Kadrian Hiie

Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduste Instituut

Kadrian Hiie

SAKSAMAA JA AUSTRIAReferaat

Tallinn 2014

Kadrian Hiie

SisukordSISSEJUHATUS....................................................................................................................................... 4

1 SAKSAMAA...................................................................................................................................... 5

1.1 ASEND...........................................................................................................................................................5

1.2 RIIK................................................................................................................................................................6

1.2.1 Nimi......................................................................................................................................................... 6

1.2.2 Haldusjaotus........................................................................................................................................ 6

1.3 RAHVASTIK...................................................................................................................................................7

1.3.1 Linnad.................................................................................................................................................... 7

1.4 MAJANDUS....................................................................................................................................................8

1.4.1 Eksport................................................................................................................................................... 8

1.4.2 Import..................................................................................................................................................... 9

1.4.3 Energiamajandus.............................................................................................................................. 9

1.4.4 Tööstus................................................................................................................................................ 10

1.5 LOODUS......................................................................................................................................................10

1.5.1 Kliima................................................................................................................................................... 10

1.6 VEESTIK......................................................................................................................................................11

1.6.1 Maastik................................................................................................................................................ 11

1.6.2 Maakasutus....................................................................................................................................... 11

1.6.3 Loomad............................................................................................................................................... 11

1.6.4 Taimestik............................................................................................................................................ 12

1.6.5 Veekogud............................................................................................................................................ 12

1.6.6 Religioon ja maailmavaated......................................................................................................13

1.6.7 Rahvastik numbrites ja paiknemine.......................................................................................13

1.7 KULTUUR....................................................................................................................................................14

1.8 AJALUGU.....................................................................................................................................................14

2 AUSTRIA....................................................................................................................................... 22

2.1 LIIDUMAAD................................................................................................................................................22

2.2 SUUREMAD LINNAD..................................................................................................................................22

2.3 MAJANDUS.................................................................................................................................................23

2.3.1 Väliskaubandus............................................................................................................................... 24

2.3.2 Tööjõud ja tööhõive....................................................................................................................... 24

2.3.3 Börsid................................................................................................................................................... 25

2.3.4 Põllumajandus................................................................................................................................. 25

2.3.5 Metsamajandus............................................................................................................................... 25

2.3.6 Mäetööstus......................................................................................................................................... 26

2.3.7 Töötlev tööstus................................................................................................................................. 26

2.3.8 Teenindus........................................................................................................................................... 26

2.4 AJALUGU.....................................................................................................................................................27

KOKKUVÕTE....................................................................................................................................... 28

KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 29

SissejuhatusKäesoleva referaadi tegemise eesmärgiks oli kinnistada praktikatundides õpitud

MS Word programmi kasutamise võimalusi, et teha enda elu lihtsamaks, kiiremaks

ja mugavamas. Teha kindlaks, et tulevikus selle programmiga tööd tehes teeks

seda efektiivselt ja õigesti.

4

1 SaksamaaSaksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-

Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa,

Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri

Põhjameri ja Läänemeri (vt Joonis 1).

Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja

föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas.

Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse

demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja

sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest

liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine

riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu,

NATO ja G8 liikmesriik.

1.1 Asend

Joonis 1 Saksamaa asend 1

Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″

ja 15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67

km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km,

ilma piirita üle Bodensee), lõunas Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga,

kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes

Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). 1http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9c/Germany_in_European_Union.svg/300px-Germany_in_European_Union.svg.png

5

Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku

riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest.

1.2 Riik

1.2.1Nimi

1949. aastast on riigi ametlik nimi Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles

Saksamaa Liitvabariik (kuni 1983. aastani Saksa Föderatiivne Vabariik).

1.2.2Haldusjaotus

Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)):

Alam-Saksi (Niedersachsen) – Pealinn: Hannover

Baden-Württemberg – Pealinn: Stuttgart

Baieri (Bayern) – Pealinn: München

Berliin (Berlin)

Brandenburg – Pealinn: Potsdam

Bremen

Hamburg

Hessen – Pealinn: Wiesbaden

Mecklenburg-Vorpommern – Pealinn: Schwerin

Nordrhein-Westfalen – Pealinn: Düsseldorf

Rheinland-Pfalz – Pealinn: Mainz

Saarimaa (Saarland) – Pealinn: Saarbrücken

Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) – Pealinn: Magdeburg

Saksimaa (Sachsen) – Pealinn: Dresden

Schleswig-Holstein – Pealinn: Kiel

Tüüringi (Thüringen) – Pealinn: Erfurt

1.3 RahvastikOma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa

Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal.

Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.

6

Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000

inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad.

91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti

Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku.

Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011.

1.3.1Linnad

Saksamaa suurimad linnad on Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja

Stuttgart. Suurim liitlinn on Reini – Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest.

Koht Linn Liidumaa Elanike arv

1 Berliin Berliin 3 439 100

2 Hamburg Hamburg 1 769 117

3 München Baieri 1 330 440

4 Köln Nordrhein-Westfalen 1 000 660

5 Frankfurt am Main Hessen 671 927

6 Stuttgart Baden-Württemberg 600 068

7 Düsseldorf Nordrhein-Westfalen 586 217

8 Dortmund Nordrhein-Westfalen 581 308

9 Essen Nordrhein-Westfalen 576 259

10 Bremen Bremen 547 685

11 Hannover Alam-Saksi 520 966

12 Leipzig Saksimaa 518 862

13 Dresden Saksimaa 517 052

14 Nürnberg Baieri 503 673

7

15 Duisburg Nordrhein-Westfalen 491 931

1.4 MajandusEurotsooni liikmesriigid (tumesinisega)

Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Saksamaad

hinnati samal aastal Hiina järel maailmas teiseks suurimaks eksportijaksja teiseks

suurimaks importijaks USA järel.

Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja saksa marga.

Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa Tööhõiveameti

järgi 10,8%).

SKP jaotumine sektoritesse Tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor Osakaal Sektor Osakaal

Põllumajandus 0,9% Põllumajandus 2,4%

Tööstus 26,8% Tööstus 29,7%

Teenindus 72,3% Teenindus 67,8%

1.4.1Eksport

Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on

masinad ja varuosad

sõidukid

kemikaalid

metallid

toidukaubad

tekstiilid

8

Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, Ameerika

Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%,

Hiina 4,5%, Šveits 4,4% (2009).

1.4.2Import

Saksamaa põhilised impordiartiklid on

masinad

sõidukid

kemikaalid

toidukaubad

tekstiilid

metallid

Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland 12,71%, Prantsusmaa 8,3%,

Belgia 7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria 4,55%,

Ameerika Ühendriigid 4,25%, Šveits 4,07% (2009).

1.4.3Energiamajandus

Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi (kWh)

elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004.

aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11%

tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub

rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi

mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja

Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein,

Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma

mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik

potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud,

siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal

kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma

suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2021 on otsustatud kõik

Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev

energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi

9

suurejooneline eesmärk: tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50%

peale.

1.4.4Tööstus

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud.

Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja

tsinki. Saksamaal esineb nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad

tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe

tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund.

Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega, mis on väga

kõrgelt hinnatud üle terve maailma – Volkswagen ja Daimler AG on ühed suurimad

autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi

10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel (tänud

suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma

juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa

suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale.

Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama

tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud

brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas).

Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks

vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.

1.5 Loodus

1.5.1Kliima

Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga

pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi.

Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm.

1.6 VeestikNiiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad

tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud

palju kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised.

10

1.6.1Maastik

Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja

soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis

kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.

Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba

vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja

põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi

kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja

jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon.

Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede

ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid

erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest.

Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust

selle idanõlvadel.

1.6.2Maakasutus

Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km²

kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest

15% on karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid

3621 km ulatuses (päripäeva põhjast: Taani 68 km, Poola 456 km, Tšehhi 646 km,

Austria 784 km, Šveits 334 km, Prantsusmaa 451 km, Luksemburg 138 km, Belgia

167km, Holland 577 km).

1.6.3Loomad

Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega

sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad

ulukitest – mitmeid hirveliike, vutid ja faasanis. Mägi- ja kaljukitsed Alpi

regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus,

mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud,

et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud

on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tšehhi piirialadel ja põder ning hunt on

juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses,

11

on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja

Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. tuhkurt, nugist, kobrast ja mäkra

võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid,

mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine.

1.6.4Taimestik

Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks

on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt

valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati

kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil

kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-

Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab

elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud

asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on

tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi

emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest,

tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal

Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tšehhiga ja selle pruunsütt-põletavate

tööstustega.

1.6.5Veekogud

1.6.5.1Jõed

Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on:

1. Doonau (Donau; 2852 km)

2. Rein (Rhein; 1320 km)

3. Elbe (1165 km)

4. Odra (Oder; 866,12 km)

5. Mosel (545 km)

6. Main (524 km)

7. Inn (510 km)

8. Weser (433 km)

9. Saale (413 km)

12

10. Spree (382 km)

1.6.5.2Järved

Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80

km²).

1.6.6Religioon ja maailmavaated

Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa

protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille

religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism.

Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit

võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami.

Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide

keskusteks Euroopas.

1.6.7Rahvastik numbrites ja paiknemine

Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult teine

riik Euroopas, enne Venemaad. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18.

sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel

isegi negatiivselt −0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa

rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest

ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta

endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud

(näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus

mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka

endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama

läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii

looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne).

Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna

minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume.

Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades.

13

1.7 KultuurSaksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele

järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das

Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa).

Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann,

Wagner.

Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller,

Schweitzer.

Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys, Lucas Cranach Vanem.

Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx,

Nietzsche, Schopenhauer.

Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert,

Kepler, Ohm, Planck, Röntgen.

Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse.

1.8 AjaluguGermaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr–300 pKr)

Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või

kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna-

Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku

gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. Varasest germaani

ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja

kaubavahetusest Rooma Impeeriumiga.

1. sajandi algusaastatel korraldas Rooma pika sõjalise kampaania Reinist itta

jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. 7 pKr kuulutati

piirkond rahulikuks ning Germaania asehalduriks määrati Publius Quinctilius

Varus. Vallutuskampaaniat juhtinud Tiberius (hilisem keiser) lahkus piirkonnast,

et tegeleda Illüürias puhkenud ülestõusuga.

9. aastal toimunud Teutoburgi lahingus said Varuse juhitud Rooma väed

germaanlaste ühisväe käest hävitavalt lüüa. Heruskide pealik Arminius oli suutnud

koondada rivaalitsevad germaani hõimud Rooma-vastasesse liitu. Kuna Arminius

14

oli ise Rooma sõjaväes teeninud, tundis ta selle nõrku kohti. Ta meelitas Varuse

valeinformatsiooni abil Teutoburgi metsa, kus germaanlaste varitsus hävitas kogu

Varuse armee. Roomale osutus kaotus niivõrd suureks löögiks, et see sisuliselt

loobus edasistest Reini jõe taguse Germaania vallutamise plaanidest.

Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud

enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. 3. sajandi paiku tõstsid

pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid

ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi

frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest.

Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843–1806)

Keskaegne saksa keelse tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik Saksamaa kuningriik

tekkis 843. aastal, 800. aastal Karl Suure poolt loodud Karolingide Impeerium

jagunemisega Verduni lepingu alusel. Uus tekkinud Saksa-Rooma impeerium püsis

1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas.

Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile.

Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (ladina keeles

"Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ").

Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondadeks

killustumine ning alles Otto I (936–973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti

toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal

Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim

vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal

Euroopas valitseva Rooma-katoliku kirik peana tahtis lisaks vaimulikule võimule

ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle.

Saksi dünastiasse kuulunud keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa,

Frangimaa, Švaabimaa, Tüüring ning Baierimaa. Järgmise dünastia valitsemisajal

11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu

nõrgestas nn Investituuritüli – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste

küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi

rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (1138–1254) suurendasid saksa vürstid veelgi

oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas Läänemere ristisõdade käigus. Põhja-

Saksamaa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena.

15

13. sajandi keskel, kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks – 25

aastaks interregnum ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida

seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna

keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli vabalinnadel aega ja

võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu –

Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama –

Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid

Habsburgide, Wittelsbachide või Luxemburgide dünastiast.

Keiser Karl IV valitsemisajal (1346–1378) viidi SRPR keisririigi pealinna Prahasse

ja põhiosa Tšehhi (Böömi)maale, Habsburgide dünastia esindaja Karl V (Aragóni ja

Kastiilia (hilisema Hispaania) kuningas, Saksa kuningas, Itaalia ja Napoli kuningas,

Burgundia hertsog ja Austria ertshertsogi valitsemisajal (1519–1556) asus SRPR

keisririigi pealinna Madridis ja põhikeskus Pürenee poolsaarel.

Reformatsioon

1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi ning luterlus

omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning Rooma-katoliku kirikust

eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks

usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes Rooma-katoliku kirikuga viisid

Kolmekümneaastase sõjani (1618–1648), mis laastas Saksamaad.

Kolmekümneaastase sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648, keisiririik jagati de facto

paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks.

Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) – Austria

Habsburgid ja Preisimaa kuningriik. Brandenburgi mark-Preisi kuningriiki valitses

1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Saksamaa

ühe kuurvürstiriigi esiletõusu aluseks oli Brandenburgi kuurvürsti Friedrich

Wilhelmi poolt 1618. aastal Poola kuningalt lääniks Preisimaa ühendamine

Brandenburgiga ning tugeva sõjaväe ning hariduse arendamine (Halle ülikooli

(1694) ja Teaduste akadeemia (1699) asutamine). Samuti oli Brandenburg-

Preisimaa varjupaigaks Prantsusmaa hugenottidele ja teistele (Madalmaade)

usuvähemustele, kes leidsid protestantlikul Preisimaal pelgupaiga. Brandenburgi-

Preisimaa laienemine toimus ka Poola jagamiste käigus: 1772. aastal Ida-Pommeri,

Warmia, Kulmimaa (Chelmnomaa) ja 1792. ning 1795. aastal.

16

Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse,

seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati

Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju

privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112-ks suuremaks haldusüksuseks.

Mõned nendest nagu Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg toetasid

Napoleoni sõjas Austria vastu ja 1806 lakkas Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik

olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning

Napoleon lõi Jena jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi.

Restauratsioon ja revolutsioon (1814–1871)

Peale seda kui venelaste, austerlaste ja preislaste armee 1813. aastal Leipzigi all

Rahvaste Lahingus lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus

brittidele Waterloo lahingus ning 1815. aastal toimus Viini kongress.

Viini kongressil asutati Saksa Konföderatsioon (Saksa Liit), mis koosnes 35-st

riigist ja 4 vabalinnast, mida juhtis Bundestag Maini äärsest Frankfurdist, kuid

olulist rolli mängis Austria ja selle võimukas kantsler Klemens Wenzel Lothar von

Metternich. 1820–1830 toimus Saksamaa kiire industrialiseerimine ja moodustati

Saksa tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto

von Bismarck soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega.

Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja

keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal

veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist. Selleks

sõlmiti koos Saksimaa ja Hannoveriga sama mais leping, mida hakati nimetama

Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku

sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa Olomouci linnas kirjutama alla

kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist

enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale.

Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks.

Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi

peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa riik.

Teine Saksa Riik (1871–1918)

17

Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli

Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria –

Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa, mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga

Austria-Ungari keisririigi. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid

kolooniaid väljaspool Euroopat.

Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all,

kindlustas Saksa positsiooni keiser Otto von Bismarck, kes lõi rahvusvahelisi liite,

alliansse ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste

meetmetega, vältides sõdu. Siiski, Saksamaa hakkas tänu oma ühendamisele

teistesse pisut üleolevalt suhtuma ning see muidugi tekitas välissuhetesse mõrasid.

Enamikest vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi

uusi suhteid, kirjutades 1904 Ühendkuningriigiga alla Entante Cordiale'i lepingule

ning kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma Austria-Ungari suhetele jäi

Saksamaa üha enam üksi ja isoleerituks.

19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste

Euroopa jõududega, et saada osa Aafrikast ja Aasiast (Hiinas). Aafrika alad jagati

Berliini Konverentsil Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid Ida-Aafrika, Kagu-

Aafrika, Togo ja Kamerun. Soov omandada kolooniaid Aafrikas tekitas pingeid

"Suurte Jõudude" vahel, s.t Ühendkuningriik, Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa

ja Prantsusmaa.

Esimene maailmasõda

Austria kroonprintsi mõrv 28. juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja.

Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu

Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris

1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid

loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli

sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas

suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja

pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle

ränkus olevat otseselt seotud natsismi pea tõstmisega.

Weimari Vabariik (1919–33)

18

Pärast edukat Saksa Revolutsiooni 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik.

Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president Friedrich Ebert selle 11. augustil

1919 allkirjastas. 1918 loodi Kommunistlik Partei. Loojateks olid Rosa Luxemburg

ja Karl Liebknecht. Peale kompartei loodi 1919. aastal ka Adolf Hitleri juhtimisel

Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei.

Et kogu riik kannatas Suure depressiooni – majanduslanguse – all, mida tekitasid

Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis

nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus:

parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete

liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud

kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat.

Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese

maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest,

radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud

tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna

Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja

toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi

poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas,

kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud

president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate

poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf

Hitleri.

Kolmas Riik (1933–45)

27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Selle sündmuse tagajärjel välja

antud dekreet tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest. Parlamendis

vastu võetud aktiga anti Hitlerile täielik seadusandlik võim – ainult

Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistidest

parlamendisaadikud olid selleks ajaks juba vangistatud. Võimaliku vastupanu

mahasurumiseks kasutas Hitler oma uut võimu ning kehtestas mõne kuuga

totalitaarse tsentraliseeritud režiimi. Tööstuse jalule aitamisel keskenduti sõjaväe

taasrelvastamisele. 1935. aastal võttis Saksamaa oma kontrolli alla Saar-i ning

1936. aastal Reinimaa (mõlemad piirkonnad olid Versaille rahuleppega kaotatud).

19

Paralleelselt armee taasrelvastumisega muutus Saksamaa toon välispoliitikas üha

agressiivsemaks. 1938. aastal võeti oma kontrolli alla Austria (Anschluss), millele

järgnes 1939. aastal Tšehhoslovakkia okupeerimine. Ettevalmistava sammuna

Poola ründamiseks sõlmiti 1939. aastal Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel

vastastikkuse mittekallaletungileping ehk nn Molotov-Ribbentropi pakt.

Teine maailmasõda

1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest

tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva

hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda

oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu.

Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas

Ameerikat Pearl Harbouris, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas

lõppes 1945. aasta 8. mail kui Saksamaa kapituleerus.

Pärast sõda sai Saarland Prantsuse protektoraadiks 1947–56.

Natsi režiimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti

(holokaust). Kogu Euroopas on Teine Maailmasõda vastutav 35 miljoni surma eest.

Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid,

kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli

Saksamaale pagenud või välja saadetud pea 15 miljonit sakslast. Sõjas said

kahjustusi pea kõik suuremad Saksamaa linnad.

Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945–90)

Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme

suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis

fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja

Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid

jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.

Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna

Berliini kaheks.

23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja

Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7.

20

oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische

Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks.

Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti

läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil

1953, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas

SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961.

Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-

Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950

jõustus Marshalli plaani. Kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas

Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-

Saksamaa poolt.

Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja

glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV

liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa

ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik.

Saksamaa taasühinemine

Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli Euroopa liidus ja NATOs.

Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanile ja osalenud sõjas Afganistanis

ja Iraagis ning on pidanud luuresõda Talibani vastu. (Wikipedia, 2014)

21

2 Austria

Joonis 2 Austria asend

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-

Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest

Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja

Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga (vt Joonis 2). Alates 1995.

aastast kuulub Austria Euroopa Liitu.

2.1 LiidumaadLiitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer):

1. Burgenland

2. Kärnten

3. Alam-Austria

4. Ülem-Austria

5. Salzburg

6. Steiermark

7. Tirool

8. Vorarlberg

9. Viin

2.2 Suuremad linnadElanike arv seisuga 1. jaanuar 2012:

1. Viin – 1,731 mln

22

2. Graz – 265 000

3. Linz – 191 000

4. Salzburg – 149 000

5. Innsbruck – 121 000

6. Klagenfurt – 95 000

2.3 MajandusKaart Austria liidumaadest Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. 1.

jaanuaril 2002 võeti kasutusele euro, mis vahetas välja Austria šillingi.

Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses

on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured

pangad.Haldusfirma Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft

kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria

tööstustoodangust.Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud (OMV AG,

Voestalpine AG, VA Technologie AG, Steyr Daimler Puch AG, Austria Metall AG).

Steyr-Daimler-Puch müüdi kontsernile Magna International, VA Tech Siemens AG-

le, Jenbacher Werke General Electricule.

Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik

pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised

kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut

võrreldes Lääne-Euroopa tööstusmaadega.

Austrias on tööjõulisi 3,68 miljonit ja töötus 4,8%. 6% elanikkonnast elab allpool

vaesuspiiri.

SKT jaotumine sektoritesse Tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor Osakaal Sektor Osakaal

Põllumajandus 1,5% Põllumajandus 5,5%

Tööstus 29,8% Tööstus 27,5%

Teenindus 69% Teenindus 67%

23

2.3.1Väliskaubandus

2.3.1.1Eksport

Austria tähtsaimad ekspordiartiklid on

masinad ja varuosad

mootorsõidukid ja nende varuosad

paber ja papp

metallikaubad

kemikaalid

raud ja teras

tekstiilid

toidukaubad

Austria tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 30,96%, Itaalia 8,17%, Šveits

4,99%, Ameerika Ühendriigid 3,99% (2009).

2.3.1.2Import

Austria tähtsaimad impordiartiklid on

masinad ja varuosad

mootorsõidukid

kemikaalid

metallikaubad

õli ja õliproduktid

toidukaubad

Austria tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 45,07%, Šveits 6,76%, Itaalia

6,66%, Holland 4,03% (2009).

2.3.2Tööjõud ja tööhõive

2008. aasta esimeses kvartalis oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele

vastab Austria arvutusmetoodika järgi töötus 6,7% (Euroopa Liidu metoodika järgi

4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses, eriti turismimajanduses. Koos

24

koolitatavate inimestega on tööta umbes 296 800 inimest. Töötutest oli 2008.

aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25-aastasi noori

umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head.

55–64-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses madal näitaja. Varase

pensionilemineku levik on seotud koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või

täielikult riigile kuuluvates eraettevõtetes.

2.3.3Börsid

Austria suurim börs on Viini Börs, mille tähtsaim börsiindeks on Austrian Traded

Index (ATX).

2.3.4Põllumajandus

1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses.

Austria põllumajandus põhineb väikemajanditel. Püütakse spetsialiseeruda

kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine teravdab konkurentsi. 10%

majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal

Euroopa Liidu suurim.

Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal.

Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt

Saksamaale (2/3 ekspordist), Šveitsi ja USA-sse. Veini eksporti kahjustas 1985.

aasta glükoolveiniskandaal, ent vahepeal on Austria kvaliteetveinid nii palju

paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali.

2.3.5Metsamajandus

1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses.

[viide?]

Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega

varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse

peamiselt Lõuna-Euroopasse.

Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt

kodumaisele turule.

25

2.3.6Mäetööstus

Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii

kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi-

ja pruunsöekaevandusi.

Olulised on veel soola, rauamaagi (koos raudläigiga 2 091 995 tonni, peaaegu kõik

Erzbergilt), magnesiidi (769 188 tonni) ja volframimaagi (400 000 tonni)

kaevandamine ning nafta (856 270 tonni) ja maagaasi (1,76 miljardit

kuupmeetrit). Suurim soolatootja Salinen Austria tootis 2006. aastal 764 189 tonni

keedusoola ja 1336 tonni kivisoola. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks

(7854 tonni 2006, 3,7 miljonit tonni 1970).

Mäetööstuses on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning

kruusa- ja liivakarjäärides.

2.3.7Töötlev tööstus

Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia (Linz, Leoben, Kapfenberg)

toodang ületab omamaised vajadused. Värvilistest metallidest toodetakse kõige

rohkem alumiiniumi (Ranshofenis), vaske (Brixleggis) ja pliid (Gailitzis). Üle poole

elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus (Viin, Graz, Sankt

Pölten, Steyr) toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning

energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu.

Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), kunstkiud

(Gmunden) ja plastmassid.

2.3.8Teenindus

Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on

turism, kaubandus ja pangandus.

Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu

astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi

üksnes kohtuniku korraldusega.

Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse

kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga.

26

2.4 AjaluguAustria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja

Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955–996. Iseseivaks sai Austria

Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogkonnana Heinrich

II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul

kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem

Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918.

aasta novembris.

Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide

valdustest esialgu Austria hertsogkond, kes 13. sajandil vallutas Tšehhimaa. Pärast

1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1867 reorganiseeriti see

kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja

ühtlasi Ungari kuningas.

Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes. Tekkinud saksa

Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-

Ungari koosseisu kuulunud Ungari ja Tšehhoslovakkia iseseisvusid.

Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina

loovutama oma iseseisvuse natsionaalsotsialistlikule Suursaksa Riigile Anschlussi

(okupatsiooni ja annektsiooni) tulemusena.

Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks

okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria

riigilepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "raudse eesriide" ja Lääne-

Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995 ja euroalaga 1999. (Wikipedia,

2014)

27

KokkuvõteReferaadi vormistamise juures õppisin loengutes kõige rohkem ristviitamist ja

sisukorra automaatset koostamist, töö jaotamist sektsioonidesse ja selle

võimalused töö vormistamisel.

Referaadi tegemisel õppisin kasutama oma uut arvutit (MacBookPro) ja selles

olevat Word programmi (kõik on olemas nagu Windowsis, kuid natukene teisiti

sõnastatud ja teistest kohtadest leitav) ja seetõttu kulus mul oodatust kauem aega

ehk tegin kogu referaati kokku 5 tundi.

28

Kasutatud kirjandusWikipedia. (2014, 10 12). Retrieved 10 20, 2014, from

http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa

Wikipedia. (2014, 10 15). Retrieved 10 20, 2014, from

http://et.wikipedia.org/wiki/Austria

29