TEATAJASUVI 2013

Jaga Teatajat sõpradega!

900 66 90 5 € 900 66 70 25 €900 66 80 10 €

AITA LAPSI!Helista annetusnumbrile:

SOS lasteküla on kahtlemata traditsioonide hoidja, kuid kindlasti ka uuenduste looja. Just viimane on see, mille kaudu oleme haaranud Eesti asendushoolduse maastikul

liidrirolli. Julgen seda väita, sest hiljutised kohtumised Eestimaa teiste asendusko-dude perevanematega on näidanud, et nii süsteemset ning läbimõeldud mudelit, nagu

Meie oma inimesed

EESSÕNA

Väljaandja: SOS Lasteküla Eesti ÜhingPärnu mnt 130-30, 11317 Tallinn

Vastutav toimetaja: Hanna Uustal, tel. 6616 501hanna.uustal@sos-lastekyla.ee

Kujundaja: Raul RuutTeataja trükkimist toetab Pajo AS

2

Margus Oro / Tegevdirektor

Kas olete märganud, et SOS lasteküla sõprade arv Facebook’is on nüüd-seks ületanud kaheksa tuhande inimese piiri ning kuus korda aastas ilmuv uudiskiri on sisukam kui varem? “Pole paha”, ütleks selle peale üks tuntud suusatreener. Ometi ei ole me loobunud SOS lasteküla häälekand-ja “Teataja” väljaandmisest, sest ka sellele väikesele ajakirjale on tänaseni nõudlus olemas. Lisaks on “Teataja” saanud omamoodi traditsiooniks.

on SOS lasteküla peres kasvamise mudel, ei ole mitte kellelgi teisel välja töötatud. Seega meil on, mida jagada.

Täna suudame pakkuda erinevaid laste kas-vamisega seotud teenuseid, millest saavad osa 700 last, kellest 150 väikest inimest kasvavad SOS lastekülades igapäevaselt. Otsides igale lapsele parimat elukeskkonda, tuleb teinekord minna vastuollu ühiskonnas juurdunud mõttemallidega aga lõpuks annab see ikkagi lapsele kõige sobivama tulemuse.

Sellepärast olemegi alustanud nende pere-vanemate ettevalmistamist, kes ei ela las-tekülades, vaid pakuvad lastele kodu enda peremajas. Usun, et juba sügiseks on meil esimesed sellised pered koolitatud ning siis ei pea me kulutama vahendeid uute laste-külade ehitamiseks, vaid saame olla kindlad, et lapsed kasvavad pädevate perevanemate juures igas Eestimaa nurgas.

Kui mõni aeg tagasi oli väga raske leida inimesi, kes oleks valmis asuma pereema ametisse, siis tänaseks on lastekülad saa-nud tubli täienduse. See teadmine annab kindlust, et Eestimaal on jätkuvalt missiooni-tundega inimesi, kes hoolivad ema tööst kui elukutsest. Täna kannavad meil laste eest hoolt 15 ema ja 5 isa. Aasta lõpuks lisandub Narva-Jõesuu SOS Lasteküla peretöösse veel 3 ema.

Meie meeskonnas on nii eesti kui vene pä-ritolu perevanemaid ning see tagab lastele sellise uue kodu, kus säilivad tema keel ja kultuur. Mul on hea meel, et meie juures jätkavad ka need 4 ema, kes alustasid SOS lastekülaga koostööd 18 aastat tagasi ning kelle kogemustepagas annab pereema elu-kutsele sellise professionaalsuse mõõtme, mida ka kõige paremad kasvatusteadlased võiksid kadestada.

Möödunud aasta tulemused näitasid, et eestimaalaste soov aidata, üha kasvab: tulu, mis laekus annetajatelt, suurenes 350 000 euroni. Lastekülale ei ole tähtis annetada üks kord ja suur summa, vaid mitmeid kordi ja väike summa. Väikeste ja pidevate laeku-miste ehk püsiannetustega saame me oma tegevust paremini planeerida, sest lapsed ei kasva ju kampaaniakorras, vaid ikka päeva kaupa. Veel tähtsam on olla veendunud, et seda toetust ei ole mitte välja kaubeldud, vaid see on vabatahtlik ja annetaja teab, mida tema annetus täpselt muudab. Nii õpivad need, kellel pole veel pole päris oma kodu, arvestama ja rõõmu tundma, nagu ka need, kes juba õnnelikku pereelu elavad. Suur tänu meie püsiannetajatele, sõpradele, vabatahtlikele ja toetajatele!

Kuna väljas on kevad ja paljud meist sõidavad taas üle pika aja oma maakoju, siis sellel korral sobib minu loo lõpetuseks 6-aastase Viktoria mõte inimestest, kes elavad maal. „Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha“.Kevadel see nii ongi, sest lapsed teavad, kuidas peale pikka väsitavat talve rõõmsalt suvesse vaadata.

EESSÕNA 3

Kutsu ka sõpru SOS

lasteküla püsiannetajaks!

10. mail toimus tudengite organiseeritud suurim heategevusüritus „Kevadkoputus 2013“. Suvel Southwesterni programmiga USAs raamatuid müüvad noored kogusid Tallinnas, Tartus ning nende linnade ümbruses ukselt uksele annetusi Narva SOS Noortekodu remondiks ning sisustamiseks. Sel korral koguti kokku 25 072 eurot.

Edastame siinkohal suurimad tänud kõigile tudengitele ning loomulikult kõigile annetajatele. Oma panuse Narva SOS Noortekodu remon-diks tegi kokku pea 5300 inimest! Tudengite vahvatest seiklustest ja naljakatest juhtumistest saate pikemalt lugeda SOS lasteküla kodule-helt.

Usinad „Kevadkoputajad“ kogunemas Tallinnas

Tartu rõõmsameelsed koputajad

UUDISED4

Eestis on vähemalt 2800 last, kellel pole olnud õnne tunda ema armastust ja hoolivust. Enamik meist on palju õnnelikumad, sest meil on, kellele öelda aitäh. Facebookis toimunud SOS lasteküla emadepäeva kampaania eesmärk oli, et vähe-malt kord aastas leiaks igaüks meist aega öelda oma emale, kui tähtis ta on ning miks on ta parim ema. Meie sõbrad kirjutasid oma emadest nii:Kerit Kalder: „Minul on kõige parem ema, sest ta on alati olemas kui ma teda vajan. Ta on lihtsalt nii hea südamega inimene. Ta mõtleb alati teiste peale. Ta on iseseisev naine ja saab alati kõigega hakkama. Minu ema on mu parim sõbranna ning ma armastan teda väga. Ei kujuta ette mida ma teeksin ilma temata. Tunnen uhkust, et mul on

Maikuu oli pühendatud emadeleselline ema. Aitäh Emme, et olemas oled!“Tanel Padar: “Minu ema on parim, sest tema jaoks on alati kõik inimesed olnud võrdsed. Püüan seda meeles pidades ka ise nii elada.“Mari-Liis Lill: “Minu ema on parim, sest kui ma olin päris väike, kinkis ta mulle märkmiku ja kirjutas sinna: “Laps, kellele langeb osaks hellus, õpib armastama. Laps, keda julgustatakse, õpib ennast usaldama. Laps, kellele langeb osaks tänu, õpib olema tänulik. Laps, kes elab õnneli-kuna, leiab armastuse ja ilu.” Ja ta on alati oma sõnade järgi tegutsenud.“Rohkem lugusid emadest leiad SOS lasteküla Facebooki lehelt.

Kati: „Mu ema on armas, sest ta aitab õppida, koristada ja kui on vaja, siis viib ta mind ka trenni. Ema sõidutab meid ka maale, kus elab meie pärisvanaema. Ema on lõbus ja naljakas. Ema voodi on suur, kuhu me kõik mahume.“ Janno: „Oleme meie ema Sirje üle väga tänulikud ja uhked. Ta võttis meid oma tiiva alla kui meie endi vanemad seda ei suutnud. Ta on meile andnud hoolitsust ja armastust mida me lapsena kõige rohkem vajasime. Ei oleks osanud tahta paremat ema kui ema Sirje. Temaga koos oli meil kõik olemas: soe tuba, puhtad linad ja soe söök, ta ootas meid alati koju ja võttis meid vastu suure rõõmu ja armas-tusega. Ema Sirje, oleme sulle siiralt tänulikud selle hoole ja armastuse eest!“ Oskar: „Minu ema on väga naljakas, ta oskab hästi nägusid teha. Mulle maitseb ema toitudest kõige rohkem hommikune puder, just koolipäevadel. Mustikakissell, pii-makissell ja kakao-manna puder on ka head. Ta on ka väga töökas ema. Käime perega suvel maal. Näiteks korjame mustikaid, need on nii head värsked ja magusad marjad. Ka maasikaid korjame, need on sama head marjad. Minu arvates on mustikad natuke paremad. Oeh, küll sööks neid marju palju, kui vaid saaks. Ema korjab marju kiiresti aga mina aeglaselt – ei tea miks? Ema on lihtsalt kiirem, seda ma tean. Mulle meeldib minu ema, sest ta on väga hea.“

Oma SOS emadest on meie lapsed kirjutanud nii:

UUDISED 5

Narva-Jõesuu SOS Lastekülale ulatas oma lahke abikäe Top Connect ning firma omanikud Max Rivshin ja Anthony Rivshin, tänu kelle toe-

tusele saime lõpetada remondi Narva-Jõesuu SOS Lasteküla kontoris. Top Connect toetas meid 20 000 euroga.

Narva-Jõesuu SOS Lasteküla sai värskelt remonditud kontoriruumid

Narva-Jõesuu SOS Lasteküla lapsed sea-vad sammud Narva Kultuurimajja, et saada osa festivalist Kuldkalake.

UUDISED6

Kontoriruumid enne ja pärast remonti

RÕÕMUHETKED

RÕÕMUHETKED 7

Keila SOS Lasteküla lastele õpetas maalimist Mehhiko kunstnik Leno Morfin

Põltsamaa SOS Lasteküla lapsed tähistasid vastlapäeva traditsioonilise liulaskmisega ning peale seda meisterdati üheskoos vahvaid külmkapimagneteid

Olles aastaid töötanud heate-gevusvaldkonnas ja koordineerinud muuhulgas ka vabatahtlike kaasa-mist, püstitasin juba eos endale ja oma panusele kõrged nõudmised.Seadsin endale tin-gimuseks, et SOS

lasteküla laste heaks tehtav töö peab omama võimalikult palju mõju, et minust oleks võima-likult palju kasu. Niisama mõne lapsega aeg-ajalt mängimas või kinos käimine ei tundunud mulle hetkekski piisavalt mõjuka ettevõtmisena, kuigi emotsionaalsel tasandil oleks see kindlasti liigutanud mõlemat poolt. Samuti ei ole ma inimene, kes käiks aedu koristamas või maju remontimas. Mulle meeldib olla „vabatahtlik aju“ - panustada priitahtlikult sellega, mida ma ka professionaalselt teha oskan. Üks amet mida pean, on noorte ja täiskas-vanute karjäärinõustamine ja nii mõtlesin, et võib-olla on just see asi, mida saaksin ka SOS lasteküla laste heaks teha. Aga karjäärinõusta-mise projekti ette valmistades ei teadnud ma veel, et tööd saab olema nii palju, et esimene vasikas läheb ikka aia taha, jäin lootma, et kogemustega tulevad ka oskused tundmatutes olukordades edukalt toime tulla.Juba päris esimeste nõustamiste käigus sai

mulle selgeks, et SOS lasteküla peagi ellu astuvate noorte vajadused on minu senis-test kogemustest hoopis teistsugused. Need noored, kellega mina kohtusin, vajasid eelkõige õlale patsutamist, motiveerimist, enesehinnan-gu tõstmist ning maailmapildi avardamist. Mis mulle meeldib? Mida ma oskan praegu või tahaksin osata tulevikus? Mis valdkonnad mulle sobiksid? Milliseid töö- või õppimisvõi-malusi maailmas üldse olemas on? - need olid küsimused, millega noored seni väga oma päid murdnud ei olnud. Üheksanda klassi lõppu ootasid kõik ning reeglina selleks, et õppimis-kohustusest vabaneda. Peale põhikooli ame-tikooli kondiitriks või koristajaks minna soovis nii mõnigi. Midagi enamat mitte ei juletud, vaid ei osatudki oodata. Mõistes olukorra erilisust, olin ka mina sunnitud oma nõustamistaktikat muutma ning ka enda silmaringi laiendama. Seega õppisid nii lapsed kui ka mina!Kui noored meie kohtumiste käigus avastasid, et tegelikult nad on täitsa andekad ühes või teises valdkonnas ning said teada, et selle või tolle kooli lõpetamisega kaasnevad uued ja põne-vad ametid, lõid nende silmad särama. Tekkis arusaam, et jah, ma oskaksin ja suudaksin, see kõik ei olegi ulme! Ning kool ei olegi mingi karis-tusasutus, vaid täitsa okei koht kus pingutada, teadmisi koguda ja teistesse koolidesse edasi lii-kuda, olgu need siis ameti- või kõrgkoolid. Mina tundsin et minu roll on võimalusi tutvustada ning noorte eneseusku suurendada, kuid seda kõike tagasihoidlikul moel. Liigne entusiasm oleks las-

Kuidas ma SOS lasteküla noori nõustama hakkasin ja mis sellest kõigest välja tuli

MEIE SÕBRAD KIRJUTAVAD8

Agne Tamm / SOS lasteküla vabatahtlik

Kui ma möödunud aastal SOS lasteküla vabatahtlike seltskonnaga liitusin, oli mul kindel nägemus, mida teha tahan ja mida mitte.

Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi on toeta-nud SOS lasteküla alates 2008. aastast. Otsus just SOS lasteküla toetada tulenes sellest, et klubi soovis leida kindlat lastega seotud organi-satsiooni, mida saaks toetada pikema perioodi jooksul. Lisaks oli meile oluline saada ülevaadet kus ja kuidas annetatud summasid kasutatakse. Ole-me klubiga ühele Keilas asuva SOS lasteküla perele ristivanemateks ja on tore näha, kuidas selle pere lapsed kasvavad. Eriti vahva on see, et saame nende tegemistes ka ise kaasa lüüa.Oma perele (nagu me toetatavat Keila SOS Lasteküla peret kutsume) küllaminek tekitab meis alati tunde nagu tuleksime koju - peolaud on kaetud ja rõõmsad näod uksel vastas! Enim on meie ühistest üritustest meelde jäänud Halloweeni kõrvitsate nikerdamine, kaartide meisterdamine ja “Jõuluvastuvõtt” meie pere majas. Loomulikult ei saa unustada ka laste osavõttu meie iga-aastasest Jõulubasaarist, kus meie pere lapsed saavad müüa omatehtud kaarte ja käsitööd!Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi saab käesoleva aasta sügisel 20-aastaseks. Klubi loodi 1993. aastal nelja naise poolt ning täna on klubil umbes 70 liiget 24st riigist. Klubi on mõeldud eelkõige välisriikidest Eestisse elama

Alati on lastekülla tulles tunne nagu tuleksime koju!

tele kindlasti võõristavalt mõjunud, võib-olla isegi hirmutanud. Liikusime edasi sammhaaval, tasa ja targu, oma nõustamiste finaali poole. Võib-olla jääb maailm minu tegevuse tõttu mõnedest headest kondiitritest ja koristajatest ilma, ent asemele saab toredad sotsiaaltöö-tajad, lasteaiakasvatajad, jalgpallitreenerid, laevaehitajad või automehaanikud. Võib-olla leidsid noored täna motivatsiooni ja enese-

kindluse ning seeläbi tulevikus iseseisva, heal järjel ning õnneliku elu. Ja mis veelgi olulisem: võib-olla suudavad nad peremajades elades motiveerida ka oma arvukaid õdesid ja vendi? Sel juhul oleks mul rõõm tõdeda, et ühe väike-se vabatahtliku karjäärinõustaja tegevuse mõju suurenes kuni kuus korda (täpselt niipalju kui on lapsi ühes peremajas).

asunud naistele. Korraldame klubiga aastaring-selt seltsielutegevusi, mis hõlmavad ekskur-sioone, külalisesinejaid, hommikukohvi-, lõuna- ja õhtusöögiüritusi ning erinevate huvigruppide tegevusi.Klubi teiseks tegevusvaldkonnaks on hea-tegevus. Meie peamine heategevuslik üritus on iga-aastane Jõulubasaar, mille kõik tulud annetatakse heategevuseks. Sel aastal toimub Jõulubasaar juba kaheksandat korda.

MEIE SÕBRAD KIRJUTAVAD 9

Arja Lerssi-Lahdenvesi / Tallinna Rahvusvahelise Naisteklubi president

Naisteklubi liikmed lastega Halloweeni kõrvitsaid meisterdamas

Kommunikatsioon – oluline osa organisatsiooni edukast toimimisest

Juba 2008. aastal käivitas SOS Lasteküla Eesti Ühing Narva linnas programmi, mille eesmärgiks on riskiperede toimetulekuoskuste parandamine, et hoida ära laste eraldamine nende peredest. Programmi raames pakutak-se peredele peaasjalikult tugitöötaja teenust, mis aitab peredel hinnata nende olukorda ja tugevusi, seada innustavaid eesmärke oma elu muutmiseks ning on abiks nende elluviimisel. Lisaks sellele pakutakse programmi raames otseselt lastele ja täiskasvanutele mõeldud

teenuseid, mis aitavad perel seatud eesmärke saavutada. Näiteks saavad pered vajadusel psühholoogilist nõustamist, lastele on kätte-saadav tugi õppetöös, logopeediline abi ning vajadusel toetatakse igapäevaeluks vajalike asjadega.

Aastate jooksul oleme aidanud sadu lapsi ja peresid ning tihe koostöö kohaliku omava-litsusega lubas arvata, et tegelik vajadus on suurem, kui olemasolevad finantsvahendid või-maldasid. Seepärast kasutasime 2012. aastal Eesti Avatud Fondi poolt pakutud võimalust ning esitasime projekti täiendava finantseeri-mise saamiseks, eesmärgiga pakkuda abi veel suuremale hulgale lastele. Meie ja narvalaste

Kommunikatsioonioskused, nii sisemine- kui välimine läbimõeldud kommunikatsioon, on organisatsiooni eduka toimimise aluseks. Paraku kipub kommunikatsioon olema valdkond, mille arendamisse sageli vabaühendustel rahalisi va-hendeid suunata võimalik ei ole. Õnneks otsustas käesoleva aasta veebruaris Kodanikuühiskonna Sihtkapital välja kuulutada avatud taotlusvooru justnimelt vabaühenduste suhtekorraldus- ja kommunikatsioonialaste oskuste tugevdamiseks. Ka SOS Lasteküla Eesti Ühing esitas nimetatud vooru projektitaotluse ning meie õnneks otsustati

seda ka rahastada.Käesolevas projektis keskendume meie kõige uuema, Narva-Jõesuu SOS Lasteküla, kommunikatsiooni arendamisele. Plaanis on välja töötada Narva-Jõesuu SOS Lasteküla kommunikatsiooni plaan, mis sisaldab nii sise- kui väliskommunikatsiooni osa. Samuti oleme seadnud eesmärgiks läheneda piirkonna ette-võtetele ning omavalitsustele, et meie tegevus leiaks laiemat kõlapinda ning et tulevikus oleks rohkem koostöövõimalusi nii kohalike omava-litsustega teenuste arendamisel kui toetajate leidmisel tegevuspiirkonnast. Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetas nimeta-tud taotlusvoorus 18 vabaühendust kokku üle 97 000 euroga.

Avatud Eesti Fond toetab NarvaPROJEKTID10

Hanna Uustal / Projektinõunik

Elmet Puhm / Teenuste arendusjuht

peretugevdusprogrammisuureks rõõmuks leidis Avatud Eesti Fond, et meie programm toetab nende poolt seatud meetmete eesmärke ning 2012. aastal sõlmiti Avatud Eesti Fondi ning SOS Lasteküla Eesti Ühingu vahel stipendiumileping, mis aitas meil luua võimalusi paremaks toimetulemiseks, veel suuremale hulgale riskiperedele.

Kui 2012. aasta septembris oli teenust saavate laste hulk 129, siis detsembri lõpuks olime Avatud Eesti Fondi abiga, suurendanud lühi-kese ajaga programmis osalenud laste arvu 208 – ni. See tõsiasi kinnitas meile, et antud piirkonnas on nimetatud teenuste osutamine vajalik. Lisaks sellele oleme võtnud teenusele esimesed pered Narva-Jõesuust ning lähi-

ajal toimuvad läbirääkimised Vaivara vallaga. Kahjuks on ka Avatud Eesti Fondi võimalused piiratud ning täiendav rahastamine lõppeb juba selle aasta sügisel, kuid vaatamata sellele on isegi aastasel toetusperioodil piisavalt suur roll, et tuua riskipere ellu vajalikud muudatused.

Seoses suure tööpuudusega Ida-Virumaal, sattuvad sealsed pered tihedamini raskustes-se, kuid meie kogemus selles piirkonnas ütleb, et pered on peaaegu alati valmis koostööle, kui kaalul on nende laste tulevik. Või nagu ütles üks ema meie tugitöötajale: „Sain aru, et laps on minu jaoks kõige olulisem. Laps on minu kalleim vara. Pean võitlema iseendaga, et ta minuga jääks.“

PROJEKTID 11

RÕÕMUHETKED

Keila noortekodu noored käisid stuudios kaasa elamas Klassikatähtedele

Kas kasvatameHaaravad kaadrid pealesõjajärgsest olustikust, kogukondade ühistegutsemisest ja SOS las-teküla rajamisest elustasid pildi trööstivajavast olukorrast, kõneldes toonasest sotsiaalsest probleemist ühiskonnas. Paljud lapsed olid kaotanud oma vanemad ning südamlikku sõ-numit kandes - „Armastav kodu igale lapsele“ – hakati rajama kodusid orbudele ja vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele. Minu, kui sotsiaal-töö eriala inimese jaoks, oli tähelepanuväärseks avastuseks arusaam, et see, millega SOS lasteküla tegutsemist alustas, oli pesuehtne sotsiaaltöö. Milliseid sotsiaalseid probleeme lahendame täna? Ja kui oleme võtnud sellise suure ülesande, nagu lapse kasvatamine, siis sotsiaaltöö kontekstis - kas kasvatame koda-nikke? Alljärgnevatel ridadel mõtisklen põgusalt neil teemadel. Jõustav sotsiaaltöö ja kodanikukasvatusSOS lastekülas on lapsel võimalus kasvada peres. Nii täidame olulised tahud sotsiaaltööst – kaitseme last halva kohtlemise eest ja aitame tal saada inimväärsed igapäevaelu võimalu-sed. Traditsiooniliselt nähaksegi sotsiaaltööd abistamistööna. Samas on kaasaja arusaamad sotsiaaltööst muutumas. Üha rohkem mõiste-takse sotsiaaltööd kui inimesi jõustavat eriala, kus põhjapaneva tähtsusega on inimõigused ja sotsiaalne õiglus. Inimese heaolu sõltub võima-lusest elada vastavalt inimõigustele ja sotsiaal-sele õiglusele. Nii ka lapse heaolu. Seega, kuigi head elamistingimused ja armastavad lähi-suhted on tähtsad, ei pruugi need veel tagada heaolu. Oluline on, et laps saaks ka ühiskon-nas hakkama, nii olevikus kui ka tulevikus. Et lapses areneks kodanik. Et ta tuleks toime ümbritsevate suhetega, oleks koostöövõimeli-ne ja harjuks arvestama teistega. Heaoluks on

vaja kodanikukasvatust ning teistega arvesta-ma harjub laps, keda aktsepteeritakse. Kodanikukasvatus on tähtis ülesanne, kuid kus ja kuidas seda läbi viia? Nii nagu koolis puudub õppeaine „Sotsiaalsed oskused“, ei ole ka ainet „Kodanikukasvatus“. Kodanikukasvatus toimub siis, kui kaasame last – kodus, koolis, tren-nis. Ja selliselt, kui laps osaleb oma enda elu puudutavates tegevustes ja otsustes, areneb temas vastutustunne. See on jõustav sotsiaal-töö, mida saab igaüks meist järele proovida. Sotsiaalpsühholoog Kurt Lewin ütles kunagi kuldsed sõnad: „Parim viis probleemi mõist-miseks on püüda seda lahendada“. Seega, kui soovime mõista, et kuidas kaasata last või arendada lapses vastutustunnet, et temas are-neks kodanik, siis tuleb seda praktiseerida.Tundesuhe on kõige eelduseksSiiski saab sellist lähenemist kasutama hakata alles siis, kui on täidetud üks maailmatutähtis eeltingimus. Lapsel peab olema tundesuhe vähemalt ühe kindla täiskasvanuga. Uuringud tõestavad, et lapseeas kogetud traumeerivad kogemused võivad põhjustada hilisemaid vaimse tervise häireid ning et lapsepõlves kogetud pikaajaline stress avaldab mõju lapse arengule, kuna sellel võivad olla kaugeleula-tuvad tagajärjed nii lapse füüsilisele, vaimsele kui emotsionaalsele arengul. Psühholoogidel on seisukoht, et tundesuhe vormib ja arendab peale lapse psüühiliste ja sotsiaalsete oskuste ka tema aju füsioloogiat ja struktuuri. Ainult piisavalt turvaline tunde suhe võimaldab lapsel normaalselt areneda.Lubame lastel olla lapsedSOS lasteküla missioon ja tegevus on täht-sad. Eestis on abivajavaid lapsi kahjuks liiga palju ning pakkudes kodu lapsele, tegeleb

12

Ingrid Sindi / Põltsamaa SOS Lasteküla programmijuht

Mõned kuud tagasi oli mul hea võimalus näha lühifilmi SOS lasteküla algusaastatest.

SOS lasteküla sihikindlalt sotsiaalse probleemi lahendmaisega. Lastega kooskasvamine on rõõmustav, kuid sellega seonduvad ka suured ülesanded ja vastutus. Kaasaja ühiskond sätib üha suurema vastutuse vanemlusele ja sotsiaaltööle. Samas ei tasu neil tähtsatel tee-madel lasta ka end ära ehmatada. Sotsiaaltöö ja vanemlike oskuste üheks oluliseks küsimu-

seks võiks olla ka see, et kuidas säilitada laste loomupärast avatust ja vastuvõtlikkust? Tean sellele üht lihtsat retsepti – küsida lastelt neid küsimusi, mille vastuseid me ise ei tea. Lapse kaasamine ja lapse kodanikukasvatus on ka vahva! Ja nii tore on kõrvale jätta kõiketeadja rolli ja olla lapsega ühel tasemel. Vähemalt aeg-ajalt.

kodanikke?

Tallinna Tehnikakõrg-kooli neiud korraldasid kooliprojekti raames Keila SOS Lastekülas koristustalgud

Sama projekti raames viidi läbi ka vahva pere-päev, kus kõik soovijaid said hobusega sõita

13

RÕÕMUHETKED

Perepõhine hooldus – misEesti perePerepõhise hoolduse teema kajastamisel SOS lasteküla kontekstis ei saa me tähelepanuta jätta tänapäeva Eesti pereelu. Oluline on pööra-ta tähelepanu, millises pere koosluses elab Eesti laps, kes on see täiskasvanu, kes tema eest hoolitseb ja vastutab. Traditsioonilised arusaamad Eesti perekonnast on muutunud ja muutumas. Meie ühiskonnas leidub juba täna mitmeid kärg- ja taruperesid ning ka lapse-vanemaid, kes on samast soost. Pere vorm on muutunud mitmekülgsemaks aga olemus on jäänud samaks. Pereelu iseloomustavad märksõnad on jätkuvalt turvatunne, usaldus, kiindumus, mõistmine, armastus, kooskasva-mine, eriarvamused, leppimine, lahtilaskmine, üksteisega arvestamine, ühine majandamine jms.Lasteküla pere2013. aastal on SOS lastekülal kahte tüüpi pere vorme - on nii ühe (SOS ema) kui ka kahe vanemaga (SOS perevanemad) perekondi. On hea meel tõdeda, et SOS lastekülal on olemas mõlemad variandid. Samuti on väga tähtis, et perevanemad elavad külades kohapeal ja viibi-

vad seal ööpäevaringselt. Pidev samade hool-dajate kohalolek on oluline aspekt, mis eristab meid tavapärase asendushoolduse institutsioo-nist. Lapse jaoks on oluline, et oleks vähemalt üks inimene, kellega tekiks kiindumussuhe ja kes seaks piire. Lasteküla poolt pakutav kindel maja lapsele ja perevanemale on soodsaks pin-naks, et tekitada lapse ellu stabiilsus ja rutiin. Lapse ja vanema vahelisest suhtest saadud kogemuse alusel kujuneb lapsel baasturva-tunne, võime usaldada ja suhteid luua, võime õppida ja uusi kogemusi integreerida. Turvaline kiindumussuhe loob psühholoogilise kaitse, mis hoiab lapse sisemist tasakaalu. Seega, hea suhte loomine, mis ei ole käegakatsutav, võib lapse jaoks olla tulevikus suurema tähtsusega kui kingitud asjad.Lasteküla pereelu pole muinasjuttÜkski pereelu pole üdini idülliline. Lasteküla pe-rel on suur vastutus ja koormus kuna see pere on suurem kui keskmine Eesti pere. Uuringute järgi on välja toodud, et soovitud laste arv Eesti peres on 2,4 last, aga tegelik laste arv peres on ikkagi vaid 1,6 last. Ühes Lasteküla peres võib aga elada kuni 6 last. Suurem hulk lapsi tähen-

Kuidas saada koolitusestSOS Lasteküla Eesti Ühingu üheks oluliseks prioriteediks on töötajate koolitamine ja aren-damine. Iga-aastasel koolitusplaani koostami-sel arvestatakse erinevate töötajate gruppide arenguvajadustega. Koolitusvajaduste kohta on infot võimalik saada erinevate kanalite, näiteks arenguvestluste ja ühiste arutelude kaudu. 2013. aasta koolitusplaanis on olulisel kohal in-dividuaalsed ja grupisupervisioonid, suhtlemine ja koostöö teismelistega, arengu planeerimine, eesmärkide seadmine ning meeskonnatöö. Lisaks eelpoolmainitule, leiavad käsitlemist veel

14

Signe Toom / Personalijuht

Pille Teder / Perepõhise hoolduse nõunik

paljud teisedki teemad. Õnnestunud ja arendav koolitus on meie kõigi ühine soov. Mida saaksid osalejana omalt poolt selleks teha? Alljärgnevalt on toodud mõned lihtsad, kuid olulised näpunäited, kuidas osale-jana koolitusest maksimaalselt kasu saada:• Sea endale enne koolitusele minekut ees-

märk, millist kasu soovid koolituselt saada.• Puhka ennast enne koolitust välja. Väsinuna

ei suuda me piisavalt keskenduda ja vajalikku infot vastu võtta.

• Keskendu koolitusele – väldi segavaid tegureid

maksimaalselt kasu?

15

(telefonikõned, jne), ära lobise kaaslasega.• Saa kasu teiste osalejate kogemustest. Isegi

kui käsitletav teema on tuttav, kuula hoolega teiste osalejate kogemusi – neist on kindlasti palju kasulikku õppida.

• Panusta aktiivselt koolituse käigus tehtavate-le praktilistele ülesannetele.

• Jaga koolitusel saadud teadmisi oma kollee-gide ja lähedastega. Teistele info edasi and-mine aitab mõtteid korrastada ja koolitusel saadud infot paremini meelde jätta.

Meeldivaid koolituselamusi!

dab perevanemale enamat hulka kohustusi ja rohkem asjaajamisi. Seega on kasvatajate, sot-siaaltöötajate ja külajuhataja tugi väga vajalik. Samas aga just nende spetsialistide kaasa-mine toob kohati kaasa institutsiooni maine. Mõttekoht kõigile tulevikuks, kuidas korraldada pereasju nii, et saada hakkama iseseisvalt. Perepõhise hoolduse tunnused on ülekaa-lusPerepõhise hoolduse sisu saab külades päev-päevalt selgemaks ning lähitulevikus võime öel-da, et see on muutunud igapäevaseks. Oluline on, et lasteküla peredes elavad õed ja vennad koos, perevanemad käivad ise poes, teevad ise süüa, lapsed koristavad ise kodu ning pe-red planeerivad kogu eelarvet. Lapsed, kes on vastavas eas, käivad suvel tööl, et tunnetada tööharjumusi ja teenida oma raha. Perevane-mad mõtestavad ja suunavad lapse arengut, kaasavad aruteludesse lapsi ning seeläbi aita-vad kaasa lapse kindlamale tulevikutunnetuse-le. Perevanemad koos lastega võtavad ühiselt osa erinevatest üritustest ja tegevustest ning enamus asju aetakse koos. Kõik toimib nagu päris peres ja see ongi perepõhine hooldus.

see on?

Noortekodu, kui oluline etapp noore arengus

SOS lasteküla töö on kuni lapse täisealiseks saamiseni, jaotatud kolme etappi:• lasteküla • noortekodu • pooliseseisev programmPooliseseisev programm on järelhoolduse peamine vorm. Kuni põhikooli lõpuni kasvab ja areneb laps turvalises perekeskkonnas SOS lastekülas. Nagu nimigi (lasteküla) ütleb, on see keskkond parim lastele, jäädes juba noorukile sageli kitsaks. Seetõttu liigub nooruk edasi noortekodusse. SOS-i süsteemis on kaks noortekodu: Keila SOS Noortekodu (14-le noorele), mis avati 1999. aastal ja 2002. aastal tegevust alustanud Tallinna SOS Noortekodu (10-le noorele).

Noortekodusse mineku ettevalmistust alus-tatakse lastekülas juba varakult: noor tutvub erinevate noortekodudega, analüüsib edasiõp-pimisplaane ning SOS ema toetusel teeb enda jaoks sobivaima valiku vähemalt pool aastat enne minekut.Noortekodus saab elada kuni neli aastat tingi-musel, et noor õpib gümnaasiumis, kõrgkoolis või kutsekoolis. Edasi on võimalus osaleda pooliseseisvas programmis, mis kestab kolm aastat või kuni pooleliolevate õpingute lõpe-tamiseni. Noorele, kes ei osale pooliseseisvas programmis võimaldatakse osalemine järel-hooldusprogrammis, mis kestab üks aasta. Noortekodu tegevuse peaeesmärgiks on arendada noores iseseisvust ja vastutustunnet.

16

Aive Makko / Tallinna SOS Noortekodu juhataja

Kogu SOS lasteküla peaeesmärgiks on laste arendamine iseseisvas elus toimetulevateks, end iseseisvalt ülalpidavateks, täisväärtuslikeks ja kindla-meelseteks isikuteks.

Noorte juhendamisega tegelevad juhataja ja neli kasvatajat-noortejuhendajat. Lisaks aitab kaasa kokk-perenaine, kes teeb süüa ja juhen-dab samas ka noori oma valdkonna piires.Igal noorel on oma usalduskasvataja, kes on lähedane usalduslik ja toetab noort igakülgselt.Noore arengu suunamise ja mõjutamise tõhusaim vahend on tugev usaldussuhe ja hea eeskuju, vastastikune austus ja võrdväärne suhtlemine. Noortekodus elades peavad noormehed-neiud oma eluga põhiliselt ise hakkama saama, kuigi majas on ööpäevaringselt nendega koos üks täiskasvanu, kelle roll on olla suunaja, juhen-daja ja toetaja. Noored liiguvad järk-järgult iseseisvumise poole – võtavad vastu isiklikku elu ja elukorraldust puudutavaid otsuseid, õpi-vad vastutama ning toime tulema igapäevase majandamisega. Noor saab igakuiselt kasu-tada raha, mille eest tal on võimalik osta toitu, riideid, hügieenitarbeid ja muud eluks vajalikku. Noortekodus antakse ka viimane lihv igapäe-

vaoskustele – toidu valmistamine, koristamine, riiete pesemine, asjaajamine ametiasutustes. Noored on kaasatud kaasa rääkima elukorral-duses ja ühiste ürituste organiseerimises ning läbi selle isiklike huvide ja arengu kujundami-ses.Edasi suundub noor pooliseseisvasse prog-rammi tingimusel, et tal on omandatud elukut-se, ta omab elu- ja töökohta. Korter soetatakse kas kohaliku omavalitsuse toel või üüritakse. Usalduskasvataja toetus on ka pooliseseisva etapi ajal põhiline toetusvorm, mis sageli kes-tab veel aastaid hiljemgi. Noortekodu perioodi jooksul säilib noorel usalduslik ja lähedane suhe SOS emaga ning õdede-vendadega. Usaldus ja turvatunne on võtmesõnadeks elus hakka-masaamisel.Noortekodu ja pooliseseisva perioodi eesmär-giks on suunata iseseisvalt toimetulev, õnnelik ja rahulolev noor täiskasvanuellu. Olles oman-danud eriala, siirdudes tööle ja elades omaette korteris, algab noore elus uus iseseisev etapp.

17

RÕÕMUHETKED

Trummar Reigo Ahvena eestvedamisel tekkis ühel ilusal jaanuarikuu päeval meie lastekülla suurepärane tummiansambel

Lapse õiguste koolituse päevik

Natuke vähem mõtleme me oma kohustuste peale, eriti kui nende täitmine meile ei meeldi või nõuab tõsist panustamist.

Viimasel ajal räägitakse üha enam laste õigus-test - tihti alles peale seda, kui midagi halba on juhtunud. Avalikkuse ette on jõudnud mitmed hirmsad lood näiteks laste nälgimisest nii oma kodus, kui ka asenduskodudes. Viimane loob vastuolulise situatsiooni: me eraldame lapse tema biloogiliset perest, sest seal on tal väide-tavalt halb ja paigutame ta asenduskodusse, kus tal peaks olema oluliselt parem. Samas ei suuda asendushoolduse süsteem aga lapse heaolu ja piisavalt mitmekesist arengut kind-lustada. Seega tekib küsimus, milleks on sellist asendushoolduse süsteemi siis üldse tarvis, kui lapse jaoks sisuliselt midagi ei muutu?

Aasta eest, avaldas Õiguskantsleri Kantselei Poliituuringute Kesksuse “Praxis” poolt läbivii-dud uuringu, mille keskseks teemaks oli lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Muuhulgas küsiti nii täiskasvanute, kui ka laste käest, kuivõrd nad olid puutunud kokku laste õiguste teemaga või kas nad on sest teemast üldse midagi kuulnud olid. Sellele küsimusele vastas jaatavalt ainult 73% küsitletud täiskasvanutest ja 84% küsitletud lastest (“Lapse õiguste ja vanemluse monitooring”, Praxis 2012). On või-malik öelda, et eelmainitud küsimusele eitavalt vastanud 27% täiskasvanutest ning 16% las-test ei ole nii suur protsent, kuid tegelikkuses on ikka küll – jutt käib ju laste eludest, nende turvalisusest ja heaolust.

Ühe meie lasteküla perevanemad pöördusid minu poole palvega rääkida meie lastele nende õigustest ja kohustustest - kusjuures oma õigustest näikse lapsed palju enam teadvat. Ja pole ka midagi imestada – ennem räägitakse ju laste õigustest, kui kohustustest. Nii televiisoris,

18

Julia Kovalenko / Lapse õiguste nõunik

Igal inimesel on olemas õigused, seda teab meist igaüks. Inimõigused on meile väga tähtsad ja nende täitmist nõuame oma igapäevases elus pidevalt.

koolis kui ka ajakirjanduses on teema fookus ikka pigem laste õigustel, kui kohustustel. Minu meelest see päris õige ei ole. Ikka “piitsa ja präänikut”, nagu öeldakse – kui ei täida kohustusi ei saa nautida ka õigusi. Tihti unus-tame lihtsa põhimõtte: minu õigused lõppevad seal, kus hakkavad teiste õigusi rikkuma. Seda silmas pidades leppisime vanematega kokku, et räägime lisaks laste õigustele ka nende kohustustest.

Alguses oli see keeruline, sest kuigi mul on üksjagu suur kogemus lastega suhtlemisel ja nende koolitamisel, pole ma kunagi rääkinud lastega, kellel puudub bioloogiline pere. Kuidas siis nimetada neid õigusi, mis lastel on ja mille hulka kuulub näiteks lapse õigus perele ja vanemlikule hoolitsusele? Ja kas sellel teemal üldse peatuda või mitte?Koolituse käigus tuli aga ilmsiks, et lastele ei valmistanud sellel teemal vestlemine mingit probleemi. Selgus, et õigus perele on nende jaoks väga tähtis, sest pere on neil olemas. Lihtsalt erinevatel lastel on peremudel erinev, nagu ka selle liikmed. Enamikul on õed ja ven-nad, kellega nad koos elavad, aga on ka tädid ja onud, on vanavanemad. Oma pereliikmete hulka arvavad nad ka meie SOS perevanemad, kes nende eest hoolitsevad. Pean tunnistama, et see oli minu jaoks üllatav, millises ulatuses nad selle teema enda jaoks lahti olid mõtes-tanud. Ma tõesti ei oodanud lastelt, kellest noorim oli 8-aastane, sellele probleemile nii täiskasvanulikku ja filosoofilist lähenemist. Üllatusin meeldivalt!

Nimetasin meie kohtumise koolituseks, kuid te-gelikkuses ei olnud see kaugeltki nii – pigem oli tegemist sisuka aruteluga. Tahtsin kuulda laste isiklikke arvamusi, mitte seda, mida nad olid kas kooli, tuttavate või meedia kaudu kuulnud. Niimoodi koos vesteldes, laienes laste silmaring kindlasti, kuid kahtlemata oli see mõlemapool-ne – ka mina sain tänu neile oluliselt targe-maks: kuidas elu teistmoodi nautida, kuidas suhtuda asjadesse lihtsamalt ja lõbusamalt. Muuhulgas palusin lastel nimetada kolm õigust ja kolm kohustust, mis neil enda teada olemas

on ning mida nad enda jaoks kõige tähtsamaks peavad. Paljud lapsed mainisid kooli ja haridust ja mitte just kohustuse, vaid pigem õigusena. Üks poiss ütles näiteks, et tal on õigus õppida inglise keelt, sest talle see väga meeldib. Üks neiu väitis samas, et igal inimesel peab olema õigus ja ka kohustus elada teiste inimestega koos – nii sügavmõtteline arvamusavaldus üllatas mind. Ta selgitas, et kui inimene on üksinda, siis on see tema enda otsustada, kus ja kuidas ta elab. Kui tal sünnib aga laps, siis nii see enam ei ole, sest tal tekib vastutus lapse ees.

Eelpoolmainitud uuringu käigus küsiti lastelt muuhulgas ka seda, millised on nende kohus-tused ja õigused. Kolm õige enam mainitud vastust olid haridus, kodu ja elukoht ning hoolivus ja hoolitsus.

Üks enamkäsitletud teemasid oli söök või “las-te õigus süüa”, nagu minu diskussioonigrupp seda ise nimetas. Tühi kõht oli nimelt see, mida nad oma elus enne SOS lastekülla jõudmist olid kõik tunda saanud. Arutelu käigus sai nalja ikka ka: üks poiss ütles, et tal on õigus laulda. Tuli välja, et ta laulab kogu aeg, kuid tegelikult laulda ei oska ja tüütab sellega kõiki teisi, kes temaga koos elavad. Samas, kes meist oleks ideaalne...

Sellised meie lapsed on. Austan neist igaüht – ja jätkan oma töö tegemist hea meelega. Ees on ootamas palju. Näiteks koostab Sotsiaalmi-nisteerium hetkel asendushoolduse kontsept-siooni, mille lõpptulemusel peaks määratletama asendushooldusele miinimumstandardid, tõhustama järelvalvet teenuste osutajate üle ja võtma rohkem kuulda laste endi arvamust, lastele suunatud teenuste kvaliteedi osas. Lisaks on hetkel töös ka uus Lastekaitse seadus, kuhu on kaasatud ka meie mõtteid, ideid ja arvamusi. Jääb vaid loota, et tehtav töö kannab õige pea vilja ning tulevikus ei peaks me lugema erinevatest portaalidest järjekord-sest asendushooldusega seotud kohutavast probleemist.

19

Keila SOS Lasteküla sünnipäev 16.juunil kell 16.00!

Kõik meie sõbrad ja toetajad on oodatud!Täpsem info kodulehelt ja Facebookist

SÜNNIPÄEV!20

RÕÕMUHETKED

Põltsamaa perede Tallinna päev - külastati Õiguskantsleri bürood, käidi Bastioni käikudes ning õhtul said mitmed lapsed esimese 3D kinoelamuse.

Improteater kaasas aktiivsesse tegevusse nii suured kui väikesed

Selleaastane

SOS Lasteküla Jalgpalliturniirtoimub 14-15. august. 14. augusti õhtul on kõigil osalejatel võimalus kaasa elada Eesti-Läti jalgpallikoondiste kohtumisele A Le Coq Arenal.

Turniiri peasponsoriks on Swissotel Tallinn ja turniir korraldatakse koos-töös MTG United for Peace Eesti esinduse ja Eesti Jalgpalli Liiduga.Osalema on oodatud kõik asendus- kodud üle Eesti! Info ja registreerimi-ne: office@sos-lastekyla.ee, 6566 958

JALGPALL 21

RÕÕMUHETKED

Meie lapsed on ka tublid kandlemängijad! Pildil esinetakse konkursil „Keila valla laululaps 2013“

Aitäh, et hoolite!

East Capital on meie kõige kauaaegsem partner ja hoolitseb ema Erika pere eest, kus kasvab 5 last vanuses 9-16 aastat.Trigon Capital on enda õlule võtnud ema Maie pere aitamise, kus kasvab 5 last, vanu-ses 3-17 aastat. Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi korraldab igal aastal jõulubasaari ja seal kogu-tud raha eest aitavad nad ema Urve peret, kus kasvab 6 last, vanuses 9-16 aastat.Terje Aru hoolitseb ema Mare pere eest, kus kasvavad Keila küla kõige pisemad lap-sed, kokku 6 last, vanuses 2-15aastat.

Sillamäe Sadam on meie esimene püsitoetaja uuele Narva-Jõesuu SOS Lastekülale.Radisson Blu Hotel Tallinn annetas meile 36 toa mööbli (voodid, madratsid, peeglid, öökapid jms). Mööbel leidis endale uue kodu Keila ja Narva-Jõesuu SOS Lastekülades ning Tallinna SOS Noortekodus. Suured tänud Elionile, kes annetas SOS lastekülade peredele 13 sülearvutit.Lisaks täname Leiburit, kes varustab meie külasid ja noortekodusid igapäevase leiva-saiaga.SEB Heategevusfond on aidanud meie lapsi jõulukingituste, teatrietenduste, stipendiu-mite ja muu vajalikuga.Swedbank Annetuskeskkond valis taas SOS Lasteküla Eesti Ühingu peretugevdus-programmi annetuskeskkonna projektide hulka.Oriflame toetab Keila SOS Lasteküla nii rahaliselt kui ka südamlike kingitustega emade-le ja lastele.2012. aasta sügisel aitas Delta Cafe&Bistro korraldada meil väga meeldiva ja maitsva mõtteõhtu meie olemasolevatele ja tulevastele suurtoetajatele. Dreamgrow on olnud SOS lasteküla sõber juba pikka aega, kuid viimased pool aastat on nad meid aidanud eriti palju. Kui olete märganud, siis SOS lastekülal on uus ko-dulehekülg, kus kõigele muule on juures ka mugav annetamise võimalus. Teha saab Swedbank’i ja SEB panga püsikorraldusust kui ka ühekordseid annetusi. Tule vaata www.sos-lastekyla.ee/anneta

HOOLI JA HOIA22

RISTIVANEMAD

- MTÜ Sõjaväeteenistuse ja lahingutegevu-se veteranide liit Bastion, kes kinkis ühele

peremajale televiisori ning viisid meie lapsed põnevale bussireisile

Erilised tänud meie pikaajalistele vabataht-likele, kes aitavad lastel õppida ja põnevalt vaba aega sisustada. Siiri Alamaa, Ville Vallaste ja Kadri Mägi,

SUUR AITÄH TEILE!

Täname ka vabatahtlikku Teataja keeletoi-metajat!

- Pärnu Terviseparadiis kinkis meie pere-dele kevadisel koolivaheajal ühe toreda veekeskuse päeva. Iga pere käis eri

päevadel - Põltsamaa Felix, kes varustab meid

oma toodetega

- Monier aitas katuse remondiga- Soome Maja aitas teha akende remonti- Ülemiste Keskus paigaldas meile hoovi

kasvuhoone koos taimedega- MTÜ Caritas Eesti toetab igakuiselt noor-

te tervisekeskuse kasutust

- Leena Schulz sõidab meilt aeg-ajalt läbi ja toob lastele komme ning tapeedikataloo-ge, millest kunstiring teeb kinkekotte

- Eesti Esimene Erakosmeetikakool, kelle noored juuksurid lõikavad kaks korda aastas meie lastel ja emadel juukseid

- Katri Vallaste annetas lastele 5 jalgratast- Suusabaas andis tasuta suusavarustuse

kasutada 25 lapsele - Peterburi laevaliin annetas 6 jalgratast,

mis olid reisijate poolt laeva unustatud- Ruth Mägi tõi lastele raamatuid

Keila SOS Lasteküla tänab:

Keila SOS Noortekodu tänab:

Põltsamaa SOS Lasteküla tänab:

Narva-Jõesuu SOS Lasteküla tänab:

Aitäh ka kõigile teistele toetajatele. Te toote sära laste silmadesse!

HOOLI JA HOIA 23

SOS lasteküla patroon Evelin Ilves on öelnud:

„Lapsel ei ole aega oodata. Laps elab hetkes, kohe praegu ja siinsa-mas, meie kõrval. Ka need lapsed, kellel pole head peret või peret üldse. Nemad on otsekui meie kõigi omad. Nii on meie kõigi kohus aidata neil lastel jõuda koju, et nad saaksid unistada oma õnnest. Meie laste kätes on homne Eesti, meie kõigi, ka tänaste aitajate saatus.“Tule ja tee juba täna püsiannetus SOS lasteküla-de toetuseks. Tänu Sinu püsiannetusele saa-vad lapsed kogeda positiivseid elamusi ja jätta seljataha keerulise mineviku. Annetades näiteks 33 senti päevas teeb see lapse jaoks kuu peale kokku 10 eurot.

Suvine reisijuht Puhkus Eestis ilmub tänavu juba kuuendat korda. Raamat tutvustab Eesti oluli-semaid vaatamisväärsusi, pakub ideid ja nõuandeid autoga reisimiseks, aktiivseks puhkuseks ja firmaüritusteks, sisaldab suviste sündmuste kalendrit, Eesti maakondade kaarte ning infot erine-vate majutus- ja toitlustusasutuste kohta. Lisaks hõlmab raamat meelelahutuslikku osa, kus leidub põnevaid artikleid ja intervjuusid ning tegevusnurk lastele.Reisijuht on saadaval kõikides Selveri, Prisma ja Rimi kauplustes, R-Kioskites, Olerexi ja Statoili tanklates, paremini varustatud turismiinfopunktides ja muuseumides ning valitud hotellides ja restoranides, kokku 650 jaotus- ja müügipunktis üle Eesti.

Meile on oluline, et Eesti oleks hea koht puhkamiseks, ennekõike aga peab siin hea elada ole-ma. Tahame anda panuse selleks, et elu Eestimaal pakuks rõõmu kõikidele meie inimestele ning seetõttu oleme oma kindlaks tööpõhimõtteks seadnud heategevuses osalemise. Tänavu annetab Puhkus Eestis igalt müüdud reisijuhilt 50 senti SOS Lastekülale.

Liitu SOS lasteküla Sõprade Klubiga meie kodulehel www.sos-lastekyla.ee/anneta