TARGU TALITA: HOIA TERVIST (märts 2013)

Maalehe nõuandelisa Nr 10 7. märts 2013

HAMBARAVI: Hoolda pidevaltLk 156–158

GRIPIHOOAEG: Ravi end kodusLk 149

VEENILAIENDID: Uued ravimeetodidLk 152–155

Hoia tervist

Kurnatule kosutus

Vaevatule turgutus

\sutuleergutus

Kallimalejoovastus?

HingetuleloogastusNoutule teavitus ervisele uuendus

Kampaania kehtib (v.a. )

Info ja broneerimine

Seedri 6, Pärnu Tel 447 9200 [email protected]

www.spatervis.ee

01.12.2012-31.03.2013 23-31.12.2012

Tervis ravispaahotell

Stressile leevendus

Tervisele tulebikka mõelda!

Uuenenud

Tervis ravispaahotell

kutsub tutvuma!Värskelt renoveeritud ruumides pakume endiselt

Lisaks spa- ja saunakeskus, kohvikud, kultuurikeskus

üle 50 erineva ravi- ja

lõõgastusprotseduuri.

Nüüd turgutad end soodsamalt:

Tervis kuurordist( in ööpäeva 2-kohalises toas)1 1

Nädalalõpu lõõgastus( in 2ööpäeva 2-kohalises toas)1

alates38€

alates84€

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Reklaami projektijuht Helen Lehismets 661 3312 Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak Väl jaand ja AS Eesti Ajalehed / Trükk AS KroonpressLehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2013 Ilmub koos Maalehega

Sajaga sajani!

Hulganisti on tõendeid selle kohta, et inimlaps sünnib siia ilma mingite

iidsete tarkustega, mida keegi talle selles elus õpetanud pole.

Mina näiteks sündisin tead-misega, et inimene elab sada aastat vanaks. Ja ma kurvasta-sin iga kord, kui keegi selle va-nuseni välja ei vedanud.

Arvate, et olen kogemusli-kult eluea lõpunumbri ümber otsustanud? Kaugeltki mitte, see usk pole minus senini kadu-nud. Imestan verinoori inime-si, kes loetlevad mingeid man-netuid verstaposte, kaua nad siin maa peal elu elamisväär-seks peavad.

Vaadake enda ümber ja te näete, et kõik töötab meie pika ea, hea tervise ja (ime)ilu ka-suks. Nii et vastu punnida oleks tänamatu. Pea kõik meediaka-nalid annavad näpunäiteid ter-vislikest eluviisidest. Te ei pea enam ise mõtlema, mida süüa, mida juua, mitu sammu päevas astuda ja milliseid kahjulikke harjumusi maha jätta.

Arstidega tehtud intervjuu-de ajal olen mõelnud, et ela-tud aastad ja päevad sarnane-vad mingil moel teise pensioni-samba loogikaga. Iga päevaga, mis omal jõul tervislikult ela-me, lisab arstiteadus oma boo-nuse. Iga päev võib tuua mingi uue ravi(mi)uudise. Kas poleks näiteks tore elada päevani, mil

meile kloonitak-se katkiste ja

puuduvate hammaste

a s e m e l e lumival-ged täiesti oma ham-bad?

KAJA PRÜGI

Hea uudis! Välismaal cupcakes’i kohvikute nime all tuntud hubane, üdini naiselik koogikoht on jõudnud ka Eestisse.

Kaks noort tartlast – Marian Kund ja Aljona Gorbatškova – tegid teoks oma unistuse ning ärgitavad ka kõi-ki teisi naisi julgelt ideid ellu viima.

“Eelmisel aastal saime tänu programmile “Eesti maitsed” ja selle eestvedajale Aivar Hansoni-le võimaluse külastada Meat Mar-keti, Werneri ja Cafe Truffega toi-dufestivali Kopenhaagen Cooking. Õhtuti vanalinnas ringi jalutades jäid mulle silma mitu-mitu vahvat cupcakes’i kohvikut. Kõik olid suh-teliselt ühe stiiliga – suured vitriin-

aknad ja koogikesed ahvatlevalt tä-nava poole,” meenutab Marian.

Hotelli jõudnud, ei saanud ta peas keerlevate ideede pärast kui-dagi magada ning pani need kiirelt kirja. Neiu tunnistab, et on kaua unistanud päris oma kohvikust, kuid kuna ta ise töötas täiskoha-ga ühes restoranis ja abistas kokast elukaaslast uute toidukohtade ava-misel, nappis aega.

“Siis ütles mu elukaaslane, et peaksin ikkagi ka oma unistuse teoks tegema ning tema usub, et suudan selle uue toote inimeste sü-dametesse viia. See oli minu jaoks kõige suurem tunnustus!” kirjeldab Marian, kuidas tõsines idee tassi-kohvik Eestisse tuua.

Järg lk 148

Mmm… magusad tassikoogid

erakogu

Tassikoogid on üdini naiselikud koogikesed. Neid süüakse juba silmadega...

147Hoia tervist

Hoia tervist148

Algus lk 147

“Võtsin ühendust oma sõbran-na Aljona Gorbatškovaga, kellel on cupcakes’ide küpsetamises tõeline anne. Arutasime võimalikud kohvi-kumõtted läbi ning juba paari näda-la möödudes oli meil firma loodud – mis oli ka kõige lihtsam kogu prot-sessi juures,” muigab Marian. “Ja siis – kaks kuud hiljem, pärast pikki unetuid öid küpsetusahju taga, sün-dis detsembris Tartu kesklinna Tas-ku majja kohvik Tassikoogid!”

Kuna Marian ja Aljona on iseloo-mult täiesti erinevad inimesed, toi-mib nende ettevõte suurepärases harmoonias ning teineteist täien-dades.

“Tassikoogid on üdini naiselikud koogikesed, millele ei saa iial liiga palju kulda, karda või muid kau-nistusi külge panna. Neid süüak-se juba silmadega, kuid kui maitse suhu saad, siis viib see sind taevas-se!” kiidavad naised.

Muide, peagi plaanivad Marian ja Aljona avada Tassikookide kohvi-ku ka Tallinnas.

GERLI RAMLER

TAINA RETSEPT 12-LEn 150 g pehmet võidn 2 munan 200 g suhkrutn 400 g nisujahun 3 tl vanillsuhkrut (veel parem,

kui on naturaalne vanillikaun, millest seemnekesed välja kou-kida – ühest kaunast piisab)

n 1 tl küpsetuspulbrit n 0,5 tl kaneeli n 100 g piiman 2–3 keskmist ‘Granny Smithi’

õunan 3 suurt kuhja rõõmu ja armas-

tust (ilma selle komponendita ei tule miskit välja)

Segage pehme või suhkruga va-hule ning seejärel lisage ükshaaval segades (või pigem natuke nagu vahustades) munad.

Nüüd sõeluge omavahel kõik kuivained, segage need tainasse (kui võimalik, siis sõeluge need sinna) ja segage õrnalt läbi.

Segage taina hulka piim ja õunakuubikud.

Selle taina võlu peitub võimalikult väheses segamises.

Jaotage tainas vormidesse, küpsetage 225kraadises ahjus 15 minutit. Kui näete, et tassikoo-gid on mõnusa kuldse mütsikese pähe saanud (kerkinud), siis hak-kavad nad ilmselt valmima.

KREEMI RETSEPTn 225 g vahukoortn 150 g toorjuustun 20 g karamellikreemin 30 g suhkrut

Vahustage vahukoor ja suhkur kõvaks massiks. Lisage toorjuust ja karamellikreem. Vahustage pisut veel (kuid väga ettevaatli-kult, sest kui üle vahustada, läheb kreem taas vedelaks).

Ja nüüd laske oma fantaasial lennata – tassikoogi kaunistami-ne on kõige põnevam osa!

RE T SEP T

Naistepäevakiusatus

Hoia tervistKAS HOOLITSETEOMA SÜDAME JA VERESOONTE EEST KORRALIKULT?

®®

Toidulisand

OMEGA-3 (EPA, DHA)KAITSEB SÜDANT

KOENSÜÜM Q10ANNAB ENERGIAT

SELEENOLULINEANTIOKSÜDANT

KÕIK KOLM AINET ÜHESKOOSPAKUVAD PARIMAT HOOLITSUST SINU SÜDAME- JA VERESOONKONNALE.

Saadaval apteekides ja e-poeswww.walmark.eeMaaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa,www.remedex.ee

ALIKULT?

KAS HOOLITSETEOMA SÜDAME JA VERESOONTE EEST KORRALIKULT?

®®

Toidulisand






ALIKULT?


®®

Toidulisand






ALIKULT?


®®

Toidulisand






ALIKULT?


®®

Toidulisand






ALIKULT?


®®

Toidulisand






ALIKULT?


®®

Toidulisand






ALIKULT?Karuteene oma tervisele teevad need, kes viirus-haigusesse nakatununa ei läbe kodus istuda, vaid kipuvad tõbisena tööle.

Minu perearst kinnitab igal tal-vel, et kõige suurem oht tervisele on viiruste läbipõdemine püstija-lu. Pöördumatuid kahjustusi või-vad saada süda, kopsud, neerud ja teised elutähtsad organid.

Tartu Ülikooli Kliinikumi sü-damekliiniku kardioloogia osa-konna juhataja Märt Elmet ja kopsukliiniku pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonna va-nemarst-õppejõud Sulev Meris-te soovitavad grippi haigestumi-se korral pöörduda tohtri poole ja tegema läbi ravikuuri.

Gripp võib kahjustada südantTuttavate hambaarstide kinnitu-sel levivad kõiksugu bakterid suu kaudu. Kui hambad pole korras, on suur oht olla vastuvõtlik vii-rustele ja tüsistused on varmad tekkima. See on seletatav ka sel-lega, miks enne plaanilist operat-siooni soovitab arst lasta ära pa-randada katkised hambad.

Talvistest viirushaigustest on gripp kahtlemata kõige raskem ja ohtlikum. Muu hulgas võib saada kahjustada ka südamelihas.

Kardioloog Märt Elmeti sõnul viitab võimalikule südamelihase kahjustusele gripijärgselt pikalt kestev jõuetus. Tööd, mis enne tõvevoodisse jäämist raskust ei valmistanud, võivad pärast hai-gust üle jõu käia.

Kaasneda võivad südame rüt-mihäired. Need võivad püsida nädalaid pärast viirushaiguse ägeda perioodi möödumist. Vii-rusest tingitud südamekahjustu-se diagnoosimine on kardioloogi kinnitusel keerukas ja enamasti püstitatakse sellised diagnoosid vaid hüpoteesina.

“Südamekahjustuse tekke risk arvatakse olevat seotud vii-rushaiguse raskuse ja pikaleveni-nud kuluga. Efektiivseim gripiga võitlemise vahend on selle enne-tamine. Seetõttu ei tohiks kui-dagi aktsepteerida ägeda viirus-haigusega inimeste töölkäimist,” möönab dr Elmet.

Hooajalise gripi vastu on tark ennast igal sügisel vaktsineerida. See ei hoia küll ära kõiki haiges-tumisi viirushaigustesse, kuid pi-durdab oluliselt kõige raskema-te vormide levikut ja kergendab kokkuvõttes nende läbipõdemist.

Paraku on ignorantsus vaktsi-neerimise suhtes veel laialt levi-nud. See eristab meid arenenud ühiskondadest, kus tervist ja ter-veks olemist märksa kõrgemalt hinnatakse.

“Krooniliste südamehaigete, eriti südamepuudulikkusega ini-meste jaoks on gripi põdemine väga kurnav. Tõsised rütmihäi-red võivad osutuda juba eluoht-likuks. Seetõttu soovitatakse ras-kete krooniliste südamehaigus-te põdejatel end hooajalise gri-pi vastu varakult vaktsineerida ja hoiduda ägedaid viirushaigusi põdevate inimestega kokku puu-tumast. Vältida tuleb rahvaroh-keid kohti,” toonitab dr Elmet.

Oht põdeda kopsupõletikkuGripi tüsistuseks võib olla ka kop-supõletik. Selle bakteriaalne või viiruslik raskusaste sõltub pul-monoloog Sulev Meriste sõnul mitmest faktorist.

“Mängu tulevad haige iga, üldseisund, kaasnevad haigused, võimaliku lisandunud haigusete-kitaja tundlikkus antibiootikumi-de suhtes,” tõdeb Meriste. “Raske kahepoolne kopsupõletik on elu-ohtlik haigus. Oma kopse peaks laskma regulaarselt kontrollida. Viirustele vastuvõtlik inimene peaks tegema läbivaatuse paari aasta tagant. Gripi põdemise jä-rel ei pea kopsude seisundit uu-rima, kui pole just hingamisteede kaebusi. Kui neid aga esineb, tu-leb kopse kontrollida.” Seepärast on igati loogiline, miks perearst alati pärast haiguse läbipõdemist meie kopsusid kuulab.

VAMBOLA PAAVO

gripp võib tuua tüsistusi

Sulev Meriste. Märt Elmet.

Sa TarTu Ülikooli kliinikuM

150 Hoia tervist

Kakaovõist on saanud kehahooldustoodete hinnatud komponent.

Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameeri-kast Amazonase vihmametsadest, kuid kasvatatakse ka Kesk-Amee-rikas, Aafrikas ja Aasias. Kakao-puu tähendab tõlkes jumalate toitu (Theobroma cacao).

Kuid kakaod ei kasutata ainult söögiks-joogiks, see on leidnud tee ka nahahooldustoodetesse.

Kakaopuu viljad on suured rohe-lised kaunad, milles 30–40 kakao-uba. Vilja valmides korjatakse need käsitsi ja võetakse oad välja. Pärast kuivatamist, fermentatsiooni ja rös-timist oad purustatakse ning neist pressitakse välja kreemjas segu – kakaovõi.

Teeb naha pehmeksKakaovõi on taimsete rasvade seas ainulaadne. Toatemperatuuril on see tahke, aga sulab kehatempera-tuuril. Päris naturaalsel kujul on see nahale määrimiseks siiski liiga kõva ning imendumine takistatud.

“Palmersi kakaovõitoodete väl-jatöötamisel on võetud eesmärgiks suurendada kakaovõi naturaalset

efektiivsust ning suurendada imen-dumist,” räägib Felicity Invest OÜ müügiesindaja Kristi Roos. “Need omadused on saavutatud niisku-serikaste osiste ja E-vitamiini lisa-misega.”

Regulaarsel kasutamisel aitab kakaovõi nahka pehmendada, niisu-tada ja toita. Kuid erinevalt teistest nahahooldusvahenditest parandab kakaovõi ka naha struktuuri ehk siis silub väiksemaid koevigastusi ning ühtlustab jumet.

Kuna meie kõigi nahaomadu-sed on erinevad, siis toodetakse nii kakaovõid, -kreemi kui ka losjoo-ni – nendes on erinevas koguses kakaovõid.

Üldjuhul on meil nn kombinee-ritud nahk, seetõttu sobib kakaovõi, mis sisaldab rohkem rasva ning on kõige toitvam, karedate küünarnuk-kide ja muude väga kuiv-karedate kohtade pehmendamiseks.

Naha kareduse vastu tuleb või-delda kõigil aastaaegadel, sest nii külm, tuul kui ka päike kuivatavad nahka. Sama kehtib naha niisutami-se kohta.

Meie külmas talves pakuvad huultele tõhusat kaitset Palmersi kakaovõiga huulepalsamid, mille koostises ei ole vett. Mitmed huule-

tooted sisaldavad ka päikesekaitset, mis on vajalik nii suvel kui talvel.

“Iga inimese nahk on ainulaad-ne,” möönab Kristi Roos. “Ma tean inimest, kelle nahk ei võta üldse mingit kreemi ega losjooni vastu, miski ei imendu. See on küll suur erand, aga iga nahatüüp reageerib toodetele erinevalt.”

Rasedate lemmiktootedKakaovõid peavad paljud rasedad pea asendamatuks vahendiks veni-tusarmide ärahoidmisel ja leeven-damisel.

Teadupärast tekivad venitusar-mid sellest, et raseduse käigus na-haalune rasvkude venib ja lõheneb. Kehale omast elastiini ja kollageeni jääb väheks ning seda on vaja juur-de anda. “Meie venitusarmide hool-dustoodetesse on lisatud elastii-ni, kollageeni ja E-vitamiini,” tõdeb Kristi Roos. “Kakaovõi on muidu-gi põhikomponent, kuid selle mõju toetavad lisaained. Eelmisel aastal täiendati rasedate toodete koostist argaania- ja mandliõliga.”

www.felicity.eewww.facebook.com/palmers.eesti

PALMER’SI INTENSIIVSELT NIISUTAV KAKAOVÕILOSJOONLosjoon niisutab tõhusalt väga kuiva nahka 24 tunniks ning leevendab ärritust, sügelust ja tundlikkust. AH-happed koorivad õrnalt maha kuiva pudeneva nahakihi, ergutades uute tervete rakkude teket. Losjoon imendub kiiresti, ei jäta nahka rasvaseks ja loob niiskust säilitava barjääri. Sisaldab kakaovõid, uureat, sojauba ja kaera.

Dermatoloogiliselt testitud, hüpoallergeenne, parabeenide ja lõhnaaineteta.

Saadaval apteekides.

PALMER’SI INTENSIIVSELT NIISUTAV KÄTEKREEMKätekreem niisutab ja rahustab väga kuivi, ärritunud ja sügelevaid käsi. Sisaldab kakaovõid, uureat, sojauba ja kaera.

Dermatoloogiliselt testitud, hüpoallergeenne, parabeenide ja lõhnaaineteta.

Saadaval apteekides.

KAKAO – mitte ainult toiduaine

Kakaopuu – Theobroma cacao – tähendab tõlkes jumalate toitu.

SHu

TTerSToCk

Hoia tervist

Möller’s CardioHoolitse oma südame eest!

Uues täiustatud koostises on lisaks merekalast pärit oomega-3 rasvhapetele (EPA ja DHA) ka taimne oomega-3 (ALA). Neil rasvhapetel on teadus-likult tõestatud positiivne mõju vererõhule, südamele, vereringele ja kolesteroolile.

M 1

209-

006

Aitab säilitada normaalset: ✓ Vererõhku ✓ Südame tööd ✓ Kolesterooli taset

150 aastat kogemust Norrast!

UUS!

Märtsis soodushinnaga

Venitusarme ennetavaid tooteid soovitab Kristi Roos kasutada teisest-kolmandast raseduskuust, soovitatavalt kaks korda päevas. Ikka sel-leks, et nahka venimisega har-jutama hakata. Määrida tu-leks ohustatud piirkondade-le: rindadele, kõhule, reitele, tuharatele, aga ka käsivartele.

Võib juhtuda, et venitusar-mid tekivad hoopiski pärast rasedust, sestap tasuks toode-te pruukimist mõnda aega pä-rast sünnitust jätkata.

Enne kakaovõitoote kasu-tamist tasuks seda käeseljal testida. Kui käeseljale tekib punetus ja/või sügelus, olete kakaole allergiline.

Kristi Roos kiidab ka ime-tamiskreemi, mis pehmendab rinnanibusid ning hoiab ära lõhenemist. Seda võib kasu-tada ka imetamise ajal.

Tootevalikus on veel büs-tikreem, mis mõeldud spet-siaalselt rinnapiirkonna naha toonuse taastamiseks ja pin-guldamiseks.

Ja kui laps juba sündinud, on beebi punetavale pepu-le leevenduseks spetsiaalne kreem, mis pehmendab ja nii-sutab nahka. Ka on välja töö-tatud kakaovõi pulk, mis kait-seb lapse nina ja põski külma-kraadide ning terava tuule kahjustuste eest.

Kakaovõiga jumekaksOn inimesi, kes tunnistavad, et kakaotoodete kasutamine toob nende nahale ilusa hele-pruuni jume. Kuid teada tõde on see, et kakaovõi tõmbab päevitades päikest ligi. Et ran-nas mitte ära kõrbeda, pan-nakse kakaovõist päevitus-toodetele sageli sisse ka kait-sefaktor.

Samuti on Palmersi toote-valikusse lisandunud losjoo-nid-isepäevitajad, mis naha järk-järgult jumekamaks too-nivad. Jume kujuneb ajapik-ku, kuid püsib ka kauem.

Kakaovõi lõhnab nagu šo-kolaad, ja mõjutades nn õn-nehormoone, teeb tuju heaks. Kuid kas selle lõhn meeldib teie enda nahal, seda ei saa teada enne proovimist.

TT

Hoia tervist

Veenihaigus tuleb varakult diagnoosida ning selle kulgu ka eluaeg hoolikalt jälgida ja ravida.

Laienenud veene jalgadel võib pidada varjatud mureks. Hari-likult peidavad pikad seelikud ja pikasäärelised püksid inetud “ussid” ja mügarikud säärtel võõra silma eest olematuks.

Lääne-Tallinna Keskhaigla ki-rurg dr Evo Kaha tunnistab, et tegelikult on veenihaigus isegi väga levinud: iga kolmas kuni viies naine põeb mingil määral varikoosi ehk veenide laiene-mist. Mehed natuke vähem.

Kosmeetiline või haiguslikVeenide laienemist on kaht tüü-pi: kosmeetilist laadi, mis ei anna kaebusi, ainukeseks mu-reks on see, et jalg pole enam kõige ilusam.

Teisel juhul on veen oma sein-te muutuse ja veeniklapi puudu-likkuse tõttu hakanud laienema. Selle tagajärjel tekib verevool sü-vaveenist pindmisesse veeni, kus vool on aeglane. See omakorda tekitab inimesel ebamääraseid kaebusi.

“Kaebused, mis võivad pat-siendil ilmneda, on tõepoolest natuke ebamäärased,” tõdeb dr Kaha. “Õhtusel ajal tekivad jalasääre alumises kolmandikus tursed, seal jookseksid nagu si-pelgad. Jalgades tuntakse ras-kus- ja väsimustunnet. Mingit veenimuutust silmaga näha ei pruugi, sest pindmine veen on nahaaluses koes, paksemal ini-mesel rasvkoe sees. Alles vee-ni edaspidise laienemise käigus muutub see nahapinnast kõrge-ma lookleva jutina nähtavaks.

Selline pilt võib säärel avane-da alles siis, kui veenihaigus on kestnud 5–10 aastat. Valutama hakkavad veenid aga alles juhul, kui sinna tekib põletik.”

Kõige kaugemale arenenud juhuks võib pidada staadiumi, kus jalasääre alumise kolmandi-ku nahaalune kude hakkab kär-buma, kuna see ei saa enam hap-nikku. Jalg muutub kivikõvaks ja nahal hakkavad esinema pig-mentatsiooni häired, see muu-tub pruunikaks. Sellele muutu-nud nahale tekivad haavandid, need võivad olla väikesed või ulatuda ringjalt ümber sääre.

Kui nimetatud ebamäärased kaebused korduvad, peaks ini-mene dr Kaha sõnul pöörduma perearsti poole. Perearst uurib patsiendi tausta ja võtab seisu-koha, kas kaebused võivad olla põhjustatud algavast veenihai-gusest. Paraku kandub nii veeni-seina kui veeniklapi nõrkus päri-likult edasi. Sestap peaksid oma tervise suhtes tähelepanelikud olema just need, kelle suguvõsas on veenihaigust esinenud.

Diagnoosib fleboloogKahtluse korral suunab perearst patsiendi fleboloogi ehk veeni-haiguste spetsialisti vastuvõtule. Fleboloog teeb pindmise veeni ultraheliuuringu, mis näitab, kas tegu on algava veenihaigusega.

“Kuigi Eestis on kirurg-flebo-looge näiteks Saksamaaga võr-reldes vähe ja töögraafik tihe, ei maksa kahtluse korral pöördu-misega liiga hiljaks jääda,” tooni-tab dr Kaha. “Fleboloogil on ala-ti ka suur rõõm tõdeda, et konk-reetsel juhul ei ole tegu veeni-haigusega.”

Diagnoositud veenihaiguse-ga tuleb aga kohe tegelema ha-kata, et pidurdada selle süvene-

laienenuD VeeniD vaevavad jalgu

Hoia tervist 153

Efektiivsed sukad OFA-lt profülaktikaks ja raviks

OFA ravitooted on Eestis müüdavatest toodetest jalgade jaoks kõige täpsemate mõõtudega, tagades õige toime õiges kohas.

Efektiivse profülaktilise toime tagamiseks peab sukakiu jämedus olema vähemalt 140 den-i.

Kvaliteetseid ravisukki ei mõõdeta den-ides, vaid kompressiooniklassides (ühik mm Hg).

Kvaliteetsetel ravisukkadel on peal kvaliteedimärk.

Toodete müügikohadTallinn: Seksuaaltervise Kliinik, Suur-Ameerika 18a, tel 666 6123; Merimetsa TK, Paldiski mnt 68a, kab 238, tel 640 5535Tartu: Tartu Ülikooli Kesklinna Apteek, Poe 8, tel 742 3593Pärnu: Tervisekauplus, Rüütli 37, tel 447 2686Rakvere: Eraarst Kersti Veidrik, Tuleviku 4, tel 324 4216

mist. Veenihaigus on paraku eluaeg-ne haigus, kuid selle pideva jälgimi-se, vajaliku hoolitsuse ja ka kirurgi-lise sekkumisega on võimalik seda kontrolli all hoida.

Soodustavad asjaoludLisaks pärilikkuse faktorile loet-leb dr Kaha veel terve rea soodus-tavaid tingimusi, mis aitavad veeni-haigusel areneda. Nendeks on üle-kaal, vähene liikumine, aga ka hor-monaalsed muutused.

Järg lk 154

Vahtskleroseerimine võeti Eestis veenihaiguse ravivõttena

kasutusele alles mõni aasta tagasi. “Lõikuse asemel süstime

veeni vahtu, mis toimib veeniseinale nii, et see tõmbub

kokku,” selgitab dr Evo Kaha operatsiooni põhimõtet.

MaiMo-lii PaloVeer

Hoia tervist154

Algus lk 152

“Meie kõige sagedasem patsient on üle 55aastane naine, kelle nais-suguhormoonide tase on langenud ning sellest tulenevad sidekoe muu-tused ei hoia nahka ja nahaalust ku-det enam piisavalt trimmis ega toe-ta veeni.”

Veenihaigused võivd välja kuju-neda raseduse käigus. Ka see soo-dumus on enamasti pärilikult kaasa antud. Suurenenud emakas surves-tab süvaveeni ja takistab vere kulgu.

Esmased abinõud ja raviKui diagnoos on selgunud, kutsu-takse patsient konsultatsioonile, kus seletatakse, mida ta peab hai-guse pidurdamiseks tegema.

“Esimene asi, mida patsient teha saab, on anda jalale väljastpoolt sur-vet,” tõdeb dr Kaha. “Selleks on väl-ja töötatud kompressoortrikotaaž, millest valmistatud ravisukad, -põl-vikud, -sukkpüksid toestavad jalga ja suruvad veene algasendisse taga-si. Need jagunevad omakorda pro-fülaktilisteks, mida võib kanda juba ainuüksi kahtluste korral, ja medit-siinilisteks toodeteks.”

Lisaks nn ravisukkadele võib arst määrata juba diagnoositud veeni-haiguse puhul spetsiaalseid suu-kaudseid ravimeid – flebotoonikuid, mis stabiliseerivad veeniseina ja pa-randavad verevoolu.

“Seega tuleks patsiendil kuu aega tegelda iseendaga. Kui ta sel-le ajaga pole suutnud meie näpunäi-teid järgida, pole mõtet temaga eda-si tegelda,” on dr Kaha karm.

Kuna veenihaiguse diagnoos, nagu kõrgvererõhktõbigi, on pat-siendil eluajaks, jääb patsient arsti juurde jälgimisele. Fleboloog tege-leb edaspidi nende veenidega, mis hetkel on kahjustatud. Arvamus, et operatsioonist pole kasu – look-lev veen või mügarik ilmub peatselt tagasi –, on müüt. Nähtavale ilmub hoopis teine veen või selle haru ning see on veenihaiguse tavaline kulg.

Mida veel ise teha saab?“Kindlasti on mõistlik süüa veeni-seinte tugevdamiseks C-vitamiini rikkaid toite,” teab dr Kaha. “Loo-duslikest preparaatidest tugevda-vad kõigi veresoonte seinu hõlmik-puutabletid ja -tinktuurid. Igasugu-sed pealtmääritavad geelid ei aval-da ennetavat toimet, kuid kaebuste puhul võivad pakkuda leevendust.”

Veenihaiguse puhul on vaja pal-ju liikuda. Istuva töö puhul tuleks kindlasti aeg-ajalt püsti tõusta ja ja-lutada. Kui see pole võimalik, soo-vitab doktor teha laua all jalalaba-dele võimlemist: tõusta kord var-vastele, siis kandadele – et sääreli-has liiguks.

“Kui arterite haiguse puhul rää-gime päris südamest, siis veeni-haiguse puhul on teine süda sää-relihas. Säärelihas aitab pumbata verd südame poole ja takistab tur-sete tekkimist.”

Veenihaigusele on üldjuhul iga-sugune liikumine hea, kuid näiteks kangi tõstmine staatilises olekus või alakeha koormusharjutused, mis ei lase venoosset verd nii hästi taga-si minna, tekitavad tagasilöögi sü-vasüsteemi. Teisisõnu: liikumatuid jalgu ei tohi survestada. Samas on head kõik harjutused, mis tehakse lamades, jalad kõrgemal.

Võimalusel tuleks kanda tavaliste poes saada olevate sukatoodete ase-mel spetsiaalseid profülaktilisi põl-vikuid, sukki ja sukkpükse. Kindlas-ti peaksid profülaktilisi sukatooteid kandma rasedad.

Kombineeritud raviVeenihaiguse puhul tehakse pat-siendile esmalt ultraheliuuring ja selle järgi raviskeem otsusta-

des, mida peaks opereerima ja kus saaks kasutada uudset raviviisi – vahtskleroseerimist. Saksamaal, Lätis ja Leedus levinud laserkirur-gia Eesti tavameditsiinis veel eri-ti kanda kinnitanud pole. Laser-ravi puhul töödeldakse laserikii-rega veeni seestpoolt nii, et veeni-sein kaotab oma struktuuri ja veen tõmbub kokku.

Põhimõtteliselt võib kasutada kõiki meetodeid: teatud etapis ope-ratsiooni, samal ajal veeni külgha-rusid vahtskleroseerida jne.

Kui opereerimisega on meie pat-siendid juba tuttavad, siis vahtskle-roseerimine võeti Eestis veenihai-guse ravivõttena kasutusele alles mõni aasta tagasi.

“Vahtskleroseerimine jätab kos-meetiliselt parema tulemuse,” on dr Kaha veendunud. “Sellel ravi-meetodil on ka oma eelkäija – va-rem kasutasime samal otstarbel spetsiaalset vedelat ainet, nüüd aga sedasama ainet vahustatud kujul. Põhimõte on selles, et lõiku-se asemel süstime veeni vahtu, mis toimib veeniseinale nii, et see tõm-bub kokku.

Tööpõhimõte on sama mis la-seriga töötades, kuid nii vedeliku kui vahu puhul töötleme veenisei-nu keemiliselt. Vaht on vedelikust aga tõhusam seepärast, et seda saab veeni suuremas koguses sises-

Pärast operatsiooni seotakse jalg kinni ning pannakse sellele spetsiaalne ravisukk. “Kui patsient on kaks ööd maganud selle sukaga, siis kolman-daks ööks võib kogu kompressiooni juba pealt võtta,” ütleb dr Evo Kaha.

MaiMo-lii PaloVeer

Hoia tervist

Tootja: Cesra Arzneimittel GmbH & Co.KG, Saksamaa.Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

... ja jalad puhkevad õide

Aescuven® forteEstsiin

Kasutatakse varikoossete veenilaiendite ja kroonilise venoosse puudulikkuse täiendavaks raviks ning operatsiooni- või traumajärgse pehmete kudede turse korral.

Varikoossete veenilaiendite ja kroonilise venoosse puudulikkuse korral esinevad jala (jalgade) turse, valulikkus, raskustunne, öised säärelihaste krambid, jalanaha atroofia korral ka sügelus.

tada. Samuti on vaht võimalike tüsistuste tekkimise koha pealt ohutum.”

Ka veenilõikusest tekkivad armid on jäänud aastatega väik-semaks. “Veenilõikuses kasuta-me uudset metoodikat Varady mikroflebektoomiat, mille pu-hul mikrolõiked ei ületa paari millimeetrit.”

Toimingud päevakirurgiasKui patsiendil seisab ees ope-ratsioon ja/või vahtskleroseeri-mine, võtab see päevakirurgias aega maksimaalselt kuus tundi.

Vastavalt raviplaanile kasu-tatakse nn seljasüsti ja/või ko-halikku tuimestust. Pool tundi enne operatsiooni antakse pat-siendile valuvaigistav ja rahus-tav tablett ning kirurg teeb ult-raheli kontrolli all ümber veeni tuimestuse.

Kirurgi kõrval töötab harili-kult ka anestesioloog, kes süstib lisaks valuvaigistavaid aineid, kui kuskil on jalg tundlikum ja tuimestus pole kõige paremini toiminud.

Pärast operatsiooni pannak-se patsiendi jalale ravisukk. “Kui ta on kaks ööd maganud sel-le ravisukaga, siis kolmandaks ööks võib kogu kompressiooni juba pealt võtta. Selleks ajaks on naha ja suka vahele asetatud padjakestesse imendunud kogu valuvaigistuseks süstitud aine ja natuke verd. Edasi tõmbab ta jalga ainult ravisuka.”

Dr Kaha soovitab kellelgi lä-hedasel pärast lõikust patsiendi-le järele tulla ning temaga tund aega ringi liikuda. See on häda-vajalik trombi ärahoidmiseks. Saatja on aga patsiendile sel-leks, et jälgida tema toibumist – dr Kaha sõnul vajab patsient pä-rast narkoose natuke meelte ra-hunemist.

Ka operatsioonile järgneval kümnel päeval peab patsient palju liikuma. Kui istuv töö ei võimalda piisavalt liikumist, soovitab doktor kümme päeva töölt eemal olla.

“Veenihaigus on meil väga laialdane probleem, seda tuleb korralikult jälgida, teha ravi-skeem ja uute näidustuste pu-hul ka vastavalt ravida,” tooni-tab dr Evo Kaha.

KAJA PRÜGI

HAMBAD väärivad pidevat hooldust

Loe lisaks: www.massuno.ee

Loodus ravibKLUX• Kas teid vaevavad

mao ülehappesusest tingitud probleemid ja kõrvetised?

• Või olete oma kõhu liiga täis söönud?

• Ehk on stress tekita-nud seedehäireid?

• Või põete refl ukshai-gust ja maosisaldus satub mao lukusti lõtvusest tingitult söögitorusse?

Klux koosneb looduslikest preparaatidest: lagrits, kardemon, ingver, samuti glütseriin, etüülalkoholi sisaldus kuni 18%.

Manustage 2 korda päevas enne sööki 40 tilka puhtalt või lahustatult 50 ml leiges (toasoojas) vees. Ennetamaks söögitoru limaskesta kahjustuste tekkimist, on soovitatav mao ja söögitoru hooldus-kuuride tegemine 1–2 korda aastas ühe kuu vältel.Sobib kasutamiseks koos ravimitega. Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal. Sapikivide kahtluse korral kasutada ettevaatusega.

PAPS-20• Kas tunnete, et

olete oma lihastele või liigestele liiga teinud?

• Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused?

• Ehk on teid ham-mustanud mõni putukas?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol.

Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale keha-piirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

Küsi Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

ONYCORKevad pole enam kaugel ja varbad nõuavad vaba-dust – välja sukkadest ja sokkidest! Kas teie varba- või sõrme küüs on kahjustatud traumast või koguni küüne-seenest? Kas soovite ergutada küünte kasvu või soodustada tallanaha elastsust? Alustamiseks on õige aeg.

Onycor sisaldab tõmmiseid järgmistest looduslikest komponentidest: agaav, sirel, pune, valge sinep, Cayenne’i pipar, kadakas, lisaks taruvaik ja etüül-alkohol.Küünekahjustuste ja/või -kasvu kiirendamiseks tilgutage mõned tilgad küüne alla ja vallile. Liigsar-vestunud tallanaha pehmendamiseks või jalanaha hoolduseks hõõruge jalanahale piisav kogus 2–3 mi-nuti jooksul pärast jalgade pesemist ja kuivatamist.

Hambaravi puhul on aeg tõepoolest raha: mida harvemini hambaarsti juures käia, seda keeru-lisemaks ja kulukamaks protseduurid kujunevad.

Mõnigi meist saab isegi sügavas elu-sügises tunnistada, et ta süda töötab nagu kellavärk. Samuti võib üles lu-geda teisi organeid, mis inimesel terve elu töökorras püsivad. Ham-mastega see paraku nii pole. Nen-dega seotud hädade rida on pikk: alates esteetilistest (pisi)problee-midest kuni juurepõletikust tekkida võiva veremürgituseni.

Lääne-Tallinna Keskhaigla Ham-baravikliiniku juhataja dr Krista Vapper andis lahkelt vastuseid ham-baraviga seotud korduma kippuva-tele küsimustele.

Kas Eestis on hambaravi praegu sama kõrgel tasemel kui terves Eu-roopas?

Viimase kümne aasta jooksul on meie hambaravikabinetid pide-valt investeerinud kabinetivarustu-se uuendamisse. Samuti kasutatak-se parimaid tänapäevaseid materja-le. Sellest johtuvalt on meie hamba-ravitehnika ja ravi väga kõrgel tase-mel. Harilikult peetakse ühe ham-baravikabineti tehnika elueaks kuni 20 aastat. Minu kolleegid ja ka pat-siendid teavad rääkida, et näiteks Soomes leidub protsentuaalselt hul-ga rohkem vanemat tehnikat kui meil. Seega on alust arvata, et üle-tame hambaravi kvaliteedilt Euroo-pa keskmise taseme.

Kas hammaste sooda- ja pärlipesu on vaid iluteema?

Hammaste sooda- ja pärlipesu on elementaarne hambaravi teema. Nende erinevus on aga puhastavate Krista Vapper.

erako

gu

156 Hoia tervist

157Hoia tervist

HAMBAD väärivad pidevat hooldust

Gerimax’i täiuslikud energia-vitamiinid igaks päevaks!vitamiinid igaks päevaks!Teie eest hoolitseb unikaalne energiavitamiin:• Ženšenn • 12 vitamiini • 9 mineraalainet • Antioksüdandid • Roheline tee

• Kindlustab igapäevaselt vajalike vitamiinide, mineraalainete ja

antioksüdantidega

• Vähendab väsimust ja kurnatust

• Suurendab füüsilist ja vaimset töövõimet

• Parandab kontsentratsioonivõimet ja mälu

• Tugevdab organismi kaitsevõimet talvisel nakkusajal

• Lisab elujõudu ja nooruslikkust

Müügil apteekides

GE

12_

10_0

06

Gerimax Daily Energy – mõeldud neile, kes tahavad end tunda oma aktiivse elustiili juures hästi!

Gerimax Energy 50+ täiuslik energiavitamiin üle 50-aastastele!

vitamiinid igaks päevaks!

Gerimax

täiuslik energiavitamiin üle 50-aastastele!üle 50-aastastele!

Märtsis soodus-hinnaga

apteekides!

osakeste suuruses. Kui patsient istub tooli, vaatame esimese asjana, milli-ne on tema suuhügieen – kas hea või kehvapoolne. Vastavalt sellele võib patsiendi suunata esmalt hoopis suu-hügienisti juurde – olenevalt raviasu-tuses sisemisest töökorraldusest.

Kindlasti aitavad mõlemad pe-sud leevendada ja kaotada pigmen-dilaike, mis pole hambavaaba sees, vaid hamba pinnal. Need pestakse lihtsalt survega maha. Pärast puhas-tusprotseduuri on hamba pind sile-dam ja järgnevad protseduurid tule-muslikumad.

Kas liigne sekkumine ei kahjusta hambaemaili?

Hambaemail on inimese orga-nismi üks kõige tugevamaid mater-jale, kuid liiga usin ja ka vale har-jamistehnikaga võib sellegi liigselt ära kulutada.

Tark oleks silmas pidada, et ham-baid tuleb pesta hommikul pärast

ärkamist ja õhtul enne magamami-nekut. Hambaid ei tohiks pesta va-rem kui pool tundi pärast sööki, et sülg jõuaks happed neutraliseerida.

Kas elektriline hambahari on pa-rem kui tavaline?

Nii nagu meditsiinis ikka, tuleb igale patsiendile läheneda indivi-duaalselt. Kui arst on inimesele öel-nud, et ta võiks proovida kasutada elektrilist hambaharja, ei laiene see soovitus tervele kogukonnale.

Elektriline hambahari sobib ini-mesele, kellel on tavaline harjamine mingil põhjusel takistatud. Aga ka siis, kui ta iga päev hambaid ei pese.

Kui inimene on hoolas ja regu-laarne hammaste pesija, ei näe ma mingit põhjust, miks ta peaks tava-lise hambaharja elektrilise vastu va-hetama. Kui, siis ehk kord nädalas põhjalikumaks puhastuseks.

Milline hambapasta on parim?

Kui kasutate hambapastat iga-päevase hügieenivahendina, siis valige, mis meeldib ja rahakott kan-natab. Ravipastade kasutamiseks peab olema mingi näidustus ja seda kasutatakse täpselt nii kaua, nagu arst ütleb.

Kui nüüd jälle sooda- ja pärlipe-su juurde tulla, siis näiteks igeme-te ravipasta ei avalda oma täit järel-mõju, kui profülaktiline üldpuhas-tus on hammastele tegemata.

Paljud kardavad hambaarsti nagu tuld. Kas enne hambaarsti juurde tulekut võiks võtta valuvaigistit?

Valuvaigistit ehk mitte. Mõned valuvaigistid soodustavad vere ve-deldumist, ja kui on tegu protse-duuriga, mille käigus toimub verit-sus, muutuks ravi keeruliseks. Kui paanika on liiga suur, võiks pigem proovida rahustit.

Järg lk 158

158 Hoia tervist

Tartumaal Alatskivil enam kui kaks-kümmend aastat hambaarstiametit pidanud Anu Annast lükkab ümber arvamuse, nagu oleksid maainimes-tel hambad käest lastud.

“Kindlasti on neid, kes hoolitse-vad hammaste tervise eest, ja on neidki, kes seda ei tee. Linnaski tu-leb ette hambutuid suid. Kõik ole-neb kodust ja perest, inimeste eelis-tustest ja oskusest oma eelarvet pla-neerida,” rääkis Annast.

Nõuded hambaravikabinettide-le ja põhiline tööks vajalik tehnili-ne inventar on ühesugused nii maal kui linnas. Keerulisemate tööde või kirurgiliste protseduuride puhul on

võimalik patsient suunata spetsialis-ti juurde.

Anu Annast lükkab ümber lin-nalegendi, nagu laseksid maal osad inimesed valutava hamba tuimes-tuseta välja tõmmata, säästes süsti pealt neli eurot.

“Minu 22 tööaasta jooksul pole keegi lasknud hammast tuimestuse-ta välja tõmmata ja keegi pole abi-ta jäänud. Sageli toimuvad ka tava-protseduurid patsientide soovil tui-mestusega, vältimaks ebamugavust ja valu,” tõdes Annast.

Maapiirkonnas on eeliseks asja-olu, et suhe arsti ja patsiendi vahel on isiklikum, üksteist tuntakse ja

suheldakse ka väljaspool kabinetti. Seetõttu on hammaste profülaktili-ne läbivaatus väga sageli harjumus-pärane protseduur.

Laste hammaste olukorrast rää-kides möönis tohter, et kõik sõl-tub kodustest hügieeniharjumus-test ning koostööst kooli ja sotsiaal-pedagoogidega. “Laste puhul ei saa rääkida pere majanduslikust olukor-rast, kuna tasustamine on haigekas-sa poolt. Õigeaegne hambaarsti kü-lastamine ja harjumuse kujundami-ne saab alguse ennekõike kodusest suhtumisest.”

VAMBOLA PAAVO

kui terved on maainimese hambad?

Algus lk 156

Kas uute nn valgusplommide puhul tohib kohe süüa, ei pea kaks tundi vahet pidama, nagu varem kästi?

Sõltub konkreetsest olukorrast, kuid ma siiski soovitan oma pat-sientidele pidada pärast arstilkäi-ku vähemalt tunnine vahe. See aeg on vajalik, et suus keskkond taas-tuks, hammas kohaneks uue olu-korraga. Eriti kui on tehtud tuimes-tus, peaks laskma organismil natu-ke rahuneda.

Sööma peaks aga kindlasti enne hambaarsti külastust. Selleks on kaks põhjust. Tühja kõhuga on vere suhkrusisaldus madal ja patsient võib mõne protseduuri peale toolil kergesti ära minestada. Kindlasti tu-leks enne süüa juhul, kui on oodata tuimestust.

Teisalt on tühja kõhuga süljevoo-lus suurem ning see võib protseduu-re segada.

Väljendusin ennist valesti – harili-kult ei kardeta hambaarsti ennast, vaid puurimist... Kas ilma puurita ei saa?

Ka Eestis on tehtud katsetusi la-seriga. Kuid paraku võtab laserprot-seduur väga palju aega ning läheb väga kalliks maksma.

Kas vanad nn hõbeplommid tuleks eemaldada? Arvatakse, et seal si-salduv elavhõbe eritub pidevalt ioonidena organismi.

Kui plomm ja hammas on terved, ei lagune kusagilt ehk siis plommi kõrvale pole tekkinud auku, on see plomm täiesti kahjutu. Elavhõbe on plommis keemilises ühendis ega eri-ta mingeid osakesti. Alles siis, kui

arst hakkab seda plommi välja puu-rima, võib sealt erituda puurimis-tolmu, mille eest arst end maskiga kaitsma peaks.

Nn hõbeplommid peavad tõe-poolest kaua vastu ja ka tänapäeval võib nende kasutamine mõningatel juhtudel olla asendamatult vajalik.

Samuti kasutatakse hambara-vis kulda, kuid meie kultuuriruu-mis, kus kuldhammas ei ole staatu-se sümbol, kaetakse see keraamili-se krooniga.

Kui kaua nn valgusplommid kes-tavad?

Valgusplommide puhul on täh-tis teha järelhooldus. Ehk siis ham-baarsti juures tuleb käia vähemalt kord aastas ja arst vaatab ka nende plommide seisukorra üle. Vahel tu-leb näiteks hammast poleerida. Kor-rapärase hoolduse korral ja hea suu-hügieeniga inimesel võib niisugune plomm kesta kümme aastat.

Kord aastas peaks käima hamba-arsti juures ka siis, kui mingit kae-bust pole. Sest inimene ise sageli al-gusstaadiumis hambaauku ei taju. Kui patsient pole 2–3 aastat arstil käinud ja ütleb, et tal on suhu tek-kinud kaks hambaauku, siis korru-tan selle arvu kohe mõttes kahega. Kui inimene regulaarselt oma ham-baid ei kontrolli ega ravi, läheb hi-lisem ravi mitmeid kordi kallimaks.

Kuhu suunas hambaravi areneb?Kindlasti areneb edasi implan-

toloogia, mis on ka nüüdseks juba küllaltki täiuslikuks arenenud. Kuid pole sugugi kindel, et implantaat on tulevikus parim valik, pigem koh-tab Euroopa konverentsidel käies neid uuringuid, mis on suunatud

oma hamba alleshoidmisele – seda peetaks parimaks ja õigeimaks va-likuks.

Viimase 3–4 aastaga on ka ham-baravisse tulnud sõna “nanotehno-loogia”, mille käigus hamba täite-materjalid muutuvad aina täiusli-kumaks.

Unistuste ja uurimuste tipuks võib aga nimetada teadustöid ham-maste kloonimise võimaluste aren-damiseks – loodetakse aktiveerida olemasolevaid rakke, et organism ise kasvataks uue oma hamba.

Juba aastaid püütakse leida (leiutada) hambaaukude tekitajate vastast vaktsiini.

Kuidas veenda väikesepalgalisi Eesti inimesi regulaarselt hamba-arsti külastama?

Hambaaugud ehk kaaries on klassifitseeritav nakkushaigus-te hulka, mis levib peres hügieeni-nõuete eiramise tõttu. Seetõttu on vaja jõuda hambaravis ennetami-seni. Just lapsevanemate käitumine mõjutab lapse suuhügieeni. Laps ise ei saa ju oma toidulauale valida ter-vislikke toite, ei taipa kasutada vaid oma lusikat jne. Seda kõike peab lapsevanem õpetama ja jälgima.

Meie oma kliinikus oleme alusta-nud sellest, et teeme juba rasedatele naistenõuandla hambaravikabinetis hügieenialast selgitustööd. Samuti soovime sisse tuua võimalused kaa-rieseriski taseme testimiseks.

Paraku on kõik konsultatsioonid, uuringud ja ravi tasulised, ning kui haigekassa süsteemile midagi ette heita, siis eelkõige rahalise toe puu-dumist hambaravi patsientidele.

KAJA PRÜGI

SHuTTerSToCk

Hoia tervist

Firma jätkab Gustav Saksa 1907. aastal asutatud esimese proteesi-ortopeedilise töökoja traditsioone Eestis.

Meie kogenud ortopeedid annavad Teile kvalifitseeritud konsultatsiooni.

Valmistame Teile individuaalse abivahendi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid ja kaasaegseid materjale.

VASTUVÕTU KOHT KELL märTS APr mAI JUUNI JUULI AUG SEPT OKT NOV DETSTartu, Filosoofi 1 E, T, N, R 9–16

Tartu, Filosoofi 1 K 9–18

Tallinn, Lasnamäe N 14–16 21 18 16 20 15 19 17 21 12

Tallinn, Merimetsa K, N 14–18

Pärnu, Suur-Sepa 14 T 12–15 26 23 28 25 24 22 26 17

Viljandi N 10–13 28 25 23 27 22 26 24 28 19

Narva T 10–12 5/19 9/23 7/21 11/25 13/27 3/17 1/15/29 5/19 3/17

Narva T 16–18 12/26 2/16/30 14/28 4/18 6 10/24 8/22 12/26 10

Jõhvi T 10–12 5/19 9/23 7/21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Kohtla-Järve T 13–15 5/19 9/23 7/21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Rakvere N 10–12 21 18 16 20 15 19 17 21 12

Tapa N 13–15 21 18 16 20 15 19 17 21 12

Jõgeva N 10–12 7 11 9 13 8 5 3 7 5

Põltsamaa N 13–15 7 11 9 13 8 5 3 7 5

Valga R 10–12 22 26 31 28 30 27 25 22 20

Võru, Uus Koda N 10–12

Võru, Uus Koda T 10–12 12 16 14 18 6 10 8 12 10

Põlva T 14–16 12 16 14 18 6 10 8 12 10

V A S T U V Õ T U D 2 0 1 3 . a a s t a l

Soodustuse saamiseks esitada pere- või eriarsti saatekiri, haigekassa kaart, isiklik abivahendi kaart, isikut tõendav dokument, pensioni- või invaliidsustunnistus.

•esmasedamputatsiooni- järgsedproteesid•posttraumaatilisedortoosid•üla-jaalajäsemeproteesid•üla-jaalajäsemeortoosid•tugiaparaadid (kogujalaortoosid)•tugikorsetid•korsetid•bandaažid•erinevadortoosid•abduktsioonitootedlastele•tallatoed•ortopeedilisedjalatsid

P A K U M E :

LISAInfo: Tartu, Filosoofi 1, tel 742 0169, faks 742 0288; [email protected] KonSULTATSIoon TASUTA: tel 742 0169 • www.ortopeediakeskus.ee

TALLInn: Lasnamäe Medicum AS, Punane 61, kab 361. Merimetsa Tervisekeskus, Paldiski mnt 68a, kab 251, 238. PäRnU: Polikliinik Ravi 2, kab 133. Pärnu Perearstid, Suur-Sepa 14, kab 318. VILjAndI: Tervisekeskus, Turu 10, kab 223. nARVA: Narva Haigla, Haigla 1, kab 1. jõhVI: Hooldus haigla, Jaama 34, kab 3 (silmaarsti kab). KohTLA-jäRVE: Ida-Viru Keskhaigla, Ravi 10d, kab D4044. RAKVERE: Polikliinik, Tuleviku 1, kab 11. TAPA: Tapa Haigla, Valgejõe 14, kirurgi kabinet. jõgEVA: Jõgeva Haigla, Piiri 2, kab 7. PõLTSAMAA: Tervise AS, Lossi 49, närvikabinet. VALgA: Valga Haigla, Peetri 2, kab D16. VõRU: Võru Haigla Meegomäe küla. OÜ Uus Koda Jüri 19a, kab 118, 204. PõLVA: Põlva Haigla, Uus 2, tervisetuba.

PU

HK

US

Hoia tervist

Vali õiged intiimpiirkonna hooldustooted!

Tooted saadaval apteekide käsimüügis retseptivabalt!

VAGISAN® INTIIMPESUVAHEND Puhastab hellalt kogu intiimpiirkonna.• Tasakaalustab naha happelist kaitsekihti,

et ennetada põletike teket.• Sisaldab töödeldud naturaalset vadakut,

piimhapet ja kummeliekstrakti.• Sobib igapäevaseks kasutamiseks igas

vanuses naistele.• Sobib ka raseduse ajal.

VAGISAN® PIIMHAPE (vaginaalsuposiidid)Tupe halvalõhnaliste vooluste ja limas kes-tade ärrituse korral ning tupe loomuliku pH-tasakaalu hoidmiseks ja taastamiseks.• Kiire toimega.• Lubatud ka raseduse ja imetamise ajal.

VAGISAN® NIISUTAV KREEM Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral (sümptomid nt. kuivustunne, kipi-tus, sügelemine, valulik vahekord) • Hormoonivaba. Sisaldab piimhapet.• Sobib naistele kes on üleminekuaastates,

läbinud günekoloogilise operatsiooni või kasvajavastase ravi, on rasedad või imetavad.

• Võib kasutada libestusainena ja koos latekskondoomidega.

• Pakend sisaldab aplikaatorit.

VAGISAN® KOMBI (8 Cremolum suposiiti ja 10g Vagisan niisutavat kreemi)Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral.• Suposiidid ja kreem niisutavad tõhusalt

siseselt kui väliselt.• Piimhape aitab säilitada tupe loomulikku

pH-tasakaalu.• Hormoonivaba. Kiire toimega. Mugav ja

käepärane.















käepärane.















käepärane.

www.intiimhooldus.ee

Documents

TARGU TALITA: HOIA TERVIST (märts 2013)