennekuulmatu:“tuletadesmeeldesedaõndsakstegevatkäskujakõikeseda,mismeiepärastsündinud:ristilöömist,mahamatmist,ülestõusmistkolmandalpäeval,paremalekäeleistumistjateist ausat tulemist,SinuomaSinuomasttoomemeieSullekõikidejakõigieest.”Sellistteksti,kusse-gunevadminevikjatulevik,onvõimalikseletadaainultjuhul,kuiajaminevik-olevik-tulevikjaotuseikehti.Seetõttuonjumalariigistulevikkõigiminevikujaolevikusündmustepõhjus.

Luuka evangeeliumi (22,20) pühaõhtusöömaajakirjeldusest leiameühekõige tähtsamatest lausetest,midaKristusoma jüngriteleütleb:“Tehkesedaminumälestuseks”.Küsimusseisnebnüüdselles,etteadasaada,kasKristusemeenutuseuharistiasonühemöödunudsündmu-seinimlik-psühholoogilinemeenutaminevõionseemälestusseotudtulevikuga,jumalariigiga,jasedamittelihtsaltpsühholoogiliselt,vaidontoloogiliselt.PühaPaulusvastabmeileoma1.kirjaskorintlastele(26)üheselt:“sestniisagedasti,kuitesedaleibasöötejasellestkari-kastjoote,kuulutateteIssandasurma,kuniTematuleb.”Agaväljendit–kuniTematuleb–onUuesTestamendis(Rm11,25;1Kr15,25;Lk21,24)mitmeidkordikasutatudjustviimseteleasjadeleviidates.See-gavõibkinnitada,eteuharistiaseiräägitaIssandasurmastkuimöödu-nudsündmusest,vaidpeetaksesilmasKristuseTeistTulemist.Justniionseletataveuharistiasidekuulsaarameamaaranataga.

Järelikultpaigutameeuharistiaajalminevikusündmusedjainimesedtulevasejumalariigitegelikkusesse.Jameeiteesedamittepsühholoo-giliselt,ehksiisomafantaasiaabiltulevikkuminnes,vaidontoloogili-selt,eesmärgigaandainimestelejaisikuteletõelineolemasolu,etnadajajasurmatõttueikaoks,vaidelaksidigavesti.Seda,etinimesedjasündmusedelaksidigavesti,eisaatagadanende hoidmineinimmälus.

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

Inimese mälu on kustuv, sest see on loodud mälu. Kui me laulameliturgia ajal mõne inimese kohta “igavene mälestus”, siis ei tee mesedamitteselleks,etseeinimenepüsiksmeieinimmälus,miskordisekaob,vaidselleks,ettapüsiks Jumala mälus,sesttõeliseltolemasonainsanaainultsee,kedamäletabJumal.KuiJumalütleb:“…sestmaolenarmulinenendeülekohtusteletegudele,egatuletaenammeeldenendepatte”(He.8.12ja10.17)võikuimemõtlemetähendamissõnarumalatele neitsitele “ma ei tunne teid” (Mt. 25.12), ei ole tagajär-jedmittepsühholoogilised,vaidontoloogilised. Ja samaskui Jumalmeenutabmidagivõikedagi,eitoimiTapsühholoogiliselt,vaidval-landabloovajaontoloogilisetegevuse.Mõistlikuröövlikuuluslau-se“Jeesus,mõtleminule,kuisaomakuningriiki tuled”,midaKirikväsimatultsajandeidonkorranud,näitab,etjumalariikontõepoolestseeruum,millesmeieolemasoluontagatud,sestetJumalisemäletabmeid,mitteinimesed…

Seetoobmeideuharistiliseliturgiajuurde.Igaeuharistiliseliturgiaükspõhielemente on meenutamine. Pole olemas euharistiat, milles ühelvõi teiselmoel eimeenutataks sündmusi (eriti neid,mis seonduvadmaailmaloomisejaKristuseeluga),agakanimesid.Miksmeenutakseeuharistiaajalnimesid?Jumalikuliturgiakestelonkolmolulisthetke,kusmeenutataksenime-sid.Esimeneonproskomiidia,millesusklikudannavadomaannidtee-nistustläbiviivatevaimulikekätte,keskasutavadneideuharistiaette-valmistamiseks.Proskomiidiaajalonsobivaimhetknimedemeenu-tamiseks,kuinendeisikute,kedamainitakse,leivaosakesedpannaksesuureleiva–Talle–kõrvale.Ometigipuudubproskomiidiassellisena,nagumeiesedapraegupühitseme,ilmselgeviidejumalariigile;pros-komiidiasümboolsedviitedonsuunatudpigemKristuseristiohvrile.Proskomiidiapühitseminesaialguse8.sajandipaikujaproskomiidia

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

poleeuharistiliseanaforaaosa;euharistilineanaforaa,olleseshatoloo-giliseTalleohvriandjaohverdus,leiabasethiljem.

Teinemeenutamisehetkonsuuresissekäiguajal,eritikuiteenistustviibläbipiiskop.Tõik,etpiiskoppreestriteltjadiakoniteltpühiandevastuvõttesmeenutabnimesid,onseletatavsellega,ettaeiosalepros-komiidial,kunatasisenebaltarisseallesväikesesissekäiguajal.Sedameenutust tuleb eelkõigemõistakui proskomiidiameenutuse jätka-mistjajärelikulteioleseeanaforaaosa.Pangemsiiskitähelepalvet:“mõtelguIssandJumalomakuningriigis…”midakasutataksesuuresissekäigumeenutusteajaljakusselgeltmainitaksejumalariiki.

Kolmashetk, sõnaotsesesmõttes euharistilinemeenutus, leiabasetanaforaaajal. Onäärmiseltkahetsusväärne,etnimedemeenutamistsellelhetkelenameitoimu,etseeonpraktilistelkaalutlustelpeaaegutäielikultüleviidudproskomiidiaajale.PühaKürillusJeruusalemmast(Müstilinekatehhees5)ütleb,etanaforaapalveajal,misalgabkohepärast“tänagemIssandat”,millelerahvasvastab:“onõigejakohus”,meenutatakse“taevast,maad,merd…ningkogumõistusegajamõis-tusetaloodut”.TeisisõnumeenutamekoguJumalaloodut,misosalebomalkombeleuharistiasalasuses.PärastPühaVaimuepikleesi,jätkabpühaKirillus,jaleivaningveinimuutmistKristuseihuksjavereks,sellepüha jakardetavaohverduseajal,mainitakseesmaltelavaid jaseejärelsurnuidnendesuurimakskasuks.VõttesarvessepühaKüril-luseöeldut,saabselgeks,etelavatejalahkunutemeenutamineonor-gaaniliselt seotud selle hetke püha ja kartusväärse ohvriga ning saab sellest oma tähenduse.

Siinkohalpuutumekokkudiptühhideküsimusega.Praegusetavajärgiloetakseneidsiis,kuiteenistustviibläbiautokefaalsekirikuülemkar-

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

jane või, nagu Kreekas, suurtel pühadel. See piirang näitab, kuidasKirikonsajanditejooksulmuutnudmittetoimivaksüheeuharistiapõ-hiliseosise.VarasesKirikuskuulusdiptühhidelekesknekoht:Kons-tantinoopolis,AleksandriasjaAntiookiasloetianaforaaajaldiptühhekohepärastepikleesi,misannabtunnistust,etnendegaeiväljendatudainultkirikutevastastikusttunnustamistjaosadust,vaiddiptühhidolidotseselteuharistilisemeenutuseosa.Ilmseltseetõttu,etmeiepäevinionsäilinudainultesimenepõhjus–kohalikekirikutevastastikunetun-nustamine jaosadus–sisaldavaddiptühhidveelüksnespiiskoppidenimesid janeid loetakseainult siis,kui teenistustpeabautokefaalsekirikuülemkarjane.

Tundub,etsellepõhjuseksonliturgilistetekstidehulgasvalitsevsuursegadus.Ainsanaeitekitamingitkahtlustasjaolu,etpärastepikleesimeenutataksejumalikusliturgiaskahteusklikekategooriat.Esimesse,mis algab sõnadega “iseäranis kõigepuhtama…”, kuuluvad surnud,ja teise, mis algab sõnadega “esiteks mõtle, Issand, meie piiskopi(nimi)peale…”,kuuluvadelavad.“Kõikidejakõigepeale”onlihtsaltkokkuvõtemeenutusest,mispeabsisaldamakõikijumalikulliturgialmainitud nimesid. Seega pole tegemist lihtsalt hea tavaga. Kristusemeenutamineeuharistiaajalühendabendaskõikipühakuidjakiriku-liikmeid,kelleeestmõistuslikteenistusonpeetud.

Surnute meenutamine, mis algab sõnaga ‘iseäranis’, sisaldab püha-kuks tunnistatuid ja kirikurahvast. Tõik, et euharistia on toodud kaNeitsiMaarja,RistijaJohannese,päevapühakuteagaka“kõikideususuinunud jumalasõnaõpetajate, evangelistide, usutunnistajate, kasinaelupidajate…”eest,kinnitab,etkõikpühakudvajavadeuharistiatjapeavadolemasellessekaasatud.SeeküsimushuvitasjubapühaJo-hannesKuldsuud(PG 60/17),kestõstatasküsimuse,mikstuuaohver

�0

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

märtriteeest,kuineedonjubapühad.Javastas,etohverontõepoolesttoodudpühakuteauksagasamalajalkakinnitamaks,etkanemadonpäästetudainultKristuseainsamaIhuväärtuslikeliikmetena,osadusessellesamaIhukõigiliikmetega.

Elavatemeenutaminealgabsõnaga‘iseäranis’,seegaesmaltkohalikupiiskopinimetamisega.Temaonelavateeesotsas,naguNeitsiMaarjaon surnute eesotsas. Isegi kuiKirikulon liikmeid, kesonpühamadkuipiiskop,eimeenutataneidesimestena.Elavadonpäästetudainultjuhul,kuinadonühendusesomapiiskopiga;väljaspooltedaeioleneilsidetKristuseIhuga,misontoodudigavese elu eest.Kessellelhetkeleimeenutaomapiiskoppi,kustutabomanimeelavatenimekirjast.Sa-mutinagueuharistia,midaeipeetakohalikupiiskopinimel,eiomanendejaoks,kessedapeavad,päästvattähendust.

Kokkuvõttekssaaböelda,eteuharistiaonsõnaotsesesmõttesela-vate ja surnutemeenutamine.See,kedameenutatakse, saabolla ai-nultJumaljamitteinimesed(“mõtelguIssand…”)jameenutuseioleoma olemuselt psühholoogiline, vaid ontoloogiline, ületades surmatõelisesKristuses,selles, kes alati on.MeenutussaabalguseKristusekannatuste ja ristiohvriga, agaon seotud ja teostubKristuse tuleva-sesKuningriigis.Selkombelsaabeuharistilisestmeenutusesttuleviku–Kristuseaurikkateisetulemise–meenutus.

Tegelikult me elame vastavalt sellele, mil määral Jumal meid mee-lespeabjaannabmeileolemasoluomaPojaKuningriigis.Euharistia,mismeidmeidsellesseKuningriikiviib,kingibmeileKristuseohvri“pattudeandeksandmiseksjaigavesekseluks”.

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

Euharistia:Kirikualusmüür

Euharistia pole ainult jumalariigi ikoon, vaid ilmutab ja näitab kaKirikutkuiniisugust,sestKirikeihõlmaüksnesajavahemikku,mislahutabKristuseelumaapealTemateisest tulemisest,naguonaeg-ajaltväitnudläänekirikuteoloogia.KirikonJumalatahtesalatiolemasolnudjaselleomasolujätkubigavesestajastigavestinagujumalariik.Nikolaus Kabasilase väitel ilmutab Kirik ennast üksnes euharistias(PG150,542-53).TemajaoksoneuharistiajaKiriktäiuslikult,täie-likultsamased.GeorgiFlorovskijaJohannesKarmiriseväitel“euha-ristia teeb ja teostabKiriku” (The Church: Her Nature and Task in The Universal Church is God’s Design –C.OE.E,Genf1948, lk47ja94).Ningnadjätkavad(samaslk57ja164):”SelkombeligakordkuieuharistiateostabKiriku,ilmutabtasedasamaaegseltkuiviimseteasjadeosadustjakogudust”.Selletõetähtsuspolepelgaltantropoloo-giline(inimesepäästejajumalikustumineKirikussakramentideläbi),vaidkakosmoloogilinejaeklesioloogiline.

TegelikultonKirikerilisestruktuurigakogukond.Tapole,naguüt-lebprotestantlikteoloogia(vtAugsburgiusutunnistus),üksnesusu ja südamete kogudus.Täpsusehuvidesolgunimetatud,etpiiblijakiri-kuisade õpetuse järgi ei koosne jumalariik ainult südamete siseelu-kogemusest.Jumalariikonkõikide ühtsus Kristuse isikus.AgamitteükskõikmilliseKristuse.JumalariiksaabollaühtneainultühesainsasKristuses,kellestannavadtunnistustjaõpetavadapostlid.

TeisestküljestvalitsebKristuseainsaihuseesandidejaarmuvägede(karismade) mitmekesisus. See mitmekesisus mitte ei lõhu ühtsust,vaidtugevdabsedaniijumalariigiskuikaeuharistias.Eteelpoolöel-dust paremini aru saada, on soovitatav lugeda läbi kogu Pauluse 1.

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

korintlastekirja12.peatükk.Sellestilmnebselgelt,etkõikjalehaju-tatudningrikutusejasurmavõimusesolevjumalarahvaskogutaksekokkuKristuseisikus,KesonühteaeguniinähtamatuJumalakujutiskuika“kogulooduesikpoeg...”sellepäraston“Temaonomakogu-duseihupea;Taonalgus,esikpoegsurnuist,etTakõigessaaksesime-seks...”sest“JumalalonolnudheameelkõiketäiustTemasisseasuta-daelama”;JumaltahtisKristusekaudu“lepitadaenesepoolekõik,niimaapealsedkuitaevalised,kuiTaoliteinudrahuTemaristivereläbi”(Kl1,15-20).SeegaonsellesünaksisekeskmeksjustKristus,“istu-desomakirkus troonile”,ümbritsetunakaheteistkümnest (apostlist),kessamutiistuvad“kaheteistkümneletroonileIisraelikaheteistkümnesuguharuülekohutmõistma”(Mt19,28).Järelikultontulevanejuma-lariikkuieshatoloogilinekogudus,jumalarahva ja kõige olevakogu-nemine.Selleseshatoloogiliseskogudusesvalitsevaderinevadsuhted,misonmääratletudvähemaltkolmeasjaga,midamainisime,ehksiisjumalarahva, Kristuse ja apostlitega. Ilma nimetatud kolme osisetajääb‘eshatoloogilisekoguduse’ja‘jumalariigi‘mõistearusaamatuks.

Miski ei näitlikusta eelpoolöeldut paremini kui vaimulike – diako-nite,preestritejapiiskoppide–ametissepühitsemised(kr.kcheiroto-nia),midaviiakseläbiainulteuharistiliseliturgiaajalerinevalt(naguigaüksmeistteab)kätepealepanemisest(kr.kcheirothesia)lauljatele,lugejatele,alam-diakonitelejne.

Agamiks?Misilmikutessepuutub,siis‘ilmiku’allmõistameinimest,kesonristimisejasalvimisegasaanudeuharistilisekogudusepüsiliik-mekskooskõigisellegakaasnevateõigustejakohustustega.MaolennõusPergamonimetropoliidiJohannesZiziulasega,kuitakirjutab,etilmikute pühitsemine on ristimine ja salvimine, mis varases kirikusolidotseselt seotud euharistilise liturgiaga.Sellestonsäilinud jälgi

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

meiesuurelaupäevaeuharistilisesliturgias(vtCodex Berberini,VIIIsajandikeskpaik)jakunikäesolevaajanieilahutataÕigeusuKirikupraktikasristimistsalvimisestjaeuharistiast.

Mispuudutabdiakonitejapreestritepühitsemisi,siismõnikordjuhtub,etneedviiakseläbiennepühitsetudandideliturgiaajal.Minaleian,ettegemistoneksitusega.Ennepühitsetudandideliturgiaonõhtuteenis-tus,milleeesmärkonjagadaarmulaudaja justsellelpõhjuseleiviibütsantsi tüpikoni (teenistuskorra) järgi seda teenistust läbi piiskop,kesseisabkoorijuures(millesttulebkreekakeelneterminchorosta-sia).Üldiseltviibkõikliturgilisedteenistused,millelpoleotsestseosteuharistiaga,läbipreester.Seevastusooritabpõhiliseltjustpiiskopeu-haristiliseohverduseehk–teisitiöeldes–liturgia,missisaldabana-foraad. Sellest tulenevalt saavad vaimulikkonna ametissepühitsemi-sedtoimudaainulteuharistiliseliturgiaraames,sestneedonotseseltseotudjumalariigiikooniga,nagu,muuseas,kinnitabkavarasekirikupraktika(vtpühaHippolütusRoomast,pühaIgnatiusAntiookiastjt).

KuivõrdKirikuerifunktsioonidjaKirikuskehtestatudkordeisaaläbijumalariigi ikoonita,peabmõistetavuseja toimimisehuvidesKirikuigafunktsioonjakordvastastikkuomavahelpõimuma,sesteraldivõt-tesonnadmõlemadosaühestjasamastikoonist,milles“liikmedüks-meelseltmuretseksidüksteiseeest”(1Kr12,21-25).Niinagupiiskopeisaaollailmavaimulikkonnajakirikurahvata,eisaakavaimulikudjarahvasollapiiskopita.Siitkakeeldpühitsedaeuharistilistliturgiatilmarahvajatema“Aamenita”!(1Kr14,16jaJustinuse1.apoloogia65),ningsamaluguonkaantiminsijapiiskopinimemeenutamisega.Sugugiasjataeiolnudsõna‘sünaksis’–mistähendab‘usklikekogu-nemine’–kirikuisadetraditsioonis(MaksimusTunnistaja,Anastasi-usSinaiit,TeodorusStudiitjt)tehnilinetermin,mistähistaseuharistiat

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

egavajanudlisaseletusi.Jasedakahtlematajustseosepärasteuharistajajumalariigivahel,misonsamutisünaksis.

Euharistia:PühaVaimuosadus

Nelipühadelmelaulame,etPühaVaim“kinnitabkoguKirikut”.Seeeiolejuhuslik.Sagelimeunustame,etPühaVaimonantudinimestelepärastKristuseülestõusmist(Jh7,39:“sestveeleiolnudVaimu,kunaJeesuseiolnudveelkirgastunud”).Seenäitabilmekalt,etPühaVaimutuleksiiamaailmamärgib“viimseteasjadetulekutajalukku”(vrdAp2,17).Niion jumalariik jaPühaVaimüks ja seesama. “Tulgumei-leSinuriik,”ütlebMaksimusTunnistaja(PG90,85):“ehkteisisõnu–PühaVaim”.JärelikulttulebPühaVaimuseostKirikukinnitamise-gamõistajärgnevalt:niiKiriku asutaminekuikakontekst,millesseeteostub ehk euharistiline sünaksis, saavad mõlemad oma tähendusejumalariigist.

Sellesttuleneb,eteuharistiapolelihtsaltüheajaloosündmusekirjeldus.PühaNikolausKabasilastuletabmeelde,etehkkipühaõhtusöömaajameeldetuletamineeuharistiaajaltoimubtõepoolestkirjeldavalkujul,vastabtõelekasee,etandidemuutumineKristuseihuksjavereksonPühaVaimutöö.AndidemuutumineeeldabPühaVaimumahatulekutjaTematulemisegaalgavadajaloosviimsed päevad.IlmasellevaimsejaeshatoloogilisetõelisusetaeisaaKristuseuharistiaskohalolla,sestKristusetegelik kohalolekeuharistiasontoimivainulteshatoloogilisekogudusekontekstis,midakinnitabjustPühaVaim.KuimepanemekarikassetükiTallest,meütleme:“PühaVaimutäius”,jakuimekal-lamesinnasoojust(zeon)–kuumavett,–ütleme:“palavonusktäisPühavaimu”.SamalpõhjuselonpühaBasiliuseliturgiasPühadeAn-didemuutmisesõnadejärelkirjutatud:“ÜhendaüksteisegaainsaPüha

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

Vaimuosaduseksmeidkõiki,kesmevõtameosaühestleivastjaühestkarikast.”

SeegaeilaskuPühaVaimainultandidele,vaidmeilekõigilejakõi-gele.SelkombellaienebKristuse tegelik kohalolekPühasVaimus,lii-tesüheksainsakstervikuksniiPea–Kristuse–kuikoguIhu,milleksonkoguloodu.EuharistiakuiVaimuosadussaabpühade osaduseksjatermin‘püha’laienebühteaeguniiisikutelekuikaasjadele.Püha-deosadusteostubarmastusesidemes,sesteuharistiaeshatoloogilineiseloompõimub just armastusekui jumalariigi elu lõpliku tõelisuseeshatoloogiliseiseloomuga.

Armastuspoleainultkõlbelineväärtus.Armastusonontoloogilinete-gelikkus;pealegiainus,misjääbpüsimajumalariigis,kuskõigiteis-teandide,nagunäiteksteadmine,prohvetiandjne…olemasolulkaobmõte(1Kr13,8-13).Koguaskeesjaigasugunepuhastuminekirgedestpoletegelikultmuudkuieuharistia eeldusedjasedaseepärast,eteu-haristiat ilma armastuseta ei saa olla. Armastuse kõigist vormidestkõigeolulisemniieuharistiakuikaviimseteasjadeseisukohaltonar-mastus vaenlaste vastu. Nii MaksimusTunnistaja kui ka GregoriusSinaiit (7.sajand) rõhutavad,et“seal,kuhuon istutatudvihkamine,eisaaenammiskikasukstulla,eipaast,eipalve,eipisarad,eipiht,eiihupuhtusegahalastus…”Mistähendab,etmepeaksimeteisesuhteskäituma–jaseesaabmääravaks–mittelähtudessellest,kesinimeneolieilevõiontäna,vaidmõeldes,kestaonhommeviimsete asjade seisukohast.Ühesõnaga,peamekäitumateiseinimesekuiihuliikmejaligimesega,kestemastjumalariigistegelikultsaab.Seeeisõltumit-temeiehinnangutest,vaidJumalakohtumõistmisestningigainimesevabadusest.“Sina,”jätkabAnastasiusSinaiit:“arvadvõib-olla,etsinuligimeneteebpattu,agaselgeonsee,etsaeiolevõimelineettenäge-

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

ma,milkombeltaomaelulõpetab.”

Niiloobeuharistiaeshatoloogilinesuundumusomaeneseeetika.Eu-haristilise eetika, mis pole ainult inimese sisemine seisund, vaid kakoosolemise kogemus,kusmeiekõrvalelabsee,kesteebmeilehalba.Eteuharistiaoleksantudmeilepattude andeksandmiseks ja igaveseks eluks,peamekameiesellesamaeuharistilisekogunemiseajalpatudandeksandmainimestele,kesmeilehalbaonteinud.Onolnudjuhu-seid,kusvaimulikisakeelabomavaimulikullapseleuharistiliselli-turgialosaleda,kunilapspoleleppinudomavaenlasega.Mulletundubseeiseenesestmõistetav,eritikuilugeda,millistesõnadegapühaAn-tiookiaIgnatiuspöördusroomlastepoole:”Sestmakirjutanteileele-vana,igatsedessurra.Minuarmastus(maailmavastu)onristilöödud,jaeioleminustuld,misarmastaksmaist;elavvesiagakõnelebmi-nusseesmiseltmulleöeldes:(tule)siia,Isajuurde!Maeitunneenamrõõmukaduvasttoidustegaselleelumõnudest.TahanJumalaleiba,misonJeesuseKristuseliha,Taavetiseemnest,jajoogikstahantemaverd,misonkadumatuarmastus” (“ApostlikudIsad”,Tallinn2002,lk.129).Jumalavalitsus,jumalariik,ongiIsaarmastuseedasiandminePojakaudu;justsellesseisnebarusaam,etJumalonIsajaTatahabigasseinimesessepannaomaarmastust.Kasmeolemeikkateadlikudsellest,etigakord,kuiosalemeeuharistiapühitsemises,kannameendasmaailmakõigerealistlikumalvõimalikulmoel?Eteuharistiaontehtudinimesemõõdujärgijamitteasjatundja-tejaoks,kellessemeieteoloogiaeipuutu?Etväljaspooleuharistiatva-standuvadinimesedüksteiselejateevadendaleasjatamuret,uskudes,etigaühelekuulubüksosa,samaskuitegelikultontäpseltvastupidi–igasjumalikusliturgiaskuulubkõikalatikõigile–,sestPühaVaimannabennasttervikuna?ÜkskaasaegneAthosevaimulikkirjameesisaBasiliusGondikakiskirjutaskord:“(Armulaua-)Leib,misjaguneb(et

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

ollalaialijagatud)eisaakunagiotsajaõnnistabkõiki,kessellestosasaavad.”MilleleBerdjajevlisas:“Kuiminuendaleivaprobleemonmateriaalneprobleem,siisminu ligimese leivaprobleemonülimaltkiireloomulinevaimulikprobleem.”Püha JohannesKuldsuu tuletabmeelde,etvaeseteenimineonsakrament;etvennateenimineonotse-seltseotudaltariteenimisegajaseetõttujääbprobleem,kuidasühen-dadaKristusesalasusteuharistiasKristusesalasusegavaeses,piinamameiesüdametunnistustkuniviimsekohtupäevani:inimenejainimesepäästeonlahutamatud.

“Kuikeegi,”ütlebNüssaGregorius: “vaatabKirikut,vaatab ta tões-tiKristust, sest kristlasedonüksKristuses.”Vendadeühtsusnäitabtõelistkristofaaniatehkteisisõnu,seeilmutabtõepoolestKristust.Ihujumal-inimlikuühtsusealuseksonpneumatoloogia,sestKristusesa-lasuses on inimesed kõik üksteise ihuliikmed; enamgi veel, nad onüheolemuslikudPühaVaimuhingusesjatules,keslasebneilomaan-dideläbi teadvustadaomaosadust.SelleosadusekauduavabJumalennastkiriklikuleinimesele,katoolseleinimesele,kesteostabeuharis-tiasomaeuharistlistüheolemuslikkustmitteainultkõigiinimeste,vaidkogumaailmakõiksusega.SeegaeelnebPühaVaimupühitsevtegevusigaletegevusele,millesvaimuliksaabihulikuks,saablihaksjamuu-tubKristuseilmutamiseks.Justseepärastonjajääbõigeusukirikala-tisekssõnaotsesesmõttesliturgiliseksKirikuks;doksoloogiaks,miseilakkatõlgendamastpüsivateuharistilistmaailmanägemust,mõisteskoguloodutkuiliturgiat,millesteostubKirikkuieuharistilinekogudusehkteisisõnuagapï(armastus),millesKristuseeluväljendubtõelisesjaigakordainulaadsesteenimisejavennalikkusekogemuses.

Euharistilinekogemus,kartustväärnesalasus,ontõelineosadus,ühte-aeguniifüüsilinekuikavaimne,mishaarabenesessejasüütabpõle-

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

maigainimolendi,agamillespolemidagimaagilist,välistegamehaa-nilist.Niisaabeuharistilisestteenimisestinimeseõitsenguülimpaik.Kunaseeteenimineoneshatoloogiline,avastabinimene,etonvaba;taõpibtundmasellevabadusesisu,milleksonTõde;tavõibennastvabaltväljendadaPühaVaimuannis;taomandablõpukstäiskasvanudjaprohvetlikuteadvuse,misannabtallevõtme,etmõistaKristusesõ-nade:“AegontäissaanudjaJumalariikonlähedal”(Mk1,15)täit

tähendust.Kokkuvõtteks

Tõik,eteuharistiaon jumalariigi ikoon, rõhutab ilmselgeltvastuolusellevahel,mis juba onjasellevahel,mida veel ei ole,niinagueshato-loogiasedaväljendab.Kristuseülestõusminekuulutablõplikkuvõiturikutusejasurmaüle,agaajalooseioleseevõitveellõpulejõudnud.Surmjääb“viimseksvaenlaseks”(1Kr15,26);vaenlaseks,kesvõide-takseviimasena,sesttemaastelhaavabikkaveelloodut.Meteame,etlõppkokkuvõtteseitooseeastelsurma(1Kr15,55:“Surm,kusonsinuvõit?Surm,kusonsinuastel?)”:kedaselleastlatorgetabab,onpigemuinunudjaeuharistiatkuiviimseteasjadeikoonieisaaühelgi juhulkasutada valuvaigistina,mispaneksmeidunustama siinsemaailmaikkaveelpiinavatkurjustjapattu.Euharistiaeshatoloogilineiseloomeinõrgenda,vaidhoopis tugevdabvõitlustkurjavastu,misendiseltmeidpuudutab,olgu see siis loomupärane võikõlbeline.Euharistiakuijumalariigiikoonlasebmeiläärmiseltselgeltteadvustadavastuo-lu,misonsiinsemaailmajaviimseteasjademaailmavahel.Euharistiateebtühjakseksistentsialimiliikumise surma pooleehkteisisõnuelujasurmaontoloogiliseühenduse,misviibväljakaslootusetusessevõiükskõiksesuhtumisenikõigesse,mispuudutabmaailmakirgastumist,teisenemist.Järelikulteikutsueuharistiameidainultpööramaomapilkuülema-

��

E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k

te asjadepoole,vaidkanendeasjadepoole,misalles tulevad.Taeikäsimeillahkudaajastjaruumist,millesmeareneme,vaiduskuda,etKristusepalgesjategudesteokssaanudPühaVaimuarmumajapi-damisekohaseltjaPühaVaimutoimelonkohtjaaegisekutsutudkir-gastuma.JaetJumalariigisihikspolemitteainelistloodutparandada,vaidsedakirgastada,puhastadestakõigest,miskutsubesilerikutustjasurma.Niiilmutabmeileeuharistiakuiviimsete asjade kogudus ja osadus,etkoguloodukuilooduteosadusJumalagaonmääratudsellesamaJumalaarmastusessaamavabaksrikutusestjasurmastningela-ma igavesest ajast igavesti.

“Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust,” ütleb Matteus (6,33):“siissedakõikeantakseteilepealegi.”Minasaansellestkirjakohastaru nii: euharistia pole religioosne kogemus ega isikliku lunastusevahend.Euharistaonolemisviis,viis,kuidasollatulevikuootusesjamaailmatõelisusessellisena,naguseehakkabolemasiis,kuimaail-mastsaabjumalariik.

Kasutatudkirjandus

KäesolevkirjutispõhinebPergamonimetropoliidiJohannesZiziulaseartiklitekogu-

mikulpealkirjaga“Euharistiajajumalariik”,midaontäiendatudtähelepanekuteja

kommentaaridegaraamatustest:

Konstantin Andronikov:“LeSensdelaLiturgie”,CERF,Paris1988,lk-d303–320;

Aleksander Schmemann:“L’Eucharistie,SacrementduRoyaume”,O.E.I.L./YMCA

Press,Paris1985;

Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Niitvägi-Hellamaa

Y

�0

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

Kiriku pärimus ja liturgia

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus

Meeimuudaigavesipiiriposte,mismeieisadonpaikapannud,vaidhoiamepärimustsellisena,naguseemeileonantud(pühaDamaskuseJohannes).

Kirikupärimusonvaimutunnistus,lakkamatuilmutusjaheasõnu-mikatkematukuulutus…Etpärimustmõistajaomaksvõtta,peameelama Kirikus, peame olema teadlikud Issanda kohalolu eluandvastarmuväest,peametundmasellesPühaVaimuhingust…Pärimuspolepõhimõte,miskaitsebjasäilitab;peamiseltonseekasvamisejataas-sünni allikas … Pärimus pole ainult sõnaline mälestus, vaidVaimuigaveneeluase(GeorgiFlorovski).

Väljastpooltvaadatunaonõigeusukirikupärimusepõhiosistekspüha-kiri,kirikukogud,kirikuisad, liturgia,kanoonilineõigus,pühakujud.Neidasjueisaalahutadaegavastandada,sestnendeläbiilmutaben-nastsamaPühaVaimjanadmoodustavadühtseterviku,ollesigaüksseletatudteistekaudu.KirikupärimusontõestiVaimutunnistus,mil-lestKristuseräägib:„Kui tema,TõeVaim, tuleb, juhib ta teidkogutõesse”(Jh.16,13).Seejumaliktõotusonkoguõigeusukirikupärimu-selepühendumiseallikas(KallistosWare).

Peaminetõelisus,millelmeieõpetuspõhineb,onKristusemüstilinekohaloluVaimuskirikukogudustes.Tõekaasajasarusaadavakstege-

��

K i r i k u p ä r i m u s j a l i t u r g i a

minejainimesteleedasiandminenõuabmeiltkindlastikaKirikupäri-musemõttejatähendusekäsitlemist.

Kiriku pärimust võib määratleda kui surnuist ülestõusnud Kristuseendaelujamittekuiedasiantudõpetusi,riituseid,tavasidjainstitutsi-oone.JaKristusonomaKirikuselavanakohal.Sellessuhtesonpäri-musselleeluigapäevanetegelikustaminePühaVaimukaudu.Usuõpe-tusepõhilineülesanneonseegaselleeluilmutamine.KunaKristusoniseennastandnudmaailmapäästeks, peabigaKirikilmutamaTemapaletkuiainsatvajalikku.Pärimusonsee,kestegutsebKirikus,sur-nuisttõusnudKristuseeneseisik,keselabomaIhus,Kirikus;seeonkaloojaVaimukohalolu,mishingestab;ühesõnagaPühimaKolmainuüleolemuslikmitteloodudpaistus.Seegaonvajalik,etmeväljendak-simeomausuõpetusesKristuselihakssaamise,kannatuse,ülestõusmi-sejanelipühitõelisust,midakogetakseKirikutäiuslikkuses.Inimestetegevus, missellestalgusesaab, teostubseegaPühaVaimujaselleandidetoel,sest„Sõnasailihaksjaelasmeiekeskel”(Jh.1,14).KristusemüstilinekohaloluPühaVaimuosadusesmoodustabKirikupärimuse„tausta”;seegaonkohalolu„taust”;kohaloluväljendusaga„vorm”,kohalolulihakssaamineKirikuriituses,tegudesjakirjutistes.Kogumeieusuõpetuspeabniisiisolemapüsivkutse„loomiseleusta-vuses”,sest läbiomaosaduseLoojaVaimugaavastameIsahiilgavapalgeehkteisisõnutemaKirikuslihakssaanudPoja.

Sedakogevadõigeusulisedomaeuharistilisesliturgias,sellesülimalterilises paigas, kus liturgiline inimene seletab lahti kogu olemasolu„eluValguses”;paigas,kussaabilmsiksKohalolu,mismuudabmaa-ilma„põlevakspõõsaks”;paigas,kuslõppudelõpuks„seetulevanemaailm” (millest nii hästi kõneleb Iisak Süürlane) saab piibli Sõnasisuks.

��

T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s

Euharistilinekogemusonigatitõeline,ühteaeguihulikjavaimneosa-dus,mishaarabkoguinimese,agamillespolemidagimaagilist,välistegamehhaanilist.Vastupidi,võiböelda,etneedkakskristlikuKirikupõhilistjakõigeolulisematkogemust(s.tKristusekannatusemeelde-tuletaminejaTemasurnuistülestõusmiseülevoolavauhiilgus)saavadühekseuharistias.Jumalateenistusestsaabselkombelmitteainultusu,vaid inimesekoguõitsenguäravalitudpaik;kuna jumalateenistusedjäävadeshatoloogilisteks,avastabinimeneenesespaljusuuremavaba-duse,sesttateab,etvabadusesisuonTõde.Liturgiliseinimesepuhulonuskseotudotseselttemaelutegelikkusega.Kujundadespalveini-mesi,onÕigeusukirikajaloo seisukohalt andnudmaailmaleendastparima,sestseeläbiontaendvabaltväljendanudPühaVaimuarmus.

ÕigeusukirikonjajääbalatisekssõnaotsesesmõttesliturgiliseksKi-rikuks;väljendadesläbiülistusepüsivateuharistilistnägemustmaail-mast,mõisteskoguloodutkuiliturgiat.Sellesülistusessaabpühakiri,mison pidevalt kohal egakaotamidagiomaajaloolisest ulatusest,euharistilisetähenduse.Kristlikkeelepruukonseegapeamiseltpiiblikeelepruukningväljendabtõelistjatäielikkuusku,misonpüsiv,är-gas,valgustatudjatoidetud.Läbiselleskeelepruugisväljenduvausuleiabasettõelinejumalikustavaenergiaülekandmineinimesele,mil-legainimenesaabtäiskasvanudjaprohvetlikuteadvuse.SeegatagabjärjepidevuseKirikusjustliturgiaspühitsetudpühakiri.

Y

��

J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s

Jumala ilmutusja

Kiriku kirjutatud ja kirjutamata pärimus

Prof. Hdr. Archim. Grigorios D. Papathomas

Niisiis, vennad, seiske kindlalt ja pidage kinni nendest

pärimustest, mida te olete õppinud kas meie sõna või

kirja kaudu (2.Ts. 2,15).

Õigeusukirikonveendunud–soovimatasealjuuresvõisteldateistekristlike

kirikutega–,etonsaanudendakasutussealgusestpealemitteainultpüha-

kirjatekstid,vaidkaKirikuäärmiseltelujõulisejarikkalikupärimuse.Kaas-

ajalväidetaksesageli,etkiriklikudstruktuuridjatekstid,missedapärimust

tõlgendavad,olidajalooraskustelevastuseismisesttingitudsuurejasügava

usu tulemus. Ent kas tuleb neis näha üksnes tugeva usuga inimeste sõnu

ajaloo juhuslikesolukordades?KuidassaiKirik teadlikuks iseendast,oma

isikupärast,omakonkreetsestantinoomilisest(ajaloolis-eshatoloogilisest)

tõelisusest?Kasnüüdisajaltuntudkirikustruktuuridetekkimineonvaidajas-

tuvajadustesttingitudsõnadesväljendamatutunnetusevili?

Kuipüütaksehoomataprotsessi,misajendasesimesikristlasineileilmutatud

uskuväljendama ja sõnadessepanema,mõeldakse enamasti, et tugevatest

jaliigutavatestJumalajavastastikuseosadusekogemusestlähtudessuutsid

nadsedakogemustselgeltväljendada,määratledajaanalüüsidaainultaja-

��

P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t h o m a s

loosündmustesurvel.Seeganiipühakirikuikatähtsadstrukturaalseddog-

maatilisedjakanooniliseltotsusedjaisegiliturgilisesalasuse(müsteeriumi)

sõnadjustkuipolekskiselliselkujul,nagumeneidtänapäevaltunneme,ilma

asjaoludevälisesurvetaväljakujunenud.Meieajastuvajadusproovidauues-

tiülesleidaalgnetunnetusonigatimõistetav.

Niisiispididesimesedkristlasedkeerulises javaenulikusajalooliseskon-

tekstispanemakirjaniiüleelatudsündmusedkuikasaadudõpetuse,jasee-

gahakkasidnadalleshiljemmõtlemapüsivamatekanoonilistestruktuuride

rajamiselevõi,õigemini,tugevdamiseleomakiriklikekogukondadetarvis,

sestoodatavajumalariigitulekajaloos“viibis”.Seegaon2.sajandialguses

kokku kogutud ja üheks raamatuks koondatud UusTestament algkristliku

kogukonnaraskestiseletatavakogemusemälestusekirjutatudedastus,kuigi

alles4.sajandilsüstematiseeritivõipigemmääratilõplikultkindlaksPiibli

kanoonilisedraamatud (Nikaia1.oikumeenilinekirikukogu–325,püha

AtanasiusAleksandriast,39 epistula festiva),agakakristlikukirikuusk

a)Nikaia-Konstantinoopoliusutunnistuses (vastavalt325 ja381), samuti

korrastatikiriklik-kanoonilisedstruktuuridtoonastesb)kirikukogudejaki-

rikuisadekaanonites(sinoditesüsteem–apostliteaeg,metropooliatesüs-

teem–325,autokefaaliatesüsteem–431,patriarhaatidesüsteem–451jne).

SeegaonväidetavalttegemistUueTestamenditekstidesthilisemateteksti-

dega.

Reformatsioonigaalanuduusajal(alates16.saj)eijätnudreformaatorid,ha-

kates vastu rooma-katoliku kiriku tavale, mille kohaselt ilmikutel puudus

õigusPiiblitlugeda,kõrvalemitteüksnesmagisteeriumite(eritipiiskoppide)

ülemvõimu,vaidnadkaotasidärakaPiiblimüsteeriumitsisaldavakirikliku

konteksti,midaoliauseespeetudkoguapostlitejakirikuisadeajastuvältel.

Kinnitadesõigusega,etVaimeioleseotudühegiinimlikuinstitutsiooniga,

panidreformaatoridpaikasola Scripturaprintsiibi.

��

J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s

Näib,etsellestajastpealeonkoguteoloogilinejareligioosnemõttetegevus

suunatudpüüdluseletehakõikteoloogilisedjäreldusedpühakirjajaüksnes

pühakirja (sola Scriptura) põhjal,minnesvõimalikult kaugele selle süste-

matiseerimise-eelsesseaega.Niisiisainultpühakirjas,Jumalailmutatudja

inspireeritudSõnas,sisaldubkoguIlmutusjasellestpiisabkausuks,uskliku

lunastuseks,kessaabsisemisevalgustuseosaliseksPühaVaimuläbi.(Sellisel

ettekujutuselPühastVaimust,misläbibkogupühakirjajaõhutabusulening

aitabusklikkuõigeksmõista,olikindelväärtus.ÜhestküljestasetasseePiib-

li,eritiUueTestamendi,kristlaseelujausukeskmesse,niietpühakirjaleanti

tagasisellekanooniline,s.tkirikuõpetuseseisukohaltnormatiivneväärtus.

Teisaltõnnestusniiviisivähemaltosaliseltületadaeksegeesijadogmaatilise

teoloogiavaheline lõhe,misrooma-katolikukirikusonalles tänapäevani).

Niisiisseameendaleeesmärgiksleidahilisemateüleskirjutustevarjustüles

kristlikualgkoguduseesialgnejasõnadesväljendamatutunnetus.

Sellekstulebmeil tekst“lahtikodeerida”kakskorda,üritadesesmaltvaa-

data,mispeitubUueTestamendikanooniliste tekstide taga ja teiseks,mis

veelolulisem,kirikukogudejakirikuisademõttearendustetaga.Tõsiasi,et

mingiväljaanneon“hilisem”,lubabkaheldaselledokumendiehtsuses.“Val-

gustatud”usklikpeabsuutmategeledatekstiarvustamise,uurimisejaselle

algkuju taastamisega. “Tagasi allikate juurde” tähendab tagasipöördumist

sõnadesväljendamatutunnetusejuurde.

Ometigipolesellisestkatsestpaljukasu,sestpneumatoloogiateklesioloo-

giast eraldades kaotatakse silmist kontekst, mille raames tuleks pühakirja

ontoloogilistsõnumittõlgendadajakuulutada.MitteainultUueTestamendi

tekstid,vaidkakirikukogudejakirikuisade tekstidon teadlikudüleskirju-

tused, mis kuuluvad katkematusse “kirikliku pärimuse ahelasse”, mis jär-

gibkoherentseltjarangeltKirikuRajajajäetudjuhiseidjaliturgilisitavasid,

misTapühade salasusepühitsemiseks sisse seadis (õpetamine, ristimine,

��

P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t h o m a s

armulaud, jne).Liturgiat janeidsalasusipeetaksekõigeolulisemaksvõi-

maluseksjavahendiks,millegatehapäevakohaseksjamõistetavaksJumala

Sõna – kui Logose või Poja – hüpostaatiline iseloom. Kirikukogude au-

toriteetkinnitabmeilesedaomadogmaatilistejadistsiplinaarseteseisuko-

havõttudega, japiiskopiamet tagab selleedasiandmise kiriklikupärimuse

liinipidi(vrdRoomaHippolütuse“Traditio apostolica”[202–218pKr]).

Siinkohaltuleksmeenutada,etõigeusukirikeitunnepühakirjalahutamist

Kirikupärimusest,nagujuhtusläänekristlusespärastreformatsiooni(1517),

vaidmõlemadonlahutamatuosaJumalailmutusestjasellest,kuidasTema

“äravalitud”(Js65,22)ja“Issandasüdamejärgi”(1Sm13,14;vrdPs89,

20-21)elavadinimesedläbiaegadesedailmutustvastuonvõtnud.Õigeusu

kirikkogebPiiblitkuiühtosakirikupärimusest(15.saje.Kr–1.sajp.Kr),

kuisellelähtepunkti.

Kirikkujutabendastpaljudeinimesteosadust,kesomavabaltahtelotsivad

lunastust,milleontoonudlihakssaanudSõna,Jumal-Inimene,tõelineJumal

jatõelineInimene,jakesonvastuvõtnudristimiseveejaPühaVaimuga.Et

ehitadaneistinimestestKirik,onlihakssaanudSõna,Jumal-Inimene,usal-

danudneileIlmutuse(suulisejamitte-kirjaliku).SellestIlmutusestonpüha-

kiriehkKirikukirjutatudpärimusüksnesjäämäeveepealneosa,milletipp

onevangeeliumid.Pühakirionainulaadne,sestseekannabJumalaltpäri-

nevat(ilmutusemõttes)sõnumit,misonmõeldudkogumaailmale.Vahen-

dadesniisiis Ilmutust,midaKirikon tunnustanudkui inimestelesuunatud

JumalaSõna– jamitte lihtsalt inimeste sõnaJumalakohta–,niikõneleb

pühakirikõigilaegadel,olenemataajaloolistest jakultuurilistest iseärasus-

test.MõistagionigaPiiblissisalduvkirjutisadresseeritudmingilekindlale

kogukonnalemingilkindlal,nüüdseksajalukku jäänudhetkel,agaJumala

Sõnanaonigatekstomaloomultdiakrooniline.Seeon21.sajandiinimesele

niisamasuurautoriteetkuialgkirikule.

��

J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s

Samas on olemas kiriku kirjutamata pärimus, mis ümbritseb kirjalikku

pärimust,toobsellemeienijaonaidanud,nagueespoolmainitud,kindlaks

määratapühakirjakaanonid,entseepärimushõlmabkailmutusijaettekir-

jutusi.SeeõpetusonsäilinudKirikuseesjaerinebKirikustväljapoole,kõi-

gileinimestelesuunatudtähendamissõnadestjaõndsakskiitmistest.Esime-

seaastatuhandekirikujaõigeusukirikuõpetusekohaselttulebpühakirja

mõistajustmitte-kirjalikupärimusevalguses.

Lisaks kontseptuaalsetele mõistetele sisalduvad mitte-kirjalikus pärimuses

Kiriku pühi salasusi puudutav liturgiliste suuniste tuumik ja mitmed ka-

noonilisedettekirjutusedKristuseIhuliikmete–seetähendabKiriku–esha-

toloogilisekäitumisviisikohta.Justneedtäpsedettekirjutusedonnõudnud

Kirikultdogmaatilisteseisukohtadelahtiseletamist,niinagusedaonteinud

näiteksKaisareapiiskoppühaBasilius(330–379),keskinnitasPühaVaimu

jumalikkuolemust,toetudesKolmainudoksoloogiliselevormelile:“Auolgu

IsalejaPojalejaPühaleVaimule”.

Issandiseandiskogumitte-kirjalikupärimuseüleomaapostlitele(vrdMt

28, 19-20), lisaks korraldusele kuulutada rahvale rõõmusõnumit nii, nagu

evangelistidonsellekirjapannudneljasevangeeliumis,janeedolidapostlid,

kesandsidsellemitte-kirjalikupärimuseülealgkirikukogukondadeesimes-

telepiiskoppidele(siitmõisteapostlikpärimus[ldtraditio=‘ülevõiedasi

andmine’])janendeasutatudkohalikelekirikutele(siitmõisteapostlikKi-

rik[niiapostlikkuikaNikaia-Konstantinoopoliusutunnistus],kes(piisko-

pid)andsidsellepiiskoppidekogudejärjepidevusegaomakordaülejäreltu-

lijatele.

2.sajandilõpus190.aastapaikuoliLyonipiiskoppühaIreneus,Väike-Aa-

siasasuvaSmürnapiiskopi,KristuseõpilasepühaPolükarpusejärgija,juba

võtnudsõnaapostlikupärimuseteemal,millesttakirjutabomateose“Cont-

��

P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t h o m a s

ra heresiae”(Hereesiatevastu)3.ja4.peatükis:“Niisiisonapostlikpärimus,

misonilmutatudkogumaailmale,äratuntavigas[kohalikus]kirikusneile,

kestahavadnähatõde.Jamevõimeüleslugedakõikpiiskopid,kedaapostlid

onkirikutesametisseseadnud,jakanendejäreltulijadkunimeiepäevini.”

JärelikultulatusGalliaselavapühaIreneusejaoksKirikupärimusapostliteni

jasedaantiedasipiiskopi“armuväe”(karisma)läbi(vrdRoomapühaHip-

polütus).

Jatajätkab:“Kuitekibvaidlusmingisvähetähtsasküsimuses,kaseituleks

siispöördudakõigevanematekirikutepoole,sinna,kusolidapostlid,etsaa-

daneiltõigeõpetuskõnealusesküsimuses?Jaisegikuioletada,etapostlid

eioleksjätnudmeilepühakirja,kaseipeaksmeseljuhuljärgimapärimust,

millenadandsidneile[piiskoppidele],kellelenadusaldasidneedkirikud?”.

AgapühaIreneuspärinesSmürnaaladelt,kustaolituttavakssaanudkoha-

likupiiskopipühaPolükarpusega,kesoliKristuseõpilanejateadiskakõige

vanemaidkirikuloostuntudkirikuid(justsellesVäike-Aasiaprovintsishak-

kasKirikalates2.sajandistkõigejõulisemaltväljakujunema).

Kartaagokohalikukirikukogusinodaalkirjasaastal255põhjendabKartaago

piiskop püha Küprianis võimalust võtta ristimise sakramenti vastu ainult

ühekorrasellega,etonainultüksaltar,millelpiiskoppühitsebeuharistiat

ja võidmisõli. Ent peagi võime näha, kuidas püha Küprianuse arusaamad

kalduvadkõrvaleapostlikustpärimusest ja pühaBasiliuspeabtedaselles

osasparandama.

NäiteksvõibtuuaJohannesMoskusejutustuse,misräägibsellest,kuidaslap-

sed“mängivadristimist”Aleksandriarannas310.aastapaiku.Aleksandria

piiskopAleksander,kesneilelähenes,nägi,et“nadjäljendasidmõningaid

salajasiosipühastsalasusest…jaetnad tegidkõikmeie jumalateenistuse

korra järgi”. Järelikult pidid need olema täpsed ja äratuntavad liturgilised

��

J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s

tegevused.Seenäiliseltteisejärgulineseikonmeiejaoksüliolulinetunnistus

niiapostlikuspärimusessisalduvateettekirjutusteedasiandmisekuika,nagu

menäeme,õpetuseseisukohalt.

Onveelmitmeidosiseid,miskokkumoodustavadapostlikupärimuseselli-

sena,naguseeonmeienikandunudoikumeenilistejakohalikekirikukogude

järjepidevusekaudu(3.kuni9.sajandini).Pärimusseletabneidlahti järk-

järgult(vrd“astmelineilmutus”),sõltuvaltsellest,kasesilekerkinudküsimu-

sedoliddogmaatikavõikanoonikavaldkonnast.Märkame,etkõigevanem

mitte-kirjalikupärimusevormkujutabendastkogumitkonkreetsetestjatäp-

setestettekirjutustest,kuidas toimida jamida tehapühadesalasustepühit-

semisel,kirjeldabKirikusisemistestruktuuridetoimimist,jaseda,millised

suhtedpeavadvalitsema“[neljast]erinevastarmuväestmoodustunud”kiriku

kuiKristuseihuliikmetevahel(vrdRoomaHippolütuseApostlikpärimus).

Nendetegevustejatoimingutedogmaatilisetaustaseletusedpärinevadpalju

hilisemastajast.

Üheks varakult esile kerkinud raskuseks oli pärimuse kohalike vormide

rohkus.Näiteksoliolemasteatavhulkkohalikkeusutunnistusevormeleid,

midausuõppija ristimiselette luges.Samamoodiomandas2. ja3. sajandi

jooksulpärimusestsõltumatultlisandusiKirikueshatoloogilinesuundumus

jatoimimisereeglistik,s.tkaanon.Tekkisvajaduspärimuseautentsusetaga-

misejaühtlustamisejärele.Üksõnnistundmatuksjäänudlahkunu,ilmselt

keegipiiskoppidest,onmeilepärandanudapostliteantudõpetustejareeglite

üleskirjutuse“Apostlikudkaanonid”,sellisena,naguneedolid3.sajandi

suulisepärimusekaudutemanijõudnud.

Aastal325kristlustametlikureligiooninatunnustanud(313)Roomakeisri

ConstantinusSuure(324–337)eestvedamiseltoimusNikaias(Väike-Aasias)

IOikumeenilineKirikukoguKirikukanoonilise pärimuse asjus, kusvõeti

�0

P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t h o m a s

vastu ainulaadne usutunnistus, mida tuntakse Nikaia usutunnistuse nime

all,millegatulikasutuseleüliolulineneologismkolmainuususelgitamiseks,

epiteet“üheloomuline”(ὁμοούσιος),jasellelkirikukogultunnustataksekasajandvaremkirjapandudkogumiku“Apostlikudkaanonid”täpsustjaau-

toriteeti.

340.aastapaiku toimunudGangrakohalikulkirikukogul(kuhukogunesid

Pontose(Väike-Aasia)provintsipiiskopid)kinnitatud21.kaanonannabsa-

mutiteada:“Meiesoovime,etKirikustoimukskõikpühakirjajaapostliku

pärimusekohaselt,”võrdsustadesseegaKirikupärimusepühakirjaga.

PühaBasilius–toetudesmitte-kirjalikulepärimusele,milleosastasaikin-

nitustkõigevanematekirikute(Väike-Aasiakohalikudkirikud)kogemusest,

naguoli soovitanud jubaLyonipiiskoppühaIreneus– lahendaskeerulise

probleemi,kuidasvõttakogudussevastuKirikustlahkulöönudrühmituste

liikmeid.Taonesimene,kesseletabsedareeglit,võttesaluseksApostliku

pärimuse,millekohaselt tulebmitte-ortodokssete isikute toimetatud ris-

timistalitusse austavalt suhtuda, kui nad on talitanud traditsioonilisi reeg-

leidsilmaspidades.SelliseristimisegaeikaasnenudküllJumalaarm,aga

Kristuse[ortho-doxa“õigeaustamise”]Kirikvõibjapeabkilisamaristimise

armuannikehtetuleristimisele,jagadeskohePühaVaimuandidesalvimis-

salasuse,mistavaliselttoimetataksekohepärastristimist.“Meieisadonal-

gusestpealeotsustanudüldsemittetunnistadahereetikuteristimist[…],aga

tunnistadaskisma tõttueraldunute läbiviidudristimist”.Sellegaviidatak-

seApostlikulepärimusele,midaKaisareapühaBasiliuseelistabKartaago

piiskopipühaKüprianuseseisukohtadeleaastast255.

PühaBasiliuse91.kaanonist(mispärinebteoloogilisestteosest“PühaVai-

mukohta”)leiameäärmiselttähendusrikkakommentaaripärimusetähtsuse

kohta:“Üksosadogmadestjakerügmadest,midameKirikusalleshoiame,

��

J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s

onmeienijõudnudkirjalikupärimusevahendusel,jakõikülejäänudoleme

saanudmitte-kirjalikupärimusemüsteeriumiläbi,misonmeienijõudnud

apostliteajastalates.Meievagaduselusonnadmõlemadvõrdselttähtsadja

mittekeegi,kellelonKirikussepuutuvateasjadeosasnatukenegikogemusi,

eijulgesellelevastuvaielda.Kuimetõestikavatseksimehüljatamitte-kir-

jalikupärimuseettekäändel,etselpolemingitväärtust,seaksimeiseendale-

gimärkamatultohtuevangeeliumipõhitõed,jaenamgiveel, isegiterminil

“õpetuslikjutlustamine”puuduksigasugunesisu.”

Niisiis teeb ta vahet “kirjaliku pärimuse” (st pühakirja,Vana ja UueTes-

tamendi) ja“mitte-kirjalikupärimuse”vahel,mismõlemadulatuvad taga-

siapostliteaega.Mitte-kirjalik