Ülevaade konkurentsivõime kavast

“Eesti2020”

Märt Loite

Riigikantselei

Euroopa 2020

Aprill 2011 - liikmesriikide kavad Euroopa strateegia eesmärkidele liikumiseks

EL taseme majanduskoordinatsioonist

Euroopa 2020 strateegia

Stabiilsus- ja Kasvupakt

Konkurentsivõime kava ‘Eesti 2020’

Stabiilsusprogramm

Iga-aastased majanduspoliitika suunised ja riikidele antavad soovitused (juuni)

Eestis

EL tasemel

Euroopa Komisjoni majanduskasvu aruanne (2011 jaanuar)

Euroopa 2020• ELi majanduskasvu strateegia eelolevaks kümnendiks

– Järeltulija Lissaboni strateegiale (?)• 5 valdkonnas ambitsioonikad eesmärgid:

– tööhõive, innovatsioon, haridus, sotsiaalne kaasatus ja kliima/energeetika

• Iga liikmesriik võtab nimetatud valdkondades siseriiklikud eesmärgid

• Strateegiat toetavad ELi ja liikmesriikide tasandi meetmed:– makromajandusliku keskkonna jälgimine– struktuurireformid– Euroopa juhtalgatused (digitaalne tegevuskava, innovatiivne liit, noorte

liikuvus, ressursitõhus Euroopa, üleilmastumise aja tööstuspoliitika, töökohad/oskused, vaesuse vastane võitlus)

– Ühtse turu süvendamine– Investeeringud

Euroopa 2020 eesmärgid1. Tööhõive

– 20–64-aatastest elanikest töötab 75% 2. Teadus- ja arendustegevus / innovatsioon

– Teadus- ja arendustegevusse / innovatsiooni tuleb investeerida 3% ELi SKPst (nii riiklikud kui ka eravahendid kokku)

3. Kliimamuutused/energeetika – Kasvuhoonegaaside heitkogused 20% (või kui tingimused on selleks

sobilikud, isegi 30%) võrra väiksemad võrreldes 1990. aastaga – 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest – 20% suurem energiatõhusus

4. Haridus – Koolist väljalangemise vähendamine nii, et see oleks alla 10% – Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse

5. Vaesus / sotsiaalne tõrjutus – vähendada vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja

sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad

Eesti2020• Euroopa semestri raames iga riigi konkurentsivõime

reformid ja eesmärgid fikseeriv strateegia• Esitatakse koos Stabiilsusprogrammiga Euroopa

Komisjonile • Strateegias:

– seatakse konkurentsivõime tõstmise eesmärgid 2015 ja 2020 aastaks

– otsustakse olulisemad konkurentsivõimega seotud reformid – fikseeritakse kohustused, mille iga riik võtab laiendatud

euroala pakti elluviimiseks (12 kuu jooksul ellu viidavad konkreetsed muutused/reformid)

Euro Plus Pact• Valitsusjuhtide kokkulepe 2011. aasta 24.-25. märtsi Ülemkogul

• liikmesriikides läbi viia konkreetsed reformid konkurentsivõime tõstmiseks järgmistes valdkondades:– majanduse konkurentsivõime kasv

– tööhõive kasv

– riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tugevdamine

– finantsstabiilsuse tagamine

• riigid annavad teada ja lisavad riiklikele reformikavadele reformidest, mis 1 aasta jooksul läbi viiakse (juuniks 2012)

Eesti senine kavade kontekst

• Majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 – iga-aastased aruanded

• Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011– makromajandus ja fiskaalpoliitika– ettevõtluskeskkond ning teadus- ja arendustegevus– haridus ja tööturg

• Eesti konkurentsivõime kava 2009–2011– koostati majanduskasvu ja tööhõive kava täiendamiseks, kuna

majanduskeskkond oluliselt muutus

• Konvergentsiprogramm (euroala riikidel stabiilsusprogramm)– kirjeldab Eesti fiskaalpoliitika seisu ja eesmärke– uuendatud kord aastas alates 2004. aastast

Ettevalmistamise protsess

• Arutelud alates 2010. aasta jaanuarist• 2010.a mais eelanalüüs EL2020 ja Eesti 2020 eesmärkide

seadmiseks ja 10 aasta poliitikaprioriteetide aruteluks• 2011. aasta sügis – Eesti2020 eelnõu (eesmärgid, peamised

väljakutsed ja tegevussuunad)– arutelud valitsuses, Riigikogu komisjonides, partneritega– Euroopa Komisjoni esimene hinnang meie plaanidele

• Pärast seda põhjalikud arutelud ekspertide ja ministeeriumitega– konkreetsed tegevused ja meetmed (tegevuskava 2011-2015)– eesmärgid 2015 aastaks

Eesti2020 väljakutsed

“Eesti 2020” neli väljakutsete valdkonda:

• Haritud rahvas ja sidus ühiskond - hariduse kvaliteet ja kättesaadavus ning tööjõu pakkumine;

• Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond - ettevõtete pikaajalist konkurentsivõime kasvu soodustav poliitika, loomemajandus, teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheline konkurentsivõime, ettevõtlust toetav taristu;

• Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika - energiasääst ja ressursisääst;

• Jätkusuutlik ja kohanduv riik - riigirahanduse jätkusuutlikkus, võime reageerida muutuvatele oludele ja tasakaalustamatustele, majanduse arengut toetav maksupoliitika ja valitsemissektori kaasajastamine.

Demograafiline eelis kaob kiirestitööealise elanikkonna osakaal on hakanud

vähenema

Elanike arv vanuses 15-64

Vähenemine võrreldes 2008

Tööealise elanikkonna

vähenemine (%)

2010 908 000

2020 843 300 - 67 000 - 7 %

2030 800 600 - 109 700 - 12 %

Võrdlus EL15 keskmise tasemega (2008)

-60 -40 -20 0 20 40

SKP inimese kohta

Demograafia

Tööjõu kasutamine

Tootlikkus

Sündimus

Mittekodanike osakaal

Tööoealise elanikkonna osakaal

Noorte osalemine tööturul

Meeste osalemine tööturul

Naiste osalemine tööturul

Vanemaealiste osalemine tööturul

Tööpuudus

Keskmine töötundide arv

Kapitalimahukus

Koguteguritootlikkus

Tööealise elanikkonna haridus

Võrdlus EL15 keskmise kasvuga (2001-2008)

-1 0 1 2 3 4 5 6

SKP

Demograafia

Tööjõu kasutamine

Tootlikkus

Sündimus

Ränne

Tööoealise elanikkonna osakaal

Noorte osalemine tööturul

Meeste osalemine tööturul

Naiste osalemine tööturul

Vanemaealiste osalemine tööturul

Tööpuudus

Keskmine töötundide arv

Kapitalimahukus

Koguteguritootlikkus

Tööealise elanikkonna haridus

Edasise kasvu väljavaadete kontekstis kaks keskset väljakutset:

•saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu•taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase

Tootlikkuse madal tase on seotud nii väikese koguteguritootlikkuse kui kapitalimahukusega.

• ettevõtted vähe investeerinud, kasutatakse palju inimressurssi, valmistatakse suhteliselt odavat toodangut ning osutatakse madala lisandväärtusega teenuseid

Tootlikkuse kasvuks on ruumi

Tootlikkus, % EL keskmisest

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010*

hõivatu kohta töötunni kohta eesmärk 2020

Teine keskne väljakutse on tööhõive suurendamine

Tööhõive määr vanusegrupis 20-64, 2009 (%)

20

30

40

50

60

70

80

90%

Tööhõive määr 2009 EL eesmärk 2020

Haritud rahvas ja sidus ühiskond

1. Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ja kohandumine demograafiliste muutustega

2. Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine tööturu vajadustega ning kutse- ja kõrghariduse tasandil erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine

3. Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine

4. Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ja rahastamise jätkusuutlikkus

5. Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise

Meie lähtekoht hariduses on hea

Kõrgharidusega 30-34-aastaste osakaal, 2009 (%)

0

10

20

30

40

50

60

Kõrgharidusega 30-34-aastaste osakaal EL eesmärk 2020

Suureks väljakutseks on professionaalse haridusega inimeste osakaalu

suurendamine

Tööealise elanikkonna jagunemine haridustaseme järgi, 2008 (%)

35%

31%

34%

Ilma erialase hariduseta Kutseharidusega Kõrgharidusega

Koolist väljalangevus peab vähenema

Haridustee katkestajate osakaal, 200918-24 aastased madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavad noored, %

0

5

10

15

20

25

30

35

40

katkestajate osakaal EL eesmärk 2020

Täiskasvanuhariduses osalejate arv on kasvanud, kuid põhjamaade tase on veel

kaugel

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine, 2009 (%)

1,41,5

2,72,8

3,34,54,7

5,35,8666,36,56,86,8

7,87,8

9,310,4

13,413,8

14,61717

20,122,122,2

31,6

10,5

0 5 10 15 20 25 30 35

BulgariaRomaniaHungarySlovakiaGreece

LithuaniaPolandLatviaMalta

FranceItaly

IrelandPortugalBelgium

Czech RepublicGermany

CyprusEU-27Spain

EstoniaLuxembourg

AustriaSlovenia

NetherlandsEstonia 2020

UnitedFinland

SwedenDenmark

Haridus- ja tööturupoliitika peab aitama kaasa ka suhtelise vaesuse vähenemisele

Suhtelise vaesuse määr, 2008 (%)

0

5

10

15

20

25

30

Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

1. Ettevõtete pikaajalist rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu soodustava poliitika kujundamine

2. Keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks

3. Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks

4. Loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali laiem kasutamine teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel

5. Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine

6. Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele

TA kulude kasv peab tulema erasektori investeeringutest

TA intensiivsus (% SKP-st)

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%SKP Eesti avaliku sektori TA Eesti erasektori TAEL27 avalik sektor EL27 erasektor

Eeldus

Plaan

Eesti ekspordi osakaal maailmas peab veelgi kasvama

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010prognoos

2020eesmärk

milj

ardi

t eur

ot

0

20

40

60

80

100

120

%

kaupade ja toodete eksport SKP ekspordi osakaal SKPs (%) Eesti osakaal maailmakaubanduses

0,085%

0,110%

Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika

1. Energeetika pikaajaliste struktuursete muutuste elluviimine kooskõlas Eesti energiajulgeoleku ja energiasäästu eesmärkidega

2. Majanduse üldise ressursimahukuse sh energiamahukuse vähendamine energiaefektiivsuse tõstmise kaudu

Energiaintensiivsus on vähenenud

Eesti majanduse energiamahukus SKP ühiku kohtaKilogrammi õliekvivalenti 1000 euro kohta

Eesti

EL-27

0,00

200,00

400,00

600,00

800,00

1000,00

1200,00

1400,00

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Kuid ruumi energiatõhususe suurendamiseks on veel

Euroopa riikide majanduse energiamahukus SKP ühiku kohta, 2008

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

toe/

€100

0

Majanduse energiatarbimine peab jääma tänasele tasemele

110

115

120

125

130

135

140

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

PJ

Baasprognoos 2020 (business as usual) Energiatõhususe eesmärk

15%

TURU AVANEMINE

AAUde INVESTEERINGUD

RIIKLIKUD INVESTEERINGUD

POLIITIKAMEETMED

Jätkusuutlik ja kohanduv riik

1. Aastaks 2013 ülejäägiga valitsussektori eelarvepositsioonini jõudmine ning selle säilitamine pikas perspektiivis

2. Avaliku sektori sotsiaalkulutuste jätkusuutlikkuse parandamine tööealise elanikkonna vähenemise ja vanemaealiste osakaalu suurenemise tingimustes

3. Konkurentsivõimet toetava eelarvepoliitikaga (kõrge tootlike kulude tase, eelarve paindlikkuse suurendamine, avaliku sektori palgakulude ohjamine) jätkamine

4. Töötamise ja kasumi teenimise maksude vähendamisega ning tarbimise ja keskkonna koormamise maksude suurendamisega jätkamine

Riigieelarve peegeldab valitsuse prioriteete ja peab toetama

konkurentsivõimet

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

Sotsiaalkaitse Tervishoid Üldisedvalitsussektori

teenused

Haridus Majandus Avalik kord jajulgeolek

Riigikaitse Vaba aeg, kultuur jareligioon

Elamu- jakommunaalmajandus

Keskkonnakaitse

OECD keskmine Eesti

Eelarvetasakaalu saavutamine on jätkuvalt suur väljakutse

Valitsussektori tasakaal (% SKPst)

1,1

-0,4

2,2

-0,7

-3,5

-0,2 -0,10,3

1,7 1,6 1,6

2,5 2,6

-2,8

-1,7-1,3

-1,6

-2,3

-0,40

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti2020 eesmärgid• Kaks peamist eesmärki

Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64

Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

66,4% 72% 76%

Tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes

Praegune tase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

65% 73% 80%

Võrreldes Rahandusministeeriumi kevadprognoosiga on Eesti2020 eesmärkide täitmise positiivne mõju majanduskasvule 2013 ja 2014 0,1%, 2015 0,2% ja 2020 0,5%

Eesti2020 eesmärgid• Haridus ja sidus ühiskond

Suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu

Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

39,7% 40% 40%

Vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid Praegune tase 2010* Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

17,5% 16,5% 15%

Suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra Praegune tase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

10,9% 15% 20%

* prognoos

Eesti2020 eesmärgid• Haridus ja sidus ühiskond

Vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

32% 32% 30%

Vähendada pikaajalise töötuse määra Praegune tase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

7,7% 4% 2,5%

Vähendada noorte (15-24) töötuse määra

Praegune tase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

32,9% 15% 10%

Eesti2020 eesmärgid• Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

Tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset Praegune tase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

1,42% 2% 3%

Suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses Praegune tase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

0,085% 0,1% 0,11%

Tööjõukulude kasv ei ületa oluliselt tootlikkuse kasvutempot

Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

-12% 5% 5%

Eesti2020 eesmärgid• Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika

Kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäär võrreldes 2005. aasta tasemega 2005 aasta tase Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

6227 tuhat tonni 6356 tuhat tonni 6912 tuhat tonni (+11%

võrreldes 2005)

Taastuvenergia osakaalu tõstmine 25%ni energia lõpptarbimisest Praegune tase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

19,5% 23,6% 25%

Energia lõpptarbimise taseme säilitamine 2010. aasta tasemel Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

2866 ktoe2986 ktoe (-4%

tavaprognoosist)2866 ktoe (-11%

tavaprognoosist)

Eesti2020 eesmärgid• Jätkusuutlik ja kohanduv riik

Avaliku sektori võlatase suhtena SKP-st püsib madal Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

6,6% 5,4% -

Laiendatud euroala pakti reformid

• Reformid ja tegevused, mis saavad ellu viidud 2012. aasta juuni lõpuks– Selleks ajaks peaks olema vastu võetud eelnõu Riigikogus

või tehtud valitsuse/ministri otsus

– Teiste riikide praktika on väga erinev: Prantsusmaal 4 meedet, Hispaanial 8, Saksamaal mitukümmend

– Eesti – peamised reformid valitsusliidu programmist mis aitavad euroala pakti eesmärkide saavutamisele kaasa

– Kokku 9 tegevust

Konkurentsivõime suurendamine• Avaliku teenistuse hüvede reform ja palgasüsteemi

läbipaistvuse suurendamine Vastutaja: justiitsminister

• Kõrgharidusreformi käivitamine

Vastutaja: haridus- ja teadusminister

• Start-up programmi käivitamine uuenduslike ettevõtete sünni toetamiseks

Vastutaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister

Tööhõive suurendamine

• Eelnõu vastuvõtmine üksikisiku tulumaksumäära vähendamiseks 2015. aastast

Vastutaja: rahandusminister

• Tööga seotud tasemehariduse erisoodustusmaksust vabastamine

Vastutaja: rahandusminister

Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suurendamine

• Tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamine 1920 euroni.Vastutaja: rahandusminister

• Eripensionide reformi esimese etapi läbiviimineVastutaja: sotsiaalminister

• Eelarve tasakaalu saavutamine 2013. aastalVastutaja: rahandusminister

• Tasakaalu nõude sisseviimine riigieelarve baasseadusesseVastutaja: rahandusminister

Eesti2020 tegevuskava 2011-2015

• Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on ära toodud strateegia tegevuskavas

• Sisaldab juba käimasolevaid tegevusi ja uusi tegevusi, mis on võimalik rahaliste vahenditega katta

• On kooskõlas valitsuse tegevusprogrammiga

• Kava koostamise käigus ettevalmistatud uued meetmed, mille elluviimiseks vahendeid pole arutatakse läbi SF 2007-2013 vahehindamise ning SF 2014+ planeerimise käigus, võimalusel tegevuskava täiendatakse ja vaadatakse ümber ka eesmärke

Eesti2020 ellurakendamine

• Euroopa Komisjoni hinnang mais

• Juuni Euroopa Ülemkogul riigipõhised suunised kavade korrigeerimiseks ja/või täiendamiseks

• Suur osa tegevusi on seotud punktidega valitsuse tegevusprogrammis (kvartalite lõikes tähtaegadega plaan)

• Iga-aastane rakendumise ülevaade koostatakse ja vastavalt muudetakse kava ja/või tegevusplaani aprillis