Upload
sihtastutus-innove
View
230
Download
4
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Innove tutvustus 2010
Citation preview
Putat amconsecte conse conumsan
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (SA Innove) loodi 2003. aas-
tal Vabariigi Valitsuse poolt, eesmärgiks haridus- ja arendus programmide
ning –projektide ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamine Ees-
tis. SA Innove jätkab 1995. aastal loodud Sihtasutuse Eesti Kutsehariduse
Reform tegevusi.
Sihtasutus viib ellu järgnevaid tegevusi:
• korraldab struktuuritoetuste rakendusüksusena EL struktuurifondide
rakendamist;
• koordineeribjaviibellukutseharidusejaelukestvaõppevaldkonna
programme ja projekte; sh rahvusvahelisi;
• korraldab, koordineerib ja jälgib programmide ning projektide täit-
miseks eraldatud ressursside kasutamist;
• toetabõppe-jateisiasutusikoolitusprotsessikaasajastamisel,korral-
dab täiskasvanutele koolitusi;
• koordineerib karjääriteenuste arendamist ja osutamist Eestis;
• vahendab karjääriteenuste alast informatsiooni nii Eestis kui
Euroopas;
• korraldab kutseharidusalase informatsiooni kogumist, analüüsi-
mist ja levitamist.
SA Innove juhtimist korraldab ning tegevust kavandab viieliikmeline
nõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaal-
ministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
esindajad. Sihtasutust esindab ning igapäevatööd juhib kaheliikmeli-
nejuhatus:LeaOrrojaTõnisArvisto.
MissioonPakkudanõuannetjatoetustelukestvatõpetväärtustavaühiskonnakujundamiselaktiivseteleorganisatsioonidele
jaõppivateleühiskonnaliikmetele.
VisioonSihtasutusonelukestvaõppejuhtivarendajajauuenduslikkuseedendajaharidusvaldkonnas.
Innove asub Ülemiste City innovatsioonilinnakus aadressil Lõõtsa 4
Innove esindajad Ülemiste City minimessil
3
Organisatsioonikultuur ja personalipoliitika
Töötajate statistikaInnoves töötas seisuga 1. jaanuar 2010. a 77 inimest. Lisaks on 10 tööta-
jat lapsehoolduspuhkusel. Meie töötajatest on keskharidusega 6, kesk-
eriharidusega8,rakenduslikukõrgharidusega20,bakalaureusekraadiga
22,magistrikraadivõisellelevastavakõrgharidusega31inimest.Tööta-
jate keskmine vanus on 35,85 aastat ja keskmine staaž Innoves 3 aastat.
Miks need andmed on olulised?
Elukestvaõppe arendajatenapeame läbi eluõppimist vägaoluliseks.
Sihtasutuse personalipoliitikas lähtume töötajate arengu väärtustami-
sest ning oleme huvitatud, et iga töötaja saavutaks oma töö tegemiseks
vajalikudteadmisedjaoskused.Toetamelisakstööalaseletäiendkooli-
tusele tasemekoolituselosalemist, võimaldame töötadaõppimiseajal
paindlikutööajaganingtunnustamekoolilõpetajaid.
Innove arvudes
Sihtasutuse eelarve koos toetuse va-
hendamiseks planeeritud vahenditega
2010: 1 580 466 299 kr2009: 1 473 406 782 kr
Käive 2009: 970 408 948 krKasv2,5kordavõrreldes2008.aastaga.
•Sihtasutusetegevuskulud:
39 379 553 kr
•VäljamakstudELstruktuuritoetus:
930 844 496 krooni.
Toetusivahendati2009.aastalkeskmiselt
3,7 miljonit krooni ööpäevas.
Töötajate statistika2004 – 47
2010 – 77
Karjääriteenuste arenduskeskus12 ametikohta
Juhataja
Spetsialist
Infotöötaja
Kusehariduseseirekeskus
3 ametikohta
Arendusprojektide üksus
8,6 ametikohta
Juhataja
Assistent
Koolitusspetsialist
Teavitusspetsialist
Karjäärinõustamisejuhtivspetsialist
Karjääriteenustekoordinaator
Karjääriõppejuhtivspetsialist
Karjääriinfojuhtivspetsialist
Karjääriõppespetsialist
Rajaleidjakoordinaator
Karjääriinfospetsialist (2)
Juhataja
Assistent
Koordinaator
Assistent
Suhtekorraldaja
Kutsemeistrivõistluste koordinaator (1,6)
Uudiskirja toimetaja (0,6)
Rahvusvahelistekutsemeistrivõistlustekoordinaator (0,4)
Kutseharidusepopulariseerimiseprogrammi juht
Personalispetsialist Personalijuht
Kommunikatsiooni-spetsialist
Haldusspetsialist
Sekretär
Peajurist
Struktuuritoetuste nõunik
Siseaudiitor
Juhatuse abi
Jurist
Nõukogu5 liiget
Juhatus2 liiget
Juhataja
Finantsüksus15 ametikohta
Assistent
Vanem-raamatupidaja Maksespetsialist (8)
Raamatupidaja (2)
Eelarvestuse ja raamatupidamise
talituse pearaamatupidaja
Maksete talitusevanemmakse-
spetsialistSekretär
AndmesisestajaJuhataja asetäitja
Järelvalve-spetsialist (3)
Juhataja
Struktuuritoetuste üksus 39 ametikohta
Assistent
Vanem-koordinaator (2)
Koordinaator (7)
Hariduse talitusejuhataja
Assistent
Vanem-koordinaator
Koordinaator (7)
Elukestva õppe talituse juhataja
Assistent
Vanem-koordinaator
Koordinaator (8)
Tööelu talituse juhataja
4
Putat amconsecte conse conumsan
Miks peame arvestust töötatud aja ja vanuse kohta? Peame oma töötajaid meeles nende tööaastapäevadel, püüame igale
töötajale valmistada sünnipäevaks väikese üllatuse. Lisaks on meil
traditsiooniline igakuine ühine sünnipäevade tähistamine, kus pööra-
mekõikideletöötajatelepersonaalsettähelepanuningsamasarenda-
me meeskonnatööd.
Pere- ja töötajasõbralikkuse tiitel2009.aastalsaimeväärtuslikutiitlipere- ja töötajasõbralikumaettevõtete
konkursil.Tunnustamaksettevõtteid,kesväärtustavadheadtööõhkkon-
da ja arvestavad töötajate pereeluga, korraldasid rahvastikuministri
büroo, ajaleht Äripäev ning ajakiri Pere ja Kodu arvult 9. pere- ja töötaja-
sõbralikeettevõtetekonkursi,kusosales59ettevõtet.Paremusjärjestuse
leidmisel võeti arvesse kolmnäitajat: peresõbralikkus, töökeskkond ja
töötajatearendamine.Kokkuvõttesjagasime13.-14.kohta.Olemeselle
üleuhked,kunaonjuvägapaljuettevõtteid,kesisegieimõtlekonkursil
osalemisele. Need 59, kes juba otsustasid osaleda, näitasid, et nendes
asutuses hoolitakse oma töötajatest.
Töötajate suvekool koos peredega
Personalitöötajad ühisel sünnipäevade tähistamisel pargis
5
Milles see sõbralikkus meie puhul eelkõige väljendub?
• Värbamispoliitika Vaba ametikoha olemasolul kuulutame alati esmalt välja sihtasutuse sise-
sekonkursi,etandaarenguvõimalusomamajatöötajatele.
• Sisseelamine Uuele töötajale määratakse juhendaja, kes teda katseaja vältel toe-
tab. Lisaks abistavad kolleegi sisseelamisel ka meeleldi teised – pea-
asi, et ta tunneks end teretulnuna. Uute töötajate jaoks on oma tra-
ditsioonidega „rebaste ristimine”.
• Töötajate areng Igal aastal viiakse läbi arenguvestlused, kus pööratakse tähelepanu
tööülesannete täitmisele, eesmärkide püstitamisele, arenguvajadus-
tele kui ka töörahuloluga seotud teemadele. Arenguvestluste tule-
musena koostatakse koolitusplaan, kus on arvestatud nii organisat-
siooni kui ka iga töötaja individuaalsete vajadustega.
• Tasustamine Peame oluliseks, et töötasude süsteem oleks läbipaistev ning tööta-
jaidmotiveeriv.Tasumääramisealuseksonametikohtadehindamise
tulemusena kujunenud palgaastmed, mida korrigeeritakse vastavalt
asutusesjatööjõuturultoimunudmuutustele.
• Motivatsioonipakett Vastavalt tööaastatele anname täiendavaid puhkusepäevi. Püüame
võimalikultpaljuarvestadatöötajatepereeluga.Toetameperekond-
like sündmuste puhul ja lubame paindlikku tööaega. Peame meeles
lapsehoolduspuhkusel olijaid, hoides neid kursis meie tegemistega,
etnaasminetöökohaleläheksvõimalikultvalutult.
OrganisatsioonikultuurHindameühiseidväärtusi,meietegemisedonläbipaistvadningkäitu-
mine eetiline, oleme ausad ja avameelsed. Usaldame üksteist ning kuu-
lame ära teiste arvamuse, tulemuste saavutamisel tähtsustame mees-
konnatööd. Peame lugu juba välja kujunenud oma traditsioonidest
ning loome ka uusi.
Oleme veendunud, et kui töötajatel on vajalikud teadmised ning nad on
oma töökohaga rahul, siis on tagatud ka head tulemused.
Innove esindus „Elukestev 5B“ kontorirottide võidujooksul
„Team spirit“
6
Putat amconsecte conse conumsanco
Struktuuritoetuste üksus
STÜ Elukestva õppe talitus
Rakenduskava: Inimressursi arendaminePrioriteetne suund: Elukestev õpeProgrammid: 10Avatud taotlemine: 2Maht 2007–2013: ≈ 423 miljonit krKavandatud väljamaksed 2010: ≈ 175 miljonit kr
STÜ Tööelu talitus
Rakenduskava: Inimressursi arendaminePrioriteetne suund: Pikk ja kvaliteetne tööeluProgrammid: 10Avatud taotlemine: 5 (korduvad)Maht 2007–2013: ↑ 2 miljardit krKavandatud väljamaksed 2010: ≈ 400 miljonit kr
Rakenduskava: Inimressursi arendaminePrioriteetne suund: Elukestev õpeProgrammid: 7Investeeringukavade objektid:Maht 2007–2013: ≈ 380 miljonit krKavandatud väljamaksed 2010: 66,5 miljonit kr
Rakenduskava: Elukeskkonna arendaminePrioriteetne suund: Kutseharidus, noorsootöö, HEVProgrammid: 10Investeeringukavade objektid:Maht 2007–2013: ↑ 3,3 miljardit krKavandatud väljamaksed 2010: ≈ 1,1 miljardit krSTÜ
Hariduse talitus
SA Innove struktuuritoetuste üksus vahendab tööelu ja haridusvaldkonna Euroopa Liidu struktuuri fondide abi.
Nõustataksetoetusetaotlejaid,tehaksetoetusotsuseid,korraldataksetoetusteväljamaksmist,teostataksekontrolli
ningosaletaksekastruktuuritoetustealasteõigusaktidejajuhenditeväljatöötamises.
Struktuuritoetuste üksus alustas tööd 2003. aastal ning on sihtasutuse suurim, hetkel töötab siin 32 inimest. Üksus koos-
nebkolmesttalitusest:elukestvaõppetalitus,tööelutalitusjaharidusetalitus.Lisakstoimubigapäevanetihekoos-
töö paljude teiste sihtasutuse töötajatega.
Perioodil 2004-2006 oli SA Innove koordineerida 1,1 miljardit krooni Euroopa Liidu struktuuritoetust.
EuroopaRegionaalarenguFondiabiltoetatimeetmes4.3„Kutse-jakõrghariduseningsedatoetavainfrastruktuuri
kaasajastamine”10kutsekooli,4kutsekõrgharidustpakkuvatkooli,5teavitamise-janõustamiskeskustning7noor-
tekeskust. Kokku sai toetusraha 66 erinevat projekti .
EuroopaSotsiaalfondimeetme1.1„Tööjõupaindlikkust,toimetulekutjaelukestvatõpettagavningkõigilekättesaadav
haridussüsteem” raames toimus 6 taotlusvooru ning toetust sai kokku 201 projekti.
Toetusevahendamineläksedukalt,väljamakstipeakõikplaanitudtoetussummad.PerioodilõpuksoliEuroopaSot-
siaalfondi toetuse kasutamise protsent kogu mahust 100,02 % ning Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul 99, 83%.
Perioodil 2007-2013 on Innove koordineerida haridus- ja tööelu valdkonna struktuuritoetus Inimressursi
arendamise rakenduskava ning Elukeskkonna arendamise rakenduskava raames, kokku üle 6 miljardi krooni.
Inimressursi rakenduskavasse plaanitud haridus- ja tööelu valdkonna Euroopa Sotsiaalfondi toetusraha
onInnovevahendadakäimasolevalperioodilkokku2,8miljarditkrooni.Toetustsaavadniiprogrammid,milleellu-
viijad on määratud ministeeriumite poolt kui ka avatud taotlusvoorude kaudu paljud erinevad projektid.
7
Suunas “Pikk ja kvaliteetne tööelu” viiakse ellu programme ning toimuvad avatud taotlusvoorud
järgmistes meetmetes:
Veriora Noortekeskus enne ja pärast renoveerimist
Hetki „Tööotsija“ saate salvestuselt (meetmest „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise
suurendamine“ toetust saanud projekt).
• Töölesaamisttoetavadhoolekandemeetmed
• Kvalifitseeritudtööjõupakkumisesuurendamine
• Tööelukvaliteediparandamine
• Soolisevõrdõiguslikkuseedendamine
• TervislikevalikutejaeluviisidesoodustamineTööelusuunarakendus-
asutuseks on Sotsiaalministeerium.
2009. toimus tööelu suunas 3 avatud taotlusvooru. Esimeses uue perioodi
avatudtaotlusvoorus„Kvalifitseeritudtööjõupakkumisesuurendamine“
oli võimalik välja jagada 150miljonit krooni. Innovesseesitati 119
taotlust, millest rahastuse leidis 32. Teine taotlusvoor samas meetmes
sulgus 30. novembril. Kokku kandideeris 200 miljonile kroonile 198
projekti taotlust, neist toetust said 49 parimat.
Taotlusvooru„Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ maht oli 25
miljonitkrooni.Kokkuesitati74taotlust,millestrahastuseleidis13.Toetust
saanudprojektidepõhieesmärgiksolipakkudakompleksseidnõustamis-
teenuseid,etaidatahoolduskoormusegainimesitaastööjõuturule.
2010. a esimeses pooles oli avatud töötajate ja tööandjate esindus-
organisatsioonidele suunatud taotlusvoor„Tööelu kvaliteedi paranda-
mine,“milleraamestoetataksekollektiivläbirääkimisteteemalistejauut
töölepingu seadust puudutavate infomaterjalide välja töötamist ning
tutvustamist. 6 miljonile Euroopa Sotsiaalfondi toetusele kandideerivad
13projektitaotlust.Toetusesaajadselguvadjuulis2010.
8
Putat amconsecte conse conumsan
Programme viiakse samas suunas ellu järgmiste meetmete raames:
• Kutsekvalifikatsiooni-süsteemi arendamine
• Noorsootöö kvaliteedi arendamine
• Teavitamis-janõustamissüsteemiarendamine
• Keeleõppearendamine
• Kutseõppesisulinekaasajastamineningkvaliteedikindlustamine
• Täiskasvanuharidusearendamine
• Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suuren-
damineningõppekvaliteediparandamine
ElukestvaõppesuunarakendusasutuseksonHaridus- jaTeadusminis-
teerium.
Elukeskkonna arendamise rakenduskavasse planeeritud
Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusraha on Innove koordineerida üle
3,3 miljardi krooni, mis jaotatakse toetuse saajatele läbi investeeringute
kavade. Avatud taotlemist ei toimu, toetuse saaja on määratud riiklikul
tasandil.Toetusrahaabil renoveeritakse jaehitatakseüleEestiõppehoo-
neid,õpilaskodusid,noorte-janõustamiskeskusi,kaasajastatakseõppe-
vahendeid, seadmeid ja sisustust.
SA Innove koordineerida on kolm meedet:
• Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine – toetatakse 90
projekti.
• Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine –
toetatakse 34 projekti.
• Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning
huvikoolide kaasajastamine – toetatakse 47 projekti.
Suurhulkobjekteonhetkelvalmimisjärgusvõikavandamisel,kuidosaon
kajubalõpetatud.ValminudonnäiteksRäpinaAianduskoolisöökla,Tallinna
Tööstushariduskeskusonsaanuduhiuueautokerederemondijavärvimise
praktikatöökoja,mitmeidõppelaboriteseadmeidningrenoveeritudonkooli
ühiselamu. Luua Metsanduskool on toetuse eest soetanud kaasaegsed ma-
sinadmetsamasinaõppeks,uuevälimuseonsaanudnäiteksOravajaIisaku
Noortekeskused, Koosa Noorteklubi, Rakvere Muusikakool ja paljud teised.
Lisainfo SA Innove vahendatava struktuuritoetuste kohta on leitav
www.innove.ee/struktuuritoetused
Suunas “Elukestev õpe” on kavas avatud taotlusvoorud kahes meetmes:
• Õppijakesksejauuendusmeelsekutseharidusearendamineningelukestvaõppevõimalustelaiendamine
• Koolipoolelijätmisevähendamine,hariduselejuurdepääsusuurendamineningõppekvaliteediparandamine
Käimasolevaperioodiesimeseharidusvaldkonnaavatudtaotlusvooru„Kaasav,mitmekesinejaturvalineüldharidus“vastu
oli huvi väga suur. Ligi 32 miljonile kroonile pretendeeris 195 projektitaotlust, millest toetuse pälvisid 20 parimat.
2010. aasta suvel on kavas taotlusvoor kutse- ja täiskasvanuhariduses.
Tallinna Tööstushariduskeskuse uued mehhatroonika seadmed
Renoveeritud Kaelase kool
Abja noortekeskuse avamine
9
Karjääriteenuste arenduskeskus
SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus (edaspidi KTK) loodi 1998.
aastal, mil asutati EuroguidancevõrgustikuEestikeskus.EuroguidanceonEuroopaelukestvaõppeprogrammiraamestegutsevkoostöövõr-
gustik, mis vahendab karjääriteenuste alast infot ja kogemusi ning toe-
tabõpirännetläbikarjääriinfovahendamise.
TänategutsebKTKmetoodilisekeskusena,viieselluEuroopaSotsiaal-
fondi toetatud programmi “Karjääriteenuste süsteemi arendamine.”
KarjääriteenustearendamisellähtubKTK12.märtsil2008.aHaridus-ja
teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi poolt allkirjastatud
koostööleppest.
KTK tegevused:• karjääriteenuste osutamiseks vajalike info- ja metoodiliste materjalide
loomine;
• karjäärispetsialistide koolitussüsteemi väljatöötamine ja arendamine
ning kooli tuste korraldamine;
• piirkondlikes teavitamis- ja nõustamiskeskustes osutatavate kar-
jääriteenusteningkarjääriõppearendustegevustekoordineerimi-
ne pilootkoolides;
• karjääriteenuste kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamine ja
elluviimine;
• avalikkuse teavitamine karjääriteenustest;
• huvipoolte kaasamine karjääriteenuste arendusse.
• karjääriteenuste alase info ja kogemuste vahendamine nii Eestis
kui Euroopas;
• õpirändetoetamineläbikarjääriinfovahendamise;
KTK otsene sihtrühm moodustub karjäärispetsialistidest Eestis ja Eu-
roopas. Kaudne sihtrühm on kogu Eesti elanikkond, kelle hulgast prio-
riteetsemakson karjäärivalikuid tegevadõppurid, esmaselt tööturule
suunduvad noored.
Karjääriteenustesüsteemiväljatöötamiseks,teenustekvaliteeditõstmi-
seks jakättesaadavuseparandamiseksonvajatoimivatkoostööd.KTK
partnerid on koondunud 2009. a loodud karjääriteenuste koostöö-kogusse, mille eesmärk on ühtselt toimiv ja koordineeritud karjääritee-
nuste süsteem. Koostöökogusse kuuluvad ministeeriumid ja nende all-
asutused, kohalike omavalitsuste esindajad, haridus- ja teadusasutused,
sihtgruppejateenustepakkujaidesindavadorganisatsioonid,ettevõtete
esindajad – katusorganisatsioonid.
10
Putat amconsecte conse conumsan
Karjäärispetsialistid suvekoolis
Karjääriinfo vahendamisel ja karjäärinõustamisel on KTK lähimateks partneriteks 17 piirkondlikku teavitamis- ja
nõustamiskeskust.Karjääriõppearendustegevusiviivadellu26üldhariduskoolija7kutseõppeasutust.
Aktiivne on ka rahvusvaheline koostöö. Euroguidancevõrgustikuliikmetegatoimubõpirändealaseinfovahenda-
mine ning edendatakse Eesti karjääriteenuste süsteemi Euroopa kogemuste toel. Pikaajaline koostöö Academia
võrgustikugaon võimaldanudpakkuda rahvusvahelisi õppevisiite Eesti karjäärispetsialistidele ja tutvustadaoma
kogemusipraktikuteleteistestEuroopariikidest.KTKonEuroopa Karjääri teenuste Poliitika Võrgustiku (European
LifelongGuidancePolicyNetwork,ELGPN)Eestiesindaja,toimibkoostööriiklikukarjääriteenustepoliitikaväljatöö-
tamisel sh kvaliteediraamistiku loomisel.
Karjääriteenuste osutamisest üldisemalt Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeletud üle 90 aasta. Uudseim on seejuures nimetus kar-
jääriteenusedise–läbiaegadeonpigemkasutatudmõisteidkutsenõustamine,kutsesuunitlus,kutseorientatsioon,
kutsejuhendamine.
Töömaailmamuutumineningelukestvaõppimisemöödapääsmatusontinginudkateenustesisulisemuutumise.
Pelgaltkitsakutsenõustamiseasemeltegeletaksetänapäevalkõigikolmekarjääriteenusega:
• karjääriplaneerimiseksvajaliketeadmiste,oskustejahoiakutekujunemisegakarjääriõppetoel,
• hästi struktureeritud ja asjakohase karjääriinfo loomise ja levitamisega,
• otsustejavalikutetegemiseprotsessitoetavakarjäärinõustamisega.
Karjääriteenuseidpakutakseniiavalikukuierasektoripoolt.Olulisemadvõrgustikudonpiirkondlikudteavitamis-ja
nõustamiskeskused,kõrgkoolidekarjääriteenistusedjatöötukassamaakondlikudosakonnad.Karjääriteenusedon
kättesaadavadkaüldhariduskoolidesningmitmeteskutseõppeasutustes.Karjääriteenuseidpakuvadkarjäärispet-
sialistid–karjäärikoordinaator,karjääriinfospetsialistjakarjäärinõustaja.
Karjääriõppekvaliteediüldhariduskoolidesjakutseõppeasutustessätestavadriiklikudõppekavad.Vastavaltuutele
põhikoolijagümnaasiumiriiklikeleõppeakavadeleonkarjääriõpekoolideõppekavaskohustuslikläbivateemana
11
„Elukestevõpejakarjääriplaneerimine“ningsoovituslikkarjääriõpetusevalikainena.Valdavosakutseõpperiiklikest
õppekavadestsisaldavadteematelukestevõpe.Karjääriõppekvaliteediparendamiseksjasüsteemsekarjääriõppe
saavutamiseksonmitmedharidusasutusedväljatöötanudkarjääriõppekorraldusetegevuskavaningloonudkar-
jäärikoordinaatori ametikoha.
Karjäärinõustamist ja -infovahendamistnoortelepakuvadpiirkondlikud teavitamis- janõustamiskeskused.Teenuseid
osutavadkarjääriinfospetsialistidjakarjäärinõustajad.Karjäärinõustamiselejakarjääriinfovahendamiseleesitatavadkvali-
teedinõudedonkirjeldatudteenusstandardites,midakeskusedkarjääriteenusteosutamiseljärgivad.
Rohkem karjääriteenustest ja õpirändest saab lugeda veebilehtedelt Rajaleidja www.rajaleidja.ee,
Ploteus www.ploteus.net, Innove kodulehelt www.innove.ee/karjaariteenused ja kord kvartalis ilmuvast ajalehest Karjää-
rituul www.rajaleidja.ee/karjaarituul
Karjääriteenuste arenduskeskuse naiskond
12
Putat amconsecte conse conumsan
Arendusprojektide üksus
SA Innove arendusprojektide üksus kavandab, koordineerib ning viib
ellu kutseharidust edendavaid programme ja projekte. Üksus loodi
2006. aastal, hetkel on töötajaid kaheksa.
2008. a algas viieaastane kutsehariduse populariseerimise programm,
mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Programmi üldeesmärgiks ontõstaEesti elanikkonna teadlikkust kutseharidusest ja kutseõppe võimalustest.
Teavitustegevusedviiakseläbikoostööskutseõppeasutustejasotsiaalsete
partneritega. Kutseharidust tutvustatakse trükimeedias, raadios, internetis
ja tele visioonis.
Programmi raames korraldataksenoorte kutsemeistrivõistlusi, antakse
välja kutsehariduse uudiskirja ning koostöös kutsehariduse seirekes-
kusega kutseõppevõimalusi tutvustavat kogumikku „Abiks otsustaja-
le.“ Läbi viiakse ka kommunikatsioonikoolitus kutseõppeasutuste töö-
tajaile ning loovtööde konkurss kutseõppeasutuste õpilastele„Kutse-
haridusonlahe!“
KutsemeistrivõistlusedArendusprojektideüksus koordineeribnoorte kutsemeistrivõistlusi Eestis,
samuti valmistabnooriette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks
EuroSkillsjaWorldSkills.SAInnoveonneidvõistlusikorraldavates
organisatsioonides Eesti ametlik esindaja. Eestlased on osalenud edu-
kalt kahel korral ülemaailmsetel võistlustelWorldSkills ning ühel
korralüle-euroopalistelvõistlustelEuroSkills.EuroSkillstoimuskiamet-
likultesimestkorda2008.aHollandis,Eestivõistlejadtulidsealttagasi
kahemedaliga (plaatija –hõbe,müürsepp–pronks).Ülemaailmsetel
kutsevõistlustelWorldSkillsonagapaljupikemaajalisem traditsioon
Eesti esindus Calgarys WorldSkills 2009 / Calgarys eestlastest parima koha saavutanud mööblitisler Ivo Ilm
13
ning2009.aKanadastoimusidvõistlusedjuba40.korda.2010.adet-
sembrisLissabonistoimuvalEuroSkillsvõistluselesindabEestitrekordili-
nearvvõistlejaid,kokku20noort19.erialal.
Taasiseseisvumisjärgselt hakati kutsemeistrivõistluseid uuesti kor-
raldama alates 1994. aastast, Innove koordineerida on noorte kutse-
meistrivõistlused alates 2006. aastast. Innovepoolt korraldatavate kutse-
võistluste arvonaasta-aastalt tõusnudning2010. a viiakse läbi juba 20
võistlust25erialal.2009.aastal korraldatiesmakordseltmituterinevat
alakoondavkutsevõistlus„NoorMeister2009,“millestvõttisosaüle100
noorekümnelvõistlusalal.Ühendatudkutsemeistrivõistlusekorraldami-
segaonplaanisjätkataning„NoorMeister2010“leiabasetdetsembris
koostöösnoorteinfomessigaTeeviit.
EestistoimuvatenoortekutsevõistlustetoetajateksonEuroopaSotsiaa-
lfondningHaridus-jaTeadusministeerium,rahvusvahelistelevõistluste-
lepanebõlaallaHaridus-jaTeadusministeerium.Täiendavaltabistavad
kutsevõistlusteläbiviimiselkutseõppeasutused,ettevõttedningeriala-
liidud.
Nii Eestis toimuvaid kui ka rahvusvahelisi kutsevõistluseid ühendab
märk EstoSkills.
Lisainfot leiab www.estoskills.ee
„Abiks otsustajale“IgalaastalväljaantavteatmikannabülevaateEestikutseõppeasutustes
pakutavast,äraontoodudpõhjalikudtabelidkoolidejaerialadekaupa.
Tutvustataksekutseõppekasuksotsustanudinimesi,räägitaksetrendi-
destmajandusesjatööelusningantaksepraktilisinäpunäiteid.Teatmik-
kelevitavadmaakondlikudkarjäärinõustamiskeskused,samutionneed
kättesaadavadniikooli-kuikakeskraamatukogudest.Teatmikusaavad
koolistkakõikpõhikoolilõpetajad.
Konkurss2010. aasta kevadel kuulutati välja kutseharidust omandavatele noor-tele mõeldud foto-, video ja helifailide konkurss „Kutse haridus on lahe!“Kutseõppuritelonheavõimalus tutvustadaomaeriala, kooli ja
tulevast ametit. Konkursi parimad sõidavad Lissaboni, kaasa elama Eesti võistkonnale EuroopanoortekutsemeistrivõistlustelEuroSkills.
KommunikatsioonikoolitusKoostööskommunikatsioonifirmagaCorporeviidi2009/2010õppeaas-
tal läbi neljast moodulist koosnenud kommunikatsioonikoolitus, mis oli
suunatudkutseõppeasutustejuhtidelejaavalikesuhetespetsialistidele
eesmärgiga pakkuda nii teoreetilisi teadmisi kui ka lihvida suhtekorral-
duses vajalikke praktilisi oskusi. Lisaväärtusena aitas koolitus kaasa osa-
lejate“meie”tundetekkimiselejaühtsetearusaamadekujunemisele.
Plaatijad Noor Meister 2009 kutsevõistlustel
JuuksuridNoor Meister 2009 kutsevõistlustel
“Abiks otsustajale 2010/11”
14
Putat amconsecte conse conumsan
UudiskiriKutsehariduse populariseerimise programmi raames antakse välja kut-
sehariduse uudiskirja, mis koondab kutseharidust puudutavaid teateid
ja vahendab informatsiooni erinevate kutseharidusmaastikul tegutseja-
tevahel.E-uudiskiriilmubkordkuus,paberilväljaanejõuablugejateni
neli korda aastas, kajastades kutseharidusvaldkonna aktuaalseid teema-
sid, huvitavaid ameteid ja persoone laiemale avalikkusele.
Uudiskirja saab lugeda www.innove.ee/uudiskiri
KvaliteediprojektArendusprojektide üksus koordineerib kutseõppeasutuste kvaliteediau-
hinnakonkurssi,milleeesmärgiksonaidatakutseõppeasustustel tõsta
õppetasetjajuhtimiseefektiivsust,juurutadakoolispetsiifilisienesehinda-
misepõhimõtteidjameetodeid.Samutionülesandekslevitadaparimaid
kogemusi,tõstakoolidemainetningavaldadatunnustustedumeelsema-
tele organisatsioonidele.
Konkursivõitnudkoolilekingitaksekutseõppeasutustekvaliteedimärk.Ala-
tes 2005. aastast on korraldatud ka kvaliteedikonverentsi.
Kvaliteediprojekti üheks oluliseks osaks on koolitused kutseõppeasu-tuste töötajatele. 2009. aastal toimusid kaks sissejuhatavat kvaliteedi-
juhtimiseABCkoolitustkutseõpetajatelejaneile,kesvaremkvaliteedijuhtimisevaldkonnagakokkupolepuutunud.
Alates2009.augustistkuni2010.märtsinileidisasetkutseõppeasutustevõtmeisikutelesuunatudpõhjalikkvalitee-
dijuhtimise pädevuskoolitus.
Lisainfo kvaliteediprojekti kohta on leitav www.innove.ee/kvaliteet
Rahvusvahelised projektidSA Innove osaleb koostöös välispartneritega mitmetes rahvusvahelistes projektides.
Projekt “Polices and Practices in Life Long Learning” oli aastase kestusega Bulgaaria partnerite poolt algatatud pro-
jekt,millesosales9riikija12organisatsiooni.Projektitulemusenaoninfoelukestvaõppestrateegiatest,poliitikatest,
projektidest ja headest praktikatest kättesaadav poliitika kujundajatele, koolitajatele, analüütikutele ja sotsiaalsetele
partneritele.Projektieesmärkideksoliveebikeskkonnaloomineerinevateriikideelukestvaõppe(LLL)strateegiate
võrdluseks,LLLpoliitikate jameetmetevõrdlevanalüüsningprojektitulemustelevitaminekoguEuroopaLiidus.
Lisainfo: www.eupractices.eu
Põhja-Küproseprojekti“Küprose põhjapiirkonna kutsehariduse, tööturu ja elukestva õppe süsteemide toeta-mine” finantseerib Euroopa Komisjon. Projekt kestab 3 aastat ning SA Innove on kaasatud projekti koos Saksa ja Iiri
partneritega.Tänukonsortsiumisosalejatesuurelekogemustepagasile,projektimetoodikatugevuseleningnime-
katelevõtmeekspertidelevalitikonsortsiumkaheksakandidaadihulgastparimaks. Innoveosalusegameeskonna
väljapakutudteemadeksolidõpipoisisüsteemiarendamineKüprosel, karjääriteenusteosutamine,kutsehariduse
mainetõstmineningstrateegiaväljatöötamine.Innovepooltosalevadprojektisnimetatudteemadelühiajalised
eksperdid Eestist.
Lisainfo: www.vetlam.eu
15
Kutsehariduse seirekeskus
SA Innove kutsehariduse seirekeskuse ülesanne on edastada teavet
Eesti kutseharidusest Euroopa riikidele ja vahendada Euroopa kutse-
haridusinfot Eestisse. Euroopa kutsehariduse infovõrgustiku ReferNet
koordinaatoriksEestissaiseirekeskus2004.amais.ReferNetvõrgustik
on loodud Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse CEDEFOP poolt,
eesmärgigakoondadavõrreldavatinformatsiooniliikmesriikidestningva-
hetada kogemusi ja teadmisi kutsehariduses.
Igal aastal koostab kutsehariduse seirekeskus sarnaselt ReferNet koor-
dinaatoritega teistest maadest raporteid ja ülevaateid oma maa kutse-
haridussüsteemist. Viimastel aastatel on keskendutud kutseharidusalase
Kopenhaageni protsessi tulemuste koondamisele ja analüüsile. Lisaks
täiendatakse pidevalt Cedefopi elektroonilist raamatukogu Vet-Bib
Eestis ilmunud kutseharidusalaste trükiste ja elektrooniliste
dokumentidega.
Alates 2008. aastast on seirekeskus korraldanud infopäevi, kus tutvusta-
takse üleeuroopalisi algatusi kutsehariduses ning sellega seotud teema-
del:oskustevajadusEuroopa tööturul aastani 2020, kutseõppeareng
Euroopas 2002-2008 ning rohelised oskused ja jätkusuutlik majandus.
Välja on antud ka samateemalisi trükiseid.
CEDEFOPi veebiportaal www.cedefop.europa.eu koondab CEDEFOPi
kutseõppealaseidalgatusijauudised,ReferNetiraporteidjamuidand-
mebaase.
Eestikeelne kutseharidusalane informatsioon on koondatud kutsehari-
duse infopanka aadressil www.innove.ee/seirekeskus. Inglisekeelne info
Eesti kohta on saadaval www.innove.ee/refernet .
Seirekeskuse juhataja Kersti Raudsepp
Seirekeskuse väljaanne
16
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
Kodulehekülg: www.innove.eeE-mail: [email protected]
Telefon: 699 8080, fax: 699 8081Aadress: Lõõtsa 4, Tallinn 11415
Väljaandja: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 2010