TALLINNA ÜLIKOOL

Haridusteaduste instituut

Hariduse juhtimine

Maria Laada

JUHT, KUI MUUDATUSTE EESTVEDAJA

Miniuuring

Tallinn 2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3

1. EMPIIRILINE OSA.................................................................................................................4

1.1 Valimi moodustamine ja kirjeldus....................................................................................4

1.2 Meetodi valik ja kirjeldus.................................................................................................5

2 UURIMISTULEMUSED JA NENDE ANALÜÜS.................................................................7

2.1 Uue õppimiskultuuri kujundamine ehk muutunud õpikäsitlus......................................7

2.2 Koostöö ja töötajate kaasamise tähtsus haridusasutuses..............................................9

2.3 Haridusasutuste juhtimine ning juhiomadused..................................................................9

KOKKUVÕTE..............................................................................................................................12

KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................15

3

SISSEJUHATUS

Haridus on arengu mõjutegur paljudes eluvaldkondades, seetõttu on tähtsaks eesmärgiks liikuda

muutuste suunas, et muuta haridus atraktiivsemaks ning innovaatilisemaks. Juhtimine avaldab

mõju nii organisatsiooni kultuurile, õpetajatele kui ka õpilaste õpitulemustele. Juhtimisel on

oluline roll haridusasutuse konteksti kujundamisel. (Muijs, 2011). Tänapäeva pidevas kiiresti

muutuvas keskkonnas peavad organisatsioonid pidevalt õppima, et toimuvatest muudatustest ees

olla. Eesti elukestva õppe strateegias sisalduv sõnaühend „muutunud õpikäsitlus” ka („uus

õpikäsitlus”) on ringlusse läinud ning koos sellega arusaam, et Eestis seni valdav õppimiskultuur

vajab muutmist. (Vinter & Slabina & Heidmets, 2015). „Muutunud õpikäsitlus“ suunab

tegutsema  õppijakeskselt, rõhutab võtmepädevuste olulisust ja vajadust siduda õppeprotsessis

uus teadmine olemasolevaga ning lõimida see erinevate aine- ja eluvaldkondadega,

õppida/õpetada mitte ainult faktiteadmisi, vaid õppida õppima ja probleeme lahendama ning teha

seda meeskonnas.

Muutuste elluviimise otsustavaks teguriks on juhtimine / eestvedamine. Juhid annavad

muutustele suuna ja aitavad neid ellu viia järjest keerukamaks muutuvates organisatsioonides ja

mõjutavad muutuste kestlikkust. Juhtimine peab tagama, et fookuses oleks õppimine. (Vinter,

2014). Toetudes Eesti elukestav õppe strateegiale (2014) koolijuhi roll on haridusuuenduste

kujundamisel määrava tähtsusega, sest õpikeskkond sõltub ennekõike koolijuhist ning tema

juhtimis oskustest.

Õppimiskultuuri muutmiseks on oluline arusaam, muutunud õpikäsitluse   tähendusest ning

realiseerimis võimalustest. Võtmeisikuks ja võimaldajaks osutub seejuures kooli sisulisest

arendamisest huvitatud ja pedagoogilise tunnetusega koolijuht, kelle roll on olla innovaatilisuse

sisuline eestvedaja. (Vinter, 2014).

1. EMPIIRILINE OSA

Uurimistöö empiirilises osas kirjeldatakse andmete kogumise , analüüsimise protsessi ning uurija

metoodilist reflektsiooni. Antud uurimistöö empiirilise osa eesmärgiks on haridusjuhi

valmisoleku uurimine uue õppimiskultuuri kujundamiseks. Uurimistöö tulemused annavad

olulist informatsiooni, haridusasutuste juhtide valmisolekust uue õppimiskultuuri kujundamisest

ja muutuste läbiviimisest haridusasutuses.

Lähtuvalt uurimistöö teemast olid püstitatud järgmised uurimisküsimused:

Milliseid väljakutseid koolijuhid tajuvad uue õppimiskultuuri kujundamisel?

Kuidas koolijuhid mõistavad uut õppimiskultuuri kujundamist?

Mida on vaja uue õppimiskultuuri kujundamiseks? / Mida koolijuhid vajavad uue

õppimiskultuuri kujundamiseks?

Millised on 5 konkreetset sammu, mida koolijuhid on kavandanud /rakendanud uue

õppimiskultuuri kujundamiseks?

1.1 Valimi moodustamine ja kirjeldus

Uuring viidi läbi 2016. aasta oktoobrikuus. Uurimistöö valimi moodustas koolieelse lasteasutuse

juht. Uurimistöös kasutati mugavusvalimit. Mugavusvalimi põhjuseks oli uurija kergesti

kättesaadav huvialune. Mugavusvalimi planeerimisel lähtutakse lihtsa kättesaadavuse, leitavuse

või uuritavate koostöövalmiduse põhimõttest (Hirsjärvi, 2005) Mugavusvalimit kasutatakse

esialgsete uurimisandmete saamiseks pilootuurimuses. Nõusoleku uurimistöö osalemise

saamiseks olid tehtud vastavad kokkulepped. Konfidentsiaalsuse kindlustamiseks on küsitletud

juhi andmed anonüümsed. Enne küsitluse algust leppiti kokku reeglid ning tutvustati teemat.

5

1.2 Meetodi valik ja kirjeldus

Käesoleva uurimistöö jaoks vajalike andmete kogumiseks kasutati kvalitatiivset

poolstruktureeritud intervjuu meetodit. Kvalitatiivse uurimismeetodi kasutamine on sobivaim

kui, soovitakse uurida tähendusi, motiive, põhjendusi, mustreid jms, mis tavapäraselt jäävad

standardiseeritult lähenemiste (nt küsitluse) puhul tähelepanuta. (Lobe, Livingstone, Olafsson &

Simões, 2008). Intervjuu eeliseks on võimalus antud vastuseid ka täpsustada ja vajadusel küsida

lisaküsimusi, et paremini mõista vastuseid. Intervjuu eelis teiste andmekogumismeetodite ees on

paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjuu

puuduseks on see, et selle ettevalmistamine ja läbiviimine võtab palju aega (Laherand, 2008:

178).Kvalitatiivsete uurimismeetoditega püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda

sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Sageli on eesmärgiks uuritavate oma vaatenurga või

kogemuste esiletoomine (Hirsjärvi, 2005). Struktureerimata intervjuus antakse vastajale peaaegu

täielik vabadus arutada käitumist ja arvamusi kindlas küsimuses. Uurija hakkab enamasti alles

hiljem rikkalikku materjali liigendama. Poolstruktureeritud intervjuus on käsitletavad alateemad

eelnevalt kindlaks määratud. (Laherand, 2008).

Intervjuus kasutati varem koostatud intervjuukava. Poolstruktureeritud intervjuu eelisteks võiks

välja tuua küsimuste esitamise paindlikust ning võimalust küsida täpsustavaid küsimusi.

Küsimused on avatud vastustega,  mis tagavad parema võimaluse informatsiooni kättesaamiseks.

Intervjuu koosneb  15 küsimusest, kõik küsimused on avatud vastustega, et küsitlejal oleks

võimalus informatiivselt ja põhjalikult vastata küsimustele.  Samuti toetuti intervjuu koostamisel

teooriale. Küsimuste koostamine oli ajamahukas ning planeerimist ning detailsust nõudev

tegevus. Iga küsimuse koostamisel mõeldi läbi, kas antud küsimus vastab teemale

(uurimisküsimustele) ning kas küsimuse abil saadav informatsioon on aktuaalne, et jääda teema

fookusesse. Intervjuuküsimused on jaotatud kahte plokki: haridusjuhi kompetents ning muutunud

õpikäsituse teemat puutuvad küsimused.

Avatud küsimusi analüüsiti teemanalüüsi põhimõttel vastuseid grupeeriti ja moodustati

kategooriad, intervjuud transkribeeriti. Osaleja konfidentsiaalsuse huvides ei kuulunud

transkribeerimisele isikunimi, mis võimaldanuks tema äratundmist. Andmed analüüsiti

kvalitatiivset teemaanalüüsi ehk temaatilise interpretatsiooni meetodit kasutades (Ezzy 2002,

Laherand 2008). Kvalitatiivne andmeanalüüs aitab kaasa interpretatsioonide ja kogemuste

erinevuste identifitseerimisele erinevate intervjueeritavate kirjeldustes ja

intervjuusituatsioonides. Teemaanalüüs püüab leida teemasid olemasolevate andmete “seest”

(Ezzy 2002), mida võimaldab kaheetapiline kodeerimine. Andmete kogumis ja analüüsimis

protsess koosnes küsitluse ettevalmistamisest ja läbiviimisest, andmete analüüsist ja uuringu

käigus saadud andmete tõlgendamisest.

7

2 UURIMISTULEMUSED JA NENDE ANALÜÜS

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli haridusjuhi valmisoleku uurimine uue õppimiskultuuri

kujundamiseks. Toetudes eesmärgile oli koostatud poolstruktureeritud intervjuu, mille abil saadi

vajaliku informatsiooni uurimistöö läbiviimiseks. Käesolevas peatükis analüüsitakse tulemusi

ning tehakse järeldusi analüüsitulemuste põhjal.

Uurimistulemused on jagatud 3 ploki.

2.1 Uue õppimiskultuuri kujundamine ehk muutunud õpikäsitlus

Viimastel aastatel on Eesti haridusmaasikul toimetatud üha rohkem hariduse uuendamist

puudutavatele probleemidele lahenduste otsimisega. Alus ja valmisolek muutusteks on loodud.

Arusaama kujunemine, mida muutunud õpikäsitus aga praktikas tähendab ning kuidas seda

realiseerida, on järgmiseks oluliseks sammuks, mille astumiseks on oluline haridusjuhtide

valmisolek ning laiem väärtuste ja mentaliteedi muutus ühiskonnas. Võtmeisikuks osutub

haridusasutuse sisulisest arendamisest huvitatud ja pedagoogilise tunnetusega koolijuht, kelle roll

on olla sisuline eestvedaja. (Vinter, 2014).

Toetudes teoreetilisele taustale püütakse intervjuu tulemuste abil luua parem ülevaade

haridusjuhi valmisolekust ning teadmistest muutunud õpikäsituse kujundamiseks. Küsimistiku

esimese ploki eesmärgiks oli väljaselgitada haridusasutuse juhi valmisolekut, arusaama ja

teadmisi muutunud õpikäsitusest. Toetudes tulemustele saab teha järelduse, et kindlat vastust

„muutnud õpikäsituse“ mõistele ei suudetud anda, kuigi toodi välja uusi õppimismeetodeid, mis

aitavad õpilastel paremini õppida ja muuta õppitava sisu huvitavamaks. Näiteks toodi välja

selliseid õppimismeetodeid nagu: projektiõppe, avastusõppe, probleemõppe. Antud vastus näitab

juhi teadlikkust haridussüsteemis toimuvate erinevate õppimisvõimaluste osas. Samuti olid kõik

väljatoodud õppimismeetodid põhjalikult seletatud.

Toodi välja muutunud õpikäsitluse positiivseid külgi, nimelt õpilase keskset õppet ehk rõhutati

õpilaste aktiivsuse tähtsust, et õpilase õppimine ei piirduks faktiteadmistega, vaid oleks

mitmekesine. Rõhutati õpilaste vastava keskonna loomise tähtsust , et ta saaks ise avastada ja

luua teadmist.

Uue õppimiskultuuri kujundamisel toodi välja tähtsaks aspektiks ajaga kaasaskäimist, vastaja

rõhutas pidevat õppimist nii individuaalselt kui ka teiste kolleegide kaasaabiga. Sellest saab

järeldada, et hariduasutuse juhil, kes toetab elukestvat õppet ning on kursis haridussüsteemis

toimuvate muutustega on lihtsam jõuda muutunud õpikäsituseni ning kujundada oma

organisatsioonis uut õppimiskultuuri, mis aitaks nii õpetajatel kui ka õpilastel saavutada

paremaid teadmisi ja oskusi, milleks võib olla kriitiline mõtlemine, informatsiooni

usaldusväärsuse hindamine, toimetulek digitaalmaailmas ja digitaaltehnoloogia rakendamine elus

ette tulevate probleemide lahendamiseks, suurem koostöövajadus jms, sest ühiskonna ees olevaid

probleeme ei saa enam lahendada üksnes spetsiifiliste aineteadmiste ja oskustega (Vinter,2014).

Uue õppimiskultuuri kujundamise olulisemaks vajaduseks toodi välja õpimotivatsiooni ning

koostööd kõikide organisatsiooni liikmete vahel. Õpimotivatsiooni all kirjeldati nii juhtkonna,

õpetajate kui ka õpilaste motivatsiooni õppimiseks, uute teadmiste omandamiseks, avastamiseks,

riskimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks. Siinkohal saab välja tuua paralleeli PISA (2014) ning

PIAACi uuringutulemustega, mis näitavad, et Eesti hariduse kvaliteet maailmas

konkurentsivõimeline, kuid rahvusvaheline võrdlus on aga näidanud haridusüsteemi

probleemkohti, vähest julgust, motivatsiooni ja loovust erinevate oskuste kasutamisel uudsetes

olukordades ning oskuste kiiremat kadumist. Eesti haridussüsteemi problemaatika on seotud

õpilaste vähese koolirõõmuga. (Eesti elukestva õppe strateegia, 2014). Analüüsides

uuringutulemusi võib välja tuua, et õpilaste õpimotivatsiooni saab siduda koolirõõmuga, seetõttu

on oluline haridusasutustes kujundada uut õppimiskultuuri, mis toetaks õpilaste koolirõõmu ning

õpimotivatsiooni kasvu. Muutuste läbiviimise võtmeisikuks on haridusasutuse juht, kelle

kohustus on liikuda muutuste suunas pakkudes oma töötajatele ning õpilastele paremaid

tingimusi ja võimalusi hariduse omandamiseks.

9

2.2 Koostöö ja töötajate kaasamise tähtsus haridusasutuses

Toetudes uurimistöö tulemustele on organisatsiooni töötajate kaasamine igasuguste muutuste

läbiviimisel esmatähtis. Uue õppimiskultuuri kujundamist võib võtta kui muutuste läbiviimist

organisatsioonis. Respondent tõi välja, et töötajate kaasamine ning koostöö aitab kiiremini jõuda

tulemusteni. Kaasamisvõimaluste all toodi näiteks: töötajate ettepanekute kuulamist ja

arvestamist, töötajate võimalust oma töökorraldust ise planeerida, vastu võtta otsuseid ning

vastutada nende otsuste eest. Muutuste läbiviimisel organisatsioonis toodi välja ka töötajate nii

füüsilise kui vaime turvalisuse tagamist. Respondent rõhutas, et koostöö kolleegidega aitab mitte

ainult jõuda kiiremini tulemustele, kuid ka muuta ümberkujundamise või muutuste protsessi

meeldivamaks. Samuti aitab kolleegide kaasamine vähendada töötajate vastupanu muutuste

juhtimises. Toetudes teoreetiliste allikatele on oluline kaasata töötajaid kõige varajasemates

etappides, siis vastupanuga tegelemine võtab vähem aega. Vastupanu protsessis osalemine

mõjutab omakorda usaldussuhet, mille puudumisel on raskem jõuda soovitud tulemusteni ning

eesmärkideni. (Vesso, 2014).

2.3 Haridusasutuste juhtimine ning juhiomadused

Analüüsides uurimis tulemusi, selgus, et küsitletud haridusasutuse juhi vaatenurgast, on uue

õppimiskultuuri kujundamisel haridusjuhi roll olla revolutsionäär ning eestvedaja. Respondent

rõhutas asjaolu, et tänapäeva haridussüsteemis ei ole enam võimalik tegutseda ehk juhtida

organisatsiooni vanade tavade järgi, kuid uued lähenemised ei ole veel lõplikult vastuvõetud, ehk

puudub kindel arusaam uue õppimiskultuuri kujundamise juhtimisest. Respondent tõi välja, et

organisatsiooni muutuste planeerimisel ning läbi viimisel on oluline koostöö kolleegidega,

julgustamine ning selgitamine. Samuti oluline on üheseltmõistetavalt eesmärgi selgitamine.

Koostöö oma kolleegidega tagab kõikide kitsaskohtade märkamist ning produktiivset muutmist.

„Juht peab töötajatele selgitama, miks tehakse muutuseid, kes peavad muutustega kaasa

minema, mis eesmärgil seda tehakse. Juht on siin kindlasti eestvedaja. Muutused on inimeste

jaoks ebamugavad, seega juhi roll on inimesi julgustada, kaasata nad muutuste korraldamisse,

paluda operatiivseid ettepanekuid, sest töötajad näevad neid kitsaskohti, mida juht ei näe.“

Põhiliseks takistuseks uue õppimiskultuuri kujundamisel toodi välja töötajate hirmu, ja

soovimatust puutuda kokku muutustega, muuta oma töökorralduse stiili, kuna töötajatel on välja

kujunenud kindlad tööharjumused ja teadmised, mida kasutatakse igapäevaselt. Toetudes

Elukestva õppe strateegiale (2014) haridusmaastikul edukuse saavutamise aspektideks on

teadvustatud vajadus õppimiseks ja täiendamiseks samuti loovus ja ettevõtlikkus, mis aitavad

kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Selleks, et jõuda Elukestva õppe strateegiale (2014)

seatud põhieesmärgini – muutunud õpikäsituseni on tähtis liikuda muutuste suunas ning pidevalt

ajaga kaasaskäia ja olla teadlik tänapäeva haridusvaldkonna muutustega.

Samuti tõi respondent välja, et pidev erivajadustega laste suurenev arv haridusasutustes toob

edaga kaasa raskusi haridusasutuse juhtimisel ning toimimisel. Haridusasutuse juht peab tagama

õpetajate vastavat õppet ja koolitusi, et nad suudaksid pakkuda erivajadustega lastele vastavat

ning kvaliteetset õppet haridusasutuses.

„Probleem on erivajadustega laste iga aastaga suurenev arv, mis on probleemiks

haridusasutuste toimimisel. „

Vastates küsimusele, millised juhi oskused ja omadused on vajalikud uue õppimiskultuuri

kujundamiseks toodi välja, et tänapäeva edukas ja innovatiivne juht peab olema:

1. Julge2. Optimistlik3. Otsusekindel4. Kannatlik5. Selgitaja6. Tasakaalukas7. Huumorimeelega8. Operatiivne

11

9. Mõistev10. Toetav11. Kaasav12. Kuulaja13. Arusaaja14. Analüüsiv ja sünteesiv15. Diplomaatiline

Arvestades respondendi vastustega saab teha kokkuvõtet, et tänapäeva haridusejuht peab omama

erinevaid oskusi ning teadmisi, et suuta produktiivselt juhtida haridusasutust, teha koostööd

kolleegidega ja teiste huvipooltega, et tagada organisatsiooni pidevat õppimist ja arenemist.

Pidevas kiiresti muutuvas keskkonnas peavad organisatsioonid pidevalt õppima, et toimuvatest

muudatustest ees olla Tänapäeva juhid peaksid suutma ühendada endas tugevad juhtimisoskused

pehmete eestvedamisoskustega. Juhtimisvaldkonnas on oluline olla paindlik, motiveerida

töötajaid, kasutada nii klassikaliseid juhtimisstiile kui ka eestvedamisestiile, mis tagab

mitmekülgset organisatsiooni arengut.

KOKKUVÕTE

Läbiviidud uurimistöö eesmärgiks oli haridusjuhi valmisoleku uurimine uue õppimiskultuuri

kujundamiseks. Toetudes teoreetilistele allikatele on oluliseks sammuks muutunud õpikäsituse

arusaama kujunemine, mida see praktikas tähendab ning kuidas seda realiseerida. Respondent ei

suutnud anda kindlat vastust „muutnud õpikäsituse“ mõistele, kuid toodi välja uusi

õpetamismeetodeid, mis aitavad õpilastel paremini õppida ja muuta õppitava sisu huvitavamaks.

Näiteks nimetati: projektiõppe, avastusõppe, probleemõppe. Antud vastus näitas juhi teadlikkust

haridussüsteemis toimuvate erinevate õppimisvõimaluste osas.

Uue õppimiskultuuri kujundamisel toodi välja tähtsaks aspektiks ajaga kaasaskäimist.

Hariduasutuse juhil, kes toetab elukestvat õppet ning on kursis haridussüsteemis toimuvate

muutustega on lihtsam jõuda muutunud õpikäsituseni ning kujundada oma organisatsioonis uut

õppimiskultuuri, mis aitaks nii õpetajatel kui ka õpilastel saavutada paremaid teadmisi ja oskusi,

milleks võib olla kriitiline mõtlemine, informatsiooni usaldusväärsuse hindamine, toimetulek

digitaalmaailmas ja digitaaltehnoloogia rakendamine elus ette tulevate probleemide

lahendamiseks, suurem koostöövajadus jms, sest ühiskonna ees olevaid probleeme ei saa enam

lahendada üksnes spetsiifiliste aineteadmiste ja oskustega.

Uue õppimiskultuuri kujundamise olulisemaks vajaduseks toodi välja õpimotivatsiooni ning

koostööd kõikide organisatsiooni liikmete vahel. Õpimotivatsiooni all kirjeldati nii juhtkonna,

õpetajate kui ka õpilaste motivatsiooni õppimiseks, uute teadmiste omandamiseks, avastamiseks,

riskimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks.

Analüüsides uuringutulemusi võib välja tuua, et õpilaste õpimotivatsiooni saab siduda

koolirõõmuga, mis on Eesti haridussüsteemi problemkoht.(Eesti elukestva õppe strateegia,

2014). Seetõttu on oluline haridusasutustes kujundada uut õppimiskultuuri, mis toetaks õpilaste

koolirõõmu ning õpimotivatsiooni kasvu. Muutuste läbiviimise võtmeisikuks on haridusasutuse

13

juht, kelle kohustus on liikuda muutuste suunas pakkudes oma töötajatele ning õpilastele

paremaid tingimusi ja võimalusi hariduse omandamiseks.

Toetudes uurimistöö tulemustele on organisatsiooni töötajate kaasamine igasuguste muutuste

läbiviimisel esmatähtis. Uue õppimiskultuuri kujundamist võib võtta kui muutuste läbiviimist

organisatsioonis. Respondent tõi välja, et töötajate kaasamine ning koostöö aitab kiiremini jõuda

tulemusteni. Kaasamisvõimaluste all toodi näiteks: töötajate ettepanekute kuulamist ja

arvestamist, töötajate võimalust oma töökorraldust ise planeerida, vastu võtta otsuseid ning

vastutada nende otsuste eest. Muutuste läbiviimisel organisatsioonis toodi välja ka töötajate nii

füüsilise kui vaime turvalisuse tagamist. Respondent rõhutas, et koostöö kolleegidega aitab mitte

ainult jõuda kiiremini tulemustele, kuid ka muuta ümberkujundamise või muutuste protsessi

meeldivamaks.

Analüüsides uurimis tulemusi, selgus, et küsitletud haridusasutuse juhi vaatenurgast, on uue

õppimiskultuuri kujundamisel haridusjuhi roll olla revolutsionäär ning eestvedaja. Respondent

rõhutas asjaolu, et tänapäeva haridussüsteemis ei ole enam võimalik tegutseda ehk juhtida

organisatsiooni vanade tavade järgi, kuid uued lähenemised ei ole veel lõplikult vastuvõetud, ehk

puudub kindel arusaam uue õppimiskultuuri kujundamise juhtimisest. Organisatsiooni muutuste

planeerimisel ning läbi viimisel on oluline koostöö kolleegidega, julgustamine ning selgitamine.

Samuti oluline on üheseltmõistetavalt eesmärgi selgitamine. Koostöö oma kolleegidega tagab

kõikide kitsaskohtade märkamist ning produktiivset muutmist.

Põhiliseks takistuseks uue õppimiskultuuri kujundamisel toodi välja töötajate hirmu, ja

soovimatust puutuda kokku muutustega, muuta oma töökorralduse stiili, kuna töötajatel on välja

kujunenud kindlad tööharjumused ja teadmised, mida kasutatakse igapäevaselt.

Samuti tõi respondent välja, et pidev erivajadustega laste suurenev arv haridusasutustes toob

edaga kaasa raskusi haridusasutuse juhtimisel ning toimimisel. Haridusasutuse juht peab tagama

õpetajate vastavat õppet ja koolitusi, et nad suudaksid pakkuda erivajadustega lastele vastavat

ning kvaliteetset õppet haridusasutuses.

Arvestades respondendi vastustega saab teha kokkuvõtet, et tänapäeva haridusejuht peab omama

erinevaid oskusi ning teadmisi, et suuta produktiivselt juhtida haridusasutust, teha koostööd

kolleegidega ja teiste huvipooltega, et tagada organisatsiooni pidevat õppimist ja arenemist.

Pidevas kiiresti muutuvas keskkonnas peavad organisatsioonid pidevalt õppima, et toimuvatest

muudatustest ees olla Tänapäeva juhid peaksid suutma ühendada endas tugevad juhtimisoskused

pehmete eestvedamisoskustega. Juhtimisvaldkonnas on oluline olla paindlik, motiveerida

töötajaid, kasutada nii klassikaliseid juhtimisstiile kui ka eestvedamisestiile, mis tagab

mitmekülgset organisatsiooni arengut.

Võttes kokku uurimistulemusi võib järeldada, et respondent suhtub muutunud õpikäsituse

positiivselt, selleks, et sujuvalt jõuda muutunud õpikäsituseni on oluline ajaga kaasaskäimine,

pidev organisatsiooni õppimine, oma kolleegide kaasamine ning nendega arvestamine,

õpimiskeskkonna õpilastele huvitavamaks muutmine ning faktiteadmiste õppimise vähendamine.

Samuti oluline on arvestada erivajadustega laste arvu suurenemisega ning nende õppimise

võimaluste tagamisega.

15

KASUTATUD KIRJANDUS

Muijs, D. (2011). Leadership and organisational performance: from research to prescription.

International Journal of Educational Management, Vol. 25 Iss: 1, pp.45 – 60

Vinter, K. (2014). Näited maailmakogemusest: uuenduslikud algatused. Rmt. Vinter, K.

(Koost.). Soovitused muutunud (uue) õpikäsituse juurutamiseks. Tallinn: Tallinna Ülikool, 4-12.

.Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P., 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Lobe, B., Livingstone, S., Olafsson, K. & Simões, J.A., 2008. Best Practice Research Guide:

How to research children and online technologies in comparative perspective. London: EU Kids

Online.

Laherand, M-L., 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk.

Ezzy, D. (2002) Qualitative analysis: Practice and Innovation. Allen and Unwin, Australia.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020. [2016, nov 02]

https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Vesso, S.(2014). Juht kui muudatuste juhtija. Allikas: Supervisioon.ee