Upload
anneke
View
125
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Kasvatusteaduste magistritöö: “VABA AEG JA NOORTE VABA AJA KASUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID” 2011. 3.loeng Kristel Tamm. Bronfenbrenneri ökoloogiline sotsialiseerumisteooria. 4 taset: IMikrosüsteem IIMesosüsteem IIIEksosüsteem IV Makrosüsteem. I tase Mikrosüsteemi. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Kasvatusteaduste magistritöö:
“VABA AEG JA NOORTE VABA AJA KASUTAMIST
MÕJUTAVAD TEGURID” 2011
3.loeng
Kristel Tamm
Bronfenbrenneri ökoloogiline sotsialiseerumisteooria
4 taset:
I Mikrosüsteem
II Mesosüsteem
III Eksosüsteem
IV Makrosüsteem
I tase Mikrosüsteemi
moodustab lapse kõige lähem keskkond (kodu, vanemad, kasvatajad, kool, mängu- ja koolikaaslased). Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlve kogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist, genofondist jne.
II tase Mesosüsteem
kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaia ja kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodust kaugemale, erilist mõju avaldavad sõbrad, tuttavad ja koolikaaslased. Siin algab ka osalus harrastustegevustes.
III tase Eksosüsteemis
avardub lapse maailm veelgi. Lapse arengut mõjutavad oluliselt vanemate omavahelised suhted, probleemid töökohas, majanduslikud raskused jne. Tugevat mõju lapse arengule avaldab meedia, internet.
IV tase Makrosüsteem
moodustub last ja tema lähedasi mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemate/kasvatajate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused (Bronfenbrenner, 1979; Runno, 2004; Kujanpää, 2003).
Bronfenbrenneri ökoloogiline sotsialiseerumisteooria. Edovald, T. (2005)
http://www.kuriteoennetus.ee/17039
Isiksuse psühhosotsiaalse arenguteooria
kaheksa elukriisi Eriksoni järgi on:usaldus versus usaldamatus (0- 1,5.a.);autonoomsus versus häbi ja kahtlus (1,5-3.a);initsiatiiv versus süü (3-6.a); edukus versus alaväärsus (6-12.a); identsus versus rolliähmasus (12-20.a.);intiimsus (lähedus) versus isoleeritus (20-40.a.);generatiivsus (loomingulisus) versus stagnatsioon (seisak) (40-65.a.);terviklikkus versus lootuse kaotamine (65-....a.) (Lindgren & Suter, 1994; Peegel & Solman, 2005).
- iga aste tähistab oma psühhosotsiaalselt arengult jõudmist pöördepunkti, personaalset kriisi, mis sisaldab erineva tähtsusega konflikte. See on eriti kriitiline aeg, kus kaalutakse läbi eelmises astmes elatud elu. Erikson uskus, et need kriisid tulevad nähtavale vastavalt arenguküpsuse saavutamisele (Pree, 2000/2007; Kujanpää, 2003).
Isiksuse psühhosotsiaalse arenguteooria
Eriksoni psühhosotsiaalsed elukriisid
Freudi psühho-seksuaalsedarengu-etapid
Eluetapp / suhted / probleemid
Põhiline tegutsemisvõime ja teisena nimetatud tugevus (võimalikud positiivsed tulemused kriisist väljudes)
Halvasti kohanenud, kuritahtlikkus (potsentsiaalne negatiivne suhtumine paratamatuses kriisi olukorras)
4. Edukus versus alaväärsus6-12 a
Latentne
faas Koolilaps/ kool, õpetajad, sõbrad, naabruskond/ saavutus ja
teostus
Pädevus ja
meetod Kitsas virtuooslikkus, tehniline meisterlikkus/ inerts
5. Identsus versus rolli ähmasus
12-20 a
Genitaalne
faas Noorukiiga/ eakaaslased, grupid, mõjutused/ isiku otsustusvõime ja suund, täiskasvanuks saamine
Truudus-ustavus ja andumus-pühendumu
s
Fanatism / keeldumine-salgamine
Eduka otsuse tegemiseks igas elukriisis vajab inimene võimaluste kaalumist ja positiivse ning negatiivse vastandamist. Edukas väljatulemine igast kriisist annab arengule kaasa erilise tunnuse/omaduse, milleks esimeses etapis on lootus
(Pree, 2000/2007; Kujanpää, 2003; Chapman, 1995-2010
Empiiriline uurimus
Meetodi valik ja kirjeldus Respondentideks valiti 6., 7., 8. ja 9.klasside õpilased, kelle vanuseks oli valdavalt 11-16.eluaastat.
See on murranguline iga noorte arengus, kus toimuvad suured kehalised ja emotsionaalsed muutused koos sotsiaalse küpsemisega. Selles vanuses on noorukid ümbritseva keskkonna poolt tugevalt mõjutatavad, samal ajal on kujunemas ja juurdumas nende tervisekäitumuslikud harjumused (Aasvee, Streimann, Karelson, Oja, & Trummal, 2009; Bronfenbrenner, 1979; Piaget & Inhelder, 1977).
Uurimustöös osalesid 7 kooli õpilased 2 linnaosast
Kristiine linnaosaTallinna Kristiine Gümnaasium,
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
KesklinnTallinna Inglise Kolledz, Tallinna 21. Keskkool, Prantsuse Lütseum, Liivalaia Gümnaasium ja Tallinna Ühisgümnaasium.
Ankeet koostati järgmistest küsimusrühmadest
Vastaja üldandmed. Küsimused 1-5 kajastavad anketeeritavatega seonduvat- vanus, sugu, kool, klass, elukoha linnaosa.Noore vaba ajaga seonduv: hobid, vaba aja veetmise lemmikkohad, millega noor sooviks tegeleda vabal ajal ja mis takistab sellega tegelemist ning Tallinna vaba aja veetmiskohad noortele, nende piisavus. („Flow“)Noore sotsiaalne keskkond. Noort ümbritsev mikrosüsteem Bronfenbrenneri järgi, läbisaamine vanematega, ühistegevused vanematega, koduste reeglite olemasolu, noore sõbrad, keskkond. Riskikäitumine. Noore suhe tubakatoodetega, alkoholiga, narkootikumidega ja suhe alaealiste komisjoniga ning põhjustest, miks noor on sinna sattunud. (Erikson, Freud, Bronfenbrenner)
Valimi kirjeldus
Uurimuse valimi moodustasid õpilased, kelle vanus täisaastates oli 13, 14 ja 15 aastat kokku 320 õpilast ehk 92% üldkogumist.
Vastavalt normaaljaotuse reeglitele jäeti vanused 11.a ja 16.-17.a valimist välja, sest respondentide arv oli liiga väike
Mida Sa teed vabal ajal?
Vaba aja tegevused vanuse järgi
13 a respondentide vastused:Trennis, huviringis käib 34% vastanutestOlen sõpradega: 37%;Olen kodus (TV ja arvuti) 27%Midagi ei tee: 2%
14 a respondentide vastused:Trennis huviringis käib 32% vastanutestOlen sõpradega: 39%;Olen kodus (TV ja arvuti) 28%Midagi ei tee: 1%
15 a respondentide vastused:Trennis huviringis käib 26% vastanutestOlen sõpradega: 39%;Olen kodus (TV ja arvuti) 35%Midagi ei tee: 0%
Kus te veedate koos oma sõpradega vaba aega?
Kas kodus on kindlad reeglid?
Kas vanemad lubavad Sul sõprade juures ööbida?
Vastused küsimusele,- kas Su sõbrad on...kui Sina
Kas veedate sõpradega aega ka kaubanduskeskustes?
Riskikäitumine Kas Sa suitsetad?
Vastused küsimusele, kas Sa suitsetad
Kasutades χ²- testi selgitati, kas suitsetamine sõltub vanusest. Selgus, et olulisustõenäosus p=0,25, olulisuse nivoo α (p>0,05), seega kinnitatakse nullhüpotees, statistiliselt olulist erinevust kahe tunnuse – alkoholi ja vanuse, suhtes ei ilmnenud. Järelikult, suitsetamine ei sõltu vanusest. Kasutades χ²- testi selgitati, kas suitsetamine ei sõltu soost. Selgus, et p=0,04, olulisusnivoo α (p<0,05), seega sai kummutatud nullhüpotees ja tõestatud, et kahe tunnuse vahel on statistiline erinevus ning järeldati, et suitsetamine sõltub soost.
Vastused küsimusele- kas Sa tarbid alkoholi
Vastused küsimusele- kas Sa tarbid alkoholi
Kasutades χ²- testi selgitati, kas alkoholi tarbimine ei sõltu vanusest. Selgus, et p=0,05, olulisusnivoo α (p=0,05), seega nullhüpoteesi ei saa kummutada. Seega alkoholi tarbimine ei sõltu vanusest. Kasutades χ²- testi selgitati, kas alkoholi tarbimine ei sõltu vaba aja tegevustest. Selgus, et p=0,16, olulisusnivoo α (p>0,05), seega kehtib nullhüpotees, statistilist olulist erinevust kahe tunnuse – alkoholi ja vaba aja tegevuste suhtes ei ilmnenud. Järelikult alkoholi tarbimine ei sõltu vaba aja tegevustest. Vastavalt Eriksoni teooriale on just selle vanusegrupi kõige suuremad mõjutajad sõbrad, mida kinnitas ka käesolev uuring.Kontrolliti veel seost noore vanuse ja alkoholi tarbimise vahel. Püstitati nullhüpotees: seos noore vanuse ja alkoholi tarbimise vahel ei ole satistiliselt oluline
Vastus küsimusele, kas Sa tarbid narkootikume
Vastus küsimusele, kas Sa tarbid narkootikume
Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei sõltu vanusest.Püstitati nullhüpotees; narkootikumide tarbimine ei sõltu vanusest. Selgus, et p=0,3, olulisusnivoo α (p>0,05), seega kehtib nullhüpotees, kahe tunnuse vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust ning järeldati, et narkootikumide tarbimine ei sõltu vanusest. Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei sõltu soost. Püstitati nullhüpotees: narkootikumide tarbimine ei sõltu soost. Selgus, et p=0,41, olulisusnivoo α (p>0,05), seega kehtib nullhüpotees- kahe tunnuse vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust ning võib järeldada, et narkootikumide tarbimine ei sõltu soost.Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei ole seotud vaba aja tegevustega. Püstitati nullhüpotees: narkootikumide tarbimine ei ole seotud vaba aja tegevustega. Selgus, et p=0,01, olulisusnivoo α (p<0,05), seega kummutati nullhüpotees ning kinnitati sisukas hüpotees: narkootikumide tarbimine on seotud vaba aja tegevustega
Uimastitega eksperimenteerimine vastavalt soole ja vanusele
Kas Sa oled käinud alaealiste komisjonis?
Rühmatöö
1. Sõnastage vastavalt antud uurimustulemustele probleem (lähtudes noorte riskikäitumisest) ja
2. koostage tegevuskava selle probleemi lahendamiseks
probleem sõnastada vaatenurgast-
mina olen erinoorsootöötaja
1. narkomaania
Probleem- narkomaania on aina populaarsem
• Informeerimine• Videod• Shokiteaapia
• Alternatiivtegevus- lahedad filmid, ise eeskujuks
2 alkohol
Alkoholi tarbimist alustatakse liiga noorelt• Nõustamine• Info jagamine• Info levik- N väike külakool • Seletuskiri• Teavitaks vanemaid (mitu korda vahele
jäämist, siis politseisse)• Võrgustikuga koostöö• Huvijuht, koolitused kõigile
3. suitsetamine
Koolitused, videod
Vanematega läbirääkimine, vanemate koolitamine
Vanemate toetust vaja- võrgustik
Praktilisi ülesandeid, konkreetne ülesanne
Sisustada noorte vaba aega
4. alkohol
13-14 a
Mobiilne noorsootöö
Vestlemine, kaardistus
Koolides, siis edasi noortekeskuses
shokiteraapia,- tervishoiumuuseum, elusa näite , meditsiiniline pool
Alternatiivsed vaba aja veetmise võimalused
NK õhtuprogramm- tuua välja oma kogemused
Koolitus- oma arvamuse säilitamisest, vastutustunne, vastutuse võtmine
Suurüritus vabas õhus, Ole lahe ilma alkoholita.