TAANI ÄRITINGIMUSTE ÜLEVAADE 20061 taani Äritingimuste Ülevaade 2006 1 Üldinfo.....4

1

TAANI ÄRITINGIMUSTE ÜLEVAADE 2006

1 ÜLDINFO ......................................................................................................................................4

1.1 ÜLDANDMED..........................................................................................................................5 1.1.1 Pindala .............................................................................................................................5 1.1.2 Rahvastik ..........................................................................................................................5 1.1.3 Haldusjaotus.....................................................................................................................5

1.2 RIIGIKORD..............................................................................................................................5 1.2.1 Riigipea.............................................................................................................................5 1.2.2 Parlament (Folketing) ......................................................................................................6 1.2.3 Suuremad parteid .............................................................................................................6 1.2.4 Valitsus .............................................................................................................................7 1.2.5 Kohtusüsteem....................................................................................................................7 1.2.6 Varia .................................................................................................................................8

2 MAJANDUS ..................................................................................................................................8

2.1 MAJANDUSARENG ..................................................................................................................8 2.1.1 Majanduskasv ja inflatsioon .............................................................................................8 2.1.2 Maksukoormus..................................................................................................................9 2.1.3 Tööhõive ...........................................................................................................................9

2.2 MAJANDUSHARUD................................................................................................................ 10 2.2.1 Põllumajandus, metsandus ja kalandus.......................................................................... 10

2.2.1.1 Põllumajandus..................................................................................................................... 10 2.2.1.2 Metsandus ........................................................................................................................... 11 2.2.1.3 Kalandus ............................................................................................................................. 11

2.2.2 Tööstus............................................................................................................................ 11 2.2.2.1 Metallitööstus ja masinaehitus ............................................................................................ 11 2.2.2.2 Toiduainetööstus ................................................................................................................. 11 2.2.2.3 Meditsiinitööstus................................................................................................................. 12 2.2.2.4 Elektroonikatööstus............................................................................................................. 12 2.2.2.5 Tekstiili- ja rõivatööstus...................................................................................................... 12 2.2.2.6 Keemiatööstus..................................................................................................................... 12

2.2.3 Energeetika..................................................................................................................... 12 2.2.3.1 Nafta- ja gaasitööstus .......................................................................................................... 12 2.2.3.2 Elektri tootmine .................................................................................................................. 12

2.2.4 Teenused ......................................................................................................................... 13 2.2.4.1 Transport............................................................................................................................. 13 2.2.4.2 Telekommunikatsioon......................................................................................................... 13 2.2.4.3 Finantsteenused................................................................................................................... 14 2.2.4.4 Kaubandus........................................................................................................................... 14

2.3 TAANI REGIOONID ................................................................................................................ 14 2.3.1 Kopenhaageni ja Sundi piirkond .................................................................................... 14 2.3.2 Sjælland (v.a. Kopenhaageni piirkond ), Falster ja Lolland .......................................... 14 2.3.3 Põhja-Jüütimaa .............................................................................................................. 15 2.3.4 Kesk-Jüütimaa ................................................................................................................ 15 2.3.5 Lõuna-Jüütimaa.............................................................................................................. 15 2.3.6 Fyni saar......................................................................................................................... 15 2.3.7 Bornholm ........................................................................................................................ 15

2.4 VÄLISKAUBANDUS ............................................................................................................... 16 2.5 VÄLISINVESTEERINGUD ....................................................................................................... 17

3 EESTI JA TAANI MAJANDUSSUHTED ............................................................................... 18

2

3.1 MAJANDUSLEPINGUD ........................................................................................................... 18 3.2 INVESTEERINGUD ................................................................................................................. 18 3.3 KAUBAVAHETUS .................................................................................................................. 19

4 ÄRIKESKKOND ........................................................................................................................ 20

4.1 ELAMIS- JA TÖÖLOAD........................................................................................................... 20 4.2 ETTEVÕTLUSE VORMID JA REGISTREERIMINE ....................................................................... 21

4.2.1 Aktsiaselts ....................................................................................................................... 22 4.2.1.1 Aktsiaseltsi asutamine......................................................................................................... 22 4.2.1.2 Juhtimine............................................................................................................................. 23 4.2.1.3 Aruandlus............................................................................................................................ 24

4.2.2 Osaühing......................................................................................................................... 24 4.2.3 Täisühing ........................................................................................................................ 24 4.2.4 Usaldusühing .................................................................................................................. 25 4.2.5 Usaldusaktsiaselts........................................................................................................... 25 4.2.6 Filiaal ............................................................................................................................. 25 4.2.7 Esindus ........................................................................................................................... 25

4.3 LOAD JA LITSENTSID ............................................................................................................ 26 4.4 MAKSUD .............................................................................................................................. 27

4.4.1 Käibemaks ja aktsiisimaksud.......................................................................................... 27 4.4.2 Ettevõtte tulumaks........................................................................................................... 28 4.4.3 Sotsiaalkindlustusmaksud ja palgafondimaksud............................................................. 28 4.4.4 Omandimaksud ............................................................................................................... 28

4.5 TÖÖTURU REGULATSIOON .................................................................................................... 29 4.5.1 Tööturu osapooled .......................................................................................................... 29 4.5.2 Kollektiivlepingud........................................................................................................... 29 4.5.3 Individuaalsed töölepingud............................................................................................. 30 4.5.4 Töötaja õigused .............................................................................................................. 30

4.5.4.1 Tööaeg ................................................................................................................................ 30 4.5.4.2 Töötasu................................................................................................................................ 30 4.5.4.3 Haigustoetus........................................................................................................................ 31 4.5.4.4 Puhkus................................................................................................................................. 31 4.5.4.5 Sünnituspuhkus ................................................................................................................... 31 4.5.4.6 Lapsehoolduspuhkus ........................................................................................................... 31 4.5.4.7 Töölepingu lõpetamine........................................................................................................ 32

4.5.5 Töökohus......................................................................................................................... 32 4.5.6 Tööohutus ....................................................................................................................... 32 4.5.7 Töötuskindlustus ............................................................................................................. 32 4.5.8 Pensionid ........................................................................................................................ 33 4.5.9 Regulatsioon töötajate lähetamisel teenuste osutamiseks direktiivi 96/717EÜ alusel ... 33

4.6 KONKURENTSISEADUS ......................................................................................................... 35 4.7 INTELLEKTUAALSE OMANDI KAITSE..................................................................................... 35 4.8 KORRUPTSIOON.................................................................................................................... 36 4.9 IMPORDIPOLIITIKA JA TOLLIKORRADUS................................................................................ 36

5 TURULE SISENEMINE............................................................................................................ 37 5.1 TURU VALIK ......................................................................................................................... 37 5.2 INFOALLIKAD JA PARTNERITE LEIDMINE .............................................................................. 38

5.2.1 Eesti organisatsioonid .................................................................................................... 38 5.2.2 Taani organisatsioonid ................................................................................................... 39 5.2.3 Kataloogid ja elektroonilised andmekogud .................................................................... 39

5.3 MESSID JA NÄITUSED ........................................................................................................... 40 5.4 REKLAAM JA TURU-UURINGUD............................................................................................. 40

5.4.1 Reklaam .......................................................................................................................... 40 5.4.2 Turu-uuringud ................................................................................................................ 41

5.5 TURULE SISENEMISE PIIRANGUD .......................................................................................... 41 5.5.1 Standardid ...................................................................................................................... 42 5.5.2 Tootemärgistus ............................................................................................................... 42 5.5.3 Kaubandustegevuse piirangud........................................................................................ 43

6 MÜÜK TAANIS.......................................................................................................................... 43

3

6.1 VAHENDAJAD....................................................................................................................... 43 6.1.1 Kaubandusagendid ......................................................................................................... 43 6.1.2 Müügiesindajad .............................................................................................................. 44 6.1.3 Komisjonärid .................................................................................................................. 44

6.2 ÄRIPARTNERI TAUSTA KONTROLLIMINE ............................................................................... 44 6.3 LEPINGUD JA KOHUSTUSED .................................................................................................. 45

6.3.1 Ostu-müügi tehingu sõlmimise protseduur ..................................................................... 45 6.3.2 Lepingud ......................................................................................................................... 46 6.3.3 Seaduste kohaldamine .................................................................................................... 46 6.3.4 Kahjutasud ja viivised..................................................................................................... 46 6.3.5 Võlgade sissenõudmine................................................................................................... 46 6.3.6 Tootevastutus .................................................................................................................. 47

7 PRAKTILINE INFO .................................................................................................................. 47

7.1 ÄRIKULTUUR........................................................................................................................ 47 7.2 PANGAD ............................................................................................................................... 48 7.3 MAKSMINE........................................................................................................................... 48 7.4 LAHTIOLEKU AJAD ............................................................................................................... 48 7.5 LIIKLEMINE .......................................................................................................................... 48 7.6 TELEFONISIDE ...................................................................................................................... 49 7.7 RIIKLIKUD PÜHAD ................................................................................................................ 49

8 KASULIKUD AADRESSID ...................................................................................................... 49

8.1 VALITSUSASUTUSED ............................................................................................................ 49 8.2 ETTEVÕTLUSORGANISATSIOONID......................................................................................... 52 8.3 EUROINFO- JA ETTEVÕTLUSKESKUSED ................................................................................. 52

8.3.1 Kopenhaageni ja Sundi piirkond .................................................................................... 53 8.3.2 Sjælland (v.a. Kopenhaageni piirkond ), Falster ja Lolland .......................................... 53 8.3.3 Põhja-Jüütimaa .............................................................................................................. 53 8.3.4 Kesk-Jüütimaa ................................................................................................................ 53 8.3.5 Lõuna-Jüütimaa.............................................................................................................. 54 8.3.6 Fyni saar......................................................................................................................... 54 8.3.7 Bornholm ........................................................................................................................ 55

8.4 ERIALALIIDUD...................................................................................................................... 55 8.5 KAUPMEESTE JA IMPORTÖÖRIDE LIIDUD .............................................................................. 57 8.6 PANGAD ............................................................................................................................... 58 8.7 ÕIGUSABI ............................................................................................................................. 58 8.8 AUDIITORID.......................................................................................................................... 60 8.9 RAAMATUPIDAMISTEENUSED............................................................................................... 60 8.10 REKLAAMIAGENTUURID JA TURU-UURINGUD....................................................................... 61 8.11 TÕLKETEENUSED.................................................................................................................. 61

9 FÄÄRI SAARED ........................................................................................................................ 62

9.1 ÜLDANDMED........................................................................................................................ 62 9.2 POLIITILINE SÜSTEEM........................................................................................................... 62 9.3 KOHTUSÜSTEEM................................................................................................................... 63 9.4 SUHTED TAANIGA ................................................................................................................ 63 9.5 MAJANDUS ........................................................................................................................... 64

9.5.1 Majandusharud............................................................................................................... 64 9.5.1.1 Kalandus ............................................................................................................................. 64 9.5.1.2 Põllumajandus..................................................................................................................... 64 9.5.1.3 Transport............................................................................................................................. 64 9.5.1.4 Nafta tootmine .................................................................................................................... 65 9.5.1.5 Finantssektor ....................................................................................................................... 65 9.5.1.6 IT ja telekommunikatsioon.................................................................................................. 65

9.5.2 Makromajandus .............................................................................................................. 65 9.5.3 Väliskaubandus............................................................................................................... 65

9.6 ÄRIKESKKOND ..................................................................................................................... 66 9.6.1 Äriühingud ...................................................................................................................... 66 9.6.2 Tööturg ja tööseadused................................................................................................... 66 9.6.3 Konkurentsireeglid ja statistika ...................................................................................... 68

4

9.6.4 Tegevusload ja litsentsid................................................................................................. 68 9.6.5 Maksud ........................................................................................................................... 69

9.7 KASULIKUD AADRESSID ....................................................................................................... 70 9.7.1 Valitsusasutused ............................................................................................................. 70 9.7.2 Ettevõtlusorganisatsioonid ............................................................................................. 72 9.7.3 Pangandus ...................................................................................................................... 73 9.7.4 Kindlustus ....................................................................................................................... 73 9.7.5 Väärtpaberiturg .............................................................................................................. 73 9.7.6 Audiitor- ja raamatupidamisteenused............................................................................. 73 9.7.7 Ärikonsultatsioon............................................................................................................ 74 9.7.8 Õigusabi ......................................................................................................................... 74 9.7.9 Transport ........................................................................................................................ 75

10 GRÖÖNIMAA ............................................................................................................................ 75

10.1 ÜLDANDMED........................................................................................................................ 75 10.2 POLIITILINE SÜSTEEM........................................................................................................... 76 10.3 KOHTUSÜSTEEM................................................................................................................... 76 10.4 SUHTED TAANIGA ................................................................................................................ 77 10.5 MAJANDUS ........................................................................................................................... 77

10.5.1 Kalandus .................................................................................................................... 77 10.5.2 Kaubandus ................................................................................................................. 78 10.5.3 Finants- ja nõustamisteenused................................................................................... 78 10.5.4 Transport ja telekommunikatsioon............................................................................. 78 10.5.5 Maavarad................................................................................................................... 78 10.5.6 Väliskaubandus .......................................................................................................... 78

10.6 ETTEVÕTLUSVORMID JA -LOAD ............................................................................................ 79 10.7 MAKSUD .............................................................................................................................. 79 10.8 TÖÖTURG ............................................................................................................................. 79 10.9 INFORMATSIOON GRÖÖNIMAA KOHTA ................................................................................. 79 10.10 KASULIKUD AADRESSID ....................................................................................................... 80

1 ÜLDINFO

Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark) Pindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5 427 459 inimest (01.01.2006.a.) Rahvastiku tihedus:

126 inimest/ km² (01.01.2006.a.)

Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Valitsusjuht: peaminister Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001.a.) Pealinn: Kopenhaagen 501 158 elanikku,

(Kopenhaageni kommuun + maakond (amt) + Frederiksbergi kommuun kokku 1,2 miljonit elanikku)

Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon = 100 ööri (øre) Vahetuskurss: 1 EUR ~ 7,46 DKK; 1 EEK ~ 0,48 DKK (piiratud vahemikus

kõikuv vahetuskurss)

5

1.1 Üldandmed

1.1.1 Pindala

Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist.

1.1.2 Rahvastik

Taani Kuningriigis elab üle 5,4 miljoni elaniku. Rahvastiku tihedus 126 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 75 ja naistel 80 aastat.

Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 8,5% Taani rahvastikust ehk ligi pool miljonit inimest. Suurem osa viimastel kümnenditel sisserännanutest pärineb endisest Jugoslaaviast, Türgist, Iraagist, Somaaliast, Iraanist Pakistanist, Afganistanist ja Sri Lankalt. Enamus neist on sõjapõgenikud. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese.

83% Taani rahvastikust on luterlased, 2% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.

1.1.3 Haldusjaotus

Taani on administratiivselt jaotatud 13 maakonnaks (amt), mis omakorda jagunevad 270 kommuuniks. Lisaks täidavad maakonna funktsioone ka Kopenhaageni, Frederiksbergi ja Bornholmi kommuunid. Kommuuni juhivad 4-aastaseks perioodiks valitavad linnapea ja linnavalitus. Alates 1. jaanuarist 2007.a. liidetakse praegused maakonnad viieks regiooniks. Kommuunide miinimumsuuruseks jääb reformi tulemusel 20 000 inimest ja kommuunide arv väheneb 99-le.

Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1,2 miljonit. Kopenhaagen asub Taani suurimal saarel Sjællandil. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit vaid Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg.

1.2 Riigikord

1.2.1 Riigipea

Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele.

6

1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik.

Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Tabel 1. Kuninglik perekond

kuninganna Margrethe II (16.04.1940) prints Henrik (11.06.1934) kuninganna Margrethe II abikaasa kroonprintsess Mary (05.02.1972) kroonprints Frederiku abikaasa kroonprints Frederik (26.05.1968)

kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg

Prints Christian (15.10.2005) Kroonprints Frederiku ja –printsess Mary poeg prints Joachim (07.06.1969) kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg prints Nikolai (28.08.1999)

prints Joachimi ja printsess Alexandra poeg

prints Felix (22.06.2002) prints Joachimi ja printsess Alexandra poeg printsess Benedikte (29.04.1944)

kuninganna Margrethe II õde

printsess Anne-Marie (30.08.1946) kuninganna Margrethe II õde, Kreeka kuninganna printsess Elisabeth (08.05.1935) kuninganna nõbu printsess Alexandra (30.06.1964) prints Joachimi endine abikaasa

1.2.2 Parlament (Folketing)1

Taanis on ühekojaline parlament. Parlamendi 179 saadikut valitakse otsestel valimistel reeglina iga nelja aasta tagant, kuid valitsus võib nõuda erakorraliste valimiste korraldamist. 2 saadikut valitakse Fääri saartelt ja 2 saadikut Gröönimaalt. Parlamendi praegune koosseis valiti 8. veebruaril 2005. aastal.

1.2.3 Suuremad parteid

Folketingis on esindatud 8 Taani erakonda. Lisaks on esindatud 2 erakonda Fääri saartelt ja 2 erakonda Gröönimaalt.

1 http://www.ft.dk/

7

Tabel 2. Folketingis esindatud parteid kohtade arvu järgi.

Liberaalpartei Venstre 52 Sotsiaaldemokraatlik Partei Socialdemokratiet 47 Taani Rahvapartei Dansk Folkeparti 24 Konservatiivne Rahvapartei Det Konservative Folkeparti 18 Sotsiaalliberaalne Partei (radikaalid) Det Radikale Venstre 17 Sotsialistlik Rahvapartei Socialistisk Folkeparti 11 Ühtsusnimekiri Enhedslisten 6 Rahvaerakond (Fääri saared) Fólkaflokkurin 1 Vabariiklik erakond (Fääri saared) Tjóšveldisflokkurin 1 Gröönimaa iseseisvust toetav vasakpoolne partei

Inuit Ataqatigiit 1

Gröönimaale suuremat autonoomiat sooviv sotsiaaldemokraatlik partei

Siumut 1

1.2.4 Valitsus

Liberaalide ja konservatiivide vähemusvalitsusel on parlamendis 70 kohta 179-st.

Tabel 3. Ministrid

Peaminister Anders Fogh Rasmussen (V) Majandusminister, asepeaminister Bendt Bendtsen (K) Rahandusminister Thor Pedersen (V) Välisminister Per Stig Møller (K) Keskkonna- ja Põhjamaade koostöö minister Connie Hedegaard (K) Teaduse- ja tehnoloogiaminister Helge Sander (V) Sotsiaalminister Eva Kjer Hansen (V) Perepoliitika- ja tarbijakaitseminister Lars Barfoed (K) Kaitseminister Søren Gade (V) Põllumajandusminister Hans Christian Schmidt (V) Justiitsminister Lene Espersen (K) Maksundusminister Kristian Jensen (V) Sise- ja tervishoiuminister Lars Løkke Rasmussen (V) Kultuuriminister Brian Mikkelsen (K) Haridus- ja usuasjade minister Bertel Haarder(V) Tööminister Claus Hjort Frederiksen (V) Integratsiooni minister Rikke Hvilshøj (V) Transpordi- ja energeetikaminister Flemming Hansen (K) Arengukoostööminister Ulla Tørnæs (V)

1.2.5 Kohtusüsteem

Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (byret), mis lahendavad kriminaal- ja tsiviilvaidlusi, on 82. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks, mis asuvad Kopenhaagenis ja Viborgis. Kopenhaageni ringkonnakohtu alla kuuluvad ka Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud. Kõrgeimaks kohtuastmeks on Ülemkohus

8

(Højesteret). Ülemkohtu koosseisu kuulub 19 kohtunikku (kuid kaks nendest töötavad hetkel Euroopa Inimõiguste Kohtus). Lisaks kuulub kohtusüsteemi Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsrets Domme) asukohaga Kopenhaagenis, mis tegeleb mere- ja kaubandusõiguse küsimustega. Erikohtu (arbitraaži) moodustab töökohus (arbejdsretten), mille sekretariaat asub Tööministeeriumi juures.

1.2.6 Varia

Taanist sai Euroopa Majandusühenduse (Euroopa Liidu) liige 1973. aastal. Taani on ka NATO liige. Sõjaväeteenistus kestab 9-12 kuud. Suuremate poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks viiakse riigis läbi referendum.

Lisainformatsioon Taani kohta:

http://www.denmark.dk/ http://www.um.dk/en

2 MAJANDUS

2.1 Majandusareng

Taani on avatud ja arenenud majandusega riik. Majanduse hetkeseisu iseloomustavateks märksõnadeks on kiire majanduskasv, tööpuuduse rekordmadal tase, suhteliselt madal inflatsioon, valitsussektori ja jooksevkonto ülejääk ning valitsussektori võla kiire vähenemine. Taani majanduspoliitika nurgakiviks alates 1982. aastast on olnud fikseeritud vahetuskursi poliitika euro suhtes.

Tabel 4. Taani majanduse põhinäitajad (%)

2000 2001 2002 2003 2004 2005 SKP kasv 2,8 1,3 0,5 0,7 2,4 3,4 Eratarbimise kasv 0,2 0,1 1,5 1,6 3,4 3,8 Avaliku sektori tarbimine 2,3 2,2 2,1 0,2 1,5 1,3 Inflatsioon 2,9 2,4 2,4 2,1 1,2 1,8 Kaupade ja teenuste ekspordi kasv 12,7 3,1 4,1 -1,2 2,7 8,0 Kaupade ja teenuste impordi kasv 13,0 1,9 7,5 -1,7 6,4 10,9 Investeeringute kasv 7,4 -1,4 0,1 2,0 4,5 9,0 Jooksevkonto ülejääk, suhe SKP-sse 1,5 3,0 2,2 3,3 2,6 2,9 Netovälisvõlg, suhe SKP-sse 17,0 16,9 16,8 12,8 11,5 -2,3 Maksukoormus, suhe SKP-sse 49,5 48,6 48,3 48,1 49,2 49,6 Allikas: Taani Statistikaamet

2.1.1 Majanduskasv ja inflatsioon

Taani on ületanud 2001. aastal aset leidnud ülemaailmse majanduskasvu aeglustumisega seotud raskused ning alates 2003. aastast paranenud näitajad tagasid

9

2004. aastal ja 2005. aastal vastavalt 2,4 ja 3,4 protsendilise majanduskasvu. 2005. aasta majanduskasvu peamiseks mootoriks oli ekspordi ja investeeringute kasv, aga ka eratarbimise jätkuv tõus. Taani rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt kasvab Taani majandus 2006. ja 2007. aastal vastavalt 2,6 ja 1,9 protsenti. Piirid suuremale majanduskasvule seab rahvastiku vananemine ja tööjõupuudus mitmes olulises sektoris.

Vaatamata kinnisvara hindade rekordilisele tõusule oli inflatsioon 2005. aastal jätkuvalt madal. Suhteliselt aeglane hindade kasv oli põhjustatud madalast intressitasemest ning euro ja dollari soodsast vahetuskursist, mis langetas importkaupade hindu. Inflatsiooni kiirendava tegurina nähakse 2006. aastal kütuse maailmaturu hinnatõusu ja intressimäärade tõusu. Lisaks võib inflatsiooni stabiilset taset ohustavaks teguriks saada surve palkade tõusule, seda juhul kui valitsus 2006. aasta jooksul tööjõupuuduse vähendamiseks lisameetmeid ei rakenda.

Tabel 5. Taani majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosid (%)

SKP kasv Inflatsioon

2006.a. 2007.a. 2006.a. 2007.a.

Taani Rahandusministeerium 2,6 1,9 2,0 1,8 OECD 3,0 2,4 1,7 2,6 Majandusnõukogu 2,7 1,9 2,2 2,1 Danske Bank 2,1 2,2 2,0 2,2 Nordea 2,9 2,2 1,9 1,7 SEB 2,7 2,4 2,0 2,2 Jyske Bank 2,7 2,1 2,0 2,2

Allikas: pangad ja institutsioonid, seisuga august 2006

2.1.2 Maksukoormus

Taanit peetakse kõrge maksukoormusega riigiks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on keskmiselt kõrgemini maksustatud eraisikute sissetulekud ja autod. Üksikisiku tulumaksu maksuastmeid on kolm. Koos tööturumaksuga (8%) ning kiriku-, maakonna- ja kommuunimaksuga (33,3%) oli 2005. aastal madalaim maksumäär 46,8, keskmine 52,8 ja kõrgeim 67,8 protsenti, kusjuures keskmise ja kõrgeima maksumääraga maksustatakse madalaimast maksutasemest üle teenitud tulu, mitte kogu sissetulekut. Uue auto omahinnale lisandub registreerimismaks, mis on 180 protsenti auto hinnast, pluss 25-protsendine käibemaks.

Euroopa keskmisest tasemest vähem maksustatakse aga ettevõtete tulu. Alates 2005. aastast karmistati ettevõtete maksustamise reegleid ja selle kompenseerimiseks alandati ettevõtte tulumaksu 30%-lt 28%-le.Valitsus on külmutanud maksukoormuse kasvu ja alates 2004. aastast on kärbitud üksikisiku tulumaksu.

2.1.3 Tööhõive

Taani tööpuudus on üks madalamaid Euroopa Liidus. 2006. aasta juunis oli Taani tööpuuduse tase 3,9%, jäädes alla vaid Hollandile (3,8%). Kõige rohkem on taanlasi hõivatud tööstuses, tervishoiu- ja sotsiaalsektoris ning kaubanduses.

10

Tulenevalt rahvastiku vananemisest on vajalikud muutused Taani tööhõive struktuuris. Mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada nii vanemaealise kui nooremaealise elanikkonna, kui ka sisserännanute tööhõivet. Jälgides demograafilist arengut on järgmiste aastakümnete jooksul oodata tööturult väljajääjate hulga märkimisväärset suurenemist. See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu. Kuigi ametlik tööpuudus on Euroopa üks madalamaid, toetab riik ühel või teisel moel rohkem kui 20% töövõimelisest elanikkonnast. 2005. aasta lõpust alates tegeles Taani valitsus probleemistikuga aktiivselt ning 2006. aasta suvel lepiti valitsuserakondade ja mitme opositsioonierakonna vahel kokku nn heaolureformis ehk meetmetes, mis tõstavad eelpensionile ja pensionile mineku iga ning suunavad noored kiiremini tööturule, samuti motiveerivad sisserännanuid tööle. Sellega loodetakse tagada tööga hõivatute osakaalu järk-järguline kasv pikemas perspektiivis.

Tabel 6. Tööjõuturg.

2002 2003 2004 2005 Tööealised (tuhandetes) 2886 2891 2899 2898 Tööhõive (tuhandetes) 2692 2652 2699 2710 Töötuid (tuhandetes) 145 171 176 157 Varem pensionile jäänud (tuhandetes) 165 175 181 169 Tööpuudus (%) 5,0 5,9 6,4 5,7 Tööpuudus EL-definitsiooni järgi (%) 4,6 5,6 5,4 4,9 Allikas: Taani Statistikaamet; Taani Rahandusministeerium

2.2 Majandusharud

Kuigi 65% Taani kogupindalast kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ja põllumajanduse kogutoodang katab kolmekordselt Taani siseturu vajadused, ületab tööstuskaupade, masinate ja seadmete eksport põllumajandustoodangu väljaveo kümneid kordi. Lisaks tööstusele omavad Taani majanduses tähtsat kohta energeetika ja teenused.

Üle 80% Taani ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega. Suurimaks korporatsiooniks on A.P. Møller – Mærsk, mis tegutseb merelaevanduses, gaasi- ja naftatööstuses ja kaubanduses. Eestis on A.P. Møller – Mærsk Loksa Laevatehase ja Balti ES omanik. Suuruselt järgmisteks ettevõteteks on kommertspank Danske Bank, telekommunikatsioonikontsern TDC, A.P. Møller – Mærsk kontserni kuuluv kaubandusgrupp Dansk Supermarked, toiduainetööstuse ettevõtted Arla Foods ja Danish Crown , hooldusteenuseid pakkuv ISS, õlletootja Carlsberg, kellele kuulub ka osalus Saku Õlletehase omanikettevõttes BBH, turvaettevõte Falck Securitas, hüpoteekpank Nykredit, kaubanduskontsern Coop. Danmark, Nordea pank, plastitööstus Borealis ja ravimitootja Novo Nordisk.

2.2.1 Põllumajandus, metsandus ja kalandus

2.2.1.1 Põllumajandus

Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,4% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12%

11

Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga, kuid samas prognoositakse seakasvatuse vähenemist lähiaastatel.

2.2.1.2 Metsandus

Ligikaudu 11% Taani territooriumist on kaetud metsaga. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid kolmandiku vajadusest. Eratarbijate aastane vajadus on 300 000 m3 küttepuitu, kaugküttejaamad kasutavad aastas 200 000 m3 hakkepuitu. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid

2.2.1.3 Kalandus

Taani omas 2004. aastal suurimate kalapüügimaade edetabelis püügimahtude arvestuses 20. kohta. Taani rahvaarvu suurust arvestades on see hea tulemus. Aastane püügimaht on 1,1 miljonit tonni. Üle miljoni tonni kalasaadusi läheb ekspordiks ja sama suur on ka kalasaaduste import. Ligikaudu 1 miljon tonni kala kasutatakse loomasööda valmistamiseks. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest, kala püütakse ka Läänemerel.

2.2.2 Tööstus

Tööstuses on hõivatud 13% Taani tööjõust. Üle 40% Taani tööstustoodangust valmib Kopenhaageni piirkonnas. Tööstustoodang moodustab üle poole riigi ekspordist.

2.2.2.1 Metallitööstus ja masinaehitus

Metallitööstus ja masinaehitus on Taani suurim tööstusharu ja mitme allsektori lõikes on Taani juhtivaid riike maailmas, nagu näiteks laevaehituses. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller – Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on Loksa Laevatehase omanik. Tuuleenergia massiline kasutamine on aidanud kaasa sellele, et Taani on üks suuremaid tuulegeneraatorite tootjaid. Tuntuim tuulegeneraatorite tootja on Vestas Wind System, kes on ka maailma suurim taoline ettevõte. Alates 2006. aastast valmistab Vestase (nagu ka Siemensi ja Hispaania Gamesa) generaatorite põhikomponente ABB tehas Eestis, asukohaga Jüris. Veel asuvad Taanis maailma ühed juhtivad vee-, küte- ja jahutussüsteemide tootjad Danfoss ja Grundfos. Üks olulisimaid ettevõtteid kaabli ja juhtimissüsteemide tootmise vallas on NKT. Küttesüsteemide tootjana on tuntud Aalborg Industries.

2.2.2.2 Toiduainetööstus

Toiduainetööstus on Taani teine suurem tööstusharu moodustades veerandi Taani tööstustoodangu müügist. Suurimad toiduainetööstusettevõtted on lihatööstus Danish Crown, piimatööstus Arla Foods, tubakatootja Skandinavisk Holding, õlletootjad Carlsberg, Bryggerigruppen ja Harboes Bryggeri, kalatööstus Royal Greenland ning mitmed teised toiduainetööstuse ettevõtted.

12

2.2.2.3 Meditsiinitööstus

Taani meditsiinitööstus on üks moodsamaid ja edukamamaid maailmas. Ravimite ekspordilt elaniku kohta on Taani maailmas teine. Taanis valmistatakse üle 400 erineva ravimi, kuid olulisemad neist on isuliin ja antibiootikumid. Suurimaks ravimitootjaks on maailma suuruselt teine insuliinitootja Novo Nordisk, suuremad ravimi- ja meditsiinivahendite tootjad on veel Lundbeck, Nomeco, Novozymes, Leo Pharma, Coloplast, Nycomed, William Demant ja Alpharma. Sundi piirkonnas (ehk siis nii Taani kui Rootsi pool Sundi väina), kus on palju kõrgel tasemel ülikoole ja teadusasutusi, on moodustunud nn Medicon Valley, kus tegutsevad paljud rahvusvahelised ravimitootjad.

2.2.2.4 Elektroonikatööstus

Kuigi Taani elektroonikatööstuses puuduvad sellised üldtuntud nimed nagu Soomes Nokia või Rootsis Ericsson, on Taani elektroonikatööstus kõrgelt arenenud. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens.

2.2.2.5 Tekstiili- ja rõivatööstus

Tekstiili- ja rõivatööstus on viimastel kümnenditel kaotanud oma positsiooni Kagu-Aasia ja Ida-Euroopa odavamale tootmisele. Paljud Taani ettevõtted on viinud oma tootmise odavamatesse riikidesse või ostavad sisse allhanget ning keskenduvad ise disainile ja turundusele. Suurimad tekstiili- ja rõivaettevõtted on Bestseller, IC Companys, Kansas Wenaas ja Brandex. Taani suurim jalatsitootja on Ecco. Taani rõivaloojad on suutnud luua rahvusvaheliselt läbi löönud kaubamärke, millest mitmed on tuntud ka Eesti tarbijatele kuigi nad ei pruugi seostuda Taaniga.

2.2.2.6 Keemiatööstus

Lisaks ravimitootjatele on suurimad keemiatööstusettevõtted plastide tootja Borealis, Akzo Nobel2, Auriga Industries, J.C. Hempel ja Haldor Topsøe.

2.2.3 Energeetika

2.2.3.1 Nafta- ja gaasitööstus

Taani on Euroopa kolmas nafta- ja gaasitootja Norra ja Suurbritannia järel. Nafta ja gaasi tootmine toimub Taani majandusvööndis Põhjamerel. Suurimad nafta- ja gaasitootjad on DONG Energy ja A.P. Møller – Mærsk kontserni kuuluv Mærsk Olie og Gas. Tänu nafta ja gaasi tootmisele ja ekspordile on Taani energiaallikate netoeksportijaks. Taani gaasiturg on liberaliseeritud alates 2004. aasta 1. jaanuarist.

2.2.3.2 Elektri tootmine

Koos Soome, Rootsi ja Norraga osaleb Taani Põhjamaade elektribörsil NordPool ja koostööorganisatsioonis NORDEL. Taani elektriturg avati 2003. aasta 1. jaanuaril.

2 Kontserni peakorter asub küll Hollandis Arnhemis, kuid kontsern koosneb paljudest ettevõtetest, nendest vanim on 1777. aastal Taanis asutatud Det Holmbladske Selskab (täna Sadolin).

13

Taani turul on viimastel aastatel toimunud elektriettevõtete konsolideerumine ja välisettevõtete turuletulek (Vattenfall, E.ON). Suurimad elektritootjad on DONG Energy ja Vattenfall.

Taanis on arenenud taastuvenergia kasutamine. Elektritootmises on taastuvenergia osakaal 24%, sh ligi 20% toodetavast elektrienergiast annab tuuleenergia. 2008. aastaks loodetakse tuuleenergia osakaalu elektritootmises kasvatada 25%le.

2.2.4 Teenused

2.2.4.1 Transport

Transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on hõivatud 6,1% tööjõust. Rahalises väärtuses on Taani rahvusvahelises transpordis esikohal maanteetransport 55%-ga, millele järgneb meretransport 35%-ga. Koguselises väärtuses on esikohal meretransport 73%-ga millele järgneb maanteetransport 24%-ga. Taani kaubalaevastik on arvestatuna elanike arvu kohta üks maailma suuremaid ja olulist osa vedudest edendavad kabotaažveod välissadamate vahel. Maailma suurim kaubalaevastik (konteinerkaupade osas) kuulub A.P. Møller – Mærsk gruppi kuuluvale laevandusettevõttele Mærsk Sealand. Teised suuremad laevakompaniid on DFDS, J. Lauritzen, United Shipping & Trading, Torm, Norden ja Scandlines3. Suurim puksiirteenust pakkuv ettevõte on A.P. Møller – Mærsk gruppi kuuluv Em. Z. Svitser ning suurim punkerteenust pakkuv ettevõte on O.W. Bunker & Trading A/S.

Suurimaks raudteel tegutsevaks ettevõtteks on riiklik DSB. Reisijatevedu raudteel ja bussidega korraldab ka Briti ettevõte Arriva. Lennutranspordis on suurimaks ettevõtteks Põhjamaade ühine lennunduskontsern SAS, mille aktsiatest kuulub Taani riigile 14,3%. Teiseks suuremaks lennundusettevõtteks odavlennuettevõte Sterling Airlines. Teised olulised lennuteenuse pakkujad on Cimber Air ja DAT. Lisaks Kopenhaageni Kastrupi lennujaamale on teiseks suuremaks lennujaamaks Jüütimaal asuv Billund. Rahvusvahelised lennujaamad on veel Århus, Aalborg ja Karup.

2.2.4.2 Telekommunikatsioon

Taani telekommunikatsiooniturg on liberaliseeritud ja avatud konkurentsile. Telekommunikatsioonikäive ühe elaniku kohta oli 2005. aastal 7 300 DKK, mis on üks suurimaid Euroopas. Tavavõrgu teenust pakkus 2005. aastal 32 operaatorit, kellest turuliidrid on TDC, Telia ja Tele 2. Mobiilside teenust pakkusid 28 operaatorit, kellest suurimad on TDC, Sonofon, Telia ja Orange. 70 ettevõtet pakub internetiühendust - suurimad tegijad jällegi TDC, Tele 2 ja Telia.

Tabel 7. Teleteenuste tarbimine.

2002 2003 2004 2005 Tavatelefonide ühendusi 100 elaniku kohta 68,8 67,0 64,5 61,8 Mobiiltelefonide kasutajad 100 elaniku kohta 83,2 88,3 95,5 100,9 Internetiühendusi 100 elaniku kohta 28,5 31,1 31,3 32,9 Allikas: IT- ja Telekommunikatsiooniamet.

3 Lisaks Taani riigile on kaasomanikuks Saksa riik.

14

2.2.4.3 Finantsteenused

2005. aastal andsid finants- ja äriteenustega tegelevad ettevõtted tööd 14%-le Taani tööjõust. Panku oli (2004. aastal) kokku 180. Suurimad pangad, Danske Bank ja Nordea, moodustavad kokku üle poole Taani pangandusturust. Danske Bank gruppi kuuluvad ka postipank BG Bank, Taani suuruselt teine hüpoteekpank RealKredit Danmark ja kindlustusettevõte Danica Pension. Suuremad kommertspangad on veel Jyske Bank ja Sydbank.

Taani suuruselt teine finantsgrupp Danske Banki järel on Taani suurim hüpoteekpank Nykredit. Nykredit teeb strateegilist koostööd Jyske Bankiga. Kolmas suurem hüpoteekpank on BRF Kredit.

Taani kindlustusturg on väga mitmekesine ja tihedal konkurentsil põhinev. Kindlustusturul on ligi 220 ettevõtet. Suurimateks kindlustusettevõteteks on Codan, Tryg Baltica ja Danica Pension.

Investeerimisfonde oli 2004. aastal kokku 105.

2.2.4.4 Kaubandus

Taani jaekaubanduses tegutseb üle 31000 ettevõtte. Nendest umbes 8000 ettevõttel on aastakäive üle 5,2 miljoni EEK. Selvehallide turul on suurimateks kontsernideks Dansk Supermarked, mis opereerib jaekaubakette Bilka, Netto ja Føtex ning Coop Norden Danmark, mis opereerib jaekaubakette Fakta, Irma, Super Brugsen ja Kvickly. Kokku kontrollivad Dansk Supermarked ja Coop Norden Danmark üle 50% toidukaupade jaemüügi turust.

2.3 Taani regioonid

2.3.1 Kopenhaageni ja Sundi piirkond

Kopenhaagen on Taani peamine ärikeskus, kus asub enamike Taani tööstus- ja kaubandusorganisatsioonide ning suurema osa suurettevõtete peakontoritest. Paljud rahvusvahelised korporatsioonid kasutavad Kopenhaagenit Põhjala- või Läänemere regiooni peakorteri asukohana. Kopenhaagenile lisab atraktiivsust asjaolu, et linn asub kiiresti areneva Sundi (Øresundi) äripiirkonna keskel, mis lisaks Sjællandi saarele hõlmab ka Rootsi Skåne maakonda koos Malmö linnaga. Regioonis elab u. 3,2 miljonit inimest. Elanike mobiilsus regioonis kasvas oluliselt Øresundi ühenduse (ehk sild-tunneli) valmimisega Sjællandi saare ja Skåne ranniku vahel. Sundi piirkond on Euroopa üks juhtivaid meditsiinitööstuse piirkondi (tuntud kui Medicon Valley).

Teiseks suuremaks sektoriks on IT ja telekommunikatsioon. Oma arenduskeskused on Kopenhaagenis sellistel ettevõtetel nagu Nokia, Ericsson, Motorola, Lucent Technologies, Intel, Cisco, Alcatel ja Tellabs. Kopenhaageni piirkond on ka oluline logistikakeskus.

2.3.2 Sjælland (v.a. Kopenhaageni piirkond ), Falster ja Lolland

Traditsiooniliselt on arenenud põllumajandus- ja metallitööstus, kuid samuti ka elektroonika-, mööbli-, keemia-, plasti- ja toiduainetööstus. Sjællandi saare lõunaosa

15

ja Lollandi saare arengut saab positiivselt mõjutama Taani ja Saksamaa vahelise 20 kilomeetrise silla (Femer Bælt) rajamine, mis eeldatavalt peaks valmima 2012. aastal.

2.3.3 Põhja-Jüütimaa

Põhja-Jüütimaa keskuseks on Aalborg. Tänu Aalborgi ülikoolile on regioon üheks elektroonikatööstuse keskuseks. Eriti kõrgelt on arenenud juhtmeteta (bluetooth) tehnoloogiad. Teiseks elektroonikatööstuse allsektoriks on mobiil- ja satelliitside seadmete tootmine. Põhja-Jüütimaa elektroonikaettevõtted teevad koostööd maailma juhtivate elektroonikakorporatsioonidega. Aalborgi ülikooliga seotud ettevõtetes toimub neljanda põlvkonna mobiiltelefoni väljatöötamine, samuti käib elektrooniliste implantaatide väljatöötamine meditsiinitööstuse tarbeks.

Põhja-Jüütimaal on arenenud toiduainetööstus, samuti iseloomustab regiooni elektrimasinate tootmine.

2.3.4 Kesk-Jüütimaa

Kesk-Jüütimaa suurimaks linnaks on Århus. Århusi piirkonnas elab 0,6 miljonit inimest ja ta on Taani üheks teadus- ja innovatsioonikeskuseks. Teisteks Kesk-Jüütimaa suuremateks linnadeks on Randers, Silkeborg, Holstebro, Herning ja Viborg.

Regioonis on kõrgelt arenenud toiduainetööstus ja toiduainetööstuse seadmete tootmine. Teiseks suuremaks sektoriks on IT. Piirkonnas tegutseb üle tuhande IT ettevõtte. Arenenud on veel elektroonikatööstus ja keskkonnatehnoloogiad, Herning on Taani juhtivaks tekstiili- ja rõivatööstuse piirkonnaks. Veel iseloomustab regiooni põllumajandusmasinate ja –seadmete tootmine.

Århusi piirkond on üheks juhtivaks biotehnoloogia keskuseks. Biotehnoloogia sektor on koondunud Århusi ülikooli ümber.

Herningis asub Taani teine suurem messikeskus.

2.3.5 Lõuna-Jüütimaa

Lõuna-Jüütimaal elab 250 000 inimest, suurim linn on Esbjerg. Teised suuremad linnad on Aabenraa, Vejle, Sønderborg, Kolding, Horsens ja Fredericia. Tootmisharudest paikneb siin nii masinaehituse ja metallitööstuse, elektroonika, plastitööstuse, puidu- ja mööblitööstuse, tekstiilitööstuse ja trükitööstuse, aga ka põllumajandusettevõtteid.

2.3.6 Fyni saar

Fyni saare keskuseks on Taani suuruselt kolmas linn Odense. Üheks juhtivaks tööstusharuks on metallitööstus ja masinaehitus, mis on esindatud metallkonstruktsioonide valmistamisest kuni laevaehituseni. Samuti on arenenud elektroonikatööstus ning meditsiiniseadmete tootmine.

2.3.7 Bornholm

Bornholmil on domineerivaks kalandus- ja põllumajandus, kuid olulisel kohal on ka turism. Tööstusharus domineerivad saarel toiduainetööstus ja metallitööstus.

16

2.4 Väliskaubandus

Iseloomulikuna väikesele avatud majandusega riigile on Taani majandus sõltuv väliskaubandusest. 2005. aastal olid peamised ekspordiartiklid tööstuslikud kaubad ja tarbekaubad, aga ka masinad ja seadmed. Üksikutest tööstustoodetest võib tuua esile mööblit, ravimeid (s.h. insuliin), tuulegeneraatoreid, arvutiseadmeid, fiiberoptilisi seadmeid, mobiiltelefone, kuuldeaparaate ja helitehnikat. Märkimist väärivad ka kala ja muude mereandide ning nafta ja gaasi eksport.

Tabel 8. Taani import ja eksport kaupade järgi (protsent).

EKSPORT 2005 100,0 IMPORT 2005 100,0 Tööstuskaubad 73,5 Pooltooted 41,2 Põllumajandustooted 10,3 Tarbekaubad 28,4 Kütused jms 9,0 Kapitalikaubad 14,1 Laevad 1,0 Kütused jms 6,6 Allikas: Taani Statistikaamet

71% ekspordist läheb Euroopa Liitu. Taani suurimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia, USA, Holland, Norra ja Prantsusmaa,.

Tabel 9. Taani import ja eksport 2003-2005 (miljon DKK).

2003 2004 2005 IMPORT Kokku 369 700.9 400 124.5 446 997.7 EL 275 474.9 288 044.4 320 662.1 Muu maailm 94 225.9 112 080.3 126 335.8 Saksamaa 85 582.6 87 040.7 92 761.9 Suurbritannia 25 946.8 24 222.1 27 080.2 Norra 16 688.8 18 841.4 20 149.2 Rootsi 47 708.7 53 955.5 62 268.5 USA 11 988.4 15 191.9 12 937.7 EKSPORT Kokku 429 272.0 452 399.7 502 255.1 EL 296 244.6 313 450.2 348 900.5 Muu maailm 133 027.4 138 949.6 153 354.5 Saksamaa 79 685.2 79 948.8 86 162.0 Suurbritannia 36 454.1 39 522.0 44 535.3 Norra 24 538.3 25 241.7 26 753.0 Rootsi 54 381.1 58 026.1 66 977.5 USA 26 178.0 26 352.0 33 216.7 Allikas: Taani Statistikaamet Kõige enam imporditi sõidukeid, kütust, elektroonikat ja kemikaale.

69% kaupade impordist moodustab import Euroopa Liidust. Suurimad impordiparterid on Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia, Holland, Prantsusmaa, Norra, Itaalia ja Hiina.

17

Suurim kaubanduse ülejääk on Taanil USA ja Suurbritanniaga, suurim kaubandusdefitsiit aga Hiina ja Saksamaaga.

2.5 Välisinvesteeringud

Taani on saanud välismaised otseinvesteeringuid ja teinud otseinvesteeringuid välismaale peaaegu võrdses ulatuses. Võrreldes kolme varasema aastaga kasvasid 2005. aastal nii välismaiste otseinvesteeringute mahud Taanis kui taanlaste otseinvesteeringud välismaale. Seda eriti võrreldes 2004. aastaga, mil mainitud tüüpi kapitalipaigutused kahanesid mõlemal suunal skaala miinuspoolele4.

Umbes pool Taani saabunud otseinvesteeringutest on tehtud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide poolt. Kõige rohkem on Taani otseinvesteeringuid teinud USA, Rootsi, Belgia ja Suurbritannia ettevõtted. 2005. aastal tehti otseinvesteeringuid Taani 50 miljardi DKK ulatuses, millest üle 18 miljardi DKK investeerisid Euro-ala riikide ettevõtted. Rootsi ning Suurbritannia ettevõtted tegid 2005. aastal vastavalt 6 miljardi DKK ja 2,2 miljardi DKK ulatuses otseinvesteeringuid. Aasia ettevõtete poolt tehtud otseinvesteeringud moodustasid 5 miljardit DKK. Mujalt maailmast tehtud5 suurimaks otseinvesteeringuks 2005. aastal osutus ühe Austraalia ettevõtte poolt ostetud 11,3%-line osalus Kopenhaageni lennujaama omanikettevõttes Københavns Lufthavne6.

Eesti otseinvesteeringute kogumaht Taanis moodustasid 2005. aasta lõpu seisuga 24,2 miljonit DKK. Suurem osa Eesti otseinvesteeringutest on läinud Taani töötlevasse tööstusesse

Üle poole taanlaste otseinvesteeringutest välismaale tehakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Riikidest on aastate lõikes Taani otseinvesteeringute suurimad sihtriigid Belgia, USA, Suurbritannia ja Rootsi. 2005. aastal tehti Taani ettevõtete poolt otseinvesteeringuid välismaale 68 miljardi DKK eest, millest 33 miljardi DKK eest Suurbritanniasse, 23 miljardi DKK eest Euro-ala riikidesse, ning 9 miljardi DKK eest USAsse.

2005. aasta lõpu seisuga olid Taani ettevõtted teinud Eestisse otseinvesteeringud 1,1 miljardit DKK eest, suurema osa sellest on paigutatud töötlevasse tööstusesse.

4 Suures osas kapitali repatrieerumise tõttu. 5 St v.a. Euro-ala riigid, UK, Rootsi, USA ja Aasia riigid. 6 Macquarie Airports (MAp) poolt tehtud otseinvesteeringu väärtus oli 1,2 miljardit DKK.

18

3 EESTI JA TAANI MAJANDUSSUHTED

3.1 Majanduslepingud

Eesti ja Taani vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Taani vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga.

Tabel 10. Eesti ja Taani vahelised majanduslepingud

Leping Sõlmitud Jõustunud Avaldatud Riigi Teatajas

Vastastikuste investeeringute soodustamise ja kaitse leping

06.11.1991 24.02.1993 RT II 1995, 19/20, 12

Majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping

28.07.1992 28.07.1992 RT II 1995, 15, 78

Kokkulepe reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamiseks

05.03.1993 27.08.1993 RT II 1994, 32/33, 143

Topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping

04.05.1993 30.12.1993 RT II 1993, 34, 109

Lennundusleping 12.05.1993 29.11.1993 RT II 1996, 5/6, 20 Vastastikuse tollialase abistamise kokkulepe

29.09.1993 25.11.1993 RT II 1994, 26, 99

3.2 Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustasid 2005. aasta lõpus Taani otseinvesteeringud Eestisse 2,28 miljardit Eesti krooni, mis on 1,4% Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringutest. Selle näitajaga asub Taani välisinvesteeringuid teinud lähteriikide seas 9. kohal. 2005. aasta jooksul Taani otseinvesteeringute maht Eestis kahanes.

Üle poole Taani otseinvesteeringute mahust Eestis on paigutatud töötlevasse tööstusesse, lisaks veel kinnisvarasse, finantsvahendusse, transporti ja sidesse ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Eesti Ettevõtteregistri andmetel oli 2006. aasta märtsi alguse seisuga Eestis registreeritud veidi üle 200 Taani osalusega ettevõtte. Suurimad Taanist lähtunud otseinvesteeringud on tulnud ettevõtetesse Loksa Laevatehas, Balti ES, Viru Õlu, Taanimets AS, Flexa Eesti AS, Vest-Wood Eesti, Hansa Graanul ning Falck Baltics.

Eesti otseinvesteeringud Taanis moodustasid samal ajal 50,5 miljonit Eesti krooni. Suurem osa Eesti otseinvesteeringutest on läinud Taani töötlevasse tööstusesse.

19

3.3 Kaubavahetus

Statistikaameti andmetel oli Taani 2005. aastal kaubavahetuse käibe põhjal Eesti kaubanduspartnerite seas esikümne lõpus.

Tabel 11. Eesti-Taani kaubavahetus 1996-2005 (miljonit EEK)

Aasta Eksport Import Bilanss 1996 884,6 1 095,6 -211,0 1997 1 302,7 1 592,8 -290,1 1998 1 657,1 1 859,1 -202,0 1999 1 696,6 1 505,8 190,8 2000 1 849,8 1 797,6 52,2 2001 2 029,5 1 893,9 135,6 2002 2 517,0 1 929,0 588,0 2003 2 444,7 1 967,5 477,2 2004 2 466,1 2 789,2 -323,1 2005 3 101,0 3 098,5 2,5

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga arvestatakse importi saatjariigi järgi, varasema päritoluriigi asemel. Allikas: Eesti Statistikaamet

2005. aastal oli Eesti-Taani põhikaubavahetuse kogukäive 6,2 miljardit krooni, millest nii eksport kui import moodustasid suhteliselt võrdse osa ehk ca 3,1 miljardit krooni. Võrreldes 2004. aastaga kasvas eksport Taani 26% ning import Taanist 11%. Eesti kaubanduspartnerite seas oli Taani Eestile 8. ekspordipartner ning 10. impordipartner.

Eesti peamised ekspordiartiklid 2005. a. (osakaal %):

- puit ja puidutooted - 32,7% - muud tööstuskaubad - 18,0% - metallid ja metallitooted - 16,2% - tekstiil ja tekstiilitooted - 7,4% - masinad ja seadmed - 5,8% - loomsed tooted - 4,6%

Peamised impordiartiklid 2005. a. (osakaal %):

- masinad ja seadmed - 21,8% - loomsed tooted - 12,5% - metallid ja metallitooted - 12,1% - keemiatooted - 11,3% - tekstiil ja tekstiilitooted - 8,1% - valmistoidukaubad, joogid, tubakas - 7,5%

20

4 ÄRIKESKKOND

Taani äriõigus tugineb tsiviilseaduse traditsioonile, mis tähendab, et seadused on õiguse esmaseks allikaks ja pretsedentidel ei ole nii suurt tähtsust kui anglo-ameerika kultuuriruumis. Välisettevõtetele kehtivad suhteliselt soodsad maksureeglid.

4.1 Elamis- ja tööload

Taanis töötamiseks peab olema elamis- ja tööluba. Eesti kodanikud võivad Taani siseneda ja Taanis töötada vastavalt Taani välismaalaste seadusele (udlændingeloven). Alates Taani sisenemise hetkest on Eesti kodanikel õigus otsida tööd 6 kuu jooksul. Tööotsija peab suutma end ära elatada ja riigis viibimise õigus muutub kehtetuks, kui tööotsija taotleb sotsiaaltoetust. Viibimisel Taanis kauem kui 3 kuud tuleb end registreerida maavalitsuses (Statsamtet) rahvastikuregistris (Folkeregistreret), mis tagab tervisekindlustuse ja CPR numbri (ilma milleta on raske kui mitte võimatu teha paljusid igapäevatoiminguid). Rahvastikuregistris registreerimine ei muuda automaatselt kehtetuks riigist lahkumise nõuet kui 6 kuu jooksul pole tööd leitud. Eesti kodanikud võivad saada tööloa, kui neil on kokkulepe töötamiseks vähemalt 30 tundi nädalas vastavalt tööturu kokkulepete (tööandjal on sõlmitud ametiühingutega kollektiivleping) tingimustele või muudel tavapärastel palga- ja töötingimustel. Tööandja peab olema registreeritud Taani Tolli- ja Maksuametis (ToldSkat) maksukohuslasena ja tema suhtes ei tohi olla kohaldatud streiki, blokaadi või muid sarnaseid meetmeid.

Tööloa väljastamise tingimuseks on tööandja vastav kinnitus ning konkreetse tööpakkumise või tööandjaga sõlmitud töölepingu olemasolu. Tööle pole lubatud asuda enne kui Välismaalaste Amet on väljastanud elamis- ja tööloa, v. a. juhtudel kui ettevõttele on Välismaalaste Ameti poolt väljastatud eelnev luba. Sellel juhul võib töövõtja tööd alustada Välismaalaste Ameti teavitamise hetkest.

Luba kehtib vaid selle töö ja töökoha osas, milleks see on väljastatud. Kui taotleja saab uue töö, peab ta taotlema uue tööloa. Kui töövõtja töötab Taanis ühe ja sama töökoha peal vähemalt 12 kuud võib ta vahetada töökohta ilma uut tööluba taotlemata. See kord ei kehti juhul kui töövõtja lahkub tööturult omal soovil.

Eesti kodanike töölubade taotlusi menetleb Taani Välismaalaste Amet. Taotluse võib esitada otse Välismaalaste Ametisse või teha seda kohaliku politseijaoskonna kaudu. Taotleja Eestis viibimisel saab taotluse esitada Taani saatkonna kaudu Tallinnas.

Nii tööandja kui ka töövõtja peavad esitama vastava taotluse, mille blanketid asuvad Taani Välismaalaste Ameti kodulehel. Taotlusele tuleb lisada tööpakkumise või töölepingu koopia ja taotleja passipilt.

Välismaalaste Ameti eitava vastuse korral võib otsuse edasi kaevata Taani Integratsiooniministeeriumisse (Integrationsministeriet).

Elamis- ja tööluba antakse kuni üheks aastaks, kusjuures võimalik on pikendada aastast tööluba kuni kolmeks aastaks. Elamis- ja tööluba ei väljastata pikemaks perioodiks kui on töölepingu kehtivus.

21

Nimetatud regulatsioon ei laiene ettevõtlusega tegelemisele, teenuste osutamisele ja Taanis õppimisele. Neile juhtudele laienevad Eesti kodanikele samad reeglid kui teistele EL kodanikele. Neil juhtudel esitatakse elamisloa taotlus maavalitsusele. Vastavad blanketid leiab Taani välismaalaste ameti kodulehelt. Elamisloa esmataotlusel tuleb täita vorm A ja elamisloa pikendamisel vorm B.

Tööluba pole vaja neil Eesti kodanikel, kes viibivad Taanis vastavalt 16. detsembri 1996. a. direktiivile 96/71/EÜ (lähetatud töötajate direktiiv) kuni 6 kuud, kusjuures pikema viibimisaja kui 3 kuud puhul tuleb end registreerida maavalitsuses.

Nimetatud regulatsioon ei laiene ettevõtlusega tegelemisele, teenuste osutamisele ja Taanis õppimisele. Neile juhtudele laienevad Eesti kodanikele samad reeglid kui teistele EL kodanikele. Neil juhtudel esitatakse elamisloa taotlus maavalitsusele. Vastavad blanketid leiab Taani välismaalaste ameti kodulehelt7. Elamisloa esmataotlusel tuleb täita vorm A ja elamisloa pikendamisel vorm B.

Tööluba pole vaja neil Eesti kodanikel, kes viibivad Taanis vastavalt 16. detsembri 1996.a. direktiivile 96/71/EÜ (lähetatud töötajate direktiiv) kuni 6 kuud, kusjuures pikema viibimisaja kui 3 kuud puhul tuleb end registreerida maavalitsuses.

Lisainformatsioon:

- http://www.bm.dk/sw11138.asp - Taani Tööministeeriumi käsiraamat Taani tööturust (inglise keeles)

- http://www.bm.dk/english/residence - elamis- ja töölubadest lähemalt (inglise keeles).

Täiendav info:

Välismaalasteamet Udlændingestyrelsen Ryesgade 53 DK-2100 København Ø Danmark Tel: +45-35 36 66 00 Faks: +45-35 36 19 16 E-mail: [email protected] http://www.udlst.dk/

4.2 Ettevõtluse vormid ja registreerimine

Äritegevus on Taanis reguleeritud järgmiste ettevõtlusvormidega:

- aktsiaselts (aktieselskab - A/S) - osaühing (anpartsselskab - ApS) - filiaal (filial) - täisühing (interessentskab - I/S) - usaldusühing (kommanditselskab - K/S) - usaldusaktsiaselts (partnerselskab ehk kommanditaktieselskab - P/S)

7 http://www.udlst.dk/english/Forms/Default.htm

22

- ühistu (andelsforetagende - a.m.b.a.) - füüsilisest isikust ettevõtja (enkeltmandsfirma) - ettevõtlusfond (erhvervsdrivende fond) - esindus (repræsentationskontor)

Kõik ettevõtted peavad olema registreeritud äriregistris. Ettevõtte registreerimine on Taanis tasuta. Registreerimisel omistatakse ettevõttele registreerimisnumber (CVR number). Välisettevõtte esindust ei pea registreerima.

4.2.1 Aktsiaselts

Aktsiaseltside tegevust reguleerib aktsiaseltside seadus (Aktieselskabsloven),8 mis sisaldab üldjuhiseid aktsiaseltside asutamiseks, tegevuseks ja lõpetamiseks. Aktsiaseltside regulatsioon on üsna sarnane Eesti vastavale regulatsioonile. Suurimaks erinevuseks Eesti süsteemist on asjaolu, et lubatud on A ja B ehk erineva häältearvuga aktsiad (alates 1973. aastast pole võimalik emiteerida hääleõiguseta aktsiaid, A ja B aktsiate hääleõiguse vahe on kuni 10-kordne). Avalik on info vaid nende aktsionäride kohta, kes omavad üle 5% aktsiatest.

Aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital on 500 000 DKK. Aktsiaselts võib ise omada kuni 10% oma aktsiatest. Aktsiaseltsi pankrott toimub vastavalt pankrotiseadusele (Konkursloven)9.

Aktsiaseltsi võib asutada, kuid lihtsam ja kiirem on osta “riiulilt” valmis aktsiaseltsi. Mõlema variandi puhul on soovitav kasutada kohaliku õigusbüroo teeneid.

4.2.1.1 Aktsiaseltsi asutamine

Aktsiaseltsi asutajateks võivad olla kas üks või rohkem isikut, kuid vähemalt üks neist peab omama alalist elukohta Taanis või olema EL kodanik. Nimetatud nõudest võib lubada erandit Majandusministeerium. Nimetatud nõue kehtib vaid aktsiaseltsi asutamisel ning aktsiaseltsi aktsiate omandamisel välismaalaste poolt piiranguid pole.

Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teostada järgmised toimingud:

- pidada aktsiaseltsi asutamiskoosolek (konstituerende generalforsamling); - märkida aktsiad ja teha kapitali sissemakse (min. 500 000 DKK); - täita ja allkirjastada aktsiaseltsi registreerimisavaldus; - teavitada registreerimisest.

Aktsiaseltsi asutamislepingus (stiftelsesoverenskomst) tuleb näidata:

- aktsiaseltsi põhikirja (vedtægter) projekt - asutajate nimed ja aadressid - aktsiate emiteerimise kuupäeva - aktsiaseltsi esimese üldkoosoleku kuupäeva - asutamiskulud.

8 http://www.eogs.dk/graphics/selskaber/AS_en.html 9 http://www.themis.dk/synopsis/docs/Lovsamling/Konkursloven.html

23

Äriregistrile esitatavas registreerimistaotluses peab sisalduma:

- tegevuse alustamise kuupäev; - aktsiaseltsi nimi ja aadress Taanis; - nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ja aadressid (juhul kui tegemist on

välismaalastega, siis ka passikoopiad); - audiitori nimi ja aadress; - põhikirja sätted ja finantsaasta kestus - allkirjaõiguslike isikute allkirjade näidised; - aktsiakapitali suurus.

Registreerimistaotlusele lisatakse:

- asutamisleping; - dokumendid, millele on viidatud asutamislepingus; - tõendid aktsiakapitali tasumise kohta; - väljavõte asutamiskoosoleku protokollist ja aktsiate märkijate nimekiri; - vara omandiõigust tõendavad aktid, rendilepingud jne.

Võõrkeelsed dokumendid peavad olema legaliseeritud10 ja varustatud notariaalse tõlkega.

Üldjuhul võtab aktsiaseltsi registreerimine aega dokumentide esitamisest 2-8 nädalat, kuigi ametlikult võib äriregister vaadata avaldust läbi kuni 6 kuud.

4.2.1.2 Juhtimine

Aktsiaseltside juhtimine on jagatud nõukogu ja juhatuse vahel. Nõukogu tegeleb üldiste otsustega, kusjuures juhatus vastutab ettevõtte igapäevase tegevuse eest.

Nõukogu peab koosnema vähemalt 3 liikmest, kellest enamus (s.h. nõukogu esimees) ei tohi olla ettevõtte juhatuse liikmed. Juhatus peab koosnema vähemalt ühest isikust. Juhatuse liikmed ja vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema Taani alalised elanikud. See nõue ei kehti teiste EL või Euroopa Majanduspiirkonna residentide suhtes. Erandit sellest nõudest võib lubada Majandusministeerium.

Juhul kui aktsiaseltsil on olnud viimasel 3 aastal 35 või rohkem töötajat, omavad töövõtjad (ametiühingud) õigust valida oma esindajad nõukogusse. Ametiühingutel on õigus valida 50% üldkoosoleku poolt valitud nõukogu liikmete arvust, kuid mitte vähem kui 2.

Tähtsamad küsimused nagu põhikirja muutmine, nõukogu ja audiitorite kinnitamine, aastaaruande kinnitamine, dividendide maksmise otsustamine kuuluvad üldkoosoleku pädevusse.

10 Taani pole ühinenud välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga ja seetõttu ei saa kasutada apostilli.

24

4.2.1.3 Aruandlus

Aktsiaselts peab esitama iga-aastase aruande äriregistrile vastavalt raamatupidamise seadusele (Årsregnskabsloven).11 Aruanne tuleb esitada 6 kuu jooksul peale finantsaasta lõppu ja mitte hiljem kui 1 kuu pärast aruande kinnitamist üldkoosolekul. Aastaaruanne peab olema auditeeritud. Äriregistrile esitatav informatsioon on avalik.

4.2.2 Osaühing

Osaühingute tegevust reguleerib osaühinguseadus (Anpartsselskabsloven)12, mis sarnaneb aktsiaseltsiseadusele. Peamised erinevused võrreldes aktsiaseltsidega on:

- asutamise ja likvideerimise protseduur on lihtsam kui aktsiaseltside puhul; - osaühingute miinimumkapital peab olema 125 000 DKK; - omakapital võib väheneda kuni 40% osakapitalist, peale mida tuleb

omakapital taastada või osaühing likvideerida; - puuduvad piirangud nõukogu ja juhatuse liikmete residentsuse või

kodakondsuse osas; - ei pea kutsuma kokku üldkoosolekut, vaid otsustamiseks piisab osanike

omavahelisest kokkuleppest; - osad võivad olla erineva hääleõigusega või ka ilma hääleõiguseta; - osaühingul osakapitaliga alla 300 000 DKK ei pea olema nõukogu; - osaühing ei tohi omandada oma osa

Muudes küsimustes on osaühingu regulatsioon sarnane aktsiaseltsi regulatsioonile.

Kuigi osaühing on mõeldud väiksematele ettevõtetele, ei takista miski suuremaid ettevõtteid kasutamast seda ettevõtlusvormi. Näiteks kasutatakse osaühinguid laialdaselt rahvusvaheliste holdingettevõtete Taanis registreerimiseks.

4.2.3 Täisühing

Täisühingu kohta pole eraldi seadust ja täisühingu tegevus lähtub majandustegevuse seadusest (lov om erhvervsdrivende virksomheder).13

Täisühingu osanikud on isiklikult täielikult vastutavad ettevõtte kohustuste eest. Täisühingul pole vaja omada kindlat miinimumkapitali. Täisühing ei ole läinud pankrotti senikaua, kuni ta igale liikmele ei ole väljakuulutatud pankrotti.

Täisühingu igapäevaseid tavaotsuseid võib teha iga osanik. Kaugemaleulatuvaid otsuseid tuleb teha ühiselt kõigi partneritega. Täisühingu osanikud võivad omavahel sõlmida lepingu – selle puudumisel lähtutakse vaidluste lahendamisel väljakujunenud praktikast.

Ei ole olemas spetsiaalseid nõudmisi aruandluse osas peale tavaliste raamatupidamise nõuete, samuti ei ole täisühingut puudutava info avalikustamise kohustust.

11 http://www.eogs.dk/graphics/Regnskab/Regnskabslov_en.html 12 http://www.eogs.dk/graphics/selskaber/APS_en.html 13 http://www.eogs.dk/graphics/selskaber/ERHVIRK_en.html

25

4.2.4 Usaldusühing

Usaldusühingu kohta pole eraldi seadust ja usaldusühingu tegevus lähtub majandustegevuse seadusest (lov om erhvervsdrivende virksomheder).

Usaldusühing on äriühing, milles üks või mitu osanikku on täisvastutusega. Usaldusühingu osanikeks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Osanikeks võivad olla ka välismaised juriidilised või füüsilised isikud. Siiski võib välismaalane olla täisvastutusega osanikuks vaid Majandusministeeriumi loal. Aruanne tuleb esitada vaid juhul kui kõik osanikud on piiratud vastutusega äriühingud.

4.2.5 Usaldusaktsiaselts

Usaldusaktsiaselts on usaldusühing, mille piiratud vastutusega osanikuks on aktsiaselts kogu kapitali ulatuses või mille piiratud vastutusega osanikud on jaganud oma osaluse aktsiateks. Lisaks peab usaldusaktsiaseltsil olema täisvastutusega osanik. Seda tüüpi äriühing sobib hästi uuteks riskiettevõtmisteks.

Usaldusaktsiaseltsi miinimumkapital peab olema 500 000 DKK, ka muus osas laieneb neile aktsiaseltside regulatsioon.

4.2.6 Filiaal

Filiaali võivad asutada nende riikide ettevõtted, kus on tagatud sama õigus Taani ettevõtete filiaalidele. EL, s.h. Eesti ettevõtete filiaali asutamiseks piiranguid pole. Äritegevust ei tohi alustada enne kui filiaal on kantud äriregistrisse.

Filiaali juht peab olema Taani või Euroopa Liidu kodanik, kes resideerib alaliselt Euroopa Liidus. Erandit sellest saab teha Majandusministeerium. Filiaalil peab olema raamatupidamine, kuid eraldi aruannet pole vaja äriregistrile esitada. Küll on aga vajalik esitada äriregistrile emaettevõtte aruanne 6 kuu jooksul peale ettevõtte finantsaasta lõppu. Taanis asuv filiaal lähtub oma tegevuses Taani seadustest. Vastavalt Taani seadustele on filiaal juriidiline isik.

4.2.7 Esindus

Esindus võib tegeleda turundusega, kuid tulenevalt asjaolust, et esindus ei ole käibemaksukohuslane, ei tohi esinduse aastane käive ületada 280 000 DKK. Esindust ei pea registreerima äriregistris – tema kohustuste eest on täiel määral vastutav emaettevõtte. Kuna Taani seadused esinduse mõistet ei reguleeri, lähtutakse esinduse määratlemisel OECD maksustamise mudellepingus sätestatust.

26

Täiendav info:

Majandustegevuse- ja Ettevõtete Amet (äriregister) Erhvervs- og Selskabsstyrelsen Kampmannsgade 1 DK-1780 København V Danmark Tel: +45-33 3077 00 Faks: +45-33 30 77 99 E-mail: [email protected] http://www.eogs.dk/

Majandusministeerium Økonomi- og Erhvervsministeriets Slotsholmsgade 10-12 DK-1216 København K Danmark Tel: +45-33 92 33 50 Faks: +45-33 12 37 7 E-mail: [email protected] http://www.em.dk/

4.3 Load ja litsentsid

Majandustegevuseks on vajalikud mitmed litsentsid, load ja kooskõlastused. Sektorspetsiifilisi nõudeid on soovitav küsida vastavatest erialaliitudest. Muudest lubadest on oluline kommuuni võimude luba hoone kasutamiseks äritegevuseks. Samuti väljastavad kommuunid mitmesuguseid keskkonnalubasid. Toidukaupade müügi järelevalvet ja toidukaupade registreerimist teostab toiduinspektsioon. Toidukaupade müügilubasid väljastab politsei. Samuti väljastab politsei alkoholi müügilubasid.

Teatud kaupade nagu näiteks alkohol, relvad, teatud ravimid ja kemikaalid ning teatud põllumajandustooted importimiseks on vajalik impordilitsents.

2006. aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima energiakokkuhoiu seadus14, mis nõuab kõikide ehitiste energiasäästlikkuse kontrollimist iga viie aasta tagant. Seaduse kohaselt peavad nii vanad kui uued hooned saama nn energiamärgistuse, st sertifikaadi, et ruumid on soojapidavad. Ruumide vastavust soojapidavuse nõuetele kontrollivad sertifitseeritud spetsialistid (agendid, ettevõtted), kes saadavad hoone kontrollimise järel täidetud blanketi15 järelevalveasutusele16, kust vastav märgistus väljastatakse. Lisainformatsioon: http://www.ens.dk/sw12325.asp. Täiendav info: Energiaamet Energistyrelsen Amaliegade 44 DK-1256 Copenhagen K

14 http://www.retsinfo.dk/_GETDOCM_/ACCN/A20050058530-REGL 15http://www.femsek.dk/graphics/FEM_Sekretariatet/Indberetningsskema%20til%20brug%20ved%20ny%20bygning.doc 16 http://www.femsek.dk/

27

Danmark Tel: +45-33 92 67 00 Faks: +45-33 11 47 43 E-mail: [email protected] http://www.ens.dk/

4.4 Maksud

Rahvusvahelises kontekstis on Taani hea maa, kuhu rajada tütarettevõte. On olemas eriregulatsioon juhtivtöötajate lähetuste kohta. Nende töötajate tulumaksu määr on 25% (kogumaks), kui on täidetud teatud tingimused ja töötamisaja kestvus on 6 kuni 36 kuud. Kuna makstakse ka 9% tööturumaksu, on kogu maksu suurus 34%. On väga soodsad tingimused uurimis-ja arendustegevuseks. Kulutused kas arvatakse maha või on võimalus amortisatsiooniks. Tulumaksu ei nõuta sisse intressimaksetelt Taanist. Dividende võib Taanist välja maksta maksuvabalt. Kapitalitulu aktsiate müügist on maksuvaba pärast 3-aastast aktsiate omamist.

4.4.1 Käibemaks ja aktsiisimaksud

Käibemaksu suuruseks on 25%. Ettevõte peab end registreerima Tolli- ja Maksuametis käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena peab registreerima ka äriregistris mitteregistreeritud ettevõtte, mille aastakäive ületab 20 000 DKK. Maksukohustus võib olla nii täielik kui piiratud. Kui ettevõtte asukohamaaks on Taani, on ta täismaksukohuslane. Aktsiaseltside ja osaühingute asukohamaaks loetakse Taani, kui nad on Taanis registreeritud. Muude ettevõtlusvormide puhul on määravaks juhatuse asukoht. Ettevõte, mis ei ole Taanis asutatud ega esindatud, kuid soovib siin teenuseid osutada, peab üldjuhul 8 päeva enne teenuse osutamise algust registreerima end käibemaksukohuslaseks Tolli- ja Maksuametis. Registreerimiseks tuleb täita blankett17 ja saata aadressil ToldSkat Sydjylland, Region Sønderborg, Hilmar Finsens Gade 18, DK-6400 Sønderborg, Danmark.

Käibemaksukohuslaseks registreerimisel võib Tolli- ja Maksuamet nõuda ettevõttelt järgmisi andmeid:

- eeldatav käive Taanis; - koopiad Taanis sõlmitud lepingutest; - töötajate arv; - töö liik ja teenuse ostja Taanis; - tõend käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta Eestis.

Käibemaksukohuslaseks pole vaja registreerida kui ettevõttel on Taanis käibemaksukohuslasena registreeritud esindaja. Samuti pole registreerimine vajalik juhul kui ettevõttel puudub alaline tegevuskoht Taanis ja teenuse ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena ning maksab käibemaksu. Igal konkreetsel juhul on vajalik kontrollida Tolli- ja Maksuametist, kas ettevõtte registreerimine on nõutav.

17 http://www.skat.dk/Blanketter/40004.pdf

28

Aktsiisimaksud kehtivad mitmetele kaupadele nagu tubakas, alkohol, kütused ja autod.

4.4.2 Ettevõtte tulumaks

Kehtiv ettevõtte tulumaksumäär on 28%. Samuti maksustatakse 28%-ga kapitalitulu. Üldjuhul on aktsiate võõrandamisest saadav tulu kapitalitulu maksust vabastatud kui aktsiaid omati üle kolme aasta vastavalt EL ema-tütarettevõtte direktiivile. Dividendidelt peetakse üldjuhul kinni 28%, kuid riikidevaheliste lepingutega võivad olla sätestatud teistsugused tingimused.

4.4.3 Sotsiaalkindlustusmaksud ja palgafondimaksud

Tööandjaid puudutavad kohustusliku pensionikindlustuse makseid tööturu pensionifondi (ATP Fund). Kohustuslik pensionikindlustus jaguneb põhi- ja erikindlustuseks ja seda maksavad kõik töötajad, kes töötavad vähemalt 9 tundi nädalas. Põhikindlustuse makse suurus on 37-tunnise töönädala korral 74,55 DKK, millest 2/3 maksab tööandja ja 1/3 maksab töövõtja. Erikindlustus on 1% brutotasust, mida maksab töövõtja. eed maksed peab töötaja palgast kinni tööandja. Tööandja maksed ametiühingute pensionifondidesse toimuvad kokkuleppel ametiühingutega.

Töötajate ja ettevõtjate sotsiaalkindlustuse tagab tööturumaks (arbejdsmarkedsbidrag – AM-bidrag). Maksumäär on 9%. Ka lähetuse alusel Taanis töötavad isikud on maksustatud tööturumaksuga.

Üldine tööjõukulu maks (lønsumsafgift) kehtib enamike ettevõtete kohta, kes pakuvad teenuseid, mille eest ei maksta käibemaksu. Maksumäär ulatub umbes 3%-st kuni umbes 9%-ni kõigist makstavatest palkadest, tulud kaasaarvatud, pluss või miinus aasta avatulemused. Kõigil juhtudel on maksuperioodi pikkus kvartal. Aruanne tehakse iga kvartali järgse kuu 15. kuupäevaks.

Töötuskindlustuse saamiseks on töötajal vajalik teha makseid töötuskindlustusfondi (A-kasse). Töötuskindlustusfondi puhul pole tegemist riiklike maksetega, vaid vastavad fondid on eraõiguslikud (moodustatud valdavalt erialaste ametiühingute juures).

4.4.4 Omandimaksud

Omandimaksudeks on maamaks, omandi väärtuse maks ja hoonemaks. Maamaksu tasutakse aastas maa väärtusest 10‰ riigile ja 6-24‰ kommuunile (näiteks Kopenhaagenis on maksimaalsed 24‰ kuigi Kopenhaageniga piirnevas Gentofte kommuunis, mis on sisuliselt Kopenhaageni eeslinn, on kohalik maamaks vaid 6‰). Omandi väärtusmaksu tasuvad eraisikud 10‰ riigile ja äriühingud hoonemaksu kuni 10‰ ärihoone maksumusest kommuunile.

Täiendav info:

Tolli- ja Maksuamet Told og Skattestyrelsen Østbanegade 123 DK-2100 København Ø Danmark

29

Tel: +45-35 29 73 00 Faks: +45-35 43 47 20 E-mail: [email protected] http://www.toldskat.dk/

4.5 Tööturu regulatsioon

4.5.1 Tööturu osapooled

Taanis on nii tööandjad kui ka töövõtjad võrreldes Eestiga ülimalt organiseerunud. Enamik kaubanduses ja tööstuses tegutsevate töövõtjate organisatsioone on Taani Töövõtjate Keskliidu (DA) liikmed, kes on sõlminud lepingu Taani Ametühingute Keskliiduga (LO). LO ühendab 19 ametiühinguliitu. Teised suuremad ametiühingute keskliidud on Teenistujate Keskliit (FTF) ja Haritlaste Keskliit (AC). Sektoripõhised lepingud sõlmitakse tööandjate ja ametiühingute erialaste liitude vahel. Üha rohkem sõlmitakse lepinguid erialaliitude regionaalkontorite poolt, mis võib tähendada, et sama erialaliidu erinevate regionaalosakondade poolt kokkulepitud töötingimused erinevad tunduvalt.

82% Taani töötajatest kuuluvad ühte või teise ametühingusse. Selle üheks põhjuseks on kollektiivlepingutes sätestatud nõue, et enamikule töökohtadele tohib võtta vaid ametiühingu liikmeid.

4.5.2 Kollektiivlepingud

Taani tööturg on riiklikult vähereguleeritud, kuid paljud töötamisega seotud aspektid on seaduse asemel reguleeritud tööandjate ja töövõtjate vaheliste kollektiiv-lepingutega. Kollektiivlepingutega kehtestatakse:

- palgatase (miinimumpalk); - tööaeg ja töötingimused; - kaitse vallandamise eest ja koondamise etteteatamise tähtaeg; - sünnituspuhkuse tingimused; - reeglid töötajate usaldusisiku kohta:

Oma olemuselt on Taani kollektiivlepingud sama kohustuslikud järgida kui seda on õigusaktid. Üks suurimaid vigu, mida Eesti ettevõtted Taani turule tulekul teevad, on ametiühingute alahindamine ning nendega läbirääkimiste eiramine ja kokkuleppe mittesaavutamine. Eesti ettevõtja, kes asutab Taanis ettevõtte või osutab teenust lähetatud töötajate direktiivi18 alusel, ei tohiks mingil juhul eirata ametiühingutega läbirääkimist ja kollektiivlepingute sõlmimist Taanis kehtivatel tingimustel. Juhul kui kokkulepet ametiühinguga ei saavutata järgneb sellele ettevõtte blokaad, mis võib lõppeda ettevõtte tegevuse lõpetamisega Taani turul.

Kollektiivlepingud sõlmitakse reeglina kaheks või neljaks aastaks. Kollektiivleping sisaldab lubadust vastavalt tööandjate organisatsioonilt tagada vähemalt neid tingimusi, mis on lepingus. Samal ajal peavad ametiühingud omalt poolt hoidma töörahu senikaua, kuni leping kehtib. Vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui

18 http://www.legaltext.ee/text/et/T61309.htm

30

läbirääkimised ei anna tulemusi, võib vaidlusalase küsimuse edasi viia töökohtusse (arbitraaži).

Kui antud sektoris on sõlmitud kollektiivleping, on ettevõte lepinguga automaatselt kaetud juhul kui ta on lepingu sõlminud tööandjate organisatsiooni liige. Kui ettevõte ei ole vastava tööandjate organisatsiooni liige, saab ta sõlmida ametiühingutega lepingu, mille kohaselt ta järgib antud sektoris sõlmitud kollektiivlepingut. Sellisest kokkuleppest keeldumine võib viia ettevõtte vastu blokaadi kehtestamisele ametiühingute poolt.

4.5.3 Individuaalsed töölepingud

Iga töötajaga tuleb sõlmida individuaalne tööleping vastavalt töölepingu seadusele. Individuaalses töölepingus tuleks näidata ära töötasu, lisatasud ületunnitöö eest, haigus- ja muud toetused. Samuti peab töölepingus olema kirjas töökoha täpne nimetus, töövaldkond ja kvalifikatsioon. Töölepingus võib sätestada konkurentsikeelu, s.t. keelu asuda tööle konkureerivasse ettevõttesse või ettevõtte kliendi või partneri juurde. Konkurentsikeelu puhul peab olema töölepingus sätestatud selle eest makstava kompensatsiooni suurus, mis peab olema vähemalt 50% kuupalgast koos kõigi lisatasude ja soodustustega. Kompensatsiooninõue ei laiene tippjuhtidele.

4.5.4 Töötaja õigused

4.5.4.1 Tööaeg

Tavaline töönädal on 37 tunnine, mis jaotub viiele tööpäevale. Tavaliselt jääb tööaeg vahemikku 6.00-18.00. Üldjuhul on lõunaaeg 30 minutit. Tööaeg pole reguleeritud seadusega, vaid kollektiivlepingutega. Siiski on seaduses sätestatud, et kahe töökorra vahele peab jääma vähemalt 11 tundi vahet. Erinevalt paljudest teistest riikidest pole maksimaalne ületunnitöö Taanis seadusega piiratud. Ületunnitöö eest makstakse tunnipalgale lisaks 50% tunnipalgast. Tulenevalt varasemast kohtukaasusest on tööandja kohustatud kompenseerima ületunnitöö isegi juhul kui puudub sellekohane kirjalik või suuline kokkulepe või tööandja korraldus ületunnitööks.

4.5.4.2 Töötasu

Taani tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud, kuid samas Euroopa üks kallimaid. Seetõttu on palgakulud üsnagi suured. Samal ajal tööjõuga seotud sotsiaalmaksed suhteliselt mõõdukad.

Tabel 12. Taani keskmine tunnitasu 2004. aastal (DKK)*

Majandusharu Töötasu Haigus-

tasu Puhkuse-

tasu Pensioni-maksed

Tunnitasu kokku

Keskmine 162,61 6,70 27,53 21,85 224,38Tööstus 155,32 6,83 26,16 20,93 217,15Energeetika 187,59 6,98 31,82 31,51 265,47Ehitus 157,13 4,91 28,17 20,28 215,25Kaubandus, toitlustus, majutus 153,43 5,77 24,66 18,11 206,95Transport ja side 153,54 6,67 25,21 22,35 216,04

31

Finantsvahendus ja kindlustus 188,77 8,02 33,42 27,39 260,76Teenindus ja sotsiaalasutused 164,87 7,57 27,76 21,62 224,04*Tabelis näidatud statistikast on välja jäetud praktikantide ja värskelt tööleasunute töötasud. Samuti ei ole tabelis eraldi näidatud lisasoodustusi, küll aga nendega arvestatud kogutunnitasus. Allikas: Taani Statistikaamet

4.5.4.3 Haigustoetus

Töötajal on õigus haigustoetusele kui haiguse ajaks ei ole talle kindlustatud palga maksmine. Haigustoetuse maksmine kuni 2 nädala jooksul on tööandja kohustus kui töötaja on töötanud tema juures viimased 8 nädalat vähemalt 74 tundi. Peale kahe nädala täitumist ja muude töötajate puhul, kel pole õigust tööandja poolt makstavale haigustoetusele, kuid kes on olnud tööturul ja töötanud viimase 13 nädala jooksul vähemalt 120 tundi, maksab haigustoetust kohalik omavalitsus. Haigustoetus sõltub töötaja palgast, maksimaalne toetus 2006. aastal on 3.332 DKK nädalas.

4.5.4.4 Puhkus

Töötajal on kalenderaasta jooksul õigus 2,5 puhkusepäevale iga töötatud kuu eest. Seaduse järgi on minimaalne puhkuse pikkus 5 nädalat, kuid üldjuhul on puhkus 6-nädalane, millest vähemalt 3 nädalat on suvel. Tööandjad võivad tagada töötajale normaalpalga puhkuse ajaks, kuid sellise kokkuleppe puudumisel peavad tööandjad kompensatsiooniks maksma 12,5% palgast fondile, kes maksab välja puhkustasu puhkuseperioodi eest.

4.5.4.5 Sünnituspuhkus

Lapsevanematel on õigus 52-nädalasele tasustatud lapsehoolduspuhkusele. Sünnituspuhkusele on õigus 4 nädalat enne sünnitust, arsti poolt määratud tervislikel põhjustel ka varem. Peale sünnitust on emal õigus 14-nädalasele lapsehooldus-puhkusele ja isal 2-nädalasele puhkusele esimese 14 nädala jooksul. Peale seda on vanematel õigus kokku veel 32 nädalale lapsehoolduspuhkusele.

Kui vanemad on töötanud sünnitusele eelnenud 13 nädala jooksul vähemalt 120 tundi, on neil õigus elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt makstavale toetusele, mis on arvestatud vastavalt 50% nelja viimase nädala tunnipalgale. Lisaks on paljudes kollektiiv- või individuaallepingutes sätestatud tööandja kohustus toetuse või palga maksmiseks sünnituspuhkuse ajal. Alates 1. juulist 2005. a. jõustus tööandjate ja ametiühingute keskliitude vaheline leping, mille kohaselt maksavad tööandjad iga töötaja eest sõltumata tema soost 786.- DKK aastas vastavasse ametiühingute juures asuvasse fondi. Vastavast fondist makstakse sünnituspuhkuse toetusi ning tööandjad vabastatakse omapoolsest kohustusest sünnituspuhkuse ajal toetusi maksta. Vastavast fondist makstavad toetused on täienduseks kohaliku omavalitsuse poolt makstavatele toetustele.

4.5.4.6 Lapsehoolduspuhkus

Alla 9-aastase lapse puhul on vanematel õigus lapsehoolduspuhkusele. Korraga võib võtta lapsehoolduspuhkust 8-13 nädalat ja ühe lapse kohta mõlema vanema peale kokku 52 nädalat. Lapsehoolduspuhkuse reeglid laienevad enne 1. jaanuarit 2002. aastal sündinud lastele, kelle vanematele ei laienenud sünnituspuhkuse reeglid.

32

4.5.4.7 Töölepingu lõpetamine

Vastavalt seadusele peab kollektiivlepingus või töötaja töölepingus olema sätestatud etteteatamistähtaeg töölepingu lõpetamise korral nii tööandja kui ka töövõtja initsiatiivil. Üldjuhul on etteteatamistähtajad sätestatud sektoripõhistes kollektiivlepingutes, kuid üldjuhul on etteteatamisperiood Taanis lühem kui see on enamikus Euroopa Liidu riikides. Töötaja süü tõttu töölepingu tingimuste rikkumisel on võimalik töölepingu lõpetamine ilma etteteatamiste, kuid selleks peavad esinema töötaja süüd raskendavad asjaolud. Vastavalt tööandjate ja töövõtjate keskliitude vahelisele kokkuleppele peab tööandja põhjendama töölepingu lõpetamist töötajatele, kes on ettevõttes töötanud üle 9 kuu.

Ülikooliharidusega kontoritöötajate korral on vastavalt seadusele töölepingu lõpetamisel töövõtja initsiatiivil etteteatamistähtaeg 1 kuu ja töölepingu lõpetamisel tööandja initsiatiivil sõltuvalt töötaja staažist 1-6 kuud.

4.5.5 Töökohus

Töökohus (arbitraaž) tegeleb tööandjate ja töövõtjate keskorganisatsioonide vaheliste lepingute, kollektiivlepingute rikkumise või tõlgendamise ning kollektiivväljaastumiste õiguspärasuse küsimustega. Õigus töökohtu poole pöörduda on vastavatel organisatsioonidel või ettevõttel kui ta ei ole keskorganisatsiooni liige. Protest tuleb kohtule lahendamiseks esitada tähitud kirjaga 5 päeva jooksul.

4.5.6 Tööohutus

Tööohutust reguleerib töökeskkonna seadus (arbejdsmiljøloven)19. Rohkem kui 5 töötajaga ettevõttes tuleb moodustada tööohutuskomitee, kus on esindatud nii tööandjad kui ka töövõtjad. Tööohutuse üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon (Arbejdstilsynet).

Tööõnnetuse korral on töötaja vigastuste eest vastutav tööandja. Seetõttu on tööandja kohuseks ka töötajate kindlustamine tööõnnetuste vastu. Tööõnnetuse korral toimub kahjude kompenseerimine vastavast fondist vastavalt tööõnnetuste kaitse seadusele (Lov om arbejdsskadesikring) ja vastava otsuse langetab Tööõnnetuste Amet.

4.5.7 Töötuskindlustus

Töötuskindlustus toimib töötuskindlustuse fondi (A-kasse) kaudu. Töötuskindlustuse fondid on sektori/eriala põhised. Taanis on 36 töötuskindlustuse fondi, mis valdavalt on seotud vastava sektori ametiühinguga. 2 fondi on ka ettevõtjate jaoks. Töötajatele on töötuskindlustuse fondiga ühinemine vabatahtlik, kuid arvestades ametiühingute liikmelisust ja töötuskindlustuse fondide seotust ametiühinguga, on ühinemine laialt levinud.

Töötuskindlustuse fondiga saavad ühineda 18-63 aastased töötajad, kes on Taani residendid või Taanis töötavad Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi residendid, kes töötavad Taanis. Fondiga ühinemise eeltingimuseks on vähemalt 18–kuulise erialase koolitusprogrammi läbimine, ühinemistaotlus tuleb esitada hiljemalt 2 nädalat

19 http://www.at.dk/sw5473.asp

33

peale koolitusprogrammi lõppemist. Fondiga ühinenud töötajad teevad makseid vastavalt oma töötasule.

4.5.8 Pensionid

Pensionid jagunevad:

- Riiklik pension; - Kohustuslik pensionikindlustus; - Kollektiivne pensionikindlustus; - Ettevõttepension; - Vabatahtlik pensionikindlustus

Riiklik pension on osa riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist ja seda makstakse kõigile alates 65. eluaastast sõltuvalt Taanis elatud ajast. Kohustuslik pensionikindlustus jaguneb põhi- ja erikindlustuseks ja seda maksavad kõik töötajad, kes töötavad vähemalt 9 tundi nädalas. Põhikindlustuse makse suurus on 37-tunnise töönädala korral 74,55 DKK, millest 2/3 maksab tööandja ja 1/3 maksab töövõtja. Erikindlustus on 1% brutotasust, mida maksab töövõtja. Kohustusliku pensionikindlustuse maksed tehakse Tööturu pensionifondi (ATP Fund).

Kollektiivne pensionikindlustus võidakse kokku leppida tööandjate ja ametiühingu vahel. Sel juhul lepitakse ka kokku tööandjate ja töövõtjate poolt tehtavate maksete suurus. Ettevõte võib maksta ka ettevõttepensioni. Vabatahtlikku pensionikindlustust pakuvad pangad ja kindlustusseltsid.

4.5.9 Regulatsioon töötajate lähetamisel teenuste osutamiseks direktiivi 96/717EÜ alusel

Eesti ettevõte võib oma töötajaid (s.h. töötajaid, kes ei ole Eesti kodanikud) lähetada kuni kuueks kuuks teenuste osutamiseks teise EL liikmesriikiriiki, s.h. Taani. Lähetatud töötaja peab vastama järgmistele tingimustele:

- Töötajal peab olema alaline töökoht lähetavas ettevõttes. Lähetatu töötamine lähetavas ettevõttes asendajana, rendi alusel vms ei ole piisav.

- Töötaja peab enne lähetust viibima Eestis seaduslikul alusel ja omama Eestis töötamise õigust.

- Töötaja peab täitma Taani sissesõidu ja riigis viibimise eeskirju, s.t. tema suhtes peab kehtima viisavabadus või ta peab omama viisat või elamisluba. Kui töötaja lähetus kestab alla 3 kuu, on see nõue täidetud automaatselt juhul, kui töötaja on Eesti kodanik. Kui lähetus kestab üle kolme kuu, on vajalik registreerida Taani elamisloa saamiseks.

- Töötajal peab olema tagatud võimalus pärast tööülesande täitmist Eestisse tagasi pöörduda.

Ettevõte, kes lähetab oma töötaja Taani, peab tagama töötingimuste täitmise Taani seaduste ja kokkulepete kohaselt. Vajalik on kontrollida Taani Tolli- ja Maksuametist, kas ettevõtte on Taanis käibemaksukohuslane.

34

Lähetatud töötajatele, kes ei tööta alaliselt lähetavas ettevõttes, rakenduvad reeglid, mis kehtivad Taanis töötamisel (.s.h. üleminekuperiood uutest liikmesriikidest pärit töötajatele).

Taani ametivõimud võivad lähetatud töötajate puhul nõuda ettevõttelt järgmisi andmeid:

- dokumentatsioon registreerimise kohta Eestis ning Taani Tolli- ja Maksuametis kui ettevõte on Taanis käibemaksukohuslane;

- dokumentatsioon töötaja tegevuse ja alalise töökoha kohta ettevõttes. Vajalik on reaalne töösuhe ettevõttega, mida tõendab näiteks taani või inglise keelde tõlgitud tööleping või palgatõendid.;

- dokumentatsioon teenuste osutamise kohta Taanis (s.t. koopia teenuse osutamise lepingu kohta).

Täiendavalt võivad ametivõimud (politsei) paluda näha töölepinguid, lähetatute sotsiaalkindlustuse blankette (E101) ning ja Taani-poolse teenuse saaja vahelisi lepinguid.

Kuna Taanis ei ole alampalk kehtestatud seadusega, vaid ametiühingute ja tööandjate vahelise kokkuleppega, siis jälgivad palgatingimusi ametiühingud. Ametiühingute nõudmine on, et Taanis töötamise ajal makstav palk oleks võrreldav analoogset tööd tegeva taani töötaja keskmise palgaga antud regioonis. Selle kindlustamiseks püütakse tavaliselt välismaise tööandjaga kokkulepet sõlmida, eriti ehituse- ja puutöö sektorites. Muudeks tingimusteks, mida ametiühingud võivad lähetatud töötajate puhul esitada, on töötajate astumine ametiühingu liikmeks. Nende nõuete täitmise saavutamiseks võivad ametiühingud kasutada blokaadi või teisi töövaidluste lahendamise meetmeid. Soovitav on ametiühingu nõudmisi mitte eirata ja püüda saavutada nendega kokkulepe. Kindlasti on soovitav saatkonna kohene informeerimine kui selliseid nõudmisi esitatakse.

Lisainformatsioon Taani tööturu kohta: - http://www.bm.dk/sw11138.asp - Taani Tööministeeriumi käsiraamat Taani

tööturust (inglise keeles) - http://www.lo.dk/smcms/English_version/5302/5305/Index.htm?ID=5305 -

Taani Ametiühingute Keskliidu (LO) info (eesti keeles) - http://www.bat.kartel.dk/udland/BAT-oest-pjece-estisk.pdf - Taani

Ehistustööliste Ametiühinguliitude Ühendus (BAT_kartellet) info (eesti keeles)

- http://www.posting.dk/ - Taani Tööturuameti leht lähetatud töötajate regulatsioonist (taani ja inglise keeles)

- http://www.workindenmark.dk/ - Ülevaade Taani Tööturust välismaistele töötajatele (inglise keeles)

35

Täiendav info:

Tööministeerium Beskæftigelsesministeriet Ved Stranden 8 DK-1061 København K Danmark Tel: +45-33 92 59 00 Faks: +45-33 12 13 78 E-mail: [email protected] http://www.bm.dk/

Tööturuamet Arbejdsmarkedsstyrelsen Holmens Kanal 20 Postboks 2150 DK-1016 København K Danmark Tel: +45-35 28 81 00 Faks: +45- 35 36 24 11 E-mail: [email protected] http://www.ams.dk/

Tööõnnetuste Amet Arbejdsskadestyrelsen Æbeløgade 1 DK-2100 København Ø Danmark Tel: +45-39 17 77 00 Faks: +45-39 17 77 11 E-mail: [email protected] http://www.ask.dk/

Tööinspektsioon Arbejdstilsynet Postboks 1228 0900 København C Danmark Tel: +45-70 12 12 88 Faks: +45-70 12 12 89 E-mail: [email protected] http://www.arbejdstilsynet.dk/

4.6 Konkurentsiseadus

Konkurentsiseadus20 lähtub Euroopa Ühenduse õigusest. Hinnakokkulepped ja konkurentsi moonutavad lepingud, otsused või tegevus on keelatud. Samuti on keelatud domineeriva positsiooni igasugune kuritarvitamine.

Täiendav info:

Konkurentsiamet Konkurrencestyrelsen Nyropsgade 30 DK-1780 København V Tel: +45-72 26 80 00 Faks: +45-33 32 61 44 E-mail: [email protected] http://www.ks.dk/

4.7 Intellektuaalse omandi kaitse

Taanis on olemas seadused, mis kaitsevad kõiki intellektuaalse omandi õigusi. Taani on ühinenud ja järgib rahvusvahelisi konventsioone nii patentide, kaubamärkide, autoriõiguste kui ka teiste intellektuaalse omandi liikide suhtes. Siiski on esinenud rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide õiguste rikkumist (piraatkaup).

20 http://www.ks.dk/english/competition/legislation/comp-act785-05/

36

Täiendav info:

Patendi- ja Kaubamärgiamet Patent- og Varemærkestyrelsen Helgeshøj Allé 81 2630 Taastrup Danmark Tel: +45-43 50 80 00 Faks: +45-43 50 80 01 Email: [email protected] http://www.dkpto.dk

4.8 Korruptsioon

Rahvusvahelise korruptsioonivastase ühenduse Transparency International andmetel on Taani üks vähim korrumpeerunud riike maailmas. Kuigi üksikuid korruptsioonijuhtumeid esineb, on asjaajamine ja suhtlemine ametivõimudega üldjuhul korruptsioonivaba. Üksikuid probleeme on esinenud hangete ja ehituse valdkonnas. Taani on ühinenud OECD, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu kõikide korruptsioonivastaste konventsioonidega ning kriminaalkorras karistatav on ka altkäemaksu andmine välisriigi ametiisikule.

4.9 Impordipoliitika ja tollikorradus

Taani on Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO ja selle eelkäija Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe GATT liige alates 1950. aastast ning Euroopa Liidu (Euroopa Majandusühenduse) liige alates 1973. aastast. Need kaks organisatsiooni ja nende seotud rahvusvahelised kokkulepped mõjutavad kõige rohkem Taani kaubandus- ja tollipoliitikat. Tulenevalt Euroopa Liidu liikmestaatusest kehtib Taanis Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika. Seetõttu puudub Taanil õigus iseseisvalt impordimakse kehtestada või muuta, vaid Taani poolt rakendatavad tollimaksud vastavad Euroopa Liidu poolt kolmandatele riikidele kehtestatud maksudele, mis on määratud Euroopa Liidu regulatsiooniga nr. 2658/87. Soodustused või maksudest vabastused on sätestatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kaubanduslepingutega. Tingituna Euroopa Liidu liikmestaatusest rakendab Taani ka Euroopa Liidu antidumpingu meetmeid.

Ka Taani tollikorraldus lähtub Euroopa Liidu normidest. Tolliküsimusi reguleerivad Euroopa Ühenduse tollikoodeks (Euroopa Liidu määrus 2913/92 Community Customs Code) ja tollikoodeksi rakendamise määrus (EL määrus 2454/93).

Teatud kaupade nagu näiteks alkohol, relvad, teatud ravimid ja kemikaalid ning teatud põllumajandustoodete importimiseks on vajalik impordilitsents.

37

Täiendav info:

Tolli- ja Maksuamet Told og Skattestyrelsen Kopenhaageni maksu- ja tollikeskus Sluseholmen 8B DK-2450 København SV Danmark Tel: +45-72 22 18 18 Faks: +45-72 22 19 19 E-mail: [email protected] http://www.toldskat.dk/

5 TURULE SISENEMINE

5.1 Turu valik

Taani turule sisenemine eeldab ettevõtjalt samasugust kodutööd nagu igale teisele turule sisenemine. Taani võib Eesti ettevõtetele olla üsnagi atraktiivne turg. Arvestades Taani rahvaarvu ja taanlaste ühte kõrgemat ostujõudu, on Eesti ettevõtetel mitmeid võimalusi oma kaupu turustada. Võrreldes teiste Põhjamaadega on Taanis import elaniku kohta kõrgem. Taanis on küll kõrgelt arenenud tööstus, kuid oma väiksuse tõttu on ja jääb Taani sõltuvaks imporditavatest toorainest, pooltoodetest ja allhankest. Eesti ettevõtetel on üsnagi head võimalused siseneda Taani turule allhankijana, kuigi see ei pruugi ettevõttele olla soodsaim lahendus. Et konkurentsis püsima jääda, on Taani ettevõtted viinud lihtsamad ja töömahukamad protsessid üle Ida-Euroopas ja Aasias paiknevatesse tütarettevõtetesse või ostavad neid sisse. Paljudel Taani ettevõtetel on koostööpartnerid Ida-Euroopas, eelkõige Poolas, kuid ka Leedus, Lätis ja Eestis.

Taani turule lõpptoodanguga sisenemist raskendab asjaoluna, et valitseb tihe konkurents enamiku kaubaartiklite osas. Välja on kujunenud kodumaised turuliidrid, konkurentsi tihendavad välisettevõtted. Välisettevõtetest on aktiivsemad Euroopa Liidu ettevõtted, kes kasutavad ära Euroopa Liidu siseturu eeliseid, aga ka USA ettevõtted. Seega vastab enamikul juhtudel tõele väide, et kui toode on konkurentsivõimeline Taani turul, osutub ta konkurentsivõimeliseks Euroopa Liidu teiste liikmesriikide turgudel.

Tarbekaupade müügi juures tasub silmas pidada kodumaise toodangu eelistamist, mis ilmneb kõige selgemalt toidukaupade tarbimisstruktuuris. Keskmise taanlase tarbimiseelistused on aja jooksul välja kujunenud ja panna taanlasi ostma Eesti tooteid on ülimalt keeruline protsess. Taanlasele on eelkõige olulised toote kvaliteet, hind ja disain. Eesti tooteid klassifitseeritakse Ida-Euroopa kaupade hulka ja usaldus nende toodete suhtes ei ole veel välja kujunenud. Taanis on hetkel lihtsaim müüa Eesti tooteid läbi Taanis tegutseva äripartneri, kellel on vastava toote müügiga seotud pikaajalised kogemused, kes tunneb turgu, konkurente, kellel on hea imago jne.

38

Toidukaupade puhul on turule sisenemist takistavaks asjaoluks kahe suurema ettevõtte turgu valitsev seisund, mistõttu puudub neil stiimul uute kaupade müüki võtmiseks. Takistab ka asjaolu, et Taanis on seadusega reguleeritud kaupluste maksimumsuurus, millest tulenevalt ei ole paljudel juhtudel ruumipuuduse tõttu võimalik uusi kaupu müüki võtta.

5.2 Infoallikad ja partnerite leidmine

Sobiva koostööpartneri leidmine Taanis on suhteliselt raske. Enne koostööpartneri otsimise alustamist tuleks teha ära toote suhtes korralik kodutöö, s.h. on vajalik oma toote perfektne tundmine ning oskus seda ka koostööpartnerile arusaadavalt tutvustada. Võimalused partneri leidmiseks varieeruvad nii ettevõtte suurusest kui ka toote eripärast lähtuvalt. Üldjuhul kehtib reegel, et mida laiemale tarbijaskonnale kaup on määratud, seda rohkem on erinevaid vahenduslülisid enne toote lõpptarbijani jõudmist. Kehtib ka vastupidine reegel, mille kohaselt mida spetsiifilisem on toode, seda suurema tõenäosusega osutuvad efektiivseks otsekontaktid selle lõppkasutajaga.

Partneri leidmiseks peaks kindlasti külastama Taanit. Osaleda tasub messidel ja võtta osa ärimissioonidest. Taanit külastades tasuks üritada kohtuda nii paljude potentsiaalsete äripartneritega kui võimalik.

5.2.1 Eesti organisatsioonid

Koostööpartneri leidmiseks Taanis tuleks eelkõige otsida infot nende Taani ettevõtete kohta, kes soovivad kontakte Eesti ettevõtetega. Selleks tasub kontakteeruda Eesti ettevõtlusorganisatsioonidega ja teatud juhtudel ka Tallinnas asuvas Taani saatkonna kaubandusosakonnaga. Eesti ettevõtetele tuleks julgemini kontakteeruda ettevõtlusorganisatsioonidega, et paremini kasutada ära nende poolt pakutavaid teenuseid.

Ekspordi edendamise riiklikuks institutsiooniks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)21. Eelkõige tasub EAS-iga kontakteeruda nendel ettevõtetel, kes alles otsivad võimalusi välisturule minekuks ja pole kindlad sihtturu valikus. EAS-ilt saab lisaks infole sihtturu kohta ka konsultatsiooni ning infot konkreetsete kaubandus- või koostööpartnerite leidmiseks. EAS-il on andmekogu Eestist kauba ostmiseks laekunud ostusoovide kohta. Samuti peab EAS Eesti ekspordiettevõtete ja eksporditoodete andmekogu, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel.

Sarnaselt EAS-ile võib kaubandus- või koostööpartnerite otsingul küsida infot Väliskaubanduse Liidult22, mis omab koostöökontakte mitmete sõsar-organisatsioonidega välisriikides. Ka Kaubandus-tööstuskoda23 peab Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisettevõtete andmekogusid. Võimalike koostöökontaktide kohta on soovitav küsida infot ka erialaliitudest.

Info ja kontaktide saamiseks võib pöörduda Eesti Vabariigi Kopenhaageni Suursaatkonna poole. Kuna Eesti riigil pole Kopenhaagenis eraldi

21 http://www.eas.ee/ 22 http://www.etc.ee/ 23 http://www.koda.ee/

39

kaubandusesindajat, siis täidab kaubandusesindaja funktsioone saatkonna majandusdiplomaat. Sellest tulenevalt ei tee saatkond näiteks turu-uuringuid, ei osale konkreetsete tehingute vahendamisel ega korralda ettevõtete vahelisi otsekontakte. Üldjuhul aitab saatkond ettevõtteid vajaliku info ja võimalike koostööpartnerite leidmisel. Reeglina on soovitav enne saatkonna poole pöördumist küsida infot ja konsulteerida Eestis asuvate ekspordi arendamise organisatsioonidega. Küll tasub saatkonna või välisministeeriumi poole pöörduda spetsiifilisemate küsimustega ja konkreetsete probleemidega, mis on turul tegutsedes tekkinud. Samuti tasub teatada kõigist ebavõrdse kohtlemise juhtudest Taani ametivõimude poolt.

5.2.2 Taani organisatsioonid

Äripartnerite leidmiseks Taanis võiks eelkõige soovitada maakondades ja kommuunides asuvaid euroinfo keskusi või ettevõtluskeskusi, mis on otsekontaktis piirkonna ettevõtetega. Tihtipeale on maakondades asuvad ettevõtted rohkem huvitatud ärisuhete loomisest Eesti ettevõtetega kui seda on Kopenhaagenis asuvad ettevõtted ning seetõttu on üsna tõenäoline, et selliste organisatsioonide kaudu on võimalik leida sobiv äripartner. Informatsiooni hankimisel läbi suurte organisatsioonide nagu Taani Tööstuse Keskliit (Dansk Industri) tuleks meeles pidada, et need kaitsevad väga intensiivselt oma ettevõtete ärihuve ning konkurentsi silmas pidades tihtipeale ei ole huvitatud Eesti ettevõtetega tegelema. Siiski kui saata korrektne ja inglisekeelne ettevõtte tegevuse tutvustus Tööstuse Keskliitu ja Kaubanduskotta (HTS - Handel, Transport og Serviceerhvervene), siis avaldatakse ettevõtte andmed organisatsioonide infolehtedes ning seega jõuab info tuhandete ettevõteteni. See teenus on passiivne, kuid ettevõtjale tasuta. Osa informatsioonist nagu näiteks Kaubanduskoja poolt väljastatavad importööride nimekirjad on tasulised. Mõlemal nimetatud organisatsioonil on tihedad kontaktid erialaliitudega, mille kaudu on samuti võimalik infot hankida. Erialaliitude kohta võib infot küsida Eesti saatkonnast Kopenhaagenis või Taani saatkonnast Tallinnas.

Täiendav info:

Tööstuse Keskliit Dansk Industri H.C. Andersens Boulevard 18 DK-1787 København V Danmark Tel: +45-33 77 33 77 Faks: +45-33 77 33 00 E-mail: [email protected] http://www.di.dk

Kaubanduskoda Erhvervsorganisationen HTSI Børsen 1217 København K Danmark Tel: +45-72 25 50 00 faks: +45-72 25 50 01 E-mail: mailto:[email protected] http://www.htsi.dk

5.2.3 Kataloogid ja elektroonilised andmekogud

Eesti organisatsioonid on koostanud mitmeid ülevaateid ja andmekogusid välisriikide äritingimuste kohta. Välisministeeriumi poolt koostatud erinevate riikide ärivõimaluste ülevaated asuvad veebilehel http://www.vm.ee/est/kat_52/.

Taanis on info leidmine internetist üsnagi lihtne eeldusel, et info otsija valdab taani keelt. Vastasel juhul võib info leidmine olla üsnagi komplitseeritud. Kuigi nii Taani

40

ametiisikud kui ka ärimehed valdavad enamikus inglise keelt, on näiteks enamik veebilehti ainult taani keeles või on inglise keeles leiduv info võrreldes taanikeelsega puudulik. Muudes keeltes on info praktiliselt olematu, kuigi leidub üksikuid lehti ka saksa või rootsi keeles.

Taani kohta on avalikult saadaval vaid ekspordikataloogid ja andmekogud importööride kohta on üldjuhul tasulised. Teavet väliskaubandusega (peamiselt eksport) tegelevate Taani ettevõtete kohta saab Tallinnas asuvast Taani saatkonna kaubandusosakonnast või veebilehtedelt:

- http://www.danishexporters.dk/ - http://www.danishexport.com/ - http://www.export-denmark.dk/ - http://www.uhk.dk/

-

Kasutada saab ka ettevõtete katalooge (nn “kollaseid lehekülgi”) ja andmebaase:

- http://www.yellowpages.dk/ - http://www.degulesider.dk/ - http://www.fagbogdanmark.dk/ - http://www.krak.dk/ - http://www.danmarks.net/ - http://www.eniro.dk/ - http://www.enfo.dk/

5.3 Messid ja näitused

Taani suuremad messikeskust, kus korraldatakse enamik rahvusvahelise tähtsusega messidest-näitustest, asuvad Kopenhaagenis (Bella Center) ja Herningis (Jüütimaal). Lisaks on messikeskused enamikus suurematest linnadest

Täiendav info:

BELLA CENTER Center Boulevard DK-2300 København S Danmark Tel: +45-32 52 88 11 Faks: +45-32 51 96 36 http://www.bellacenter.dk/

MESSECENTER HERNING Vardevej 1 DK-7400 Herning Danmark Tel: +45-99 26 99 26 Faks: +45-99 26 99 00 http://www.messecenter.dk/

5.4 Reklaam ja turu-uuringud

5.4.1 Reklaam

Kauba turundust ja reklaami reguleerib turundustegevuse seadus (Lov om markedsføring)24. Suuremad kohalikud reklaamibürood on koondunud reklaami- 24 http://www.retsinfo.dk/_GETDOC_/ACCN/A20050138930

41

agentuuride liitu. Tähtsamad päevalehed on Berlingske Tidende ja Jyllands Posten, ärilehed on Børsen ja ErhvervsBladet. Keelatud on reklaami postitus e-posti teel kui selleks pole reklaami saaja nõusolekut. Taanis on loodud ka pretsedent, kus ettevõtet karistati e-posti teel soovimatu reklaami saatmise eest.

Täiendav info:

Reklaamiagentuuride Liit – DRRB Danske Reklame- og Relationsbureauers Brancheforening Reklamens Hus Badstuestraede 20 1003 København K Danmark Tel: +45-33 13 44 44 Faks: +45-33 11 63 03 E-mail: [email protected] http://www.drrb.dk/

Reklaamijate Liit Dansk Annoncørforening Søborg Hovedgade 65b DK-2860 Søborg Danmark Tel: +45-39 27 43 46 Faks: +45-39 27 49 46 E-mail: [email protected] http://daf.clients.zupa.dk/

5.4.2 Turu-uuringud

Ekspordi sihtturu valikuks võib osutuda tarvilikuks turu-uuringute korraldamine. Selleks on võimalik kasutada Taani turu-uuringute ettevõtteid, kes on suures osas koondunud turu-uuringute liitu. Kuna turu-uuringud välisriigis on kulukad, siis tasub eelnevalt täpselt mõtestada, mida turu-uuringute tulemusel soovitakse teada saada ja millised on info hankimise alternatiivid. Kindlasti tasub pöörduda Eesti ekspordiedendamise organisatsioonide poole, et saada teada, kas sarnaseid turu-uuringuid on juba korraldatud ja kas selline info on nimetatud organisatsioonidel juba olemas.

Täiendav info:

Turu-uuringute Liit – FMD Foreningen af Markedsanalyseinstitutter i Danmark – FMD Lærkevej 20 DK-2680 Solrød Strand Danmark Tel: +45-56 14 28 43 Faks: +45-56 14 77 90 E-mail: [email protected] http://www.fmd.dk/

Turundusfoorum Dansk Marketing Forum Nordre Fasanvej 113-115, 1. Postboks 40 2000 Frederiksberg C Tel: +45-38 11 87 87 Faks: +45-38 11 87 47 E-mail: [email protected] http://www.d-m-f.dk

5.5 Turule sisenemise piirangud

Kuna nii Taani kui ka Eesti on Euroopa Liidu liikmed, siis rakendub Eesti kaupadele Taani turule sisenemisel kaupade vaba liikumise printsiip. Võimalikud piirangud tulenevad kvaliteedi- ja standardinõuetest, mis ei pruugi olla administratiivselt reguleeritud, kuid mille arvestamine on kaubale müügivõimaluste leidmisel olulise

42

tähtsusega. Probleeme võib olla ka administratiivsete protseduuridega, mis küll on samad Taani ja välismaise ettevõtja jaoks, kuid mis on kujundatud Taani ettevõtete huvidest lähtuvalt.

5.5.1 Standardid

Toote müügiks Taanis peab see vastama kehtestatud standarditele. Vastavus peab olema nii Taani kui ka EL standarditele. Üldjuhul on soovitav omada ISO 9000 seeria sertifikaati. Taanis on standarditega tegelevaks asutuseks Dansk Standard, mis ühtlasi vahendab vastuseid kõiki standardeid ja nende rakendamist puudutavatele küsimustele.

Täiendav info:

Dansk Standard Kollegievej 6 DK-2920 Charlottenlund Danmark Tel: +45-39 96 61 01 Faks: +45-39 96 61 02 E-mail: [email protected] http://www.ds.dk/

5.5.2 Tootemärgistus

Toote märgistuse nõuded sõltuvad konkreetsest tootest ja tulenevad nii Euroopa Liidu kui ka Taani enda nõuetest. Üldjuhul peavad tarbekaubad olema varustatud taanikeelsete siltide ja juhenditega. Piisavaks loetakse ka seda kui toote sildid on keeles, mille kirjapilt erineb taanikeelsest vähesel määral (praktikas norra keel ja mõnedel juhtudel rootsi keel).

Paljud tooted peavad vastavalt Euroopa Liidu direktiividele olema märgistatud CE-tähisega (vastavus direktiiviga kehtestatud nõuetele).

Lisainformatsioon:

- http://www.forbrug.dk/fs/politik/forbrugertaskforcen/initiativ/kodeks/ tootemärgistuse koodeks (taani keeles)

Täiendav info:

Perepoliitika- ja tarbijakaitseministeerium Ministeriet for Familie- og Forbrugeranliggender Stormgade 2-6 1470 København K Tel: 3395 1310 Faks: 3395 1311 E-mail: [email protected] http://www.forbrug.dk/english/laws/

43

5.5.3 Kaubandustegevuse piirangud

Vastavalt Taani seadustele on olemas teatud piirangud kaubandustegevusele. Üldjuhul on keelatud otsemüük. Telefonimüük on küll lubatud, kuid konservatiivsete taanlaste juures pole see osutunud eriti edukaks. Lubatud ei ole tänavakaubandus ilma kohalikelt võimudelt saadud loata. Tuleb järgida ka reegleid lahtioleku aegade kohta.

Tarbijaid ei tohi segadusse ajada selles suhtes, mida müüakse. Ei tohi kasutada kaubamärke, mida võib ajada segamini teistega. Pole lubatud kehtestada koguselisi piiranguid, mida igal kliendil on lubatud osta.

Lisainformatsioon:

- http://www.forbrug.dk/english/laws/

6 MÜÜK TAANIS

6.1 Vahendajad

Kuigi tänapäevased kommunikatsioonivahendid on soodustanud otsekontaktide arengut välismaise müüja ja Taani ostja vahel, eelistavad paljud Taani ettevõtted otsesuhtlemisele kasutada jätkuvalt Taani vahendajate teenuseid.

6.1.1 Kaubandusagendid

Kaubandusagent on isik, kes tegutseb iseseisvalt teise osapoole nimel, et müüa või osta kaupu, võttes vastu tellimusi või sõlmides lepinguid volitaja (müüja) nimel. Seega osutab kaubandusagent müüjale müügiteenust, kuid ta ei võta müügiga seotud riske. Erinevus kaubandusagendi ja komisjonäri vahel seisneb eelkõige selles, et komisjonär tegutseb enda nimel oma volitaja kasuks, aga kaubandusagent tegutseb oma volitaja nimel. Agendiga on soovitav sõlmida vastav leping, mis üldjuhul peaks sisaldama:

- osapoolte nimed; - valdkonna, toote ja eksklusiivsete õiguste kirjeldus; - agendi õiguslik seisund ja tema volituste ulatus; - agendi müügitegevus, tellimuste ja kaebuste vastuvõtmine; - edasivolitamise õigus; - komisjonitasu, arvutamismetoodika ja maksetähtajad; - minimaalne müügimaht ja sanktsioonid selle mittetäitmisel; - info andmise kohustus; - ärisaladuse hoidmise kohustus; - lepingu kehtimise aeg; - lepingu lõpetamise tingimused ja etteteatamise tähtaeg; - seaduste kohaldamine vaidluste lahendamisel ja kohtualluvus.

44

Kui agendileping on tähtajaline, lõppeb ta automaatselt. Tähtajatut lepingut saab lõpetada 1-kuulise etteteatamisega esimesel aastal. Igal järgneval lepinguaastal pikeneb etteteatamise tähtaeg 1 kuu võrra, kuid kokku ei saa etteteatamise tähtaeg ületada 6 kuud kui lepingus ei ole määratletud teisiti. Ilma etteteatamiseta saab lepingut lõpetada lepingutingimuste rikkumisel teise osapoole poolt. Agendilepingu katkestamisel lepingu algusjärgul on agendil võimalik esitada nõue saamatajäänud tulu osas.

Agendi kasutamine on soovitav suuremate ekspordimahtude puhul. Väiksemate mahtude puhul võib agendi kasutamine osutuda mittetasuvaks.

Täiendav info:

Kaubandusagentide Liit Danmarks Agentforening Børsen DK-1217 København K Danmark Tel: +45-72 25 50 00 Faks: +45-72 25 56 44 E-mail: [email protected] http://www.commercial-agents.dk/

6.1.2 Müügiesindajad

Üks viis ajada äri Taanis on kasutada müügiesindajat. Selleks volitatud isik võib astuda tehingutesse, mis on siduvad volitajale (müüjale). Müügiesindaja tegutseb volitaja nimel ja kasuks.

6.1.3 Komisjonärid

Teine viis müüa kaupu või teenuseid on läbi komisjonäride. Nagu tavaline agent tegutseb ka komisjonär volitaja eest, kuid oma nimel.

6.2 Äripartneri tausta kontrollimine

Kuigi enamus taanlasi on usaldusväärsed, on olnud olukordi, kus Eesti ettevõtjaid on petetud. Selliste juhtude põhjusteks on tihtipeale asjaolu, et Eesti ettevõtja ei ole uurinud äripartneri tausta. Tundmatu partneri korral on soovitav dokumentide hoolikas vormistamine ja partneri tausta kontrollimine.

Partneri kandmist äriregistrisse saab kontrollida kas Eesti äriregistri poolt pakutava välisettevõtte registriandmete vahendamise teenuse kaudu või päringuga Taani äriregistrist.25 Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et mitte kõik ettevõtted pole Taanis kohustatud end äriregistris registreerima. Partneri finantsseisu saab kontrollida Eesti Krediidiinfo26 kaudu. Võimalik on teha infopäring taustakontrolliettevõtete kaudu nagu näiteks Dun & Bradstreet või Købmandstandens Oplysnings Bureau A/S.

25 http://www.publi-com.dk/ 26 http://www.krediidiinfo.ee/

45

Täiendav info:

Dun & Bradstreet Danmark A/S Tobaksvejen 21 DK-2860 Søborg Danmark Tel: +45-36 73 80 00 Faks: +45-36 73 80 59 http://www.dbdanmark.dk/

Købmandstandens Oplysnings Bureau A/S Gammel Mønt 4 1117 København K Danmark Tel: +45-33 11 12 00 Faks: +45- 33 11 16 29 E-mail: [email protected] http://www.kob.dk/

6.3 Lepingud ja kohustused

Lepingute ja kohustuste täitmise puhul tuleb lähtuda rahvusvahelise kaubanduse üldtunnustatud nõuetest ja tavadest. Eelkõige eeldab ostu-müügitehingu sõlmimine korrektset ja ausat asjaajamist. Arvestada tuleb, et reeglina viib tähtaegadest mittekinnipidamine, mitmeti tõlgendatavus ja petmine ärisuhete lõpetamiseni. Kuna Taani on väikeriik nagu Eestigi, siis ühes sektoris tegutsevad ettevõtjad on sageli omavahel tuttavad, mistõttu võib raskeks osutuda ka teiste ärisuhete jätkamine. Ühe Eesti ettevõtte käitumine mõjutab ka teiste eestlaste ärivõimalusi Taanis.

6.3.1 Ostu-müügi tehingu sõlmimise protseduur

Ostu-müügi tehingu sõlmimise protseduur Eesti ja Taani ettevõtte vahel on sarnane ostu-müügi tehingule teiste arenenud riikide ettevõtetega. Juhul kui välispartner on ilmutanud huvi kauba ostmise vastu ja on teinud vastava päringu, esitab müüja omapoolse pakkumise. Pakkumises tuleks vähemalt näidata:

- ostja kontaktandmed; - pakkumise/tellimuse number ja kuupäev; - kauba nimetus, kogus või hulk ning üksikasjalik kirjeldus; - toote tükihind ja tarne koguhind vastavas valuutas; - vajadusel garantiitingimused, samuti muu tootega seonduv (varustamine

varuosadega, installatsioon); - tarnetingimused; - tarnetähtaeg; - maksetingimused; - pakkumise kehtivusaeg.

Pakkumise koostamisel tuleb arvestada ka lisainfoga, mida partner on oma päringus palunud.

Pakkumine on siduv ja ei ole tagasivõetav, kui selles on määratletud vastuvõtmise lõpptähtaeg. Kui tähtaeg on näidatud, on reegel selline, et pakkumine on siduv niipea, kui saajat on sellest teavitatud. Pakkumist peetakse sama siduvaks vastuvõtjale poolele, kui pakkujat on teavitatud vastuvõtmisest. Pärast lõpptähtaja möödumist toimuva vastuvõtmise tagajärjeks on see, et pakkumist käsitletakse uuena. Nagu enamikes teistes õigussüsteemides peab vastuvõtmise lõpptähtaeg sisaldama mõistlikku mõtlemisaega, pärast mida pakkumine muutub kehtetuks. Rahvusvaheliselt

46

on nii pakkumine kui ka tellimus siduvateks dokumentideks, millest loobumine või muutmine ilma partneri nõusolekuta toob kaasa kahjunõude esitamise.

6.3.2 Lepingud

Pakkumine ja tellimus moodustavad koos muude tarnedokumentidega samaväärse ostu-müügilepingu kui seda on kahepoolselt allkirjastatud ostu-müügileping. Taani seadused ei kehtesta nõudeid lepingute vormi suhtes ja need ei pea olema kirjalikud. Suulised lepingud on samavõrra siduvad, kuigi on alati olemas probleem tõenduse kohta. Arvestades senises praktikas esinenud probleeme on igal juhul soovitav ostu-müügitehing vormistada kirjalikult.

Kohtutel on märkimisväärne võim varieerida lepingute sisu või kuulutada need tühisteks, kui on alust seda teha. Lepingute tõlgendamisel omistavad kohtud suurt tähtsust täpsele sõnastusele.

6.3.3 Seaduste kohaldamine

Kuna ekspordil Eestist Taani on tegemist eri riikidest pärit lepingupooltega, on soovitav ostu-müügilepingus fikseerida, millise riigi seadustest või millise vahekohtu otsusest lähtutakse vaidluste lahendamisel. Tavaliselt eelistab Eesti pool Eesti seaduste kohaldamist ja Taani pool Taani seaduse kohaldamist, kuid võimalik on leppida kokku ka mõne kolmanda riigi seaduste kohaldamises. Võimalik on kohaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (RT II 1993, 21/22, 52).

Tavaliselt toimub ostu-müügitehingu vormistamine siiski nii, et seaduste kohaldamise küsimust kokku ei lepita. Sellisel juhul on soovitav sätestada ostu-müügilepingus kõik olulised tingimused. Vaidluste korral lähtub kohus sel juhul oma maa seadustest.

6.3.4 Kahjutasud ja viivised

Tsiviilkohtu poolt määratud kahjutasude suurus on tunduvalt väiksem kui enamikes teistes riikides. Samuti on iseloomulik, et ei ole kerge nõuda sisse kahjutasu kaudse kahju eest. Viivised arvestatakse vastavalt viivisteseadusele (Lov om renter ved forsinket betaling)27.

6.3.5 Võlgade sissenõudmine

Võlgade sissenõudmiseks saab kasutada spetsiaalsete inkassoettevõtete teenust. Suurim teenusepakkuja on Købmandstandens Inkasso Service A/S.

27 http://www.online-inkasso.dk/html/vejl/love/rentelov.htm

47

Købmandstandens Inkasso Service A/S Købmagergade 45 DK-1150 København K. Danmark Tel: +45-33 64 64 64 Faks: +45-33 64 64 60 E-mail: [email protected] http://www.kis.dk/

6.3.6 Tootevastutus

Taani tootevastutuse seadus on kooskõlas EL tootevastutuse direktiiviga28. Toode peab vastama tooteohutuse seadusele (lov om produktsikkerhed).29 Kui aga siiski esineb kahjutekitamist, laieneb tootjale kohustus kompenseerida kahjud.

7 PRAKTILINE INFO

7.1 Ärikultuur

Tüüpiline Taani ärimees on konservatiivne ja efektiivne. Nooremaa põlve äriinimesed on pigem vabameelsed kui konservatiivsed, eriti riietumise koha pealt. Näiteks võivad nooremad ärimehed kohtumisele tulla põlvpükstes ja varbavahe-jalatsites, mis ei tähenda, et nad kohtumist või tehingut tõsiselt ei võta. Ärikohtumised algavad üldjuhul täpselt ja hilinemine pole aktsepteeritud. Ärikohtumised tuleb alati eelnevalt kokku leppida. Taanlased leppivad ärikohtumised kokku vaid tööajaks (8.30 kuni 16.00), erandid sellest on ülimalt harvad. Raskendatud on ärisuhtlemine suvepuhkuste (u 20. juunist kuni 8. augustini), aga ka jõulupuhkuste (20. detsembrist kuni 5. jaanuarini) ja lihavõttepuhkuste perioodil.

Enne kella kümmet algavad kohtumised on sageli nn “hommikueinekohtumised”, s.t. külalisele pakutakse kohtumise ajal kerget einet. Üsna tavalised on ärilõunad, kuid äriõhtusöögid pole nii sagedased. Küllakutsed äripartneri juurde koju on ebatüüpilised ja viitavad äripartnerite väga headele suhetele. Tavaks pole teha äripartnerile ka kingitusi. Erandi selles osas moodustavad erilised sündmused ja tähtpäevad, mispuhul on tavaks kinkida spetsiaalses kinkekarbis paar pudelit head veini. Kasulik on oma äripartnereid personaalselt tunda ja nendega ka regulaarselt kohtuda.

Taanlased hinna üle tavaliselt ei tingi. Seetõttu tasub taanlastega suhtlemisel küsida kohe lõpphinda. Taanlased hindavad täpsust ka lepingutest kinnipidamisel ja toote kvaliteeti. Oluline on kokkulepetest kinnipidamine – iga eksimus mõjutab nii enda kui ka teiste Eesti ettevõtete äri. Samas ei ole nad sugugi varmad pidama kinni

28 http://ec.europa.eu/enterprise/regulation/goods/liability_en.htm 29 http://www.forbrug.dk/fs/omfs/00/jura-aarboger/aarbog-2003/produktsikkerhedsl/

48

maksetähtaegadest, kuid üldjuhul ei jäta nad siiski maksmata. Maksedistsipliini tagamiseks võib ekspordi puhul kasutada näiteks faktooringut. Ettevaatlik tuleb olla ka Taani vahendajatega, äripartnereid ei tasuks ülemäära usaldada ja nende tausta tasub kindlasti eelnevalt kontrollida.

Kuigi Taani on kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riik, võib ettevõtete valmisolek kasutada elektronkirja olla suhteliselt erinev. Esineb isegi IT ja telekommunikatsiooniettevõtete puhul, et e-kirjadele ei vastata. Samas on ka palju ettevõtteid, kellele suhtlemine elektronposti teel pole probleemiks. Seetõttu võiks soovitada nende äripartnerite puhul, keda hästi ei tunta, kontakteerumist pigem faksi kui elektronposti teel, seda eriti siis kui teada on ettevõtte elektronposti üldaadress, mitte aga konkreetse isiku personaalne aadress.

Taanlasele on oluliseks argumendiks teise taanlase positiivne kogemus. Seetõttu mõjub Eesti partneri jutust palju paremini mõne teise Taani ärimehe soovitus. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuigi leidub Eestit põhjalikult tundvaid taanlasi, ei pruugi enamiku taanlaste teadmised Eestist olla kuigi suured.

7.2 Pangad

Pangad on tavaliselt avatud esmaspäevast reedeni kell 9.30-16.00. Enamike pangakontorite juures on sularahaautomaadid, mis aktsepteerivad ka rahvusvahelisi maksekaarte.

7.3 Maksmine

Sisseostude tegemiseks on soovitatav omada sularaha. Enamikus kauplustes ja teenindusasutustes on küll kaardimaksevõimalus, kuid vastu võetakse vaid Taani maksekaarti (Dankort). Üldjuhul on vaid pankades, hotellides, elitaarsemates restoranides, suuremates kaubamajades ja Kopenhaageni kesklinnas turistide liikumise piirkonnas asuvates poodides võimalik kasutada rahvusvahelisi krediitkaarte.

7.4 Lahtioleku ajad

Kontorite tööaeg tavaliselt 8.00-9.00 kuni 16.00-17.00.

Postkontorid on tavaliselt avatud tööpäevadel 09.00-10.00-st kuni 17.00-17.30-ni, laupäevadel kuni 12.00-13.00-ni.

Kauplused ja kaubamajad avatakse 9.00-10.00 vahel ning nädala sees suletakse reeglina kõik väiksemad poed kell 17.30. Kaubamajad on avatud maksimaalselt 19.00-ni. Laupäeviti avatakse poed kell 9.00 ning väiksemad suletakse 13.00-14.00. Kaubamajad on avatud maksimaalselt 17.00-ni.

Pühapäeviti on enamik kauplusi (k.a. enamik toidupoode) suletud.

7.5 Liiklemine

Linnas piirkiiruseks 50km/h, maanteedel 80 km/h ja kiirteedel 130km/h. Turvavööde kasutamine kohustuslik ning lähituled peavad sõites põlema ööpäeva ringselt. Mobiiltelefoni võib kasutada vaid hands-free süsteemi olemasolul.

49

7.6 Telefoniside

Taani maakoodiks on 45, linnadel eraldi koode ei ole. Taanist välja helistamise koodiks on 00 (TDC).

7.7 Riiklikud pühad

- Uusaasta: 1. jaanuar - Lihavõtted (Vaikne Neljapäev, Suur Reede ja 2. ülestõusmispüha) - Püha Palvepäev - Taevaminemisepüha - Nelipüha - Jõulud: 24.-26.detsember.

1. mai ja konstitutsioonipäev 5. juuni on riiklikud tähtpäevad. Väga paljud ettevõtted ei tööta ka jõulude ning aastavahetuse perioodil.

Lisainformatsioon:

- http://www.amblondon.um.dk/en/menu/AboutDenmark/PublicHolidaysInDK/ riiklikud pühad tänavu ja järgnevatel aastatel (inglise keeles).

8 KASULIKUD AADRESSID

8.1 Valitsusasutused

Välisministeerium Udenrigsministeriet Asiatisk Plads 2 DK-1448 København K Danmark Tel: +45-33 92 05 00 Faks: +45-33 54 05 33 E-mail: [email protected] http://www.um.dk/

Taani Eksportnõukogu (välisministeeriumi struktuuriüksus) Danmarks Eksportråd Asiatisk Plads 2 DK-1448 København K Danmark Tel: +45-33 92 05 00 Faks: +45-33 54 05 33 E-mail: [email protected] http://www.um.dk http://www.eksportraadet.dk/

Rahandusministeerium Finansministeriet Christiansborgs Slotsplads 1 1218 København K Danmark Tel: +45-33 92 33 33 Faks: +45-33 92 33 32 E-mail: [email protected] http://www.fm.dk/

Majandusministeerium Økonomi- og Erhvervsministeriets Slotsholmsgade 10-12 DK-1216 København K Danmark Tel: +45-33 92 33 50 Faks: +45-33 12 37 78 E-mail: [email protected]

50

http://www.em.dk/ Transpordiministeerium Trafikministeriet Frederiksholms Kanal 27 1220 København K Danmark Tel: +45-33 92 33 55 Faks: +45-33 12 38 93 E-mail: [email protected] http://www.trm.dk/

Teadus- ja Tehnoloogiaministeerium Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling Bredgade 43 1260 København K Danmark Tel: +45-33 92 97 00 Faks: +45-33 32 35 01 E-mail: [email protected] http://www.videnskabsministeriet.dk/

Tööministeerium Beskæftigelsesministeriet Ved Stranden 8 DK-1061 København K Danmark Tel: +45-33 92 59 00 Faks: +45-33 12 13 78 E-mail: [email protected] http://www.bm.dk/

Tolli- ja Maksuamet Skattecenter København Sluseholmen 8B DK-2450 København SV Danmark Tel: +45-72 22 18 18 Faks: +45-72 22 19 19 E-maili saatmiseks kasuta järgmist linki: http://www.skat.dk/SKAT.aspx?oID=349105&vID=0 http://www.toldskat.dk/

Ettevõtlus- ja Ehitusamet Erhvervs- og Byggestyrelsen Dahlerups Pakhus Langelinie Allè 17 DK-2100 København Ø Danmark Tel: +45-35 46 60 00 Faks: +45-35 46 60 01 E-mail: [email protected] http://www.ebst.dk/ http://www.naec.dk/

Majandustegevuse- ja Ettevõtete Amet (äriregister) Erhvervs- og Selskabsstyrelsen Kampmannsgade 1 DK-1780 København V Danmark Tel: +45-33 30 77 00 Faks: +45-33 30 77 99 E-mail: [email protected] http://www.eogs.dk/

Tarbijakaitseamet Forbrugerstyrelsen Amagerfælledvej 56 DK- 2300 København S Danmark Tel: +45-32 66 90 00 Faks: +45-32 66 91 00 E-mail:[email protected] [email protected] http://www.forbrugerstyrelsen.dk/ http://www.consumer.dk/

Statistikaamet Danmarks Statistik Sejrøgade 11 DK-2100 København Ø Danmark Tel: +45-39 17 39 17 Faks: +45-39 17 39 99 E-mail: [email protected] http://www.dst.dk/

51

Konkurentsiamet Konkurrencestyrelsen Nyropsgade 30 1780 København V Danmark Tel: +45-72 26 80 00 Faks: +45-33 32 61 44 E-mail: [email protected] http://www.ks.dk/

Patendi- ja Kaubamärgiamet Patent- og Varemærkestyrelsen Helgeshøj Allé 81 2630 Taastrup Danmark Tel: +45-43 50 80 00 Faks: +45-43 50 80 01 Email: [email protected] http://www.dkpto.dk

Välismaalasteamet Udlændingestyrelsen Ryesgade 53 DK-2100 København Ø Danmark Tel: +45-35 36 66 00 Faks: +45-35 36 19 16 E-mail: [email protected] http://www.udlst.dk/

Finantsinspektsioon Finanstilsynet Gl. Kongevej 74 A DK-1850 Frederiksberg C Danmark Tel: +45-33 55 82 82 Faks: +45-33 55 82 00 E-mail: [email protected] http://www.finanstilsynet.dk/

Tööõnnetuste Amet Arbejdsskadestyrelsen Æbeløgade 1 2100 København Ø Danmark Tel: +45-3917 7700 Faks: +45-3917 7711 E-mail: [email protected] http://www.ask.dk/

Tööarbitraaž (töökohus) Arbejdsretten Arbejdsmarkedets Hus Sankt Annæ Plads 5 1250 København K Danmark Tel: +45-33 95 67 21 Faks: +45-33 15 49 22 http://www.arbejdsretten.dk/

Tööinspektsioon Arbejdstilsynet Postboks 1228 0900 København C Danmark Tel: +45-70 12 12 88 Faks: +45-70 12 12 89 E-mail: [email protected] http://www.arbejdstilsynet.dk/

Tööturuamet Arbejdsmarkedsstyrelsen Holmens Kanal 20 Postboks 2150 DK-1016 København K Danmark Tel: +45-35 28 81 00 Faks: +45- 35 36 24 11 E-mail: [email protected] http://www.ams.dk/

Keskkonnaamet Miljøstyrelsen Strandgade 29 DK-1401 København K Danmark Tel: +45-32 66 01 00 Faks: +45-32 66 04 79 E-mail: mailto:[email protected] http://www.mst.dk/

Dansk Standard Kollegievej 6 DK-2920 Charlottenlund Danmark Tel: +45-39 96 61 01 Faks: +45-39 96 61 02 E-mail: [email protected] http://www.ds.dk/

52

Tervishoiuamet Sundhedsstyrelsen Islands Brygge 67 DK-2300 København S Danmark Tel: +45-72 22 74 00 F +45-72 22 74 11 E-mail: mailto:[email protected] http://www.sst.dk/

8.2 Ettevõtlusorganisatsioonid

Tööstuse Keskliit Dansk Industri H.C. Andersens Boulevard 18 DK-1787 København V Danmark Tel: +45-33 77 33 77 Faks: +45-33 77 33 00 E-mail: [email protected] http://www.di.dk

Kaubanduskoda HTSI Børsen 1217 København K Danmark Tel: +45-72 25 50 00 Faks: +45-72 25 50 01 E-mail: mailto:[email protected] http://www.htsi.dk/

Väikese ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Liit Håndværksrådet Islands Brygge 26 Postboks 1854 DK-2300 København S Danmark Tel: +45-33 93 20 00 Faks: +45-33 32 01 74 E-mail: [email protected] http://www.hvr.dk

Kaubandusagentide Liit Danmarks Agentforening Børsen DK-1217 København K Danmark Tel: +45-33 95 05 00 Faks: +45-33 95 06 44 E-mail: [email protected] http://www.commercial-agents.dk/

Kopenhaageni Investeeringuteagentuur Copenhagen Capacity Gammel Kongevej 1 DK-1610 København V Tel: +45-33 22 02 22 Faks: +45 33 22 02 11 E-mail: [email protected] http://www.copcap.com/

Taani Investeeringute Invest in Denmark c/o Danmarks Eksportråd Asiatisk Plads 2 DK-1448 København K Tel: +45-33 92 11 16 Faks: +45-33 92 07 17 E-mail: [email protected] http://www.investindk.com/

8.3 Euroinfo- ja ettevõtluskeskused

Kõik Taani regionaalsed ettevõtluskeskused: http://startguiden.virk.dk/virkportal/site/startguiden/vejledning/regionalerhvervsservice.aspx

53

8.3.1 Kopenhaageni ja Sundi piirkond

Erhvervsservicecenter for Københavns Amt Teknologisk Institut Gregersensvej, Indgang 8 2630 Taastrup Tel: +45-72 20 29 50 Faks: +45-72 20 23 49 E-mail: [email protected] http://www.erhvervsservicecenter.dk/

EVU - Erhvervscenter for Vækst og Udvikling København-Frederiksberg Trekronergade 126 F DK-2500 Valby Tel +45-36 14 80 00 Faks: +45-36 14 80 20 E-mail: [email protected] http://www.evu.dk/

8.3.2 Sjælland (v.a. Kopenhaageni piirkond ), Falster ja Lolland

Storstrøms Erhvervscenter Marienbergvej 132 DK-4760 Vordingborg Tel. +45-55 35 30 30 Fax +45-55 34 03 55 Email [email protected] http://www.sec.dk/

Erhvervsråd Lolland-Falster Råhavegård Maribovej 9 4960 Holeby, Tel: +45-70 22 89 01 Faks: +45-54 79 89 01 E-mail: [email protected] http://www.erhverv-lolland-falster.dk/

8.3.3 Põhja-Jüütimaa

Aalborg Erhvervsråd Rendsburggade 6 9000 Aalborg Tel: +45-98 16 65 55 Faks: +45-98 16 65 52 E-mail: [email protected] http://www.aalborgcomc.dk/

North Denmark Invest Niels Jernes Vej 10 DK-9220 Aalborg Tel: +45-70 21 08 08 Faks: +45-98 15 19 44 E-mail: [email protected] http://www.tecn.dk/

8.3.4 Kesk-Jüütimaa

Virksomheds Start og Vækst Erhvervs Service i Århus Amt Haslegårdsvænget 18-20 8210 Århus V Tel: +45-86 15 25 77 Fax: +45-86 15 43 22 E-mail: [email protected] http://www.startogvaekst.dk/

EUC Silkeborg Viborgvej 22-24 DK-8600 Silkeborg Tel: +45-87 20 47 11 Faks: +45-87 20 47 10 E-mail: [email protected] http://www.euc-silkeborg.dk/

TIC Viborg amt Agerlandsvej 10

TIC Thisted Ringvej 34

54

Postboks 2 DK-8800 Viborg Tel. +45 86 62 66 66 Fax +45 86 62 73 52 E-mail: [email protected] http://www.tic-erhvervsservice.dk/tic/

DK-7700 Thisted Tel. +45 97 92 6122 Fax +45 9617 8122 E-mail: [email protected] http://www.tic-erhvervsservice.dk/tic/

EU-Center Birk Centerpark 40 7400 Herning Tel. +45 96 26 11 11 Faks +45 96 26 11 13 E-mail: [email protected] http://www.euc.dk/

8.3.5 Lõuna-Jüütimaa

EU Vest Niels Bohrs Vej 6 6700 Esbjerg Tel +45-36 97 35 00 Faks +45-36 97 35 01 E-mail: [email protected] http://www.euvest.dk/

TIC Vejle amt Havneparken 2 DK-7100 Vejle Tel. +45-75 85 76 00 Fax +45-75 85 75 05 [email protected] vt. linki Euroinfo- ja ettevõtluskeskused all

Sønderjyllands ErhvervsCenter Bjerggade 4c DK-6200 Aabenraa Tel. +45-73 62 10 10 Fax +45-73 62 10 11 [email protected] http://www.sjec.dk/

8.3.6 Fyni saar

Fyns ErhvervsCenter Forskerparken 10C DK-5230 Odense M Tel. +45-70 21 18 50 Fax +45-70 21 18 51 E-mail: [email protected] http://www.fec.dk/

Industri- og Handelskammeret Odense-Fyn Albani Torv 4 Postboks 308 DK-5100 Odense C Tel: +45-66 14 47 14 Faks: +45-66 14 61 30 E-mail: [email protected] http://www.ihk-odense-fyn.dk/

55

8.3.7 Bornholm

Bornholms Erhvervscenter TIC Ullasvej 15 DK-3700 Rønne Tel. +45-5695 7300 Fax +45-5695 7365 E-mail: [email protected] http://www.bect.dk/

8.4 Erialaliidud

Keemiatööstuse Liit Foreningen af Danske Kemiske Industrier – FDKI Norre Voldgade 48 DK–1358 København K Danmark Tel: +45-33 15 17 48 Faks: +45-33 15 17 22 E-mail: [email protected]

Plastitööstuse Liit Plastindustrien i Danmark Nørre Voldgade 48 DK-1358 København K Tel:+45-33 30 86 30 Faks: +45-33 30 86 31 E-mail: [email protected] http://www.plast.dk/

Ehitusettevõtjate ja –Tööandjate Liit Dansk Byggeri Nørre Voldgade 106 Postboks 2125 1015 København K Tel: +45-72 16 00 00 Faks: +45-72 16 00 10 E-mail: [email protected] http://www.danskbyggeri.dk/

Ehitusmaterjalitööstuse Liit Byggematerialeindustrien - BI c/o Dansk Industri H.C. Andersens Boulevard 18 DK-1787 København V Danmark Tel: +45-33 77 33 78 Faks: +45-33 77 39 80 E-mail: [email protected] http://bi.di.dk/

Energiaettevõtete Liit Dansk Energi Rosenørns Allé 9 1970 Frederiksberg C Tel: +45-35 30 04 00 Faks: +45-35 30 04 01 E-mail: [email protected] http://www.danskenergi.dk/

IT, Telekommunikatsiooni ja Elektroonikatööstuse Liit ITEK c/o Dansk Industri H.C. Andersens Boulevard 18 DK-1787 København V Danmark Tel: +45-33 77 33 44 Faks: +45-33 77 39 20 E-mail: [email protected] http://itek.di.dk/

Metallitöötuse Tööandjate Liit DS Håndværk & Industri Magnoliavej 2 5250 Odense SV

Puidutööstuse Tööandjate Liit Træets Arbejdsgiverforening c/o Dansk Industri H.C. Andersens Boulevard 18

56

Tel: +45-66 17 33 33 Faks: +45-66 17 32 30 E-mail: [email protected] http://www.ds-net.dk/

1787 København V Tel: +45-33 77 33 77 Faks: +45-33 77 33 00 E-mail: [email protected] http://ta.di.dk

Rõivatootjate ja Tekstiililiit Dansk Textil & Beklædning Birk Centerpark 38 Postboks 507 DK-7400 Herning Danmark Tel: +45-97 11 72 00 Faks: +45-97 11 72 15 E-mail: [email protected] Http://www.textile.dk/

Mööblitootjate Liit Foreningen Dansk Møbelindustri Center Boulevard 5 2300 København S Danmark Tel: +45-70 26 81 11 Faks: +45-70 26 83 32 E-mail: [email protected] http://www.danishfurniture.dk/

Laevaehitajate Liit Danske Maritime Amaliegade 33 B 1256 København K Danmark Tel: +45-33 13 24 16 Faks: +45-33 11 10 96 E-mail: [email protected] http://www.danskemaritime.dk/

Laevaomanike Liit Danmarks Rederiforening Amaliegade 33 DK-1256 København K Danmark Tel: +45-33 11 40 88 Faks: +45-33 11 62 10 E-mail: [email protected] http://www.danishshipping.com/ http://www.danmarksrederiforening.dk/

Põllumajandusnõukogu Landbrugsraadet Axeltorv 3 DK-1609 København V Tel: +45-33 39 40 00 Faks: +45-33 39 41 41 E-mail: [email protected] http://www.landbrugsraadet.dk/

Toiduainetööstuse Liit Fødevareindustrien c/o Dansk Industri H.C. Andersens Boulevard 18 DK-1787 København V Danmark Tel: +45-33 77 33 77 Faks: +45-33 77 34 20 E-mail: [email protected] http://fi.di.dk/

Pangaliit Finansrådet Amaliegade 7 DK-1256 København K Danmark Tel: +45-33 70 10 00 Faks: +45-33 93 02 60 E-mail: [email protected] http://www.finansraadet.dk/

Kindlustusliit Forsikring & Pension Amaliegade 10 DK-1256 København K Danmark Tel: +45-33 43 55 00 Faks: +45-33 43 55 01 E-mail: [email protected] http://www.forsikringenshus.dk/

57

8.5 Kaupmeeste ja importööride liidud

Kaupmeeste Liit De Samvirkende Købmænd Svanemøllevej 41 2900 Hellerup Tel: +45-39 62 16 16 Faks: +45-39 62 03 00 E-mail: [email protected] http://www.d-s-k.dk/

Kaubandusagentide Liit Danmarks Agentforening Børsen DK-1217 København K Tel: +45-72 25 50 00 Faks: +45-72 25 56 44 E-mail: [email protected] http://www.commercial-agents.dk/

Müügiesindajate Liit Danske Sælgere Nørre Farimagsgade 49 1364 København K Tel: +45-33 74 02 00 Faks: +45-33 74 02 90 E-mail: [email protected] http://www.danske-saelgere.dk/

Ehituspuidumarketite Liit Trælasthandlerunionen-TUN Egebækgaard Egebækvej 98 2850 Nærum Tel: +45-45 80 78 77 Faks: +45-45 80 78 87 E-mail: [email protected] http://www.tun.dk/

Kalakaupmeeste Liit Danmarks Fiskehandlere H. C. Andersens Boulevard 37, 2 1553 København V Tel: +45-35 37 20 23 Faks: +45-35 37 17 88 E-mail: mailto:[email protected] http://www.fiskehandlerne.dk

Keemiatoodete Importööride ja Turustajate Liit Kemikaliebranchen - KB Børsen 1217 København K Tel: +45-72 25 50 00 Faks: +45-75 25 50 01 E-mail: mailto:[email protected] http://www.chemicals.dk/

Mänguasjakaupmeeste Liit Danmarks Legetøjshandler Forening Fortunavej 98 Paderup 8900 Randers Tel: +45-87 11 96 09 Faks: +45-87 11 99 09

Mööblikaupmeeste Liit Møbelhandlernes Centralforening i Danmark Møbelhandelens Hus Ehlersvej 9 2900 Hellerup Tel: +45-39 62 42 18 Faks: +45-39 62 07 19 E-mail: [email protected] http://www.moebler.com/

Tarbekaupade Tarnijate Liit DLF, Dansk Dagligvareleverandør Forening Kronprinsessegade 34, 3 1306 København K Tel: +45-33 13 92 92 Faks: +45-33 91 13 75

Tekstiili ja Rõivatoodete Eksportööride ja Importööride Liit Brancheforeningen for Im- og Eksportører Textil og Tøj Børsen 1217 København K Tel: +45-72 25 50 00

58

E-mail: [email protected] http://www.dansk-dlf.dk/

Faks: +45-72 25 50 01 http://www.htsi.dk/

8.6 Pangad

Nordea Christiansbro Strandgade 3 Postboks 850 DK-0900 København K Danmark Tel: +45-33 33 33 33 Faks: +45-33 33 12 12 http://www.nordea.com/

Danske Bank Holmens Kanal 2-12 DK-1092 København K Danmark Tel: +45-33 44 00 00 Faks: +45-70 12 10 80 E-mail: [email protected] http://www.danskebank.dk/ http://www.danskebank.com/

Jyske Bank Vestergade 8-16 DK-8600 Silkeborg Danmark Tel: +45-89 22 22 22 Faks: +45-89 22 24 96 E-mail: [email protected] http://www.jyskebank.dk/

Sydbank A/S Peberlyk 4 Postboks 169 6200 Aabenraa Danmark Tel: +45-74 36 36 36 Faks: +45-74 36 35 35 E-mail: [email protected] http://www.sydbank.dk/

8.7 Õigusabi

Advokatuur Det danske Advokatsamfund Advokaternes Hus Kronprinsessegade 26 1306 København Danmark Tel: +45-33 96 97 98 Faks: +45-33 36 97 60 E-mail: [email protected] http://www.advokatsamfundet.dk/

Magnusson Advokatfirma Kontaktisik: Raine Kaljulaid Jensen (õigusabi eesti keeles) Ny Kongensgade 10, 2 DK-1472 København Denmark Tel. +45 82 51 51 00 Fax +45 82 51 51 01 E-mail: [email protected] http://www.magnussonlaw.com/

MAQS Law Firm Pilestræde 58 DK-1112 København K Danmark Tel: +45-33 12 45 22 Faks: +45-33 92 60 23 E-mail: [email protected] http://www.maqs.com/

MAQS Law Firm Eesti esindus Roosikrantsi 11 10119 Tallinn Tel: 6 676 440 Faks: 6 676 450 E-mail: [email protected] http://www.maqs.com/

59

MAZANTI-ANDERSEN, KORSØ JENSEN & PARTNERE Kontaktisik: Philip S. Thorsen St. Kongensgade 69 DK-1264 København K Danmark Tel: +45-33 14 35 36 Faks: +45-33 11 10 73 E-mail: [email protected] http://www.mazanti.dk/

Eversheds Copenhagen partnership Kontaktisik: Julia Baranovska Østergade 27 DK-1100 København K Danmark Tel: +45 33 75 05 05 Faks: +45 33 75 05 00 E-mail: [email protected] http://www.eversheds.dk/

Accura Strandvejen 60 DK-2900 Hellerup Danmark Tel: +45-39 45 39 50 Faks: +45-39 45 39 60 E-mail: [email protected] http://www.accura.dk/

Advokaterne Østergade 55 Østergade 55 DK-1100 København K Danmark Tel: +45-33 13 1511 Faks: +45-33 32 03 38 E-mail: [email protected] http://www.denlaw.dk/

Advokatkontor Hjejle, Gersted, & Mogensen Amagertorv 24 DK-1160 København K Danmark Tel: +45-33 13 42 62 Faks: +45-33 11 12 50 E-mail: [email protected] http://www.hgmlaw.dk/

Bech-Bruun Langelinie Alle 35 DK-2100 København Danmark Tel. +45-72 27 00 00 Faks +45-72 27 00 27 E-mail: [email protected] http://www.bechbruun.com

Brix Jensen, Havemann, Djurhuus Advokataktieselskab Frederiksberggade 2 DK-1459 København K Danmark Tel: +45-33 45 40 40 Faks: +45-33 45 40 50 E-mail: [email protected] http://www.advo.dk/

Gorrissen Federspiel Kierkegaard H. C. Andersen Boulevard 12 DK-1553 København V Danmark Tel: +45-33 41 41 41 Faks: +45-33 41 41 33 E-mail: [email protected] http://www.gfklaw.dk/

Kromann Reumert Sundkrogsgade 5 2100 København Ø Danmark Tel: +45-70 12 12 11 Faks: +45-70 12 13 11 E-mail: [email protected] http://www.kromannreumert.com/

Moltke-Leth Advokater Amaliegade 12 DK-1256 København K Danmark Tel: +45-33 11 65 11 Faks: +45-33 11 49 11 E-mail: [email protected] http://www.moltke-leth.dk/

60

8.8 Audiitorid

Audiitorite Liit Foreningen Registrerede Revisorer Åmarksvej 1, 2 2650 Hvidovre Danmark Tel: +45-36 34 44 22 Faks: +45-36 34 44 44 E-mail: [email protected] http://www.frr.dk/

PriceWaterhouseCoopers Strandvejen 44 DK-2900 Hellerup Danmark Tel: +45-39 45 39 45 Faks: +45-39 45 39 87 http://www.pwc.dk/

Deloitte & Touche Weidekampsgade 6 2300 København S Danmark Tel: +45 36 10 20 30 Faks: +45 36 10 20 40 E-mail: [email protected] http://www.deloitte.dk/

Ernst & Young Tagensvej 86 DK-2200 København N Danmark Tel: +45-35 87 22 22 Faks: +45-35 87 22 00 E-mail: [email protected] http://www.ey.dk/

Grant Thornton Stockholmsgade 45 2100 København Ø Danmark Tel: +45-35 27 11 00 Faks: +45-35 27 11 01 E-mail: [email protected] http://www.grantthornton.dk

KPMG Borups Allé 177 DK-2000 Frederiksberg Danmark Tel: +45-38 18 30 00 Faks: +45-38 18 30 45 E-mail: [email protected] http://www.kpmg.dk/

8.9 Raamatupidamisteenused

Raamatupidajate Liit Foreningen af Statsautoriserede Revisorer Kronprinsessegade 8, 1. th, 1306 København K Danmark Tel: +45-33 93 91 91 Faks: +45-33 11 09 13 E-mail: [email protected] http://www.fsr.dk/

AP Administration Nørre Farimagsgade 11 1364 København K Danmark Tel: +45-70 15 78 11 Faks: +45-70 15 78 12 E-mail: [email protected] http://www.ap.dk/

Amicorp Dampfærgevej 3 DK-2100 København Ø Danmark Tel: +45-33 18 90 00

KPMG Borups Allé 177 DK-2000 Frederiksberg Danmark Tel: +45- 38 18 30 00

61

Faks: +45-33 18 90 01 E-mail: [email protected] http://www.amicorp.dk/

Faks: +45-38 18 30 45 E-mail: [email protected] http://www.kpmg.dk/

8.10 Reklaamiagentuurid ja turu-uuringud

Reklaamiagentuuride Liit – DRRB Danske Reklame- og Relationsbureauers Brancheforening Reklamens Hus Badstuestraede 20 1003 København K Danmark Tel: +45-33 13 44 44 Faks: +45-33 11 63 03 E-mail: [email protected] http://www.drrb.dk/

Turuuuringutega tegelevate ettevõtete ühendus FMD Foreningen af Markedsanalyseinstitutter Secretariat c/o Liljeberg Lærkevej 20 DK-2680 Solrød Strand Danmark Tel: +45-56 14 28 43 Faks: +45-56 14 77 90 E-mail: [email protected] http://www.fmd.dk/

Turundusfoorum Dansk Marketing Forum Nordre Fasanvej 113-115, 1. Postboks 40 2000 Frederiksberg C Tel: +45-38 11 87 87 Faks: +45-38 11 87 47 E-mail: [email protected] http://www.d-m-f.dk

Reklaamijate Liit Dansk Annoncørforening Søborg Hovedgade 65b DK-2860 Søborg Danmark Tel: +45-39 27 43 46 Faks: +45-39 27 49 46 E-mail: [email protected] http://daf.clients.zupa.dk/

8.11 Tõlketeenused

Ametlike Tõlkide Liit Nørre Farimagsgade 35 DK-1364 København K Danmark Tel: +45-33 91 62 30 Faks: +45-33 91 62 31 E-mail: dt @dtfb.dk http://www.translators-association.dk/

Pr. Mae Veskis Hove Rebildvej 7 DK-2720 Vanløse Danmark Tel: +45-38 79 88 36 Mobiil: +45-20 82 85 99 E-mail: [email protected] http://www.mae-hove.dk/

62

9 FÄÄRI SAARED

Nimi Fääri saared (taani k. Faroerne, fääri k. Føroyar) Pindala: 1399 km² Rahvastiku tihedus 35 inimest/km2 (01.07.2006.a.) Rahvaarv: 48 412 inimest (01.07.2006.a.) Ametlik keel: fääri keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht peaminister Jóannes Eidesgaard (alates 03.02.2004.a.) Pealinn: Tórshavn (19 282 elanikku) Rahaühik: Fääri kroon, paralleelselt kasutusel Taani krooniga (1 fääri

kroon = 1 taani kroon)

9.1 Üldandmed

Fääri saarestik asub Põhja-Atlandil ja koosneb 18-nest saarest, millest 17 on asustatud. Saarestiku kogupindala on 1399 km². Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn. Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík. Fääri saarte rahvaarv on üle 48 tuhande elaniku, kuid elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 34 kommuuni.

Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetrit, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on 882 meetrit merepinnast.

Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks.

Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja passid. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles.

9.2 Poliitiline süsteem

Alates 23. märtsist 1948. aastast omavad Fääri saared autonoomset staatust Taani Kuningriigi koosseisus. Autonoomia kehtestamise eesmärgiks oli tasakaalustada ühelt poolt Fääri saarte soovi rõhutada nende rahvuslikku unikaalsust ning teiselt poolt säilitada liitu Taani ja saarte vahel.

Vastavalt autonoomia seadusele on kõigi kohalike küsimuste lahendamine jäetud Fääri võimude pädevusse. Fääri ja Taani ühisküsimusi lahendab ülemvolinik, kes esindab Taani keskvõimu Fääridel. Sellised ühisküsimused nagu näiteks rahandus- ja majandusküsimused, väliskaubandus ja maavarade kasutamine Fääri saarte majandusvööndis kuuluvad Fääri valitsuse pädevusse, kui Fääride parlament otsustab niimoodi, või ülemvoliniku ja Fääri võimude vahel sõlmitud lepingu alusel. Sellised küsimused nagu välis- ja kaitsepoliitika, juriidilised küsimused ja sotsiaalsüsteemi

63

reguleerivad õigusaktid, on Taani võimude pädevuses, kuigi Fääridel on näiteks õigus iseseisvalt osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. Sotsiaalsüsteemi puhul haldab seda Fääride valitsus, kuid õiguslikult reguleerib Taani keskvõim. Taani õigusaktide jõustumiseks on siiski vajalik nende ratifitseerimine Fääri parlamendis.

Fääri saartel on 2 esindajat Taani parlamendis (Folketing). 8. veebruari 2005.a. valimistulemuste põhjal on Fääridelt Folketingis esindatud konservatiivne rahvapartei (Fólkaflokkurin) ja iseseisvust pooldav sotsiaaldemokraatlik partei (Tjóðveldisflokkurin).

Tabel 13. Løgtingis esindatud erakonnad

iseseisvuslased Tjóðveldisflokkurin rahvapartei (konservatiivid) Fólkaflokkurin sotsiaalliberaalid Sjálvstýrisflokkurin kristlik keskpartei Miðflokkurin sotsiaaldemokraadid Javnaðarflokkurin unionistid (konservatiiv-liberaalid) Sambandsflokkurin

Fääri parlamendis (Løgting)30 on 32 liiget, kes valitakse seitsmest valimisringkonnast neljaks aastaks. Viimased valimised toimusid 20. jaanuaril 2004. aastal. Fääri valitsuse (Landsstýri)31 nimetab peaminister. Valitsuse moodustavad Tjóðveldisflokkurin, Fólkaflokkurin ja Sambandsflokkurin Valitsuses on 7 liiget, keda juhib peaminister (løgmašur).

Tabel 14. Fääri valitsus

Peaminister (ka haldusküsimused ja välispoliitika) Jóannes Eidesgaard (JF) Kaubandus- ja tööstusminister (asepeaminister) Bjarni Djurholm (FF) Rahandus- ja majandusminister Bárður Nielsen (SF) Kalandus- ja meretranspordi minister Bjørn Kalsø (SF) Sotsiaal- ja tervishoiuminister Hans Pauli Strøm (JF) Haridus- ja kultuuriminister Jógvan á Lakjuni (FF) Sise- ja keskkonnaminister Jacob Vestergaard (FF)

9.3 Kohtusüsteem

Fääri saarte kohus kuulub Taani õigussüsteemi. Fääri saarte kohtu kõrgemaks astmeks on Kopenhaagen ringkonnakohus. Kohtukeelteks on fääri ja taani keel.

9.4 Suhted Taaniga

Taani kõrgeimaks esindajaks Fääri saartel on ülemvolinik (rigsombudsmand), kellel on õigus osaleda parlamendi töös ning õigus sõna võtta ühisküsimuste arutelul. Taani

30 http://www.logting.fo/ 31 http://www.tinganes.fo/

64

juriidiline võim on esindatud kohaliku kohtu ja peakonstaabli näol. Taani kaitsejõud omavad saartel mereväebaasi ning saarel asetseb ka NATO radarijaam.

Vastavalt autonoomia seadusele on välissuhted Taani ametkondade kompetents, kuid Fääri ametkonnad on kindlustatud õigusega välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Fääri saartega seotud. Seetõttu on kujunenud, et Fääri saared on sõlminud kolmandate riikidega kalandus- ja kaubanduslepinguid, mille sõlmimist on vahendanud Taani Välisministeerium. Fääri saared omavad õigust määrata Taani välisministeeriumi juurde oma nõuniku ning Fääri valitsus võib määrata Taani saatkondadesse oma atašeesid.

Taani liikmelisus ÜRO-s ja NATO-s katab ka Fääri saari, kuid kõikidesse välislepingutesse ei ole saared automaatselt lülitatud. Näiteks laienes Taani liikmelisus GATT-s Fääri saartele neli aastat hiljem. Fääri saared ei kuulu ka Euroopa Liitu. Tuntakse huvi liitumiseks Euroopa vabakaubanduse Assotsiatsiooniga (EFTA).

9.5 Majandus

9.5.1 Majandusharud

Fääri saared on tööstuslikult arenenud ja sealne elatustase on võrreldav teiste Põhjamaadega. Valdavalt on tegemist siiski monofunktsionaalse majandusega.

9.5.1.1 Kalandus

Neljandik Fääri saarte tööjõust on hõlmatud kalandussektoris, mis annab üle neljandiku SKP-st ning peaaegu 100% ekspordist. Teised majandus- ja tööstusharud on suures osas orienteeritud kalandussektori varustamisele ja teenindamisele. Seetõttu on Fääri saarte majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav. Lisaks kalapüügile on Fääridel lubatud tegeleda ka vaalapüügiga. Uueks arenevaks majandusharuks on kalakasvatus.

9.5.1.2 Põllumajandus

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Fääri saartel peamiseks tegevusalaks. Tänapäeval varustatakse umbes pool oma saare talle- ja lambaliha tarbimisest, enamus piima tarbimisest ning pool kartuli tarbimisest. Umbes 50% maast kuulub Løgtingi alluvuses olevale maa sihtfondile, ning ülejäänud maa kuulub eraomandusse. Tervikuna annab põllumajandus alla 1% Fääri saarte SKP-st.

9.5.1.3 Transport

Fääri saarte sisese transpordiühendusena on kasutusel bussiliiklus ning praami- ja helikopteri liiklus. Välisühenduse tagavad Fääri saarte rahvuslik lennukompanii Atlantic Airways, odavlennuettevõte FaroeJet ja Islandi Icelandair. Peamiselt teenindab Atlantic Airways lende Fääri saarte ja Taani vahel, kuid lennatakse ka Oslosse, Stavangeri, Londoni, Aberdeeni, Reykjaviki ja Shetlandi saartele. Suvekuudel toimib laevaühendus Taani, Norra, Islandi ja Shetlandiga.

65

9.5.1.4 Nafta tootmine

Tuleviku tööstusharuks peetakse naftatööstust. Nafta tootmiseks on Fääride valitsus väljastanud litsentsid mitmele rahvusvahelisele konsortsiumile. Proovipuurimised on küll kinnitatud naftavarude olemasolu, kuid mitte piisavalt, et nafta tootmine end hetkel ära tasuks.

9.5.1.5 Finantssektor

Fääri saartel tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka. Suurimaks pangaks on Føroya Banki, kes omab ka kindlustusseltsi Trygd. Føroya Banki 99,4% aktsiate omanikuks on Fääri valitsusele kuuluv Finantseerimisfond. Suurim hoiupank on Føroya Sparikassi. Koostöös Islandi väärtpaberibörsiga on asutatud kohalik väärtpaberiturg.

9.5.1.6 IT ja telekommunikatsioon

Fääri saarte IT ja telekommunikatsiooni teenused on kõrgelt arenenud. Esimese maana maailmas mindi täielikult üle TV digitaalsele edastamisele. Arenenud on GIS ja MPS teenused. Fääri saared arendavad ka oma geeniprojekti.

9.5.2 Makromajandus

Fääri saarte SKP moodustas 2004. aastal 10,063 miljardit DKK. ehk 205 335 DKK elaniku kohta. Viimasel kümnendil on Fääri saartel olnud kiire majanduskasv, kuid 2003. aastal oli majanduslangus 2,8%32. 2005. a. oli inflatsioon 2,0%. Tööpuudus oli 2005. aastal 3,4%. Fääri saarte majandust turgutavad iga-aastased subsiidiumid Taani keskvalitsuselt, mis moodustavad kuni 15% Fääride SKP-st.

9.5.3 Väliskaubandus

Fääri saarte majandus on väga avatud. Kuna Fääri saared ei kuulu Euroopa Liitu, siis ei laiene neile ka EL kaubanduspoliitika ja kaubavahetus Fääri saartega loetakse kaubavahetuseks väljaspool Euroopa Liitu asuva riigiga. Seetõttu on Fääri saared sõlminud mitmeid kaubandus- ja kalanduslepinguid kolmandate riikidega. Vabakaubanduslepingud on sõlmitud Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Šveitsiga. Eesti ja Fääri saarte vaheline kaubavahetus on reguleeritud Euroopa Liidu ja Fääri saarte vahelise lepinguga.

2005. aastal oli Fääri saarte eksport 3,6 miljardit DKK ja import 4,3 miljardit DKK. Kaupade väljavedu moodustab Fääri saarte SKPst u. 45% ja sissevedu vastavalt 59%. Väliskaubandus on peamiselt seotud Euroopa Liiduga, s.h. Taaniga. Fääri saarte suurimaks ekspordipartneriks on Suurbritannia (28,6% koguekspordist), järgnevad Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Norra ja Saksamaa. Kõige rohkem imporditakse kaupu Taanist (26,7%), lisaks on edetabeli eesotsas Norra, USA, Hispaania, Saksamaa, Rootsi ja Island. Ekspordist 97% moodustavad kalatooted. Import jaguneb suhteliselt ühtlaselt, domineerivad tarbekaubad, masinad ja seadmed kütused ning muud tööstuskaubad.

32 Fääri saarte statistikaamet ei ole avaldanud SKP kasvu (või kahanemise) numbreid aastate 2004 ja 2005 kohta.

66

9.6 Ärikeskkond

9.6.1 Äriühingud

Fääri saartel kehtib oma äriühingute seadus. Enim levinud äriühingu vormid on aktsiaselts (Partafelag, P/F) ja osaühing (Smįpartafelag, Sp/f). Aktsiaseltside minimaalne aktsiakapital peab olema sarnaselt Taanile 500 000 DKK, kuid osaühingute minimaalne aktsiakapital on 80 000 DKK. Nii aktsiaseltside kui ka osaühingute bilansid on avalikud, aastaaruanded esitatakse äriregistrile.

Väliskapitali osalusele piiranguid ei rakendata, kuid vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema Fääri saarte residendid. Asutamis- ja registreerimisprotseduur on analoogne Taanis rakendatavaga. Aktsiaseltsid ja osaühingud registreeritakse äriregistris, ülejäänud äriühingud aga Politseiametis.

Laevad registreeritakse Fääri saarte laevaregistris ja laeva omav äriühing peab olema kantud Fääri saarte äriregistrisse.

Täiendav info:

Äriregister (aktsiaseltside ja osaühingute registreerimine) Skráseting Føroya Skansagarður Postboks 264 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 60 90 Faks +298-35 60 95 E-mail: t-postur [email protected] http://www.skraseting.gov.fo/ http://www.vmr.fo/

Politseiamet (teiste äriühingute registreerimine) Føroya Landfúti Smyrilsvegur 20 Postboks 3018 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 14 48 Faks +298-35 14 52 E-mail: [email protected] http://www.politi.fo/

Laevaregister Føroya Skipaskráseting Heykavegur 6 Box 347 FO 110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 30 30 Tel2 +298-31 36 69 Faks: +298-35 30 39 E-mail [email protected] http://www.fma.fo/

9.6.2 Tööturg ja tööseadused

Fääri saarte tööjõu suurus 2005. aastal oli 24 541 inimest. Tööturgu iseloomustab suur töötajate arv kalanduses ja avalikus sektoris. Avalikus sektoris on hõivatud 34,6% tööjõust, tööstuses (sh kalade töötlemine) 23,1% tööjõust ning teenuste sektoris (v.a.

67

avalik sektor) 31,0%. Primaarsektoris (sh kalapüük) on hõivatud 11,3% tööjõust. Tööpuudus on suhteliselt tagasihoidlik ning oli 2005. aastal keskmiselt 3,4%.

Sarnaselt Taanile rajaneb Fääri saarte tööturg kollektiiv- ja individuaallepingutel. Töötasud ja –tingimused lepitakse kokku kollektiivlepingutega, mis sõlmitakse tavaliselt kaheks aastaks, v.a. kalanduse ja kalatööstuse puhul, kus miinimumtasud, töö- ja puhkeajad ja muud olulised küsimused on reguleeritud seadusega. Vaidluste lahendamine töölepingute tõlgendamise osa kuulub arbitraažikohtu pädevusse. Töölepingutest tulenevad nõuded lahendatakse kohtus.

Tööandjad on teatud erialadel kohustaud võtma tööle ainult ametiühingu liikmeid. Töönädal on 40 tundi, avalikus sektoris ja kontoritöölistel 37-38 tundi. Palgaläbirääkimise toimuvad tavaliselt iga aasta. Töötasu on ligemale poole madalam kui vastavatel töötajatel Taanis.

Tabel 15. Tööturupoolte poolt kokkulepitud tunnitasu* (DKK)

tavatöölised käsitöölised kontoritöötajad riigiteenistuja 2006 120,56 136,53 145,77 183,22 2005 117,53 135,39 144,41 181,59 2004 112,52 129,93 137,63 175,44 2003 107,51 124,53 124,10 169,51 2002 101,86 116,71 119,64 159,78 * Sisaldab puhkusetasu ja makseid pensionifondi. Allikas: Fääri saarte statistikaamet.

Puhkuse ajaks säilitatakse kuupalgaga töölistele nende palk ja lisaks makstakse puhkusetoetust 1,5% nende aastapalgast. Tunnitasu alusel töötajatele makstakse puhkusetoetust 12% nende aastapalgast. Nii tööandjad kui ka töövõtjad maksavad 1,25% palgamaksetest töötuskindlustusfondi. Töötuskindlustust makstakse maksimaalselt 70% viimase 12 kuu töötasust ja maksed on tagatud 598 päevaks viie aasta jooksul. Lapsehoolduspuhkuse fondi makstakse 0,25% töötasust, millest kindlustatakse emadele 6-kuuline tasuline lapsehoolduspuhkus (4 nädalat enne lapse sündi ja 24 nädalat pärast sündi). Lisaks tagatakse isale tasulist lapsehoolduspuhkust 2 nädalaks esimese 14 nädala jooksul peale lapse sündi. Lisaks tasulisele lapsehoolduspuhkusele saab kas ema või isa jääda täiendavale 10-nädalase puhkusele peale tasulise lapsepuhkuse lõppemist. Tasulise lapsehoolduspuhkuse ajal makstav tasu arvestatakse viimase 12 kuu töötasu põhjal.

Täiendav info:

Tööohutuse ja –tervishoiu Amet Arbeiðseftirlitið Falkavegur 6 FO-100 Tórshavn Tel: +298-35 78 11 Faks: +298-35 78 10 E-mail: [email protected] http://www.arbeidseftirlit.fo/

68

9.6.3 Konkurentsireeglid ja statistika

Ettevõtted peavad järgima konkurentsireegleid. Kokkulepetest ja otsustest, millel on oluline mõju turule, tuleb teavitada konkurentsiametit 14 päeva jooksul.

Ettevõtetel pole kohustust esitada regulaarset infot Statistikaametile, kuid infot tuleb esitada Statistikaameti nõudmisel.

Täiendav info:

Konkurentsiamet Kappingarráðið Skálatrøð 20 Postboks 73 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 60 40 Faks +298-35 60 55 E-mail: [email protected] http://www.kapping.fo

Statistikaamet Hagstova Føroya Glyvursvegur 1 Postboks 2068 FO-165 Argir Faroe Islands Tel +298-35 28 00 Faks +298-35 28 01 E-mail: [email protected] http://www.hagstova.fo

9.6.4 Tegevusload ja litsentsid

Üldjuhul pole majandustegevuseks eraldi tegevusluba vaja, kuid esinevad mõned erandid. Naftauurimiseks, kalanduseks ja kalakasvatuseks, audiitor-, pangandus- ja kindlustustegevuseks on vajalik eriluba.

Kaubandustegevuseks, oskustöödeks, tööstustegevuseks ja transpordiks on vajalik, et füüsiline isik oleks Fääri saarte residents ja äriühing oleks registreeritud Fääri saartel. Täis- ja usaldusühingu puhul kehtib residentsusnõue kõigile osanikele. Filiaal võib tegutseda neil tegevusaladel vaid Äriregistri loal ja filiaali direktor peab olema Fääri saarte resident.

Laevade ekspordiks või impordiks on vajalik Kalandusministeeriumi litsents. Elusloomade ja loomsete saaduste import allub Toidu- ja Keskkonnaameti inspektsioonile. Kõik eksportöörid ja importöörid peavad olema registreeritud Toidu- ja Keskkonnaametis. Kalasaaduste impordiks on vajalik litsents ning kõik kalasaaduste eksportöörid ja importöörid peavad olema sertifitseeritud. Sertifitseerimiseks tuleb esitada pangagarantii vähemalt 1% ettevõtte aastakäibest, kuid mitte vähem kui 100 000 DDK. Vajalik on ekspordi- või impordilitsents Tolli- ja Maksuametist.

69

Täiendav info:

Kaubandus- ja Tööstusministeerium Vinnumálaráðið Tinganes Postboks377 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 60 60 Faks +298-35 60 65 E-mail: [email protected] http://www.vmr.fo

Kalandusministeerium Fiskimálaráðið Heykavegur 6 P.O. Box 347 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-353030 Faks: +298-353035 E-mail: [email protected] http://www.fisk.fo/

Toidu- ja Keskkonnaamet Heilsufrøðiliga Starvsstovan Falkavegur 6 FO-100 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-35 64 00 Faks: +298-35 64 01 E-mail: [email protected] http://www.hfs.fo/

Tolli- ja Maksuamet Toll- og Skattstova Føroya Traðagøta 39 P.O. 2151 FO-165 Argir Faroe Islands Tel: +298-31 19 08 Faks: +298-31 58 40 E-mail: [email protected] http://www.tollskatt.fo

9.6.5 Maksud

Fääri saartel kehtivaid makse koguvad Fääri võimud. Maksudeks on tulumaks, tollimaksud, tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud.

Tulumaksuga maksustatav tulu jaguneb A-tuluks (palgatulu) ja B-tuluks (tulu ettevõtlusest). Riigile makstav progresseeruv (ehk astmeline) tulumaks A-tuludelt on ühtlane terves riigis (st kõikides kommuunides) ja sõltuvalt tulust võib küündida 35%-ni. Sellele lisandub kohalikule kommuunile minev maks, mis sõltuvalt kommuunist on 15-22,5%.

Hoiuste intressid pole maksustatud, küll aga on maksustatud dividendid, võlakirjade intressid ja muud sarnased tulud 35% maksuga. Üksikisik ei pea maksma tulumaksu dividenditulult Fääri saarte ettevõtete aktsiatelt, kui ettevõte on pidanud kinni ja maksnud dividendimaksu (35%).

Osalise tulumaksuga maksustatakse isikuid, kes pole Fääri saarte residendid, kuid on saanud sealt tulu. Enamiku välisriikide residentide osas kehtib topeltmaksustamine. Kuna Eesti ja Taani vaheline topeltmaksustamise vältimise leping ei laiene Fääri saartele, siis kehtib see ka Eesti residentide suhtes.

Ettevõtte tulumaks on proportsionaalselt 20% (naftatööstusel 27%). 62% sellest maksust läheb riigile ja 38% kommuunidele. Dividendimaks on 35%. Äriühing on kohustatud tasuma dividendimaksu hiljemalt 14 päeva jooksul peale aktsionäride koosolekut, kus otsustati dividendide maksmine. Dividende ei maksustata dividendi maksmisel ettevõttele, kes omab üle 25% aktsiakapitalist.

70

Täiendav info:

Tolli- ja Maksuamet Toll- og Skattstova Føroya Traðagøta 39 P.O. 2151 FO-165 Argir Faroe Islands Tel: +298-31 19 08 Faks: +298-31 58 40 E-mail: [email protected] http://www.tollskatt.fo

9.7 Kasulikud aadressid

http://www.trade.fo/ http://www.gulu.fo/ http://www.business-line.fo/

9.7.1 Valitsusasutused

Peaministri büroo välissuhete osakond (välisministeerium) Løgmansskrivstovan Uttanlandsdeildin Tinganes Postboks 64 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-35 10 10 Faks: +298-35 10 15 E-mail: [email protected] http://www.tinganes.fo/

Fääri esindus Kopenhaagenis Færøernes Repræsentationskontor Strandgade 91, 4. sal DK-1401 København K Danmark Tel: +45-32 83 37 70 Faks: +45-32 83 37 75 E-mail: [email protected]

Kaubandus- ja Tööstusministeerium Vinnumálaráðið Tinganes Postboks377 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 60 60 Faks +298-35 60 65 E-mail: [email protected] http://www.vmr.fo

Kalandusministeerium Fiskimálaráðið Heykavegur 6 P.O. Box 347 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-353030 Faks: +298-353035 E-mail: [email protected] http://www.fisk.fo/

Tolli- ja Maksuamet Toll- og Skattstova Føroya Traðagøta 39 P.O. 2151 FO-165 Argir Faroe Islands

Toidu- ja Keskkonnaamet Heilsufrøðiliga Starvsstovan Falkavegur 6 FO-100 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-35 64 00

71

Tel: +298-31 19 08 Faks: +298-31 58 40 E-mail: [email protected] http://www.tollskatt.fo

Faks: +298-35 64 01 E-mail: [email protected] http://www.hfs.fo/

Konkurentsiamet Kappingarráðið Skálatrøð 20 Postboks 73 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 60 40 Faks +298-35 60 55 E-mail: [email protected] http://www.kapping.fo

Statistikaamet Hagstova Føroya Glyvursvegur 1 Postboks 2068 FO-165 Argir Faroe Islands Tel +298-35 28 00 Faks +298-35 28 01 E-mail: [email protected] http://www.hagstova.fo

Äriregister (aktsiaseltside ja osaühingute registreerimine) Skráseting Føroya Skansagarður Postboks 264 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 60 90 Faks +298-35 60 95 E-mail: t-postur [email protected] http://www.skraseting.gov.fo/ http://www.vmr.fo/

Politseiamet (teiste äriühingute registreerimine) Føroya Landfúti Smyrilsvegur 20 Postboks 3018 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 14 48 Faks +298-35 14 52 E-mail: [email protected] http://www.politi.fo/

Laevaregister Føroya Skipaskráseting Heykavegur 6 Box 347 FO 110 Tórshavn Faroe Islands Tel +298-35 30 30 Tel2 +298-31 36 69 Faks: +298-35 30 39 E-mail [email protected] http://www.fma.fo/

Maakataster Matrikulstovan Jónas Broncksgøta 27 Postboks 327 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-35 79 00 Faks: +298-35 79 01 E-mail: [email protected] http://www.matrikul.fo/

72

Tööturuamet ALS Smyrilsvegur 20 Postboks 3022 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-34 95 50 Faks: +298-34 95 51 E-mail: [email protected] http://www.als.fo/

Veterinaarinspektsioon Landsdjóralæknaembætið Portugálið Tinganes Postboks 139 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: + 298 35 60 80 Faks: + 298 35 60 85 E-mail: [email protected] http://www.vmr.fo

Tórshavni politsei (viisad, elamis- ja tööload) Politigarðurin Jónas Broncksgøta 17 FO-100 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-35 14 48 Faks: +298-35 14 49 E-mail: [email protected] http://www.politi.fo/

Tööohutuse ja –tervishoiu Amet Arbeiðseftirlitið Falkavegur 6 FO-100 Tórshavn Tel: +298-35 78 11 Faks: +298-35 78 10 E-mail: [email protected] http://www.arbeidseftirlit.fo/

9.7.2 Ettevõtlusorganisatsioonid

Fääri Tööandjate Liit Føroya Arbeiðsgevarafelag Vinnuhúsið Smęrugøta 9A Postboks 1038 FO-100 Tórshavn Tel: +298-30 99 00 Faks: +298-30 99 01 E-mail: [email protected] http://www.industry.fo

Fääri Laevaomanike Liit Føroya Reiðarafelag Gongin 10 Postboks 361 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-31 18 00 Faks: +298-32 03 80 E-mail: [email protected] http://www.shipowner-fo.com/index.html

Fääri saarte Väliskaubanduse Liit Menningarstovan Bryggjubakki 12 Postboks 259 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-35 31 00 Faks: +298-35 31 01 E-mail: [email protected] http://www.trade.fo

Tööstuse maja Vinnuhúsið Smęrugøta 9A Postboks 1038 FO-100 Tórshavn Tel: +298-30 99 00 Faks: +298-30 99 01 E-mail: [email protected] http://www.industry.fo

73

9.7.3 Pangandus

Valitsuspank Landsbanki Føroya Gongin Postboks 229 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-30 81 20 Faks: +298-31 85 37 E-mail: [email protected] http://www.landsbank.fo

FØROYA BANKI P/f Húsagøta 3 Postboks 3048 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-31 13 50 Faks: +298-31 58 50 E-mail: [email protected] http://www.foroyabanki.fo

9.7.4 Kindlustus

Tryggingarfelagið Føroyar Kongabrúgvin Postboks329 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-345600 Faks: +298-345601 E-mail: [email protected] https://www.trygging.fo/

P/f Trygd Gongin 7 Postboks44 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-35 81 00 Faks: +298-31 72 11 E-mail: [email protected] http://www.trygd.fo/

9.7.5 Väärtpaberiturg

Virðisbrævamarknaður Føroya (VMF) c/o Landsbanki Føroya Gongin Postboks 229 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-31 83 05 Faks: +298-31 85 37 E-mail: [email protected] http://vmf.fo/

9.7.6 Audiitor- ja raamatupidamisteenused

GRANNSKOÐARAVIRKIÐ INPACT R.C. Effersøesgøta 26 Postboks191 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-31 47 00 Faks: +298-31 38 15 E-mail: [email protected]

KPMG Staravegur 17 Postboks3258 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-34 34 34 Faks: +298-34 34 35 E-mail: [email protected]

74

http://www.kpmg.fo/ Rasmussen & Weihe Statsaut. grannskodarafelag P/f Member of PriceWaterhouseCoopers A Gladsheyggi Postboks30 110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-31 10 17 Faks: +298-31 10 18

9.7.7 Ärikonsultatsioon

ATLANTICON Sp/f Bryggjubakki 4 Postboks263 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-31 96 85 Faks: +298-31 91 85 E-mail: [email protected] http://www.atlanticon.fo

VIRKISRÁÐGEVING Sp/f Postboks26 FO-600 Saltangará Faroe Islands Tel: +298-44 95 91 Faks: +298-44 95 92 E-mail: [email protected] http://www.konsult.fo

9.7.8 Õigusabi

ADVOKATFELAGIÐ við Strond 4 Postboks359 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-31 12 60 Faks: +298-31 12 61 E-mail: [email protected] E-mail: [email protected]

ADVOKATSKRIVSTOVAN Fr. Petersensgøta 9 Postboks6 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-31 11 45 Faks: +298-31 15 25 E-mail: [email protected] http://www.advlaw.fo/

FAROE LAW (Dania Advokater kontor) Tróndargøta 19 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-35 99 00 Faks: +298-35 99 01 E-mail: [email protected] http://www.faroe-law.fo

75

9.7.9 Transport

Skipafelagið Føroyar (laevaühendus) Eystara Bryggja Postboks47 FO-110 Tórshavn Faroe Islands Tel: +298-34 90 00 Faks: +298-34 90 01 E-mail: [email protected] http://www.faroeship.fo/

ATLANTIC AIRWAYS (lennuühendus) Vágar Airport FO-380 Sørvágur Faroe Islands Tel: +298-34 10 00 Faks: +298-34 10 01 E-mail: [email protected] http://www.atlantic.fo

10 GRÖÖNIMAA

Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (85% kaetud jääga) Rahvaarv: 56 901 elanikku (01.01.2006.a.) Rahvastiku tihedus 0,03 inimest/km2 (01.01.2006.a.) Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb) (14 874 elanikku) Rahaühik: taani kroon

10.1 Üldandmed

Gröönimaa on maailma suurim saar pindalaga ligi 2,2 miljonit km2. Gröönimaa põhjapoolseim punkt, Morris Jesupi neem on maailma kõige põhjapoolseim maismaa asudes vähem kui 730 km põhjapoolusest. Gröönimaa põhjapoolseima ja lõunapoolseima punkti vahe on 2 670 km, idast läände on suurim laius 1 050 km. Rannajoone pikkuseks on 39 000 km. Kõrgeim punkt, Gunnbjørn, asub 3 733 meetrit üle merepinna.

Gröönimaa on jaotatud 3 maakonnaks (landsdele) ja 18 kommuuniks. Kommuunid vastutavad kohalike suhete, koolide, maanteede, elumajanduse, munitsipaalteenuste, tervishoiu ning kultuurisuhete eest. Gröönimaa pealinnaks ja ühtlasi suurimaks linnaks on Nuuk.

Gröönimaal elavast ligi 57 tuhandest inimesest elab 47 tuhat linnades. Keskmine eluiga meestel on 64 ja naistel 70 aastat.

76

10.2 Poliitiline süsteem

Gröönimaa sai autonoomia 1979. aastal. Koos Taaniga ühines Gröönimaa Euroopa Liiduga (tollase Euroopa Majandusühendusega) 1973. aastal, kuid peale autonoomia saavutamist hääletas enamus gröönlastest 1982. aastal väljaastumise poolt ning 1985. aastal astus Gröönimaa välja Euroopa Liidust. Ollakse Põhjamaade Nõukogu ja Arktilise Nõukogu liikmed.

Gröönimaal on 2 esindajat Taani parlamendis (Folketingis). 8. veebruari 2005.a. valimistulemuste põhjal on Gröönimaalt Folketingis esindatud suuremat autonoomiat toetav sotsiaaldemokraatlik Siumut ja iseseisvust toetav vasakpoolne Inuit Ataqatigiit partei.

Grööni parlamendi Landstingi korralised valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Landstingis on 31 kohta. Viimased valimised toimusid 15. novembril 2005. a. Landsting nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse (Landsstyre) liikmed.

Poliitilises elus domineerivad 4 suuremat parteid. Viimaste valimiste põhjal said suurima toetuse Siumut, mis toetab laiaulatuslikku autonoomiat Taani koosseisus (30,7% häältest). Suuruselt teise häältehulga kogusid demokraadid (22,8%). Inuit Ataqatigiit, mis soovib Gröönimaa iseseisvust, jäi valimistel napilt kolmandaks (22,6%) ning neljas oli Atassut, mis pooldab tihedamat koostööd Taaniga (19,1%).

Tabel 16. Landstingis esindatud parteid

Siumut suuremat autonoomiat toetav sotsiaaldemokraatlik partei Inuit Ataqatigiit iseseisvust toetav vasakpoolne partei Atassut konservatiivne partei, toetab tihedamate suhete jätkumist Taaniga Demokratiit Demokraatlik Partei Katusseqatigiit Kandidaatide Nimekiri - parempoolne partei 2005. aasta 1. detsembril moodustasid valitsuse (Landstyre) erakonnad Siumut, Inuit Ataqatigiit ja Atassut.

Tabel 17. Gröönimaa ministrid

Peaminister Hans Enoksen (S) Asepeaminister ning välisminister, rahandus- ja majandusminister ja Põhjamaade koostöö minister

Josef Motzfeldt (IA)

Ettevõtlus-, põllumajandus ja tööturuminister Siverth K. Heilmann (A) Kalandus- ja jahindusminister Finn Karlsen (A) Perekonna- ja justiitsminister Aleqa Hammond (S) Kultuuri-, haridus-, teadus- ja kirikuminister Doris Jakobsen (S) Keskkonna- ja tervishoiuminister Asii Chemnitz Narup (IA) Nafta-, elamu- ja infrastruktuuriminister Jørgen Wæver Johansen (S)

10.3 Kohtusüsteem

Gröönimaa kohus (Landsret) on osa Taani kohtusüsteemist. Kohtu kõrgemaks astmeks on Kopenhaageni ringkonnakohus. Kohtukeelteks on grööni ja taani keel.

77

10.4 Suhted Taaniga

Taani valitsus korraldab Gröönimaa kaitse- ning üldist välispoliitikat, õigussüsteemi ja territoriaalmere valvet. Ühiselt kontrollitakse maavarade kasutamist. Ülejäänud küsimused kuuluvad Grööni võimude pädevusse.

Taani kõrgeimaks esindajaks Gröönimaal on ülemvolinik, kellel on õigus osaleda parlamendi töös ning õigus sõna võtta ühisküsimuste arutelul. Taani juriidiline võim on esindatud kohaliku kohtu ja peakonstaabli näol.

Vastavalt autonoomia seadusele on välissuhted Taani ametkondade kompetentsis, kuid Gröönimaal on õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud. Taani liikmelisus ÜRO-s ja NATO-s katab ka Gröönimaad, kuid kõikidesse välislepingutesse ei ole Gröönimaa automaatselt lülitatud. Gröönimaal asetseb NATO Thule radarijaam.

10.5 Majandus

Grööni majandus on suures osas riiklikult reguleeritud. Puudub maa eraomand ning enamik suurematest Grööni ettevõtetest kuulub valitsusele. Tähtsat rolli Gröönimaa elus omavad Taani poolt makstavad subsiidiumid hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toetuseks, mis aastas küünivad ligemale 3 miljardi Taani kroonini. Teine tähtis tuluallikas on kalandus, eelkõige krevetipüük.

Tabel 18. Grööni majanduse põhinäitajad (%)

2000 2001 2002 2003 2004 2005 SKP kasv 7,1 1,3 0,7 -0,5 2,3 3,0* Tööpuudus 6,4 7,2 6,8 7,4 6,9 6,2 Inflatsioon 1,7 3,2 3,9 1,9 2,3 1,4 * Esialgne näitaja. Allikas: Gröönimaa Statistikaamet

10.5.1 Kalandus

Gröönimaa majandus on monofunktsionaalne, kandev roll on kalandusel ja sellega seotud tööstusharudel. Umbes 6000 inimest töötab kalandussektoris ja Gröönimaa eksport koosneb peamiselt krevettide ning kala ja kalatoodete ekspordist (87%). Gröönimaa omavalitsusele kuuluv ettevõte Royal Greenland A/S ei ole mitte ainult Gröönimaa suurim, vaid ka suurim taoline ettevõte Põhja-Euroopas. Teiseks suuremaks kalandusettevõtteks on Polar Seafood A/S.

Gröönimaa on sõlminud pikaajalise kalanduslepingu Euroopa Liiduga, mis tagab Grööni kaluritele juurdepääsu EL turgudele. Aastani 2006 kehtiva lepingu kohaselt vahetavad Gröönimaa ja EL püügiõigusi 320 miljoni DKK eest. Sõltuvalt kalanduse rollist on Gröönimaa majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav.

Lisaks kalapüügile tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Nahkade kokkuostu ja töötlemisega tegeleb valitsusele kuuluv Great Greenland A/S. Lõuna-Gröönimaal tegeletakse veel lambakasvatusega. Lambaliha tootmisega tegeleb Negi A/S ja villa tootmisega Nuka A/S.

78

10.5.2 Kaubandus

Kaubanduses domineerib valitsusele kuuluv KNI (Kalaallit Niuerfiat). Lisaks tegutseb Gröönimaal ka Taani tarbijate ühistute Coop. Danmark kauplusekett Brugsen. Kaubanduses töötab 3 500 inimest.

10.5.3 Finants- ja nõustamisteenused

Ainuke Gröönimaal asuv äripank on GrønlandsBANKEN A/S, mis pakub kõiki pangateenuseid nii era kui ka äriklientidele. Lisaks pangandustegevusele nõustab GrønlandsBANKEN A/S ka Gröönimaal ettevõtete asutada soovijaid ja teisi investoreid. Teine oluline pank on Sparbank Vest Grønland.

Kindlustusteenuseid pakub If kontserni kuuluv Kalaallit Forsikring. Ettevõtluse arendamise organisatsioonina on valitsuse poolt asutatud Greenland Venture A/S. Konsultatsiooniteenuseid pakuvad ka Eskimo Management ApS ja PriceWaterhouseCoopers.

10.5.4 Transport ja telekommunikatsioon

Kuna linnade vahel puuduvad teed, on Gröönimaa siseseks peamiseks liikumisvõimaluseks kas laevaliiklus või lennu- või kopteriliiklus. Laeva- ja lennuühendus toimib Taani, Islandi ja Kanadaga. Peamised lennujaamad on Kangerlussuaq. Gröönimaa rahvuslikuks lennukompaniiks on valitsuse ja SAS osalusega Air Greenland, mis on ainsaks teenindajaks Gröönimaa ja Taani vahel. Gröönimaale lendavad ka Icelandair ja Kanada lennukompanii First Air. Gröönimaa siseseid kopteriliine teenindab Taani Air Alpha.

Suurimad ettevõtted laevanduses on valitsusele kuuluvad Royal Arctic Line A/S, mis teostab vedusid Taani ja Gröönimaa vahel, ning reisijatevedu teostav Arctic Umiaq Line A/S.

Telekommunikatsiooniteenuseid (k.a. GSM teenused) pakub valitsusele kuuluv Tele Greenland A/S.

10.5.5 Maavarad

Gröönimaa maavarad on märkimisväärsed. Kaevandatud on krüoliiti, sütt ja marmorit, hilisemal ajal ka tsinki, tina ja hõbedat. On eeldused nafta, kulla, nioobiumi, tantaliidi, uraani, raua ja teemantide tööstusliku tootmise alustamiseks.

10.5.6 Väliskaubandus

Tootmine koosneb Gröönimaal peamiselt kalatööstusest ja seetõttu on nõudmine igasuguste importkaupade järgi suur. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed, mitmesugused tööstuskaubad, toidukaubad ja kütused. Eksporditakse peamiselt toidukaupu ja kalatooteid. 2005. aastal importis Gröönimaa kaupu 3,6 miljardi DKK eest. Eksport aga moodustas 2,4 miljardi DKK. Gröönimaa suurimaks kaubanduspartneriks on Taani. Olulised ekspordipartnerid on veel Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapan ja Island. Suuremad impordipartnerid lisaks Taanile on veel Rootsi, Island ja Kanada.

79

10.6 Ettevõtlusvormid ja -load

Gröönimaal on samad ettevõtlusvormid, mis Taanis, kuigi detailides võib esineda erinevusi. Ettevõtlusega tegelemiseks on vajalik kommuuni luba, mida väljastatakse isikutele, kes on olnud Gröönimaa residendid 2 aastat järjest. Sama piirang kehtib nõukogu ja juhatuse liikmete osas. Erandi filiaali osas võib teha valitsus.

Gröönimaa äriregister Grønlands Erhvervsregister c/o Direktoratet for Erhverv, Landbrug og Arbejdsmarked Aqqusinersuaq 5 Postbox 1601 DK-3900 Nuuk Grønland Tel: +299-34 56 37 Faks: +299-32 88 29 E-mail: [email protected] http://www.ger.gl/

10.7 Maksud

Gröönimaal kehtib proportsionaalne tulumaks, mis sõltuvalt kommuunist jääb vahemikku 35%-44%. Ettevõtte tulumaks on 35%33. Käibemaks puudub. Alkohol, tubakatooted, maiustused, parfümeeria ja sõidukid on maksustatud aktsiisimaksuga.

10.8 Tööturg

Lubatud on palgata vaid kohalikku tööjõudu. Väljastpoolt Gröönimaad võib tööjõudu palgata vaid valitsuse loal. Ametiühingud ei ole niivõrd arenenud kui Taanis ja paljud töötajad ei kuulu ametiühingutesse.

Tabel 19. Keskmine tunnitasu (aprill 2003.a., DKK) Kategooria Nominaaltasu Reaaltasu Lihttöölised 619 137 Kontoritöölised 713 158 Insenerid 405 90 Juristid 291 64 Allikas: Gröönimaa Statistikaamet

10.9 Informatsioon Gröönimaa kohta

http://www.nanoq.gl/english.aspx http://www.greenland-guide.dk/

33http://www.nanoq.gl/upload/skattedirektoratet/indkomstskatteloven%20-%20engelsk%20-%20september%202004.pdf

80

10.10 Kasulikud aadressid

Gröönimaa valitsus Grønlands Hjemmestyre Postboks 1015 DK-3900 Nuuk Grønland Tel: +299-34 50 00 Faks: +299-32 50 02 E-mail: [email protected] http://www.nanoq.gl/

Gröönimaa esindus Taanis Grønlands Hjemmestyre Danmarkskontoret Strandgade 91, 3.sal Postboks 2151 1016 København K Tel: +45-32 83 38 00 Faks: +45-32 83 38 01 E-mail: [email protected] http://www.ghsdk.dk/

Gröönimaa konkurentsi- ja tarbijakaitseamet Konkurrencenævnet og Grønlands Forbrugerråd Imaneq 27, 1. sal Box 689 3900 Nuuk Tel: +299-32 80 33 Faks: +299-32 78 50 E-mail: [email protected] http://www.unammineq.gl

Gröönimaa äriregister Grønlands Erhvervsregister c/o Direktoratet for Erhverv, Landbrug og Arbejdsmarked Aqqusinersuaq 5 Postbox 1601 DK-3900 Nuuk Grønland Tel: +299-34 56 37 Faks: +299-32 88 29 E-mail: [email protected] http://www.ger.gl/

Gröönimaa Statistikaamet Naatsorsueqqissaartarfik Postboks 1025 3900 Nuuk Grønland Tel: +299-34 55 64 Faks: +299-32 29 54 E-mail: [email protected] http://www.statgreen.gl/

Tööandjate Liit Tjalfesvej 3 Postboks 73 3900 Nuuk Grønland Tel: +299-32 15 00 Faks: +299-32 43 40 E-mail: [email protected] http://www.apk.gl/

Eskimo Management ApS Quassunnguaq/Østerbro 7 Box 1208 DK-3900 Nuuk Grønland Tel: +299-32 38 82 Faks +299-32 38 72 E-mail: [email protected] http://www.eskimo.gl

Ettevõtluse arendamise organisatsioon Greenland Venture A/S Kuuttartoq B 1077, 4th Postboks 368 DK-3912 Maniitsoq Grønland Tel: +299-81 23 00 Faks +299-81 24 00 E-mail: [email protected] http://www.venture.gl/

GrønlandsBANKEN A/S Imaneq 33 Postboks1033

Kindlustusselts Kalaallit Forsikring Postboks1071 DK-3900 Nuuk

81

DK-3900 Nuuk Grønland Tel: +299-34 77 00 Faks +299-34 77 20 E-mail: [email protected] http://www.banken.gl/

Grønland Tel.: +299-32 12 43 Faks: +299-32 42 40 E-mail: [email protected] http://www.if-forsikring.dk/kalaallit_forsikring/

Advokaadibüroo Wilhelm Malling & Co Aqqusinersuaq 27 3900 Nuuk Grønland Tel: +299-32 34 00 Faks +299-32 38 68 E-mail: [email protected]

Nuna Advokater Qullilerfik 2, 6. Postboks 59 3900 Nuuk Grønland Tel: +299 32 13 70 Faks: +299 32 41 17 E-mail: [email protected] http://www.nuna-law.gl/

PricewaterhouseCoopers Skibshavnsvej 18 Postboks 319 3900 Nuuk Grønland Tel: +299-32 31 33 Faks +299-32 30 66

Greenland Tourism Pilestræde 52 Postboks 1139 DK-1010 København K Tel: +45-33 69 32 00 E-mail: [email protected] http://www.greenland-guide.gl/

Documents

TAANI ÄRITINGIMUSTE ÜLEVAADE 20061 taani Äritingimuste Ülevaade 2006 1 Üldinfo.....4