Kiievi to

idu

ainete tu

ru kirjeld

us

August –

oktoober 2007esitlus

2

Sissejuhatus

�U

urin

gu

eesmärk

�U

uringu põhieesmärk oli anda ülevaade K

iievitoidukaupade turustning Eesti toidukaupade

müügivõim

alustest sealsel turul.

�U

uring viidi läbi Eesti T

oiduainetööstuse Liidu tellimusel.

�U

urin

gu

meto

od

ika ja valim

�U

uring koosnes kahest osast:

�kirjutuslauauuringust, kirjeldam

aks situatsiooni Kiievi jaekaubandusturul ning erinevates

tootegruppides. Informatsiooni kogum

iseks kasutati erinevaid allikaid –avalikku statistikat,

ettevõtete pressiteateid, GF

K U

kraina andmebaase (G

FK

Consum

er Scan data jt) jne

�tarbijauuringust, kaardistam

aks tarbijate hoiakuid, harjumusi ning eelistusi nii üldiselt kui ka

erinevates tootegruppides.

�tarbijauuring viidi läbi K

iievis personaalintervjuudena vastajate kodudes, küsitlus toim

us

10.09-10.10.2007;

�valim

isuurus oli 624 vastajat vanuses 15-74 aastat. Valim

esindas Kiievi alalist

elanikkonda vanuses 15-74;

�tarbijauuring viidi läbi G

FK

Ukraina poolt.

�A

ruandes on uuringu tulemused esitatud nii graafiliselt kui ka kom

menteeritult.

�A

ruan

de lisas (erald

i failides) o

n 4 p

oe h

inn

avaatluse tu

lemu

sedja su

urem

ate

too

tjate/imp

ortö

örid

e kon

taktand

med

Uuringu tulem

used -I

Ukraina

turu üldine kirjeldus

4

Põhilised sotsiaal-dem

ograafilised näitajad-

I

-m

iljonilinnad

Suurem

ad linnad:

�K

iiev -2.7

miljonit elanikku

�K

harkiv -1.5 m

iljonit elanikku

�U

krainas on 4 linna elanikkonnaga miljon või enam

Infoallika

s: Ukra

ina Riiklik

Statistika

amet, 2

007

http

://www.ukrsta

t.gov.u

a/

�P

indala 603 700 km2

�46.65

miljonitelanikku (01.01.07)

�Linnaelanikke

–31.8

miljonit

maapiirkonna elanikke

–14.9

miljonit

5

Põhilised sotsiaal-dem

ograafilised näitajad-

II

Elanikkonna vanuseline jaotus

(%-des

kogu elanikkonnast):

Infollikas: Ukraina R

iiklikS

tatistikaamet, 2007

Sündim

us on kasvamas, kuid loom

ulik iive on ikka veel negatiivne-

elanikkond väheneb ~1 %

võrra aastas

16 % 25 %

29 %

16 %

14 %0 –14 aastased

15 –24 aastased

25 –44 aastased

45 –64 aastased

65 + aastased

48.68

48.2047.81

47.4447.08

46.7946.65

45 46 47 48 49 50

20012002

20032004

20052006

2007(01.01)

m iljonit

aasta keskmine rahvaarv

6

Ukraina tarbijaturu m

ahu ja keskmise brutopalga

dünaamika

424673

332967

248888

196711199908

1271

1729

1112

806

590

462376

2136

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

20022003

20042005

20062007 (jaan-

aug)

miljonites grivnades

0 500

1000

1500

2000

2500

grivnades

tarbijaturu maht (m

iljonites grivnades)U

kraina keskmine brutopalk ühes kuus (grivnades)

Kiievi keskm

ine brutopalk ühes kuus (grivnades)

Infollikas: Ukraina R

iiklikS

tatistikaamet, 2007

Palkad

e kasvon olnud viim

astel aastatel ü

le 30%, sam

as tarbijahinnaindeks on olnud 10%

lähedal.

TH

I ind

eksid (võ

rreldes eelm

ise aastag

a):

2003 –8.2%

2004 –12.3%

2005 –10.3%

2006 -11.6%

1 grivna (UA

H) =

2.18-2.4 EE

K (2007)

2002. aastal oli 1grivna ~3 E

EK

Kiievis

7

Ukraina im

pordist ja jaekaubanduse põhinäitajatest

�U

kraina Statistikaam

eti andmetel oli U

kraina jaekaubanduse kogumahuks:

�2005. a ->

~15,1 m

iljardit eurot

�2006. a -> ~

18,3 miljardit eurot (~

130 miljardit grivnat) ⇒

aastane kasv 21 % (sam

as muutus

TH

I 2006 a jooksul 11.6 %)

�T

oidukaupade (koos alkohoolsete jookide ja tubakaga)osakaal jaemüügis on 38,2%

(Eestis enam

-

vähem sam

a -37%

)

�T

oidukaupade import

Ukraina im

portis toidukaupu:

�2005. a ligikaudu 2,1 m

iljardi euroeest, sh E

estist ligikaudu 12 miljoni euro eest

�2006. a ligikaudu 2,5 m

iljardi euro eest, sh Eestist ligikaudu 24 m

iljonit euro eest (peamiselt kala

ja kalatooted)

�Im

porttoidukaupade osakaal jaemüügis on ligikaudu 20%

Infoallika

s: Ukra

ina Riiklik

Statistika

amet, 2

007

http

://www.ukrsta

t.gov.u

a/ja www.sta

t.ee

8

28.2

14.9

10.3

6.365.7

43.5

3.5

2.9

2.51.3

1.2

0.8

0.6

0.2

0.22.442

liha

too

ted

pu

u- ja

juu

rviljad

piim

ato

ote

d

kala

too

ted

toid

ura

sva

d

leiva

too

ted

alko

ho

l

külm

ad

joo

gid

(ma

hl jn

e)

ma

ius

tus

ed

, kon

diitrito

ote

d

mu

na

d

krõp

su

d ja

mu

ud

sn

äks

id

koh

v

ma

jon

ee

s

tee

pa

sta

too

ted

kets

hu

p

pa

ki- ja kiirs

up

id jm

s

kod

uke

em

ia

hü

gie

en

ivah

en

did

mu

u

2005(%)

2006(%)

Erinevate kaupade osakaal pere toidukulutustes

Ukrainas 2005-2006

27.5

13.2

10.2

76.5

6.3

3.7

3.6

3.5

3.5

2.31.4

1.3

0.8

0.7

0.2

0.22.44.3

1.8

liha

too

ted

pu

u- ja

juu

rviljad

piim

ato

ote

d

toid

ura

sva

d

kala

too

ted

leiva

too

ted

alko

ho

l

mu

na

d

külm

ad

joo

gid

(ma

hl jn

e)

ma

ius

tus

ed

, kon

diitrito

ote

d

krõp

su

d ja

mu

ud

sn

äks

id

koh

v

ma

jon

ee

s

tee

pa

sta

too

ted

kets

hu

p

pa

ki- ja kiirs

up

id jm

s

kod

uke

em

ia

hü

gie

en

ivah

en

did

mu

u

440.0UAH

509.4 UAH +16%

Pere toidukorvi keskm

ine suurus ühes kuus:

Allikas: G

fKC

onsumer S

can data1 grivna

(UA

H) =

2.18-2.4 EE

K-i (2007)

Uuringu tulem

used -II

Kiievitarbijaturu

üldine kirjeldus

10

Sotsiaal-dem

ograafilised näitajad

�K

iieviselab am

etliku statistika järgi ~2

720 000inim

est, kes moodustavad 1 046

570 leibkonda

keskmise suurusega 2.6 liiget

(andmed seisuga 2007 I pool)

�V

anuseline jaotus:

�alla 15-aastaseid on

15,8%e

~430 000

inimest

�pensionäre on

16,9%e

~460 000 inim

est

�K

iievilinn jaguneb 25rajooniks, üldiselt jaotatakse viide ossa

(vt järgmist slaidi)

�K

eskmine nom

inaalpalk oli:

�2006.a 1729

grivnate 3920 krooni

�2007. a I pooles 2007 grivnate 4560 krooni (e 14%

tõusnud poole aastaga)

Infoallikas: Ukraina R

iiklikS

tatistikaamet

11

Kiievi elanike hinnang om

a ostuvõimele –

tarbijauuringu tulemused –

september-oktoober 2007

(%-des

kõigist vastajatest, n=624)

1%

8%

48%

28%

4%

0%

meil ei jätku

raha iseg

i toid

ule

jätkub

toid

ule, ku

id riiete o

stmin

e on

jub

atõ

sine p

rob

leem

jätkub

toid

ule ja riietele, ku

id o

sta näiteks

televiisorit, kü

lmkap

pivõ

i pesu

masin

at oleks

raske

raha jätku

ks ka suu

rema ko

du

tehn

ika ostu

ks,ku

id m

itte auto

jaoks

raha jätku

ks auto

ostu

ks, kuid

mitte kin

nisvara

(korter, su

vila) jaoks

vajadu

sel saaksime o

sta ka kinn

isvara(ko

rter, suvila)

Sissetulekutest piisab vaid

esmatarbekaupade ostm

iseks –

9%

Sissetulekutest piisab ka riiete

ostmiseks –

48%

Sissetulekutest piisab, et osta

suurem osa soovitust –

32%

10% -

ei oska öelda

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Uuringu tulem

used -III

Kiievijaekaubanduse

kirjeldus

13

Ukraina jaekaubanduse põhitegijad

Infoallikas: ww

w.eurom

oneyconferences.comja

jaekettide kodulehed

2005.-2006. a (top

5 mo

od

ustavad

10.3% tu

rust)

kaup

lusi (2007) käive 2005

käive 2006

(miljo

n eu

rot)

1. FO

ZZ

Y G

roup 215

603920

2. AT

B –

market

200386

700-900

(http://ww

w.atbm

arket.com/aboutus_ist_r.php)

3. Furshet

87(K

iievis 20)420

700-800

4. Velyka-K

yshenya38 (K

iievis 16) 311

500-600

5. Metro (c

ash&

carry

)15 (K

iievis 3)460

Kogu U

kraina jaekaubandusest moodustab K

iiev 15%.

14

Fozzy grupist

�F

ozzy Group on juhtiv hulgi-

ja jaekaubandusega tegelev ettevõte Ukrainas, om

ades riigi

suurimat jaekaubandusketti S

ilpo. Ettevõtte president on C

ostel’man

Vladim

ir M

ichailovich

Fo

zzyG

rou

p’iku

ulu

vad:

�S

upermarketite

kettSilpo

(116)

�D

isco

un

terite

kettFora

(65) �

ApteegikettB

ud’Zdorov

(20)

�H

üpermarketid

Fozzy

(3)

�G

astronoomiakettD

nepryanka(11)

�Internetipood

Gonza, w

ww

.gonza.com.ua

Allikas: http://w

ww

.fozzy.ua/en/

Fozzy G

roupm

üüb “Prem

iya” jaebrändi all mitm

ete tooterühmi:

15

Peam

ised jaekaubanduskontseptsioonidK

iievis

�S

upermarket (4-15 kassaga toidupood)on peam

ine toidukaupade ostukoht 2/3-leK

iievi elanikest

�T

asapisi on suurenemas hüperm

arketiteosatähtsus ning sam

al ajal on turu kui ostukoha

osatähtsus vähenenud.

�T

urult ostetakse peamiselt värskeid köögivilju, puuvilju, värsket liha ja ka sigarette.

�M

adalama sissetulekuga ja üle 60-aastased inim

esed eelistavad tihedamini teha oste turul.

�S

uur osa Kiievi elanikest teeb üle poole om

a sisseostudest ühes ostukohas. 2006. aastal on nende

inimeste hulk, kes teevad toidu ostm

ise kulutustest ¾ peam

ises ostukohas, tõusnud 28 %-lt33 %

-

le.

�M

ittetoidukaupade puhul külastatakse ostmiseks kõige enam

spetsialiseerunud kauplusi ja turgu.

Allikas: G

fKU

kraina varasemad tarbijaküsitlused K

iievis aastatel 2003-2006

16

Erinevate jaekontseptsioonide osakaalud toidu

ostmisel K

iievis(%

pere peamistest toidukaupade ostjatest, 2003-2005 küsitleti igal aastal 1000 respondentija 2006. aastal 602 respondenti)

5.4

72.5

0.74

.2

0.2

15.0

2.0

8.2

71.3

1.5

1.83.5

9.5

4.2 7

.9

66.5

10.1

4.4

11.2

6.9 1

0.5

68.6

1.2

1.0

6.2

6.0

6.5

010

20

30

40

50

60

70

80

Hüperm

arket (rohkem kui 15 kassat, suurem

hulktööstuskaupa)

Superm

arket, suur toidupood (4–15 kassat)

Väikesed selvekauplused (vähem

kui 4 kassat)

Letimüügiga toidupood

Discounter (piiratud pakkum

ised, madalad hinnad)

Turg, tänavakaubandus, kiosk, paviljon

Hulgifirm

ad

2003

2004

2005

2006

Allikas: G

fKU

kraina varasemad tarbijaküsitlused K

iievis aastatel 2003-2006

17

Erinevate tootegruppide ostukohatüübid -

2006

91011

99109

575

11

2

8

543

6

2

68

64

73

64

6162

63

5655

53

49

43

46

59

32

26

35

27

2

3

5

7

3

8

3

67

64

8

1

6

1

10

2

5

3

2

4

4

2

4

4

4110

1

12

1

6

1

1

2

2

3

1

2

2

5

2

2

8

199

18

13

1

2

2

47

27

9

13

16

2

12

15

12

15

20

9

16

14

21

41

20

60

10

27

55

23424231313

0220120

0%10%

20%30%

40%50%

60%70%

80%90%

100%

Vorst

Toiduained (sool, suhkur, jahu, pasta, oad, riis)

Vein ja alkohoolsed joogid

Mittealkohoolsed joogid

Tee, kohv

Mineraalvesi

Sügavkülm

utatud toidud ja jäätis

Piim

atooted

Hügieenitooted

Maiustused

Pesem

is/puhastustooted

Leiva- ja pagaritooted

Värske liha

Õlu

Puu - ja köögivili

Kosm

eetika

Loomakaubad ja -toit

Sigaretid

Hüperm

arket S

upermarket (4–15 kassat)

Väike selvekauplus

Letimüügiga toidupood

Spetsialiseerunud kauplus

Turg, kiosk, paviljon H

ulgifirma

(%antud kategooria ostjatest)

Allikas: G

fKU

kraina varasem tarbijaküsitlus K

iievis -2006

18

Kiievi jaekaubanduse põhitegijad

——

Eko

Eko

Ltd.

Bum

iMarket

——

BM

-Trade Ltd. 1

——

Billa

Billa-U

kraine

—A

TB

Market

—A

TB

-Market Ltd.

——

Karavan

Karavan

Ltd.

——

Megam

arketM

egamarket

——

Metro

1M

etro Cash&

Carry

——

Furshet

FurshetC

JSC

——

Velyka

Kyshenia

Velyka

Kyshenia

(KvizaT

rade

Ltd.)

—F

oraF

ozzy, Sil’po

Fozzy

Group

Kodulähipoed

Dis

counte

ridH

üper-ja

supermarketid

Brändi nim

iostukoha tüübi lõikesF

irma nim

i

NB

! BM

–Trade peab läbirääkim

isi oma keti m

üügi suhtes ja kõige tõenäolisem ostja on F

ozzy Group, kes plaanib laiendada om

a Fora ketti

Toidukaupade ostm

issagedus ja ostukohadT

arbijauuringu tulemused -

2007

20

Toidukaupade ostm

issagedus sept.-okt. 2007

To

idu

kaup

ade o

stmissag

edu

s Tallin

nas

(n=455)

46%

16%

33%

5%

peaaegu iga päev4-5 korda nädalas2-3 korda nädalaskord nädalaskord kahe nädala jooksulharvem

iniei oska öelda

To

idu

kaup

ade o

stmissag

edu

s Kiievis

(n=624)18%

29%

5%5%

3%

23%

17%

peaaegu iga päev5-6 korda nädalas3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas2-3 korda kuuskord kuus või harvemei oska öelda, siis kui vajadus tekib

Võrdluseks andm

ed Tallinna kohta (natuke erineva

skaalaga)

Keskm

iselt: 3.5 kord nädalasK

eskmiselt: 4.4 kord nädalas

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

21

Ostukohtade osatähtsused –

2007(%

kõigist vastajatest, n=624)

Kust olete Te viim

ase 30 päeva jooksul toitu ostnud?

55

53

52

40

26

24

21

20

19

18

14

986542 1 1 3

0%10%

20%30%

40%50%

60%

Eco

Fora

Metro

Furshet

Open m

arket\kiosk

Velyka K

yshenya

Silpo

Magelan

(Kraina)

AT

B-M

arket

Koshik

Fozzy

muu

Rus

Kiev

Paterson

Kraj

Billa

Megam

arket

Bum

i-Market

Caravan

Ku

st Te p

eamiselt/kõ

ige tih

edam

ini to

itu o

state?

6%

5%

4%

13%14%

15%

19%

4% 3% 3% 3% 2% 2%1%

1%1%

Velyka K

yshenyaS

ilpoF

urshetO

pen market\kiosk

Bum

i-Market

Eco

Caravan

Fora

Billa

Kraj

Metro

Megam

arketM

agelan (Kraina)

Koshik

Fozzy

Kiev

muu

ei oska öelda

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Näited suurem

ate jaekettide kohta

23

Silpo

�S

ilpoon suurim

supermarketite

kett Ukrainas ligi 100 poega K

iievis ja teistes

regioonides.

�S

ilpo supermarketid

on selvekauplused, kus sortiment ulatub vastavalt poe

asukohale 6000-12 000 müügiartiklini. P

oe hinnatase sõltub poe asukohast.

Superm

arketitem

üügipind on keskmiselt 1200 m

².

�K

eskmine käive kuus on rohkem

kui 180 miljonit grivnat.

�P

raegusel hetkel töötab Silpo poodides ligi 7000 inim

est.

�U

kraina päritolu grupp FO

ZZ

Yavas esim

ese poe 2001. aasta märtsis K

iievis.

Aasta lõpuks oli juba avatud 5 kauplust, 2002.aastal 20 kauplust–

Kiievis, O

dessas,

Dnepropetrovsk’is, Z

aporozh’es. 2003. aastal oli 40 kauplust (18 Kiievis, 7

Dnepropetrovsk’is, 8 O

dessas, 2 Zaporozh’es ja üks pood K

hmelnitskiy’s, R

ovno’s,

Nikolaev’is, C

hernovtsy’sja

Cherkassy’s).

Procterikam

paania näide Silpo poes

24

Velyka K

yshenia

Allikas: http://kievukraine.info/best_of_kiev/19.htm

; http://ww

w.develop.com

.ua/;

http://ww

w.kishenya.com

.ua/en

�V

elyka Kyshenia

on üks suurimatest

jaekaubandusettevõtetest Ukrainas.

�P

raeguse seisuga tegutsetakse 17 linnas ja plaanitakse

veelgi laieneda.

�K

okku on Velyka K

yshenial38 kauplust –30

supermarketitja 8 hüperm

arketit. Superm

arketite

müügipinnaks on 1200 kuni 3500 ruutm

eetrit ja müügil on

15 000 -22 000 tooteartiklit. H

üpermarketite

müügipinnaks

on 3500 ruutmeetrit ja tooteartiklite arv on kuni 50 000.

�K

iievis on Velyka K

yshenial16 poodi.

�2008. aasta lõpuks plaanitakse avada um

bes 35

supermarketitja hüperm

arketitüle kogu Ukraina. U

uteks

kaubanduspiirkondadeks on esmalt plaanitud C

hernovtsy,

Kram

atorsk, Zaporozhie, S

imferopol, K

rasnodon jaR

ovno.

�V

elyka Kyshenia

kett kuulub Kviza T

rade’le, mille

direktoriks on Igor Dushko.

�V

elyka Kyshenia

sai 2005. aastal parima K

iievi

supermarketiketi auhinna.

Velyka K

yshenyahangib 80%

ulatuses tooteid tsentraalselt e vähemalt selle protsendi ulatuses on jaeketi kõikide

poodide sortiment sam

ane. 20% ulatuses on üksikul poel vabadust kujundada ise om

a sortiment. K

ui mingi toode

osutub hankimiseks huvipakkuvaks, siis esim

esena analüüsib seda tooteliini juht. Lõpliku valiku alus on, et uue toote hinnanguline/potentsiaalne käive oleks suurem

müügil olevatest kõige kehvem

a käibega toote omast antud

tootegrupis.

25

Furshet

�1990-ndatelolid F

urshet’ilKiievi üm

bruses vaid väikesed toidupoed. Esim

ene

supermarketavati 1998. aastal P

odolis. Selle m

üügipind oli vaid 850 m²

ja selles

oli vaid 2 ostusaali.

�F

urshet’i supermarketite

müügipind jääb 1200 ja 5000 m

²vahele. S

ortiment

ulatub 25 000 müügiartiklini.

�K

iievi ja teiste Ukraina linnade elanikud saavad osta ka jaebrändi F

urshetall

toodetud konserveeritud puu-ja köögivilju, vareenikuid ja m

aiustusi. Fursheti

juurde kuulub ka pagar, seega pakutakse klientidele igapäev sooje kukleid ja

leibu.

�K

una Furshetikülaliste hulgas on palju välism

aalasi, siis on ettevõtte uus

poliitika, et tööle võetakse ettevõttesse ainult inimesi, kes räägivad võõrkeeli.

�F

ursetilon ka internetipood, kust saab tellida kaupu mugavalt koju –

kusjuures

virtuaalse supermarketitoodete hinnad langevad kokku harilike hindadega.

�V

iimane hitt antud ketis on G

ourmet-F

urshet–see on superm

arketja restoran

üheskoos. Superm

arket on keskendunud Ukrainas või m

ujal toodetud

eksklusiivsete delikatesside müügile. K

liendid saavad valida letist ükskõik millise

tüki kala või liha ja paluda see restorani kokal valmistada.

26

Metro

�M

ET

RO

Cash&

Carry

alustas oma tegevust U

krainas 2003. aastal, kui avati esimene pood K

iievis.Sellest ajast peale on

ettevõte investeerinud rohkem kui 250 m

iljonit eurot, luues üle 5500 töökoha peakontoris ja 15 kaupluses.

�E

ttevõtte hulgimüügipoed on disainitud eksklusiivselt äriklientidele. S

ee tähendab, et poed pakuvad üle 25 000 tooteartikli

toidu-ja tööstuskaupa, m

is on mõeldud ainult (era)ettevõtjatele.M

ET

RO

Cash&

Carry teeb U

krainas koostööd rohkem kui

1240 tarnijaga.

�Ü

le 90% M

ET

RO

Cash&

Carry

hulgimüügi kaubanduskeskustes m

üüdavatest kaupadest on pärit Ukraina tootjatelt,

levitajatelt ja importijatelt.

�P

oodide puhas müügipind kõigub 7000 –

10 000 m²

vahel ja üldpind on kuni 16 000 m². Igal keskusel on ruum

ikas

autoparkla kuni 900 kohaga.

�M

ET

RO

Cash&

Carry’st ostm

ise jaoks on vajalik ME

TR

O kliendikaart.

Allikas: w

ww

.metro.ua

27

Võim

alikud muutused lähiaastatel K

iievi jaekaubanduses

�Jaeturg koondub, selle m

õjutajaks on olnud toidupoodide, kettidesse mitte kuuluvate superm

arketite ja

väikeste iseseisvate poodide väljatõrjumine jaeturult

�E

ndiselt on ruumi veel ka turule sisenem

iseks. Seda väidet toetab P

rantsuse Auchaniteadaanne, et

kavatsetakse avada 4 poodi 2008. aastal. Venem

aa O’K

ey plaanib avada hüpermarketi 2007. aastal ja

vähemalt ühe superm

arketi 2008. aastal. Kohalikud U

kraina jaekauplejad Rainford (D

nepropetrovsk)

ja Am

stor (Donetzk) kavatsevad ehitada kuni 8 superm

arketit. Sam

uti tahavad mõne poe avada ka

Kiievi enda jaekauplejad nagu E

ko, Velyka K

yshenia, Fora.

Tarbijauuringu tulem

usedT

arbijate hoiakud

29K

iievis oluliselt vähem väljendunud kui E

estis

39

30

27

25

24

23

21

15

877

43

46

52

5255

52

55

49

37

30

25

1816

171

7

2019

26

40

42

2545354

9

15

21

25

11111111111

15

42

Täiesti nõusPigem

nõusPigem

ei ole nõusÜ

ldse ei ole nõusEi oska öelda

Kiievi tarbijate hoiakud (%

kõigist vastajatest, n=624)

Võrdluseks andm

ed Eesti

kohta (täiesti + pigem

nõus %

) –okt. 2007 (va 66%

, mis

on 2006. a uuringust)

50 %

46%

39 %

66%

88%

74%

65%

62%

80%

Ostan enam

iku tooteid allahindluste või sooduspakkum

iste ajal

Erinevatest ostukohtadest valin odavaim

a hinnatasem

ega ostukoha

Alati uurin toiduainete tootjam

aad/päritolumaad

Tavaliselt valin soovitud kauba odavam

ate toodete hulgast

Kodum

aisel kapitalil põhinevates ettevõtetes toodetud toidukaubad on usaldusväärsem

ad kui välism

aisel kapitalil põhinevates ettevõtetes toodetud

Eelistan toiduaineid, m

ida on mugav ja lihtne

kasutada, ja mis säästavad m

inu aega

Eelistan sisseoste tehes kodum

aiseid toiduaineid

Enne m

illegi ostmist võrdlen alati hindu

Mulle m

eeldib proovida turuletulevaid uusi kaubam

ärke

Igapäevaste ostude tegemisel ostan kindlaid

kaubamärke

Eelistan teha sisseoste suurem

as kaupluses, kus on palju erinevaid tooterühm

i

Kiievis oluliselt rohkem

väljendunud kui Eestis

30

Tarbijate suhtum

ine Eesti toidukaupadesse I

(% kõigist vastajatest, n=

624)

Hinnati 5 -

palli skaalal, kus 1 -väga halb suhtum

ine ja 5 -väga hea suhtum

ine

19

17

1516

121212121212

1111

10

5

11

6

43

555433434

1

0%10%

20%30%

40%

hästi

väga hästi

Eesti sojatoodetesse

Eesti m

aitseainetesse

Eesti m

uusse kangesse alkoholi

Eesti piim

atoodetesse

Eesti viinasse

Eesti valm

istoitudesse

Eesti karastusjookidesse

Eesti õllesse

Eesti likööri

Eesti lihatoodetesse

Eesti m

ahladesse

Eesti jäätisesse

Eesti m

aiustustesse

Eesti konservidesse

Väg

a halvasti võ

i halvasti

9% 5% 6% 7% 6% 8% 7% 7% 6% 8% 8% 5% 5% 7%

En

amu

se suh

tum

ine

Eesti to

od

etesse on

neu

traalne

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Uuringu tulem

usedK

iievitoidukaupade turukirjeldus

Piim

atootedP

eamised tootjad, hulgim

üüjad ja im

portijad, turumahud

33

Kom

mentaarid piim

atoodete turule -I

�P

iimatoodete tarbim

ineK

iievis majapidam

ise kohtakasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga

14% kogustest ja

32% rahalises ühikus (inflatsiooni tõttu).

�H

apendatud piimatoodete, eriti jogurtite ja kohupiim

adessertide nõudlus on kõige enam kasvanud

ja on seega kõige perspektiivsemad tootesegm

endid turul.

�P

iimatoodete turg K

iievis on peamiselt kaetud K

iievi kohalike tootjatega: Galakton

(ligikaudne

turuosa –44%), K

yiv I Molokozavod (ligikaudne turuosa –12%

), mis m

õlemad kuuluvad U

nimilk’ile,

ja Kyiv III M

olokozavod(ligikaudne turuosa –27%

), mis kuulub W

imm

-Bill-D

ann’ile.

�V

äikesed piimatoodete töötlejad, m

is asetsevad Kiievi läheduses,on linna piim

atoodete turult välja

surutud ja müüvad om

a tooteid põhiliselt Kiievi oblasti turul.

�2006. aastal oli peam

ine piimatoodete im

portija Danone U

kraina, mis toodab jogurtit ja niinim

etatud

funktsionaalseid (vitamiinide, kasulike bakterite ja m

ineraalidega rikastatud) tooteid.

�Im

porttoodete ligikaudne osakaal Kiievi jaem

üügis on ligikaudu 20% (põhiliselt V

enemaa tooted).

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

34

Piim

atoodete tarbimism

ahud ja hinnataseme näited

32%172921

13096414%

156758137342

Kasvu

määr

20062005

Kasvu

määr

20062005

Su

mm

a (tuh

at euro

t)K

og

us (to

nn

i) Tarb

imin

e(K

iiev)

Kõik hinnavaatluse tulem

used on esitatud eraldi Excel-

failisInfoallikas: U

kraina Riiklik

Statistikaam

et ja GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

Ukraina

30.73S

hostka(R

ossyiski)U

kraina35.19

Slavia (B

ashtanka)suure m

üügipinnagaju

ust

jog

urti

väikepakk

keefir

2,5% p

iim

To

od

e

suure m

üügipinnaga (ka kõige odavam

)

kõige odavam

suure m

üügipinnaga

suure m

üügipinnaga (ka kõige odavam

)

Ukraina

4.34S

lavianochka(W

imm

-Bill-D

ann)U

kraina5.24

Slavianochka

(Wim

m-B

ill-Dann)

Ukraina

13.25C

hudo(125 g) (W

imm

-Bill-D

ann)U

kraina13.20

Chudo

(100g)

Ukraina

4.34S

lavianochka(W

imm

-Bill-D

ann)U

kraina3.56

Yagotynskyy

(Yagotyn butter

factory)

Ukraina

4.04G

alaktonU

kraina2.99

Kagm

a (Kiievi oblasti tootja)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1l

või kg

Mark (to

otja)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1l

või kg

Mark (to

otja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

35

Piim

atoodete turu põhitegijad

1793Jahn

General P

roducts U

kraine Ltd

2192T

erminal-P

rod Ltd

2789A

rizona-Co

3586A

fina-Co

17930D

anoneLtd

Imp

ord

i mah

t, (tu

hat eu

rot)

Nim

i

Kiievip

iimato

od

eteim

po

rtijate TO

P 5

(2006)

42350K

yiv IIIMolokozavod

3500F

avor Ltd

7500S

vyatoshynoJS

C

19500K

yiv IMolokozavod

CJS

C

68500G

alaktonJS

C

To

otm

ismah

t (ton

ni)

Nim

i

Kiievi p

iimato

od

ete too

tjateT

OP

(2006)

42350K

yiv IIIMolokozavod

46950LyustdorfLtd.

52000D

onetskC

ity piimatööstus

No2

53500G

alychynaC

JSC

68500G

alaktonJS

C

To

otm

ismah

t (ton

ni)

Nim

i

Ukrain

a piim

atoo

dete to

otjate T

OP

5 (2006)

Pe

am

ised

imp

ortija

d, 2006

osa rahalisest väärtusest

Venem

aa85%

Taani4%

Saksam

aa3% Prantsusm

aa2%

muu

6%

Infoallikas: Ukraina R

iiklikS

tatistikaamet

Piim

atootedT

arbijauuringu tulemused

37

Piim

atoodete ostmissagedus

(kõik vastajad, n=624)

63222111

5

4421211

20

9

1012

11

75

2726

1827

42

20

22

20

2026

23

28

21

2227

26

15

10

19

15

13

2120

29

13109

232117

0110111

14

17

24

Iga päev5-6 korda nädalas

3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas

2-3 korda kuuskord kuus või harvem

ei ole ostnudei oska öelda

määrdejuust

paksem jogurt

kohupiimakreem

juust

joogijogurt

kohuke

keefir

piim

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

38

Piim

atoodete iganädalaste ostjate hulk –soo, vanuse

ja sissetuleku lõikes (nende %

, kes ostavad toodet vähemalt kord nädalas)0%

5%10%

15%20%

25%30%

35%40%

45%50%

55%60%

65%70%

piimjoogijogurt

pakasem jogurt

juustm

äärdejuustkohupiim

akreemkohuke

keefir

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

39

Piim

atoodete tootjate spontaanne tuntus(%

nendest, kes ostavad piimatooteid, n=

602)

18

16

13

86

333332222222110

38

41

46

33

2433

29

23

20

13

28

23

15

15

13

10

10

11

2

Ga

lakto

n (B

io B

ala

ns

, Aktu

al jn

)e

Wim

m-B

ill-Da

nn\D

airy P

lan

t No. 3

jne)

Pre

sid

en

t

Da

no

ne (A

ctivia, Actim

el, R

astish

ka)

Bilo

svit (B

ilosvit, La

kton

ia)

Fan

ni

Sh

ostka

Zlag

od

a

Piria

tyn

Zve

nyg

ora

Tu

lchin

ka

Ra

info

rd

Ga

lychyn

a (M

aslian

ka)

Ba

lta D

airy C

ann

ing P

lant o

f Ba

by Fo

od

Ch

ees

e clu

b

Viola

Do

brya

na

Ba

shta

nka

\ Sla

via

Ka

gm

a

Arla

esimesena

mainitud

spontaannetuntus kokku

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

40

Piim

atoodete tootjate eelistus vanusegruppide lõikes (%

nendest, kes ostavad piimatooteid)T

OT

AL

(n=

60245-

74 (n=

23525 –

44 (n=

228)

muu

Kagm

a

Balta

Dairy C

anning Plant of B

aby Food (Lasunia, M

oo)

Yagotyn

creamery

Liustdorf(Ną

zdorovie, Selianske, B

urionka, Totosha)

ei oska öelda

15 –24 (n

=139)

President

Wim

m-B

ill-Dann

\Kiev C

ity Dairy P

lant No. 3

Galakton

(Bio B

alans, Aktual, P

rostokvashino, Dyvyna)

Rainford

(Shchodnia)

Fanni

Bilosvit(B

ilosvit, Laktonia)

Danone

(Activiya, A

ctimel, R

astishka, Danissim

o)

Ehrm

ann(E

rmigurt)

Kom

o(G

urmanika, V

ykrutas)

Galychyna

(Maslianka)

15171717

4

9

44231

7

24

20

18

12

7

42321131124

24

22

10

586333121368

22

20

14

10

76333111136

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

LihatootedP

eamised tootjad, hulgim

üüjad ja im

portijad

42

Liha ja lihatooted -I

�Liha-

ja lihatoodete tarbimine on K

iievi leibkondades 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga tõusnud rahalises vääringus 33%

.

�T

arbimise tõusu on tinginud sealiha hindade langus ja linnulihatoodete hindade aeglane kasv.

�H

innad langesid järgneval põhjusel: sea-ja loom

aliha tootsid paljud üksiktegijad, kuid 2006. aastal suurenes loom

asööda hind ja see viis massilise kariloom

ade tapmiseni, m

is omakorda põhjustas liha

ülejäägi ja seetõttu langesid ka sea-ja loom

aliha hinnad. Arvatavasti m

õne aasta pärast hinnad taas tõusevad.

�Linnuliha varud ei ole kindlasti nii kõikuvad kui ülejäänud lihavarud, sest linnuliha tootm

ine on kontsentreerunud suurte tegijate kätesse.

�Lihakonservide turg on sam

uti tundlik äkilistele muutustele kariloom

ade pidamises. Lihahindade

languse tõttu lihakonservide nõudlus vähenes. 2005. aastal oli näha aga hoopis teistsugust tendentsi –kõrged lihahinnad põhjustasid lihakonservide nõudluse kasvu.

�K

iievi lihatoodete turg on kaetud suurte Ukraina töötlejatega, K

iievi enda töötlejate osa ei ole m

ärkimisväärne.

�Lihakonserve toodavad peam

iselt Ukraina enda tegijad, kuigi turul on saadaval ka V

enemaa ja

Valgevene tooteid.

�Lihatarbim

ise tippaeg on kaks korda aastas: detsembris (aastavahetus ja jõulud) ja aprillis-m

ais (lihavõtted)

�U

kraina lihatootjad suhtlevad jaekaubandusega otse.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

43

Liha ja lihatooted -II

�V

alitsuse lihaturu regulatsioone peetakse suhteliselt karmideks.

Tollikontroll

Võitlus salakaubanduse

vastu

Sanitaarkontroll

Ajutised im

pordikeelud teatud summ

ast alates

Sanitaarkontroll

Importtariifid ja kvoodid

Miinim

um hanke hinnad

Toetused tootjatele

Eesõigus krediitidele

Kodum

aise toodangu kaitse

Meetm

edE

esmärg

id

�V

ahepeal kannatas Ukraina V

enemaa piirangute all

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

44

Liha ja lihatoodete tarbimine ning hinnatasem

e näited

33%394740

297752tu

hat eu

rot

Kasvu

määr

20062005

Tarb

imin

e(K

iiev)

Ukraina

26.33G

rigorivski kovbasky(D

ovbushska)U

kraina28.67

Saliam

i Varshavska

(Rusanko)

kõige odavam

Ukraina

46.36S

ervelat (K

yiv meat processing plant)

Ukraina

35.69S

ervelat Finskiy

(Cherkasy sausage plant)

suure m

üügipinnagasu

itsu-

ja p

oo

lsuitsu

vorst

viinerid

keedu

vorst T

oo

dekõige odavam

suure m

üügipinnaga

kõige odavam

suure m

üügipinnaga

Ukraina

8.92A

lpiyskie(Ideks)

Ukraina

28.48M

olochnye(R

usanko)

Ukraina

8.92A

lpiyskie(Ideks)

Ukraina

9.14A

lpiyskie(Ideks)

Ukraina

26.16D

oktorskaya(Y

atran)U

kraina31.76

Shynka sm

achna(K

olos)

Ukraina

26.16D

oktorskaya(Y

atran)U

kraina21.84

Dytiachya

(Rusanka)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

pärito

luH

ind

(U

AH

) per

1kgM

ark (too

tja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

Kõik hinnavaatluse tulem

used on esitatud eraldi Excel-

failisInfoallikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaametja G

FK

U

kraina kirjutuslaua-uuring

45

Liha ja lihatoodete põhitegijad

677E

skaF

ood Solutions

598P

rodProgress, subsidiary

598V

ichunaj-Ukraine Ltd.

598Lan-U

kraine Ltd.

1036U

niksE

nt.

1674U

krReserv, riigi om

anduses

Imp

ord

i mah

t (tuh

at euro

t)N

imi

Kiievi lih

atoo

dete im

po

rtijateT

OP

5 (2006)

1500V

eldiLtd.

950S

tarLightInternational Ltd.

2500A

mbar

Ltd.

4500R

usanivskyjlihapakendam

istehas

5500(turuosa alla 2%

)M

eat Alliance Ltd.

To

otm

ismah

t (ton

ni)

Nim

i

Kiievi lih

atoo

dete to

otjate

TO

P (2006)

11575Ideks

Ltd.

12225“Y

atran” lihatööstus

12242Lugansky

lihatööstusC

JSC

15629F

avorytlihatööstusLtd.

29509Juvilejnujlihatööstus

Ltd.

To

otm

ismah

t (ton

ni)

Nim

i

Ukrain

alih

atoo

dete to

otjateT

OP

(2006)

Su

urim

ad

imp

ortija

d, 2

00

6

osa rahalisest väärtusest

Belgia2%

Itaalia2%

Saksam

aa1%

Muud

2%E

esti9%

Hispaania15%V

algevene23%

Venem

aa46%

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet

LihatootedT

arbijauuringu tulemused

47

Lihatoodete ostjaskonna suurus –soo, vanuse ja

sissetuleku lõikes I (nende %

, kes on ostnud toodet vähemalt 2-3 korda kuus 3 kuu jooksul, N

=624)

0%10%

20%30%

40%50%

60%70%

80%

keeduvorstviinerid

sardellidgrillvorstid

sinkpasteet

maksavorst

salaami

suitsuvorst

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

48

Lihatoodete ostjaskonna suurus –soo, vanuse ja

sissetuleku lõikes II (nende %

, kes on ostnud toodet vähemalt 2-3 korda kuus 3 kuu jooksul, N

=624)

0%10%

20%30%

40%50%

60%70%

80%90%

kotletidpelm

eenidm

arineeritud liha

värske hakklihavärske sealiha

värske loomaliha

värske lambaliha

värske linnuliham

uud lihatooted

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

49

Lihatoodete tootjate spontaanne tuntus(%

nendest, kes ostavad lihatooteid)

13

87753221111100

11

36

26

19

16

11

11

68

4753222211

14

esimesena

spontaannetuntus kokku

Baschynskyy

Allan

Ternopilskyy

Libra

ei oska öelda

muu

Moskovskaya

Globino

Gerkules

Diana

3 vedmedya

Yuvilejnyj

Krem

enchug-myaso\F

arro

Gavrylivski kurchata

Yatran

Nasha ryaba

Kolos C

hernivetski kovbasy

Rusanovski kovbasy

Ideks

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Kalatooted

Peam

ised tootjad, hulgimüüjad ja

importijad

51

Kala ja kalatooted -

I

�K

iievi leibkondade kulutused kalale ja kalatoodetele suurenesid 2006. aastal võrreldes 2005.

aastaga 47%.

�K

ala, kalatoodete ja mereandide turg suureneb, kuna:

�isiklik sissetulek kasvab;

�erinevatele kalasnäkkidele on suurem

nõudlus, kuna need snäkid koguvad populaarsust

õlletarbijate seas ja nende nõudlus kasvab koos õlle nõudluse kasvuga;

�kalatooteid tajutakse järjest enam

tervisliku toitumise koostisosana.

�U

krainas langes kala ja kalatoodete tootmine aastatel 1995-2005.

�2006. aastal on U

kraina tootjate osakaal (eriti Kiievi turul) tähtsusetu.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

52

Kala ja kalatooted -

II

�K

ala ja kalatooted, mida U

krainas 2006. aastal tervikuna ja ka Kiievis eraldivõetuna tarbitakse,

on peamiselt im

porditud ja omavad turul hästi kindlaks m

ääratud segmenti:

�m

ereande esindavad Norra ja T

aani;

�kalakonserve pakuvad U

kraina ja Balti riikide tootjad (V

ici);

�õllesnäkke

ja pakendatud soola-või suitsukalalõike toodavad U

kraina, Venem

aa ja Hiina;

�värske kala K

iievi turul on 70% ulatuses N

orra päritolu.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

53

Kala ja kalatoodete tarbim

ine ja hinnataseme näited

46%95392

65420tu

hat eu

rot

Kasvu

määr

20062005

Tarb

imin

e(K

iiev)

Infoallikas: Ukraina R

iiklik Statistikaam

et

Ukraina

12.18S

helf(Shelf)

Russia

14.45V

ici (Vici)

kõige odavam

Venem

aa32.99

Moriachok

(Santa B

remor)

Ukraina

35.06fish fram

es in oil(Pleyada)

suure m

üügipinnagaso

olah

eering

as

krabip

ulg

ad To

od

ekõige odavam

suure m

üügipinnagaE

esti22.00

Vici (V

iciunai-Nordic)

Eesti

18.16V

ici(Viciunai-N

ordic)

Venem

aa15.79

Moriachok

(Santa B

remor)

Ukraina

16.21P

remia (F

ozzy Group)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A54

Kalatoodete turu põhitegijad

9961B

BA

Ltd.

13946S

eaFoods

Ltd.

17930V

ichunaj-Ukraine Ltd.

21915A

lyaskaT

rade Ltd.

57775International seafood group Ltd.

Imp

ord

i mah

t(tu

hat eu

rot)

Nim

i

Kiievi kalato

od

ete imp

ortijate

TO

P 5 (2006)

150S

vityaz’-2001 Ltd.

150P

rod-ImE

xpLtd.

150K

yiv ptakhokombinat

350A

qua Ent.

650G

avan’Ltd

To

otm

ismah

t(to

nn

i)N

imi

Kiievikalato

od

ete too

tjateTO

P (2006)

6000F

ish manufacturing plant P

leyady6500

AquaF

rostLtd.7500

Fish cannery plant N

ovyj

10000Jyzhna

manufactura

Prolyv

Ltd.18500

Antarktyka

Ltd.

To

otm

ismah

t(to

nn

i)N

imi

Ukrain

a kalatoo

dete to

otjate

TO

P 5 (2006)

Su

urim

ad

imp

ortija

d, 2

00

6

osa rahalisest väärtusest

Muu

12%

Argentiina

4% Vietnam3%

Tšiili3%

Island6%

Valgevene

5%

Kanada4%

Eesti4%

Hiina

6%U

SA

8%

Venem

aa12%

Norra

33%

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet

Kala-

ja kalatooted T

arbijauuringu tulemused56

5%

7%

29%

31% 15%

8%2%

3%

praktiliselt iga päev4-5 korda nädalas2-3 korda nädalaskord nädalas2-3 korda kuuskord kuusharvem

kui kord kuusei söö üldse kala või kalatooteid

Kala ja

kalatoodete tarbimine

(% kõigist vastajatest, n=

500)

Ku

i sageli T

e isiklikult sö

öte

kala või kalato

oteid

?

Esitatud andm

ed on pärit Kalaliidu poolt tellitud uuringust.

Andm

eid on kasutatud Kalaliidu loal.

�K

ala-ja kalatoodete tarbijauuring viidi läbi K

alaliidu tellimusel

2006. aasta 13. kuni 20. detsembrini.

�K

üsitlus viidi läbi Kiievis, T

NS

uuringufirmade ketti kuuluva

kohaliku ettevõtte TN

S U

krainepoolt C

AP

I ( co

mp

ute

ra

ssis

ted

pe

rsona

l inte

rvie

w) m

eetodil vastajate kodudes.

�V

alimisuuruseks oli 500 inim

est vanuses 15-74 eluaastat.

�K

alaliidu tellimusel tehtud uuringu tulem

used on esitatud antud

aruandes Kalaliidu nõusolekul

57

Kalatoodete tarbim

ine põhiliste tootekategooriate lõikes(%

kalatoodete tarbijatest, n=486)

Väh

emalt ko

rd n

ädalas

Viim

ase kuu

joo

ksul

delikatesstooted

Viim

ase aasta joo

ksul

salatid,mis sisaldavad kala

paneeritud ja taignas kalatooted

värske või jahutatud kala

surimitooted

külmutatud kala

konservid ja preservid

soola-ja suitsukala98%

97%

83%

81%

78%

71%

56%

38%

91%

82%

74%

58%

61%

33%

25%

17%

46%

31%

31%

16%27%

8%

6%6%

Esitatud andm

ed on pärit Kalaliidu poolt tellitud uuringust.

Andm

eid on kasutatud Kalaliidu loal.

58

Kalatoodete m

arkide spontaanne tuntus(%

kalatoodete tarbijatest, n=486)

Sp

on

taann

e tun

tus

Pleiady

Nasha rybka

Rusalochka

Moriachok

Kam

chadal

Chernigovryba

Proliv

Santa

Brem

or

Rizhskoe zoloto

Vodnyi m

ir

ei oska öelda

S.O

.V. G

avan

Mat

Baltika

Laksi

Lipovaia dolina

Baltim

or

Moresvot

Matias

Vici

Akvam

arin

Eesti kalam

arkide sp

on

taann

e tun

tus

15

710723111112111

46 1919

10

5532222222111111

46

23

0%20%

40%60%

80%100%

esmam

aining

kogu spontaanne tuntus

9

1

90

1

90

9

0%20%

40%60%

80%100%

esmam

aining

kogu spontaanne tuntus

ei oska öelda

Vici

Rizhskoe zoloto

Küsim

us:Milliseid E

esti kalatoodete marke

Te teate nim

etada?

Esitatud andm

ed on pärit Kalaliidu poolt tellitud uuringust. A

ndmeid on

kasutatud Kalaliidu loal.

Saia-leivatooted

Peam

ised tootjad, hulgimüüjad ja

importijad

60

Leib ja leivatooted -I

�Leivatoodete tarbim

ine on laias laastus stabiilne (leivatoodete tarbimine kasvas rahalises m

õttes

küll 18%, kuid sam

as tarbijahinnaindeks selles grupis ulatus 16,7%).

�2006. aastal tootis K

iiev 12% kõigist U

kraina leivatoodetest.

�K

iievis suureneb järjest kallima hinnasegm

endi leivatoodete tarbimine.

�70%

turust katavad suured ettevõtted ja väikeste erapagarite osakaal väheneb.

�K

iievi turgu katab üks suurim U

kraina tootja KyivH

lib, mis on riigi om

anduses ja ühendab kõiki Kiievi

leivakombinaate.

�K

õige paljutõotavam segm

ent tundub olevat sügavkülmutatud leib, m

ille tarbimisele ennustatakse

kahekordset kasvu aastas.

�P

oolvalmis sügavkülm

utatud leivatooteid toodavad Ukrainas kaks ettevõtet, ülejäänud im

porditakse.

�Im

portijate hulk on piiratud ja küündib hetkel nelja suure importijani.

�K

onkurents selles segmendis võib kasvada, sest üks suurim

atest Ukraina leivatootjatest JS

C

“KyivH

lib” võttis 2006. aastal kasutusele vahendid poolvalmis külm

utatud leivatoodete tootmiseks.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

61

Leib ja leivatooted -II

�U

kraina leivaturg on alati Ukraina A

ntimonopoli K

omitee range kontrolli all, kes koos

majandusm

inisteeriumiga iga nädal jälgib ja suunab leivatoodete hindasid.

�Leivaturg sõltub suuresti nisu-

ja jahuturu mahust ning hinnatasem

est. 2006. aastal toimus

märkim

isväärne jahu hinna tõus, mille põhjustas jätkuv saagim

ahtude vähenemine ja

seadusandluse pehmus, järeleandlikkus. H

innatõus jätkub nähtavasti ka järgnevatel

aastatel.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

62

Leivatoodete tarbimine ja hinnatasem

e näited

Source

: GfK Consumer S

can

18%42381

35984tu

hat eu

rot

Kasvu

määr

20062005

Tarb

imin

e(K

iiev)

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

Ukraina

2.95P

shenichnyy(K

yiv-Khlib)

Ukraina

2.77P

shenichnyy(K

yiv-Khlib)

kõige odavam

Ukraina

3.90B

aton(K

yiv-Khlib)

Ukraina

2.80B

aton (Kyiv-K

hlib)suure m

üügipinnagasai

leib

To

od

e

suure m

üügipinnaga (ka kõige odavam

)U

kraina2.20

Ukrainskiy

(Kyiv-K

hlib)U

kraina1.82

Ukrainskiy

(Kyiv-K

hlib)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

63

Põhitegijad leivatoodete turul

Leib ja leivatootedS

avService-C

enter Ltd.

Poolvalm

is külmutatud leivatooted

(McD

onalds’ivarustaja)

UspotLtd.

Poolvalm

is külmutatud leivatooted

JahnG

eneral products Ukraine Ltd.

Poolvalm

is külmutatud leivatooted

Mantinga

Ukraine Ltd.

Imp

ord

itud

too

de

Nim

iK

iievi leivatoo

dete im

po

rtijateT

OP

(2006)

28500H

libokombinatN

o12, KyivH

libJS

C

subsidiary

35500H

libokombinatN

o11, KyivH

libJS

C

subsidiary

59500H

libokombinatN

o10, KyivH

libJS

C

subsidiary

To

otm

ismah

t (to

nn

i)N

imi

Kiievi leivato

od

ete too

tjateT

OP

(2006)

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

Saia-leivatooted

Tarbijauuringu tulem

used

65

Saia-leivatoodete ostm

issagedus(kõik vastajad, n=

624)

1822

18

2223

21

19

7

7 3

2 9

6

10

24

Iga päev5-6 korda nädalas3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas2-3 korda kuuskord kuus või harvemei ole ostnudei oska öelda

SA

I

LE

IB

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

66

Millisel kujul eelistatakse saia-leivatooteid osta?

(% nendest, kes ostavad saia-leivatooteid, n=

605)

Ka

s T

e o

sta

te k

õig

e s

ag

ed

am

ini p

ake

nd

atu

d

võ

i pa

ke

nd

am

ata

saia

-leib

a?

16

%43

%

41

%

pa

kend

atud

pa

kend

am

ata

mõ

lem

aid

võrd

selt/ e

i ole

vahe

t

Ka

s T

e o

sta

te k

õig

e s

ag

ed

am

ini v

iiluta

tud

võ

i v

iiluta

ma

ta s

aia

-leib

a?

8%

55

%

37

%

viilutatud

viilutam

ata

mõ

lem

aid

võrd

selt/ e

i ole

vahe

t

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Maiustused

Peam

ised tootjad, hulgimüüjad ja

importijad

68

Maiustused -

I

�M

aiustuste tarbimine K

iievis 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga tõusis 10% m

ahult ja 44% rahaliselt

väärtuselt. Käibelise kasvu põhjuseks võib pidada järgnevaid faktoreid :

�hindade tõus;

�kasvanud nõudlus kallim

a hinnasegmendi m

aiustuste järele.

�2006. aasta lõpuks jõudis m

aiustuste turg peaaegu küllastuspunkti ja selles valdkonnas on praegu tihe

konkurents.

�70 %

tootmisest ja 2/3 ekspordist katavad üheksa suurim

at firmat.

�T

ootjad orienteeruvad ümber m

adala hinnaga toodetelt kõrge kvaliteediga, kuid seega ka kallimatele

toodetele, eriti šokolaadimaiustustele.

�Š

okolaadimaiustuste turg on kaetud piiratud arvu põhitegijatega ja sellele turule on raske siseneda.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

69

Maiustused -

II

�K

ondiitritoodete segment on kasvult teisel kohal ja nõudlus selle rühm

a toodete suhtes tõuseb veelgi,

kuigi aeglasemalt kui šokolaadim

aiustuste turu puhul.

�K

ondiitritoodete turul ei ole selgesti eristuvaid liidreid ja sisenemine sellele turule on võim

alik.

�K

aramellim

aiustuste segment on languses nii tarbim

ises kui ka tootmises.

�M

aiustuste turg sõltub oluliselt nisu ja jahu, suhkru ning piima

tootmism

ahtude ja hindade tasemest.

Sam

uti on oluline mõjutaja m

aailma kakao hind.

�2007. aastal tõusid kõigi toorainete hinnad, m

is viis maiustuste

hinna samuti tõusule.

�S

ellegipoolest kõik tootjad kinnitavad, et selle turu kasumlikkus on m

ärkimisväärne, eriti

šokolaadimaiustuste segm

endis.

�P

eamised tootjad eelistavad om

a tooteid ise suunata jaekaubandusse. Suured rahvusvahelised

ettevõtted loovad Ukrainas esinduskontoreid ja tegutsevad läbi nende.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

70

Maiustuste tarbim

ine ja hinnataseme näited

69453

2006

44%

Kasvu

määr

2005K

asvu

määr

20062005

4833910%

2543923105

Su

mm

a (tuh

at euro

t)K

og

us (to

nn

i) Tarb

imin

e(K

iiev)

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

küp

sised

To

od

ekõige odavam

suure m

üügipinnagaU

kraina8.76

Roshen

Ukraina

8.83K

orovka(N

/A)

Ukraina

7.78B

iscuitchocolate (K

harkivbiscuit factory)

Ukraina

8.83K

orovka(N

/A)

Pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

Pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

71

Põhitegijad m

aiustuste turul

29884R

oshenS

weets C

orp. subsidairy

598A

skanijaLtd.

996W

rigley-Ukraine Ltd.

3586K

lovLtd.

4383N

estle Ukraine Ltd.

13946F

erreroU

kraine Ltd.

Imp

ord

i mah

t(tu

hat eu

rot)

Nim

i

Kiievi m

aiustu

steimp

ortijate

TO

P 5 (2006)

150V

.I.K. Ltd.

150A

ctive Ltd.

1500A

ble Co Ltd.

2500B

MB

Com

pound Ltd.

50000K

arl Marks S

weets F

actory C

JSC

To

otm

ismah

t(to

nn

i)N

imi

Kiievi m

aiustu

stetoo

tjateT

OP

(2006)

Su

urim

ad

imp

ortija

d 2

00

6 osa rahalisest väärtusest

Holland4%

Prantsusm

aa3%

Belgia2%

Muu

8%

Itaalia4%S

aksamaa

13%

Poola

31%

Venem

aa35%

Allikas. U

kraina Riiklik S

tatistikaamet

Mahlad

Peam

ised tootjad, hulgimüüjad ja

importijad

73

Mahlad

�M

ahlade tarbimine K

iievi leibkondades kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga mahult 43%

ja

rahalises väärtuses 56%.

�K

iievis müüdavad m

ahlad on tootnud Ukraina tootjad, nagu näiteks

Sandora, kellele kuulub 40%

Ukraina m

ahlaturust (kaubamärgid S

andora, Novyy S

ad, Sadochok); JV

Vitm

ark Ukraina, kellele

kuulub 18% turust (kaubam

ärgid Jaffa, Sokko, N

ash Sik); JS

C E

rlan(kaubam

ärk Biola) ja JS

C

Vinnifruit(kaubam

ärk Vinni).

�K

iievis on mahlatootm

ine nõrk –ainus, kes 2006. aastal K

iievis mahla tootis, oli JS

C beebitoidu tehas

Salus.

�95%

mahlatoodetest U

kraina turul moodustab kohalike tootjate toodang. K

iievi mahlaturu olukord on

sarnane Ukraina tervikliku m

ahlaturu olukorraga.

�V

iimastel aastatel on suurem

ad jaeketid hakanud müüm

a mahlu om

a jaebrändi nime all. 2006. aastal

tõid jaebrändi all mahlad turule F

ozzy Group ja F

urshet. Ka M

etro plaanib hakata jaebrändi all

mahlasid tootm

a 2007. aastal.

�2007. aastal om

andas PepsiC

o670 m

iljoni dollari eest Ukraina m

ahlatootmise liidri S

andora. Võib

väita, et ühe protsendi Ukraina m

ahlaturu hind on 16 miljonit dollarit.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

74

55%19286

1243643%

29582070

Kasvu

m

äär2006

2005K

asvu

määr

20062005

Su

mm

a (tuh

at euro

t)K

og

us (tu

hat d

ekaliitrit)

Tarb

imin

e(K

iiev)

Mahlade tarbim

ine ja hinnataseme näited

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

Ukraina

5.75S

andoraU

kraina4.51

Dobryy

(Coca-C

ola)K

õige odavam

Ukraina

5.75S

andoraU

kraina5.49

Prem

ia (Nidan)

suure m

üügipinnaga100%

mah

l

mah

lajoo

gid

, n

ektarid

To

od

ekõige odavam

suure m

üügipinnagaU

kraina5.10

Jaffa (Vitm

ark)U

kraina5.19

Soki U

krainy(V

inni Fruit)

Ukraina

5.10Jaffa (V

itmark)

Ukraina

4.31S

adochok(S

andora)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1kg

Mark (to

otja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

75

598C

oncentrate Trading Ltd

598U

zbekPlodO

bochTorg

Ltd

598R

oshenS

weets C

orp subsidiary

1395M

CT

Region Ltd

1793S

andans, Lebedjahnskcannery

factory subsidiary

Imp

ord

i mah

t(tu

hat eu

rot)

Nim

i

Kiievim

ahlaim

po

rtijateTO

P 5 (2006)

5S

alusJS

C, beebitoidu tehas

To

otm

ismah

t(to

nn

i)N

imi

Kiievi m

ahlato

otjate

TO

P (2006)

30000N

idan+ Ltd.

37000V

innifruitJSC

71000E

rlanC

JSC

186000V

itmark-U

kraine Ltd.

336000S

andora

To

otm

ismah

t (ton

ni)

Nim

i

Ukrain

am

ahlato

otjate T

OP

5 (2006)

Põhitegijad m

ahlade turul

Su

urim

ad im

po

rtijad, 2006

osa rahalisest väärtusestM

uu12

%H

ispaa

nia4%

Ho

lland

5%

Iisrae

l5

%Poo

la5

%

US

A5%

Azerbaija

n8%

Itaalia11

%

Hiin

a13

%

Ven

emaa

32%

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

Mahlad

Tarbijauuringu tulem

used

77

Mahla ostm

issagedus(kõik vastajad, n=

624)

31

4

26

27

22

24

24

15

16

13

281

14

Iga päev5-6 korda nädalas

3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas

2-3 korda kuuskord kuus või harvem

ei ole ostnudei oska öelda

mah

lajoo

gid

,

nektarid

100% m

ahl

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

78

Mahla

ostjaskonna suurus –soo, vanuse ja

sissetuleku lõikes (nende %, kes ostavad toodet vähem

alt kord nädalas)

0%10%

20%30%

40%50%

60%

100% m

ahlm

ahlajoogid, nektarid

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

79

Mahlam

arkidespontaanne tuntus

(% nendest, kes ostavad m

ahla, n=573)

19

18

16

14

9

54432111111

39

47

32

55

34

3030

23

31

20

24

14

88

6

4

2

0%10%

20%30%

40%50%

60%70%

80%

esimesena

spontaannetuntus kokku

Santal

Ridna M

arka

muu

ei oska öelda

Da!

Dobryi

Soki U

krainy

Mriya

Moya sem

ya

Rich

Dar

Vinni

Jaffa

Sandora

Biola

Sadochok

Odessa B

aby Food C

annery

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

80

Mahlam

arkide eelistus vanusegruppide lõikes (%

nendest, kes ostavad mahla)

25 –44 (n

=225)

muu

Ridna M

arka

KO

KK

U (n

=573)

Mriya

Dobryi

Santal

Da!

ei oska öelda

45 –74

(n=

211)15 –

24 (n=

136)

Sandora

Sadochok

Odessa B

aby Food C

annery

Soki U

krainy

Rich

Jaffa

Biola

Dar

Vinni

Moya sem

ya

1821

27

1012

22122111

2023

19

13

56322121114

28

19

1313

443411111112

7

22

21

18

12

643321114

1

1

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Karastusjoogid

Peam

ised tootjad, hulgimüüjad ja

importijad

82

Karastusjoogid

�K

arastusjookide tarbimine püsib K

iievis stabiilsel tasemel, ulatudes um

bes 31 miljoni liitrini. K

uigi

tootmine nii K

iievis kui ka Ukrainas kasvab um

bes 5% aastas, siis on see tingitud tegelikult

toodete pakkumise paranem

isest ja tarbimise kasvust piirkondlikel turgudel.

�K

iievi turul on esindatud peaaegu kõik Ukraina tootjad. Liidrirollis on sellised tootjad nagu C

oca-

Cola, JS

C O

bolon, JSC

Rosinka ja JS

C E

rlan.

�K

arastusjookide import on peam

iselt energiajookide ja jääteede osas.

�P

eamiste im

portijate hulgas on Coca-C

ola Joogid Ukraina (kaubam

ärk Burn), Jahn G

eneral

Products U

kraina ja alates 2006. aasta juunist ka Red B

ull Ukraina (kaubam

ärk Red B

ull).

�2007. aastal tehti aktiivset reklaam

ikampaaniat sellistele energiajookidele nagu B

urn ja Red B

ull,

aga kuna nende toodete hinnad on küllaltki kõrged, siis ei olnudneed kam

paaniad kuigi edukad.

�2007. aastal om

andas Orangina G

roupK

iievi tootja JSC

Rosinka, sam

uti omandas P

epsiCo ühe

Ukraina peam

ise mahlatootja S

andora. Liitumised võivad põhjustada konkurentsiolukorra

karmistum

ise karastusjookide turul.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

83

Karastusjookide tarbim

ine ja hinnataseme näited

12%11133

99121%

31123077

Kasvu

määr

20062005

Kasvu

määr

20062005

Su

mm

a (tuh

at euro

t)K

og

us (tu

hat d

ekaliitrit)

Tarb

imin

e(K

iiev)

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

Ukraina

1.69P

an Ivan Zhytniy

(Logos)U

kraina2.24

Drevnekievskiy

(Rosinka)

kõige odavam

Ukraina

2.57D

revlianskyy Klasychnyy

(Ridna M

arka)U

kraina3.12

Lvivskiy (P

ersha pryvatna brovarnya)suure m

üügipinnagakali

Ukraina

1.54F

ruktime

(Coca-C

ola)U

kraina2.08

Biola-Lim

onad(R

osinka)kõige odavam

Ukraina

2.99S

chweppes

(Coca-C

ola)U

kraina2.82

Baikal, B

on Boisson

(Bon B

oisson)suure m

üügipinnagatrad

itsioo

nilin

e lim

on

aad

pu

delivesi T

oo

dekõige odavam

suure m

üügipinnagaU

kraina2.81

BonA

qua(C

oca-Cola)

Ukraina

1.59B

onAqua (C

oca-Cola)

Ukraina

1.85M

orshynska(M

orshynm

ineral w

ater plant "Oskar“)

Ukraina

1.47O

bolon

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1 l

Mark (to

otja)

Pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1 l

Mark (to

otja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

84

Põhitegijad karastusjookide turul

3387Jahn

General P

roducts U

kraine Ltd.

32T

AK

Entr.

139F

irma “D

isna”Ltd.

996R

ed Bull U

kraine Ltd

9165C

oca-Cola B

everages U

kraine

Imp

ord

imah

t(tu

hat eu

rot)

Nim

i

Kiievi karastu

sjoo

giim

po

rtijateT

OP

(2006)

4500O

rlanC

JSC

2500D

P F

astivbrew

ery (Obolon’

subsidairy)

7500R

osunkasoft-drinks plant

11500O

bolon’brewery C

JSC

23500C

oca-Cola B

everages Ukraine

To

otm

ismah

t(tu

hat d

ekaliitrit)N

imi

Kiievi karastu

sjoo

gito

otjate

TO

P (2006)

9500P

anda PF

11500O

bolon’brewery C

JSC

16500S

esaC

JSC

16500E

rlanC

JSC

23500C

oca-Cola B

everages Ukraine

To

otm

ismah

t

(tuh

at dekaliitrit)

Nim

i

Ukrain

a karastusjo

og

itoo

tjateT

OP

5 (2006)

Su

urim

ad karastu

sjoo

kide im

po

rtijad, 2006

osa rahalisest väärtusest

Muu

2%Itaalia3%

Saksam

aa20%V

enemaa

37%

Prantsusm

aa38%

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet

Karastusjoogid

Tarbijauuringu tulem

used86

Karastusjookide ostm

issagedus (kõik vastajad, n=

624)

6

31

7

2

11

9

4

11

34

26

7

56

18

26

12

1213

8

17

32

2022

8

18

42

5957

11

18

Iga päev5-6 korda nädalas

3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas

2-3 korda kuuskord kuus või harvem

ei ole ostnudei oska öelda

gaseerim

ata pu

uviljam

aitselised jo

og

id

jäätee

kali

gaseeritu

d ja m

aitsestatud

karastusjo

og

id

pu

delivesi

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

87

Karastusjookide ostjaskonna suurus –

soo, vanuse ja sissetuleku lõikes (nende %

, kes ostavad toodet vähemalt kord nädalas)

0%10%

20%30%

40%50%

60%70%

80%

gaseeritud ja maitsestatud karastusjoogid

gaseerimata puuviljam

aitselised karastusjoogidkalipudelivesijäätee

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK88

Karastusjoogim

arkidespontaanne tuntus

(% nendest, kes ostavad karastusjooke, n=624)

1414141010

764432222221111111111

444343

5640

444447

4427

4641

2523

1913

3425

1814131211

763

141411101098776665544311

esimesena

spontaannetuntus kokku

Borjom

iS

priteS

ophia Kievskaia

Påpsi

ObolonF

antaM

orshinska

Yurske D

zhereloP

errierO

rdanaA

laskaY

aryloN

arzanY

uventaP

rozoraM

irindaB

on Boisson

Calipso

Polyana K

upelN

esteaK

uyalnikS

chweppes

Staryy M

irgorodP

olyana Kvasova

Truskavetskaya

Prem

ieraB

iīląLuzhanska

BonA

quaO

bolonM

irgorodskaC

oca-Cola

Zhivchik

muu

Evian

Vittel

NabeglaviE

koline

7Up

Kuyalnik

Sorochinskaya

Fruktim

eE

ssentukiV

innifrut

Rosinka

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

http://ww

w.rosinka.ua

89

Karastusjoogim

arkide eelistus vanusegruppide lõikes (%

nendest, kes ostavad karastusjooke –andm

ed on ainult 10 liidermargi kohta)

15 –24 (n

=143)

Luzhanska

Fanta

Sophia K

ievskaia

Obolon

Morshinska

Coca-C

ola

BonA

qua

Zhivchik

Mirgorodska

Rosinka

KO

KK

U (n

=624)

45 –74 (n

=145)

25 –44 (n

=237)

19

1114

27

24

13

98

55

24

24

19

13

1112

11

10

85

25

23

22

11

7

13

12

868

23

21

19

15

1212

11

9

66

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

JäätisP

eamised tootjad, hulgim

üüjad ja im

portijad

91

Jäätis

�Jäätise tarbim

ine Ukrainas on ekspertide arvates 2,5 kg inim

ese kohta. Kiievis tarbitakse kokku 6733

tonni jäätist.

�Jäätiseturg on suuresti sõltuv ilm

aoludest. 2006. aastal oli jäätiseturul seisak, sest suvi oli külm ja

nõudlus seetõttu vähenes. 2007. aastal ennustatakse tarbimise kasvuks U

krainas 5-10% koguselt ja

20% rahalise väärtuse m

õttes.

�H

innad kasvavad seetõttu, et toimub nihe m

adala hinnatasemega jäätistelt kõrgem

a hinnatasemega

jäätistele (keskmise hinnasegm

endi osakaal on tähtsusetu) ning ka seetõttu, et piima hind kasvab.

�K

iievis on importjäätiste hulk suurem

kui Ukrainas üldiselt, põhiim

portija on Nestle F

ood. Kogu

importtoodang kuulub kõrgem

asse hinnasegmenti.

�T

eine trend Ukraina jäätiseturul on ulatuslik tootjate liitum

ine, et ellu jääda ja laiendada oma

müügiareaali.

�K

aks suurt Ukraina firm

at liitusid juba 2007. aasta alguses ja koondumist ennustatakse ka edaspidi.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

92

Jäätise hinnatasemed

--

-U

kraina11.63

Chunga-C

hanga

(Yuriya-F

ortuna)

suure m

üügipinnaga (ka kõige odavam

)p

ulg

ajäätis

Ukraina

17.50P

lombir (R

ud)U

kraina17.22

Liuks

(Zhytom

yrdairy factory)

kõige odavam

Ukraina

17.50P

lombir (R

ud)U

kraina17.56

Plom

bir 100% (R

ud)suure m

üügipinnaga

jäätis briketin

a

Ukraina

14.57Lasunka (Lasunka)

Ukraina

18.00P

lombir G

erkules (Gerkules)

kõige odavam

Ukraina

15.71R

ud (Rud)

Ukraina

18.43P

lombir 100%

(Rud)

suure m

üügipinnagajäätis ko

on

uses

perejäätised

To

od

e

kõige odavam

suure m

üügipinnagaU

kraina13.42

Gerkules (G

erkules)U

kraina15.08

Slastiona P

lombir

(Gerkules)

Ukraina

9.07Laska (Laska)

Ukraina

12.09P

lombir 100%

(Rud)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1

kg

Mark (to

otja)

Pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1

kg

Mark (to

otja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

93

Põhitegijad jäätiseturul

24F

lesh Ent.

24H

libnyjDar Ltd.

120K

yivTelecom

Ltd. (Baskin R

obbins)

279Im

periyaH

oloduLtd.

996T

rade House Lasunya

Ltd (Nestle)

Imp

ord

i mah

t(tu

hat eu

rot)

Nim

i

Kiievi jäätiseim

po

rtijateT

OP

5 (2006)

30A

lfa Ltd.

15003 V

edmedya

Ltd.

1500R

os’, Holodokom

binatNo4

subsidiary

To

otm

ismah

t(to

nn

i)N

imi

Kiievi jäätiseto

otjate

TO

P (2006)

Kiievi to

otjate o

sakaal 20% p

iires Kiievis

Su

urim

ad

jää

tise

imp

ortija

d, 2

00

6

osa rahalisest väärtusest

Belgia1%

Prantsusm

aa18%

Saksam

aa21%

Venem

aa60%

Su

urim

ad

Uk

rain

a jä

ätis

eto

otja

d, 2

00

6

osa tootmises (new

spaper Business #35, 27.08.07)M

uu

31

%

Ru

d' C

omp

an

y (Z

hitom

ir)1

6%

La

sun

ka Ltd

. (D

nip

rop

etro

vsk)

16

%

Firm

a "L

aska

" (K

irovo

gra

d)

9%

Tro

yand

a Ltd

. 5

%

Lug

an

skho

lod

C

om

pan

y7

%L

'viv H

lad

oko

mb

ina

t8

%Ge

rkule

s C

JSC

(D

one

tsk)8

%

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet

http://ww

w.troianda.ua

JäätisT

arbijauuringu tulemused

95

Jäätise ostmissagedus

(kõik vastajad, n=624)

44

11

25

7

21

15

10

38

19

371

16

Iga päev5-6 korda nädalas

3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas

2-3 korda kuuskord kuus või harvem

ei ole ostnudei oska öelda

jäätise tarbim

ine talveku

ud

el

jäätise tarbim

ine viim

ase 3

kuu

joo

ksul

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

96

Jäätise ostjaskonna suurus –soo, vanuse ja

sissetuleku lõikes (nende %, kes ostavad toodet vähem

alt kord nädalas)

0%10%

20%30%

40%50%

60%

jäätise tarbimine viim

ase 3 kuu jooksul

jäätise tarbimine talvekuudel

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

97

Millisel kujul eelistate jäätist osta?

(% nendest, kes ostavad jäätist, n=

505)

65

54

43

37

24

21

20

18

16

13

0%10%

20%30%

40%50%

60%70%

80%

kaalujäätis

plastik -või papptuutu

glasuuriga silinder/toruke

väike glasuuriga brikett

jäätisetort/rull

brikett (vahvlitega) fooliumis

vahvlikoonus/toruke

plastkarp/ämbrike

pulgajäätis

vahvlitops

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

98

Jäätise markide/tootjate spontaanne tuntus

(% nendest, kes ostavad jäätist, n=

505)

28

23

12

10

64322

10

34

45

26

2121

1717

14

3

20

esimesena

spontaannetuntus kokku

ei oska öelda

muu

Laska

Millenium

Troyanda

Nestle

Rud

Lasunka

3 Vedm

edi(Kiievi tootja R

os)

Gerkules

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

http://ww

w.rud.ua/ua/

http://ww

w.lasunka.com

/

99

Jäätisemarkide eelistus vanusegruppide lõikes

(% nendest, kes ostavad jäätist)

25 –44 (n

=203)

KO

KK

U (n

=505)

45 –74 (n

=179)

15 –24 (n

=123)

Lasunka

Tri M

edvedia

Gerkules

Troianda

Laska

Rud

Nestle

ei oska öelda

muu

Millenium

24

21

1011

9

43

7

12

27

27

11

656

222

16

2024

758

3233

29

2424

977

3233

19

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Maitseained

Peam

ised tootjad, hulgimüüjad ja

importijad

101

Maitseained

�K

iievi leibkondades tõusis maitseainete tarbim

ine 2006. aastal võrreldes

2005. aastaga 13% koguselt ja 24%

rahalises väärtuses. Kasv on olnud kaks

korda kiirem kui U

krainas üldiselt.

�2006. aastal oli U

kraina tootjate toodangu osakaal maitseainete turul 81,9%

,

ülejäänud 18,1% m

oodustab importkaup.

�S

uurimad U

kraina maitseainete tootjad on K

amis P

ripravy Ltd (kaubamärk

KA

MIS

), Ekotehnika-M

Ltd (kaubamärk E

ko), Roshen C

orporation

(kaubamärk M

riya), Nestle U

kraina (kaubamärk T

orchin).

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

102

Maitseainete tarbim

ine

24%1225

99213%

352312

Kasvu

määr

20062005

Kasvu

määr

20062005

Su

mm

a (tuh

at euro

t)K

og

us (to

nn

i)

Tarb

imin

e(K

iiev)

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

Ukraina

29.47T

orchyn (Torchyn P

roduct)U

kraina16.90

Mivina (M

ivina)kõige odavam

Ukraina

29.47T

orchyn (Torchyn P

roduct)U

kraina49.50

Prem

ia(F

ozzy Group)

suure m

üügipinnagam

aitseaine T

oo

de

pärito

lu

Hin

d

(UA

H)

per

1kgM

ark (too

tja)p

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1kgM

ark (too

tja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

Maitseained

Tarbijauuringu tulem

used104

Millisel kujul eelistatakse m

aitseaineid osta? (%

nendest, kes on viimase 6 kuu jooksul ostnud m

aitseaineid, n=444 e 71% kogu valim

ist)

Millis

eid

ma

itsea

ine

id T

e o

sta

te k

õig

e

sa

ge

da

min

i?

70

%

26

%

4%

ma

itseaine

seg

udm

aitse

aine

id e

rald

i/ seg

am

ata

ei o

ska ö

eld

a

Millis

t tüü

pi m

aits

ea

ine

id T

e o

sta

te k

õig

e

sa

ged

am

ini?

95

%

3%

2%

kuivaine

kujul ma

itsea

ined

ved

ela

l kujul ma

itsea

ined

ei o

ska ö

eld

aInfoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

105

Maitseainem

arkidespontaanne tuntus

(% nendest, kes ostavad m

aitseaineid, n=444)

28

17

14

98653221113

43

33

42

32

28

25

19

15

11

9

4

12232

11

0%10%

20%30%

40%50%

60%70%

80%

esimesena

spontaannetuntus kokku

muu

Cykoria

Galeo

Kotanyi

Arom

iks

Divall

Arrod

ei oska öelda

Santa M

aria

Kam

is

Mriya

Vegeta

Eco

Knorr

Torchin P

rodukt

Arom

atika

Mivina

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

106

Maitseainem

arkide eelistus vanusegruppide lõikes (%

nendest, kes ostavad maitseaineid)

KO

KK

U (n

=444)

muu

15-24 (n=

87)

Kotanyi

Arom

iks

Divall

Arrod

ei oska öelda

45-74 (n=

181)25-44

(n=

175)

Arom

atika

Torchin P

rodukt

Mivina

Mriya

Vegeta

Knorr

Eco

Kam

is

Cykoria

Galeo

44

27

16

141616

6

211111

9

3434

21

17

1316

778532111

6

36

29

1615

13

810

547

1112

10

37

31

18

15

14

12

8555

11

8

1

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Alkohol

Peam

ised tootjad, hulgimüüjad ja

importijad

108

Alkohol -

I

�A

lkoholi tarbimine on pidevalt tõusnud kuigi tõusu suuruse m

äär langeb. 2006. aastal oli tõus 21%

koguse ja 48% rahalises väärtuses.

�P

iirituse baasil joogid on populaarsemad kui näiteks vein ja šam

panja, kuid nende kahe grupi vahel

esinevad kõikumised vastavalt hooajale. H

iliskevadel ja suvel väheneb piirituse baasil toodetud jookide

tarbimine ja õlle ning veini tarbim

ine suurenevad.

�K

iievlasedkalduvad ostm

a kallimat alkoholi. K

õrgkvaliteedilise alkoholi –viski, kallid im

portveinid –

müük kasvab küll kiirem

ini kui üldine turg, kuid need joogid moodustavad endiselt alkoholi

müügikogusest vaid tühise osa.

�V

iinaturg on Ukrainas kaetud kohalike suurtootjatega ja m

ingi osa moodustavad ka V

enemaa tooted.

Venem

aa viina hulgimüük käib üldiselt läbi U

kraina tootjate.

�E

kspertide arvamuse kohaselt jõudis bränditurg 2007. aasta alguses küllastuse tasem

ele. Brändi

pakkujad on peamiselt U

kraina tootjad. Kuna 2006. aastal oli V

enemaale eksportim

ine piiratud, siis

imporditi G

ruusia brändit suures koguses hoopis Ukrainasse, see aga suurendas konkurentsi alkoholi

keskmises hinnaklassis.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

109

Alkohol -

II�

Veini ja šam

panja tarbimine tundub olevat nõrk varustam

ise muutuste tõttu. N

äiteks kasvas

2006.aastal märkim

isväärselt viinamarjaveini tarbim

ine, 2004-2005 oli kasvumäär olnud

nullilähedane. Kasv oli seotud M

oldova ja Gruusia veinide im

portpiirangutega Venem

aale, mis

viis nende importim

iseni Ukrainasse.

�M

adala hinnaklassiga veini ja šampanja segm

ent on täielikult kaetud kohalike tootjatega.

Keskm

ise hinnaklassi (2-5 EU

R pudeli kohta) segm

endis üritavad Moldaavia veinitootjad

võistelda Ukraina tootjatega. K

õrgema hinnaklassiga veinide puhul (8-24 E

UR

pudeli kohta) ei

ole turul mingeid olulisi geograafilisi piiranguid.

�V

alitsus reguleerib karmilt alkoholiturgu. R

egulatsioonimeetm

ed on:

�üsna kõrged im

portmaksud piiritusele ja alkoholile

�alkoholi aktsiisim

aks

�load alkoholi tootm

iseks ja levitamiseks

�reklaam

ipiirangud.

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

110

Alkoholi tarbim

ine

48%28161

1908721%

717592

Kasvu

määr

20062005

Kasvu

määr

20062005

Su

mm

a (tuh

at euro

t)K

og

us (tu

hat d

ekaliitrit)

Tarb

imin

e(K

iiev)

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

Ukraina

28.76M

edoff (Soyuz V

ictan)U

kraina17.64

Vdala

kõige odavam

Ukraina

29.34U

krainkaU

kraina34.36

Hortitsa

suure m

üügipinnagaviin

Ukraina

8.73R

om-K

ola (Obolon)

Ukraina

8.82B

randy-Cola (R

osinka)kõige odavam

Ukraina

12.09Longer (S

oyuz Victan)

Ukraina

11.18S

hake (Novi N

apoi)suure m

üügipinnagakerg

ed

gaseeritu

d

alkoh

oliko

kteilid

liköö

r, mag

usad

n

apsid

To

od

esuure m

üügipinnagaIirim

aa147.29

Bailey’s (R

& B

Bailey)

Ukraina

12.48V

yshnya Vdala

(Vdala)

pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1 l

Mark (to

otja)

Pärito

luH

ind

(U

AH

) p

er1 l

Mark (to

otja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

111

Põhitegijad alkoholiturul

598D

olmart-U

kraine

1195O

rlando Ltd.

1195W

hiteNaw

er-Ukraine Ltd.

7571B

ayadera-Import Ltd.

7571P

ernodR

icardU

kraine Ltd.

Imp

ord

i mah

t(tu

hat eu

rot)

Nim

i

Kiievi alko

ho

liimp

ortijate

TO

P 5 (2006)

1500S

tolychnyjšampanjatehas

150S

tolychnyjstandart

750R

osinkakarastusjoogitehas

850K

nyazhyjgrad Ltd.

2500O

bolon’õlletehas

To

otm

ismah

t(tu

hat d

ekaliitrit)N

imi

Kiievi alko

ho

litoo

tjateT

OP

(2006)

3750Z

latogorLtd.

5400LIK

Ltd.

11450N

emiroffC

ompany

14500S

ojuzV

iktanLtd.

15000Im

age Holding A

PS

(TM

H

ortiza)

To

otm

ismah

t (tu

hat d

ekaliitrit)N

imi

Ukrain

aalko

ho

litoo

tjate TO

P 5 (2006)

Su

urim

ad a

lko

ho

liimp

ortija

d, 20

06

osa rahalisest väärtusest

Gruusia8%

Venem

aa6% Š

veits6%

Muu

10%

Prantsusm

aa12%

Iirimaa

14%

Arm

eenia20%

Inglismaa

24%

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet

Alkohol

Tarbijauuringu tulem

used

113

Alkohoolsete jookide ostm

issagedus (kõik vastajad, n=

624)

21

5

11 1421111

25

1

9

8

7432

20

8

26

12

1526

10

8

12

32

40

2020

47

49

27

58

21

5756

21

37

621

1619

Iga päev5-6 korda nädalas

3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas

2-3 korda kuuskord kuus või harvem

ei ole ostnudei oska öelda

liköö

r,mag

usad

nap

sid

mu

ud

kang

ed alko

ho

olsed

joo

gid

vein

lahjad

gaseeritu

d ko

kteilid-jo

og

id

välismaise p

äritolu

ga õ

lu

kod

um

aise pärito

lug

a viin

imp

ortviin

kod

um

aise pärito

lug

a õlu

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

114

Alkohoolsete jookide ostjaskonna suurus –

soo, vanuse ja sissetuleku lõikes(nende %

, kes ostavad toodet vähemalt kord nädalas, n =624)

5

0%5%

10%15%

20%25%

30%35%

40%45%

50%55%

60%65%

70%

lahjad gaseeritud kokteilid-joogid kodum

aise päritoluga õluvälism

aise päritoluga õluveinliköör, m

agusad napsidkodum

aise päritoluga viinim

portviinm

uud kanged alkohoolsed joogid

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

115

Alkohoolsete jookide tootjate/m

arkide spontaanne tuntus (%

kõigist vastajatest, n= 624)2324

432333232111111111

36

34

141414

11

101011

910

776655555

Kh

ortytsya

Ne

miro

ff

Me

doff

Kob

levo

SV

Bile

nka

Zolo

ta Am

fora

Shu

stov

Khlib

nyy da

r

Me

rna

ya

Mya

gkov

Vinode

l

Ko

ktebe

l

Ts

elsij

Olim

p

Sto

letov

5 ka

pel

Bla

gov

So

yuz-V

iktan

Zaka

rpa

tskyy

esimesena

spontaannetuntus kokku

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Õlu

Peam

ised tootjad, hulgimüüjad ja

importijad

117

Õlu

�Õ

lletarbimine 2006. aastal oli võrreldes 2005. aastaga enam

-vähem sam

a suur 1

�E

kspertide arvamuse alusel kasvas 2006. aastal U

kraina õlleturg 2,4%. 2007. aastal pole oodatud

langust esinenud ja Kiievi õllem

üük kasvab umbkaudu 15%

.

�K

iievi õlleturgu valitsevad neli Ukraina tootjat –

SU

N Interbrew

Ukraina, O

bolon’, BB

H ja S

armat.

Need firm

ad konkureerivad jõuliselt läbi erineva turundustegevuse.

�P

eaaegu kõik väikesed firmad on K

iievi turult välja tõrjutud, kuna ei suudeta võistelda madalam

ate

turunduseelarvete tõttu suurte firmade reklaam

ikampaaniatega.

�K

iievi jaekaubanduskettides on õllemüügi osa kaks korda kõrgem

kui Ukrainas. K

ui Ukrainas üldiselt

on õllemüügi osakaal kogu jaem

üügis 10% lähedal, siis K

iievis onsee ligikaudu 20%

.

�K

iievi turg erineb suuresti riiklikust turust hinna segmentide tõttu –

Kiievis on superpreem

iumsegm

endi

müük kaks korda kõrgem

, kvaliteetsete puhul ületab Kiievi tase kogu riigi taset 50%

, keskmise

hinnaklassi müük jääb riiklikule tasem

ele ja madala hinnaklassi tooted on K

iievis kaks korda vähem

nõutud.

1 Andmed hõlmavad ainult to

odete

tarbimist k

odus le

ibkondade poolt

Infoallikas: GF

K U

kraina kirjutuslaua-uuring

118

Õlle tarbim

ine ja hinnataseme näited

13%11747

103720%

16761678

Kasvu

määr

20062005

Kasvu

määr

20062005

Su

mm

a (tuh

at euro

t)K

og

us (tu

hat d

ekaliitrit)

Tarb

imin

e(K

iiev)

*See ta

bel n

äitab ainult k

odus ta

rbimist

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet, R

iiklik Tolliam

et

Ukraina

3.54A

rsenal (Slavutich)

Ukraina

3.76A

rsenal (Slavutich)

kõige odavam

Ukraina

4.60C

hernigivske(S

UN

Interbrew)

Ukraina

5.12C

hernigivske(S

UN

Interbrew)

suure m

üügipinnagaõ

lu

To

od

ep

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1lM

ark (too

tja) P

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1lM

ark (too

tja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

119

Põhitegijad õlleturul239

Bar Im

port Ltd.

598D

raft Ltd.

598Interpyvo

Ltd.

1395S

un InterbrewU

kraine JSC

3387T

AK

Entr.

Imp

ord

i mah

t(tu

hat eu

rot)

Nim

i

Kiieviõ

lleimp

ortijateT

OP

5 (2006)

750B

rewery on P

odilCJS

C

15500S

lavutychbrew

ery-soft drinks JS

C

91500O

bolon’brewery C

JSC

To

otm

ismah

t(tu

hat d

ekaliitrit)N

imi

Kiievi õ

lletoo

tjateT

OP

(2006)

11500Lviv

brewery JS

C

16500S

armatC

JSC

31000S

lavutychJS

C

83500S

un InterbrewU

kraine

93000O

bolon’brewery C

JSC

To

otm

ismah

t

(tuh

at dekaliitrit)

Nim

i

Ukrain

a õlleto

otjate

TO

P 5 (2006)

Su

urim

ad

õlle

imp

ortija

d, 2

00

6

osa rahalisest väärtusest

Venem

aa74%

Tšehhi6%

Belgia5%

Saksam

aa5%

Muu

7%

Mehhiko3%

Allikas: U

kraina Riiklik S

tatistikaamet

Õlu

Tarbijauuringu tulem

used

121

Importõlle brändide

spontaanne tuntus (%

kõigist vastajatest, n= 624)

99

4

2

4

221

5

112111000011100

53

6

4

6

84

556

0

431222333311121

1513

1010

8777

5543333333322221

0%10%

20%30%

40%50%

60%

esimesena

veel mainiti

spontaannetuntus kokku

ei oska öelda

Erdinger

New

Castle B

rown A

le

Leffe

Paulaner

PIT

Pilsner

Urquell

Holsten

Gam

brinus

Zipfer

Hoegaarden

Krushovice

Budw

eiser

Warsteiner

Guinnes

Tinkoff

Corona

Gosser

Miller

Zolotaja B

ochka

Kozel

Nevskoe

Bochkarev

Bavaria

Heineken

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

122

ei ole vah

et/ei o

ska öeld

aü

le 7%5-7%

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek inim

ese ko

hta (g

rivnad

es)

Van

us

Su

gu

üle 3000 UA

H

35kuni44

751-1500 UA

H

naine

mees

55 kuni74

kun

i 5%

1501-3000 UA

H

kuni 750 UA

H

45kuni54

25kuni34

15kuni24

KÕ

IK38

34

4344

3636

3339

47

3737

18

Õlle kangus

Kanguse-eelistus

(% neist, kes on ostnud õlut, n=

508)

3943

3536

4345

3536

33

49

38

50

1013

7

11

101212

54

7

20

26

15

1316

1213

12

20

19

17

11

10

6

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Valm

istoitT

arbijauuringu tulemused124

Valm

istoitude hinnataseme näited

Ukraina

9.30C

humak

--

-suure m

üügipinnaga (ka kõige odavam

)p

urg

isalatid, letšo

Eesti

29.76V

ici (Viciunai-N

ordic)U

kraina26.82

Grand

kõige odavam

Venem

aa42.33

Tsezar

(Morozko)

Venem

aa50.07

Tsezar

(Morozko)

suure müügipinnaga

külm

utatu

d p

izza To

od

ep

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1kgM

ark (too

tja)p

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1kgM

ark (too

tja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

http://ww

w.chum

ak.comw

ww

.morozko.ru

125

Valm

istoitude ostmissagedus

(kõik vastajad, n=624)

11111

2632233

10

19

79862

13

17

1013

14

8

6

787575

82

88

1

2

55

73

Iga päev5-6 korda nädalas

3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas

2-3 korda kuuskord kuus või harvem

ei ole ostnudei oska öelda

pakendatud valmistoidud

purgisupid, karbisupid

võileivad (pakendatud)

külmutatud pizzad

salatid (plastkarbis)

hamburgerid, hot-dogid

köögiviljakonservid

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Külm

utatud pizzade osas on

liidrite osas Viciunai-N

ordic

tooted, konkureerides

Venem

aa Morozko pizzadega

126

Valm

istoitude ostjaskond –soo, vanuse ja

sissetuleku lõikes (nende %

, kes ostavad toodet vähemalt 2-3 korda kuus)

0%5%

10%15%

20%25%

30%35%

40%

pakendatud valmistoidud

külmutatud pizzad

purgisupid, karbisupidsalatidham

burgerid, hot-dogidvõileivadköögiviljakonservid

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades

)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Kohv

Tarbijauuringu tulem

used128

Valm

isjahvatatud kohvi hinnatasemed

Venem

aa44.84

Zhokey

(Orim

i Trade)

Poola

32.40E

lite Fort(E

lite Café)

kõige odavam

Venem

aa44.84

Zhokey

(Orim

i Trade)

Tšehhi

63.47Jacobs m

onarch(K

raft

Foods)

suure m

üügipinnagavalm

isjahvatatu

d

koh

v

To

od

ep

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1kgM

ark (too

tja)p

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1kgM

ark (too

tja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A

129

Kohvitarbim

issagedus (kõik vastajad, n=

624)

lahu

stuv ko

hv

valmisjah

vatatud

koh

v/koh

viub

adest

jahvatatu

dko

hv

13

8614

7

11

9

19 16

10

8

4

3832

11

0%

20

%40

%6

0%8

0%

10

0%

4-5 päevas või sagedamini

2-3 korda päevaskord päevas4-6 korda nädalas1-3 korda nädalaspaar korda kuusharvem

iniei tarbi

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

130

Kohvi igapäevase tarbijaskonna suurus –

soo, vanuse ja sissetuleku lõikes (nende %

, kes tarbivad antud kohvisorti vähemalt kord päevas)

0%5%

10%15%

20%25%

30%35%

40%45%

50%

valmisjahvatatud kohv/ kohviubadest jahvatatud

kohv

lahustuv kohv

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

131

Kohvivalm

istamism

eetodite eelistus vanusegruppide lõikes (%

valmisjahvatud kohvi tarbijatest, kes tarbivad valm

isjahvatatud kohvi vähemalt kord

nädalas)

KO

KK

U (n

=234)

15 –24 (n

=45)

45 -74

(n=

79)25 -

44(n

=109)

filtriga kohvimasinas

otse tassis

Türgi m

eetodil

ei oska öelda

presskannus

kohvikannus/suuremas potis

espressomasinas

42

1820

11

7

2

43

182

1

10

7

21

35

25

17

6810

1

39

21

19

87

41

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

132

Kohvim

arkidespontaanne tuntus

(% valm

isjahvatatud kohvi tarbijatest, n= 234, kes tarbivad valm

isjahvatatud kohvi vähemalt kord nädalas)

21

710

5

9

14

4

10

423133111

32

42

2121

16

10

18

1113

12

8

10

5

33

1

Jacobs

Tchibo

Jockey

Elite

Maxw

ell House

Carte N

oire

Galka

Am

bassador

Davidoff

Paradise

Ionia

Lavazza

Paulig

ILLY

Grandos

muu

eoö

esimesena

spontaannetuntus kokku

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

133

Kohvim

arkide eelistus vanuserühmade lõikes

(% valm

isjahvatud kohvi tarbijatest, kes tarbivad valmisjahvatatud kohvi vähem

alt kord nädalas)

15 –24 (n

=45)

muud

Grandos

KO

KK

U (n

=234)

Galka

ILLY

Paulig

Paradise

EO

Ö

45 –74 (n

=79)

25 –44

(n=

109)

Tchibo

Carte N

oire

Jacobs

Jockey

Elite

Maxw

ell House

Am

bassador

Davidoff

Lavazza

Ionia

40

7

4

9

20

7

244224424

40

19

15

11

81012

8

331222

6

35

22

17

10

3

911

2468

33112

7

39

17

14

10

999

544411

6

31 2

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Sojatooted

Tarbijauuringu tulem

used

135

Sojatoodete hinnatasem

ed

Ukraina

35.40D

ry milk

(Ekona)

--

-suure m

üügipinnagaso

japiim

To

od

ep

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1kgM

ark p

äritolu

Hin

d

(UA

H)

per

1kgM

ark (too

tja)

Su

perm

arketF

UR

SH

ET

Disco

un

terF

OR

A136

Sojatoodete

ostmissagedus ja suhtum

ine sojatoodetesse (kõik vastajad, n=624)

Millin

e o

n T

eie

su

htu

min

e s

oja

too

de

tes

se

?

263

33

3

0%

20

%4

0%

60

%8

0%

10

0%

po

sitiivn

e (8

-10

)n

eu

traa

lne

(4-7

)n

eg

atiivn

e (1

-3)

ei o

ska

öe

lda

suhtumine sojatoodetesse

Ku

i tihti T

e o

lete

ku

na

gi o

stn

ud

so

jato

ote

id?

3%

7%

90

%

6 kuu jo

oksul

rohke

m kui 6

kuudta

ga

si

mitte

kunagi

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

137

Suhtum

ine sojatoodetessevanusegruppide lõikes

(kõik vastajad, n= 624)

15-24 (n=

143)K

OK

KU

(n

=624)

45 –74 (n

=245)

25 –44 (n

=237)

negatiivne

neutraalne

positiivne

ei oska öelda

2

35

2

61

5

33

3

61

1

32

3

65

2

33

3

63

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

138

Erinevate sojatoodete ostjaskonna suurus

(% nendest, kes üldse on kunagi ostnud sojatooteid, n=

63)

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

17

%

16

%

15

%

10

%

7%

5%

sojajuust

sojamajonees

sojamäärded

sojapiim

sojakohupiim

sojajogurt

139

Sojatoodete ostukavatsus lähitulevikus –

soo, vanuse ja sissetuleku lõikes (%

vastajatest, kes ei ole sojatooteid kunagi ostnud, n=561)

0%10%

20%30%

40%50%

60%70%

80%90%

sojapiimsojajogurt

sojakohupiimsojam

äärded

sojajuust/tofusoja m

ajonees

mitte ühtegi nendest

Pere viim

ase kuu

sissetu

lek üh

e in

imese ko

hta

(grivn

ades)

Van

useg

rup

id

Su

gu

rohkem kui 3000 U

AH

1501-3000 UA

H

750-1500 UA

H

kuni 750 UA

H

55-74

45-54

35-44

25-34

15-24

naine

mees

KÕ

IK

Infoallikas: GF

K U

kraina tarbijaküsitlus

Kokkuvõte

141

Kokkuvõte -I

�U

kraina jaeturg

koo

nd

ub

:

�K

iievis on kolm

e jaegru

pi(F

ozzy, Velyka K

ysheniaja F

urshet) käes ligikaudu 60%

toidukaupade jaemüügist.

�Jaekontseptsioonidest on suurim

a osakaaluga supermarket, m

is pakub mu

gavu

st,piisavat

valikut ja seda vastuvõetava hinnataseme juures.

�O

ma hoiakutelt on K

iievi tarbija sarnasem

Peterb

uri tarb

ijaga ku

i Eesti tarb

ijaga

�K

iievi tarbijatest enamik ei taha, et tem

a ostetav toode ja ostukoht oleks väidetavalt

odavaim.

�T

a tahab proovida uusi tooteid

�ja tähtsustab rohkem

mugavust.

�E

namike tootegruppide tarb

imin

e kasvab jõ

ud

salt–

10-30% aastas.

�K

iievi elanikud eelistavadtoidukaupu ostes järjest enam

kõrg

ema h

inn

asegm

end

i too

teid.

�U

kraina to

otjatelon ju

htiv ro

llKiievi toiduturul.

142

Kokkuvõte -II

�P

iimato

od

etetarbim

ine Kiievis m

ajapidamise kohta kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 14%

kogustest ja 32%

rahalises ühikus (inflatsiooni tõttu).

�H

apendatud piimatoodete, eriti jogurtite ja kohupiim

adessertide nõudlus on kõige enam kasvanud ja on

seega kõige perspektiivsemad tootesegm

endid turul.

�L

iha-

ja lihato

od

etetarbim

ine on Kiievi leibkondades 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga tõusnud rahalises

vääringus 33%. K

iievi lihatoodete turg on kaetud suurte Ukraina töötlejatega.

�K

iievi leibkondade kulutused kalale ja kalatoo

detele

suurenesid 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 47%.

Ukraina tootjate osakaal on kalaturul (eriti K

iievi turul) tähtsusetu.

�L

eivatoo

dete tarb

imin

eon laias laastus stabiilne. K

iievis suureneb järjest kallima hinnasegm

endi leivatoodete tarbim

ine.�

Maiu

stuste

tarbimine K

iievis 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga tõusis 10% m

ahult ja 44% rahaliselt

väärtuselt. Kasvab nõudlus kallim

a hinnasegmendi m

aiustuste järele, kuid selles valdkonnas on tihe konkurents. �

Kondiitritoodete turul ei ole selgesti eristuvaid liidreid ja sisenem

ine sellele turule on võimalik.

�M

ahlad

etarbim

ine Kiievi leibkondades kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga m

ahult 43% ja rahalises

väärtuses 56%. V

aldava osa mahlatoodetest U

kraina turul moodustab kohalike tootjate toodang.

�2006. aastal oli jäätisetu

rul(külm

a suve tõttu) seisak. Suund on m

adala hinnatasemega jäätistelt kõrgem

a hinnatasem

ega jäätistele.

143

Kokkuvõte -III

�K

arastusjo

okid

e tarbim

ine

püsib Kiievis stabiilsel tasem

el. Karastusjookidest im

porditakse peamiselt

energiajooke ja jääteesid.

�K

iievi leibkondades tõusis maitseain

etetarbim

ine 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 13% koguselt ja

24% rahalises väärtuses. K

asv on olnud poole kiirem kui U

krainasüldiselt. 2006. aastal oli U

kraina tootjate toodangu osakaal m

aitseainete turul 81,9%.

�A

lkoh

olitarbim

ine on pidevalt tõusnud. 2006. aastal oli tõus 21% koguses ja 48%

rahalises väärtuses. P

iirituse baasil joogid on populaarsemad kui näiteks vein ja šam

panja. Kiievlased

kalduvad ostma kallim

at alkoholi.

�V

alitsus reguleerib karmilt alkoholiturgu

�Õ

lletarbim

ine

on enam-vähem

stabiilne. Kiievi õlleturgu valitsevad neli U

kraina tootjat. Kiievi

jaekaubanduskettides on õllemüügi osa kaks korda kõrgem

kui Ukrainas.

�U

kraina turu-uurijate hinnangul on Eesti to

otjatele p

erspektiivikaim

ad to

oteg

rup

idturule

sisenemiseks järgm

ised:

�kala ja kalatoodete turg

�kondiitritoodete turg

�hapendatud piim

atooted

�poolvalm

is külmutatud leivatooted