Sotsiaal- ja kasvatusteaduste valdkonna uuringud 2008–2013.

Teooriast praktikasse

Väljaandja:Eesti TeadusagentuurTartu 2014

Koostajad: Eesti Teadusagentuur, Teaduse populariseerimise osakondEesti Akadeemilise Pedagoogika SeltsSihtasutus Archimedes, Eduko büroo

Kujundaja: Deniss Jeršov

3

EESSÕNA

Eestis on sotsiaal- ja kasvatusteaduste valdkonnas tehtud väga palju olulisi ja põnevaid uuringuid, mis sisaldavad mitmeid praktilisi väljundid, mille tulemusi on võimalik arvestada ja rakendada erinevates eluvaldkondades. Selleks, et palju-räägitud teaduspõhine ühiskond saaks areneda ja toimida, on oluline, et uuringu-tulemusi võimalikult laialt tutvustatakse ning et need jõuaksid võimalikult kiiresti adressaadini.

Käesolevasse dokumenti oleme kogunud aastatel 2008–2013 Eestis tehtud uurin-guprojektide kirjeldused, rõhutades eelkõige tulemuste praktilist kasutusvõima-lust. Valitud nimekirja aluseks on ETISEs ja ülikoolide eneseanalüüsiaruannetes kajastatud andmed, mida uuringute vastutavad täitjad on ise täpsustanud või täiendanud. Juhul, kui infot nappis, on piirdutud uuringu teema, selle täitja ja üli-kooli nimetamisega.

Parema ülevaate saamiseks on uuringud püütud nende sisu alusel koondada tea-tud ühise nimetaja alla, hõlbustamaks vajaliku ülesleidmist. Mõistagi on püüd uuringuid liigitada tinglik, antud juhul lähtusime eeskätt pealkirjas kajastuvast põhisõnumist. Kategooriad ja nende all kajastatud uuringud on esitatud tähestiku-lises järjekorras järgmiselt:

Ettevõtlus ja haridus (3 uuringut)Kaasav haridus (4)Koolikorraldus. Hariduspoliitika ja pedagoogilise mõtte ajalugu (13)Kõrghariduse ja kutseharidusega seotud uuringud (4)Laste ja noortega seotud uuringud (17)Muutused ühiskonnas ja inimeste hoiakutes. Haridussotsioloogia (11)Spordi ja tervisega seotud uuringud (7)Õpetajaharidus ja õpetamine. Hindamine (45)Õppimine virtuaalses õpikeskkonnas (14).

Uuringutulemuste koondamist alustasime 2013. aastal, enne konverentsi „Kasva-tusteadus – nähtav või nähtamatu“.

Kutsume kõiki uurijaid nüüd ja edaspidi seda dokumenti täiendama.

Täiendav info, ettepanekud ja konstruktiivne kriitika on oodatud aadressil: kasvatusuuringud@etag.ee

Loodame, et ühtsesse dokumenti koondatud informatsioon uuringute tulemuste ja tulemuste kasutusvõimaluste kohta soodustab nendega arvestamise muutu-mist Eesti riigi arengu oluliseks prioriteediks.

Prof Leida Talts (Tallinna Ülikool)Margit Lehis (Eesti Teadusagentuur)Tiina Anspal (SA Archimedes)

4

SISU

ETTEVÕTLUS JA HARIDUS

CREAENT – Loovettevõtluse koolitusvõrgustik ................................................................................................9

Innovatsioon ettevõtluses ja hariduses INTO-PRACTICE ...............................................................................10

Kesk-Baltikumi kõrgkoolide ettevõtlusõppe õppejõudude täiendkoolitus- ja koostöövõrgustik ....................10

KAASAV HARIDUS

Keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmidus ...........................................................................................14

Muukeelne laps Eesti koolis ...........................................................................................................................14

Towards Inclusive Learning Environments in Vocational Education and Training ..........................................14

Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes ............................................................................15

KOOLIKORRALDUS. HARIDUSPOLIITIKA JA PEDAGOOGILISE MÕTTE AJALUGU

325 aastat eesti õppekeelega koolivõrku ......................................................................................................20

Balti riikide hariduse ja pedagoogilise mõtte ajalugu 1940–1990 ..................................................................20

Georges Frédéric Parrot ja Thomas Jeffersoni poolt rakendatud valgustusajastu haridusideed ning nende tõlgendusvõimalused 21. sajandi hariduses .......................................................................................21

Eesti hariduse ja pedagoogilise mõtte arengulugu aastani 1940 ..................................................................22

Eesti kooli ajalugu neljas köites, 2. köite (1860. aastaist kuni 1917. aastani) käsikirja täiendamine ja kirjastamine ...............................................................................................................................................23

ESTABLISH – Euroopa teadus ja tehnoloogia seoste loomise protsessis tööstuse, kooli ja koduga ...............24

Kool ja identiteet ............................................................................................................................................24

Koolikorralduse arendamine Baltimaades .....................................................................................................25

Loovust toetav õppimine ja võrgustamine toetamas innovatsiooni Euroopas...............................................25

Tallinna hariduselu 1918–2010: üldharidus ja hariduskorraldus .....................................................................26

Tartu Ülikooli ja Velikie Luki Ülikooli vaheline koostöö ühise Euroopa hariduskontseptsiooni rakendamiseks kohalikul tasandil ..................................................................................................................27

Tööturu väljakutsed kõrgharidusele, Eesti Euroopa Liidu kontekstis.............................................................27

Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid ..........................................................27

KÕRGKOOLI JA KUTSEHARIDUSEGA SEOTUD UURINGUD

Fundamentaalne haridusmuutus: kutseõpetajad kui kesksed toimijad kutseharidusreformides ..................30

Kõrgkooli akadeemilist edukust mõjutavad tegurid (KAEMUS) (2009–2013) .................................................31

Võrgustik kutsehariduse juhendajate toetamiseks Euroopas, Eurotrainer II .................................................33

Üliõpilaste tajutud muutused õppejõudude õpetamispraktikas ...................................................................33

LASTE JA NOORTEGA SEOTUD UURINGUD

Areng üleminekul lasteaiast kooli ja esimeses kolmes klassis – vastastikune interaktsioon lastevanemate, õpetajate ja laste vahel ........................................................................................................36

Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise longituuduuring (ECPBHS) .............................................................39

Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise longituuduuring (ELIKTU) II ............................................................39

5

Hüperaktiivse käitumise ja tähelepanuhäirete kujunemine neurobioloogiliste faktorite ja keskkonna koosmõjus ......................................................................................................................................................39

Indiviidi akadeemiline ja isiksuslik areng formaalharidussüsteemis ..............................................................40

Lapse kohanemine muutuva keskkonnaga ....................................................................................................40

Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas ..............................................................................42

Laste arengu süsteemne uuring: subjektiivne heaolu seoses akadeemiliste, kognitiivsete ja keskkonnateguritega .................................................................................................................................43

Laste sotsialiseerumine ja kehaline aktiivsus: longituuduuring ....................................................................46

Loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumilõpetajate karjäärivaliku mõjutajana (LoteGüm) ...........................46

Muusika osa Eesti, Saksa ja Soome koolinoorte elustiili ja mina-identsuse kujunemises ..............................47

Muutused motoorsetes funktsioonides ja luutiheduses puberteediperioodil: soolised ja tserebraalparalüüsist tingitud iseärasused ................................................................................................48

Noorte usuliste veendumuste ja usulisse mitmekesisusse suhtumise kontekstuaalsed tegurid ...................48

SIS-CATALYST – Children as Change Agents for Science in Society ...............................................................49

Sotsialisatsioonimustri muutumine üleminekuühiskonnas ja selle seos lapse arenguga (Eesti näitel) .........50

Religioon hariduses. Panus dialoogiks või konfliktifaktor muutuvates Euroopa riikides ................................54

Õpilaste kognitiivsete protsesside mõju nende kehalisele aktiivsusele vaba ajal .........................................55

MUUTUSED ÜHISKONNAS JA INIMESTE HOIAKUTES. HARIDUSSOTSIOLOOGIA

Alternatiivsed karjäärid ja töökorraldus: postkommunistlike riikide paindlikkus ...........................................57

Elukestva õppega ühiskonna suunas Euroopas: haridussüsteemi panus ......................................................57

Haridus kui elukestev protsess – haridusteede võrdlus kaasaegsetes ühiskondades eduLIFE ......................58

Haridusmuutus kui sotsiaalne innovatsioon ..................................................................................................58

Haridussüsteemid ja tööturg Ida- ja Kesk-Euroopa üleminekuriikides ...........................................................59

IEA Rahvusvaheline Kodanikuhariduse uuring ...............................................................................................59

Kutse- ja kõrgharidusjärgsed arenguteed keskharidus- ja kõrgharidustulemuste alusel ..............................60

Muutused Eesti elanike hoiakutes ja elustiilides aastatel 1985–2013: horisontaalne kihistumine .................60

Privaatsuse ja avalikkusega seotud tähenduste ja kogemuste muutus tehnoloogiast küllastunud ühiskonnas ....................................................................................................................................................62

Õppiv inimene haridussüsteemis ja tööturul: ebavõrdsus kui välimiste ja sisemiste piiride kujunemise tegur ja tulemus .........................................................................................................................62

Ühiskonna huvigruppide ja arvamusliidrite vaated loodusteadusliku hariduse eesmärkidest ning potentsiaalsest mõjust õpilaste multidimensionaalse loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemisele ..............63

SPORDI JA TERVISEGA SEOTUD UURINGUD

Ekspertsuse determinandid ja mehhanismid spordis ....................................................................................65

Erineva kehalise aktiivsusega laste kasvu ja arengut mõjutavad tegurid .....................................................65

Kehalise aktiivsuse ja inaktiivsuse determinandid naistel .............................................................................65

Kehalise enesetaju struktuur, stabiilsus ning seos liikumisaktiivsusega noorsportlastel ja kehaliselt inaktiivsetel noorukitel ..................................................................................................................................66

Kehalise ja vaimse töövõime optimeerimine kuumastressi tingimustes .......................................................66

6

Metaboolse sündroomi riskifaktorid poistel puberteediperioodil: longituuduuring põhirõhuga kehalisel aktiivsusel ja fitnessil ......................................................................................................................68

MYOAGE – Eaga seotud lihasnõrkuse mõistmine ja sellega võitlus ...............................................................68

ÕPETAJAHARIDUS JA ÕPETAMINE. HINDAMINE

Aineteülese õpetuse mõju õpilaste teadmistele ja hoiakutele loodusteaduslikes ainetes .............................70

Algaja õppejõud kõrgkoolis – kohanemine ja toimetulek ...............................................................................71

COBWEB – Communicating the Baltic ............................................................................................................72

Co-ordinated internet-linked networks for promoting innovation, exchanging knowledge and encouraging good practice to enchance bioscience in European schools ..............................................73

Dialoogtõlke arengud siirdeühiskonna muutuste peegeldajana interaktiivse suhtlemismudeli kontekstis ......................................................................................................................................................73

Eesti põhikooli efektiivsus .............................................................................................................................74

Eesti emakeeleõpetuse ja -teadlikkuse arendamine Emakeeleõpetuse Infokeskuse raames .......................74

Eesti õpetajate õpikäsitlused ja õpetamispraktikad ning nende seosed õpilaste arengu ja õppimisega (ÕPEÕPI) .........................................................................................................................................................75

Enesejuhitava õppimise toetamise ja analüüsimise raamistik avardatud õpikeskkonnas .............................77

Erinevate interdistsiplinaarsuse dimensioonide mõju loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel ..............79

Hariduslooline e-varamu ................................................................................................................................80

Hinnates muutujaid: tasemenäidised keelepädevustestide kontekstis .........................................................80

Keelekümblusprogrammi hindamise mõju teadusuuring ..............................................................................81

Kirjutamise loomulikkuse mudel ja hindamine ..............................................................................................82

Koolieelse lasteasutuse ja üldhariduskooli riiklike õppekavade teoreetiliste aluste analüüs ja nende rakendusväärtus osapoolte hinnangul ...........................................................................................................82

Kujundav hindamine ......................................................................................................................................84

Laste keelelise arengu üldetapid eri keeltes .................................................................................................85

Looduslike materjalide oskusteabe leviku toetamine Lõuna-Soomes ja Eestis .............................................86

Loodusteadusliku hariduse relevantsuse kontseptsioon ja relevantsust mõjutavad tegurid üldhariduskoolis ............................................................................................................................................87

Loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase hariduse jätkusuutlikkuse tagamine kõigil õppetasanditel ...............87

Mentorlus algajate õpetajate toetamisel .......................................................................................................87

Mängulised keeleomandamismaterjalid ........................................................................................................88

OECD õpetajauuring ......................................................................................................................................88

Ohtlike ainete alane teavitus Baltimaades ....................................................................................................89

PARSEL: Popularity and Relevance in Science Education for Scientific Literacy ............................................90

PROFILES – Professional reflection oriented focus on inquiry-based learning and education through science ...........................................................................................................................................................90

Põhja- ja Baltimaade matemaatikaõpetajate pedagoogiliste arusaamade võrdlusuuring .............................91

Relevantse loodusteadusliku hariduse osa teadmistepõhises ühiskonnas: multidimensionaalse loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamise modelleerimine ja rahvusvaheline devalvatsioon ......................92

RÕK-i läbivate teemade pädevuste tagasiside kogumise vahendite koostamine ..........................................93

7

SCY – Science Created by You .......................................................................................................................94

Seostatud kontseptuaalse arusaamise kujunemine keskkonnaalastest probleemteemadest .......................94

Teoreetiliselt põhjendatud mudel teaduse olemuse suhtest loodusteadusliku haridusega koolis: õpetaja osa õpilaste suhtumise kujunemisel loodusteadustega seotud karjääri ...........................................95

Uurimusliku teadusõppe ja matemaatikahariduse laiaulatuslik levitamine ...................................................96

Uurimuslikul õppel põhinevad tegevused: mudel õpetajale vajalikest pädevustest ......................................96

Uuringulaegas. Uuringuauhinnad Euroopa noortele ......................................................................................96

Õpetajahariduse analüüs ja õppekavade arendamine ...................................................................................97

Õpetaja juhtimisstiili tajumise mõju õpilaste motivatsioonile kehalises kasvatuses .....................................97

Õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse identiteedi kujunemine ning refleksiooni roll professionaalse enesemääratluse arengus ...................................................................................................99

Õpetaja professionaalne areng ja selle toetamine ......................................................................................100

Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilaste tehnoloogia teadlikule kasutusoskusele ...........................107

Õpetajate väärtuskasvatuse alase pädevuse arendamine õpetajakoolituses .............................................109

Õpilaste oskuste ja vigade dünaamika uurimine tagasisidet ja nõuandeid võimaldavas ülesannete lahendamise keskkonnas .............................................................................................................................110

Õpiobjektide individuaalne kontekstualiseerimine probleemülesannete lahendamisel ..............................111

Õppekava kognitiivsete ja praktilis-rakenduslike pädevuste realiseerumine koolimatemaatikas õpetajate arusaamade ning siseriiklike ja rahvusvaheliste tasemeuuringute taustal .................................112

Üldpädevused ja nende hindamine..............................................................................................................114

ÕPPIMINE VIRTUAALSES ÕPIKESKKONNAS

Activity patterns in informal virtual learning communities .........................................................................116

Digitaalsed õpikeskkonnad ..........................................................................................................................116

European Thematic Network for Teaching, Research and Innovations in Computing Education ................. 117

EuSTD-web: European Teachers Professional Development for Science Teaching in a Web-based Environment ................................................................................................................................................118

Go-Lab — ülemaailmsed internetipõhised uurimusliku õppe laboratooriumid loodusteaduste õppimiseks koolis ........................................................................................................................................118

Hajutatud arhitektuuriga e-õppe keskkonnad, nende koostalitlus ja rakendusmudelid ..............................119

Inquiry Learning In Virtual Learning Environments: A Comparative Study Between Estonian And French Learners ....................................................................................................................................120

IntelLeo ........................................................................................................................................................121

KeyToLife: interaktiivsed elektroonilised töövahendid elurikkuse õppimiseks ja õpetamiseks ...................122

The role of seeking chances in digital learning ecosystems ........................................................................123

Põhjamaade uurimisvõrgustik. Kontekstide ülene õppimine .......................................................................124

S-Team (Science teacher education advanced methods) ............................................................................125

Veebipõhise uurimusliku õppe adapteeritava toetussüsteemi koostamise põhimõtted .............................125

Ühisloome toetamine tehnoloogiatega – CoCreat .......................................................................................127

ETTEVÕTLUS JA HARIDUS

9

ET

TE

VÕT

LUS

JA H

AR

IDU

S

CREAENT – LOOVETTEVÕTLUSE KOOLITUSVÕRGUSTIKCREAENT – Creative Enterpreneurship Training Network

Kestus: november 2009 kuni oktoober 2012Vastutav täitja: Mets, TõnisKaastäitjad: Mervi Raudsaar, Leeni Uba Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õppejõud ja õpetajad, loomevaldkondade õppejõud ja õpetajad, loomevaldkondade üliõpilased ja noored loomemajanduse ettevõtjad, ettevõtluse ja loomemajanduse uurijad, hariduselu korraldajadRakendusvaldkond: Ettevõtlusõpe, ettevõtlikkusõpe, loomeerialade õpetamine kõrgkoolides

Lühikokkuvõte

Projektis CREAENT levitati noorte hulgas ettevõtlikku mõtteviisi, toetati loome-valdkondades tegevust alustavaid ettevõtjaid ning soodustati nende rahvusvahe-list koostööd, edendades ettevõtlusharidust Soome, Eesti, Läti ja Rootsi ülikooli-des.

Projekti käigus uuriti, millised on loomevaldkondade tudengite ootused ettevõtlu-sõppele Soomes, Eestis ja Lätis. Selgus, et tudengite valmisolek tegelda ettevõt-lusega loomevaldkonnas on kõigil suhteliselt suur, kuid maiti on märkimisväärseid erinevusi. Samas oli kõigile omane, et loomevaldkondade tudengitel pole prob-leeme äriideede leidmisega, küll vajavad nad süsteemset koolitust muude ette-võtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks.

Teine uuring käsitles alustavate loomeettevõtjate koolitusvajadusi. Selgus, et enim vajaka on oskustest äri strateegilisel planeerimisel ja finantsplaneerimisest ning raamatupidamisest. Soovitakse teha laialdasemat rahvusvahelist koostööd, selleks vajatakse rohkem ekspordialaseid teadmisi. Kiideti võimalust alustada oma tegevust ettevõtlusinkubaatoris.

Arendati ettevõtlusõppe metoodikaid. Näiteks analüüsiti väärtusloome protsessi ülikoolis väljatöötatud Ettevõtluskodu® metoodikale põhinevas ettevõtlusõppes. Selgus, et õppeprotsessis saadud ettevõtlusalased põhiteadmised, oskused, moti-vatsioon ja praktiline kogemus mängivad võtmerolli uudsete ettevõtete loomisel ja nende kvaliteedis. Vt. Mets, T. jt. Sotsiaal-konstruktivistliku lähenemise katse protsessipõhises ettevõtlusõppes: kaasused sotsiaalses, loome- ja tehnoloogiaet-tevõtluses. (vt Publikatsioonid)

Pilootkoolitustel kujundati noortes ettevõtlikku hoiakut ning julgustati ettevõtlu-sega tegelema.

Viljandi pilootkoolituses kasutati rohkelt aktiivõpet, tegevusõpet. Loengutel õpi-tud teooriat rakendati loengutega paralleelselt toimunud seminarides oma äriidee arendamisel, ülesannete lahendamisel ja äriplaani koostamisel. Tehti rühmatööd, diskuteeriti, õpiti üksteiselt, kaasati mentorid. Abiks oli veebipõhine äriplaani-keskkond iPlanner. Pilootkoolitusel selgus, et kui äriideed on siin sageli palju

10

ET

TE

VÕT

LUS

JA H

AR

IDU

S

atraktiivsemad kui mõne muu valdkonna üliõpilastel, vajavad loomevaldkondade üliõpilased ettevõtte strateegilise ja finantsplaneerimise ning raamatupidamise alal rohkesti harjutustunde ja individuaalset mentorlust. Koolituse lõpuks valmisid tudengitel oma äriideede põhjal äriplaanid. Koolitusel osalenud tudengid on asu-tanud üle kümne loomevaldkonnas tegutseva ettevõtte.

Publikatsioonid

Karhunen, P., Arvola, K., Küttim, M., Venesaar, U., Mets, T., Raudsaar, M., Uba, L. (2011). Creative entrepreneurs’ perceptions about entrepreneurial education. [Espoo]: Aalto University, School of Economics, Small Business Center.

Karhunen, Päivi; Arvola, Katrin; Küttim, Merle; Venesaar, Urve; Mets, Tõnis; Raud-saar, Mervi; Uba, Leeni (2011). Perceptions of entrepreneurship among future creative professionals : results of a survey for university students in Finland, Estonia and Latvia. [Espoo]: Aalto University, School of Economics, Small Business Center.

Tõnis Mets, Mervi Raudsaar, and Kärt Summatavet. Experimenting social const-ructivist approach in entrepreneurial process-based training: cases in social, crea-tive and technology entrepreneurship. – The Experimental Nature of New Venture Creation. Springer-Verlag, 2013, pp. 107–125.

INNOVATSIOON ETTEVÕTLUSES JA HARIDUSES INTO-PRACTICE Central Baltic Innovation Tools for Practice INTO-PRACTICE

Kestus: 2009 kuni 2011Vastutav täitja: Eisenschmidt, EveKaastäitjad: Kriiska, Janno (Põhitäitja); Lints, Aimar (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledž

Lühikokkuvõte

Projekt toetas Kesk-Läänemere piirkonna ettevõtete ja haridusasutuste vaheliste võrgustike koostööd, et tööjõu koolitamine vastaks ettevõtete vajadustele. Pro-jekti partneriteks on kokku 11 kutse- ja kõrgharidusasutust Soomest, Rootsist, Lätist ja Eestist. Läänemaal koordineerib projektitegevusi Haapsalu Kolledž, pro-jekti juhtgruppi on kaasatud Läänemaa Arenduskeskus.

11

ET

TE

VÕT

LUS

JA H

AR

IDU

S

KESK-BALTIKUMI KÕRGKOOLIDE ETTEVÕTLUSÕPPE ÕPPEJÕUDUDE TÄIENDKOOLITUS- JA KOOSTÖÖVÕRGUSTIKCentral Balticum Entrepreneurship Interaction (CB ENTREINT)

Kestus: november 2011 kuni detsember 2013Vastutav täitja: Mets, TõnisKaastäitjad: Joller, Liina; Kaarna, Kalev; Kask, Triin; Kozlinska, Inna; Paes, Kadri; Puus, Uuno; Raudsaar, Mervi; Uba, Leeni Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Kõrgkoolide ettevõtlusõppe ja teiste valdkondade õppejõud, ettevõtlusõppe õpetajad, ettevõtluse ja ettevõtlusõppe uurijad, hariduselu korraldajadRakendusvaldkond: Ettevõtlusõpe, ettevõtlikkusõpe, kõrgkooli erialaainete seostamine ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õpetamisega

Lühikokkuvõte

ENTREINT projekt viidi läbi ettevõtlusõppe kaasajastamiseks Kesk-Läänemere piir-konnas.

• Analüüsiti ettevõtlusõppe õppejõudude koolitusvajadust;

• töötati välja täiendkoolituste kava, viidi läbi pilootkoolitused Eestis, Lätis, Soomes;

• õppereisil tutvuti Hollandi ja Suurbritannia ettevõtlusõppe parimate praktikatega;

• tehti koostööd ettevõtetega ettevõtlusõppe tugevamaks sidumiseks praktikaga;

• kasutati uusi tehnilisi rakendusi ja meetodeid interaktiivseks õppeks;

• edendati Kesk-Läänemere piirkonna ettevõtlusõppe õppejõudude koostööd.

Projekti käigus viidi TÜ juhtimisel läbi ettevõtlusõppe õppejõudude koolitusvaja-duse analüüs, mille tulemusena selgus, et kuigi ettevõtlusõppe läbiviimisel on piir-konniti erinevusi, lähtutakse Eesti, Soome ja Läti ettevõtlusõppes samast filosoofi-lisest baasist. Jõuti järeldusele, et edaspidine koolituskava peaks sisaldama maade erisuste arvestamise kõrval enam piiriülest õppejõudude, õppejõudude koolitajate ja metoodika vahetust ja koostööd, samuti koostööd ettevõtjatega.

Projekti pilootkoolitused läbinud õppejõud leidsid, et koolitajate koolitusprogramm peab sisaldama nii teooriat, praktikat kui meelelahutuslikke elemente. Täiendkoo-litus peab olema lühike, intensiivne, interaktiivne, põhinema rühmatööl ja mis eriti oluline: koostööl ettevõtjatega. Projekti tulemusel asusid koolituse läbinud õppe-jõud ümber töötama igaüks oma ettevõtlusainete või -kursuste kavasid, rakenda-des pilootkoolitusel õpitut.

Konkreetsed soovitused ettevõtlusõpet läbiviivate õppejõudude koolituskava arendamiseks on toodud projekti uuringu kokkuvõttes (vt publikatsioonid, 1.), mis on kättesaadav nii veebis kui paberväljaandena mitme ülikooli raamatukogudes. Näiteid ja analüüs Hollandi ja Inglismaa ettevõtlushariduse parimatest praktikatest on samuti kättesaadav (vt publikatsioonid )

Projekti kohta vaata ka: http://www.evk.ut.ee/1155014

12

ET

TE

VÕT

LUS

JA H

AR

IDU

S

Publikatsioonid

Kozlinska, I., Mets, T., Paalzow, A., Gustafsson-Pesonen, A. and the CB Entreint project team. Central Balticum Entrepreneurship Interaction (CB Entreint). Analy-sis of Entrepreneurship Educators’ Training Needs and Practices. Aalto University Small Business Center. Aalto University publicqion series Business + Economy 4/2013.

Sama: http://www.evk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1188595/CB+ENTREINT.pdf

Kozlinska, I., Mets, T., Sauka, A., Goba, I., and the CB Entreint project team. Cent-ral Balticum Entrepreneurship Interaction (CB Entreint) Project. Entrepreneurship Education Best Practices from the Netherlands and the United Kingtom Insights from the CB Entreint project study trips. Aalto University Small Business Center. Aalto University publicqion series Business + Economy 6/2013.

KAASAVHARIDUS

14

KA

ASA

V H

AR

IDU

S

KEELEKÜMBLUSLASTEAIA LÕPETANUTE KOOLIVALMIDUSKestus: 2007 kuni 2011Vastutav täitja: Kukk, AiriAsutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut

MUUKEELNE LAPS EESTI KOOLIS Development of pupils in schools with different languages of instruction

Kestus: 2009 kuni 2011Vastutav täitja: Pulver, AleksanderKaastäitjad: Ots, Aivar (Põhitäitja); Toomela, Aaro (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärk on eesti keelest erineva emakeelega laste Eesti koolis toimetu-lekus esinevate probleemide täpne kirjeldamine, probleemide põhjuste väljaselgi-tamine ning võimaluste otsimine probleemide efektiivseks lahendamiseks. Uuring koosneb neljast etapist, 2009. a vajalike mõõtvahendite loomine ja väiksemahu-lise pilootuuringu korraldamine, alustatakse andmete kogumist eesti- ja vene-keelsete koolide kolmanda klassi laste kohta. Uuringuid korratakse 2010. ja 2011. a, et jälgida laste arenguid, välja selgitada edutegurid ja takistavad asjaolud ning võimalused edukaks toimetulekuks.

TOWARDS INCLUSIVE LEARNING ENVIRONMENTS IN VOCATIONAL EDUCATION AND TRAINING

Kestus: 2011 kuni 2013Vastutav täitja: Kukemelk, HassoKaastäitjad: Kõrgesaar Jaan, Luik Piret, Mutso IngaAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetaja, kutsekooli juht, ametnik nii ministeeriumis kui ka KOV tasandil, õppekava arendaja, õppejõud, täiendkoolitaja, õppur kutsekoolisRakendusvaldkond: Kutseharidus, teadus, hariduspoliitika

Lühikokkuvõte

Projekti raames koguti andmeid nelja riigi (Eesti, Soome, Tšehhi ja Inglismaa) hariduslike erivajadustega õppurite ning rakendatavate meetmete kohta nende kaasamiseks kutsehariduses. Andmete võrdlemisel selgus, et Soome ja Inglismaa on teinud märksa enam jõupingutusi muutmaks nii koolikeskkonda kui ka sea-dusandlusest tulenevaid nõudeid õppeasutustele mitmesuguste erivajadustega õppuritele vastuvõetavamaks.

15

KA

ASA

V H

AR

IDU

S

Projekti tulemusena töötati välja kaasava hariduse kompass kohandatuna kõigi nelja maa vajadustele. Eesti versiooni sellest leiab aadressilt: http://www.tileinvet.net/home/estonia

Välja töötatud kaasava hariduse kompass võimaldab hinnata kutsekooli kesk-konna sobivust erinevate õpilasrühmade kaasamiseks õppetööle ning toob raken-damisel välja selged kitsaskohad nii kooli füüsilise kui ka sotsiaalse keskkonna osas.

Publikatsioonid

Bell, S.; Smith, A.; Pancocha, K.; Kukemelk, H. (2012). Developing „A Roadmap To Inclusion“: Mapping Policies and Cultures to Champion Inclusion For SEN Students in Vocational Education and Training.

VENE LAPS VENEKEELSE ÜLDHARIDUSKOOLI EESTIKEELSES ÕPPES Russian Child in Estonian general education school

Kestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Kello, KatrinKaastäitjad: Masso, Anu; Jakobson, Valeria; Ugur, Kadri jtAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Haridus- ja teadusministeerium (tellija); õpetajate põhi- ja täienduskoolitajad; teised sotsiaal- ja haridusteadlasedRakendusvaldkond: Riigikeelsele õppele üleminekuga ning integratsiooniga seotud poliitikate kujundamine; õpetajate põhi- ja täienduskoolituste kavandamine; haakuvad (integratsiooni ja haridusreforme käsitlevad) teadusuuringud

Lühikokkuvõte [tulenevalt uurimisprojekti ulatusest ja mitmetahulisusest on järgnev paratamatult pigem subjektiivne väljavõte peamiselt õpetaja ning täien-duskoolitajate seisukohast].

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uurimisprojekt käsitles venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele üleminekut sihtrühmade (õpilased, õpetajad ja koolijuhid) hoiakute, arusaamade ja kogemuste perspektiivist.

Andmeid koguti erinevate osauuringute kaudu:

• 2008. aastal ankeetküsitlused venekeelsete gümnaasiumide juhtide ja abitu-rientide hulgas ning fookusgrupiintervjuud õpilaste, õpetajate ja koolijuhtidega.

• 2009. aastal ankeetküsitlused venekeelsete gümnaasiumide aineõpetajate ning 11. klasside õpilaste hulgas ning sügisel projekti kaastöötaja modereeri-tud kollegiaalsed tugirühmad venekeelses koolis eesti keeles ühiskonnaõpetust õpetavatele või selleks valmistuvatele õpetajatele (kaks rühma, kokku kaheksa osalejat).

16

KA

ASA

V H

AR

IDU

S

• 2010. aastal tugirühmad ühiskonnaõpetuse (kevadel) ja ajaloo (sügisel) õpe-tajatele (neli rühma, kokku 15 osalejat) ning 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses Q-metodoloogilised individuaalintervjuud 2007. ja 2008. aastal vene õppekeelega kooli lõpetanud vilistlastega Eestis ja Lätis.

• 2011. aasta kevadel tugirühm ajalooõpetajatele (kolm osalejat) ning suvest kuni aasta lõpuni delfi meetodil eksperdiuuring, kaardistamaks eestikeelsele õppele ülemineku võimalused ja ohud ning sõnastamaks võimalikud arengu-suunad, lähtudes erinevatest ülemineku korralduse modifitseerimise viisidest.

Kõige otsesemalt on uuringute tulemused rakendatavad riigikeelsele õppele üle-minekuga ning integratsiooniga seotud poliitikate kujundamiselt ning õpetajate põhi- ja täienduskoolituste kavandamisel (vt lähemalt koondaruannet, osa-aruan-deid jm publikatsioone).

Uuringud ilmestasid haridusmuutustega seotud väljakutsete ja tõlgenduste komp-lekssust ning nn manööverdamisruumi piiratust muutuste otseste läbiviijate seisukohalt. See tuleneb nii haridusmuutuste olemuslikust keerukusest kui ka õpetajatele ja koolijuhtidele läbiviijatele „väljast“ ning „ülalt“ esitatavate ootuste mitmetahulisust ja kohatisest vastuolulisusest.

Selline olukord eeldab senisest komplekssemaid koolitusvõimalusi, mis käsitlek-sid mitmekeelse ja -kultuurilise klassiruumi eripärasid konkreetsete ainevaldkon-dade õpetamisel. Lisaks õppematerjalidele ja kursustel omandatud teoreetilistele teadmistele vajavad õpetajad individualiseeritud toetust, mis arvestab nende hetkevajadusi – õpetajad ei vaja mitte ainult keeleõpet ning metoodilist nõusta-mist, vaid ka emotsionaalset tuge. Õpetajate mured ja psühholoogilised barjäärid mõjutavad ka õpilasi ning võivad seostuda sel teel laiemate sotsiaalsete prob-leemidega, noid tugevdades. Kuigi teatud stress on uuenduste puhul vältimatu, õõnestavad ka pidev stressiolukord ning ambivalentsed ja isegi vasturääkivad nõudmised.

Omaette koolitusvajadusvaldkond on varem eesti õppekeelega koolides eesti keeles õpetanud õpetajate valmisolek anda tunde vene emakeelega õpilastele. Nimetatud valmisoleku olemasolu ei saa eeldada eriti kultuuriliselt tundlike ainete (nt ajalugu, ühiskonnaõpetus) puhul.

Õpetajate tugirühmade läbiviimisel saadud kogemused on kasutatavad sarnaste tugirühmade kui ühe tugi- ja täienduskoolituse meetodi edaspidisel kasutamisel (vt vastavat aruannet).

Eestikeelsele või kakskeelsele õppele ülemineku õnnestumine sõltub ka osa-poolte (sh ministeeriumi ja sihtgruppide) suhtluse õnnestumisest. Riigikeelne õpe võib küll omada lõimivat ja demokraatlikku potentsiaali tänu haridussüsteemis (teatud määral endiselt) eksisteeriva segregatsiooni vähendamisele, kuid selle potentsiaali realiseerumist takistab koolide konkurents ja ellujäämisvõitlus.

17

KA

ASA

V H

AR

IDU

S

Publikatsioonid

Koondaruanne

Katrin Kello, Anu Masso, Valeria Jakobson (2012) Uurimisprojekti „Vene laps vene-keelse üldhariduskooli eestikeelses õppes“ koondaruanne. Tartu, TÜ haridusuurin-gute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/vene_6pilane_koondaruanneest.pdf

Osauuringute aruanded

Anu Masso, Katrin Kello, Valeria Jakobson (2012) Ekspertide arvamused ja koge-mused seoses riigikeele ja riigikeelse õppega. Uurimisprojekti „Vene laps vene-keelse üldhariduskooli eestikeelses õppes“. Projekti raames läbiviidud uuringu tulemused. Tartu, TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. (huvi korral küsida uurijatelt)

Anu Masso, Valeria Jakobson, Katrin Kello (2012) Eesti ja Läti vene õppekee-lega koolide vilistlaste arvamused ja kogemused seoses riigikeele ja riigikeelse õppega. Uurimisprojekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes“. Projekti raames läbiviidud uuringu tulemused. Tartu, TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. (huvi korral küsida uurijatelt, tulemused publitseeri-tud ka eelretsenseeritud artiklis)

Ugur, Kadri ja Liina Raudvassar (2011) Ülevaade tugirühmade kasutamise koge-musest eestikeelsele aineõpetusele üleminevate õpetajate toetamisel. Uuringu aruanne. Tartu Ülikool, Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/vene_6pilane_tugiryhmade_aruanne.pdf

Masso, Anu ja Katrin Kello (2010) Vene õppekeelega koolide valmisolek eestikeel-sele gümnaasiumiõppele üleminekuks. „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” Projekti raames 2009. aastal õpetajate ja 11. klasside õpi-laste hulgas läbiviidud standardiseeritud küsitluse analüüsi tulemused. Tartu Üli-kool, Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. www.hm.ee/index.php?po-pup=download&id=10415

Jakobson, Valeria (2009) Vene õppekeelega kooli juht üleminekul eestikeelsele õppele: vajadused, ootused, hoiakud. Projekti „Vene laps venekeelse üldhari-duskooli eestikeelses õppes“ raames 2008. aastal läbiviidud küsitluse analüüsi tulemused. Tartu Ülikool, Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/vene_6pilane_2008_koolijuhtidekysit-lus_aruanne.pdf

Kello, Katrin (2009) Projekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes“ raames 2008. aastal toimunud fookusgruppide analüüs. Tartu Ülikool, Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/vene_6pilane_2008_fookusgrupid_aruanne.pdf

18

KA

ASA

V H

AR

IDU

S

Masso, Anu (2009) Vene õppekeelega koolide abiturientide eesti keele oskuse kujunemine. Projekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes“ raames 2008. aastal läbiviidud standardiseeritud küsitluse analüüsi tulemused. Tartu Ülikool, Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. (huvi korral küsida uurijatelt, tulemusi on kajastatud ka hilisemates aruannetes)

Eelretsenseeritud publikatsioonid

Kello, Katrin, Anu Masso ja Valeria Jakobson (2009) „Eestikeelsele õppele ülemi-nek venekeelses gümnaasiumis: erinevad perspektiivid, erinevad valmisolekud“. Haridus (eelretsenseeritud pedagoogikaartiklite erinumber), 11–12. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/11_122009/lugu1.pdf

Masso, Anu and Katrin Kello (2010) „Implementing Educational Changes: Teachers’ Attitudes Towards Transition to Estonian as a Language of Instruc-tion in Russian-Medium Schools“. Jaan Mikk, Marika Veisson and Piret Luik (eds.) Teacher’s Personality and Professionalism. Estonian Studies in Education 2. Frank-furt am Main et al.: Peter Lang Verlag. Pp. 53–74.

Anu Masso, Katrin Kello ja Valeria Jakobson (2013) Üleminek eestikeelsele güm-naasiumiõppele: vilistlaste seisukohtade Q-metodoloogiline diskursusanalüüs. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 9, 161-179. doi:10.5128/ERYa9.11.

Muud publikatsioonid

Anu Masso, Katrin Kello (2010) „Mis saab vene gümnaasiumidest?“ Eesti Päeva-leht 13.09

Masso, Anu, Katrin Kello ja Svetlana Djačkova (2011) „Vähemuste haridus keele- ja lõimumispoliitika kontekstis“. Eesti inimarengu aruanne 2010/2011. Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet. Eesti Koostöö Kogu: Tallinn. Lk 129–134.

KOOLIKORRALDUSHARIDUSPOLIITIKA JA PEDAGOOGILISE MÕTTE AJALUGU

20

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

325 AASTAT EESTI ÕPPEKEELEGA KOOLIVÕRKU 325 years network of comprehensive school in Estonia

Kestus: 2013 kuni 2015Vastutav täitja: Varik, VeronikaKaastäitjad: Puust, Piret (Põhitäitja); Lvova, Marga (Põhitäitja); Laanoja, Priit (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Eesti Pedagoogika ArhiivmuuseumSihtgrupp: Õpetaja, koolijuht, ametnik, õppejõud, üliõpilane, õpilane, teadlane, muuseumitöötaja.Rakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Kui paratamatu protsess on linnastumine ajaloolises mastaabis? Kuivõrd peituvad selle juured minevikus tehtud koolivõrgualastes otsustes? Need on uurimisküsi-mused, millele kavandatakse leida vastus koolivõrgualaste statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja laiemasse sotsioloogilisse konteksti asetamise läbi. Pro-jekti raames kaardistatakse üldhariduskoolide võrk Eestis. Uurimus on kavanda-tud läbi viia jätkuprojektidena. I etapis (2013. aasta) kaardistatakse üldharidus-koolide võrk aastail 1940–2013. II etapis (2014. aasta) jätkub aastail 1940–1960 koolivõrgus toimunud muudatuste täpsustamine, põhirõhk keskendub aga üldha-riduskoolide võrgu kaardistamisele aastail 1939–1918. III etapis (2015. aasta) on kavandatud liikuda üldhariduskoolide võrgu kaardistamisega ajas tagasi niipalju kui allikad seda võimaldavad.

BALTI RIIKIDE HARIDUSE JA PEDAGOOGILISE MÕTTE AJALUGU 1940–1990 History of Estonian Education and Educational Philosophy 1940–1990

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Rõuk, VadimAsutus: Tallinna Ülikool, Eesti Pedagoogika ArhiivmuuseumSihtgrupp: Õpetaja, koolijuht, ametnik, teadlane, üliõpilased, õpilasedRakendusvaldkond: Teadus, haridus, õpetajakoolitus, ajalooline pedagoogika

Lühikokkuvõte

Tegemist oli Eesti, Läti ja Leedu haridusajaloolaste ning -teadlaste ühisprojektiga, mille raames anti välja inglise keelne Balti riikide nõukogude perioodi haridus-ajaloo ja haridusteaduse arengut käsitlev ülevaatlik kogumik pealkirjaga „His-tory of Pedagogy and Educational Sciences in the Baltic Countries from 1940 to 1990: an Overview“ (2013, 288 lk), sama sarja I osa anti välja 2009. a ja see käsitles perioodi esimeste koolide tekkimisest kuni iseseisvusaja lõpuni („His-tory of Education and Pedagogical Thought in the Baltic Countries up to 1940: an overview“, 416 lk). Käesoleva väljaande peatükid hõlmavad Balti regiooni üldist

21

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

ajaloolist arengut, aga ka ülevaadet alus-, üld-, kutseharidusest ning eripedagoo-gikast, samuti huviharidusest, õpetajate täiendkoolitusest ja noorsoo-organisat-sioonidest. Kolm kõige mahukamat peatükki annavad ülevaate Balti riikide kõrg-hariduse, õpetajahariduse ja haridusteaduse arengust nimetatud perioodil. Teose kaudu püütakse saavutada põhiliselt kahte eesmärki: 1) tutvustada Balti riikide haridusajalugu rahvusvahelisel tasandil; 2) populariseerida ja äratada huvi võrd-leva ja ajaloolise pedagoogika kui teadusharu vastu.

Eelkõige on tegemist kõrgkooliõpikuna kasutatava kogumikuga, mis on suunatud nii välismaa kui ka Eesti päritoluga teadlastele ja üliõpilastele, keda huvitab Balti riikide hariduse areng nõukogude perioodil. Teose keskmeks on vastava ajastu haridussüsteemi muudatused üldhariduskoolides ja koolieelsetes lasteasutustes, mis võiksid huvi pakkuda ajaloo- ja ühiskonnaõpetajatele ning lasteaednikele, samuti nende valdkondade uurijatele. Üldhariduskoolide õpilased ja (eriti õpetaja-koolituse) üliõpilased võiksid raamatut kasutada uurimistööde koostamisel. Hari-dusametnikke ja koolijuhte võiksid huvitada tolleaegsed arengud haridusinstitut-sioonides, samuti muudatused ja arengud ülikoolides ning kutsekoolides. Teiste teadusalade esindajad saaksid uuemat teavet haridusajaloo ning haridusteaduse arengust nõukogude ajal.

Publikatsioon

Erinevate autorite inglise keelne kogumik pealkirjaga „History of Pedagogy and Educational Sciences in the Baltic Countries from 1940 to 1990: an Overview“ (Peatoimetajad: Dr. Iveta Ķestere, Dr. Aida Kruze, University of Latvia). 2014. a ilmuvad raamatu kohta arvustused ajakirjades „Forschungen zur baltischen Geschichte“ (TÜ/TLÜ eelretsenseeritav ajakiri), „Acta Baltica Historiae et Philo-sophiae Scientiarum“ (TTÜ eelretsenseeritav ajakiri) ja „History of Education“ (Taylor and Francis teadusajakiri).

GEORGES FRÉDÉRIC PARROT JA THOMAS JEFFERSONI POOLT RAKENDATUD VALGUSTUSAJASTU HARIDUSIDEED NING NENDE TÕLGENDUSVÕIMALUSED 21. SAJANDI HARIDUSES Enlightenment Educational Ideas applied by Georges Frédéric Parrot and Thomas Jefferson and the Interpretations of these Educational Conceptions in the 21. Century

Kestus: 2012 kuni 2015Vastutav täitja: Tohvri, EpiAsutus: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu KolledžSihtgrupp: Tulemusi saavad kasutada koolijuhid, omavalitsuste juhid, teadus- ja haridusministeeriumi ametnikud, linnaplaneerijad ja arhitektidRakendusvaldkond: Tulemusi saab kasutada haridusstrateegiate kavandamisel ning õppekeskkondade planeerimisel ja arhitektuursel kujundamisel

22

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

Lühikokkuvõte

Käesolev projekt on jätk Epi Tohvri doktorimonograafiale „Valgustusideede mõjust Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses“ ja USA-s, International Center for Jefferson Studies’is tehtud Robert H. Smithi uurimistööle „Similar educational concepts applied by Thomas Jefferson at the University of Virginia and Georges Frédéric Parrot at the University of Tartu: A case study of the Trans-Atlantic diffu-sion of the light of knowledge in the Enlightenment era“. Nii Thomas Jefferson kui Georges Frédéric Parrot pidasid oluliseks avada õppimisvõimalused kõigile ühiskonna liikmetele ning kesksel kohal olid õppekavas loodusteadused ja medit-siin. Ülikoolide põhikirjades kajastusid akadeemilise vabaduse ja humaansuse printsiibid. Ajaliselt samal perioodil välja ehitatud Tartu ja Virginia ülikoolide arhi-tektuurses kontseptsioonis on võetud eeskujuks valgustusajastu sekularisee-rumise suund. Nii Parrot kui Jefferson olid tegevad ka arhitektuuri valdkonnas, sest valgustusajastul kinnistus veendumus, et arhitektuuril on mõjuvõimu muuta sotsiaalset keskkonda. Usuti, et arhitektuuri kaudu saab representeerida ajastu valitsevaid ideid. Thomas Jefferson on kirjutanud, et liberaalne haridus aitab kujundada vaba ja paremat riigikodanikku, kes suudab kriitiliselt mõtelda ning toetab humanistlikke ja demokraatlikke väärtusi. Käesolev projekt on interdistsip-linaarne uurimus, mis seob ideede ajaloo, teadusajaloo, haridusfilosoofia ja kuns-tiajaloo valdkonnad. Uurimistöö tulemuseks on uus kultuuriajalooline lähenemine valgustusajastu haridusideede mõistmiseks. 2017. aastal täitub 250 aastat Tartu ülikooli esimese rektori Georges Frédéric Parrot sünnist. Tema kohta on senini põhjalikuma monograafia kirjutanud baltisakslane Friedrich Bienemann. Projekti üheks eesmärgiks on kirjutada uus monograafia Georges Frédéric Parrot st ja tema ideelise arengu kaudu seletada ning mõista valgustusaajastu teadus- ja hariduspoliitikat. Projekt tahab näidata, et Parrot näol on tegemist rahvusvahe-liselt olulise haridusideoloogiat kujundanud ja ellu viinud isiksusega. Teiseks ees-märgiks on analüüsida looduse, inimese ja tehnoloogia vahekordi valgustusajastu liberaalse hariduse programmides. Nendele tulemustele toetudes saab välja sel-gitada kas ja mil määral on võimalik 21. sajandi kõrghariduse ees seisvate prob-leemide lahendamisel kasutada valgustusaja haridusideoloogia pärandit.

Publikatsioonid

E. Tohvri, Valgustusideede mõju Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses; http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/11008

EESTI HARIDUSE JA PEDAGOOGILISE MÕTTE ARENGULUGU AASTANI 1940 History of Estonian Education and Educational Philosophy up to 1940

Kestus: 2007 kuni 2009Vastutav täitja: Varik, Veronika

23

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

Kaastäitjad: Tilk, Maria (Põhitäitja); Torm, Mare (Põhitäitja); Sirk, Väino (Põhitäitja); Läänemets, Urve (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Eesti Pedagoogika ArhiivmuuseumSihtgrupp: Õpetaja, koolijuht, ametnik, õppejõud, üliõpilane, õpilane, teadlane, muuseumitöötajaRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Projekti tulemina ilmus koostöös Läti ja Leedu kolleegidega teos „History of Education and Pedagogical Thought in the Baltic Countries up to 1940: an Over-view“. Teoses tutvustatakse Balti riikide koolieelse kasvatuse üld-, kutse- ja kõrg-hariduse, õpetajakoolituse ning pedagoogilise mõtte kujunemislugu esimeste koolide tekkimisest kuni 1940. aastani.

Publikatsioonid

Roosmaa, Eve-Liis; Saar, Ellu (2012). Participation in non-formal learning in EU-15 and EU-8 countries: demand and supply side factors. International Journal of Life-long Education, 31, 477–501.

EESTI KOOLI AJALUGU NELJAS KÖITES, 2. KÖITE (1860. AASTAIST KUNI 1917. AASTANI) KÄSIKIRJA TÄIENDAMINE JA KIRJASTAMINEHistory of the Estonian Education in four bindings, supplementing and publishing of the 2-nd volume (from 1860. years to year 1917)

Kestus: 2008 kuni 2010Vastutav täitja: Varik, VeronikaKaastäitjad: Laul, Endel (Põhitäitja); Liim, Allan (Põhitäitja); Sirk, Väino (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Eesti Pedagoogika ArhiivmuuseumSihtgrupp: õpetaja, koolijuht, ametnik, õppejõud, üliõpilane, õpilane, teadlane, muuseumitöötajaRakendusvaldkond: teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks oli täiendada ja kirjastada koguteose “Eesti kooli ajalugu neljas köites. Kaugemast minevikust tänapäevani” 2. köide (1860. aastaist 1917. aastani), mis on järg 1989. aastal ilmunud 1. köitele (13. sajandist 1860. aasta-teni). 2. köide koosneb kolmest osast. 1. osa: Rahvuslik ärkamisaeg ja süveneva venestamise algus (1860.–1880. aastad), 2. osa: Süveneva venestamise kaks aas-takümmet (1880. aastate teine pool – 1904), 3. osa: Tsaarivõimu viimased aastad (1905–1917). Käsitluse objektiks on alg-, kesk- ja kutsekoolid, pedagoogikaõppe-asutused, õpilas- ja õpetajaskond, pedagoogikateadus, pedagoogliline mõte, koo-livõrgu areng, koolide õppetöö korraldus ja sisu, õppekeskkond, hariduspoliitika ning elanikkonna haridus- ja kirjaoskuse tase.

24

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

Publikatsioonid

Kazjulja, Margarita; Roosalu, Triin (2011). Achieving High Level Occupationl Sta-tus: The Relevance of Social Network Capital. Saar, Ellu (Toim.). Towards a Normal Stratification Order: Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia (219–252). Peter Lang

ESTABLISH – EUROOPA TEADUS JA TEHNOLOOGIA SEOSTE LOOMISE PROTSESSIS TÖÖSTUSE, KOOLI JA KODUGA

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

KOOL JA IDENTITEET The school and Identity

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Kuurme, TiiuAsutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste InstituutSihtgrupp: Hariduspoliitikud, kooli reformijad, õpetajad - et tajuda, mida kool inimesega teeb ja püüd neid asju korrigeeridaRakendusvaldkond: Hariduse valdkond ja kasvatus

Lühikokkuvõte

Tegemist on võrdleva uuringuga (Eesti ja Soome erinevad pedagoogilised süstee-mid) õpilaste kooliargipäevas kulgevatest identifikatsiooniprotsessidest, milles keskendutakse nii sotsiaalse kui personaalse identiteedi kujundamisele. Uuringu eesmärgiks oli selgitada kooli institutsionaalse raamistiku mõjusid identifikatsioo-niprotsessile, kirjeldada rollilise ja personaalse identiteedi vahekorda ja selgitada, kuidas reflekteerivad noored mitmeid oma koolikogemustega seotud aspekte (tundeseisundid, tegevused, intentsioonid, orientatsioonid, uskumused). Uuri-muse üks eesmärke on analüüsida ka erinevate pedagoogiliste kontekstide või-malik mõju identifikatsioonile. Uurimuse kasvatustegelikkusele suunatud taotlus on pakkuda teadmist, mis võiks inspireerida ideid ning alust kooliargipäeva kaa-nonite muutmiseks.

Publikatsioonid

Krull, E., Raudsepp, I. & Oras, K. (2013; in print). Impact on student teachers’ conception of learning and teaching from studying a course in educational psyc-hology. Asia-Pacific Journal of Teacher Education.

25

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

KOOLIKORRALDUSE ARENDAMINE BALTIMAADES Development of School Management in the Baltic Region

Kestus: 2008 kuni 2010Vastutav täitja: Kukemelk, HassoKaastäitjad: Lillemaa, Tiia; Tondi, JanaAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Koolijuht, teadlane, õppejõud, ametnik, täiendkoolitajaRakendusvaldkond: Haridus, hariduskorraldus, hariduspoliitika

Lühikokkuvõte

Projekti ja sealhulgas uuringu käigus koguti andmed koolijuhtimise ja kooliaren-duse headest kogemustest kolmes Balti riigis. Analüüsiti koolijuhi käitumise mudeleid ning kaasaegseid trende valdkonnas. Tõdeti, et Balti riikidel on selles osas sisulist sarnasust rohkem kui kasutatavast haridusjuhtimise terminoloogiast välja paistab. Kui Eesti rakendab selgelt kvaliteedijuhtimise põhimõtteid (lähtuvalt EFQM mudelist), siis teised Balti riigid rakendavad samuti koolides arengukavu, olulisel kohal on kooli visioon ja missioon ning erinevate huvigruppide tagasiside, kuid sellist ühest raamistikku nendele tegevustele pole kohaldatud.

Projekti raames töötati välja koolijuhtide täiendkoolituse moodul 100 tunni mahus ning piloteeriti seda Leedus. Kirjeldavates uuringutes käsitleti mitmeid koolijuhti-misega seotud teemasid kõigis kolmes Balti riigis.

Publikatsioonid

Kukemelk, H. (Koostaja); Tondi, J. (Koostaja) (2010). Koolijuhtimise hea kogemus Eestis, Lätis ja Leedus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Šventickas, A.; Kukemelk, H.; Lillemaa, T.; Asser, H.; Küppar, M.; Punga, A.; Oja-veer, O.; Raam, A.; Toots, I. (2010). Nordplus Horizontal programos projektas „Mokyklu vadybos tobulinimas Baltijos regione“ Nordplus Horizontal programme project „Development of school management in the Baltic region“. Vilnius: Vil-niaus pedagoginis universitetas.

LOOVUST TOETAV ÕPPIMINE JA VÕRGUSTAMINE TOETAMAS INNOVATSIOONI EUROOPAS Creative Learning and Networking for European Innovation

Kestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Loogma, KristaAsutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut, Haridusuuringute Keskus

26

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

Sihtgrupp: Poliitikakujundajad, haridusametnikud, kutseõppeasutuste ja täiskasvanud õppijate õppe korraldajadRakendusvaldkond: Tulemusi saaks kasutada kutseõppeasutused, ettevõtted ja koolitusasutused uuenduslike lahenduste otsinguil

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks oli uurida, millised tegurid ja tingimused kutseõppeasutustes ning töökohapõhises õppes toetavad loovust ja soodustavad õppijate innovatiiv-sust, testida nende tegurite mõju erinevates hariduskontekstides. Projekti tule-musena esitati poliitikaettepanekud, loodi heade praktikate andmebaas ning viidi läbi uuenduslikkust käsitlev uuring kahes majandussektoris – tehnika ja loovvald-konnad.

Publikatsioonid

Nemeržitski S, Loogma, K., Heinla, E, Eisenshmidt, E (ilmumas) Constructing model of teachers’ innovative behaviour in school environment. Journal of Teachers and Teaching: Theory and Practice.

TALLINNA HARIDUSELU 1918–2010: ÜLDHARIDUS JA HARIDUSKORRALDUS

Development of education in Tallinn 1918–2010: general education and educational arrangementKestus: 2008 kuni 2012Vastutav täitja: Varik, VeronikaKaastäitjad: Eksta, Viivi (Põhitäitja); Kits, Aino (Põhitäitja); Lvova, Marga (Põhitäitja); Villem, Normak (Põhitäitja); Puust, Piret (Põhitäitja); Sirk, Väino (Põhitäitja); Tootsi, Tiina (Põhitäitja); Mare Torm Asutus: Tallinna Ülikool, Eesti Pedagoogika ArhiivmuuseumSihtgrupp: õpetaja, koolijuht, ametnik, õppejõud, üliõpilane, õpilane, teadlane, muuseumitöötajaRakendusvaldkond: teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks oli uurida Tallinna linna hariduskorralduse ja hariduse arengu-lugu 1918. aastast alates kuni tänapäevani. Teema uurimisel keskenduti haridus-poliitikale ja üldharidussüsteemile ning linna hariduse juhtorgani tegevusest üle-vaate andmisele. Hariduspoliitika ja üldharidussüsteemi koostisosadena vaadeldi koolivõrku, õppe- ja kasvatustööd, õpilas- ja õpetajaskonda ning õppekeskkonda. Projekti tulemina valmis Tallinna hariduseluteemaline teos.

Publikatsioonid

Saar, E.; Täht, K.; Roosalu, T.; Tamm, A. (2013). Wishing welcome to the nontradi-tional student: how institutions create barriers for returning to higher education. Saar, E.; Mõttus, R. (Toim.). Higher Education at a Crossroad: the Case of Estonia (00–00). Peter Lang Publishers House [ilmumas]

27

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

TARTU ÜLIKOOLI JA VELIKIE LUKI ÜLIKOOLI VAHELINE KOOSTÖÖ ÜHISE EUROOPA HARIDUSKONTSEPTSIOONI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Cross-border cooperation between Velikiye Luki and Tartu Universities on implement of common European education concept at regional level

Kestus: 2007 kuni 2009Vastutav täitja: Pääsuke, MatiAsutus: Tartu Ülikool

TÖÖTURU VÄLJAKUTSED KÕRGHARIDUSELE, EESTI EUROOPA LIIDU KONTEKSTIS Labour Market Challenges to Higher Education: Estonia in European Context

Kestus: 2009 kuni 2013Vastutav täitja: Unt, MargeKaastäitjad: Hinno, Krista (Põhitäitja); Kazjulja, Margarita (Põhitäitja); Lindemann, Kristina (Põhitäitja); Oras, Kaja (Põhitäitja); Reiska, Epp (Põhitäitja); Roosalu, Triin (Põhitäitja); Roosmaa, Eve-Liis (Põhitäitja); Saar, Ellu (Põhitäitja); Siilak, Kristel (Põhitäitja); Täht, Kadri (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks oli luua kvaliteetset teavet kõrgharidussektori ja tööturu seoste ning arengute kohta, suurendades seeläbi hariduspoliitiliste otsuste tead-mis- ja tõenduspõhisust. Projekti esimene alaprojekt tegeleb kõrgharidusega noorte tööturule lülitumise protsessiga. Projekti teine alaprojekt analüüsis kõrg-hariduse rolli elukestvas õppes, keskendudes täiskasvanud õppija motivatsioo-nile, tööandja ootustele ja kõrgkoolide valmisolekule. Projekti raames viidi läbi neli originaaluuringut ja kasutati sekundaarandmeid.

ÜLDHARIDUS- JA KUTSEKOOLIDE TULEMUSLIKKUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID The performance of Estonian general educational and vocational schools and the factors influencing it

Kestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Kukemelk, Hasso; Haldma, Toomas; Türk, KulnoKaastäitjad: Ploom, Kristi; Irs, Reelika; Pukkonen, Lee; Lillemaa, TiiaAsutus: Tartu Ülikool

28

KO

OLI

KO

RR

ALD

US.

HA

RID

USP

OLI

ITIK

A J

A P

ED

AGO

OG

ILIS

E M

ÕT

TE

AJA

LUG

U

Sihtgrupp: Koolijuht, teadlane, õppejõud, ametnik, täiendkoolitaja, kooliomanik, lapsevanem, õpilasomavalitsusRakendusvaldkond: Teadus, haridus, hariduspoliitika, ka majandus vähesel määral

Lühikokkuvõte

Teostati laiapõhjaline uuring kõigese valimi baasil Eesti üldharidus- ja kutsekoo-lides, kogumaks teavet erinevatelt kooliga seotud huvigruppidelt – kooli omanik, koolijuht, õpetaja, õpilane, lapsevanem. Uuringus osalesid põhikoolid ja gümnaa-siumid ning kutsekoolid (ka erakutsekoolid). Küsimustikule vastas 327 koolijuhti, 2294 õpetajat, 5685 õpilast, 1922 lapsevanemat ning 569 koolide hoolekogu või nõukogu liiget.

Uuringu aluseks võeti kvaliteedijuhtimise teooriast tuntud EFQM mudel, millest lähtuvalt töötati välja mõõteinstrument. Tulemusi analüüsiti kolme põhiteema raames:

• Kvaliteedijuhtimine

• Õpetajate töösoorituse hindamine ja tulemustasustamine

• Kooli finantstulemuslikkus ja selle juhtimine

Uuringu tulemuste raport on kättesaadav haridus- ja teadusministeeriumi kodule-helt: http://www.hm.ee/index.php?044827

Mitmed hilisemad ministeeriumi otsused Eesti haridussüsteemi arendamisel on põhinenud antud uuringu järeldustel.

Publikatsioonid

Türk, K.; Haldma, T.; Kukemelk, H.; Ploom, K.; Irs, R.; Pukkonen, L. (2011). Üldhari-dus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool.

Kukemelk, H.; Anton, M.; Lillemaa, T. (2010). Quality management in schools. The Estonian case. AARE annual conference; Canberra, Australia; Dec. 2009. Austraa-lia: Australian Association of Research in Education, 2010, 1–11.

Kukemelk, H.; Türk, K.; Ploom, K.; Haldma, T. (2011). Kooli tulemuslik juhtimine. Voolaid, H. (Toim.). Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2010/2011. õppe-aastal (88–91). Tartu: Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.

Kukemelk, H.; Lillemaa, T.; Tondi, J. (2011). Teachers’ professional involvement in creating a general learning environment in Estonian schools. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 11, 47–51.

KÕRGKOOLI JA KUTSEHARIDUSEGA SEOTUD UURINGUD

30

KÕ

RG

KO

OLI

JA

KU

TSE

HA

RID

USE

GA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

FUNDAMENTAALNE HARIDUSMUUTUS: KUTSEÕPETAJAD KUI KESKSED TOIMIJAD KUTSEHARIDUSREFORMIDES Fundamental Education Change: vocational teachers as change agencies in the course of VET reforms

Kestus: 2012 kuni 2014Vastutav täitja: Loogma, KristaKaastäitjad: Rekkor, Sirje (Põhitäitja); Roosipõld, Anne (Põhitäitja); Tamme, Piret (Põhitäitja); Ümarik, Meril (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste InstituutSihtgrupp: Riiklikud haridusinstitutsioonid, kutseõppeasutused, arendusorganisatsioonidRakendusvaldkond: Tulemusi saab kasutada kutsehariduse arendamisel nii riiklikul kui ka koolide tasandil, kutseõpetajate ettevalmistusel ja koolitamisel

Lühikokkuvõte

Planeeritud uurimus keskendub radikaalse/ fundamentaalse haridusmuutuse protsessi kontseptualiseerimisele, võttes näiteks viimasel 15 aastal toimunud kutseharidusreformid. Uurimuse eesmärgiks on kontseptualiseerida kutseõpeta-jate muutustega kohanemise strateegiad ning reformiprotsesside mõju muutus-tele õpetajate professionaalses rollis. Samuti peetakse reformiprotsesside seleta-misel oluliseks erinevate kontekstitegurite (sh kooli, regiooni, sektori, EL poliitika kontekst ja instrumendid kujundamas kutseharidusreformide väljaarendamist, rakendamist ja omaksvõttu) omavahelisi seoseid.

Reformiideede rakendumise juures on võtmetähendus ühelt poolt õpetajate tegutsemisel, mis lähtub nende arusaamast reformiprotsessidest ning teisalt konteksti mõjul. Selleks, et reform õnnestuks, peavad õpetajad selle enda jaoks arusaadavaks tegema ning looma jagatud tähendusi selle olemusest. Tähenduste loomine toimub nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil ning on tihedalt seotud identiteedi konstrueerimisega ning nägemusega endast ja oma professionaalsest rollist.

Uurimismetodoloogia lähtub fenomenoloogilisest ja interpretatiivsest lähenemi-sest, mis võimaldab uurida õpetajate kogemusi seoses muutusprotsessidega. Uurimuse viiakse läbi 6–7 kutseõppeasutuses. Kasutatakse erinevaid andmeko-gumismeetodeid, lisaks pooleldi struktureeritud õpetajate intervjuudele, kasuta-takse vaatlusmeetodit ja juhtumiga seotud kirjalike dokumentide analüüsi.

Uurimus laiendab haridusmuutuste kontseptsiooni, mida on seni rakendatud vaid üldharidusreformide analüüsi kontekstis. Teiseks, uuring loob uut teadmist muu-tuste omaksvõtu mehhanismidest ning muutuste omaksvõttu soodustavatest teguritest, mis on rakendatav uute reformide planeerimisel. Uuringu tulemusena formuleeritakse poliitikasoovitused. Kolmandaks, rõhuasetus õpetajate kogemus-tele reformidest ning oma professionaalsest rollist on innovaatiline ühelt poolt radikaalse haridusmuutuse kontekstis, mis iseloomustab ka mitmeid teisi post-

31

KÕ

RG

KO

OLI

JA

KU

TSE

HA

RID

USE

GA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

kommunistlikke riike. Teisalt, uuring võimaldab hinnata reformide omaksvõttu ja mõju kontekstis, kus on üritatud pea kõiki Euroopa hariduspoliitika instrumente kasutusele võtta.

Publikatsioonid

Tafel-Viia, Külliki; Loogma, Krista; Lassur, Silja; Roosipõld, Anne (2012). Networks as agents of innovation: teacher networking patterns in the context of vocational and professional higher education reforms. Vocations and Learning: Studies in vocational and professional education. Vol 5, No 2, 175–193.

Roosipõld, A. (2012).Changes in Work and Organizational Structure by Means of a Supportive Learning Networks: Chefs Work. The International Journal of Lear-ning,18 (11), 229–252.

Ümarik, Meril; Rekkor, Sirje (2013). Diversification of Students and Professional Roles of Vocational Teachers: Teachers Individual Approaches to Negotiate Work Identities. Jaan Mikk, Marika Veisson, Piret Luik (Toim.). Change in Teaching and Learning (9–26). Frankfurt am Main: Peter Lang Europäischer Verlag der Wis-senschaften.

Rekkor, Sirje; Ümarik, Meril; Loogma, Krista (2013). Adoption of National Curricula by Vocational Teachers in Estonia. Journal of Vocational Education and Training, 00–00. [in press].

Ümarik, Meril; Loogma, Krista; Tafel-Viia, Külliki (2013). Re-structuring vocational schools as social innovation? Journal of Educational Administration, 00–00. [in press].

Loogma, K. Ümarik. M. (2013). Making Invisible Visible: Searching Meanings Teachers attribute to the Curriculum Reform. Full Paper presented at the 8th International Conference on Researching Work and Learning, Stirling, 19–21 June, 2013.

Roosipõld, A.; Loogma, K. (2013).“Changes in the professionalism: an example of the development of a chef“. (submitted).

KÕRGKOOLI AKADEEMILIST EDUKUST MÕJUTAVAD TEGURID (KAEMUS) (2009–2013)Factors Affecting the Academic Performance in University Students

Kestus: 2009 kuni 2013Finantseerija: Euroopa Sotsiaalfondi poolt finantseeritud kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise programm PRIMUS tegevuse „Uuringute ja analüüside läbiviimine (2008–2015)” raames teostatatud projekt. Programmi viis ellu Sihtasutuse Archimedes kõrghariduse arenduskeskuse Primus bürooVastutav täitja: Realo, Anu

32

KÕ

RG

KO

OLI

JA

KU

TSE

HA

RID

USE

GA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Kaastäitjad: Allik, Jüri (uurimisrühma juht); Harro, Jaanus (uurimisrühma juht); Must, Olev (uurimisrühma juht) Asutus: Tartu Ülikool, psühholoogia instituutSihtgrupp: Õpetaja, koolijuht, ametnik, teadlane, üliõpilased, õpilasedRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Projekt „Kõrgkooli akadeemilist edukust mõjutavad tegurid“ (KAEMUS) lähtus oma põhilistes eesmärkides programmi PRIMUS üldisest eesmärgist, milleks oli vastavalt õppe kvaliteedi ning kõrgkoolilõpetajate tööalase konkurentsivõime tõstmise toetamine. On hästi teada, et kaugeltki mitte kõik kõrgkooli astunud tudengid ei jõua soovitud tulemuseni – õpingud katkestanud üliõpilaste osakaal viimase paarikümne aasta jooksul on Eestis varieerunud 11–16% piires. Teisisõnu jätab peaaegu iga seitsmes tudeng mingil põhjusel oma õpingud pooleli. Millised on siis need tegurid, mis mõjutavad või ennustavad kõrgkooliõpingute edukust? Kindlasti on paljud neist sellised, mis tekivad majandusliku või sotsiaalse olukorra tõttu. Kuid peale nende „väliste“ jõudude on olemas ka „sisemised“ tegurid, mis määravad suures osas kõrgkooliõpingute edukuse. Kas on võimalik ennustada, milliste geenide, isiksuse seadumuste või hoiakutega inimesed tulevad ülikoolis paremini toime? Just neile ja teistele küsimustele otsis vastuseid projekt KAEMUS. Projekti üldeesmärk oligi uurida, millised on need peamised inimlikud tegurid, mis mõjutavad kõrgkooli sisseastumist, tudengite õpiedu kõrgkoolis, aga ka liikumist ühelt kõrghariduse astmelt teisele, kõrgkoolist väljalangemist ning kutsealast ja sotsiaalset edukust peale kõrgkooli lõpetamist. Viis aastat kestnud uurimistöö põhjal ilmus üle 50 teaduspublikatsiooni, neist valdav osa rahvusvahelistes aja-kirjades või rahvusvaheliste kirjastuste poolt väljaantud kogumikes. Projektiga seonduvalt ilmus lisaks kaks eestikeelset raamatut ning kaitsti kaks doktoritööd. Lisaks on projekti tulemusi tutvustatud arvukatel seminaridel ja konverentsidel nii Eestis kui välismaal ning kasutatud Tartu Ülikooli õppetöös. Kokkuvõtvalt, projekti KAEMUS tulemused andsid olulist uut teadmist selle kohta, millised tegu-rid ja asjaolud kõrgkooliõpinguid soodustavad või takistavad. Kui kunagi peaks mõni muutus Eesti hariduselus olema valdavalt teadmistepõhine, siis usutavasti on KAEMUS projekti tulemusena valminud tööd alusmaterjaliks sellise teadmise ehituses.

Publikatsioonid

Täht, K., Harro, J., Must, O., Realo, A. (toim) (2013). Kõrgkool ja psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikool (149 lk).

Projekti lõpparuanne ning publikatsioonide täielik loetelu on saadaval lehel http://www.psychology.ut.ee/et/teadus-5/esf-primus-projekt-kaemus-2009-2013

33

KÕ

RG

KO

OLI

JA

KU

TSE

HA

RID

USE

GA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

VÕRGUSTIK KUTSEHARIDUSE JUHENDAJATE TOETAMISEKS EUROOPAS, EUROTRAINER IINetwork to Support VET Trainers in Europa, Eurotrainer II

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Loogma, KristaAsutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut, Haridusuuringute KeskusSihtgrupp: Kutseõppeasutuste juhid, õpetajad, praktikaettevõtete personalitöötajadRakendusvaldkond: Tulemusi saaks edukalt kasutada kutseõppes, kutseõpetajate täienduskoolituse kavandamisel, eriti praktika korralduse küsimuste puhul ning praktikajuhendajate koolitustel

Lühikokkuvõte

Projekt oli kaheosaline. Esimeses osas oli eesmärkideks koguda ja integreerida viimaste aastate Euroopa kutsehariduse õpetajate ja praktikajuhendajatega seotud projektide tulemused, luua mitmekeelne e-keskkond, kus on esitatud projektide ja arendustöödega seotud uuringud, raportid, aruanded ja kus suht-levad antud valdkonna praktikud, eksperdid ja poliitikakujundajad ning läbi viia praktikajuhendajate uuring ELs. Teises osas viidi läbi kvalitatiivne uuring kutse-õpetajate ja praktikajuhendajatega, mõistmaks, kuidas on nende töös kajastunud viimaste aastate muutused kutseharidusmaastikul ja kuidas on nende töörollid ja vajaminevad pädevused seetõttu muutunud.

Publikatsioonid

Changing roles and competences of VET teachers and trainers. Final Report. AO/ECVL/RLAR/TT-Changing-competences/014/08. Institute Technik and Bildung (ITB). Universitet Bremen

Loogma, K. (2010). The Situation of VET Teachers in Estonia. In: Changing roles and competences of VET teachers and trainers. Final Report/ Volum II. National Summaries of Interview Results. AO/ECVL/RLAR/TT-Changing-compe-tences/014/08. Institute Technik and Bildung (ITB). Universitet Bremen.

ÜLIÕPILASTE TAJUTUD MUUTUSED ÕPPEJÕUDUDE ÕPETAMISPRAKTIKAS The impact of university teachers’ development activities on the quality of study process in higher education

Kestus: 2011 kuni 2013Vastutav täitja: Karm, MariKaastäitjad: Sarv, Anu; Niitsoo, Margus; Jõgi, Larissa: Karu, Katrin; Krabi, Kristiina (Tallinna Ülikool)Asutus: Tartu Ülikool

34

KÕ

RG

KO

OLI

JA

KU

TSE

HA

RID

USE

GA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Sihtgrupp: ÕppejõudRakendusvaldkond: Haridus

Lühikokkuvõte

Uurimus koosnes kahest alauuringust. Alauuringu „Üliõpilaste kogemused õppimi-sest ja õpetamisest TLÜ ja TÜs“ eesmärk oli üliõpilaste ülikoolis õppimise ja õpe-tamise kogemuste analüüs. Kogutud kvantitatiivse andmestiku analüüs näitas, et üliõpilaste hinnangul suhtlemises tüüpilises õppeolukorras on üliõpilased enam rahul kaasüliõpilastega suhtlemis¬võimalustega kui õppejõududega, üliõpilased kogevad suhtlemist üliõpilase-õppejõu vahel vähe interaktiivsena. Üliõpilastele meeldib olla kaasatud õppeprotsessi, ent õppejõupoolset üliõpilase kaasamist on vähe kogetud, samas on üliõpilased hinnanud, et nende kaasamine õppejõu poolt on nende õpinguid palju toetanud.

Alauuringu „Üliõpilaste tagasiside seosed õppejõudude õpetamisoskuste arenda-misega“ eesmärk oli üliõpilaste tagasiside ja õppejõudude õpetamisoskuste aren-damise seoste analüüs.

Tartu Ülikoolis aastatel 2006–2011 kogutud üliõpilaste tagasiside analüüs näitas, et üliõpilaste tagasisidet võib pidada usaldusväärseks õpetamispraktika analüüsi ühe allikana, samas ei andnud üliõpilaste tagasiside küsimustik piisavat informat-siooni õppejõudude õpetamispraktikas toimuvate muutuste hindamiseks. Õppe-jõudude intervjuud peegeldasid, et koolitused on andnud õppejõu tegevuseks vajalikke töövahendeid (õppemeetodid, hindamismeetodid), toetanud õppejõu-dude õpetamispraktika muutumist õppimiskesksemaks, soodustanud õpetamis-praktika reflekteerimist ja toimetulekut õppejõuna (sh üliõpilaste tagasisidega). Uurimus näitab, et õppejõudude õpetamisoskuste arendamiseks saab ja tuleb kasutada mitmesuguseid tegevusi (koolitused, kogemuste vahetamine, mentor-lus, konsultatsioonid, vastastikune õppetöö külastamine, oma õpetamise uuri-mine, supervisioon, pikaajalised arenguprogrammid jne).

Uurimuse tulemused kinnitavad, et oluline on ülikoolides jätkata arendustegevusi, mis toetavad muutusi õppimiskeskse õppeprotsessi ja variatiivsemate õpetamis-praktikate suunas.

Publikatsioonid

Jõgi, L.; Karu, K.; Krabi, K. (2013). Experiencing learning at university: making the best of lifelong learning? Ellu Saar, Rene Mõttus (Toim.). Higher in education in the crossroad: the case of Estonia. (119–136). Peter Lang Verlag.

LASTE JA NOORTEGA SEOTUD UURINGUD

36

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

ARENG ÜLEMINEKUL LASTEAIAST KOOLI JA ESIMESES KOLMES KLASSIS – VASTASTIKUNE INTERAKTSIOON LASTEVANEMATE, ÕPETAJATE JA LASTE VAHEL Development in the Transition from Preschool to School and in Three Grades – Triadic Interaction between Parents, Teachers, and Children

Kestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Kikas, EveAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetajad, õpetajate koolitajad, koolipsühholoogid, nende koolitajad, eripedagoogidRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Analüüsisime teadmiste (nt sünteetiliste mõistet) arengut ja seda mõjutavaid tegureid (nt võimed, õpetajate tegevused). Rakendusliku väärtusega on tulemu-sed motivatsiooniliste uskumuste ja õpikäitumise rollist õpilaste akadeemilises arengus kooli alguses. Näitasime seoseid nõrkade akadeemiliste tulemuste ja vältiva õpikäitumise ning ebaedu vältimisele suunatud saavutusmotivatsiooni vahel, kusjuures selgus, et vältimisele suunatud saavutusmotivatsioon ennustab teadmisi, mitte vastupidi. Vältiv käitumine kooli alguses ennustas tulemusele suu-natud õpimotivatsiooni ning oli negatiivselt seotud huvi ja tajutud võimekusega. Kirjeldasime õpetajate kasvatustegevusi, õppemeetodite kasutamist, vanema-te-õpetajate vahelist usaldust. Selgus, et lasteaedades (eriti Hea Alguse lähene-mist järgivates) kasutatakse valdavalt lapsekeskseid tegevusi. Selgus, et kasva-tustegevused ei seostu ainult laste arenguga, vaid ka vanemate näitajatega (nt usaldus õpetaja vastu). Uurides tegureid, mis mõjutavad matemaatika teadmisi klassi tasemel, selgus, et teadmised olid paremad klassides, kus õpetajad kasu-tasid lisaks konstruktivistlikele meetoditele (mida üldiselt kasutati kõige sageda-mini) ka rohkem formalistlikke meetodeid. Projekti käigus töötasime välja teste laste kognitiivsete võimete hindamiseks, adapteerisime küsimustikke õpetajate ja vanemate tegevuste hindamiseks ning vaatlusmõõdiku õpetajate kolme tüüpi tegevuste (lapsekesksed, õpetajakesksed, laps-domineerivad) hindamiseks. Nen-del on selge rakenduslik väärtus koolipsühholoogidele ja eripedagoogidele.

Publikatsioonid

Häidkind, P. (2011). Tests for assessing the child`s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia. Doctoral Dissertation. TÜ.

Häidkind, P., Kikas, E., Henno, H., & Peets, T. (2011). Controlled Drawing Obser-vation for testing a child’s readiness for school and predicting academic achieve-ment at the end of the first grade. Scandinavian Journal of Educational Research, 55, 61–78.

37

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Hannust, T. (2011). Children’s knowledge about the Earth and gravity and its change in the course of development and learning. Doctoral Dissertation. TÜ.

Hannust, T., & Kikas, E. (2010). Young children’s acquisition of knowledge about the Earth: A longitudinal study. Journal of Experimental Child Psychology, 107, 164–180.

Hinn, M. (2009). Lapsevanemate ja õpetajate kasvatustegevused – enesekohaste küsimustike kohandamine. Avaldamata magistritöö koolipsühholoogias. TÜ.

Jõgi, A., Mägi, K. & Kikas, E. (2011). Maths-specific performance goals, interest and self-concept, and their relationship to previous task-avoidant behaviour. J. Mikk, M. Veisson, P. Luik (Toim.). Preschool and primary education (106–120). Peter Lang Verlag.

Kikas, E., Peets, K., & Niilo, A. (2011). Assessing Estonian Mothers’ Involvement in their Children’s Education and Trust in Teachers. Early Child Development and Care, 181, 1079–1094.

Kikas, E., Peets, K., Palu, A., & Afanasjev, J. (2009). The role of individual and con-textual factors in the development of maths skills. Educational Psychology, 29, 541–560.

Kikas, E., Poikonen, P-L., Kontoniemi, M., Niilo, A., Lyyra, A-L, & Lerkkanen, M-K (2011). Mutual Trust between Kindergarten Teachers and Mothers and its Associa-tions with Family Characteristics in Estonia and Finland. Scandinavian Journal of Educational Research, 55, 23–37.

Lerkkanen, M-K., Kikas, E., Pakarinen, E., Poikonen, P.-L., & Nurmi, J-E. (submit-ted). Mothers’ Trust Toward Teachers in Relation to Teaching Practices. Early Childhood Research Quarterly.

Lerkkanen, M-K., Kikas, E., Pakarinen, E., Trossmann, K., Poikkeus, A.-M., Ras-ku-Puttonen, H., Siekkinen, M., & Nurmi, J.-E. (in press). A Validation of the Early Childhood Classroom Observation Measure in Finnish and Estonian Kindergartens. Early Education and Development.

Mägi, K. (2011). Achievement Goals, Achievement Behaviours, and Skill Develop-ment in the School and Home Context: Their Antecedents and Correlates. Docto-ral Dissertation. Jyväskylä Ülikool.

Mägi, K., Häidkind, P., & Kikas, E. (2010). Performance-Approach Goals, Task-Avoi-dant Behavior and Conceptual Knowledge as Predictors of First Graders’ School Performance. Educational Psychology, 30, 89–106.

Mägi, K., Lerkkanen, M.-K., Poikkeus, A.-M., Rasku-Puttonen, H., & Kikas, E., (2010). Relations Between Achievement Goal Orienations and Math Achievement in Primary Grades: A Follow Up Study. Scandinavian Journal of Educational Rese-arch, 54, 295–312.

Männamaa, M. (2010). Word Guessing Test as a measure of verbal ability. Use of the test in different contexts and groups. Doctoral Dissertation. TÜ.

38

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Männamaa, M., & Kikas, E. (2010). Developing test battery for assessing 6- and 7-year-old children’s cognitive skills. In. M. Veisson, E. Hujala, M. Waniganayake, P. Smith, & E. Kikas (Eds.) Perspectives in Early Childhood Education: Diversity, challenges and possibilities (pp. 203–216). Frankfurt: Peter Lang.

Palu, A. (2010). Algklassiõpilaste matemaatikakalased teadmised, nende areng ja sellega seonduvad tegurid. Doctoral Dissertation. TÜ.

Rasku-Puttonen, H., Pakarinen, E., Trossmann, K., Lerkkanen, M.-K., Kikas, E., & Poikkeus, A.-M. (2010). Classroom Practices in Finnish and Estonian Preschools: Observed Teaching Practices and Their Latent Subgroups. In. M. Veisson, E. Hujala, M. Waniganayake, P. Smith, & E. Kikas (Eds.) Perspectives in Early Child-hood Education: Diversity, challenges and possibilities (pp. 313-332). Frankfurt: Peter Lang.

Soodla, P. (2011). Picture-Elicited Narratives of Estonian Children at the Kindergar-ten−School Transition. Doctoral Dissertation. TÜ.

Soodla, P., & Kikas, E. (2010a). Macrostructure in narratives of Estonian children with typical development and language impairment. Journal of Speech,Language, and Hearing Research, 53, 1–13.

Soodla, P., & Kikas, E. (2010b). Oral narratives of 6-7 years old Estonian children. In. M. Veisson, E. Hujala, M. Waniganayake, P. Smith, & E. Kikas (Eds.) Perspecti-ves in Early Childhood Education: Diversity, challenges and possibilities (pp. 217–236). Frankfurt: Peter Lang.

Soodla, P., Kikas, E., Pajusalu, R., Adamka, A., & Parm, S. (2009). Vahendamata ja vahendatud narratiiv laste kõnearengu hindamisel. Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 6, 277–296.

Taimalu, M., Kikas, E., Hinn, M., & Niilo, A. (2010). Teachers’ self-efficacy, teaching practices, and teaching approaches: Adaptation of scales and examining rela-tions. J. Mikk, M. Veisson, P. Luik (Eds.). Teacher’s personality and professionality.Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften.

Trossmann, K. (2008). Lasteaiarühma vaatlusmõõdiku (ECCOM) kohandamine ja katsetamine Eestis. Avaldamata magistritöö. TÜ.

Trossmann, K., & Kikas, E. (2010). Observations of Kindergarten Classroom Prac-tices: Estonian Results. In. M. Veisson, E. Hujala, M. Waniganayake, P. Smith, & E. Kikas (Eds.) Perspectives in Early Childhood Education: Diversity, challenges and possibilities (pp. 333–350). Frankfurt: Peter Lang.

Tulviste, T., & Kikas, E. (2010). Qualities to be developed in children at home and at school: A comparison of the views of Estonian mothers, fathers and teachers. Journal of Applied Developmental Psychology, 31, 315–321.

Uibu, K. (2010). Teachers’ Roles, Instructional Approaches and Teaching Practices in the Social-cultural Context. Doctoral Dissertation. TÜ.

39

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Uibu, K., Kikas, E., & Tropp, K. (2010). Instructional approaches: Differences between kindergarten and primary school teachers. Compare: A Journal of Com-parative and International Education.

EESTI LASTE ISIKSUSE, KÄITUMISE JA TERVISE LONGITUUDUURING (ECPBHS) Estonian Children Personality Behaviour and Health Study

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Harro, JaanusAsutus: Tartu ÜlikoolRakendusvaldkond: Tervis, haridus

EESTI LASTE ISIKSUSE, KÄITUMISE JA TERVISE LONGITUUDUURING (ELIKTU) II Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS), Phase II

Kestus: 2011 kuni 2014Vastutav täitja: Harro, JaanusAsutus: Tartu ÜlikoolRakendusvaldkond: Tervis, haridus

HÜPERAKTIIVSE KÄITUMISE JA TÄHELEPANUHÄIRETE KUJUNEMINE NEUROBIOLOOGILISTE FAKTORITE JA KESKKONNA KOOSMÕJUS Neurobiological and environmental basis of inattentive and hyperactive behaviour

Kestus: 2011 kuni 2014Vastutav täitja: Kiive, EvelynAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetajad, õpetajate koolitajad, psühholoogidRakendusvaldkond: Tervis, haridus

Lühikokkuvõte

Käesolev uurimisprojekt keskendub kandidaatgeenide uurimissuunale suurel rahvastikupõhisel valimil, hindamaks geenide-keskkonna koosmõju efekti suurust ATH sümptomite kujunemisele populatsioonis.

40

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

INDIVIIDI AKADEEMILINE JA ISIKSUSLIK ARENG FORMAALHARIDUSSÜSTEEMISAcademic and personal development of an individual in the system of formal education

Kestus: 2013 kuni 2018Vastutav täitja: Toomela, AaroKaastäitjad: Kikas, Eve (Põhitäitja); Mägi, Katrin (Põhitäitja); Männamaa, Mairi (Põhitäitja); Peets, Kätlin (Põhitäitja); Soodla, Piret (Põhitäitja); Arro, Grete (Täitja); Aus, Kati (Täitja); Eisenschmidt, Eve (Täitja); Jõgi, Anna-Liisa (Täitja); Kaldoja, Mari-Liis (Täitja); Malleus, Elina (Täitja); Mikser, Rain (Täitja); Ots, Aivar (Täitja); Poom-Valickis, Katrin (Täitja); Pulver, Aleksander (Täitja); Seepter, Kristina (Täitja); Timoštšuk, Inge (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Psühholoogia InstituutRakendusvaldkond: Uuringute tulemused panustavad kasvatusteaduste, arengu- ja kultuuripsühholoogia teooria arengusse. Samuti on tulemused rakendatavad haridussüsteemi täiustamiseks

Lühikokkuvõte

Kavandatavate uuringute eesmärgiks on indiviidi akadeemilist ja isiksuslikku arengut mõjutavate tegurite vastasmõju selgitamine pikaajalise longituuduuringu andmete alusel representatiivses valimis Eesti koolides ning kultuuriti võrdlevas formaalhariduseta ning erineva haridustasemega täiskasvanute uuringus Brasii-lias ja Eestis. Interdistsiplinaarses uuringus kogutakse kirjeldavad ja eksperimen-taalsed andmed arengut mõjutavate faktorite kohta ning analüüsitakse faktorite kompleksseid seoseid ning seoste muutumist arengu käigus lastel ja täiskasva-nutel. Projektis kasutatakse lisaks tavalistele laialt levinud uurimismeetoditele ka kasvatusteaduslikes uuringutes harva esinevat mikro- ja makrogeneetilise, variaablile ja kvalitatiivsele kirjeldusele ning grupile ja isikule orienteeritud lähe-nemise kombinatsiooni.

LAPSE KOHANEMINE MUUTUVA KESKKONNAGA Child adjustment in changing cultural context

Kestus: 2012 kuni 2015Vastutav täitja: Tulviste, TiiaAsutus: Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondSihtgrupp: Õpetaja, lasteaiakasvataja, õppejõud, lastearst, poliitikudRakendusvaldkond: Haridus, tervis

Lühikokkuvõte

Uurimisprojekti eesmärk on paremini mõista seoseid sotsialisatsioonimustri ning lapse kohanemise ja arengu vahel. Kuidas lapsed kohanevad muutuva arengu-kontekstiga? Missugune kasvatusmuster on kõige efektiivsem? Kas see kasva-

41

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

tusviis on samavõrra efektiivne ka muutuvas ühiskonnas? Kavandatud uurimis-projekti eesmärk on paremini mõista kultuurimudeleid, mis peegelduvad lapse põhiliste sotsialiseerijate – tema vanemate, õpetajate ja eakaaslaste – kasvatus-mustrites. Samuti tuntakse huvi sotsialisatsioonimustri ning lapse kohanemise ja arengu vahel valitsevate seoste vastu. Eesti koolis läbiviidavate reformide valguses on oluline teada saada, missugune kasvatusmuster on muutuvas kas-vukeskkonnas kõige efektiivsem. Varasemate võrdlevate uurimuste tulemused näitavad, et eesti emad kalduvad lapse käitumist rohkem kontrollima ning nad peavad traditsioonilisi konformismiga seotud kasvatusväärtusi olulisemaks kui emad Rootsist, Soomest ja USAst. Eesti lapsed seevastu on nii kodus kui koolis passiivsemad suhtluspartnerid kui paljude teiste maade lapsed, nad räägivad siis, kui ema või õpetaja neilt midagi küsib. Uurimuse raames võrreldakse eesti ja eestivene teismeliste ning nende emade ja õpetajate väärtusorientatsiooni teistes sõltumatusele orienteeritud lääneriikides elavate teismeliste ning nende vanemate ja õpetajate omaga. Teiseks eesmärgiks on uurida, kuivõrd autonoomia ja seotus ilmnevad ema-lapse igapäevases suhtluses ning eriti nende narratiivi-des minevikusündmustest. Uuritakse ka seost ema suhtlus- ja meenutusstiili ning lapse kõne ja suhtlusoskuste arengu vahel. Selgus, et tugevamini seotusele orien-teeritud emad räägivad rohkem teistest inimestest ning nende lapsed ei ole seda-võrd aktiivsed suhtluspartnerid kui teistsuguse väärtusorientatsiooniga emade omad. Kolmandaks, murdeealiste laste puhul huvitume sellest, kuidas suhted ema, isa ja õpetajaga seostuvad murdeealise psühholoogilise kohanemise, koolie-dukuse ja käitumisprobleemidega. Selgus, et suhted koolis on seotud koolihinnete ja käitumisprobleemidega koolis. Kodused suhted seostuvad eelkõige psühholoo-gilise kohanemisega. Uurimustöö tulemused on vajalikud kaasaegse arengupsüh-holoogia teoreetiliste käsitluste edasiarendamiseks, kuna võimaldavad saada täiendavat informatsiooni selle kohta, kuivõrd universaalsed on seosed laste kasvatamise viisi ning lapse arengu ja psühholoogilise kohanemise vahel. Saadud tulemustel on ka suur praktiline tähtsus, kuna nii eesti kui eestivene laste kasva-tamise mustri ja laste arengu ning kohanemise tundmine peaks aitama poliitiku-tel, haridusteadlastel ja lapsevanematel haridusreformi edukamalt läbi viia.

Publikatsioonid

Kikas, E.; Tulviste, T.; Peets, K. (2014). Socialization Values and Parenting Prac-tices as Predictors of Parental Involvement in their Children’s Educational Process. Early Education and Development, 25(1), 1–18.

Tamm, Anni; Tõugu, Pirko; Tulviste, Tiia (2014). The influence of individual and situational factors on children’s choice of a conflict management strategy. Early Education and Development, 25(1), 93–109.

Tamm, A.; Tulviste, T. (2014). The role of gender, values, and culture in adolescent bystanders’ strategies. Journal of Interpersonal Violence, xx–xx. [ilmumas]

42

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Kask, Kristjan; Hannust, Triin (2013). Does a dozen years change a thing? Estonian children’s drawings of Europe in 2000 and 2012. Trames: Journal of the Humani-ties and Social Sciences, 17(67/62)(3), 301–312.

Schults, A.; Tulviste, T.; Haan, E. (2013). Early vocabulary in full term and preterm Estonian children . Early Human Development, 89(9), 721–726.

Mizera, Luule; Tulviste, Tiia; Konstabel, Kätlin; Lausa, Enel (2013). Silent and Slow Estonians, Emotional and Fast Russians: A Comparative Study of Communication Stereotypes in Two Neighboring Countries. Communication Quarterly, 61(3), 268–283.

Tulviste, T.; Konstabel, K.; Tulviste, P. (2013). Stability and change in value con-sensus of ethnic Estonians and Russian-speaking minority. International Journal of Intercultural Relations, x [ilmumas]

Mizera, Luule; Tulviste, Tiia (2012). A comparison of Estonian senior high school students’ value priorities in 2000 and 2009. Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 16(2), 145–156.

LAPSED JA NOORED KUJUNEVAS INFO- JA TARBIMISÜHISKONNAS Children and young people in the emerging information and consumer society

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Kalmus, VeronikaAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Projekti tulemused pakuvad objektiivset infot ja mõtlemisainest noore põlvkonna sotsialiseerimisega seotud ühiskonnarühmadele – lapsevanematele, lasteaednikele, õpetajatele, ajakirjanikele, noorsootöötajatele jneRakendusvaldkond: Laste ja noorte (uue) meedia tarbimise alaseid tulemusi on võimalik kasutada taustainfona lasteaedade ja koolide meediaõpetuse didaktika ning õpetajakoolituses meediaõpetuse alaste koolitusprogrammide, ainekavade ja õppematerjalide väljatöötamisel, aga ka turvalisema internetikasutuse alase teavitustöö kavandamisel. Laste ja noorte tarbijaks kujunemise valdkonnas saadud uurimistulemusi on võimalik kasutada noore põlvkonna tarbijapädevuse, rahalise kirjaoskuse ja finantsteadlikkuse suurendamisel nii kodudes kui ka lasteaedades ja koolides

Lühikokkuvõte

Grandiprojekt keskendus noore põlvkonna kujunemisele kaasaegse, kiire aren-gutempoga ühiskonna kontekstis. Uurimuste põhieesmärgiks oli kirjeldada sot-sialiseerumisprotsesside eripära kaasaegses Eesti ühiskonnas, võttes arvesse kujuneva info- ja tarbimisühiskonna arenguid ning siirdeühiskonna spetsiifikat. Projekti tulemuste põhjal toodi välja mitmeid soovitusi. Tarbijapädevuse tead-likum kujundamine on soovitatav nii I kui II kooliastmes. Lapsevanemad võiks arendada laste rahalist kirjaoskust mitte niivõrd keeldude või piirangute abil, vaid pigem läbi arutluste ja mängude ning reaalsete tarbimissituatsioonide. Hilisteis-melistele suunatud sotsiaalreklaamide ja teiste sõnumite konstrueerimisel tuleb silmas pidada, et auditooriumi kõnetataks võrdse positsioonilt ning et kõnetatav

43

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

noor paigutataks kompetentse otsustaja rolli; valida tuleks süžee, mis seostub selle vanusegrupi kogemusega, ning karakterid, mis pakuvad samastumisvõi-malust. Õppekavu koostades tuleb pöörata suuremat tähelepanu noorte mee-diakirjaoskuse, eelkõige digitaalse kirjaoskuse arendamisele. Kuna viimases on väga suur osa laste eakaaslastel, võiks püüda kaaslaste toel õppimise praktikaid tulemuslikumalt koolide meediaõpetusse integreerida. Digitaalse osaluskultuuri ja online-sisuloome oskuste ning vastava motivatsiooni arendamine peaks olema osa haridussüsteemis toimuvast sotsialiseerimisprotsessist. Kindlasti tuleb mee-diaõpetuses silmas pidada, et online-sisuloomega on seotud ka riskid, näiteks isikliku info ja faktide avalikustamine. Kuna Eestis valitsev heaolurežiim soodus-tab laste sotsialiseerimise delegeerimist alushariduse institutsioonidele, võiksid lapsevanemad laste meediakirjaoskuse arendamisel teha enam koostööd laste-aiaõpetajatega. Ühiste vestlusringide või teemapäevade korraldamine lasteaias annaks võimaluse üheskoos välja töötada soovitusi laste meediapädevuste suu-rendamiseks ning meediatarbimise suunamiseks nii kodus kui koolikeskkonnas. Laste internetikasutuspraktikate arengu üks etapp hõlmab ka online-mängude mängimist. Kuigi viimane ei kuulu üldiselt lapsevanemate poolt soositud tege-vuste hulka, näitavad uuringutulemused, et mängud võivad endast kujutada motivatsioonitegurit järgmiste, „kohaste“ internetitegevuste juurde liikumisel. Lapsevanemad võiks suhtuda laste meediakasutusse positiivse osavõtlikkuse ja huviga. Vanemad ei peaks süvendama oma lastes hoiakut, et nad on täiskasva-nutest kõigis uue meediaga seotud küsimustes targemad ning et vanematelt või õpetajatelt ei tasu selles osas nõu ega abi küsida. Eesmärgiks peaks olema põlv-kondade partnerlus ja üksteiselt õppimine, kus noorem põlvkond vahetab tehno-loogilise oskusteabe vanemate sotsiaalsete kogemuste ning perspektiivi tunneta-mise vastu.

Publikatsioonid

Projekti raames ja toetusel valminud teaduspublikatsioonid, doktori- ja magistri-tööd ning ajakirjanduses ilmunud artiklid on koondatud CD-kogumikku Kalmus, V., Keller, M., Runnel, P., Siibak, A. (2010) Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas: Eesti Teadusfondi grandi nr 6968 publikatsioonide kogumik, 2007–2010, Tartu: Tartu Ülikooli multimeedia talitus.

LASTE ARENGU SÜSTEEMNE UURING: SUBJEKTIIVNE HEAOLU SEOSES AKADEEMILISTE, KOGNITIIVSETE JA KESKKONNATEGURITEGASystemic study of a child development: Relationships between subjective-well-being with the cognitive and environmental factors

Kestus: 2009 kuni 2014Vastutav täitja: Toomela, Aaro

44

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Kaastäitjad: Arro, Grete (Põhitäitja); Kikas, Eve (Põhitäitja); Soodla, Piret (Põhitäitja); Veisson, Marika (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut; Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärk on uurida kompleksselt koolihariduse kvaliteeti, vaadeldes kõiki olulisi tegureid, mis mõjutavad lapse arengut. Mõõdetakse individuaalseid omadusi (kognitiivsed omadused, akadeemilised oskused, isiksuse omadused, hoiakud ja väärtused) ning keskkonnategureid (kodu, lasteasutus, ühiskond). Vaadeldakse laste subjektiivse heaolu seoseid individuaalsete ja keskkonnatingi-mustega. Projekti raames: a) töötatakse välja ettepanekud koolikeskkonna kujun-damisel selleks, et suureneks kooliõpilaste subjektiivne heaolu; b) töötatakse välja mõõtevahendid madala subjektiivse heaoluga õpilaste identifitseerimiseks; c) töötatakse välja ettepanekud õpetajakoolituse parandamiseks subjektiivse heaolu valdkonnas; d) kaasatakse psühholoogia ja kasvatusteaduste doktorante uurimistöösse selleks, et kujuneks välja kõrgeltkvalifitseeritud noorte teadlaste kaader kasvatusteaduste valdkonnas. Läbiviidud uuringud võimaldavad paremini mõista õpilaste subjektiivset heaolu ning akadeemilist edukust ja kognitiivset arengut mõjutavaid tegureid koolis.

Publikatsioonid

Arro, G. (2010). Children’s Self-Reflection and Personality and Their Relationships with Cognitive Ability and Academic Success. In A. Toomela (Ed.), Systemic Per-son-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 225–244). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Kangro, E.-M. (2010). Role of reflection ability in children’s self-regulation. In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Pri-mary School. (pp. 245–260). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Kikas, E. (2010). Motivational orientations, self-efficacy beliefs, their bias, and achievement. In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Deve-lopment in Early Primary School. (pp. 173–197). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Mailend, M.-L. (2010). The role of academic achievement and physical attractive-ness in students’ social preference and rejection. In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 261–274). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Männamaa, M., & Kikas, E. (2010). Cognitive profiles and their stability in different academic performance groups for math and language. In A. Toomela (Ed.), Sys-temic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 95–131). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Ots, A. (2010). Why Do Some Children Enjoy Attending Unpleasant Schools? In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 199–224). Frankfurt am Main: Peter Lang.

45

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Palu, A., & Kikas, E. (2010). The types of the most widespread errors in solving arithmetic word problems and their persistence in time. In A. Toomela (Ed.), Sys-temic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 155–172). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Seepter, K. (2010). Longitudinal Study of Cognitive Influences of Peers, Teacher’s Knowledge and Parental Expectations on Pupils’ Achievement: Impact on Low-, Average- and High-Ability Pupils. In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 25–46). Franfurt am Main: Peter Lang.

Soodla, P., & Kikas, E. (2010). Teacher’s judgement of students’ reading difficulties and factors related to its accuracy. In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 73–94). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Tago, M., & Ots, A. (2010). Pupils who speak a „wrong language“: Bilingual child-ren’s academic achievement in submersion education. In A. Toomela (Ed.), Sys-temic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 133–154). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Toomela, A. (2010). Systemic person-oriented approach to child development: Introduction to the study. In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 1–24). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Toomela, A. (2010). Systemic person-oriented study of child development in pri-mary school: Methodological and substantial issues. In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 275–286). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Uibu, K., Kikas, E., & Tropp, K. (2010). Teaching practices, their dynamics, associa-tions with self-reported knowledge and students’ language achievement. In A. Toomela (Ed.), Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. (pp. 47–71). Frankfurt am Main: Peter Lang.

Toomela, A. (Ed.). (2010). Systemic Person-Oriented Study of Child Development in Early Primary School. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Ots, A. (2012). Third graders’ performance predictions: calibration deflections and academic success. European Journal of Psychology of Education, Published Online 15 March, 2012, DOI 10.1007/s10212-012-0111-z.

Arro, G. (2013). Peeking into Personality Test Answers: Inter- and Intraindividual Variety in Item Interpretations. Integrative Psychological and Behavioral Science, 47, 1, 56–76. DOI: 10.1007/s12124-012-9216-9.

46

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

LASTE SOTSIALISEERUMINE JA KEHALINE AKTIIVSUS: LONGITUUDUURING Children’s socialization into physical activity: a 3-year longitudinal study

Kestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Raudsepp, LennartAsutus: Tartu Ülikool

LOODUSTEADUSLIK KIRJAOSKUS GÜMNAASIUMILÕPETAJATE KARJÄÄRIVALIKU MÕJUTAJANA (LOTEGÜM) Science literacy as the factor of career choice for gymnasium students

Kestus: 2009 kuni 2014Vastutav täitja: Rannikmäe, Miia, (TÜ), Reiska, Priit (TLÜ)Kaastäitjad: Jack Holbrook (TÜ külalisprofessor), Henn Voolaid (TÜ dotsent), Ülle Liiber (TÜ lektor), Anne Laius (TÜ teadur), Klaara Kask (TÜ doktorant), Moonika Teppo (TÜ doktorant), Katrin Vaino (TÜ doktorant), Erkki Tempel (TÜ doktorant), Rain Mikser (TLÜ vanemteadur), Reimo Rivis (TLÜ vanemteadur), Imbi Henno (TLÜ doktorant), Kai Rohtla (TLÜ doktorant), Indrek Kaldo (TLÜ doktorant), Jari Lavonen (Helsingi Ülikooli professor), Regina Soobard (TÜ doktorant)Asutus: Tartu Ülikool, Tallinna ÜlikoolSihtgrupp: Õpetajakoolitaja, poliitikakujundaja, õpetajaRakendusvaldkond: Loodusteaduslik haridus

Lühikokkuvõte

Uuringu eesmärgiks on õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse arendamise võima-luste väljaselgitamine ja sellest tulenevate ettepanekute tegemine õpetajakoo-lituse kasvatusteaduslike ja loodusteaduslike ainete bloki ning üldhariduskooli õppekava kaasajastamiseks. Uuringu tulemusena töötatakse välja instrumendid töötada välja instrumendid gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse (edaspidi: LK) hindamiseks ning hinnata nende abil õpilaste LK taset; kirjeldada LK kujunemise protsessi dünaamikat gümnaasiumis ja leida protsessi mõjutavad faktorid; määratleda LK taseme ja kõrgkoolis või tööturul vajaminevate kompe-tentsuste vastavus, uurides mõjukate ühiskondlike huvigruppide (teadlased, polii-tikud, ettevõtjad) arvamusi teadmistepõhises ühiskonnas vajalikest kompetent-sustest.

Publikatsioonid

Soobard, R. & Rannikmäe, M. (2011). Assessing student’s level of scientific lite-racy using interdisciplinary scenarios. Science Education International, 22(2), 133–144.

47

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Post, A. & Rannikmäe, M. (2011). Stakeholder views on attributes of scientific lite-racy important for future citizens and employees – a Delphi study. Science Educa-tion International, 22(3) 202–217.

Metoodilised artiklid õpetajaskonnale:

Post, A. & Rannikmäe, M. (2012). Ühiskonna erinevate huvigruppide ootused loo-dusainetes kujundatavatele kompetentsustele. Koppel, L. (Toim.). Gümnaasiumi valdkonnaraamat „Loodusained“. Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus.

Rannikmäe. M. (2010). Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunda-mine.

Koppel, L. (Toim.). Põhikooli valdkonnaraamat „Loodusained“. Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus.

Henno, I. Loodusteaduste alase karjääriteadlikkuse kujundamisest gümnaasiumis.

Koppel, L. (Toim.). Gümnaasiumi valdkonnaraamat „Loodusained“. Riiklik Eksami ja kvalifikatsioonikeskus.

Taremaa, M.; Henno, I. Õpilaste loodusteaduslike oskuste ja huvide arendamisest gümnaasiumis. Koppel, L. (Toim.). Gümnaasiumi valdkonnaraamat „Loodusained“. Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus.

MUUSIKA OSA EESTI, SAKSA JA SOOME KOOLINOORTE ELUSTIILI JA MINA-IDENTSUSE KUJUNEMISES The Role of Music in the Formation of Lifestyle and Self-Identity of School Youth in Estonia, Germany and Finland

Kestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Liimets, AiriKaastäitjad: Iotsaite, Kristina (Põhitäitja); Koit, Marit (Põhitäitja); Liimets, Reet (Põhitäitja)Asutus: Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaSihtgrupp: Õpetaja, koolijuht, ametnik, teadlane, üliõpilased, õpilasedRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Uurimuse teoreetiline taustsüsteem on kirjeldatav järgmiste märksõnade abil: elustiil, mina-identiteet, muusikateadvus ja -käitumine, rahvusvaheline noor-soouurimus, kodune kasvatuskultuur, koolikultuur, muusikaõpetus. Põhiliseks teoreetiliseks kontekstiks on sotsioloogilise suunitlusega noorsoouurimus.

Tugineme eelkõige: a) saksakeelse kultuuriruumi vastavatele töödele, b) Eesti kasvatussotsioloogilise koolkonna elustiiliuurimusele. Antud võrdlusuurimusele saavadki aluseks Eesti koolkonna käsitused elustiilist, mis haakuvad ka Airi ja Reet Liimetsa filosoofiliste käsitustega individuatsioonist ning mina-identiteedist.

48

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Uurimisobjektideks on 14–19-aastased koolinoored, õpetajad, lapsevanemad ja vanavanemad. Töö põhieesmärkidena käsitame vastuste otsimist järgmistele küsimustele:

1) Missugused elustiilitüübid on eristatavad Eesti, Saksa ja Soome koolinoorte hulgas, kui kesksete muutujatena käsitada nende muusikateadvust ning muusika-käitumist igapäevaelus?

2) Missuguseid konfiguratsioone moodustavad elustiilitüübid mina-identsuse eri-nevate avaldumisvormide (biograafiline ja narratiivne „mina“ ning mina kui mas-kide diferents) karakteristikutega?

3) Teha vastavaid järeldusi ning kavandada muudatusi üldhariduskooli muusika-õpetuses, tuginedes saadud andmetele ning nende interpretatsioonidele.

Üldiseks metoodiliseks lähenemiseks on triangulatsioonimeetod. Elustiili uurimi-seks täiendame Eesti uurimisgrupis koostatud ankeeti „Pingist pinki“. Muusika-teadvuse ning mina-identsuse uurimiseks kasutame narratiivseid intervjuusid.

Publikatsioonid

Kokku ilmus tulemuste põhjal 40 publikatsiooni.

MUUTUSED MOTOORSETES FUNKTSIOONIDES JA LUUTIHEDUSES PUBERTEEDIPERIOODIL: SOOLISED JA TSEREBRAALPARALÜÜSIST TINGITUD ISEÄRASUSED Changes in motor functions and bone mineral density in children through puberty: differences related to gender and cerebral palsy

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Pääsuke, MatiAsutus: Tartu Ülikool

NOORTE USULISTE VEENDUMUSTE JA USULISSE MITMEKESISUSSE SUHTUMISE KONTEKSTUAALSED TEGURID Contextual factors of young people’s attitudes and convictions in relation to religion and religious diversity

Kestus: 2012 kuni 2015Vastutav täitja: Schihalejev, OlgaAsutus: Tartu Ülikool, UsuteaduskondSihtgrupp: Õpetaja, õppejõud, koolijuhtRakendusvaldkond: Haridusvaldkond

49

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Lühikokkuvõte

Eesmärgid:

• uurida, kuidas noorte inimeste uskumused ja pühendumised avalduvad erine-vates kontekstides,

• uurida noorte inimeste suhtumisi usulisse mitmekesisusse kooli kontekstis,

• uurida pedagoogilisi lähenemisi noorte inimeste sallivuse kujundamiseks endast erineva maailmavaate esindajate suhtes,

• arendada kraadiõppurite ja tegevõpetajate teadusliku uuringu läbiviimise päde-vusi nii meetodites kui ka interpreteeriva lähenemise teoorias.

Usuliste tõekspidamiste kujunemisel on noorte arusaamades on põimunud pere-konna, koguduse, kooli, noortekultuuri ja laiema ühiskonna väärtussüsteemid ning on mõjutatud ka noorte arengulistest iseärasustest. Taoline komplekssus nõuab erinevate meetodite kombineeritud kasutamist, mis võimaldaks erinevate tulemuste kõrvutamist.

Meetodid. Rakendatakse interpreteerivat lähenemist (Jackson 1997; 2011) noorte inimeste veendumuste nüansirikkaks ja paindlikuks kajastamiseks ja nende tule-muste analüüsimiseks.

• 10 juhtumiuuringut, kasutades osalusvaatluse, üksikindiviidide ja fookusgrup-pide intervjueerimist,

• kvantitatiivne ankeetküsitlus vähemalt 500 12–18-aastase noorega,

• kvalitatiivse ja kvantitatiivse uuringu trianguleerimine,

• tegevusuuring.

Publikatsioonid

Kristi Lee magistritöö nelipühi noortest, Evija Leiaru-Kuldsaare magistritöö jehoo-vatunnistajatest (2012), Jane Andreitšiku magistritöö maausulistest noortest, Kaisa Aardevälja magistritöö baptisti noortest (2013).

SIS-CATALYST – CHILDREN AS CHANGE AGENTS FOR SCIENCE IN SOCIETY

Kestus: 2011 kuni 2014Vastutav täitja: Sutrop, MargitAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Ülikoolid, lastega töötavad asutused, nt lastemuuseumid, teaduskoolid, lasteülikoolidRakendusvaldkond: Haridus

50

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Lühikokkuvõte

Projekti keskmes on noorte kaasamine teaduse ja ühiskonna vaheliste suhete kujundamisse. Kuidas saavad lapsed olla muutuste loojad? Kaasatud on õpilased, üliõpilased ning võtmefiguurid (otsustajad). Noorte aktiivne osalus peab pak-kuma neile võimaluse teadusega tutvumiseks ning tekitama huvi teadlasekarjääri vastu. Projektil on 16 partnerit, nende seas ka TÜ eetikakeskus, kes juhib eeti-kaalast tööpaketti, mille peamine ülesanne on hinnata ja vaagida projekti eeti-lisi aspekte, tagada ning parandada projekti üldist kvaliteeti ning töötada välja juhtnöörid, mis toovad välja eetilised aspektid olukordades, mis hõlmavad laste kaasamist ning teadust ühiskonnas (Science in Society, SiS) ja teadusalaste pro-jektide läbiviimist lastega.

Publikatsioonid

Guidelines for working with children, guidelines for working with students.

SOTSIALISATSIOONIMUSTRI MUUTUMINE ÜLEMINEKUÜHISKONNAS JA SELLE SEOS LAPSE ARENGUGA (EESTI NÄITEL) Change of socialization patterns in a transitional society and children’s developmental outcome: The case of Estonia

Kestus: 2008 kuni 2013Vastutav täitja: Tulviste, TiiaAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetaja, lasteaiakasvataja, õppejõud, õppekava arendajaRakendusvaldkond: Haridus, tervis

Lühikokkuvõte

Uurimisprojekti põhieesmärgiks oli jälgida laste sotsialiseerimisel ja sellega seo-tud hoiakutes aset leidvaid muutusi kodus, lasteaias ja koolis, ning selle mõju laste arengule ja psühholoogilisele kohanemisele. Uurimuses osalesid eri vanu-ses, erisuguse sotsiaalmajandusliku ja kultuuritaustaga, samuti arenguproblee-mide ja erivajadustega lapsed, laste vanemad ja õpetajad. Selgus, et hoiakute osas on viimasel ajal toimunud muutusi. Traditsioonilisi kuulekusega seotud väärtusi hindavad Eesti lapsevanemad ja õpetajad vähem kui iseseisvust ja ene-semääratlust. Võrreldes Eesti lapsevanemate kasvatusväärtusi soome, rootsi ja saksa lapsevanemate omadega selgus, et Eesti lapsevanemad ei erine iseseis-vuse ja enesemääratluse hindamise poolest, samas hindavad nad traditsiooni-lisi väärtusi tunduvalt kõrgemalt teistest uuringus osalenud lapsevanematest. Emade ja isade väärtusorientatsiooni erinevus seostub madala haridustasemega isadel sellega, et nad osalevad teistest isadest vähem laste koolielus. Eestlaste ja venelaste kasvatusväärtuste võrdlus näitas, et vene kodudes ollakse rohkem

51

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

laste saavutustele orienteeritud kui eesti kodudes. Euroopa sotsiaaluuringu Eesti andmete analüüs näitas, et eestlaste ja venelaste väärtuste kokkulangevus oli nooremas vanusegrupis (15–19) oluliselt väiksem kui vanemate inimeste hulgas. Koduse suhtluse analüüsil selgus, et eesti lapsed räägivad sama palju ja samadel teemadel nagu saksa ja rootsi lapsed. Erinevus seisneb selles, et nad räägivad siis, kui ema neilt midagi küsib. Vähene aktiivsus suhtlemisel võib saada takistu-seks koolireformi läbiviimisel. Eesti õpilased olid koolis edukamad, kui õpetajad kasutasid erinevaid, nii õpilase- kui õpetajakeskseid õpetamismeetodeid. Motivat-siooni uurimisel selgus, et varajased ebaedu kogemused kooli algul soodustavad negatiivsete motivatsiooniliste uskumuste kujunemist. Vanemate usk lapse koo-liedukusse ennustab lapse edaspidist koolioskuste arengut.

Uurimisprojekti tulemused on andnud panuse laste sotsialiseerimise ja laste arengu teoreetilistesse käsitlustesse. Teadmised laste sotsialiseerimise viisidest Eestis võrrelduna teiste maade omadega on olulised laste kasvatamisel ja õpeta-misel, seda eriti Eestis läbiviidava koolireformi jaoks. Projekti tulemustele tugine-des on võimalik tõenduspõhiselt kaasa rääkida sellistel olulistel ühiskondlikel tee-madel nagu koolikorraldus, laste haridus ja kodune kasvatus. Lastevanemad on saanud tagasisidet enda kasvatustegevuse ning laste arengu ja psühholoogilise kohanemise kohta. Oleme kohandanud mitmeid mõõdikuid Eesti oludele. Projekt on toetanud teaduspõhise hariduse rakendamist nii Tartu kui ka Tallinna ülikoo-lis, kuna uusi teadmine laste sotsialiseerimisest ja selle seosest lapse arengu ja kohanemisega on tutvustatud loengutes ja seminarides. Paljud tudengid on osa-lenud uurimistöös ja kaitsnud projekti andmete põhjal oma seminari-, magistri- või doktoritöö. Kogutud on suur andmebaas.

Publikatsioonid

Kikas, E.; Tulviste, T.; Peets, K. (2014). Socialization Values and Parenting Prac-tices as Predictors of Parental Involvement in their Children’s Educational Process. Early Education and Development, 25(1), 1–18.

Tamm, Anni; Tõugu, Pirko; Tulviste, Tiia (2014). The influence of individual and situational factors on children’s choice of a conflict management strategy. Early Education and Development, 25(1), 93–109.

Tamm, A.; Kasearu, K.; Tulviste, T. (2014). The role of family in adolescents’ peer acceptance. Personal Relationships, x [ilmumas]

Tamm, A.; Tulviste, T. (2014). The role of gender, values, and culture in adolescent bystanders’ strategies. Journal of Interpersonal Violence, xx–xx. [ilmumas]

Mägi, Katrin; Torppa, Minna; Lerkkanen, Marja-Kristiina; Poikkeus, Anna-Maija; Rasku-Puttonen, Helena; Nurmi, Jari-Erik (2013). Developmental profiles of task-avoidant behaviour and reading skills in Grades 1 and 2. Learning and Indivi-dual Differences, 23, 22–31.

Schults, A.; Tulviste, T.; Haan, E. (2013). Early vocabulary in full term and preterm Estonian children . Early Human Development, 89(9), 721–726.

52

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Mizera, Luule; Tulviste, Tiia; Konstabel, Kätlin; Lausa, Enel (2013). Silent and Slow Estonians, Emotional and Fast Russians: A Comparative Study of Communica-tion Stereotypes in Two Neighboring Countries . Communication Quarterly, 61(3), 268–283.

Tulviste, T.; Konstabel, K.; Tulviste, P. (2013). Stability and change in value con-sensus of ethnic Estonians and Russian-speaking minority. International Journal of Intercultural Relations, x.

Mizera, Luule; Tulviste, Tiia (2012). A comparison of Estonian senior high school students’ value priorities in 2000 and 2009. Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 16(2), 145–156.

Tõugu, Pirko; Tulviste, Tiia; Schröder, Lisa; Keller, Heidi, De Geer, Boel (2012). Con-tent of maternal open-ended questions and statements in reminiscing with their 4-year-olds: Links with independence and interdependence orientation in Euro-pean contexts. Memory, 499–511.

Eriksson, M.; Marschik, P.B.; Tulviste, T.; Almgren, M.; Pérez Pereira, M.; Wehberg, S.; Marjanovič Umek, L.; Gayraud, F.; Kovacevic, M.; Gallego, C. (2012). Diffe-rences between girls and boys in emerging language skills: Evidence from 10 lan-guage communities. British Journal of Developmental Psychology, 30(2), 326–343.

Schults, A.; Tulviste, T.; Konstabel, K. (2012). Early vocabulary and gestures in Estonian children. Journal of Child Language, 39, 664–686.

Tulviste, T.; Mizera, L.; De Geer, B. (2012). Socialization values in stable and chan-ging societies: A comparative study of Estonian, Swedish, and Russian Estonian mothers. Journal of Cross-Cultural Psychology, 43(3), 480–497.

Tulviste, T.; Mizera, L.; De Geer, B. (2011). „There is nothing bad in being talka-tive“. Meanings of talkativeness in Estonian and Swedish adolescents . Journal of Pragmatics, 43(6), 1603–1609.

Reif, A.; Kiive, E.; Kurrikoff, T.; Paaver, M.; Herterich, S.; Konstabel, K.; Tulviste, T.; Lesch, K.P.; Harro, J. (2011). A functional NOS1 promoter polymorphism interacts with adverse environment on functional and dysfunctional impulsivity. Psychop-harmacology, 214(1), 239–248.

Tulviste, T. (2011). Autonomy, Educational Plans, and Self-Esteem in Institu-tion-Reared and Home-Reared Teenagers in Estonia. Youth and Society, 43(4), 1335–1354.

Mägi, K.; Lerkkanen, M.-K.; Poikkeus, A.-M.; Rasku-Puttonen, H., Nurmi, J.-E. (2011). The Cross-Lagged Relations Between Children’s Academic Skill Develop-ment, Task-Avoidance, And Parental Beliefs About Success. Learning and Instruc-tion, 21(5), 664–675.

Tulviste, T.; Mizera, L.; De Geer, B.; Tryggvason, M.-T. (2010). Cultural, contextual, and gender differences in peer talk: A comparative study. Scandinavian journal of psychology, 51(4), 319–325.

53

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

Soodla, Piret; Kikas, Eve (2010). Macrostructure in the narratives of Estonian children with typical development and language impairment. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, x–x. [ilmumas]

Mägi, K.; Häidkind, P.; Kikas, E. (2010). Performance-approach goals, task-avoidant behavior and conceptual knowledge as predictors of first graders’ school perfor-mance. Educational Psychology, 30(1), 89–106.

Tulviste, T.; Kikas, E. (2010). Qualities to be developed in Estonian children at home and at school. Journal of Applied Developmental Psychology, 31(4), 315–321.

Tõugu, P.; Tulviste, T. (2010). References to social norms by preschool children and their linguistic expression. European Journal of Developmental Psychology, 7(2), 249–264.

Mägi, K.; Kikas, E.; Lerkkanen, M.-K.; Poikkeus, A.-M.; Rasku-Puttonen, H. (2010). Relations between achievement goal orientations and math achievement in pri-mary grades: A follow-up study . Scandinavian Journal of Educational Research, 54(3), 295–312.

Tulviste, T.; Rohner, R. P. (2010). Relationships Among Perceived Parental and Teachers’ Behavior, and Adolescent Outcomes in Estonia. Cross-Cultural Resarch, 44 (3), 222–238.

Tulviste, T.; Mizera, L. (2010). Socialization values of mothers of Estonian prea-dolescents. European Journal of Developmental Psychology, 7(3), 295–308.

Kikas, E.; Peets, K.; Palu, A.; Afanasjev, J. (2009). The Role of Individual and Con-textual Factors in the Development of Math Skills. Educational Psychology, 29(5), 541–560.

3.1. – 1 publikatsioon

Taimalu, Merle; Kikas, Eve; Hinn, Maris; Niilo, Airi (2010). Teachers’ self-efficacy, teaching practices, and teaching approaches: Adaptation of scales and examining relations. Mikk, Jaan; Veisson, Marika; Luik, Piret (Toim.). Teacher’s Personality and Professionalism (123–140). Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaf-ten.

54

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

RELIGIOON HARIDUSES. PANUS DIALOOGIKS VÕI KONFLIKTIFAKTOR MUUTUVATES EUROOPA RIIKIDES Religion in Education. A contribution to Dialogue or a factor of Conflict in transforming societies of European Countries

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Valk, PilleKaastäitjad: Schihalejev, OlgaAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetaja, koolijuht, ametnik, teadlane, üliõpilased, õpilasedRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Uuringuga võrreldi Euroopa erinevate maade noorte arusaamu religioonist, reli-gioossest mitmekesisusest ning võimalusi maailmavaateliseks dialoogiks, samuti analüüsiti koolitunde ja õpetajate strateegiaid. Selle raames viidi läbi nii kvalita-tiivne kui kvantitatiivne uuring kaheksas riigis (Saksamaa, Inglismaa, Prantsus-maa, Holland, Norra, Eesti, Venemaa, Hispaania), keskendudes peamiselt reli-giooni rollile 14–16aastaste koolinoorte elus ja hariduses. Õpilased väljendasid oma suhtumist religiooni nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil ja religiooni rolli kohta koolielus, uuriti vastastikkuse mõistmise kujundamise võimalusi ja välja-kutseid, millega seisab silmitsi tänapäeva kooliharidus. Tänu tehtud uuringutele on empiirilistele andmetele toetudes võimalik heita pilk ka religiooni rollile Eesti koolilaste elus ja maailmanägemises.

Publikatsioonid

Schihalejev, Olga „Estonian young people, religion and religious diversity: perso-nal views and the role of the school“ (2009).

http://www.redco.uni-hamburg.de/web/3480/3481/index.html

55

LAST

E J

A N

OO

RT

EGA

SEO

TU

D U

UR

ING

UD

ÕPILASTE KOGNITIIVSETE PROTSESSIDE MÕJU NENDE KEHALISELE AKTIIVSUSELE VABA AJAL The influence of students’ cognitive processes on leisure time physical activity

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Hein, VelloKaastäitjad: Pihu, Maret; Koka, Andre Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetaja, õppejõud, koolijuhtRakendusvaldkond: Haridusvaldkond

Lühikokkuvõte

On välja töötatud erinevate motivatsiooni liikide hindamise küsimustik kehalise kasvatuse valdkonnas ning välja selgitatud erinevate kognitiivsete protsesside mõju õpilaste kavatsusele olla kehaliselt aktiivses tegevuses. Transkontekstilist motivatsiooni mudelit, mis iseloomustab motivatsiooni ülekandumist ühest kesk-konnast teise, on täiendatud õpetaja autonoomse toetuse käitumise tajumise spetsiifiliste komponentidega. Modifitseeritud mudel võimaldas prognoosida kehaliste harjutustega tegelemist vabal ajal oluliselt suuremas ulatuses kui mitte diferentseeritud autonoomsuse toetuse tajumist hõlmav mudel.

Publikatsioonid

Maret Pihu doktoritöö.

MUUTUSED ÜHISKONNAS JA INIMESTE HOIAKUTES.HARIDUSSOTSIOLOOGIA

57

MU

UT

USE

D Ü

HIS

KO

NN

AS

JA I

NIM

EST

E H

OIA

KU

TE

S. H

AR

IDU

SSO

TSIO

LOO

GIA

ALTERNATIIVSED KARJÄÄRID JA TÖÖKORRALDUS: POSTKOMMUNISTLIKE RIIKIDE PAINDLIKKUS Alternatives at work and work organisation: flexible postsocialist societies

Kestus: 2013 kuni 2016Vastutav täitja: Roosalu, TriinKaastäitjad: Kazjulja, Margarita (Põhitäitja); Aavik, Kadri (Täitja); Pajumets, Marion (Täitja); Siilak, Kristel (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

Lühikokkuvõte

Projekti keskmes on teadusliku uurimuse läbiviimine alternatiivsetest tööteedest ja töökorraldusest. Analüüsitakse Eesti andmeid rahvusvahelises võrdluses, kes-kendudes ühelt poolt aja-, koha-, funktsionaalse ja numbrilise paindlikkuse raken-damisele ja teiselt poolt soolise tööjaotuse, mittetraditsioonilise karjääri ja tasus-tamata töö teemadele. Põhiküsimuseks on välja selgitada, milliseid paindlikke korraldusi kasutatakse, kas need on töötajate endi hinnangul vabalt valitud või pealesunnitud ning kuidas toetab või takistab institutsionaalne korraldus indivi-duaalseid valikuid postsotsialismi oludes. Uuringuprojekti kaugemaks eesmärgiks on luua eeldused TLÜs RASIs uurimissuuna väljaarendamiseks, et viia ellu töö-tamist ja erinevaid töökorraldusi käsitlevaid teadusprojekte, algatada võrgustik hilismodernse tööelu interdistsiplinaarseks uurimiseks, osaleda rahvusvahelises teaduskoostöös, töötada välja kursused töösotsioloogia valdkonnas ning juhen-dada bakalaureuse- ja magistritöid.

ELUKESTVA ÕPPEGA ÜHISKONNA SUUNAS EUROOPAS: HARIDUSSÜSTEEMI PANUS

Kestus: 2005 kuni 2011Vastutav täitja: Saar, ElluKaastäitjad: Helemäe, Jelena (Põhitäitja); Jõgi, Larissa (Põhitäitja); Kazjulja, Margarita (Põhitäitja); Roosalu, Triin (Põhitäitja); Roosmaa, Eve-Liis (Põhitäitja); Tamm, Auni (Põhitäitja); Vöörmann, Rein (Põhitäitja); Gross, Marin (Täitja); Karu, Katrin (Täitja); Krabi, Kristiina (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut; Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut, Kasvatusteaduste osakond, Andragoogika õppetool

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks oli analüüsida haridussüsteemi rolli elukestva õppe ja ühis-konna sidususe tagamisel Euroopa riikides. Keskenduti makrostruktuuride, polii-tikate ja institutsioonide mõju analüüsimisele, tehti haridussüsteemis õppijate kvantitatiivuuring ja kaks kvalitatiivuuringut (haridusametnike ja tööandjate intervjuud), samuti analüüsiti EuroStati poolt tehtava täiskasvanute koolituse uuringu andmeid.

58

MU

UT

USE

D Ü

HIS

KO

NN

AS

JA I

NIM

EST

E H

OIA

KU

TE

S. H

AR

IDU

SSO

TSIO

LOO

GIA

HARIDUS KUI ELUKESTEV PROTSESS – HARIDUSTEEDE VÕRDLUS KAASAEGSETES ÜHISKONDADES EDULIFE Education as a Lifelong Process – Comparing Educational Trajectories in Modern Societies (eduLIFE)

Kestus: 2011 kuni 2016Vastutav täitja: Saar, ElluKaastäitjad: Helemäe, Jelena (Põhitäitja); Kruusvall, Jüri (Põhitäitja); Lindemann, Kristina (Põhitäitja); Roosalu, Triin (Põhitäitja); Roosmaa, Eve-Liis (Põhitäitja); Täht, Kadri (Põhitäitja); Unt, Marge (Põhitäitja); Vöörmann, Rein (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas kujunevad haridusteed elukäigu vältel sõltuvalt perekondlikust päritolust, haridusinstitutsioonide ülesehitusest, tööteest ja perekondlikest sündmustest. Projekt on struktureeritud nelja teema ümber: 1) eelhariduse kvaliteet ning selle lühi- ja pikaajaline mõju ebasoodsa päritoluga isikutele, 2) erinevate keskhariduse diferentseerumise mudelite mõju kompetent-side arengule ja haridusvõimlustele, 3) erinevate kutsehariduse mudelite mõju tööturule lülitumisele, 4) töökarjääri ja elukestva õppe vastastikune toime.

HARIDUSMUUTUS KUI SOTSIAALNE INNOVATSIOON Educational Change as Social Innovation

Kestus: 2009 kuni 2011Vastutav täitja: Loogma, KristaKaastäitjad: Eisenschmidt, Eve (Põhitäitja); Heidmets, Mati (Põhitäitja); Heinla, Eda (Põhitäitja); Ruus, Viive-Riina (Põhitäitja); Tafel-Viia, Külliki (Põhitäitja); Talts, Leida (Põhitäitja); Toots, Anu (Põhitäitja); Kaljuve, Merli (Täitja); Lassur, Silja (Täitja); Meristo, Merilyn (Täitja); Nemeržitski, Stanislav (Täitja); Noorväli, Helle (Täitja); Pukk, Janne (Täitja); Rekkor, Sirje (Täitja); Roosipõld, Anne (Täitja); Udam, Maiki (Täitja); Vilgats, Birgit (Täitja); Ümarik, Meril (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste InstituutSihtgrupp: Kasutada saaksid muutuste algatajad, planeerijadRakendusvaldkond: Uuringu tulemusi saab kasutada jätkusuutlike uuenduste planeerimisel erinevate tasandite institutsioonides (sh reformid, organisatsioonilised uuendused jm), õppetöös ja teadustöös

Lühikokkuvõte

Projekt keskendub haridusmuutuste uurimisele, mille puhul peamiseks teoreetili-seks lähtekohaks on sotsiaalse innovatsiooni kontseptsioon. Eesmärgiks on selgi-tada Eestis viimastel kümnenditel toimunud haridusuuendusi mõjutanud tegureid ning hinnata uuenduste ühiskondlikku mõju. Projekti lähtehüpoteesis eeldatakse, et haridusinnovatsiooni edutegurid sõltuvad sotsiaalse innovatsiooni mehhanis-

59

MU

UT

USE

D Ü

HIS

KO

NN

AS

JA I

NIM

EST

E H

OIA

KU

TE

S. H

AR

IDU

SSO

TSIO

LOO

GIA

mide rakendumises. Uuringu tulemused võimaldavad arendada edasi sotsiaalse innovatsiooni kontseptsiooni ning esitada soovitusi ühiskondlikult mõjusate uuen-duste rakendamiseks.

Publikatsioonid

Kesküla, Eeva; Loogma, Krista; Piibe, Kolka, Kristiina Sau-Ek. (2012). Curriculum Change in Teachers’ Experience: The Social Innovation Perspective. Pedagogy, Culture and Society, 20(3), 353–376.

Loogma, Krista; Tafel-Viia, Külliki; Ümarik, Meril. (2012). Social Innovation: Three Approaches. In: ZSI Discussion Paper, Nr 24 (2012) „Innovationg Innovation by reseach – 100 years from Schumpeter“:, 2012.

Loogma, K.; Tafel-Viia, K.; Ümarik, M. (2012). Conceptualizing Educational Chan-ges: a Social Innovation Approach. Journal of Educational Change. (accepted for publication).

Loogma, Krista (2012). Kas iseseisvusaja haridusmuutused on kujunenud sotsiaal-seks innovatsiooniks? Riigikogu Toimetised (00–00). Riigikogu Kantselei.

Loogma, Krista (2012). Õpetajakutse kui professioon: millest me räägime, kui räägime professionaalsest õpetajast? Miks haridusmuutused visalt ellu jõuavad? (23–37). Eesti Haridusfoorum. Ettekannete ja artiklite kogumik.

HARIDUSSÜSTEEMID JA TÖÖTURG IDA- JA KESK-EUROOPA ÜLEMINEKURIIKIDES

Kestus: 2006 kuni 2010Vastutav täitja: Saar, ElluKaastäitjad: Lindemann, Kristina (Põhitäitja); Unt, Marge (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool

Lühikokkuvõte

Projektis võrreldi noorte tööturule lülitamise protsessi Ida- ja Kesk-Euroopa ülemi-nekuriikides. Esimeses etapis keskenduti erinevate riikide haridussüsteemide ja tööturgude kirjeldusele, teises võrreldi erinevaid andmeallikaid kasutades noorte tööturule lülitumist (kiirus, sotsiaalne seisund, töötuks jäämise risk jne). Projekti tulemusena publitseeriti kaks raamatut.

IEA RAHVUSVAHELINE KODANIKUHARIDUSE UURING IEA International Civic and Citizenship Education Study

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Toots, AnuKaastäitjad: Idnurm, Tõnu (Põhitäitja)

60

MU

UT

USE

D Ü

HIS

KO

NN

AS

JA I

NIM

EST

E H

OIA

KU

TE

S. H

AR

IDU

SSO

TSIO

LOO

GIA

Asutus: Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Riigiteaduste osakondSihtgrupp: Haridus- ja noorsoopoliitika kujundajad, eeskätt õppekava reformiga tegelejad, samuti EKAKi erinevatele töörühmad ja integratsioonipoliitika kujundajad

Lühikokkuvõte

Uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas erinevad haridussüsteemid valmistavad noori ette kodanikurolliks ning millised on demokraatia mehhanismid ja tingi-mused koolis. Selleks tehti esindusliku valimiga küsitlus, mis hõlmas Eestis 152 kooli 8. klaasi õpilasi, nende õpetajaid ja koolijuhte. Küsitlusega koguti andmeid põhikooli eelviimase klassi õpilaste teadmistest, väärtushoiakutest ja osalusval-midusest demokraatliku kodakondsuse valdkonnas, kooli juhtimise ja koolielu korraldamise demokraatlikest praktikatest. Kogu uuringus osales 38 riiki. Uuringu tulemusel selgus:

• milline on olnud progress noorte kodanikuhariduses võrreldes 1999. ja 2005. aastaga, mil toimusid sama uurimisprojekti eelmised küsitlused;

• kuidas on muutunud noorte hoiakud, mis illustreerivad Eesti demokraatia ja kodanikuühiskonna arengutrende ja probleeme;

• millisel kohal on Eesti haridussüsteem oma tõhususelt võrreldes maailma teiste riikidega.

KUTSE- JA KÕRGHARIDUSJÄRGSED ARENGUTEED KESKHARIDUS- JA KÕRGHARIDUSTULEMUSTE ALUSEL Prognosis of patterns of further study and labour market outcomes of secondary, vocational and higher education

Kestus: 2008 kuni 2010Vastutav täitja: Raidvee, AireAsutus: Tartu Ülikool

MUUTUSED EESTI ELANIKE HOIAKUTES JA ELUSTIILIDES AASTATEL 1985–2013: HORISONTAALNE KIHISTUMINE Changes in the attitudes and lifestyles of Estonian population in 1985–2013: horizontal stratification

Kestus: 2008 kuni 2013Vastutav täitja: Allaste, Airi-AlinaKaastäitjad: Derman, Niina (Põhitäitja); Hansson, Leeni (Põhitäitja); Heinla, Eda (Põhitäitja); Lagerspetz, Mikko Kari (Põhitäitja); Müürsepp, Mare (Põhitäitja); Ojamäe, Liis (Põhitäitja); Paadam, Katrin (Põhitäitja); Pajumets, Marion (Põhitäitja); Pilvre, Barbi (Põhitäitja); Ugaste, Aino (Põhitäitja); Aavik, Kadri (Täitja); Araste, Lii (Täitja); Kobin, Maarja (Täitja); Kurbatova, Aljona (Täitja); Leemet, Anneli (Täitja); Pajumets,

61

MU

UT

USE

D Ü

HIS

KO

NN

AS

JA I

NIM

EST

E H

OIA

KU

TE

S. H

AR

IDU

SSO

TSIO

LOO

GIA

Marion (Täitja); Pilvre, Barbi (Täitja); Siilak, Kristel (Täitja); Tali, Margaret (Täitja); Tiidenberg, Katrin (Täitja); Tillemann, Kati (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute InstituutSihtgrupp: Sotsiaal- ning kasvatusteadlased ja vastavate erialade õppejõud, õpetajad (eriti ühiskonnaõpetus), ühiskonnaelu erinevate aspektidega tegelevad ametnikud, sotsiaalpedagoogid ja sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, analüütikudRakendusvaldkond: Projekti tulemused on huvipakkuvad kõigile, kes vajavad informatsiooni inimeste igapäevaelust Eesti ühiskonnas ning selle muutumisest viimaste kümnendite jooksul: nii üldiste väärtuste, hoiakute ja käitumispraktikate kui ka erinevate eluviisi-eelistuste ning nende mõtestamise osas erinevate sotsiaalsete gruppide seas. Tulemused on rakendatavad: 1) edasistes sotsiaal- ja kasvatusteaduslikes uuringutes, 2) ühiskonna mitmekesistumist ja võrdsete võimaluste tagamist puudutavate riiklike poliitikate ja haridusprogrammide väljatöötamisel, 3) erinevate sotsiaalsete gruppidega töötavate spetsialistide ettevalmistamisel (sh õpetajad, sotsiaaltöötajad, ametnikud jt), 4) ühiskonna arengutendentside ja inimeste käitumise mõistmist eeldavatel ametikohtadel (sh ajakirjandus, analüütikud, ametnikud jt)

Lühikokkuvõte

Uurimuses analüüsitakse erinevate sotsiaalsete gruppide elustiilivalikuid ja elu-stiilide avaldumisvorme erinevatel tegutsemisväljadel toimuvate protsesside ja suhete kontekstis. Uurimus on jaotatud kolmeks alateemaks: perekond ja elustii-lid; elamisviisid ja elustiilid; noorte subkultuurid ja elustiilid.

Projekti eesmärgiks oli uurida sotsiaalset kihistumist mitte vertikaalselt, kesken-dudes vaid sotsiaalmajanduslikele näitajatele, vaid kasutades horisontaalse kihis-tumise mõistet. Horisontaalne kihistumine, mis viitab elustiili erinevustele ja selle mõjudele, annab ühiskonnast pildi toetudes näitajatele, mis sotsiaalseid rühmi seovad ning samas neid teistest eristavad.

Töö empiiriline osa baseerub olemasolevatele andmetele varasematest elanik-konna küsitlustest aastail 1985, 1993, 1998 ja 2003, mida võrreldakse projekti käigus kogutud uute andmetega – küsitlusega aastal 2008 ja sotsiaalkonstrukt-sionistlikust perspektiivist läbi viidud kvalitatiivsete uurimustega erinevates ühis-konna rühmades.

Kuivõrd Eesti puhul on tegemist tugevasti kihistunud väikse ühiskonnaga, kus elustiilide paljusus on viimastel kümnenditel oluliselt kasvanud, on see huvitav case-study horisontaalse kihistumise analüüsiks. Projektil on potentsiaali teooria edasiarendamiseks rahvusvahelises akadeemilises diskussioonis.

Publikatsioonid

Allaste, Airi-Alina (2013). „Back in the West“ Changing Lifestyles in Transforming Societies. Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften.

62

MU

UT

USE

D Ü

HIS

KO

NN

AS

JA I

NIM

EST

E H

OIA

KU

TE

S. H

AR

IDU

SSO

TSIO

LOO

GIA

PRIVAATSUSE JA AVALIKKUSEGA SEOTUD TÄHENDUSTE JA KOGEMUSTE MUUTUS TEHNOLOOGIAST KÜLLASTUNUD ÜHISKONNAS Conceptualisations and experiences with public and private in technologically saturated society

Kestus: 2013 kuni 2016Vastutav täitja: Siibak, AndraAsutus: Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks on uurida, kas IKTst küllastunud ühiskonnas on toimunud paradigmaatiline muutus privaatsuse ja avalikkuse tähendustes. Interdistsipli-naarsete teooriate ning erinevate kvalitatiivsete uurimismeetodite toel uuritakse õpilaste, lapsevanemate, õpetajate, tööandjate arusaamu privaatsusest, nende nägemusi kujuteldavast, tegelikust, ja nähtamatust auditooriumist, privaatsuse strateegiatest ja vastavatest kogemustest sotsiaalmeedias. Eksperimentaalsete meetodite abil analüüsitakse, millisena näevad õpetajad ja lapsevanemad enda rolli laste digitaalse kirjaoskuse arendajatena. Projekti tulemused annavad või-maluse laiemalt tutvustada veebiauditooriumi komplekssusest tingitud võimalusi ning riske. Tulemused annavad ainest kasutajasõbralike ja turvaliste internetiplat-vormide loojatele ning aitavad tõsta õpetajate ja lapsevanemate kui noorte digi-taalse kirjaoskuse suunajate teadlikkust.

ÕPPIV INIMENE HARIDUSSÜSTEEMIS JA TÖÖTURUL: EBAVÕRDSUS KUI VÄLIMISTE JA SISEMISTE PIIRIDE KUJUNEMISE TEGUR JA TULEMUS The learner in the education system and labour market: inequality as shaping and being shaped by the external and internal boundaries

Kestus: 2011 kuni 2016Vastutav täitja: Vöörmann, ReinKaastäitjad: Helemäe, Jelena (Põhitäitja); Jõgi, Larissa (Põhitäitja); Kazjulja, Margarita (Põhitäitja); Liimets, Airi (Põhitäitja); Saar, Ellu (Põhitäitja); Tamm, Auni (Põhitäitja); Täht, Kadri (Põhitäitja); Ugaste, Aino (Põhitäitja); Vöörmann, Rein (Põhitäitja); Lindemann, Kristina (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute InstituutSihtgrupp: Õpetaja, koolijuht, teadlane, ametnikRakendusvaldkond: Teadus, haridus, majandus, kultuur

63

MU

UT

USE

D Ü

HIS

KO

NN

AS

JA I

NIM

EST

E H

OIA

KU

TE

S. H

AR

IDU

SSO

TSIO

LOO

GIA

Lühikokkuvõte

Selle projekti raames, mis taotluse esitamise järgus oli märksa mahukam ehk teisisõnu - kavandati rakendada interdistsiplinaarset lähenemist – uuritakse nüüd, kuidas õppijad piiritlevad, tekitavad ja ületavad sisemisi tõkkeid puutudes kokku teatud väliste piiridega uurija haridussüsteemis ja tööturul. Elukestvas õppes osalemise sisemiste ja väliste piiride kaardistamiseks ning maakondlike eripä-rade väljaselgitamiseks viiakse maakondades läbi rühmaintervjuud ekspertidega. Need toimuvad maavalitsuste ja Eesti Koostöö Koguga ühiselt korraldatud semi-naride raames. Õppega vähem kaasatuid kirjeldati nii demograafilistest (vanus, rahvus, sugu), kui ka situatiivsetest kriteeriumidest (nt väiksed lapsed) lähtudes, kusjuures õppes vähem osalevate rühmade loetelu erines maakonniti. Samas tunti noorte pärast kõikjal muret. Kõige halvemaks peeti probleemide kumuleeru-mist nii eluteel kui ka põlvkondliku taastootmise tulemusena. Maakondlikud eri-nevused ilmnesid ka piiride olulisuse määratlemisel. Eelnevast johtuvalt püüame luua uue metodoloogia, mida rakendame uurimaks piiride vastastikusel toimel mitmemõõtmeliseks kujunevat õppimist, et seeläbi mõista hariduse ja õppimise rolli sotsiaalses stratifikatsioonis. Kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiiv-seid uurimismeetodeid kasutame lisaks projekti raames kogutud andmestikule ka varasemaid andmebaase, mis võimaldavad teostada erinevate perioodide ja riikide võrdlust.

Publikatsioonid

Roosalu, Triin; Roosmaa, Eve-Liis; Lang, Ailen; Lindemann, Kristina; Reiska, Epp; Saar, Ellu; Unt, Marge; Vöörmann, Rein (2013). Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgha-ridussüsteemis.

ÜHISKONNA HUVIGRUPPIDE JA ARVAMUSLIIDRITE VAATED LOODUSTEADUSLIKU HARIDUSE EESMÄRKIDEST NING POTENTSIAALSEST MÕJUST ÕPILASTE MULTIDIMENSIONAALSE LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE KUJUNEMISELEStakeholders’ views of expected science education goals and an evaluation of their potential for guiding multidimensional scientific literacy among students

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

SPORDI JA TERVISEGA SEOTUD UURINGUD

65

SPO

RD

I JA

TE

RV

ISEG

A S

EOT

UD

UU

RIN

GU

D

EKSPERTSUSE DETERMINANDID JA MEHHANISMID SPORDISDeterminants and mechanisms of expertise in sport

Kestus: 2007 kuni 2012Vastutav täitja: Raudsepp, LennartAsutus: Tartu Ülikool

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks on välja selgitada sportliku ekspertsuse väljakujunemist mõjutavad tegurid.

ERINEVA KEHALISE AKTIIVSUSEGA LASTE KASVU JA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURIDGrowth and development of children with different physical activity

Kestus: 2009 kuni 2012Vastutav täitja: Jürimäe, ToivoAsutus: Tartu Ülikool

KEHALISE AKTIIVSUSE JA INAKTIIVSUSE DETERMINANDID NAISTEL Determinants of physical activity and inactivity in women

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Kull, MerikeAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetaja, teadlane, terviseedenduse spetsialist, õppejõudRakendusvaldkond: Teadus, haridus, terviseedendus

Lühikokkuvõte

Kehalise aktiivsuse suurendamisele suunatud tervisekasvatuse programmide rõhuasetused

Projekti eesmärgid olid välja selgitada: 1) terviseseisundi (tajutav tervis ja dep-ressiivsus) ja kehalise mitteaktiivsuse vahelisi seoseid; 2) erineva iseloomuga kehalise aktiivsuse (töö, tarbeliikumine, vaba aja kehaline aktiivsus) seos naiste tervisega; 3) kehalise aktiivsuse ning inaktiivsuse psühholoogilised ja sotsiaal-sed determinandid naistel; 4) naiste kehalise aktiivsuse muutuste staadiumid ja motivatsioonilised tegurid erinevate kehalise aktiivsuse liikide lõikes; 5) kehalise aktiivsuse sotsiaalsed ja käitumuslikud takistused ja valmisolek neid ületada; eri-nevate motivatsioonitegurite, kognitiivsete ja käitumuslike parameetrite ja enese-

66

SPO

RD

I JA

TE

RV

ISEG

A S

EOT

UD

UU

RIN

GU

D

hinnangu seos naiste kehalise aktiivsusega. Uurimuse vaatlusalusteks planeeriti 18–45-aastased naised, kes kaasati randomiseeritud valimina Eesti Rahvastikure-gistrist. Valim jaotati kolmeks elukohajärgselt (linnad, alevikud, külad) ja vanuseli-selt (18–25, 26–35, 36–45-aastased). Psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite ning tervisliku seisundi hindamiseks kasutati valideeritud küsimustikke.

Publikatsioonid

Kull, M.; Ainsaar, M.; Kiive, E.; Raudsepp, L.(2012) . Relationship Between Low Depressiveness and Domain Specific Physical Activity in Women. Health Care for Women International 33 (5): 457–472.

Kull, M.; Matsi, J.; Raudsepp, L. (2010). Relationship between various physical acti-vity domains and self-perceived health and obesity in women. Women & Health 50 (7): 639–651.

KEHALISE ENESETAJU STRUKTUUR, STABIILSUS NING SEOS LIIKUMISAKTIIVSUSEGA NOORSPORTLASTEL JA KEHALISELT INAKTIIVSETEL NOORUKITEL Physical self-esteem: its structure, stability and relation to physical activity in adolescents participating and not participating in organized sport

Kestus: 2007 kuni 2009Vastutav täitja: Kais, KristjanAsutus: Tartu Ülikool

KEHALISE JA VAIMSE TÖÖVÕIME OPTIMEERIMINE KUUMASTRESSI TINGIMUSTESOptimization of physical and cognitive performance capacity in conditions of chronic heat stress

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Vahur ÖöpikKaastäitjad: Saima Timpmann, Andres Burk, Kairi Kreegipuu, Maria Tamm, Eve Unt, Kalle Karelson, Ainika JakobsonAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Kaitseväe meditsiiniteenistus, teadlane, õpetaja, treenerRakendusvaldkond: Sõjandus, teadus, haridus, sport

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks oli: 1) välja selgitada faktoreid, mis tingivad akuutse kuu-mastressi tingimustes kehalise ja kognitiivse töövõime osas esinevaid suuri indi-

67

SPO

RD

I JA

TE

RV

ISEG

A S

EOT

UD

UU

RIN

GU

D

viduaalseid erinevusi, aga ka asjaolusid, mis seonduvad individuaalsete erinevus-tega kroonilise kuumastressiga kohanemise võimes; 2) leida võimalusi organismi kohanemisvõime parandamiseks kõrge temperatuuriga keskkonnas aklimatisee-rumisel; 3) leida võimalusi organismi normaalse veestaatuse (euhüdratsiooni sei-sundi) taastumise kiirendamiseks tugevasti väljendunud veevaeguse (hüpohüd-ratsiooni) seisundis inimestel. Uuringute tulemused näitavad, et:

1) Külmades talveoludes on võimalik noortel tervetel meestel 8–10 aklimatiseeru-missessiooniga kunstlikes tingimustes esile kutsuda ulatuslikud kohanemisreakt-sioonid kõrge temperatuuriga kuiva keskkonna suhtes.

Füsioloogilistes funktsioonides ilmnevate muutuste kõrval väljenduvad need kohanemisreaktsioonid ka vastupidavusliku töövõime (ca 75–83% ulatuses) ja kognitiivsete ülesannete lahendamise edukuse olulises paranemises.

2) Aklimatiseerunud seisundis on suhteliselt kõrge vastupidavuslik töövõime omane nendele indiviididele, kes ilmutavad paremat vastupidavust aklimatiseeru-mata olekus ning kellel seejuures prolaktiini taseme tõusu ulatus veres töö esi-mese tunni vältel on suhteliselt tagasihoidlik.

3) Eksisteerivad seosed kehalise ja psühholoogilise seisundi muutuste vahel akli-matiseerumisel kõrge temperatuuriga kuivas keskkonnas. Suhteliselt lihtsa rasku-sastmega kognitiivsete ülesannete (numbriridade meeldejätmine ja objekt-taust kujutiste meelespidamine) täitmisel on üldiselt edukamad parema aeroobse või-mekusega (kõrgema VO2max tasemega) indiviidid. Usaldusväärsed seosed esine-vad VO2max taseme ja aklimatiseerumisel mälusoorituse paranemise ning objek-tide äratundmise ülesande lahendamise tulemuste paranemise vahel. Raskemate kognitiivsete ülesannete puhul niisugused seosed esile ei tule, mis näitab, et nende edukas sooritamises omavad suuremat osakaalu psühholoogilised faktorid.

4) Naatriumtsitraadi manustamine kiirendab organismi normaalse veestaatuse (euhüdratsiooni seisundi) ja kehakaalu taastumist pärast ulatuslikku veekaotust (dehüdratsiooni).

5) Taimse adaptogeeni kuldjuure (Rhodiola rosea) kommertsiaalse ekstrakti regu-laarne manustamine lühiajalise (8-päevase) aklimatiseerumisprogrammi läbimise aegu aklimatiseerumise efektiivsust (otsustades füsioloogiliste funktsioonide muutuste, vastupidavusliku töövõime ja kognitiivsete ülesannete lahendamise edukuse alusel) ei suurenda ega vähenda. Kümnepäevane ja 8-päevane aklima-tiseerumisprogramm teostatuna külmades talveoludes kunstlikes tingimustes kutsuvad mõlemad esile olulisi kohanemisreaktsioone, mis väljenduvad nii vastu-pidavusliku töövõime kui ka kognitiivsete ülesannete lahendamise edukuse para-nemises, kuid 10-päevase programmi korral on positiivne muutus (st saavutatav kõrge temperatuuriga kuiva keskkonnaga kohanemise aste) mõlema osas üldiselt ulatuslikum.

68

SPO

RD

I JA

TE

RV

ISEG

A S

EOT

UD

UU

RIN

GU

D

Publikatsioonid

Burk, A., Timpmann, S., Kreegipuu, K., Tamm, M., Unt, E., Ööpik, V. Effects of heat acclimation on endurance capacity and prolactin response to exercise in the heat. European Journal of Applkied Physiology, 2012, 112:4091-4101.

Havik, M., Jakobson, A., Tamm, M., Paaver, M., Konstabel, K., Uusberg, A., Allik, J., Ööpik, V., Kreegipuu, K. Links between self-reported and laboratory behavioral impulsivity. Scandinavian Journal of Psychology, 2012, 53:216–223.

Jagomägi, K., Ates, O., Talts, J., Raamat, R., Cotuk, B., Burk, A., Karelson, K., Ööpik, V., Traks, T., Kivastik, J. Effects of heat stress on the blood pressure and heart rate variability in young men. IFMBE Proceedings, 2013, 38:103–106.

Kaldur, T., Kals, J., Ööpik, V., Burk, A., Kampus, P., Zagura, M., Zilmer, M., Unt, E. Heat acclimation increases arterial elasticity in young men. Applied Physiology Nutrition and Metabolism,10.1139/apnm-2012-0389, online 2013.03.21.

METABOOLSE SÜNDROOMI RISKIFAKTORID POISTEL PUBERTEEDIPERIOODIL: LONGITUUDUURING PÕHIRÕHUGA KEHALISEL AKTIIVSUSEL JA FITNESSIL Risk factors for metabolic syndrome in boys during pubertal development: a longitudinal study with special attention to physical activity and fitness

Kestus: 2009 kuni 2014Vastutav täitja: Jürimäe, JaakAsutus: Tartu Ülikool

MYOAGE – EAGA SEOTUD LIHASNÕRKUSE MÕISTMINE JA SELLEGA VÕITLUS MYOAGE- Understanding and combating age related muscle weakness

Kestus: 2009 kuni 2013Vastutav täitja: Pääsuke, MatiAsutus: Tartu Ülikool

ÕPETAJAHARIDUS JA ÕPETAMINE.HINDAMINE

70

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

AINETEÜLESE ÕPETUSE MÕJU ÕPILASTE TEADMISTELE JA HOIAKUTELE LOODUSTEADUSLIKES AINETES The influence of interdisciplinary approach on students attitudes and knowledge

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Reiska, PriitKaastäitjad: Mikser, Rain; Nokelainen, Petri; Timoštšuk, Inge; Henno, Imbi; Kaldo, Indrek; Rohtla, Kai; Soika, KatrinAsutus: Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Loodusteaduste osakondSihtgrupp: Üldhariduskoolide loodusainete õpetajad, ülikoolide loodusteaduste didaktika õppejõud, haridusametnikudRakendusvaldkond: Loodusteaduste õpetamine gümnaasiumis ja põhikoolis, uute meetodite kasutus loodusteaduste õpetamisel, hoiakute ja suhtumise parandamine loodusteaduste õppimisel, interdistsiplinaarse ja igapäevaeluga seotud õpetamise arendus

Lühikokkuvõte

Projekti peamine eesmärk on kindlaks määrata aineteülese õpetamise mõju õpi-laste teadmistele ja hoiakutele loodusteaduslikes ainetes. Projekti teine eesmärk on välja arendada concept mappingu meetodi uus generatsioon ja kontrollida selle meetodi sobivust teadmiste kindlaksmääramisel. Uuring on plaanis läbi viia neljas riigis: Eestis, Saksamaal (loodusteaduslikke aineid õpetatakse eraldi), Šveit-sis ja USA-s (loodusteaduslikke aineid õpetatakse integreeritult). Uuringus kasuta-takse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid. Eestis aitavad projekti tulemused kaasa loodusteadusliku õpetuse arendamisele järgmistes valdkonda-des: õppekava arendus, õpetajate taseme- ja täienduskoolitus, õpilaste hoiakute muutmine ja motivatsiooni suurendamine. Uuringu tulemuste rakendamisega soovitakse parandada õpilaste suhtumist loodusainetesse, tõsta nende huvi loo-dusteadustega seotud erialade vastu ja tõsta loodusteaduslike ainete õpetamise taset. Projekti tulemused aitavad kaasa Eesti riiklike strateegiate täitmisele.

Publikatsioonid

Cañas, J.A.; Bunch, L.; Novak, J.D.; Reiska, P. (2013). Cmapanalysis: an extensible concept map analysis tool. Journal for Educators, Teachers and Trainers, 1, 36–46.

Soika, Katrin; Reiska, Priit (2013). Large scale studies with concept mapping. Jour-nal for Educators, Teachers and Trainers, 1, 142–153.

Kaldo, I.; Reiska, P. (2012). ESTONIAN SCIENCE AND NON-SCIENCE STUDENTS’ ATTITUDES TOWARDS MATHEMATICS AT UNIVERSITY LEVEL. Teaching Mathema-tics and Its Applications: International Journal of the IMA, 2, 95–105.

Reiska, Priit; Rohtla, Kai; Rannikmäe, Miia (2008). Using Concept Mapping in Pro-fessional Education. Ammattikasvatuksen aikakauskirja, 1, 17–28.

71

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Henno, Imbi, Reiska, Priit, Scheinin, Patrik (2008). Need for Paradigm Shift - Exa-mining the High Ranking of Estonian Students in PISA. . Rannikmäe, M.; Reiska, P.; Holbrook, J.; Ilsley, P. (Toim.). The need for a paradigm shift in Science Education for post Soviet Societies: research and practice (Estonian example) (164–183). Frankfurt am Main: Peter Lang GmbH.

Ruus, Viive-Riina; Henno, Imbi; Eisenschmidt, Eve; Loogma, Krista; Noorväli, Helle; Reiska, Priit; Rekkor, Sirje (2008). Reforms, developments and trends in Estonian education during recent decades. Mikk, J.; Veisson, M.; Luik, P. (Toim.). Reforms and Innovations in Estonian Education (11–26). Peter Lang Publishers House.

Rannikmäe, Miia; Reiska, Priit (2008). The Research and Development Projects in Estonian Science Education related to the Paradigm Shift. Jack Holbrook, Miia Rannikmäe, Priit Reiska, Paul Ilsley (Toim.). The Need for a Paradigm Shift in Science Education for Post-Soviet Societies. Research and Practice (Estonian Example) (279–284).Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften.

Mikser, Rain; Reiska, Priit; Rohtla, Kai; Dahncke, Helmut (2008). Paradigm Shift for Teachers: Interdisciplinary Teaching. Jack Holbrook, Miia Rannikmäe, Priit Reiska, Paul Ilsley (Toim.). The Need for a Paradigm Shift in Science Education for Post Soviet Societies. Research and Practice (Estonian Example) (86–102).Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften.

Reiska, Priit; Cañas, Alberto J.; Novak, Joseph D.; Miller, Norma L. (2008). Concept Mapping as a Tool for Meaningful Learning and Assessment. Holbrook , Jack; Rannikmäe, Miia; Reiska, Priit; Ilsley, Paul (Toim.). The Need for a Paradigm Shift in Science Education for Post Soviet Societies. Research and Practice (Estonian Example) (128–142). Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften.

ALGAJA ÕPPEJÕUD KÕRGKOOLIS – KOHANEMINE JA TOIMETULEK Novice university teachers – process of adaptation and coping

Kestus: 2009 kuni 2013Vastutav täitja: Karm, MariKaastäitjad: Remmik, Marvi; Sarv, AnuAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õppejõud, ülikooli juhtkond, kõrghariduse arendajadRakendusvaldkond: Haridus

Lühikokkuvõte

Projekt keskendus alustavate õppejõudude kohanemisele ülikoolis ja õpetamis-oskuste õppimisele eesmärgiga selgitada välja, millist laadi toetust noored õppe-jõud selles protsessis vajavad. Alustavate õppejõudude kujunemine õppejõuks võib kulgeda erinevad teid mööda (praktikast, teadusest, otse õpingute järel) ning sellest tulenevalt vajavad nad erinevat laadi toetust (õpetamisoskused,

72

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

uurimistöö oskused, sisu, metoodika). Alustavate õppejõudude arusaamad õpe-tamisest võivad olla nii õppimiskesksed kui õpetamiskesksed ning võivad õpeta-miskogemuste kasvades muutuda mõlemas suunas (nt koolituste mõjul rohkem õppimiskesksemaks või valdkondlike traditsioonide mõjul rohkem õpetamiskesk-semaks). Töö ülikoolis on mitmekesine ning esitab algajale õppejõule kohe mit-meid väljakutseid ning eeldab toimetulekut erinevates rollides (teadlane, projek-tijuht, õpetaja). Samas võib alustav õppejõud kogeda vähest huvi oma tegevuse vastu ning probleemide tekkimisel peab loomulikuks ise hakkama saada, kuna ülikooli kontekst näib eeldavat iseseisvat hakkama saamist. Alustavad õppejõud leiavad toetust enamasti koolituste ja mitteformaalsete suhete kaudu. Algaja õppejõu kohanemise toetamisele on oluline rohkem tähelepanu pöörata, et neid kindlamini ülikooliga siduda.

Publikatsioonid

Karm, M.; Remmik, M. (2013). Algajate õppejõudude õpetamisarusaamad fotoin-tervjuude põhjal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 1(1), 124–155.

Remmik, M.; Karm, M.; Lepp, L. (2013). Learning and Developing as a University Teacher: narratives of early career academics in Estonia. European Educational Research Journal, 12(3), 330–341.

Remmik, M.; Karm, M. (2013). From teaching to guiding learning: novice university teachers’ conceptions of teaching and learning. Saar, E.; Mõttus, R. (Toim.). Hig-her Education at the Crossroads: the Case of Estonia (199–216). Peter Lang Ver-lag.

Remmik, M.; Karm, M.; Haamer, A; Lepp, L. (2011). Early career academic’s lear-ning in academic communities. International Journal for Academic Development, 16(3), 187–199.

COBWEB – COMMUNICATING THE BALTIC Kestus: 2009 kuni 2011Vastutav täitja: Runnel, VeljoKaastäitjad: Karin Pai Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Keskkonnaharidusvaldkonnas töötavad õpetajad, haridusspetsialistid, juhidRakendusvaldkond: Keskkonnaharidus

Lühikokkuvõte

Projekti käigus vahetasid erinevad Läänemere-äärsete riikide asutused ja orga-nisatsioonid oma kogemusi keskkonnaharidusest ning teaduse populariseerimi-sest. Projekti tulemusena valmisid erinevad näitused, õppematerjalid, õpetamise metoodilised juhendid, mida saab Läänemerd puudutavate keskkonnateemade käsitlemisel koolides või keskkonnaharidust andvates asutustes kasutada.

73

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Publikatsioonid valminud TÜ loodusmuuseumis:

Liikumine loomariigis. Külli Kalamees-Pani, Karin Pai, Veljo Runnel, Aivo Tamm. Tartu 2010. http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=843822/Liikumine+loomariigis.pdf

Eesti rannikukooslusi tutvustav veebileht http://eestirannik.ut.ee Veebis kätte-saadavad töölehed: Võõrliigid Läänemeres, Seals and Fishermen, Agriculture and Baltic Sea http://natmuseum.ut.ee/820289

CO-ORDINATED INTERNET-LINKED NETWORKS FOR PROMOTING INNOVATION, EXCHANGING KNOWLEDGE AND ENCOURAGING GOOD PRACTICE TO ENCHANCE BIOSCIENCE IN EUROPEAN SCHOOLS

Kestus: 2005 kuni 2008Vastutav täitja: Sarapuu, TagoAsutus: Tartu Ülikool

DIALOOGTÕLKE ARENGUD SIIRDEÜHISKONNA MUUTUSTE PEEGELDAJANA INTERAKTIIVSE SUHTLEMISMUDELI KONTEKSTIS The development of dialogue interpreting in Estonia: reflections of a transition society

Kestus: 2012 kuni 2015Vastutav täitja: Mullamaa, KristinaAsutus: Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond

Lühikokkuvõte

Projekt on suunatud dialoogtõlkealase uurimistöö jätkamisele ja arendamisele, tulemuste avaldamisele ja rakendamisele Eestis ning siinse dialoogtõlke arengu-protsessi analüüsi mõtestamisele ja tulemuste publitseerimisele rahvusvahelisel tasandil. Olulisel kohal on koostöö TÜ keelekeskusega eriala- ning üldkeele õpeta-misel ja kaasaegsete metoodikate rakendamine ning arendamine koostöös täis-kasvanukoolituse juhtivate spetsialistidega. Töö praktiliseks väärtuseks on tule-muste rakendamine TÜ tõlkekeskuses.

Projekti raames valmib täiendav uurimus dialoogtõlke spetsiifikast Eestis. Foo-kuses on dialoogtõlke koolitusvajaduse kaardistamine ning koolitust vajavad aspektid. Valmib Skandinaavia kogemusele toetuv dialoogtõlke õpetamisel olulisi aspekte väljatoov koolituskava arendus. Kohalike tõlkidega ning Lääne Euroopa tõlkekeskustes läbiviidud intervjuude baasil töötatakse välja ettepanekud, mida dialoogtõlke koolitusprogrammi käivitamisel võiks olla oluline arvestada.

74

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Valmivad publikatsioonid valdkonna arengutest Eestis ja uuringute tulemuste tõlgendamisest diakroonilises ning sünkroonilises võtmes. Analüüsime ameti-rollide arengut postsovetlikus ruumis, võrdleme tõlgi ametirolli esindajate ene-sekirjeldusi töötamisest Eesti ühiskonna arengu erinevates etappides, töötades edasi juba analüüsitud perioodist. Keskendume küsimustele: Kas rollitajus on muudatusi? Millest on see tingitud? Kas ja kuidas peegeldavad need ühiskonda ning ühiskondlikke muutusi? Kas ja kuidas peegeldavad ühiskondlikud muutused tõlkide ametirollides ja enesekirjeldustes? Paralleelid vana Euroopa ja Skandi-naaviamaade ning üleminekuriikide tõlketuru ning tõlkekoolituse arengutega. Eetika, minapildid, võimu käsitlemine. Rahvaalgatus koolituste/ atesteerimise läbiviimiseks. Samuti on uurimisobjektiks tõlke semantiline mõõde, semantilised süsteemid, tõlge kui semioosise osa (Kukkonen 2006), tõlke roll ühiskondade ja kultuuride ühendajana. Kogenud tõlkide mälestused, narratiivid. Kontseptsioonid, tõlgendused ning ühiskonnas algatatud diskussioonid.

Projekti kaasatakse rahvusvaheliselt tunnustatud dialoogtõlke õpetajad ning uurijad. Dialoogtõlge on maailma arenenud maades tõlkekoolituste loomulikuks osaks (Baker, Malmkaer 2000: 34). See ühendab ühiskonda ning abivajajaid. Kooli-tuse ning tõlketuru analüüs aitab mõtestada tõlke (translation) arengut ühiskonna demokratiseerumisprotsessis ning olla toeks selle tõlkeliigiga tegelevatele uurija-tele, keskustele, praktikutele maailmas.

EESTI PÕHIKOOLI EFEKTIIVSUS Effectiveness of Estonian primary school

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Toomela, AaroAsutus: Tartu Ülikool

EESTI EMAKEELEÕPETUSE JA -TEADLIKKUSE ARENDAMINE EMAKEELEÕPETUSE INFOKESKUSE RAAMES

Kestus: 2010 kuni 2012Vastutav täitja: Kerge, KristaKaastäitjad: Aava, Katrin (Põhitäitja); Puksand, Helin (Põhitäitja); Uusen, Anne (Põhitäitja); Vaiksoo, Jaanus (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut

Lühikokkuvõte

Projektis jätkati Emakeeleõpetuse infokeskuse tööliine:

1) hankida ja koondada eesti keele ja kirjanduse õpivara ja metoodikamaterjale, mis tagaks eesti keele ja kirjanduse õpetamise erikogu olemasolu ülikoolis ja annaks võimaluse seda kultuurivaramut süsteemikindlalt õpetajahariduse osana

75

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

nii praktika jaoks kui teoreetilistes uurimustes analüüsida, 2) hankida ja koon-dada eesti keele arengu, kasutuse ja õpetamisega seotud ajakirjandusartikleid, mis lubab nii sünkroonselt kui ka dünaamikas jälgida ja analüüsida emakeele ja kirjandusdidaktilise aktuaalseid teemasid ja teemaplokke, 3) täiendada vahekeele korpust eesti keele kui emakeele eri ainete õpilastöödega süsteemis, mis annaks võimaluse uurida pikaajaliselt kirjaoskuse kui kirjaliku emakeele ja/või haridus-keele omandamise käiku ja karisid (s.o eesti ja muu emakeelega laste ning noorte puhul eestikeelses koolis) 4) jätkata sarja „Eesti keele ruum“ koostamist ja toime-tamist, ilmutades seal eesti emakeele ja kirjanduse didaktika mõttearengut ret-rospektiivselt ja perspektiivis, mis tagab kultuuri selle olulise tahu järjepidevuse ja moodsuse, 5) korraldada emakeeleõpetajate teabepäevi ja konverentse.

EESTI ÕPETAJATE ÕPIKÄSITLUSED JA ÕPETAMISPRAKTIKAD NING NENDE SEOSED ÕPILASTE ARENGU JA ÕPPIMISEGA (ÕPEÕPI) Teaching conceptions and practices of Estonian teachers. Their relations with students’ development and learning

Kestus: 2010 kuni 2014Vastutav täitja: Kikas, EveKaastäitjad: Kikas, Eve (Vastutav täitja); Aus, Kati (Põhitäitja); Eisenschmidt, Eve (Põhitäitja); Jõgi, Anna-Liisa (Põhitäitja); Männamaa, Mairi (Põhitäitja); Normak, Mai (Põhitäitja); Poom-Valickis, Katrin (Põhitäitja); Reinup, Regina (Põhitäitja); Seepter, Kristina (Põhitäitja); Timoštšuk, Inge (Põhitäitja); Toomela, Aaro (Põhitäitja); Soodla, Piret (Täitja)Asutus: Tartu Ülikool, Tallinna ÜlikoolSihtgrupp: Õpetajad, õpetajate koolitajad, koolipsühholoogid, nende koolitajadRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Kirjeldatakse erineva vanuseastme ja õpetamise kogemusega õpetajate ning õpetajaks õppijate õpikäsitlusi, enesetõhusust, pedagoogilisi teadmisi ja õpeta-mispraktikaid. Selleks kasutatakse enesekohaseid küsimustikke, intervjuusid, tundide filmimist või vaatlust. Tulemusi võrreldakse lasteaias ja põhikooli eri astmetes, samuti eesti- ja venekeelsetes koolides. Eraldi analüüsitakse matemaa-tikaõpetajaid (algklassides klassiõpetajaid, kes õpetavad matemaatikat). Analüü-sitakse seoseid erinevate õpetajaga seotud näitajate (õpikäsitlused, praktikad jm) ning õpilaste akadeemiliste ja isiksuse näitajate (motivatsioon, enesetõhusus, ärevus jm) arengu vahel. Ka neid analüüse teostatakse eraldi erinevates koolita-semetes (saamaks teada, kas erinevas vanuses peaks olema rõhuasetus erineva-tel praktikatel). Lapsi uuritakse testide ning küsimustikega.

Publikatsioonid

Jõgi, A.-L., Mägi, K. & Kikas, E. (2011). Maths-specific performance goals, interest and self-concept, and their relationship to previous task-avoidant behaviour. Mikk,

76

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Jaan; Veisson, Marika; Luik, Piret (Toim.). Preschool and primary education (106–120). Peter Lang Verlag.

Leopard, R., Kiuru, N. & Palu, A. (2011). Success of Third-grade Students in Sol-ving Different Types of Mathematics Problems in Estonian-speaking and Rus-sian-speaking Schools. Mikk, J.; Veisson, M.; Luik, P. (Toim.). Preschool and Pri-mary Education (91–105). Peter Lang Verlag.

Männamaa, M., Kikas, E., Peets, K., & Palu, A. (2012). Cognitive Correlates of Math Skills in Third-Grade Students. Educational Psychology, 32, 21–44.

Kislenko, K. & Lepmann, L. (2011). Changes in teachers’ approach, teaching mathematics in Estonian schools (1990–2010). Teacher Education, 16, 42–49.

Uibu, K., & Kikas, E. (2012). Authoritative and authoritarian-inconsistent teachers’ preferences for teaching methods and instructional goals. Education 3–13, iFirst aricle.

Reemets, L., & Lepmann, T. (2012). PISA, Põhikooli riikliku õppekava ja õpetajate taotlused matemaatikaõpetuses L. Lepmann, T. Lepmann, K. Kokk (Toim.). Kooli-matemaatika XXXIX (80–86).Tartu Ülikooli Kirjastus (viide EDUKO toetusele puu-dub, kuna kogumikus seda ei lisata).

Kikas, E. (2012). Cognitive Abilities and Math Achievement of Students from Esto-nian-, Estonian-Russian-, and Russian-speaking Families in Estonian-Language Classrooms. In Toomela, A.; Kikas, E. (2012). Children Studying in a Wrong Langu-age: Russian Speaking Children in Estonian School. Twenty Years After the Col-lapse of the Soviet Union (pp. 43–79). Peter Lang Verlag.

Palu, A., Suviste, R., & Kikas, E. (2012). Errors in solving arithmetic word prob-lems. Differences between students from Estonina- and Russian-speaking schools. Toomela, A.; Kikas, E. (2012). Children Studying in a Wrong Language: Russian Speaking Children in Estonian School. Twenty Years after the Collapse of the Soviet Union (pp. 99–121). Peter Lang Verlag.

Uibu, K., & Tropp. K. (2012). Bilingual and monolingual students linguistic compe-tences and their development at Estonian primary school. Toomela, A., & Kikas, E. (Eds.). Children studying in a wrong language: Russian speaking children in Esto-nian school. Twenty years after the collapse of the Soviet Union (17–41). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.

Seepter, K. (2012). „Longitudinal – Explorative Study of Mono- and Bilingual Pupils’ Differences in Math Achievement: the Role of Estonian and Russian Instructional Environment“. Aaro Toomela and Eve Kikas (Eds.). „Children studying in a wrong language: Russian speaking children in Estonian school. Twenty years after the collapse of the Soviet Union.“ (81–98). Peter Lang Verlag.

Seepter, K. (2012). „Relations between Pupils’ Math Achievement and Teachers’ Knowledge of Special Education Needs: Longitudinal – Explorative Study of Bilin-gual and Monolingual Estonian Pupils in Estonian Speaking Schools and Mono-lingual Russian Pupils in Russian Speaking Schools in Estonia“. Aaro Toomela

77

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

and Eve Kikas (Eds.). „Children studying in a wrong language: Russian speaking children in Estonian school. Twenty years after the collapse of the Soviet Union.“ (153–164). Peter Lang Verlag.

Uibu, K. & Tropp, K. (2013). Longitudinal Study of the Development of Language Competence among Estonian 4th and 5th Grade Students. In J. Mikk; P. Luik; M. Veisson (Toim) Change in Teaching and Learning (45–63). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.

Suviste, R. (2013). Matemaatikaõpetajate kasvatustegevuste erinevused eesti ja vene õppekeelega koolide näitel. Eesti Koolimatemaatika kogumik.

Teises Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris ilmuvad järgmised artiklid (2014. a, toimetatud):

Kristina Seepter. Longituudne uurimus – õpilase vaimse võimekuse ja klassi õpi-keskkonna seos akadeemilise edukusega kakskeelsetel ja nendega koosõppivatel eestikeelsetel lastel. Longitudinal study – relations between academic achieve-ment and students’ general ability and classroom context in bilingual and mono-lingual students.

Piret Soodla ja Eve Kikas. Õpetajate õppe-eesmärkide ja kasvatustegevuste seo-sed õpilaste lugemisoskuse ja -motivatsiooniga 1. klassis. Relations between teachers’ instructional aims and teaching practices and students’ reading skills and motivation in first Grande.

Krista Uibu ja Mairi Männamaa. Õpetamistegevused ja õpilaste teksti mõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse. Teaching practices and text comprehension during transition from first to second stage of school.

Anna-Liisa Jõgi, Kati Aus ja Eve Kikas. Algajate õpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiili mõju 1. klassi õpilaste motivatsioonile ja teadmiste aren-gule matemaatikas. Relations between novice teachers’ beliefs about intelligence and outcome expectations and students’ learning motivation and development of math skills.

Katrin Poom-Valickis ja Erika Löfström. Õpetajaks õppijate arusaamad õpetami-sest: püsivad või muutuvad? Longituuduuring õpetajaks õppijate arusaamade muutumisest õpingute jooksul. Student teachers’ beliefs on teaching: persitent or changing? Longitudinal study.

ENESEJUHITAVA ÕPPIMISE TOETAMISE JA ANALÜÜSIMISE RAAMISTIK AVARDATUD ÕPIKESKKONNAS The framework for supporting and analysing self-directed learning in augmented learning environment

Kestus: 2008 kuni 2010Vastutav täitja: Normak, Peeter

78

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Kaastäitjad: Kalde, Kätlin (Põhitäitja); Laanpere, Mart (Põhitäitja); Merisalo, Sonja (Põhitäitja); Niglas, Katrin (Põhitäitja); Pata, Kai (Põhitäitja); Põldoja, Hans (Põhitäitja); Sillaots, Martin (Põhitäitja); Tammets, Kairit (Põhitäitja); Tomberg, Vladimir (Põhitäitja); Väljataga, Terje (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Informaatika InstituutSihtgrupp: Haridustehnoloog, pedagoog, õppesisu loojaRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Uuringu põhieesmärgiks on teoreetilise raamistiku väljatöötamine enesejuhtiva õppimise kavandamiseks, toetamiseks ja analüüsimiseks avardatud õpikeskkon-nas. Avardatud õpikeskkonnana käsitletakse reaalse ja virtuaalse õpikeskkonna integratsiooni, mille komponendid vastastikku teineteist avardavad ja kasutaja taju mõjutavad. Alameesmärkideks on 1) kaardistada, milliseid õpimaastikke ja tegevusmustreid planeerivad ennastjuhtivad õppijad avardatud õpikeskkondades; 2) töötada välja tegevusteooriast lähtuv raamistik enesejuhtiva õppimise kavan-damiseks, toetamiseks ja analüüsimiseks avardatud õpikeskkonnas; raamistik sisaldab üldisi õpetamisprintsiipe, õpimaastike ja tegevusmustrite ning nende muutmise ja levitamise näiteid; 3) evalveerida enesejuhtiva õppimise raamistik. Uuringute käigus otsitakse vastuseid muuhulgas järgmistele uurimisküsimustele: 1) Kuidas õppijad mõistavad ja rakendavad avardatud õpimaastike pedagoogilisi võimalusi ja planeerivad seal enesejuhtiva õppimise tegevusmustreid? 2) Millised on toimivad avardatud õpimaastike pedagoogilisi võimalusi arvestavad tegevus-mustrid? 3) Milliste mehhanismidega toimivad tegevusmustrite lahendused eri-nevatesse avardatud õpimaastikesse üle kantakse? 4) Millised tegevussüsteemi omadused mõjutavad õppija pädevust enesejuhtiva õppimise teostamiseks? Üldise metoodilise raamistikuna on kavas kasutada arendusuuringut (st raken-dust loovat uuringut). Uuringute läbiviimisel kasutatakse muuhulgas järgmiseid meetodeid: 1) Fookusgrupi uuring eesmärgiga välja selgitada erinevate õpetajate kasutatavad enesejuhtiva õppe tegevusmustrid avardatud õpikeskkonnas ning nende mustritega seonduvad õpikeskkonna elemendid; 2) Kogutud empiirilise andmestiku alusel toimivate õpimaastike ja tegevusmustrite evalvatsioon; 3) Tegevusmustrite transformatsioon ja dissiminatsioon erinevates õpimaastikes; 4) Raamistiku koostamine ja evalveerimine.

Grandiprojekti tulemusi on plaanis kasutada eelkõige e-õppekeskkondade ja e-kursuste disainimisel ning kvaliteedi hindamisel nii Eestis (näiteks Eesti e-üli-kooli konsortsium) kui rahvusvaheliselt (näiteks iCamp, PRO-Learn ja Kaleid-oscope võrgustike projektides).

Publikatsioonid

Kaipainen, M.; Normak, P.; Niglas, K.; Kippar, J.; Laanpere, M. (2008). Soft ontolo-gies, spatial representations and multi-perspective explorability. Expert Systems, 25(5), 474–483.

Pata, K. (2009). Modeling spaces for self-directed learning at university courses. Journal of Educational Technology & Society, 12, 23–43.

79

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Pata, K.; Merisalo, S. (2010). Self-direction indicators for evaluating the design-ba-sed e-learning course with social software. Dirk Ifenthaler, Dr. Kinshuk, Pedro Isaias, Demetrios G. Sampson, J. Michael Spector (Toim.). Multiple perspectives on problem solving and learning in the digital age (343–358). Springer.

Väljataga, Terje (2009). Selecting tools and services:an expression of self-direc-tion in higher education. In: The Proceedings of the 8th European Conference on e-Learning: 8th European Conference on e-Learning, Bari, Italy, 29–30. Oct. 2009. (Toim.) Dan Remenyi. UK: Academic Publishers, 2009, 665–671.

ERINEVATE INTERDISTSIPLINAARSUSE DIMENSIOONIDE MÕJU LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE KUJUNDAMISEL The Impact of Different Dimensions of Interdisciplinary Instruction on the Development of Students Science Literacy

Kestus: 2008 kuni 2012Vastutav täitja: Reiska, PriitKaastäitjad: Kislenko, Kirsti (Põhitäitja); Kukk, Henn (Põhitäitja); Mikser, Rain (Põhitäitja); Nokelainen, Petri (Põhitäitja); Põder, Tõnis (Põhitäitja); Rivis, Reimo (Põhitäitja); Ruohotie, Pekka (Põhitäitja); Tali, Anne (Põhitäitja); Timoštšuk, Inge (Põhitäitja); Henno, Imbi (Täitja); Kaldo, Indrek (Täitja); Rohtla, Kai (Täitja); Soika, Katrin (Täitja); Timoštšuk, Inge (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste InstituutSihtgrupp: Üldhariduskoolide loodusainete õpetajad, ülikoolide loodusteaduste didaktika õppejõud, haridusametnikudRakendusvaldkond: loodusteaduste õpetamine gümnaasiumis ja põhikoolis, uute meetodite kasutus loodusteaduste õpetamisel, hoiakute ja suhtumise parandamine loodusteaduste õppimisel interdistsiplinaarse ja igapäevaeluga seotud õpetamise arendus

Lühikokkuvõte

Teema on alamteema ühisteemast: „Relevantse loodusteadusliku hariduse modelleerimine: probleemide põhise õpetamise-õppimise ja hindamise stratee-giad ja mehhanismid multidimensionaalse loodusteadusliku kirjaoskuse saavuta-miseks“.

Projekti peamine eesmärk on välja arendada mudel loodusteaduste interdistsip-linaarseks õpetamiseks ja seda rahvusvahelises kontekstis evalveerida. Projektis määratletakse seosed loodusteaduslike ainete erinevate õpetusviiside ja õpilaste teadmiste ning suhtumise vahel. Sealjuures uuritakse interdistsiplinaarse õpetuse erinevate dimensioonide mõju.

Projekti teine eesmärk on välja arendada concept mappingu meetodi uus gene-ratsioon ja kontrollida selle meetodi valiiduse ulatust teadmiste kindlaksmäärami-sel.

Uuringu tulemusel loodud mudelit kasutatakse loodusainete õpetuse evalveeri-miseks ja selle kvaliteedi parandamiseks. Samuti kasutatakse tulemusi loodusai-nete õpetamisega seotud hariduspoliitika väljatöötamisel Eestis.

80

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

HARIDUSLOOLINE E-VARAMU Digital archives of history of education

Kestus: 2012 kuni 2014Vastutav täitja: Varik, VeronikaKaastäitjad: Normak, Villem (Põhitäitja); Lvova, Marga (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Eesti Pedagoogika ArhiivmuuseumSihtgrupp: Õpetaja, koolijuht, ametnik, õppejõud, üliõpilane, õpilane, teadlane, muuseumitöötajaRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgid on: 1) digiteerida Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis säilita-tavad audiovisuaalsed dokumendid (õppefilmid, metoodilised diafilmid ja klaas-diapositiivid ning haridusloolised fotod), 2) luua digitaalarhiiv Hariduslooline e-va-ramu, mis a) süstematiseerib digiteeritud materjalid teemapõhiste kollektsioonide lõikes, b) võimaldab audiovisuaalseid dokumente laiemalt levitada ja kaasaegse-mate esitusvahenditega vaadata (nt õpetajatel ja õppejõududel kasutada metoo-dilisi materjale õppeotstarbelistel (tundide näitlikustamine, teemade esitamine õppefilmide vahendusel) ja teadustöö viljelemise eemärkidel), c) võimaldab külas-tajal lihtsalt otsida teda huvitavaid andmeid keskkonnas, andmete koondamist ja süstematiseerimist, allalaadimist/kopeerimist ja väljatrükki.

HINNATES MUUTUJAID: TASEMENÄIDISED KEELEPÄDEVUSTESTIDE KONTEKSTIS Assessing variables: creating benchmarks in high-stakes proficiency tests

Kestus: 2012 kuni 2014Vastutav täitja: Liiv, SulikoKaastäitjad: Alas, Ene (Põhitäitja); Hinno, Krista (Põhitäitja); Joala, Kristi (Põhitäitja); Kont-Kontson, Riin (Põhitäitja); Laksberg, Kelly (Põhitäitja); Reemann, Edith (Põhitäitja); Skopinskaja, Liljana (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut

Lühikokkuvõte

Olukorras, kus keelepädevustestimine on Eestis kindla positsiooni omandanud, peab edasine uurimistöö keskenduma sellele, missugusele mudelile toetub suu-lise keelepädevuse hindamine inglise keele riigieksami kontekstis. Välja tuleb selgitada, kuidas keelepädevuse mõõtmise võtmeisikud (intervjueerijad ja hin-dajad) mõõtmismudelisse suhtuvad ja millisel määral seda järgivad, ning millist koolitust võtmeisikud vajavad. Protsessi standardiseerimiseks tuleb luua andme-baas audio/ videomaterjalist, mis jäädvustaks suuliste keeleülesannete kohalike õpilaste sooritusnäidised /tasemenäidised, millele hindajad hindamisprotsessis toetuda saaksid. Sama andmebaasi saaksid kasutada ka keeleõpetajad/õppijad

81

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

õpilaste/oma keeletaseme hindamiseks. Selline tasemenäidiste kogu, koos kirjel-datud/ näitlikustatud piiripealsete juhtumitega oleks oluline samm inglise keele riigieksami sidumise suunas Euroopa keeleõppe raamdokumendiga. Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks vajatakse nii empiirilisi andmeid kui ka protsessi teo-reetilist analüüsi. Oluline küsimus antud kontekstis on hindamisprotsessis osaleja (intervjueerija/ hindaja/ eksaminand) kultuuritaust kui muutuja ning selle olulisus sooritusnäidiste määratlemises. Lisaks andmebaasile peaksid antud uurimistöö tulemusena tekkima alg- ja täiendõppe koolitusprogrammid nii intervjueerijatele kui ka hindajatele. Nimetatud programmide väljatöötamine ja sisu oleksidki antud projekti lisaeesmärkideks. Uurimismeetodid: ankeetküsitlused, intervjuud interv-jueerijate ja hindajatega, eksamiintervjuude sisuanalüüs, hindajate käitumise modelleerimine tuginedes mitmemõõtmelise statistilise analüüsi meetoditele; kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete seostamine (kombineeritud meetod) identifitseerimaks tegureid, mis põhiustavad kallutatud hindamist. Uurimistöö viiakse läbi koostöös Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskusega, tasemenäidiste kogu loomisel tehakse koostööd Jyväskylä ülikooliga, kus vastavasisuline töö on juba alanud. Uurimistulemusi publitseeritakse artiklitena, tutvustatakse rahvus-vahelistel teadusüritustel , töötatakse välja loengukursus kraadiõppuritele.

KEELEKÜMBLUSPROGRAMMI HINDAMISE MÕJU TEADUSUURING Language Immersion Impact Research

Kestus: 2007 kuni 2011Vastutav täitja: Loogma, KristaKaastäitjad: Kesküla, Eeva (Põhitäitja); Sau-Ek, Kristiina (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste InstituutSihtgrupp: Kasutada saavad õpetajad, koolijuhid, haridusametnikud, lapsevanemad, programmi arendajadRakendusvaldkond: Tulemusi saaks kasutada keelekümblusprogrammi arendamisel, aga ka keelekümbluskoolide õpetajate koolitamisel ning keelekümbluse teaduslikul analüüsil

Lühikokkuvõte

Uuringu eesmärkideks oli tagada järjepidevus ning areng keelekümblusprog-rammi seires, keelekümbluse õpilaste õpitulemuste analüüs ja hindamine; õpi-laste, lapsvanemate ning õpetajate hoiakute ja hinnangute analüüs keelekümb-luse tulemuste ja programmiga rahulolu kohta.

Publikatsioonid

Sau-Ek, Kristiina; Loogma, Krista; Vainu, Vaike. (2011). Hilise keelekümbluse mõju. Tallinn: Tallinna Ülikool.

82

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

KIRJUTAMISE LOOMULIKKUSE MUDEL JA HINDAMINE Modelling and assessment of writing naturalness

Kestus: 2011 kuni 2014Vastutav täitja: Kerge, KristaKaastäitjad: Alp, Pilvi (Põhitäitja); Pajupuu, Hille (Põhitäitja); Puksand, Helin (Põhitäitja); Šmõreitšik, Anastassia (Põhitäitja); Uusen, Anne (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut

Lühikokkuvõte

Uurimuse eesmärk on luua eesti keele kirjutamise loomulikkuse mudel ja näi-data selle rakendamisvõimalusi eesti keele kui esimese ja teise keele hindamisel. Keeletestimine on rakenduslingvistika valdkond, mille uurimisega ei tegele Eestis ükski asutus. Projekt aitab kaasa vastutusrikaste eesti keele kui emakeele rii-gieksami ja teise keele testide kirjutamisosa ülesannete ja hindamise kvaliteedi tõstmisele. Maailmas on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama sellele, et testitava keeleoskust ei hinnataks võrdluses standardiseeritud ehk normatiivse keelekasutusega, milleni isegi filoloogist L1-keeleoskaja ei pruugi jõuda. Eeldame, et kirjutamise hindamise etaloniks sobiv L1-keelekasutus ilmneb kõrgharitud mit-tefiloloogi enesekontrolli all kirjutamise juures (ingl self-controlled writing) ja et ligilähedane L2-keeleoskus on C-tasemeeksami sooritanul.

Uurimuses analüüsitakse L1-kirjutiste žanrikohasust, kommunikatiivset tõhusust, eesmärgi/ülesande täitmist, diskursuseseoste loomise (alustekstide asjakohase kasutamise) oskust, tooni (registrit), sõnavara ja grammatika valikuid ning ulatust ja sobivust oskust loetut üldistatult vahendada. Seejärel võrreldakse L1-kompo-nentide vastavaid parameetreid L2-kirjutistes leituga.

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE JA ÜLDHARIDUSKOOLI RIIKLIKE ÕPPEKAVADE TEOREETILISTE ALUSTE ANALÜÜS JA NENDE RAKENDUSVÄÄRTUS OSAPOOLTE HINNANGUL The analysis of theoretical foundations and applicability of national pre-school and general education curricula as evaluated by interested parties

Kestus: 2010 kuni 2014Vastutav täitja: Mikser, RainKaastäitjad: Krull, Edgar (Põhitäitja); Kärner, Anita (Põhitäitja); Käärik, Ene (Põhitäitja); Ruus, Viive-Riina (Põhitäitja); Ugaste, Aino (Põhitäitja); Jaani, Juta (Täitja); Jürimäe, Maria (Täitja); Kalamees-Ruubel, Katrin (Täitja); Kõiv, Pille (Täitja); Neudorf, Evelyn (Täitja); Oras, Kaja (Täitja); Peterson, Tiina (Täitja); Pikksaar, Endrik (Täitja); Rõuk, Vadim (Täitja); Timoštšuk, Inge (Täitja); Tuul, Maire (Täitja); Viirpalu, Piret (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool Sihtgrupp: Hariduspoliitikud, haridusametnikud, koolijuhid, hariduse valdkonna õppejõud, õpetajad Rakendusvaldkond: Õppekavapoliitika, õppekava-arendus erinevatel tasanditel

83

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Lühikokkuvõte

Projekti raames 2013. aastal tehtud õpetajate ankeetküsitluse tulemusena (osa-les 1030 kooliõpetajat ja 314 lasteaiaõpetajat) on selgunud, et üldhariduse riikliku õppekava kõigi komponentide osas hindavad õpetajad 2010. aasta õppekava kõr-gemalt kui 2002. aasta õppekava. Kõige kriitilisemad nii 2002. kui ka 2010. aasta õppekava osas on staažikad õpetajad, keskmisest kriitilisema suhtumise indikaa-toriteks on ka töötamine suures koolis, õpetamine valdavalt gümnaasiumiastmes ning töötamine loodusteaduslike ainete või humanitaarainete õpetajana. Suur-tes koolides kasutatakse igapäevatöös enam kooli õppekava, väikestes koolides riiklikku õppekava. Vanemad vastajad eelistavad kasutada kooli õppekava, noo-remad riiklikku õppekava. Riiklikust õppekavast on enam abi olnud noorematel õpetajatel, samuti neil, kes töötavad väikestes koolides, ning neil, kelle nädala-koormus on suurem. Enam on riiklikust õppekavast abi olnud loodusteaduslike ainete õpetajatel, samas kõige vähem humanitaarainete õpetajatel. Selget eri-nevust ei ilmne Eesti erinevate piirkondade õpetajate lõikes ning eri kooliastmes töötavate õpetajate lõikes. Riiklikku õppekava kasutatakse enam gümnaasiu-miastmes, kooli õppekava algkooliastmes. Väljakutseks riikliku õppekava aren-dusprotsessis on edaspidi seega enama toe pakkumine õpetajate rühmadele, kel uuringu põhjal õppekavast seni vähe tuge olnud.

Õpetajate intervjueerimise tulemusena on lisaks selgunud, et üldiselt ei taju ena-mik õpetajaist õppekava arenduse protsessi ega riiklikku õppekava ennast õpe-taja tööd piiravana. Samas ilmneb rahulolematus õpetajate vähese kaasatusega riikliku õppekava valmimisprotsessis, eelkõige sellega, et avaliku arutelu käigus tehtud ettepanekuid sageli ei arvestata. Riikliku õppekava üldosaga nii 2002. kui ka 2010. aasta versioonis ei ole paljud õpetajad kursis, mistõttu on neil raske seda kriitiliselt analüüsida. Sageli ilmneb etteheiteid riikliku õppekava ning eriti selle üldosa sõnastusele. Samas puuduvad õpetajatel üldiselt selged alternatiiv-sed ettepanekud õppekava arendusprotsessi radikaalseks ümberkorraldamiseks, samuti ei peeta vajalikuks õppekava kui dokumendi struktuuri olulist muutmist. Viimane järeldus on teatavas vastuolus õpetajate sageli puudliku kursisolekuga õppekava üldosaga. Õppekavast enam juhivad õpetaja tööd riikike eksamite ja tasemetööde nõuded. Kooskõlaliselt ankeetküsitluse tulemustega ilmnes, et staažikad õpetajad ei taju kuigivõrd riiklikku õppekava enda tööd abistava doku-mendina, eelkõige peetakse seda vajalikuks noorematele õpetajatele. Väljakut-seks riikliku õppekava arendusprotsessi edasisele kujundamisele on seega õpeta-jate suurem sisuline kaasamine protsessi.

Publikatsioonid

Tuul, Maire; Ugaste, Aino; Mikser Rain (2011) Teachers’ perceptions of the cur-ricula of the Soviet and post-Soviet eras: A case study of Estonian pre-school teachers, Journal of Curriculum Studies, Vol 43 (6): 759–781.

84

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Ugaste, Aino; Niikko, Anneli (2013) identifying the problems that Finnish and Esto-nian teachers encounter in pre-school. European Early Childhood Education Rese-arch Journal.

Rõuk, Vadim (2013) Curriculum History and Planning: Theoretical Framework and Some Guidelines about its Development in Estonia 1987–1996. Acta Paedagogica Vilnensia, Vol. 30, p. xx-xx (ilmumas).

Läänemets, Urve; Kalamees-Ruubel, Katrin (2013) The Taba-Tyler Rationales. Jour-nal of the American Association for the Advancement of Curriculum Studies Vol 9, 1–12. http://www.uwstout.edu/soe/jaaacs/upload/2013-05-1-Urve.pdf.

Autio, Tero (2013) The Internationalization of Curriculum Research. Intodyctory Chapter One. International Handbook of Curriculum Research. 2nd ed. (edit. Pinar, William F). NY: Routledge. http://routledge-ny.com/books/details/9780203831694/.

Kärner, Anita; Jürimäe, Maria; Jaani, Juta; Kõiv, Pille (2013) Principal steps towards curricular freedom in Estonia. Balancing Curriculum Regulation and Freedom Across Europe. CIDREE 2013 Yearbook (toim. Kuiper, W ja Berkvens, J), 21–38. Enschede, The Netherlands: SLO. Klassifikaator 3.2

Rõuk, Vadim (2013) From Times of Transition to Adaption: Background and Theo-retical Approach to The Curriculum Reform in Estonia 1987-1996. Education in One World. Perspectives from Different Nations. BCES conference books. Vol. 11. (toim. Popov, N.), 85–90.

Neudorf, Evelyn; Mikser, Rain, Tuul, Maire; Ugaste, Aino (2013) Preschool teachers as Curriculum Makers in Estonia. EERA annual conference Creativity and Innova-tion in Educational Research. Publitseeritud konverentsiettekanne.

Krull, Edgar; Mikser, Rain; Viirpalu, Piret (2013) The Expectations of Estonian Teachers of General Education towards the National and School Curricula: A Pilot Study. EERA annual conference Creativity and Innovation in Educational Rese-arch. Publitseeritud konverentsiettekanne.

KUJUNDAV HINDAMINE Forrnative assessment

Kestus: 2011 kuni 2013Vastutav täitja: Tõnissaar, MargusAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetaja, kooli juhtkond (direktor, õppealajuhataja jne), õpetajate esma- ja täiendkoolitajad, õppevara autorid, haridusametnikudRakendusvaldkond: Projekti tulemusi saab kasutada eelkõige (üld)hariduses – sihtgrupiks on koolid kui organisatsioonid ja üksikud õpetajad, aga ka õpetajate koolitajad, koolijuhid ja õppevara autorid. Uuringutulemusi saab kasutada edasises teadustöös haridusteaduste valdkonnas

85

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Lühikokkuvõte

Projekti käigus kogutud andmed Eesti õpetajate hindamise-alaste arusaamade ja praktikate kohta võimaldavad lisaks valdkonna kohta info kogumisele ja ana-lüüsile (teadustööle) luua ka meie kultuurikonteksti sobivaid tugimaterjale ja koolitusformaate. 2013. aasta lõpuks valmis veebipõhine materjal, mis võimaldab Eesti koolidel/ õpetajatel saada tuge õppimist toetava hindamise põhimõtete jär-gimisel ja süsteemsel rakendamisel.

Lähtudes uurimus- ja arendustöödest, mille käigus kirjeldati õpetajate, õpilaste ja lastevanemate arusaamist õppimist toetavast (kujundavast) hindamisest ja piloot-projekti tulemustest selle kasutamisel õpikogukondades, on tulevikus vajadus saadud teadmised ja vahendid viia kasutajateni, eelkõige koolide ja õpetajateni.

Publikatsioonid

Maria Jürimäe (2013). Üks tont käib ringi mööda koole – kujundava hindamise tont? Akadeemia 4, lk 701–719.

Maria Jürimäe, Anita Kärner, Katri Lamesoo (2011) Kujundava hindamise projekti I etapi uurimistulemuste aruanne http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/kujundav_hindamine_i_aruanne.pdf

LASTE KEELELISE ARENGU ÜLDETAPID ERI KEELTESCross-linguistically robust stages of childrens linguistic performance

Kestus: 2005 kuni 2010Vastutav täitja: Argus, ReiliAsutus: Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri InstituutSihtgrupp: Katseid saab kasutada lasteaiaõpetaja, logopeed või uurijaRakendusvaldkond: Katsed on kasutatavad nii uurimis- kui ka arengu määramise eesmärkidel, seega nii teaduses kui ka hariduses

Lühikokkuvõte

Keeleline areng on sotsiaalse ja intellektuaalse arengu väga oluline mõjutaja, keeleline mahajäämus tekitab kergelt ka õpiraskusi. Seetõttu on väga oluline, et keelelise arengu mahajäämusele saadaks jälile võimalikult varakult, kindlasti enne seda, kui laps kooli läheb.

Projekti peamine eesmärk oli leida sellised meetodid, mille abil oleks võimalik diagnoosida eelkooliealiste laste (5–6aastaste) keelelise arengu võimalikke prob-leeme eri Euroopa keeltes. Projekti raames publitseeritakse väljatöötatud mee-toditest artikleid, esitatakse soovitusi, millised keelelised struktuurid võiksid olla need, mida testidega kontrollitakse, millised struktuurid on need, mille puhul saab töötada välja meetodi, mis sobib paljusid eri keeli kõnelevate laste keele-lise arengu ja alakõne määramiseks. Metoodika võimalike kasutajatena peetakse

86

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

silmas logopeede, haridusasutuste töötajaid, kõiki neid, kes töötavad lastega, kes võiksid keeleomandamisel tuge vajada.

Projekti käigus töötati välja sellised katsed, millega saab testida, kas lapsed oska-vad kasutada umbisikulist kõneviisi, määratleda ammendavat hulka, mõista eri tüüpi küsilauseid, mõista ja kasutada eri ajavorme ning hulgasõnu.

Publikatsioonid

Argus, Reili; Sirli Parm 2010. Eesti keele ajakategooria omandamisest - ajavormid ja ajasõnad. - Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 6, 21–41; Argus, Reili 2008. Psühholingvistiline katse eesti keele objekti käändevahelduse omandamise uurimise meetodid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 54, 22–43.

LOODUSLIKE MATERJALIDE OSKUSTEABE LEVIKU TOETAMINE LÕUNA-SOOMES JA EESTIS Promoting Natural Material Know-How

Kestus: 2009 kuni 2012Vastutav täitja: Sein-Garcia, MaiKaastäitjad: Vahtrapuu, Aili (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut, Rakendusloome osakondSihtgrupp: Beebide ja väikelaste õpetajad, tudengid, kunstiteraapia tudengid. Ehitajad, arhitektidRakendusvaldkond: Haridus, ehitus, kunstiteraapiad

Lühikokkuvõte

ProNatMat projekti eesmärk on edendada kohalike looduslike materjalide kasu-tamist ja sellealase oskusteabe levikut Soomes ja Eestis ning luua aktiivne koos-töövõrgustik. Projektis on Tallinna Ülikoolil kaks peamist teemat: looduslikud materjalid ja nende kasutamisvõimalused väikelaste õpetuses ning looduslike materjalide kasutamisvõimalused kunstiteraapias. Tulemuseks on 2010. aastal õppematerjal väikelaste õpetajatele (kogumik) ja 2011. aastal õppefilm kunstite-raapiast. Mõlemal aastal toimub uuring, mille tulemused avaldatakse artiklitena. Sihtrühmadele toimuvad ka seminarid ja koolitused.

Publikatsioonid

Simi, P. & Tuomela, O. (Eds.) (2012). Promoting Natural Materials. Saarijärvi: Saa-rijärven Offset Oy. See on projekti kogumik, kust võib lugeda kõikide partnerite olulisemate tulemuste ja tegevuste kohta.

Sein-Garcia, M.; Tavasti, A. & Ulkuniemi, S. (2012). Loodulikud materjalid väi-kelaste käelistes tegevustes. Tallinn: Tallinna Ülikool. Käsiraamat.

Sein-Garcia, M; Vahtrapuu, A.; Rüütel, E.; Tartes-Babkina, H.; Scotti, V.; Hentinen, H. & Ratnik, M. (2012). Materjalid kunstiteraapias. Õppefilm. Tallinn: Tallinna Üli-

87

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

kool. Õppefilmi juurde kuulud ka kommentaaride vihik. Simi, P. & Tuomela, O. (Toim.) (2012). Kotimaalari käsikirja. Saarijärvi: Saarijärven Offset Oy.

Projekti käigus loodud raamatud, artikleid või õppematerjale saab kätte projekti kodulehelt: www.pronatmat.eu.

LOODUSTEADUSLIKU HARIDUSE RELEVANTSUSE KONTSEPTSIOON JA RELEVANTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ÜLDHARIDUSKOOLIS Towards a Philosophy of Relevance in Science Education and Factors Influencing its Operationalisation

Kestus: 2003 kuni 2007Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

LOODUSTEADUSLIKU JA TEHNOLOOGIAALASE HARIDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMINE KÕIGIL ÕPPETASANDITEL Sustaining new approaches to Science and technology education at all levels

Kestus: 2006 kuni 2008Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

MENTORLUS ALGAJATE ÕPETAJATE TOETAMISEL Supporting Newly Qualified Teachers through Collaborative Mentoring

Kestus: 2009 kuni 2012Vastutav täitja: Eisenschmidt, EveKaastäitjad: Poom-Valickis, Katrin (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledž

Lühikokkuvõte

Projekti peamine eesmärk on toetada algajate õpetajate professionaalset arengut esimese tööaasta jooksul toetussüsteemide arendamise kaudu. Üks paremaid meetodeid algajate õpetajate professionaalse arengu toetamiseks on mentor-lus selle erinevates vormides. Projekt keskendub teaduspõhiste uurimistööde ja parimate praktikate jagamisele mentorluse valdkonnas mitmete mentoritele, uurijatele ja õpetajate koolitajatele mõeldud seminaride ja töötubade kaudu. Seminaride toimumise aluseks on võrdlev uurimus, mille viib läbi uurimis- ja

88

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

arendusvõrgustik Algajad Õpetajad Põhja-Euroopas (NQTNE). Seminarid toimuvad kordamööda viies osalevas riigis: Taanis, Eestis, Soomes, Norras ja Rootsis. Semi-narid organiseeritakse koostöös rahvuslike õpetajakoolitusasutustega, kohalike omavalitsuste, koolide ning õpetajate ühendustega. Seminaride eesmärgiks on parimate praktikate ja teadustöö tulemuste (võrdleva uurimuse) jagamine ning sellest lähtuvalt projekti tulemuseks algajate õpetajate toetussüsteemide (eriti mentorluse) paranemine osalevates riikides.

MÄNGULISED KEELEOMANDAMISMATERJALID Friendly Resources for Playful Speech Therapy

Kestus: 2009 kuni 2012Vastutav täitja: Argus, ReiliAsutus: Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri InstituutSihtgrupp: Õpetaja, lasteaiaõpetaja, lapsevanem, logopeedRakendusvaldkond: Haridus

Lühikokkuvõte

Projekti käigus luuakse mängulised lingvistilise põhjaga keeleomandamismaterja-lid. Projekti käigus luuakse virtuaalkeskkond, kus laps saab liikuda vastavalt oma keelelise arengu tasemele ja keeletasandile ning omandada keele problemaatilis-tes valdkondades teadmisi (käändevormid, jutustamisoskus, mitmuse moodusta-mise oskus jne.) Teine õppekomplekt koosneb lauamängudest ning on suunatud koolieelsete lasteasutuste õpetajatele, eripedagoogidele ja lapsevanematele.

Virtuaalkeskkonnas http://www.frepy.eu/part_ee.html on 22 eestikeelset keelelist arengut toetavat mängu. Mängud jagunevad kategoriseerimis-, lugemis-, jutusta-mis- ja grammatikamängudeks.

Kõiki mänge saavad lapsed mängida iseseisvalt, samas on mõnede, eriti jutusta-mismängude puhul õpetaja või lapsevanema abi siiski parema tulemuse saami-seks vajalik. Mängud sobivad lastele vanuses 4–8 eluaastat.

Publikatsioonid

Argus, Reili 2013. Mängulised keeleomandamismaterjalid. Oma Keel 1. Mängud said 2013. aasta Keeleteo peaauhinna.

OECD ÕPETAJAUURING OECD Survey of teachers, teaching and learning

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Loogma, KristaKaastäitjad: Kesküla, Eeva (Põhitäitja); Ruus, Viive-Riina (Põhitäitja); Talts, Leida (Põhitäitja)

89

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Asutus: Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut, Haridusuuringute KeskusSihtgrupp: Kasutada saaksid poliitikud, haridusametnikud, õppekava arendajad, õpetajakoolituse institutsioonidRakendusvaldkond: Tulemused on väga heaks aluseks hariduspoliitika, eelkõige õpetajapoliitika ja õpetajakoolituse kavandamisel

Lühikokkuvõte

Rahvusvahelise võrdlusuuringu – OECD õpetajauuringu ettevalmistamisel osa-lemine ning Eesti poolse uuringu läbiviimine. Sihtrühmaks on ISCED II taseme õpetajad Eesti üldhariduskoolides. Projekti tulemuseks on põhikooliviimase astme õpetajate professionaalsuse ja nende töökeskkonna esinduslik ja kompleksne analüüs, ning professionaalsust kirjeldavate näitajate ja trendide alusel analüü-sida Eesti õpetajaskonda ja võrrelda seda teiste uuringus osalevate maade õpeta-jaskonnaga.

Publikatsioonid

Loogma, Krista; Ruus, Viive-Riina; Talts, Leida; Poom-Valickis, Katrin. (2009). Õpe-taja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus, veebiväljaanne: http://www.hm.ee/index.php?048181

Loogma, Krista; Kesküla, Eeva; Roosipõld, Anne. (2010). The Transformation of the Teaching Profession in Estonia: Changes in Professionalism. Jaan Mikk, Marika Veissson, Piret Luik (Toim.). Teacher s Personality and Professionalism (11–30). Peter Lang Verlag.

Loogma, K.; Tafel-Viia, K.; Ümarik, M. (2012). Conceptualizing Educational Chan-ges: a Social Innovation Approach. Journal of Educational Change. (accepted for publication).

Loogma, Krista (2012). Kas iseseisvusaja haridusmuutused on kujunenud sotsiaal-seks innovatsiooniks? Riigikogu Toimetised (00–00). Riigikogu Kantselei.

OHTLIKE AINETE ALANE TEAVITUS BALTIMAADES Baltic Info Campaign on Hazardous Substances

Kestus: 2011 kuni 2015Vastutav täitja: Elvisto, TiinaKaastäitjad: Robal, Marju (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste InstituutSihtgrupp: Õpetaja, õppejõud, tavatarbijaRakendusvaldkond: Haridusvaldkond

90

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Lühikokkuvõte

Eesmärk on koostada õppematerjalid ning koolitada õpetajakoolituse üliõpilasi läbi viima õppetööd üldhariduskoolis ohtlike ainete, nende keskkonnamõju, tar-bekaupade kaudu inimesesse sattumise viiside ning ohtlike ainete tekitatavate terviseriskide teemal. Õpetajad viivad nimetatud teadmised õpilaste kui sihtrüh-mani. Käsitletakse pesemisvahendites, hügieenikaupades, kosmeetikas, mängu-asjades ja siseruumide viimistlusmaterjalides sisalduda võivaid ohtlikke ühendeid (säilitusained, lõhnaained jm). Õpetajaraamatus leiab infot kemikaaliriskijuhtimise ja kemikaaliohutuse alaste õigusaktide (REACH, CLP jt) kohta.

Projekti raames on välja töötatud tunnikava näidis, töölehed, õpilaste küsitlusle-hed enne ja pärast õppust ning koondtabel tarbekaupades sisalduvate nii levi-numate kui ka ohtlike keemiliste ühendite kohta (nimetus eesti ja inglise keeles, kasutamiseesmärgid, mõju inimesele ning teistele elusolenditele). Valminud õppematerjale on katsetatud, vastava õppus on üldhariduskoolis läbinud 225 1.–4. klassi õpilast. Õpilased täitsid teadmiste kontrolli testi nii enne kui ka pärast teema läbimist.

Publikatsioonid

Projekti lõpuks valmib eesti-, inglise- ja lätikeelne õpetajaraamat, mille teoreetili-ses osas käsitletakse tarbekaupades sisalduvate ühenditega seotud ohtusid ini-mese ja teiste elusorganismide tervisele ning nende ohtude vältimise võimalusi, praktilises osas sisaldub metoodiline materjal teema õpetamiseks I ja II ning III ja IV kooliastmes, samuti koondtabel tarbekaupades sisalduvate nii levinumate kui ka ohtlike keemiliste ühendite kohta. Publikatsioonid laetakse projekti lõpus üles Balti Keskkonnafoorumi kodulehele. Tulemuste analüüs kajastatakse Katrin Oja-lille magistritöös.

PARSEL: POPULARITY AND RELEVANCE IN SCIENCE EDUCATION FOR SCIENTIFIC LITERACY

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

PROFILES – PROFESSIONAL REFLECTION ORIENTED FOCUS ON INQUIRY-BASED LEARNING AND EDUCATION THROUGH SCIENCE

Kestus: 2010 kuni 2014Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

91

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

PÕHJA- JA BALTIMAADE MATEMAATIKAÕPETAJATE PEDAGOOGILISTE ARUSAAMADE VÕRDLUSUURINGNordic-Baltic comparative study of mathematics teachers beliefs (NorBa)

Kestus: 2009 kuni 2013Vastutav täitja: Lepik, MadisAsutus: Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste InstituutSihtgrupp: Õpetajakoolituse korraldajad ülikoolides, õpetajate täienduskoolitajad, hariduspoliitikud, matemaatika didaktikudRakendusvaldkond: Matemaatikaõpetajate koolitamise sisu kavandamine, matemaatikahariduse arendamine

Lühikokkuvõte

Uurimuse eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida Eesti, Soome, Norra, Läti ja Leedu õpetajate üldpedagoogilisi uskumusi – nende arusaamu heast õpetamisest. Pedagoogilised uskumused peegeldavad, mil viisil õpetaja kontseptualiseerib õpetatavat ainet, selle õppimist ja õpetamist. Mitmed uurimused on näidanud, et õpetajate uskumused toimivad kui filtrid, mis määravad, millised elemendid, sisu ja kogemused integreeritakse õpetaja nn professionaalse teadmiste baasiga ning millised tõrjutakse eemale kui sobimatud. Seega, analüüsides õpetaja otsustusi, peame lähtuma mitte üksnes tema pedagoogilistest teadmistest, vaid ka sellest, kuidas ja mille põhjal tehakse konkreetseid valikuid õppeprotsessi kavandamisel ja realiseerimisel. Mõistmaks haridusuuenduse käigus õppeprotsessis toimuvat (aga ka toimumata jäävat) on oluline uurida õpetajate pedagoogilist mõtlemist, sellele oligi pühendatud käesolev uurimus.

Eesti matemaatikaõpetajate pedagoogiliste uskumuste kõrvutamine Balti- ja Põh-jamaade õpetajate uskumustega võimaldab paremini aru saada, kuidas meie õpe-tajate uskumused ja üldhariduskooli matemaatikaõpetus on seotud, ning näitab suuna võimalikeks arenguteks õpetajakoolituses ning täienduskoolituses.

Publikatsioonid

Hannula, M.; Lepik, M.; Pipere, A.; Tuohilampi, L.; Kislenko, K. (2012). Comparision of mathematics teacher’s general teaching beliefs in Estonia, Finland and Latvia. In: Proceedings of Norma 11, The Sixth Nordic Conference on Mathematics Educa-tion : Norma 11, The Sixth Nordic Conference on Mathematics Education, May 11–14, 2011, Reykjavík, Iceland University. (Toim.) G. H. Gunnarsdóttir, F. Hreins-dóttir, G. Pálsdóttir, M. Hannula, M. Hannula-Sormunen, E. Jablonka, U. Reykjavík, Iceland: University of Iceland Press , 2012, 698–698. (3.4).

Kislenko, K, & Lepmann, L. (2011). Changes in teachers’ approach, teaching mathematics in Estonian schools (1990–2010). Teacher Education, 16, 42–9. (1.2).

Lepik, M., Kislenko, K. (2014). Estonian Mathematics Teachers’ Beliefs about Teaching and Their Self-Reported Practices. In: Baltische Studien zur Erziehungs- und Sozialwissenschaft. Peter Lang. (3.1.).

92

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Pipere, A., Lepik, M. 2013. Satisfaction with Collaboration and Recognition at School, Teachers’ Beliefs and Instructional Practice: The Case of Latvian and Esto-nian Mathematics Teachers. Electronic Journal of Research in Educational Psycho-logy, 11(1), 162–192. (1.2).

Lepik, M., Pipere, A. (2011). Baltic-Nordic Comparative Study on Mathematics Teachers’ Beliefs and practices // Acta Paedagogica Vilnensia, Vol. 27, p. 115–123. (URL: http://www.leidykla.eu/en/journals/acta-paedagogica-vilnensia/acta-paeda-gogica-vilnensia-2011-vol-27) (1.2).

Lepik, M., Pipere A., Hannula, M.S. (2013). Mathematics teachers’ beliefs about good teaching: A comparison between Estonia, Latvia and Finland. In: M.S. Han-nula, P. Portaankorva-Koivisto, A.Laine & L. Näveri (eds.). Current state of rese-arch on mathematical beliefs XVIII. University of Helsinki, 327– 340. (3.1.).

Lepik, M., Pipere, A., and Hannula, M. (2012).Comparing mathematics teachers’ beliefs about good teaching: The cases of Estonia, Latvia and Finland. Nordic Stu-dies in Mathematics Education, 17(3–4), 177- 198. (1.2).

Lepik, M., Elvisto, T., Oder, T., Talts, L. (2013). Õpetajate üldpedagoogiliste usku-muste struktuur ja tüüpprofiilid. Krull, E. jt, toim. Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Eesti Ülikoolide Kirjastus, lk. 248–273.

RELEVANTSE LOODUSTEADUSLIKU HARIDUSE OSA TEADMISTEPÕHISES ÜHISKONNAS: MULTIDIMENSIONAALSE LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE KUJUNDAMISE MODELLEERIMINE JA RAHVUSVAHELINE DEVALVATSIOONEnhancing science education in a knowledge-based society for future citizenship - models of teaching and learning towards multidimensional scientific literacy and its international evaluation

Kestus: 2008 kuni 2012Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

93

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

RÕK-I LÄBIVATE TEEMADE PÄDEVUSTE TAGASISIDE KOGUMISE VAHENDITE KOOSTAMINE Composition of tools for collecting feedback on pupils achievement of competencies in cross-curricular themes

Kestus: 2011 kuni 2013Vastutav täitja: Tõnissaar, MargusKaastäitjad: Jaani, Juta (projekti juht); Kõiv, Pille (põhitäitja); Runnel, Maria Isabel (põhitäitja)Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetajad, koolijuhid, haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud, õppekava arendajad, õppejõud, täienduskoolituste läbiviijad, kooli partnerid kasvatus- ja ennetustöös (liikluse, ohutuse, karjääri, tervise, keskkonna, ettevõtlikkuse, kodanikualgatuse, tehnoloogia, teabekeskkonna alal)Rakendusvaldkond: Haridusvaldkonnas

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks on pakkuda koolidele tuge õppekava rakendamisel läbivate teemade kui aineülese õppekomponendi rolli teadvustamise kaudu nii õppe- ja kasvatustöös kui kooli tegevuses laiemalt. Läbivate teemade läbimõeldud ja süsteemne käsitlemine pakub koolile võimalusi õppetegevuse korrastamiseks, optimeerimiseks ja eesmärgistamiseks. Selleks koostatakse põhikooli ja güm-naasiumi riiklike õppekavade läbivate teemade õpitulemused ning veebipõhised hindamisvahendid II kooliastme läbivate teemade hindamiseks kooli tasandil. Hindamisvahendid koostatakse õpilaste läbivate teemade alaste pädevuste ja kooli läbivate teemade alase tegevuse hindamiseks. Lisaks hindamisvahenditele koostatakse koolidele ka vahendite interpreteerimise juhendid. Loodud hinda-misvahendid võimaldavad koolidel saada ülevaate oma läbivate teemade alase tegevuse edusammudest ja puudujääkidest ning sellele infole tuginedes läbivate teemade rakendamise viise efektiivsemaks muuta.

Projekt on jätkuks Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduskeskuses varem läbiviidud uuringutele: 2008–2010 „Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegid koolis“ ja 2010–2011 „Läbivate teemade rakendamise head praktikad Eesti koolides“

Publikatsioonid

Evelin Rüütli. Magistritöö. II kooliastme õpilaste keskkonnaalaste uskumuste hin-damisvahendi kohandamine(2012).

Janika Siim. Magistritöö. Mõõtvahendi kohandamine kuuenda klassi õpilaste kesk-kondliku maailmavaate hindamiseks (2012).

94

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

SCY – SCIENCE CREATED BY YOUKestus: 2008 kuni 2012Vastutav täitja: Sarapuu, TagoAsutus: Tartu Ülikool

SEOSTATUD KONTSEPTUAALSE ARUSAAMISE KUJUNEMINE KESKKONNAALASTEST PROBLEEMTEEMADEST The development of conceptual coherence of environmental problem issues

Kestus: 2006 kuni 2008Vastutav täitja: Pata, KaiAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetaja, õppejõud, ametnikRakendusvaldkond: Haridus, teadus

Lühikokkuvõte

Projektis uuriti õpilaste kontseptuaalse arusaamise kujunemise seaduspära-susi keskkonnaalastest probleemteemadest. Õpilase arusaamist iseloomustab kontseptuaalne sidusus käsitletavast protsessist läbi erinevate esitusviiside ja kontekstide (nt igapäevaelulisi või abstraktseid objekte ja protsesse kirjeldav või kujutav tekst, joonis, diagramm; erinevaid esitusviisi elemente kombineeriv õppematerjal või veebimudel). Kontseptuaalset sidusust saab arendada erineva-tes kontekstides ja esitusviisides samade mõistete kasutamisel, et tekiks sidus ettekujutus sama nähtuse kohta. Projektis leiti, et õpilaste erinev oskus seostada kontseptuaalset infot eri kontekstides ja esitusviisides võib mõjutada nende uuri-muslikku tegevust – madala sidususega õppijad ei saanud uurimuslike ülesan-netega hakkama, sest uurimistegevustes on vaja infot ühest esitusviisist teise muuta (näites probleemitutvustusest probleemi leides, mida mingi algoritmiga saaks lahendada, diagrammi põhjal järeldusi tehes ja neil oli raskusi uurimuslike veebimudelitega töötades. Järkjärguline erinevate esitusviiside ja kontekstide sidumine uurimuslikus protsessis peaks toimuma konkreetsest abstraktse suu-nas, samuti ei tohi õppija töömälu üle koormata liiga suure hulga samaaegselt toimuvate konteksti või esitusviisiliste üleminekutega ja seda peaks õppematerja-lide loomisel arvestama.

Peamised soovitused: Õppematerjalid peavad sisaldama informatsiooni erineva-tes esitusviisides. Seejuures on oluline rõhutada, et tekstid ja joonised ei sisalda sama informatsiooni täpselt ühesugusel kujul, vaid iga esitusviisi saab ainult osaliselt teise esitusviisi ümber sõnastada (nt tekstis olevat infot diagrammina). Õppematerjalid peavad sisaldama informatsiooni erinevates kontekstides (nt teo-reetilised mõisted ja abstraktsed seletused tuleb kõrvutada nähtuse esinemisvii-side ja vormidega harjumuspärastes situatsioonides). Ülesanded peavad suunama õpilast liikuma erinevate kontekstide ning esitusviiside vahel. Samuti on oluline

95

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

arvestada, et samaaegne konteksti ja esitusviisi muutmine vastuse andmiseks võib mõne õpilase jaoks olla raske ning tekitada olulise kognitiivse ülekoormuse. Interaktiivsed uurimusliku sisuga õpikeskkonnad mida leiab http://bio.edu.ee lehelt soodustavad mõistete vaheliste seoste tekkimist erinevates esitusviisides, kontekstides ning üleminekutes esitusviiside vahel.

Publikatsioonid

Pata, K. (2012). Mental Models of Environmental Problems. Norbert M. Seel (Eds.). Encyclopedia of the Sciences of Learning Springer.

Pata, K. (2012). Role-Play and the Development of Mental Models. Norbert Seel (Eds.). Encyclopedia of the Sciences of Learning. Springer.

Pata, K.; Metsalu, E. (2008). Conceptualizing Awareness in Environmental Educa-tion: An Example of Knowing about Air-related Problems. Science Education Inter-national, 19(1), 41–65.

Sepp, E.; Pata, K.; Pedaste, M. (2007). Sidususe arendamine õpisimulatsioo-niga: kontseptuaalse sidususe kujunemine veebipõhise uurimisõpikeskkonna „Noor loodusuurija“ abil. Haridus, 11/12, 25– 32. URL: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/11_122007/25-32.pdf

Pata, K.; Pedaste, M.; Sepp, E. (2007). Semiotic Perspectives to the Students’ Conceptual Development with the Virtual Inquiry in Young Scientist Environment. In: Proceedings of ED-MEDIA 2007, Ed-Media 2007, World Conference on Educa-tional Multimedia, Hypermedia & Telecommunications: Vancouver, Canada; 24–29 June, 2007. (Toim.) Montgomerie, C.; Seale, J. Chesapeake, VA: Association for the Advancement of Computing in Education (AACE), 2007, 3723–3732.

Pata, K.; Pedaste, M.; Sarapuu, T. (2007). The formation of the learners’ semiosphere by authentic inquiry with an integrated learning object „Young Scientist“. Computers and Education, 49(4), 1357– 1377.

TEOREETILISELT PÕHJENDATUD MUDEL TEADUSE OLEMUSE SUHTEST LOODUSTEADUSLIKU HARIDUSEGA KOOLIS: ÕPETAJA OSA ÕPILASTE SUHTUMISE KUJUNEMISEL LOODUSTEADUSTEGA SEOTUD KARJÄÄRI Promoting teachers’ understanding of the Nature of Science and its relationship with the Nature of Science Education as a step for improving student attitudes towards science

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

96

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

UURIMUSLIKU TEADUSÕPPE JA MATEMAATIKAHARIDUSE LAIAULATUSLIK LEVITAMINE FIBONACCI - Large scale dissemination of inquiry based science and mathematical education

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Tenno, ToomasAsutus: Tartu Ülikool

UURIMUSLIKUL ÕPPEL PÕHINEVAD TEGEVUSED: MUDEL ÕPETAJALE VAJALIKEST PÄDEVUSTEST Modelling Teacher Needs for Competence and Confidence in conducting Inquiry Based Science Activities

Kestus: 2009 kuni 2012Vastutav täitja: Cavas, BulentAsutus: Tartu Ülikool

UURINGULAEGAS. UURINGUAUHINNAD EUROOPA NOORTELEKestus: 2014 kuni 2018Vastutav täitja: Pedaste, MargusKaastäitjad: Siiman, Leo; Reivelt, Kaido; Mäeots, Mario; Heinaste, Urmas; Burget, Mirjam; Brikker, Meelis; Muuga, Maarika Asutus: Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, haridusteaduste instituutSihtgrupp: Haridusteadlased, õpetajakoolitajad, õpetajad, õpilased, lapsevanemad, teaduskeskusedRakendusvaldkond: Loodusteaduslik haridus, haridustehnoloogia

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks on arendada õpilaste (1.–12. klass, vanuses 7 kuni 18 aastat) uurimuslikke oskusi üle Euroopa. Selleks töötatakse välja keskkond, milles hin-natakse õpilaste uurimusliku töö kogemusi ja oskusi, antakse uurimusliku õppe „pass” ning soovitatakse uusi uurimuslikke tegevusi. Tegevusi saab läbida õpe-taja abiga või iseseisvalt (nt perekonna toel). Uurimuslikud tegevused valitakse välja erinevates riikides edukaks osutunud tegevuste seast ning rühmitatakse vastavalt nende keerukusele, et õpilastele soovitusi jagada. Uurimuslikus töös on oma roll toetavatelt õpetajatel, üliõpilastel, teaduskeskustel jt. Pärast piisava hulga kogemuste omandamist on õpilastel võimalik uuesti oma kogemusi ja oskusi hinnata. Vastavalt sellele saab õpilane diplomi, pronks-, hõbe- või kuldme-dali. Projekti õnnestumiseks tehakse üle Euroopa palju õpetajate koolitusi ning otsitakse võimalusi, et teaduskeskused ning kõrgkoolid tunnustaks uurimusliku õppe medaleid.

97

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Projekti raames arendatakse välja kava, mille alusel erinevate uurimiskogemus-tega ja oskustega õpilasi haarata uurimuslikku õppesse ja innovatsiooni loomisse; otsitakse välja ja kirjeldatakse erinevates riiklikes ja rahvusvahelistes projektides õnnestunult välja arendatud uurimistegevused ja -keskkonnad ning pakutakse neid süsteemselt õpilastele vastavalt nende kogemusele ja oskuste tasemele; tehakse kogu Euroopa edukad uurimuslikud ülesanded kättesaadavaks läbi loo-dava Uuringulaeka platvormi eesmärgiga viia kokku ülesanded, õppijad ning õpiprotsessi toetajad (õpetajad ja õppejõud, teadlased, üliõpilased ning teadus-keskused); koolitatakse vähemalt 1100 õpetajat, kes toetavad õpilasi uurimusli-kus õppes viisil, mis kutsub õpilasi teadusest ja innovatsioonist huvituma; uuri-mistegevusi rakendatakse suures mahus üle Euroopa koolide võrgustikus.

Projekti info on leitav aadressilt http://ark.ut.ee/. Materjalide esimesed katsetused on planeeritud aastal 2015.

Publikatsioonid

Pedaste, M. Uurimisõpe arendab probleemide lahendamist ja loob innovatsiooni. – Õpetajate Leht, 21. märts 2014 [http://opleht.ee/14353-uurimisope-arendab-prob-leemide-lahendamist-ja-loob-innovatsiooni] 24.03.2014.

Tatrik, K. Ülikool juhib suurt teadusõppeprojekti. – Postimees [http://pluss.posti-mees.ee/2656346/ulikool-juhib-suurt-teadusoppeprojekti] 10.01.2014.

ÕPETAJAHARIDUSE ANALÜÜS JA ÕPPEKAVADE ARENDAMINE Teacher education review and update of the curriculum

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Eisenschmidt, EveAsutus: Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledž

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärk on arendada õpetajakoolituse õppekavasid lähtuvalt Euroopa haridusruumi eesmärkidest, sh Bologna põhimõtetest ning Tuning-metoodikale toetudes Moldova ülikoolides.

ÕPETAJA JUHTIMISSTIILI TAJUMISE MÕJU ÕPILASTE MOTIVATSIOONILE KEHALISES KASVATUSES The influence of perceived teacher’s leadership style on students’ motivation in physical education

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Koka, AndreKaastäitjad: Hein, Vello; Pihu, Maret

98

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetajad, ennekõike kehalise kasvatuse õpetajadRakendusvaldkond: Õpetajakoolitus

Lühikokkuvõte

Antud uuringu eesmärgiks oli selgitada enesemääratlemise teooria kontsept-sioonile tuginedes, kuidas õpetaja käitumise erinevad liigid mõjutavad õpilaste motivatsiooni kooli kehalises kasvatuses. Enesemääratlemise teooria eeldab, et sotsiaalsed faktorid, nagu seda õpetaja käitumine on, avaldavad mõju õpilaste motivatsioonile läbi psühholoogiliste põhivajaduste (vajadus tajuda kompetent-sust, autonoomsust, seotust) rahuldamise. Teisisõnu, kui inimene tunneb, et kõik kolm psühholoogilist põhivajadust tegevus(t)es osaledes on rahuldatud, siis tema motiveeritus antud tegevuses osaleda suureneb. Uuringu peamise tulemusena leiti, et mida enam õpetaja tunnustab ja kiidab õpilasi tunnis (üldine positiivne tagasiside), seda enam tajuvad õpilased, et nende psühholoogilised põhivajadu-sed tunnis osaledes on rahuldatud. Selle tulemusena tõuseb oluliselt ka nende motiveeritus tunnis osaleda. Õpetajad aga peaksid õpilasi tunnustades ja kiites olema väga tähelepanelikud. Tunnustus ja kiitus võib omada informeerivat, aga ka kontrollivat aspekti. Tähtis on see, kuidas ehk mil viisil kiitus on edastatud. Sõltuvalt esituse viisist võib kiitus ja tunnustus seega anda õpilasele infot tema kompetentsuse kohta („Hästi Mati, sa sooritasid harjutuse sel korral veatult!“) või panna õpilast soovitud käitumist lihtsalt taasesitama („Hästi Mati, sa sooritasid harjutuse nii nagu sa peadki!“). Viimase näite järgi toimimine ehk õpilaste kiit-mine tema käitumist kontrollival viisil on õpilaste motivatsiooni alandav. Lisaks sellele näitas uuring, et õpetaja otsuste tegemise stiil (demokraatlik versus auto-kraatlik) tunnis avaldab õpilaste motivatsioonile otsest seost. Nimelt leiti, et auto-kraatlik otsuste tegemise stiil – stiil, mille puhul õpilasi ei kaasata otsuste tege-mise protsessi tunni tegevus(t)e planeerimisel – avaldab tugevat negatiivset mõju õpilaste motivatsioonile. Õpilaste tunnis osalemise huvi ja aktiivsuse tõstmise eesmärgil on õpetajatel soovitav kaasata õpilasi igal võimalikul moel tunni erine-vate osade planeerimisse.

Uuringuga seotud publikatsioonid

Koka, A. (2013). The relationships between perceived teaching behaviours and motivation in physical education: A 1-year longitudinal study. Scandinavian Jour-nal of Educational Research, 57(1), 33–53.

Koka, A. (2010). The effect of age on relationships between perceived teaching behaviours, basic psychological needs and self-determined motivation in physical education. Acta kinesiologiae Universitatis Tartuensis, 15, 23–34.

Koka, A., & Hagger, M. S. (2010). Perceived teaching behaviors and self-determi-ned motivation in physical education: A test of self-determination theory. Rese-arch Quarterly for Exercise and Sport, 81, 74–86.

(Artiklid on isiklikuks tarbeks kättesaadavad järgmiselt veebilehelt: http://kodu.ut.ee/~andre)

99

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE PROFESSIONAALSE IDENTITEEDI KUJUNEMINE NING REFLEKSIOONI ROLL PROFESSIONAALSE ENESEMÄÄRATLUSE ARENGUS Student teachers’ professional identity development and the role of reflection in developing the professional self-image

Kestus: 2012 kuni 2015Vastutav täitja: Leijen, ÄliKaastäitjad: Kullasepp, Katrin; Ots, Aivar jtAsutus: Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi KultuuriakadeemiaSihtgrupp: Õpetaja, õpekava arendaja, õppejõudRakendusvaldkond: Haridus, täpsemalt õpetajakoolitus

Lühikokkuvõte

Käesolev uurimus, mille käsitlusala on õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse identiteedi kujunemine, panustab hiljutistesse arengutesse õpetaja identiteedi uuringutes (Akkerman & Meijer, 2011; van Rijswijk, Akkerman, Koster, 2011), esitades valdkonna teoreetilisse arutellu uusi käsitlusi, mis aitavad kontseptuali-seerida õpetajakoolituse üliõpilaste erinevate mina-alasüsteemide (mina kui isik, mina kui professionaal) integratsiooniprotsessi ning pakuvad lahendusi algaja õpetaja professionaalse enesemääratluse toetamiseks.

Kavandatava longitudinaalse uuringu käigus otsitakse vastuseid järgmistele uuri-misküsimustele: Kuidas koordineerivad õpetajakoolituse üliõpilased erinevaid mina-alasüsteeme (mina kui isik, mina kui professionaal) õpetajakoolituse õpin-gute jooksul? Kuidas mõjutab pedagoogiline praktika üliõpilaste professionaalse identiteedi arengut? Kuidas toetab refleksioon üliõpilaste professionaalse identi-teedi arengut? Kuidas võiks erinevate Mina alasüsteemide integreeritus mõjutada õpetajakoolituse üliõpilaste erialast motivatsiooni? Uurimisprojekti teoreetiline raamistik tugineb mõistetele ‘internaliseerimine’ ja ‘eksternaliseerimine’ (Val-siner, 1997), mis selgitavad indiviidi isikliku kultuuri ülesehitamise protsesse, ja dialoogilise mina-teooriale, (Hermans, 2001; Hermans & Kempen, 1993), mis või-maldab keskenduda isiku-institutsiooni dialoogi tulemustele intra-psühholoogilisel tasandil.

Double Direction Theme Completion (Kullasepp, 2008; Leijen, Kullasepp, Agan, 2010) küsimustikku, millele lisatakse ametialast motivatsiooni mõõtvad küsimu-sed, kasutatakse neljal korral (kord semestris) individuaalsete identiteedi aren-guradade väljaselgitamiseks. Arenguradade kohta lisainformatsiooni saamiseks viiakse läbi täiendavad pool-struktureeritud intervjuud. Refleksiooni võimliku toe-tuse kohta professionaalse identiteedi arengule kogutakse andmeid semi-struktu-reeritud intervjuude ja üliõpilaste jutustuste kaudu.

Uurimuse praktiline relevantsus seisneb üliõpilaste professionaalse identiteedi toetamise alaste soovituste ja juhtnööride pakkumises õpetajakoolituse õppejõu-dudele ja praktikajuhendajatele.

100

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG JA SELLE TOETAMINE Teachers’ professional development and supporting

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Krull, Edgar, Talts, LeidaKaastäitjad: Leijen, Äli (Täitja), Karm, Mari (Täitja), Mikk, Jaan (Täitja), Luik, Piret (Täitja), Pedaste, Margus (Täitja), Remmik, Marvi (Täitja), Kõiv, Kristi (Täitja), Taimalu, Merle (Täitja), Voltri, Olivia (Täitja), Oras, Kaja (Täitja), Koni, Ingrid (Täitja), Teras, Terje (Täitja), Säälik, Ülle (Täitja), Kalk, Karmen (Täitja), Naruskov, Karin (Täitja) Eisenschmidt, Eve (Põhitäitja); Lepik, Madis (Põhitäitja); Loogma, Krista (Põhitäitja); Poom-Valickis, Katrin (Põhitäitja); Veisson, Marika (Põhitäitja); Elvisto, Tiina (Täitja); Kaljas, Tiiu (Täitja); Kaljuve, Merli (Täitja); Kukk, Airi (Täitja); Kööp, Kerstin (Täitja); Meristo, Merilyn (Täitja); Nugin, Kristina (Täitja); Oder, Tuuli (Täitja); Peterson, Tiina (Täitja); Suur, Silvi (Täitja); Tuisk, Mare (Täitja); Tuul, Maire (Täitja); Ugaste, Aino (Täitja); Õun, Tiia (Täitja)Asutus: Tartu Ülikool, Tallinna ÜlikoolSihtgrupp: Projekti tulemused on eelkõige suunatud õpetajakoolituse õppejõududele, õpetajakoolituse õppekavade arendajatele, õpetajakoolituse üliõpilasete koolipraktika juhendajatele ja mentoriteleRakendusvaldkond: Tulemused omavad teaduslikku tähendust ning on rakendatavad õpetajakoolituse emaõppes ja täiendõppes

Lühikokkuvõte

Tulemuste praktilise väärtuse kirjeldus õpetajate esmaõppe osas:

• võimaluste väljaselgitamises õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse identiteedi kujunemise toetamiseks, refleksioonioskuste kompleksseks aren-damiseks (sealhulgas blogi rakendamisega õpetajakoolituse praktika tõhus-tamiseks) ja uurimistulemuste põhjal tehtud ettepanekutes õpetajakoolituse õppekavade modifitseerimiseks;

• õpetajate suhtlemiskompetentsi õpitulemustega seoste väljaselgitamises ning põhimõtete ja metoodika väljatöötamises õpetajate suhtlemiskompetentsuse arendamiseks;

• pedagoogilise psühholoogia kursuse võtmemõistete omandamisega seostuvate probleemide väljaselgitamises ja ettepanekute tegemises õppimise ja õpeta-mise mõistete omandamise tõhustamiseks kursuse modifitseerimisega;

• õpptöö planeerimisel käivitavatest olulistest mõtlemisprotsessidest mudeli loo-mises, õppetunni analüüsimise oskuste kujundamiseks kasutatud seminaride tõhustamisvõimaluste väljaselgitamises ning metoodikate väljapakkumine õpe-tajakoolituse üliõpilaste õppetöö planeerimis- ja õppetundide analüüsioskuste arendamiseks.

Õpetajate professionaalse arengu toetamisena töökarjääri vältel:

• õpetajate arusaamade väljaselgitamisena õpetajakutsest ja toimetulekustra-teegiatest;

• õpetajate pedagoogiliste uskumuste struktuuri, tüüpprofiilide ning nende koos-kõla õpetajatelt oodatava praktikaga väljaselgitamisena, eelkõige õpetajate täiendõppe tõhustamise sisendina.

101

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

• koolieelse lasteasutuse õpetajate professionaalsusest ja eestvedamise mõjust arusaamade väljaselgitamisena võrdlevalt Eesti, Soome, Rootsi ja Ungari näitel;

• lasteaia õpetajate erialase karjäärivõimaluste hinnangute ja lasteaias õppimi-sest arusaamade väljaselgitamisena;

• lasteaedade kasvukeskkonna kvaliteedi välja selgitamisena kasutades ECERS-R skaalat ja Early Development Instrument’i sobilikkuse ja Eesti õpetajate valmis-oleku selle rakendamiseks välja selgitamisena.

• lasteaiaõpetaja professionaalse arengu mudeli loomise ja koolieelsete lasteasu-tuste on sisehindamise metoodika täiendamisena.

Projekti raames avaldatud Publikatsioonid

Anspal, T., Eisenschmidt, E., Löfström, E. (2012). Finding Myself as a Teacher – Exploring the shaping of teacher identities through student teachers’ narratives. Teachers and Teaching: Theory and Practice, 18(2), 197–216. [1.1]

Eisenschmidt, E., Poom-Valickis, K (2010). Õpetaja kutseaasta ning selle roll algaja õpetaja professionaalses arengus. V.-R. Ruus ja E.-S. Sarv (Toimet). Õpetajate esmaharidus: olukord ja probleemid 21. sajandi algul. Tln: Tallinna Ülikool, Vali Press OÜ. Lk. 146–159. [3.2]

Haamer, A., Karm, M., Groccia, J. (2012). The Impact of Communities of Practice on University Teacher Professional Learning and Professional Identity. In Mikk, J., Luik, P., Veisson, M. (Eds.). Lifelong Learning and Teacher Development (pp. 41–57). Hamburg: Peter Lang Verlag. [3.1]

Haamer, A. Lepp, L. Reva, E. (2011). The dynamics of professional identity of uni-versity teachers: reflecting on the ideal university teacher. Studies for the Lear-ning Society, 2 (2–3), 110–120. [1.2]

Kaljuve, M. (2010). Suundumused Soome õpetajahariduses. V.-R. Ruus ja E.-S. Sarv (Toimet). Õpetajate esmaharidus: olukord ja probleemid 21. sajandi algul (lk. 67–76.). Tln: Tallinna Ülikool, Vali Press OÜ. [3.2]

Kalk, K., Luik, P., Taimalu, M., Täht, K. (submitted). Validity and reliability of two instruments to measure reflection: A confirmatory study. TRAMES [1.1]

Kalk, K., Luik, P., Taimalu, M. (2012) Blogging as a tool for developing reflection in teacher education. In. Mikk, J., Veisson, M., Luik, P. Eds) Lifelong Learning and Teacher Development (pp. 11–23). Frankfurt am Main: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften. [3.1]

Kesküla, E.; Loogma K.; Kolka, P.; Sau-Ek, K. (2012). Curriculum change in teachers’ experience: the social innovation perspective. Pedagogy, Culture & Society, 20 (3), 353–376. 1.1

Kislenko, K, & Lepmann, L. (2011). Changes in teachers’ approach, teaching mathematics in Estonian schools (1990–2010). Teacher Education, 16, 42–9. [1.2]

102

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Koni, I., Krull, E. (2013a). Õppetöö planeerimise oskuste modelleerimine ja küsi-mustiku väljatöötamine planeerimistegevuse uurimiseks. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 1, 46–71. [1.2]

Koni, I., Krull, E. (2013b). Õppetöö planeerimisoskuste modelleerimine ning hinda-mine algajatel ja kogenud õpetajatel. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti ’Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine’ tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 186–206). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Krips, H. (2013). Õpetaja suhtlemiskompetentsusest ja selle arendamisest õpe-tajakoolituses. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti ’Õpetajate profes-sionaalne areng ja selle toetamine’ tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 103–117). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Krull, E. (2010). Õpetajakoolituse praktika optimeerimise võimalusi, toetudes Eesti, Hollandi ja Soome kogemusele. Katrin Poom-Valickise (Toim) Õpetajate esmaharidus: olukord ja probleemid 21. sajandi algul, (lk 101–120). Tln: Tallinna Ülikool, Vali Press OÜ. [3.2]

Krull, E. (2010). Üks võimalus arendada tulevaste õpetajate tunnianalüüsioskusi pedagoogilisel praktikal. Katrin Poom-Valickise toimet. Õpetajate esmaharidus: olukord ja probleemid 21. sajandi algul (lk 134–145). Tln: Tallinna Ülikool, Vali Press OÜ. [3.2]

Krull, E., Koni, I. (2013). Nihked õpetajakoolituse üliõpilaste kujutlustes õppimisest ja õpetamisest pedagoogilise psühholoogia kursuse õppimisel. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 169–185). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Krull, E., Leijen, Ä., Lepik, M., Mikk, J., Talts, L., Õun, T. (Toim). (2013). Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoolituse teenistuses. Artiklite Kogumik. Eesti Ülikoolide Kirjastus. [4.1]

Krull, E., & Raudsepp, I. (2012). Developmental changes in student teachers’ conceptions of learning and teaching resulting from studying a course in educa-tional psychology. In J. Mikk M. Veisson, P. Luik (Eds.) Lifelong learning and teacher development, Vol. 4. (pp. 97–112). Frankfurt am Main: Peter Lang Publis-hing Group. [3.1]

Krull, E., Raudsepp, I. & Oras, K. (2013). Impact on student teachers’ concep-tion of learning and teaching from studying a course in educational psychology. Asia-Pacific Journal of Teacher Education, 41(2), 218–231. [1.1]

Kööp, K. (2013). Lapse arengu hindamise vahend Early Development Instrument: sobilikkus eesti konteksti ja õpetajate valmisolek selle rakendamiseks. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 330–350). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

103

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Leijen, Ä., Kullasepp, K., & Agan, T. (2010). The dynamics of the professional self of final year leisure time management students. In J. Mikk, M. Veisson, & P. Luik (Eds.), Teacher’s personality and professionality, (pp. 87–103). Frankfurt am Main: P. Lang. 3.1

Leijen, Ä., Kullasepp, K. (2013a). All roads lead to Rome: Developmental trajecto-ries of student teachers’ professional and personal identity development. Journal of Constructivist Psychology, 26(2), 104–114. [1.1.]

Leijen, Ä., Kullasepp, K. (2013b). Unlocking the Potential of Conflicts: A Pilot Study of Professional Identity Development Facilitation During Initial Teacher Education. International Journal for Dialogical Science, 7(1), 67–86. [1.2.]

Leijen, Ä., Kullasepp, K.(2013c). õpetaja professionaalse identiteedi kujunemine õpetajakoolituse esmaõppes. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpe-tajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoolituse tee-nistuses (lk 19–42). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Leijen, Ä., Kullasepp, K., Ots. A. (2013). Õpetaja professionaalse rolli internalisee-rimise hindamine õpetajakoolituse esmaõppe üliõpilaste hulgas. Eesti haridustea-duste Ajakiri, 1, 72–96. [1.2.]

Lepik, M., Elvisto, T., Oder, T., Talts, L. (2013). Õpetajate üldpedagoogiliste usku-muste struktuur ja tüüpprofiilid. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 248–273). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Lepik, M., Kislenko, K. (2013). Estonian Mathematics Teachers’ Beliefs about Teaching and Their Self-Reported Practices. In A. Liimets and M. Veisson (Eds.), Teachers and Youth in Educational Reality, (pp. 23–42). Frankfurt am Main: Peter Lang. [3.1]

Lepik, M., Pipere, A. (2011). Baltic-Nordic Comparative Study on Mathematics Teachers’ Beliefs and practices // Acta Paedagogica Vilnensia, Vol. 27, p. 115–123. (URL: http://www.leidykla.eu/en/journals/acta-paedagogica-vilnensia/acta-paeda-gogica-vilnensia-2011-vol-27) [1.2]

Lepik, M., Pipere, A., Hannula, M.S. (2013a). Comparing mathematics teachers’ beliefs about good teaching: the cases of Estonia, Latvia and Finland. Nordic Stu-dies in Mathematics Education, 17(3–4), 177–198. [1.2]

Lepik, M., Pipere, A., Hannula, M. (2013b). Mathematics teachers’ beliefs about good teaching: A comparision between Estonia, Latvia and Finland. In: M. Han-nula, P. Portaankorva- Koivisto, A. Laine & L. Näveri (Eds.). Current State of Rese-arch on Mathematical Beliefs, vol.18, (pp. 327–340) Helsinki, University of Helsinki Press. [3.2]

Liimets, A. and Veisson, M. (Eds.). (2013). Teachers and Yourth in Educational Rea-lity. Frankfurt am Main: Peter Lang. [4.1]

104

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Loogma, K. (2013a). Conceptualizing Teachers’ Professionalism: the Case of Esto-nian Lower Secondary Teachers. In A. Liimets and M. Veisson (Eds.), Teachers and Youth in Educational Reality, (pp. 11–22). Frankfurt am Main: Peter Lang. [3.1]

Loogma, K. (2013b). Õpetajakutse kui professioon: millest me räägime, kui rää-gime professionaalsest õpetajast? Tallinn: EHF, lk 23–37. [3.2]

Loogma, K. (2013c). Professionalism. Õpetajakutse kui professioon)? Artiklite kogum. Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine’ tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 235–248). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Loogma, K., Tafel-Viia, K., Ümarik, M. (2013). Conceptualizing Educational Chan-ges: a Social Innovation Approach. Journal of Educational Change. 10.1007/s 10833-012-9205-2 http://link.springer.com/article/10.1007/s10833-012-9205-2#page-1 [1.1]

Luik, P. (2013). Blogi kui õpetaja suhtlemiskeskkond. E. Krull jt. (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemu-sed õpetajakoolituse teenistuses (lk 142-153). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Luik, P., Taimalu, M., Voltri, O., Kalk, K. (2013). Pedagoogilise praktika ja kutse-aasta jooksul blogi kasutamise seosed refleksiooni, õpetaja enesetõhususe ja õpetajakutse valiku motivatsiooniteguritega. E. Krull jt. (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetaja-koolituse teenistuses (lk 118–141). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Mikk, J., Luik, P. (2013). Õpetajate ja õpetajakoolituse üliõpilaste suhtlemiskompe-tentsus ja selle arendamisvõimalused. E. Krull jt. (Toim) artiklite kogumikus Pro-jekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoo-lituse teenistuses (lk 75–82). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Mikk, J., Säälik, Ü., Krips, H., Kalk, K. (revision submitted). A Multilevel Analysis of the Correlation Between Teacher-Student Relations and PISA Results in mathe-matics and science. International Journal of Science and Mathematics Education. [1.1].

Nemeržitski, S., Loogma, K., Heinla, E. & Eisenschmidt, E. (2013). Constructing model of teachers’innovative behaviour in school environment, Teachers and Teaching: Theory and Practice, DOI:10.1080/13540602.2013.770230. URL: http://dx.doi.org/10.1080/13540602.2013.770230 [1.1]

Oder, T. (in print). English Language Teachers’ Perceptions of Professional Teaching. Teacher Development. [1.1]

Oder, T. (2013). Teachers’ Beliefs Regarding Effective Teaching: the Cornerstone of Curriculum Reform. In A. Liimets and M. Veisson (Eds.), Teachers and Youth in Educational Reality (pp. 43–60). Frankfurt am Main: Peter Lang. [3.1]

105

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Okas, A., van der Schaaf, M., Krull, E. (2013a). Algajate ja kogenud õpetajate praktilise teadmise avaldumine tunnisündmuste kommenteerimisel stimuleeritud meenutuse meetodil. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 1, 25–45. (1.2)

Okas, A., van der Schaaf, M., Krull, E. (2013b). Novice and experienced teachers’ personal practical knowledge in planning lessons. In J. Mikk M. Veisson, P. Luik (Eds.) Estonian Studies in Education, Vol. 5. (pp. 27–43). Frankfurt am Main: Peter Lang Publishing Group. [3.1]

Oras, K. Liivat, A., Krull, E. (2013). Algajate õpetajate tunnianalüüsioskuste aren-damine videosalvestatud tundide juhendatud analüüsiga. E. Krulli jt (Toim) artik-lite kogumikus Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tule-mused õpetajakoolituse teenistuses (lk 207–220). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Peterson, T., Veisson, M., Hujala, E., Härkonen, U., Sandberg, A., Johansson & I., Kovacsne Bakosi, E.( in print). Professionalism of preschool teachers in Estonia, Finland, Sweden and Hungary. Journal of European Early Childhood Education. [1.1]

Peterson,T., Veisson, M., Hujala, E., Sandberg, A., Johansson, I. (2013). (in print). The Influence of Leadership on the Professionalism of Preschool Teachers in Esto-nia, Sweden and Finland. In A. Liimets and M. Veisson (Eds.), Teachers and Youth in Educational Reality (pp. 119–102). Frankfurt am Main: Peter Lang. [3.1]

Peterson, T., Tuul, M., Veisson, M. (2013). Koolieelse lasteasutuse õpetaja pro-fessionaalsus. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpetajate profes-sionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 309–329). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Pipere, A., Lepik, M. (2013). Job satisfaction, beliefs and instructional practice: The case of Latvian and Estonian mathematics teachers. Electronic Journal of Rese-arch in Educational Psychology, 11(1). Pp. 162–192. (D1-D2) 1.2.

Poom-Valickis, K. , Oder, T. (2013). Õpetajate metafoorides peegelduv arusaam oma rollist. Artiklite kogum. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpeta-jate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoolituse teenis-tuses (lk 274–294). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Poom-Valickis, K., Oder, T. , Eisenschmidt, E., Soika, E. (2012). Teachers’ beliefs of teacher’s role revealed through metaphor analysis. In: Proceedings of EERA-ECER, Hispaania, Cadiz, 2012. http://www.eera-ecer.de/ecer-programmes/confe-rence/6/contribution/16828/ [5.1]

Poom-Valickis, K., Oder, T., Kislenko, K., Talts, L., Elvisto, T., Lepik, M. (2013). Teachers’ Beliefs Regarding their Professional Role. In A. Liimets and M. Veisson (Eds.), Teachers and Youth in Educational Reality (pp. 61–80). Frankfurt am Main: Peter Lang. [3.1]

Poom-Valickis, K., Oder, T., Lepik, M. (2013). Teachers’ Beliefs Regarding their Professional Role: a Gardener, Lighthouse or Circus Director? Procedia- Social and Behaivioral Sciences, Elsevier (accepted for publication in Jan 2013). [3.1]

106

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Sakk, M. (2013). Teachers’ Beliefs about How Students Cope at School. In A. Liimets and M. Veisson (Eds.), Teachers and Youth in Educational Reality, (pp. 81–102). Frankfurt am Main: Peter Lang. [3.1].

Sarv, A., Karm, M. (2013) Õpetajakoolituse õppejõudude roll õpetajakoolituse üliõpilaste refleksiooni- ja analüüsioskuste kujunemisel. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti ’Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine’ tulemu-sed õpetajakoolituse teenistuses (lk 42–66). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Säälik, Ü., Mikk, J., Krips, H., Kalk, K (2013). Õpilaste poolt õpetaja käitumisviisi-dele antavate hinnangute seostest õpilaste õpihuvi ning õpieduga. Kogumikus E. Krull jt. (Toim), Projekti ‘Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine’ tule-mused õpetajakoolituse teenistuses (lk 83–102). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Suur, S., Veisson, M. (2012). Teacher-Principal-Parent Understandings of Partners-hip in Early Childhood Education: A Comparative Study. – In: Lifelong learning and teacher development. - edited by Jaan Mikk, Piret Luik, Marika Veisson. – Frank-furt am Main [etc.] : Peter Lang. [3.1]

Talts, L.; Tuisk, M.; Muldma, M. (2012). Emotional and Social Factors Influencing Teachers Satisfaction With Their Working Environment. In: Proceedings of EERA-ECER, Hispaania, Cadiz, 2012. [5.1]

Talts, L., Krull, E. (2013). Eessõna. E. Krulli jt (Toim) artiklite kogumikus Projekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine“ tulemused õpetajakoolituse teenistuses (lk 7–14). Eesti Ülikoolide Kirjastus. [3.2]

Talts, L. Kukk, A. (2013). Learning and Teaching in the Context of the Value-Based Approach at the Younger School Level. In: Problems of Education in the 21 st Cen-tury (PEC), 57, 142–152 [1.2]

Talts, L., Kukk, A., Tuisk, M., Kaljuve, M. (2012). Design for Learning and Teaching in the Context of Value Education Original Research Article Procedia – Social and Behavioral Sciences, Volume 45, 2012, Pages 75–83. [3.1]

Tuul, M., Õun, T., Nugin, K., & Kungus, K. (2011). Kindergarten Teacher s Assessment of the Opportunities for Development of Their Professional Career in the Context of Attestation. In J. Mikk, M. Veisson, P. Luik (Ed.) Preschool and pri-mary education. Estonian Studies in Education, (pp. 11–27). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag. [3.1]

Ugaste, A., Tuul, M., Niglas, K., & Neudorf, E. (2013). Estonian preschool teachers’ views on learning in preschool. Early Child Development and Care [published online]. [1.1] http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/02619768.2013.805409#.UmqTy_lmiSq [1.1]

Veisson, M., Nugin, K., & Stein, K. (2013). The use of information and commu-nication technology (ICT) tools in education with the aim of supporting language development of preschool children. In Proceedings of the International conference on Sustainability, Technology and Education (pp. 10–16). University of Curtin Press. [3.1]

107

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Voltri, O., Luik, P., Taimalu, M. (2013). Õpetajakoolituse praktikantide ja kutseaas-tal olevate õpetajate kutsevalikut mõjutavad motivatsioonitegurid. Eesti Haridus-teaduste Ajakiri, 1(1), 97–123. [1.2]

Õun, T., Nugin, K., Veisson, M., Tuul, M., Leppik, T. (2013). The Quality of the Lear-ning Environment in Estonian Preschools. In A. Liimets and M. Veisson (Eds.), Teachers and Youth in Educational Reality, (pp. 103–142).

ÕPETAJATE IKT KASUTUSAKTIIVSUSE MÕJU ÕPILASTE TEHNOLOOGIA TEADLIKULE KASUTUSOSKUSELEEffect of teachers ICT use activity on pupils knowledgable use of technology

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Pruulmann-Vengerfeldt, PilleKaastäitjad: Luik, Piret; Masso, Anu; Murumaa, Maria; Siibak, Andra; Ugur, Kadri; Räim, Sandra Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetajad, hariduskorraldajadRakendusvaldkond: Koolikeskkonnas IKT alaseid pädevusi mõtestades

Lühikokkuvõte

• IKT-vahendite kasutamine ei varieeru mitte niivõrd koolikontekstist tulene-valt, vaid on selgitatav pigem individuaalse valmisoleku ning konkreetse klassi tehnoloogilise varustatusega. Vajadus vahendeid või ruumi broneerida ja eraldi klassi tuua saab takistuseks just väiksema kogemusega õpetaja puhul, kelle sõnul on selline IKT tundi integreerimine keerulisem ja tihtipeale tülikam.

• IKT koht koolitunnis on taandumas keskselt atraktsioonilt, mille ümber ehi-tatakse üles kogu materjal, pigem kõrvaliseks, näitlikustavaks ja abistavaks vahendiks. Õpetajate seisukohalt on „edukas tund“ selline, kus on võimalik ka IKT nn kõrvale panna ja keskenduda tööle kaaslase, õpiku või muu materjaliga, isegi kui õpilased eelistaksid tundi, mis oleks täies mahus arvuti abil läbi vii-dud.

• IKT-vahendite abil edastatakse peamiselt lisamaterjali ja korratakse juba läbi-võetut. Mõnikord võib õpitava sisu uue tehnoloogilise vahendi vaimustuses ja rohke kõrvalise materjali või kõrvaliste tegevuste (nt FB) kättesaadavuse tõttu õpetajate arvates kaotsi minna.

• Õpetajad tunnevad kõige rohkem puudust dokumendikaameratest, puutetahv-litest ja pidevalt käepärast olevatest sülearvutite klassikomplektidest. Ekstra ainetunni raames arvutiklassi minek nõuab õpetajate hinnangul liiga palju pla-neerimist, mistõttu võib väheneda spontaansus tunnitegevuste läbiviimisel.

• Suurim takistus erinevate IKT-vahendite kasutuselevõtul on rahapuudus. Lisaks ei pea õpetajad IKT-vahendeid töökindlateks ning õpetajate kasutajameisterlik-kusest jääb probleemide lahendamisel puudu.

108

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

• Kui positiivsete hoiakute korral ilmnes teatud loomingulisus tugevusena eri õppemeetodite kombineerimisel, siis liigse tehnoloogia-kesksuse negatiivse aspektina toodi välja loomingulisuse takistamist – tehnoloogilised „lõksud“ õppetöö läbiviimisel.

• Õpetajate hoiakud (nii hirmud kui ka avatus) tuginevad eelkõige oma kogemus-tele õppetöös; ka IKT vahendite mitte-kasutamise korral pole tegemist irratsio-naalsete tehnoloogiliste hirmude väljendamisega, vaid pigem argumenteeritud ja kaalutletud valikutega.

• Üldiselt hindavad õpetajad õpilaste IKT oskusi väga kõrgelt. Samas toovad kogenumad õpetajad kiiresti välja ka selle, et kuigi oskused on kõrged teatud meelelahutuslikes tegevustes (mängimine, Facebooki kasutus jne), siis teistes (nt sisulise õppetööga seotud) valdkondades jäädakse kiiresti kimbatusse.

• Õpetajad hingavad õpilaste probleemilahendusvõtete repertuaari pigem piira-tuks. Õpilasi nähakse küll suutmas infot kokku korjata, kuid tagasihoidlikud on nende oskused info kvaliteeti hinnata ning informatsiooni sünteesida ja analüü-sida.

• Õpetajate arusaam enda rollist õpilaste tehnoloogilise võimekuse suurendaja-tena on üsna erinev – enda rolli olulisust tajusid peamiselt tugeva ja keskmise sidemega koolide õpetajad. Õpetajad tajuvad, et nende roll on suunata noori nii, et need oskaksid sooritada infootsingut ning hinnata andmete usaldusväär-sust, tunneksid andmetöötluse põhitõdesid ning suudaksid korrektselt vormis-tada erinevaid koolitöid.

• IKT alast riistvaralist abi ja tuge pakuvad koolides eelkõige IT-spetsialistid või arvutiõpetajad, tarkvaralist abi leitakse lisaks eelpoolmainitutele ka haridus-tehnoloogi käest, juhul kui koolis selline ametikoht täidetud on. Abi ja tuge pakuvad ka kolleegid (teised aineõpetajad), keda nähakse rohkem ideede ja enesetäiendamise allikatena ning kogemuste jagajatena.

• Enim tuntakse koolides puudust haridustehnoloogist või inimesest, kelle poole pöörduda konkreetse aine ja ka selle tarkvaraliste võimaluste küsimuses ning kes aitaks ainetunni kokku panemisel ja annaks nõu IKT vahendite õppeprot-sessi integreerimise teemal.

• IKT vahendite kasutamist nähti üldiselt paratamatusena ning loomulikuna, seda nii õppetöös enda kui õpetaja, aga ka õpilase positsioonist vaadatuna. Teatud juhtudel nähti IKT kasutamist kui normatiivset välist survet, millega õpetajad peavad paratamatult kohanema.

109

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Publikatsioonid

Projekti raporti II (ja ainus avalik) osa on kättesaadav:

http://www.yti.ut.ee/sites/default/files/www_ut/thsa-ii-vahearuanne-17.10.2012.pdf

Lisaks on inglise keelne teadusartikkel:

Comparison of Different Subject Cultures and Pedagogical Use of ICTs in Estonian Schools Agnese Karaseva, Pille Pruulmann-Vengerfeldt & Andra Siibak. Nordic Journal of Digital Literacy 2013, vol 3 http://www.idunn.no/ts/dk/2013/03/compari-son_of_different_subject_cultures_and_pedagogical_us

ÕPETAJATE VÄÄRTUSKASVATUSE ALASE PÄDEVUSE ARENDAMINE ÕPETAJAKOOLITUSESAdvancing Teachers Values Educational Competence Through Teachers Training

Kestus: 2009 kuni 2011Vastutav täitja: Sutrop, MargitKaastäitjad: Ginter, Jüri; Jung, Nelli; Karindi, Maili; Kuurme, Tiiu; Harro-Loit, Halliki; Rämmer, Andu; Parder, Mari-Liisa; Schihalejev, Olga; Seppel, Külliki; Sutrop, Margit; Volberg, MatsAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Õpetajate koolitamisega tegelevad ülikoolid, õpetajakoolituse koordineerijadRakendusvaldkond: Haridus

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärk oli selgitada, mida tuleks teha, et Eesti ülikoolide õpetajakooli-tuse lõpetajad suudaksid ja tahaksid praktikas tõhusalt täita õpetajatele panda-vaid väärtuskasvatuse alaseid ülesandeid. Kontseptuaalne väärtusalane arendus-töö 2010/2011 õppeaastal rakenduva riikliku üldhariduskoolide õppekavaga toob endaga kaasa uued ootused õpetajakoolitusele, mis peaks pakkuma vastavate kompetentside omandamist.

Lähtuvalt senisest tööst ainekavadega pidasime vajalikuks uurida, kas ja mil mää-ral tagavad praegused õpetajakoolituse õppekavad, et õpetajakoolituse lõpetajad:

1) oskavad käsitleda õppeainete sisus avalduvaid väärtusi kui tunnetus- ja arut-lusobjekte (nt keskkond bioloogias, õiglus ajaloos jne);

2) valdavad väärtuskasvatuse erinevaid metoodikaid, mis võimaldavad kujun-dada positiivsetel väärtustel põhinevaid sisseharjutatud käitumiskalduvusi (nt ausus, töökus, täpsus jne);

3) toimivad reflekteerivate praktikutena ning suudavad oma kutsealast tegevust ja selle väärtuskasvatuslikku dimensiooni teadvustada ja mõtestada.

110

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Konkreetsete materjalide kõrval tuleb aga vähemalt sama olulisena esile tõsta ka taotletavat inimressursi arengut kahel tasandil. Ühest küljest on projekt läbi õppekava arendamise suunatud selliste tulevaste õpetajate koolitamisele, kes suudavad ja tahavad ellu viia neile pandud väärtuskasvatusalaseid lootusi ning kujunevad tulevikus ise sellisteks praktika juhendajateks, kes koolipraktika käi-gus oskavad suunata noori õpetajaid väärtuste märkamisele, reflekteerimisele ja kujundamisele. Teisalt koolitatakse projekti tegevuste kaudu kraadiõppureid, kes on saanud väärtusliku rakendusliku uurimise kogemuse ning saavad omandatud teadmisi, oskusi ja empiirilist materjali kasutada oma edasises teadustöös.

Publikatsioonid

Olga Schihalejev. Väärtuskasvatus õpetajakoolituses. Tartu: Tartu Ülikooli eetika-keskus, Tartu Ülikooli Kirjastus 2011.

Margit Sutrop. Using the Teachers’ Values Game to facilitate teachers’ reflection on their own values, Teacher Advancement Network Journal, Vol 6, No 1 (2014): Special issue 1, pp. 55–63. Available at http://194.81.189.19/ojs/index.php/TEAN/article/viewFile/184/297

Eduko uuringugrandi ettepanekud.pdf

Eduko Väärtuskasvatus õpetajakoolituses tulemuste kokkuvõte.pdf

Eduko uuringugrandi õpetajakoolituse õppekavade analüüsi raport.pdf

Eduko Praktikajuhendajad ja õppejõud_Fookusgrupiintervjuu analüüs.pdf

ÕPILASTE OSKUSTE JA VIGADE DÜNAAMIKA UURIMINE TAGASISIDET JA NÕUANDEID VÕIMALDAVAS ÜLESANNETE LAHENDAMISE KESKKONNAS Study of the dynamics of the skills and mistakes of the pupils in a problem-solving environment, which provides feedback and advice

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Prank, ReinKaastäitjad: Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Matemaatika õpetajaRakendusvaldkond: Põhikooli algebra õpetamine

Lühikokkuvõte

Uurimuse teemaks on õpilaste oskuste ja vigade dünaamika uurimine algebra ülesannete lahendamisel interaktiivses keskkonnas.

Saadi rida tulemusi T-algebra kasutamise kohta konkreetsete teemade õpeta-misel. Tehti ka palju täiendusi ja parandusi ülesannete lahendamise keskkonnas

111

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

T-algebra. Koostati kõiki T-algebra poolt toetatavaid peatükke katvad ülesannete kogud ja juhendmaterjal õpetajatele. Suuri üldistusi meie eksperimendi põhjal teha ei saa. Eksperimendis sõltusid tulemused liiga palju sellest, kuidas õpetaja oskas õpilasi programmiga töötamiseks ette valmistada ja töö ajal toetada.

Publikatsioonid

Prank, R.; Issakova, M.; Lepp, D.; Tõnisson, E.; Vaiksaar, V. (2007). Integrating Rule-based and Input-based Approaches for Better Error Diagnosis in Expression Manipulation Tasks. Shangzhi Li, Dongming Wang, Jing-Zhong Zhang (Toim.).

Symbolic Computation and Education (174–191). Singapore: World Scientific Issa-kova, M. (2007). Solving of linear equations, linear inequalities and systems of linear equations in interactive learning environment. (Doktoritöö, Tartu Ülikool) Tartu: Tartu University Press.

Lepp, M. (2008). How does an intelligent learning environment with novel design affect the students’ learning results? In: Lecture Notes in Computer Science: The 9th International Conference on Intelligent Tutoring Systems; Montreal, Kanada; 23.–27.06.2008. (Toim.) Woolf, B.P.; Aimeur, E.; Nkambou, R.; Lajoie, S..Berlin: Springer-Verlag, 2008, 70–79.

Prank, Rein; Lepp, Dmitri (2010). Tools for Acquiring Data about Student Work in Interactive Learning Environment T-Algebra. In: Lecture Notes in Computer Science: Intelligent Tutoring Systems 2010; Pittsburgh; June 14–18 2010. (Toim.)

Aleven, Vincent; Kay, Judy; Mostow, Jack. Berlin Heidelberg NewYork: Springer, 2010, 396–398.

ÕPIOBJEKTIDE INDIVIDUAALNE KONTEKSTUALISEERIMINE PROBLEEMÜLESANNETE LAHENDAMISEL Individual contextualization of learning objects in problem solving activity

Kestus: 2009 kuni 2012Vastutav täitja: Sarapuu, TagoAsutus: Tartu Ülikool

112

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

ÕPPEKAVA KOGNITIIVSETE JA PRAKTILIS-RAKENDUSLIKE PÄDEVUSTE REALISEERUMINE KOOLIMATEMAATIKAS ÕPETAJATE ARUSAAMADE NING SISERIIKLIKE JA RAHVUSVAHELISTE TASEMEUURINGUTE TAUSTAL Realisation of the cognitive and practical application-oriented competencies in school mathematics against a background of teachers’ views and national and international achievement research findings

Kestus: 2005 kuni 2007Vastutav täitja: Lepmann, TiitAsutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Matemaatikaõpetajad, õpetajakoolituse õppejõud, õppekava koostajadRakendusvaldkond: Matemaatikaülesannete valik, õppetöö kavandamine nii üldhariduskoolis kui ka õpetajakoolituses, õppekava eesmärkide seadmine ja sisu kujundamine

Lühikokkuvõte

Rahvusvaheliste tasemeuuringute tulemuste põhjal on selgitatud Eesti õpilaste ainealaste pädevuste struktuur. Tulemus näitab sihtgrupile meie õpilaste mate-maatikaalaste teadmiste ja oskuste kitsaskohad ja saavutused nii rahvusvahelisel taustal kui ka siseriiklikult erinevate rahvusgruppide võrdluses. Samuti on uuritud õpilaste üldisemate kognitiivsete pädevuste (reprodutseerimine, seostamine ja reflekteerimine ning argumenteerimine) struktuuri matemaatikas. Järeldusena neist uuringutest tuuakse esile kolm olulisemat võimalust õpilaste kognitiivsete pädevuste struktuuri parendamiseks:

1. Senisest enam tuleb koolis anda võimalusi matemaatika rakendamiseks erine-vates elulise kontekstiga situatsioonides.

2. Õpilastele tuleb pakkuda võimalusi ise probleeme näha, neile lahendusi otsida, saadut reflekteerida ja tulemusi teistele esitleda.

3. Riigi vene õppekeelega koolid vajavad nimetatud aspektides erilist tähelepanu.

Kuna matemaatikaõpetuses toimub soovitavate pädevuste kujundamine suures osas ülesannete kaudu, siis uuriti veel õpetajate subjektiivseid teooriaid õpetuses rakendatavate matemaatikaülesannete kohta. Selgus, et sellest aspektist lähtu-valt eristuvad meil suhteliselt reljeefselt kolm matemaatikaõpetajate rühma: aine-õpetaja tüüp (50% küsitletutest), arendaja õpetaja (32%) ja huviärataja õpetaja (18%). Nende rühmade ühiseks oluliseks tunnuseks on, et kõigi rühmade õpeta-jad väärtustavad kõrgelt õpitu omandamisele suunatud ülesandeid. Aineõpetaja paraku aga sellega vaid piirdubki. Väljatöötatud metoodika näitab tunnuseid, mille alusel üks või teine õpetaja mingisse gruppi kuulub. Samas on leitud ka seo-seid õpetaja nimetatud tüpoloogia ja õpetatavat klassi iseloomustavate näitajate vahel.

113

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

Kokkuvõtteks selgus, et

• meie matemaatikaõpetajate subjektiivsed teooriad matemaatikaõpetusest ja ülesannete rollist selles protsessis on üheks olulisemaks õpetuse tulemusi määravaks faktoriks. Paraku on need teooriad veel liiga tugevalt kaldu repro-duktiivsete ja puhtmatemaatiliste pädevuste arendamise suunas;

• need teooriad ei ole muudetamatud. Ehkki teatavat inertsi pakuvad siin õpe-tuse pikaajalised traditsioonid, avaldavad neile ikkagi ühel või teisel moel mõju mitmed faktorid: üldised hariduspoliitilised otsustused, õppekirjandus, õpetaja-koolitus, täiendõpe, õpetatava kontingendi tase jt.

Publikatsioonid

Lepmann, L.; Lepmann, T.; Jukk, H. (2007). Teachers beliefs about the cognitive and application-oriented competencies in schoolmathematics. In: VIII Interna-tional conference TEACHING MATHEMATICS: Retrospective and Perspectives, Proceedings : TEACHING MATHEMATICS: Retrospective and Perspectives; Riga, Latvia; 10-11 May 2007. (Toim.) Andžāns, A.; Bonka, D.; Lāce, G.. Latvijas Univer-sitāte, 2007, 103–108.

Lepmann, T. (2006). Edukus ja suhtumine matemaatikasse TIMSS 2003 andmetel. In: Koolimatemaatika: Vabariiklikud 33. matemaatikaõpetajate päevad. (Toim.) Abel, E.; Lepmann, L. Tartu: Tartu Ülikool, 2006, (33), 45–49.

Lepmann, T. (2006). TIMSS 2003 – Leistungen und die Einstellung zur Mathematik. In: Beiträge zum Mathematikunterricht 2006: 40 Tagung für Didaktik der Mathe-matik; Berlin; 6–10.03.2006. Hildesheim, Berlin: Franzbecker, 2006, 347–350.

Lepmann, T. (2006). Отношение к математике и успехи в этом предмете по данным исследований TIMSS 2003. In: Teaching Mathematics: Retrospektive and Perspectives, 7th International Conference : Teaching Mathematics: Ret-rospektive and Perspectives, 7th International Conference; Tartu; 2006. Tartu: Tartu Ülikool, 2006, 148–153.

Lepmann, L.; Lepmann, T. (2005). Übergang vom intendierten Curriculum zum implementierten Curriculum. In: Beiträge zum Mathematikunterricht 2005. Vort-räge auf der 39. Tagung für Didaktik der Mathematik vom 28.2. bis 4.3.2005 in Bielefeld. Hildesheim: Franzbecker: 2005, 344–347.

Lepmann, T. (2005). Eesti koolimatemaatika rahvusvahelise matemaatika ja loo-dusainete tasemeuuringu TIMSS 2003 tulemuste taustal. In: Koolimatemaatika 32: Vabariiklikud 32. matemaatikaõpetajate päevad. (Toim.) Lepmann, T.; Lepmann, L. Tartu: Tartu Ülikool, 2005, (32), 3–12.

Lepmann, L. (2005). Protsentülesannete käsitlemisest TIMSSi tulemuste taustal. Lepmann, L., Lepmann, T. (Toim.). Koolimatemaatika (25–32). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

114

ÕPE

TAJA

HA

RID

US

JA Õ

PETA

MIN

E. H

IND

AM

INE

ÜLDPÄDEVUSED JA NENDE HINDAMINE General competencies and their assessment

Kestus: 2011 kuni 2014Vastutav täitja: Kikas, EveKaastäitjad: Arro, Grete (Põhitäitja); Aus, Kati (Põhitäitja); Jõgi, Anna-Liisa (Põhitäitja); Kangro, Eva-Maria (Põhitäitja); Malleus, Elina (Põhitäitja); Männamaa, Mairi (Põhitäitja); Ots, Aivar (Põhitäitja); Pulver, Aleksander (Põhitäitja); Soodla, Piret (Põhitäitja); Toomela, Aaro (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Psühholoogia InstituutSihtgrupp: Õpetajad, õpetajate koolitajad, koolipsühholoogid, nende koolitajadRakendusvaldkond: Teadus, haridus

Lühikokkuvõte

Kirjeldatakse üldpädevustele vastavaid õpilaste näitajaid, nende arengut ja (positiivseid ja negatiivseid) eripärasid põhikooli 7.–9. klassis ning koostatakse mõõtvahendid nende hindamiseks eesti ja vene õppekeelega koolis. Koostatakse üldpädevuste kaupa sobivad ja kvaliteetsed mõõtvahendid, nende kasutamise, sh tulemuste skoorimise protseduur, kirjeldatakse pädevuste nende arendamise võimalusi.

Publikatsioonid

Selle projekti tulemustele toetub raamat. Selle I osa on valmis pdf-failina, teist osa kirjutame sel aastal.

Kikas, E., ja Toomela, A. Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpäde-vused ja nende arendamine.

ÕPPIMINE VIRTUAALSES ÕPIKESKKONNAS

116

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

ACTIVITY PATTERNS IN INFORMAL VIRTUAL LEARNING COMMUNITIES

Kestus: 2010 kuni 2012Vastutav täitja: Sousa, SonjaKaastäitjad: Normak, Peeter (Põhitäitja); Normak, Peeter (Juhendaja)Asutus: Tallinna Ülikool, Informaatika InstituutSihtgrupp: Distance teachers and Distance education communityRakendusvaldkond: Computer technology and Education

Publikatsioonid

Sousa, Sonia; Lamas, David (2012). Trust as a leverage for supporting online lear-ning creativity – a Case Study. eLearning Papers, 30, 1–10.

Lorenz, Birgy; Sousa, Sonia; Tomberg, Vladimir (2012). Privacy Awareness of Stu-dents and it impact in online learning participation. OST2012: Open and Social Technologies for Networked Learning, 30. juuli – 3. august 2012, Tallinn:, 2012.

Sousa, Sonia; Lamas, David (2011). Emerging trust patterns in online communi-ties. In: the 4th IEEE International Conference on Cyber, Physical and Social Com-puting: CPSCom 2011: The 4th IEEE International Conference on Cyber, Physical and Social Computing. (Eds.) Feng Xia, Zhikui Chen, Gang Pan, Laurence T. Yang, and Jianhua Ma. IEEE Computer Society, 2011, 313–317.

Sousa, Sonia; Laanpere, Mart; Lamas, David; Tomberg, Vladimir (2011). Inter-relation between Trust and Sharing Attitudes in Distributed Personal Learning Environments: The Case Study of LePress PLE. In: Advances in Web-based Lear-ning: (Eds.)Leung, Howard; Popescu, Elvira; Cao, Yiwei; Lau, Rynson; Nejdl, Wol-fgang. Springer Verlag, 2011, (Lecture Notes in Computer Science), 72–81.

DIGITAALSED ÕPIKESKKONNADKestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Oder, TuuliAsutus: Tallinna Ülikool, KeelekeskusSihtgrupp: Projekti tulemusena sündinud e-õppematerjali saavad oma töös kasutada nii keskharidust andvate õppeasutuste inglise keele õpetajad kui ka kõrgharidust andvate ülikoolide inglise keele õppejõudRakendusvaldkond: Projekti tulemused on rakendatavad hariduse valdkonnas

Lühikokkuvõte

Projektis osalevad Islandi, Soome, Rootsi ja Eesti. Projekti eesmärgiks on koos-tada erinevaid e-õppe materjale kõrg- ja kutsehariduse erinevatele valdkonda-dele. TLÜ keelekeskus tegeleb võõrkeelte õppematerjalide koostamisega. Kesken-dutakse kolmele võõrkeelele: inglise, saksa ja prantsuse keel.

117

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

Publikatsioonid

http://www.tlu.ee/~kivihall/Sustainable%20Development.doc

EUROPEAN THEMATIC NETWORK FOR TEACHING, RESEARCH AND INNOVATIONS IN COMPUTING EDUCATION

Kestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Villems, AnneKaastäitjad: Projekti juht: Ruse Angel Kanchev’i nimeline Ülikool, Bulgaaria; osalejad 69 Euroopa ülikooli, uurimisasutust ja firmat ca 30st riigist.Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Ülikoolid, kellel olemas arvutiteaduse, informaatika või infotehnoloogia õppekavad, firmad, kes nende õppekavade lõpetajaid tööle ootavad. Kõrgkoolide IT erialade õppejõud ja programmijuhid, IT firmad.Rakendusvaldkond: Ülikoolide ja firmade koostöö, IT õppekavade mitmete aspektide (bakalaureus, magister, doktor) võrdlemine, uued innovaatilised meetodid e-õppes ja m-õppes jne. IKT erialade õppeprogrammide ja õppemeetodite arendus, ülikoolide koostöö firmadega.

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks oli arvutiala hariduse, uuringute ja innovatsiooni analüüs. Projektis osalesid ca 30 riigi 69 asutust: ülikoolid, uurimiskeskused ja mõned IT firmad. Võrreldi osalevate maade arvutiala bakalaureuse-, magistri- ja doktori-taseme õppekavasid, eesmärgiga vastastikuse kogemuse baasil neid uuendada. Projekti raames organiseeriti kolm rahvusvahelist konverentsi koodnimetuse all ComSysTech (Computer Systems and Technologies, 2009, 2010 ja 2011, kõik toimusid Bulgaarias) ja kolm konverentsi koodnimetusega e-Learning (toimusid Berliinis, Riias ja Bukarestis). Igal konverentsil peeti 50-100 ettekannet, anti välja parima artikli preemiad ja publitseeriti konverentsikogumikud nii paberil kui ka elektroonselt. Kõikide konverentside kogumikud on elektroonselt kättesaada-vad projekti veebilehelt http://trice.ecs.uni-ruse.bg. Sealt peaks leidma ka kõik projekti aruanded, aga kuna projekti lõpust on möödas juba üle kolme ja poole aasta, siis kõik lingid momendil enam ei tööta.

Selle väga laiahaardelise projekti tulemused on nii mitmetahulised, et neid on võimatu poolel leheküljel kokku võtta. Neist annavad hea pildi kuue rahvusvahe-lise konverentsi elektroonsed Publikatsioonid

Publikatsioonid:

CompSysTech’11 Proceedings – ACM ICPS Vol. 578 http://dl.acm.org/citation.cfm?id=2023607

Final project meeting and e-Learning’11

CompSysTech’ 10 Proceedings – ACM ICPS Vol. 471 http://dl.acm.org/citation.cfm?id=1839379&preflayout=flat

118

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

Proceedings of the International Conference „e-Learning and the Knowledge Society http://stpk.cs.rtu.lv/educationconference/read_write/file/Proceedings_con-tent.pdf

CompSysTech’09 & e-Learning’09 Conference proceedings http://www.compsys-tech.org/index.php?cmd=dPage&pid=cpr09

International conference „e-Learning 2009“, Berlin http://www.elearningconf09.comhard.eu/Files/e-LEARNING_09.pdf

Projekti jooksul korraldati kolm rahvusvahelist konverentsi CompSysTech’09, ’10 ja ’11 Bulgaarias ja kolm konverentsi e-Learning’09 (Berliin, Saksamaa), e-Le-arning’10 (Riia, Läti) ja e-Learning’11 (Bukarest, Rumeenia). Kõigi konverentside publikatsioonid, igas 50–100 artiklit, on veebis kättesaadavad projekti kodulehelt aadressilt http://trice.ecs.uni-ruse.bg

EUSTD-WEB: EUROPEAN TEACHERS PROFESSIONAL DEVELOPMENT FOR SCIENCE TEACHING IN A WEB-BASED ENVIRONMENT

Kestus: 2006 kuni 2009Vastutav täitja: Rannikmäe, MiiaAsutus: Tartu Ülikool

GO-LAB — ÜLEMAAILMSED INTERNETIPÕHISED UURIMUSLIKU ÕPPE LABORATOORIUMID LOODUSTEADUSTE ÕPPIMISEKS KOOLIS Go-Lab — Global Online Science Labs for Inquiry Learning at School

Kestus: 2012 kuni 2016Vastutav täitja: Pedaste, MargusKaastäitjad: Leo Siiman, Kaido Reivelt, Mario Mäeots, Urmas Heinaste, Külli Kori, Maarika MuugaAsutus: Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, haridusteaduste instituutSihtgrupp: Haridusteadlased, õpetajakoolitajad, õpetajadRakendusvaldkond: Loodusteaduslik haridus, haridustehnoloogia

Lühikokkuvõte

Go-Lab projekti eesmärgiks on luua keskkond kaugjuhitavate laborite, nende andmebaaside ja virtuaalsete (internetipõhiste) laborite laialdaseks kasutamiseks hariduses. Selleks pakutakse võimalusi loodusteaduste õppimiseks uurimuslikul viisil, mis toetab sügavate teadmiste omandamist ja uurimuslike oskuste arengut ning suunab õppijaid valima (loodus)teadustega seotud karjääri. Go-Lab keskkond võimaldab õppijatel (10–18aastased) viia läbi teaduslikke eksperimente persona-

119

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

liseeritud keskkonnas. Go-Lab õpikeskkond on struktureeritud vastavalt projektis väljatöötatud uurimusliku õppe tsüklile. Selles on eristatud viis üldist etappi: suu-naseadmine, hüpoteeside sõnastamine, uurimine, järeldamine ja arutelu. Hüpo-teeside sõnastamisel eristatakse detailsemal tasandil küsimist (uurimisküsimuste sõnastamine) ja hüpoteeside püstitamist. Uurimisetapil on võimalik katsetamine (tuginevalt laiematele küsimustele) või eksperimenteerimine (vastavalt konkreet-sematele hüpoteesidele), millele järgneb andmete tõlgendamine. Arutelu etapp jaguneb reflekteerimiseks ja suhtlemiseks. Kui ülejäänud etapid on reastatavad, siis arutelu seostub kõigi etappidega paralleelselt.

Õpetajatele pakub Go-Lab veebipõhise võimaluse kasutada kauglaboreid, vir-tuaallaboreid või reaalsetele andmetele tuginevaid andmebaase läbi uurimusliku lähenemise loodusteaduste õppimisel. Lisaks sellele toetavad Go-Lab keskkonnas õppijat õpianalüütikale tuginevad pedagoogilised agendid.

Projekti materjalid on leitavad aadressilt http://www.go-lab-project.eu/ ning pro-jektis kasutatavad laborid, õppimist toetavad töövahendid ning neid ühendavad õpiruumid aadressilt http://www.golabz.eu. Projekti materjalide esimesed katsetu-sed on planeeritud teha sügisel 2014.

Publikatsioonid

Gillet, D., de Jong, T., Sotirou, S., & Salzmann, C. (2013). Personalised Learning Spaces and Federated Online Labs for STEM Education at School: Supporting Teacher Communities and Inquiry Learning. In: Proceedings of the 4th IEEE Global Engineering Education Conference (EDUCON), p. 769–773. Publication Publisher: IEEE, Berlin, Germany, 2013 – See more at: http://www.go-lab-project.eu/publica-tions#sthash.tlnXj7qM.dpuf

HAJUTATUD ARHITEKTUURIGA E-ÕPPE KESKKONNAD, NENDE KOOSTALITLUS JA RAKENDUSMUDELID E-learning systems with distributed architecture, their interoperability and models of application

Kestus: 2008 kuni 2013Vastutav täitja: Normak, PeeterKaastäitjad: Eisenschmidt, Eve (Põhitäitja); Kaipainen, Mauri Ylermi (Põhitäitja); Kikkas, Kaido (Põhitäitja); Laanpere, Mart (Põhitäitja); Ley, Tobias (Põhitäitja); Niglas, Katrin (Põhitäitja); Pata, Kai (Põhitäitja); Põldoja, Hans (Põhitäitja); Virkus, Sirje (Põhitäitja); Väljataga, Terje (Põhitäitja); Kalde, Kätlin (Täitja); Lilleorg, Aali (Täitja); Lorenz, Birgy (Täitja); Läheb, Reelyka (Täitja); Tambaum, Tiina (Täitja); Tammets, Kairit (Täitja); Tomberg, Vladimir (Täitja); Tähis, Heiki (Täitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Informaatika InstituutSihtgrupp: e-õppe keskkonna arendaja, haridustehnoloog, pedagoogRakendusvaldkond: Teadus, haridus

120

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgiks on töötada välja enesejuhitavat õppimist toetav integreeritud õpiprotsessi ja õpikeskkonna disaini kontseptsioon ja rakendusmudelid hajutatud e-õppe keskkondades õppimiseks, mis arvestaks Web 2.0 tarkvara tehnoloogilisi võimalusi (st erinevaid teenuseid realiseerivate koostoimeliste moodulite raken-damist).

Uurimismetoodika lähtub arendusuuringute põhimõtetest, milles olulisematena võiks välja tuua järgmiseid: õpikeskkondade ja õpiteooriate läbipõimunud aren-damine; disaini, arendamise ja analüüsi korduvad tsüklid; teooriate loomine, mis toetavad tulemuste rakendamist praktikas; autentne disain. Uuringu disaini on lõimitud ka tegevusuuringute metoodikaid. Uuring tervikuna koosneb kolmest tsüklist: 1) Pedagoogilise mustrikeele väljatöötamine; 2) Integreeritud õpiprot-sessi ja õpikeskkonna disaini pedagoogilise kontseptsiooni loomine; 3) Hajutatud arhitektuuriga e-õppe keskkonna rakendusmudelite ja prototüüpide loomine.

Publikatsioonid

Normak, P., Pata, K., Kaipainen, M. (2012). An Ecological Approach to Learning Dynamics. Journal of Educational Technology & Society, 15(3), 262–274.

Tammets, Kairit; Pata, Kai; Laanpere, Mart (2012). Implementing A Technolo-gy-Supported Model for Cross-Organisational Learning and Knowledge Building for Teachers. European Journal of Teacher Education, 35, 57–75.25.

Väljataga, Terje; Põldoja, Hans; Laanpere, Mart (2011). Open Online Courses: Res-ponding to Design Challenges. H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, H. Vuojärvi (Toim.). Social Media in the Middle of Nowhere (68–75). Rovaniemi: University of Lapland.

Laanpere, M., Pata, K., Normak, P., Põldoja, H. (2012). Pedagogy-Driven Design of Digital Learning Ecosystems: The Case Study of Dippler. Lecture Notes in Compu-ter Science, Vol. 7558, 307–317.

INQUIRY LEARNING IN VIRTUAL LEARNING ENVIRONMENTS: A COMPARATIVE STUDY BETWEEN ESTONIAN AND FRENCH LEARNERS

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Castéra, JérémyAsutus: Tartu Ülikool

121

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

INTELLEO Kestus: 2009 kuni 2012Vastutav täitja: Pata, KaiKaastäitjad: Laanpere, Mart (Põhitäitja); Lamas, David Ribeiro (Põhitäitja); Põldoja, Hans (Põhitäitja); Tammets, Kairit (Põhitäitja); Tomberg, Vladimir (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Informaatika InstituutSihtgrupp: Õpetaja, õppejõud, ametnikRakendusvaldkond: Teadus, majandus (tööpaigas õppimine), hariduspoliitika (akrediteerimise, õpetaja elukestva hariduse korraldamine)

Lühikokkuvõte

Projektis IntelLEO loodi haridustehnoloogilised lahendused teadmushalduse ja õppimise toetamiseks ülikooli ja ettevõtte koostöös, mida katsetati ka Eesti õpe-tajate ja ülikooli partnerluse kontekstis (akrediteerimise stsenaarium).

Arendati välja kollaboratiivse õppimise ja teadmushalduse semantiliste tehnoloo-giate ning teenuste prototüübid, mis toetavad sotsiaalset interaktsiooni, õppema-terjalide leidmist ja jagamist, õpi- ja töörühmade loomist ja valimist ning organi-satsiooni ja indiviidi õpieesmärkide ühtlustamist.

Projekti tulemid on olnud aluseks eDidaktikumi http://edidaktikum.ee/ õpikesk-konna loomisel, mis toetab ülikooli ka töötavate õpetajate professionaalse õpiko-gukonna loomist.

Loe lähemalt: Tammets, K. (2011). Õpetaja professionaalne areng laiendatud kogukonnas. Haridus, 4, 48–54. URL: www.digar.ee/arhiiv/et/download/544640

Tammets, K. (2012). Õppimise ja teadmusloome mudel õpetaja professionaalses arengus. eUudiskiri. URL: http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=3122

Publikatsioonid

Tammets, K; Pata, K; Laanpere, M. (2013). Promoting Teachers’ Learning and Knowledge-building in the Socio-technical System. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 1–14. [ilmumas]

Tammets, K; Pata, K. (2012). The model for implementing learning and knowledge building in the extended professional community: A case study of teachers’ accreditation. Systems Research and

Behavioral Sciences, 0–22. [ilmumas]

Tammets, K.; Pata, K.; Laanpere, M. (2011). Implementing A Technology-Suppor-ted Model for Cross-Organisational Learning and Knowledge Building for Teachers. European Journal of Teacher Education, 35, 57–75.

Siadaty, M., Gašević, D., Jovanović, J., Pata, K. Milikić, N., Holocher-Ertl, T., et al. (2012). Self-regulated Workplace Learning: A pedagogical framework and Seman-tic Web-based environment. Journal of Educational Technology and Society, 4, 75–88.

122

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

Holocher-Ertl, T., Fabian, C.M., Siadaty, M., Jovanovic, J., Pata, K., Gasevic, D. (2011). Self-regulated Learners and Collaboration: How Innovative Tools Can Add-ress the Motivation to Learn at the Workplace? Carlos Delgado Kloos, Denis Gil-let, Raquel M. Crespo García, Fridolin Wild and Martin Wolpers (Toim.). TOWARDS UBIQUITOUS LEARNING (506–511). Springer Verlag.

Tammets, K., Pata, K., Laanpere, M., Tomberg V., Gaševic, D., Siadaty, M. (2011). Designing the Competence-driven Teacher Accreditation. Rynson Lau & Wolfgang Nejdl (Toim.). Advances in Web-based Learning (132–141). Springer Verlag.

Tammets, K., Pata, K. Laanpere, M. (2011). A scenario for portfolio-based accre-ditation of teachers’ competences in Estonian context. Proceedings of the 3rd international Conference on Computer Supported Education (CSEDU). (280–289). SciTePress.

KEYTOLIFE: INTERAKTIIVSED ELEKTROONILISED TÖÖVAHENDID ELURIKKUSE ÕPPIMISEKS JA ÕPETAMISEKS KeyToLife: interactive e-tools for learning and teaching biodiversity

Kestus: 2007 kuni 2010Vastutav täitja: Randlane, TiinaAsutus: Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste InstituutSihtgrupp: Õpetaja, õppejõud, huvihariduse ringijuhtRakendusvaldkond: Koolihariduse ja huvihariduse valdkonnas

Lühikokkuvõte

Rahvusvahelise projekti eesmärk oli elurikkuse teadvustamine ja tutvustamine erinevatel õpitasemetel praktilise ja köitva tegevuse – liikide määramise kaudu. Projekti tulemusena valmis sadu interaktiivseid digitaalseid määrajaid – erineva taseme ja liikide arvuga, erinevate riikide ja organismirühmade kohta ning erine-vates keeltes. Valminud digitaalsed määrajad on kasutatavad erinevates keskkon-dades (internetiühendusega ja ilma selleta arvutites, nutitelefonides, tahvelarvu-tites, raamatuna või failide väljatrükina) ja neid on spetsiaalse toimetamistööriista (OpenKeyEditor) abil võimalik kohandada vastavalt vajadustele, näiteks vähen-dada määramistabelites liikide arvu, lihtsustada keelt, selgitada kasutatud termi-neid jne.

Eesti jaoks on kõnesolevatest digitaalsetest määrajatest olulisemad kaks: Eesti eFloora ja Eesti epifüütsete suursamblike määraja. eFloora sisaldab ligi 1100 tai-meliiki Eestis registreeritud enam kui 1500 liigist. Puude ja põõsaste osas käsitle-takse kodumaiste ja naturaliseerunud liikide kõrval ka parkides ja aedades sage-damini kasvatatavaid võõrpuuliike. Digitaalne töövahend koosneb interaktiivsest baasmäärajast ja liikide infolehtedest. Määraja on dihhotoomne, st esitatakse väide ja vastuväide, millede vahel tuleb valida; määraja kasutamist hõlbustavad igat väidet illustreerivad arvukad pildid. Liikide infolehed pakuvad 1100 liigi kohta

123

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

lühikirjelduse, andmeid leviku, ökoloogia ja looduskaitselise seisundi kohta, Eesti levikukaardi ning hulgaliselt värvipilte. Teine töövahend, „Eesti epifüütsed suur-samblikud“ on oma ülesehituselt eelmisega sarnane, sisaldades puudel kasva-vate suursamblike (115 liiki) baasmäärajat ja liikide lehti; on saadaval eesti, vene ja inglise keeles.

Arvame, et saadud tulemused on rakendatavad koolihariduses (eelkõige bioloogia erikallakuga koolides, aga ka vahendina uurimustööde tegemisel) ja huvihariduse valdkonnas. Senine tagasiside õpetajatelt on olnud positiivne.

Publikatsioonid

Randlane, T.; Leht, M.; Saag, A. (2010). The Estonian eFlora. In: Nimis, P. L.; Vig-nes Lebbe, R. (eds). Tools for Identifying Biodiversity: Progress and Problems, 189–193. Paris.; Randlane, T.; Saag, A.; Martellos, S.; Nimis, P. L. (2010). Compu-ter-aided, interactive keys to lichens in the EU project KeyToNature, and related resources. Bibliotheca Lichenologica, 105, 37–42.;

Saag, A.; Randlane, T.; Leht, M. (2010). Keys to plants and lichens on smartpho-nes: Estonian examples. In: Nimis, P. L.; Vignes Lebbe, R. (eds). Tools for Iden-tifying Biodiversity: Progress and Problems, 195–199. Paris.

THE ROLE OF SEEKING CHANCES IN DIGITAL LEARNING ECOSYSTEMSVõimaluste leidmine digitaalses õpiökosüsteemis

Kestus: 2011 kuni 2014Vastutav täitja: Bardone, EmanueleKaastäitjad: Normak, Peeter (Juhendaja)Asutus: Tallinna Ülikool, Informaatika InstituutSihtgrupp: Õpetajad, õppejõud, täiskasvanud õppijadRakendusvaldkond: Haridus

Lühikokkuvõte

Uuringus rakendatakse digitaalselt avardatud õpikeskkonnas (st õpikeskkonnas, mis koosneb nii füüsilise kui ka virtuaalse õpiruumi elementidest) õppimisel või-maluste otsingute ideed. See idee seondub probleemiga, kuidas õppurid kui tun-netuslikud agendid teevad otsustusi ja lahendavad probleeme olukorras, milles on oluline arvestada tulevikuväljavaateid, kuid mida samas ei ole võimalik ette näha. Uuringud on keskendunud digitaalselt avardatud õpikeskkonnas toimuvate õpingute uurimisele, mis tuginevad juhuslikult kujunevatel õpiteedel.

124

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

Publikatsioonid

K. Pata, E. Bardone (2014), Distributed cognition at MOOC ecosystems. In: The HCI International 2014 Conference Proceedings, Springer.

E. Bardone (2013), Sharing Tacit Knowns via Chance-Seeking. The International Journal of Knowledge and Systems Science, 4(3): 39–55.

D. Secchi, E. Bardone (2013), Socially Distributed Cognition and Intra-Organiza-tional Bandwagon: Theoretical Framework, Model, and Simulation, International Journal of Organization Theory and Behavior, 16(4), 521–572.

E. Bardone and I. Shmorgun (2013), Ecologies of Creativity. Multitouch Smartpho-nes As a Case in Point, Mind and Society, 12(1), 125–135.

E. Bardone (2012), Silent Knowns, Bricolage, and Chance-Seeking, in Abe and Ohsawa (eds), Proceedings of the 1st European Workshop on Chance Discovery and Data Synthesis in ECAI 2012.

E. Bardone (2012), Not by Luck Alone: The Importance of Chance-Seeking and Silent Knowledge in Abductive Cognition, in L. Magnani and P.Li (eds), Philosophy and Cognitive Science. Western & Eastern Studies Proceedings of the PCS2011 International Conference, Springer, Berlin/Heidelberg.

E. Bardone and L. Magnani (2012), Turning Down a Chance: An Argument From Simplicity, in Y. Ohsawa and A. Abe (eds), Advances in Chance Discovery, Sprin-ger, Berlin/Heidelberg.

E. Bardone (2011), Unintended Affordances as Violent Mediators. Maladaptive affects of Technologically Enriched Cognitive Niches, International Journal of Tech-noethics, 2(4), 37–52.

PÕHJAMAADE UURIMISVÕRGUSTIK. KONTEKSTIDE ÜLENE ÕPPIMINE Nordic Research Network on Learning Across Contexts (NordLAC)

Kestus: 2011 kuni 2014Vastutav täitja: Pruulmann-Vengerfeldt, PilleKaastäitjad: Luik, Piret; Runnel, Pille; Kareseva, Agnese; Lotina, Linda; varem ka Tatsi, Taavi; Lepik, Krista Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Akadeemiline võrgustik, doktorandidRakendusvaldkond: Koolivälise õppimise teemadest huvitatud

125

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

Lühikokkuvõte

Võrgustiku eesmärk on koondada doktorante ja juhendajaid Põhjamaadest, kes tegelevad õppimisega laiemalt kui vaid koolikeskkonnas. Projekti Eesti meeskond on panustanud aruteludega digitaalses keskkonnas ja muuseumikeskkonnas õppi-misega.

Publikatsioonid

Hetkel puuduvad, plaanitud 2015. aastaks.

S-TEAM (SCIENCE TEACHER EDUCATION ADVANCED METHODS)Kestus: 2009 kuni 2012Vastutav täitja: Pata, KaiKaastäitjad: Laanpere, Mart (Põhitäitja); Põldoja, Hans (Põhitäitja); Sousa, Sonja (Põhitäitja)Asutus: Tallinna Ülikool, Informaatika InstituutSihtgrupp: Ametnik, õppekava arendajaRakendusvaldkond: Hariduspoliitika

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärgid on 1) tõsta Euroopa õpilaste motivatsiooni ja suhtumist loo-dusteaduste õppimisse, 2) tõsta õpetajate soovi kasutada uurimusliku õppe ning teisi efektiivseid loodusteaduste õpetamise meetodeid, 3) toetada õpetajaid vas-tavasisuliste koolitustega ja võimaldada neile juurdepääs innovaatiliste meetodi-tele ja uuringutest saadud teadmistele.

Projekti materjale saab leida PISCES ja ARIES professionaalse arengu kursuste materjalide hulgast: http://s-teamproject.eu/s-team

Publikatsioonid

Stadler, M. Jorde, D. (2012) Improving Science Education Through European Models of Sustainable Teacher Professional Development.Science Education Rese-arch and Practice in Europe Cultural Perpectives in Science Education Volume 5, 2012, pp 375–393.

VEEBIPÕHISE UURIMUSLIKU ÕPPE ADAPTEERITAVA TOETUSSÜSTEEMI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED The design principles of adapted support system for web-based inquiry learning

Kestus: 2008 kuni 2011Vastutav täitja: Pedaste, Margus

126

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

Kaastäitjad: Sarapuu, Tago; Mäeots, Mario; Täär, Ave; Murumägi, Iris; Tärgla, Marlen; Müür, Teele; Kalda, Kadri; Rüütel, Tõnis; Pork, Age; Runnel, Maria Isabel; Altin, Heilo Asutus: Tartu ÜlikoolSihtgrupp: Haridusteadlased, õpetajakoolitajad, õpetajadRakendusvaldkond: Loodusteaduslik haridus, haridustehnoloogia

Lühikokkuvõte

Uurimise tulemusel töötati välja teoreetilised alused veebipõhise uurimusliku õpikeskkonna koostamiseks ja eelkõige selle kasutamise tulemuslikkust suuren-davate toetuselementide arendamiseks. Leiti, et õpikeskkonna tulemuslikkus sõltub õpikeskkonna, õppeülesannete ja õppijate tunnustest, mida peab arves-tama igasse õpikeskkonda disainitud toetussüsteem. Õpikeskkonna arendamisel on oluline tagada ülesannete ja õppijate tunnustest lähtuvate kognitiivsete ja metakognitiivsete toetuselementide pakkumine. Õppeülesannete puhul on oluline reastada need õppijate algtasemest lähtudes, kuid tagada piisav toetus ka iga ülesande teatud etappidel. Nii on uurimuslike ülesannete puhul oluline metakog-nitiivne toetus probleemi sõnastamise, uuringu kavandamise ning tulemuste ana-lüüsi ja tõlgendamise etapil, kuid kognitiivne toetus üksnes analüüsil ja tõlgenda-misel. Toetuselementide disainimisel leiti, et kõige tulemuslikum on refleksiooni kaudu toetada õpilaste regulatiivsete protsesside arengut, mis avaldavad olulist mõju transformatiivsetele protsessidele ja seeläbi uurimuslike oskuste arengule.

Uuringu tulemusel arendati välja ka õpikeskkond „Noor teadlane“ (http://bio.edu.ee/teadlane/), mis on rakendatav kõigis üldhariduskoolides loodusteaduste õppi-miseks, tuginedes uurimuslikule õppele ja arvestades uurimisgrandi tulemusel avastatud tegureid, mis mõjutavad uurimusliku õppe tulemuslikkust. Õpikesk-kond „Noor teadlane“ on suunatud eelkõige 6.–9. klassi õpilastele bioloogia ja loodusõpetuse ainekavale vastavate teemade õppimiseks. Õpikeskkonnas on viis kompleksset probleemülesannet, milles otsitakse vastuseid küsimustele: miks ei õnnestu püüda kukkuvat keha, miks muutuvad meie pulss ja hingamissagedus, miks lihased väsivad erinevalt, miks kogunevad liigsed kilogrammid ning miks organism eritab vett. Osade ülesannete puhul tuleb õpilastel probleemi lahen-damiseks läbi viia reaalne eksperiment ja mõnede puhul virtuaalne. Õpikesk-konna ülesanded on ülesehitatud lähtuvalt uurimusliku õppe etappidest, milles õpilased määratlevad esmalt probleemi, seejärel sõnastavad uurimisküsimuse ja hüpoteesi, planeerivad katse ja viivad selle läbi, analüüsivad katsetulemusi ning teevad selle põhjal järeldused. Transformatiivsete ja regulatiivsete uurimuslike oskuste arendamiseks on õpikeskkonnas välja arendatud erinevad toetusele-mendid: 1) suuniseid konkreetse uurimusliku etapi tulemuslikumaks läbimiseks, 2) tagasiside tehtud valikute või vastuste kohta, 3) ülevaade uurimusliku õppe etappidest ja läbitud etappide põhitulemustest, 4) tehniline abi, 5) videotoetus, 6) virtuaalmudelite mudeliga töötamiseks.

127

ÕPP

IMIN

E V

IRT

UA

ALS

ES

ÕPI

KE

SKK

ON

NA

S

Publikatsioonid

Pedaste, M.; Sarapuu, T. (2012). Design Principles for Support in Developing Stu-dents’ Transformative Inquiry Skills in Web-based Learning Environments. Inter-active Learning Environments, 1–17.

Pedaste, M.; Mäeots, M.; Leijen, Ä.; Sarapuu, T. (2012). Improving Students’ Inquiry Skills through Reflection and Self-Regulation Scaffolds. Technology, Inst-ruction, Cognition and Learning, 9(1–2), 81–95.

Mäeots, M.; Pedaste, M.; Sarapuu, T. (2011). Interactions between inquiry proces-ses in a web-based learning environment. In: Proceedings of the 2011 11th IEEE International Conference on Advanced Learning Technologies: 11th IEEE Inter-national Conference on Advanced Learning Technologies, Athens, Georgia, USA, 6.–8. juuli, 2011. IEEE Computer Society, 2011, 331–335.

Mäeots, M.; Pedaste, M.; Sarapuu, T. (2009). Developing students’ transformative and regulative inquiry skills in a computer-based simulation. In: Proceedings of the IASTED International Conference on Web-based Education: The Eighth IASTED International Conference on Web-based Education; Phuket, Thailand; 16–18 March 2009. (Toim.) V. Uskov. ACTA Press, 2009, 60–65.

Mäeots, M.; Pedaste, M.; Sarapuu, T. (2008). Transforming Students’ Inquiry Skills with Computer-based Simulations. In: Proceedings of the 8th IEEE International Conference on Advanced Learning Technologies: International Conference on Advanced Learning Technologies; Santander, Spain; 1–5 July 2008. , 2008, 938–942.

Pedaste, M; Sarapuu, T. (2009). The factors affecting multimedia-based inquiry. Hin, L.T.W.; Subramaniam, R. (Toim.). Handbook of Research in New Media Lite-racy at K-12 Level: Issues and Challenges (270–284). Ney York, London: IGI Global

Mäeots, M.; Pedaste, M. (2009). Uurimuslike oskuste arendamine õpikeskkonnas “Noor teadlane”. LoTe. Ajakiri loodusteaduste õpetajatele., 3/4, 4–6.

ÜHISLOOME TOETAMINE TEHNOLOOGIATEGA – COCREAT Enabling Creative Collaboration through Supportive Technologies

Kestus: 2010 kuni 2013Vastutav täitja: Lamas, David RibeiroAsutus: Tallinna Ülikool, Informaatika Instituut

Lühikokkuvõte

Projekti lõpptulemusena uuritakse ja töötatakse välja uued lahendused ühisloome tutvustamiseks läbi innovaatiliste õpimudelite, mis toetuvad sotsiaalmeediale ja mobiilsetele tehnoloogiatele. Põhieesmärgiks on arendada ja hinnata koostööl põhinevaid võimalusi erinevas eas õppijatele, populariseerimaks ühisloomet.