Maalehe nõuandelisa Nr 12 24. märts 2011

TOIT TERVISEKS:RicottaLk 179–180

ELU KOOS HAIGUSEGA:DiabeetLk 182–183

KAUNILT KEVADESSE:Mõjusaid harjutusiLk 188–190

178 Hoia TervistreklaamTekST

Tegelikult ei tee külm meie immuun­süsteemile liiga, välja arvatud juhul, kui on nii külm, et keha kaitsevõime on hävitatud. Külmetushaigus hakkab külge vaid juhul, kui komistada viiruse otsa. Talvel saavad kül­metushaigused hoo sisse peamiselt selle­pärast, et inimesed on suletud kinnistesse ruumidesse. Soojalt riietumine haigestu­misest ei päästa, ent teeb tuju paremaks.

Statistika kohaselt haigestub iga inime­ne aastas 1–2 korda Sarsi (ägedasse respira­toorsesse sündroomi). Sarsi sümptomiteks on kõrge palavik, haiglane olek, külmavä­rinad, pea­ ja lihasvalu, pearinglus, lihas­jäikus, kuiv köha, kurguvalu, nohu. Pei­teperiood kestab 2–7 päeva, sagedamini 3–5 päeva. Nakkuse ülekanne toimub tõe­näoliselt hingamisteedest erituvate vede­likupiiskade sissehingamisel lähikontakti korral nakatunuga.

Mida toob kaasa haigestumine? Eelkõi­ge kahjustab tervist, kuid tänapäeva maa­ilmas röövib meilt ka raha ning paneb ras­kesse olukorda meie lähedased.

Kas seda kõike on võimalik vältida ja üldse mitte haigestuda? Kindlasti oleks pa­rem haigestumist ennetada kui juba välja­kujunenud haigustunnuseid ravida. See on vaieldamatult ka odavaim viis oma tervise eest hoolitseda. Paraku on saabunud talv ja sellega koos ka gripiepideemia.

Mida peaks tegema, kui tuntakse esi­mesi külmetuse sümptomeid? Arstid soo­vitavad juua rohkesti vedelikku: kuuma teed sidruni ja meega, taimeteed, morssi jne. Külmetamisega kaasneb sageli nohu ja köha. Ülemistesse hingamisteedesse ko­guneb palju lima ja see oleks vaja kiiresti välja köhida: lima sisaldab mikroobe, mis võivad kergesti viia kopsupõletikuni. Selli­sel juhul soovitavad arstid kasutada N­atse­tüültsüsteiini sisaldavaid preparaate, mis on rögalahtistava ja antimikroobse toime­ga. Preparaadi toimel on röga lihtsam välja köhida ning seetõttu ka kergem hingata.

Oled jälle külmetanud?

Tunduvalt vähenevad külmetushaigusest tekkivad tüsistused ja kopsupõletik on sa­muti ennetatav.

Atsetüültsüsteiini sisaldavaid ravimeid on palju, kuid nende kasutusviisid erinevad. Kes meist ei oleks huvitatud sellest, et ravi­mi tarvitamine oleks mugav. Mugavuse ta­gab ühe tableti kasutamine kolmel moel: tavatabletina veega, lahustatuna kuumas vees või tees ning isegi imemistabletina. Kui võtta rohtu lahustatuna, eriti külmetus­haiguse korral, suurendame organismi ve­delikukogust ja seda vajab haige hädasti.

N­atsetüültsüsteiini võib tarvitada nii väikelaps, täiskasvanu kui ka eakas inime­ne. Preparaat on saadaval apteekides käsi­müügiravimina. Kui ravi pole andnud viie päeva jooksul oodatud tulemust, pöördu­ge arsti poole.

Ravimiloa hoidja: Spirig Baltikum, Maironio 13­7, Kaunas, Leedu

TOimeaine: üks tablett Mucofluid 200 sisaldab 200 mg N­atsetüülsüsteiini

annusTamine: täiskasvanud 1–3 tabletti päevas, rinnalapsed ja vanemad veerand kuni pool tabletti 2–3 korda päevas

Pakendis on 30 tabletti.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Narva mnt 11e, 10151 TallinnToimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene LeivakVäl jaand ja AS Maaleht / Trükk AS KroonpressLehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011Ilmub koos Maalehega

Hoia Tervist 179

Kevadesse, märgates

Enne kui jõuate lehitsedes-lugedes diabeediloo juurde, tahan ise küsida-vastata:

miks on vaja ikka ja jälle rääkida kroonilistest ja rasketest haigus-test? Aga selleks, et mõistaks ise terve olla ja kaasinimeste juures haigust ära tunda. Liiga palju on neid juhtumeid, kus haige inime-ne jäetakse abita, uskudes, et too on purjus. Oleme unustanud ilu-sa ütlemise, et parem on ise petta saada kui kahtlustada süütut.

Teisalt on haigusi uurides oht endale mõni külge mõelda. Mä-letan, et ülikooli ühikatoas hai-gustest pakatavat õpikut kapsaks tuupides leidsime muu hulgas, et meil on absoluutselt kõik hai-gused, välja arvatud need, mille üheks tunnuseks oli äge kõhnu-mine. Niisugune kummaline ene-sehinnang siis toonastel kärbes-kaalus tudengineidudel.

Suveks saledaks saamine – see on kõiksugu (valimis)loosungite kõrval läbi kevadete võimsaim üleskutse ja eri põlvkondade naisi ühendav eesmärk. Eestis, kus ran-nasuve kestuseks on napid loe-tud päevad, meenutab see sprin-ti, kus kõik dopinguvahendid on lubatud: pillid, pulbrid, plaastrid, teed, kodutrenni imevidinad...

Usun, et arstid soovitaksid lõ-putute sprintide asemel pigem elukestvat pikamaajooksu – nii normaalse kehakaalu kui ter-ve olemise nimel. Kusjuures mit-te niivõrd haigustega võidu, vaid

neist pikalt ees. Ja ärge unustage

sellel teekon-nal juua pal-

ju puhast vett ja kase-

mahla!

KAJA PRÜGI

neist pikalt ees. Ja ärge unustage

sellel teekon-nal juua pal-

mahla!

Nimetusega ricotta tähistatakse juustu tootmise kõrvalproduktist piimavadakust toodetud valgurikast toiduainet.

Ricotta võib olla nii kohupiim kui ka toorjuust, millele on omane kõrgen-datud toiteväärtus vadaku- ehk see-rumivalkude (albumiinide) sisalduse tõttu. Toote valgusisaldusest moodus-tavad seerumivalgud kuni 90%.

Seerumivalkude omastatavus or-ganismi poolt on tavalise piimavalgu ehk kaseiini omastatavusest tunduvalt suurem. Seetõttu on ricotta suurepä-rane valguallikas füüsiliselt aktiivsete-le inimestele.

Ricotta on ka väga kaltsiumirikas – 100 g toodet katab 20–25% täiskasva-nud inimese päevasest kaltsiumivaja-dusest. Kaltsiumi omastamisele aitab kaasa ricotta tasakaalustatud piima-rasva sisaldus. Nimelt on piimarasv inimese organismile asendamatu abi-vahend kaltsiumi omastamiseks.

Ricotta-kohupiima ja -juustu kee-miline koostis varieerub suures ula-tuses olenevalt sellest, kas vadakule on lisatud enne vadaku kuumutamist piima ja milline on konkreetne val-mistamise tehnoloogia. Kindlasti pole ricotta’le lisatud konservante.

Ricotta on madalama happesusega kui tavaline kohupiim, seepärast sobib see inimestele, kes ei talu kohupiima suhteliselt kõrget happelisust.

Ricotta on väga populaarne Vahe-mere maades, eriti Itaalias, kus seda süüakse võileivakattena, magustoi-duna, aga kasutatakse ka pastatoode-te maitsestamiseks. Kuid koos tervis-liku toitumise väärtustamisega on va-dakutoodete tarbimine kasvanud ka Euroopas ja USAs.

Maitselt on ricotta mahe, õrnalt tuntava karamellise maitsega. See-pärast kasutatakse ricotta’t nii soolas-te kui magusate roogade ja küpsetiste valmistamiseks.

TT

Kristel Vokki retsepte ricotta’ga Loe ka tema blogi: crystels.blogspot.com

Ricotta-pannkoogid ehk sõrnikudVaja läheb (u 10 sõrniku jaoks) 200 g ricotta-kohupiima 2 muna 0,5 dl suhkrut 0,5 dl jahu 0,5 tl vanillsuhkrut või vanillipulbrit praadimiseks õli

Sega kõik komponendid kokku. Prae sõrnikud keskmisest madalamal kuu-musel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri moosi või hapukoorega.

Järg lk 180

RICOTTA – väärtuslik toiduaine

KRISTEL VOKK

Hoia Tervist

Ricotta-pannkoogid

ehk sõrnikud.

Algus lk 179

Kanapasta ricotta ja spinatiga

Vaja lähebn 300 g kanafileedn 200 g ricotta-kohupiiman 200 g külmutatud spinatitn 50 g Parmesani juustun 2 küüslauguküüntn soola n pipart

1. Kalla pasta keevasse soolaga mait-sestatud vette. Kui pasta on enam-vä-hem (1–2 minutit enne valmimisaega) keenud, kalla keeduvesi peaaegu ära ning lisa pastale külmutatud spinat ning keeda, kuni pasta on al dente (mitte päris pehme).2. Samal ajal kui pasta keeb, prae kana-filee ribad pruunikaks. Maitsesta soola ja pipraga. Kui kana on läbi küpsenud, lisa ricotta ning purustatud küüslauk. 3. Kui pasta on keenud, sega see kana-ricotta-kastmega. Sega pasta sisse riivitud Parmesan.

KRISTEL VOKK

180 Hoia Tervist

Kirssidega ricotta-kook kamapõhjal

Koogipõhin 100 g võidn 1 dl kamajahun 1 dl nisujahun 0,5 dl suhkrutn 1 munakollane

Vahelen 300 g kivideta kirssen 1 sl fariinsuhkrut

Täidisn 500 g ricotta-kohupiima pastatn 3 munavalgetn 2 munakollastn 1 dl suhkrutn 2 tl vanillsuhkrutn 1 sl sidrunimahla

1. Näpi toasoe või suhkruga pudiks. Lisa nisujahu ning kamajahu. Kui mass on ühtlane, lisa munakollane. Tee tainast

pall ning aseta 30 minutiks külmkappi tahenema. Poole tunni pärast rulli tai-nas kahe kile vahel natuke suuremaks kui 24cm koogivorm ning vooderda vormi põhi ja pisut ääred tainaga. Küp-seta 200° ahjus 10–15 minutit. 2. Sega fariinsuhkur sulanud kirssidega ning laota eelküpsetatud koogipõhjale.

3. Sega kohupiimapasta, munakollased, pool suhkrukogusest, sidrunimahl ja va-nillsuhkur. Munavalged vahusta ülejää-nud suhkruga, kuni tekivad kerged tipud (mitte väga tugevaks vahuks). Sega vaht ettevaatlikult ülejäänud seguga. Küpseta 170° juures 40 minutit. Enne söömist lase koogil täielikult jahtuda.

Kanapasta ricotta ja spinatiga.

Kirssidega ricotta-kook kamapõhjal.

Hoia Tervist 181

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele (koolilaste gruppidele soodustused).

Rüütli 14, 10130 Tallinn. Tel 644 4744, 641 8350, 641 8285e-post info@mainedd.ee, www.mainedd.ee

MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 07.–18.12.2011 H: 2874,74 € / 44 980 kr

PEKING-TIIBET-NEPAL 04.–14.06; 19.09.–03.10.2011 H: 3067,12 € / 47 990 kr

AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 12.–26.11.2011 H: 3833,42 € / 59 980 kr

USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES, NEW YORK 10.–24.09.2011 H: 2810,83 € / 43 980 kr

SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 16.–30.10.2011 H: 2555,18 € / 39 980 kr

HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID 08.–22.05.2011 H: 2555,18 € / 39 980 kr

KAMBODŽA-VIETNAM 12.–25.11.2011 H: 2555,18 € / 39 980 kr

SUUR INDOHIINA RINGREIS – VIETNAM – LAOS – KAMBODŽA 05.–19.12.2011 H: 2939,29 € / 45 990 kr

USA IDARANNIK: WASHINGTON, PHILADELPHIA, NEW YORK, NIAGARA 12.–20.08.2011 H: 1661,06 € / 25 990 kr

KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 27.11.–10.12.2011 H: 2875,49 € / 44 990 kr

AASTAVAHETUS FLORIDAS – ORLANDO – MIAMI – KEY WEST 28.12.2011–07.01.2012 H: 2555,18 € / 39 980 kr

ALASKA-VANCOUVER 09.–22.07.2011 H: 3194,94 € / 49 990 kr

ARGENTIINA-BRASIILIA 29.10.–11.11.2011 H: 3578,41 € / 55 990 kr

EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA 09.–22.10.2011 H: 3577,77 € / 55 980 kr

SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 22.10.–04.11.2011 H: 2745 € / 42 950 kr

KULTUURIREIS, KULDSETE TEMPLITE BIRMA JA RANNAPUHKUS 19.–29.11.2012 H: 2363,45 € / 36 980 kr

HAWAII SAARED 15.–23.03.2011 H: 2619,73 € / 40 990 kr

INDIA KULDNE KOLMNURK 20.–28.11.2011 H: 1974,23 € / 30 890 kr

UUS! PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 04.–14.06; 06.–16.10.2011 H: 2555,83 € / 39 990 kr

UUS! LIIBANON-SÜÜRIA-JORDAANIA-IISRAEL 09.–22.10.2011 H: 2491,91 € / 38 990 kr

UUS! IISRAEL-JORDAANIA 08.–16.10.2011 H: 1185,56 € / 18 550 kr

KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 27.–28.07; 17.–18.09.2011 H: 101,61 € / 1590 kr

MUHUMAA-SAAREMAA 07.–08.05; 02.–03.07.2011 H: 82,44 € / 1290 kr

HIIUMAA 18.–19.06; 27.–28.08.2011 H: 86,28 € / 1350 kr

HISPAANIA-ANDORRA-GIBRALTAR-PORTUGAL 03.–14.09.2011 H: 893,48 € / 13 980 kr

INGLISMAA – ŠOTIMAA – EDINBURGHI FESTIVAL 06.–17.08.2011 H: 829,57 € / 12 980 kr

KESK-NORRA MÄGEDE LUMMUS JA FJORDIDE ILU 10.–17.07.2011 H: 446,74 € / 6990 kr

UUS! KREEKA-MAKEDOONIA-ALBAANIA 20.–29.09.2011 H: 894,12 € / 13 990 kr

LONDON: WINDSORI (HENRY VIII ) LOSS 08.–11.04; 13.–16.05.2011 H: 382,83 € / 5990 kr

LONDON, INGLISMAA KUNINGLIKUD LOSSID, PARGID JA AIAD 10.–13.06.2011 H: 510,55 € / 7990 kr

SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 01.–03.07; 12.–14.08.2011 H: 210,26 € / 3290 kr

POOLA-VARSSAVI-KRAKOW-ZAKOPANE 10.–16.07; 04.–10.09.2011 H: 306,13 € / 4790 kr

PÕHJA-POOLA – ENDINE IDA-PREISIMAA 26.–31.08.2011 H: 299,74 € / 4690 kr

LILLEPIDU HOLLANDIS 15.–18.04.2011 H: 382,83 € / 5990 kr

KAUGREISID:

LÄHIREISID:

182 Hoia Tervist

Rahvakeeli suhkruhaigus ehk diabeet pole tänapäeval surmahaigus, aga elada selle haigusega peab oskama.

Diabeet tundub olevat hai-gus, millest asjasse pühen-dumatud õieti midagi ei tea. Sellest johtuvalt levi-vad ka kummalised müü-did. “Ma pole eluaeg ma-gusat armastanud, aga nüüd olen hakanud kommi tahtma – äkki mul on suhk-ruhaigus?” Isegi niisuguse küsimusega on pe-rearsti poole pöördutud. Sestap palusin Lää-ne-Tallinna Keskhaigla endokrinoloogil Pille Pärnakivil mõned lihtsad diabeeti puuduta-vad tõed meile selgeks teha.

On mitut tüüpi diabeeti“Diabeet on maailmas kõige sagedamini esi-nev ainevahetushaigus, mille väljundiks on veresuhkru tõus,” defineerib dr Pille Pärna-kivi haiguse olemuse.

“Laias laastus eristatakse I ja II tüübi dia-beeti. Esimesse haigestuvad tavaliselt lapsed ja noored. Sel juhul on haiguse põhjus selles, et kõhunääre ei suuda toota insuliini nii pal-ju kui tarvis. Insuliini puuduse tagajärjel ve-resuhkru sisaldus suureneb. Mugavamalt öel-des: veresuhkur on kõrge.”

I tüübi diabeeti haigestub väike osa dia-beetikutest – umbes 10%.

Et II tüübi diabeeti haigestumine suureneb ebatervete eluviiside tõttu, nimetavad arstid seda isekeskis selle sajandi katkuks. “Selles-se haigestusid varem pigem keskealised ja va-nemad inimesed, kuid viimastel aastatel teise tüübi diabeet üha nooreneb. Haiguse avaldu-mist soosib linlik eluviis: eeskätt vähene füü-siline koormus ja rafineeritud toidu söömine ning sellest tulenev suur kehakaal.”

Doktor möönab, et selle diabeedi tüübi pu-hul mängib olulist rolli pärilikkus. Kuid ini-mene saab haiguse ärahoidmiseks ise pal-ju ära teha. Kui suguvõsas on diabeeti esine-nud, tuleks väga varakult ja regulaarselt oma tervist diabeediriski suhtes kontrollida. Sa-mas peaks elustiili aktiivsena hoidma ja va-jadusel seda korrigeerima. Kindlasti ei tohi, käed rüpes, oodata, millal haigus endast mär-ku annab. Mida füüsiliselt aktiivsem on ini-mene, seda parem.

Oma veresuhkrut võiksid lasta mõõta ka ülekaalulised, kõrge kolesterooli ja vererõ-huga, maksa- ja sapipõiehaigusega inimesed ning naised, kes on sünnitanud suure sünni-kaaluga (üle 4 kg) lapsi.

“I tüübi diabeedi puhul tuleb paraku saa-tusega leppida,” räägib dr Pärnakivi. “Väga sageli ilmutab haigus ennast esimest korda pärast mingi viirushaiguse põdemist. Äkit-selt ei suuda kõhunääre enam piisaval hulgal insuliini toota.”

Raviskeemist tuleb kinni pidadaParaku on diabeet ravimatu haigus. Sellega tuleb lihtsalt elada, hoides veresuhkrut nii elustiili kui ka ravimitega normi piires.

I tüübi diabeedi puhul seisneb ravi insulii-ni regulaarses süstimises. “Kasutatakse ka in-suliinipumpasid, aga põhimõte – igapäevane insuliini manustamine – jääb ikka samaks.”

II tüübi diabeedi puhul õpetavad nii ravi-arst kui eriti diabeediõed, kuidas veresuhk-rut kontrolli all hoida. “Nagu öeldud, on täh-tis dieet ja füüsiline koormus,” räägib dr Pär-nakivi. “Ravi alustatakse sageli tablettidega. Mõnele patsiendile kirjutatakse ühed, teise-le kaks või enam sorti tablette. Kui on näha, et organismi vastus tablettidele on ebapiisav, minnakse üle insuliinravile.”

Doktor möönab, et insuliinravi määrami-ne II tüübi diabeedi puhul ei tähenda seda, et haigus oleks ägenenud või et arst tahab pat-sienti karistada. See on lihtsalt sellele inime-sele sobiv ja vajalik ravivõimalus. On inime-si, kes võtavad 20 aastat järjest tablette ja ter-vis on täiesti stabiilne – veresuhkur hoitakse kontrolli all. Kuid on inimesi, kes vajavad in-suliini vaata et haiguse diagnoosimise het-kest. Iga patsiendi ravi on nagu rätsepatöö, igale tema organismi vajaduse järgi.

Kogu keha haigusKa tüsistused ei kimbuta kõiki suhkruhaigeid. “Diabeet on kogu organismi haigus. Diabeeti-kuid kimbutavad sagedamini silmapõhjakah-justused, nägemine võib halveneda. Ka esi-neb neil sagedamini insulti ja infarkti. Sageli võib tekkida neerupuudulikkus, jalgades võib tekkida gangreen. Samuti ei tohi unustada, et diabeet võib tekitada meestel potentsihäireid. Harilikult selle seose peale ei tulda.”

Tohtri sõnul näitavad uuringud, et mida paremas korras on veresuhkur, vererõhk ja kolesterooli tase, seda väiksem tõenäosus on tüsistuste tekkeks. “Diabeedi ravi pole ainu-üksi veresuhkru ohjeldamine, vajalik on kont-rolli all hoida ka vereõhk ja vererasvad.”

See, et stress haigustele oma tõuke annab, peaks olema juba üldtuntud tõde. Kuna seda aga nii sageli korratakse, kipub see väide ehk juba devalveeruma. Ometi rõhutab dr Pärna-kivi, et stressi foonil veresuhkur päris kindlas-ti tõuseb. “Paar aastakümmet tagasi, kui pol-nud enesekontrollivahendeid – glükomeet-

DIABEET nõuab distsipliini

Pille Pärnakivi.

II tüübi diabeedi ravis on tähtsal kohal dieet ja füüsiline koormus.

sxc.hu

Hoia Tervist 183UUE PÕLVKONNA

GLÜKOMEETERON CALL PLUS

MADE IN USA

Odavaimad

testribad

Eestis

Odavaimad Odavaimad

Haigekassa

kompenseerimisel!

OSTES 6 KARPI (á 50 tk) TESTRIBASID, SAATE

GLÜKOMEETRI TASUTA KAASA.

OSTES STARDIKOMPLEKTI, SAATE 1 KARBI (á 50 tk)

TESTRIBASID TASUTA KAASA.Stardikomplektis on: glükomeeter,

lansseerimisseade, 15 lansetti, 15 testriba, kott

www.semetron.ee

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604

Esindaja Eestis:

TASAKAALUSTAGE OMA VERESUHKUR

JA OMA ELU!

SAADAVAL MÜÜGIVÕRGUS:

reid –, millega veresuhkru taset mõõta, olid näiteks koolilapsed eksamitest vabastatud. Diabeetikutest õpi­lased, kes ei tahtnud ülikooli minna, seisid kevadiste lõ­pueksamite eel arstiukse taga sabas ja võtsid eksamitest vabastamise tõendeid.”

Peale stressi võib veresuhkrut mõjutada ka mõni tei­ne haigus. “Näiteks kui diabeetik põeb kopsupõletikku, “unustab” organism diabeedi ära ja hakkab tegelema vaid kopsupõletikuga. Kui nüüd veresuhkru tase tõu­seb, tuleb neil, kes võtavad tablette, pöörduda abi saa­miseks perearsti või endokrinoloogi poole. Aga kui dia­beetik kasutab raviks insuliinisüste, emma­kumma dia­beedi tüübi puhul, siis peaks ta ise veresuhkru muutuse korral oskama insuliini doose korrigeerida.”

Doktor kordab veel ja veel, et koolituse osa on dia­beetikute puhul väga suur – ta peab oskama veresuhk­ru muutuse puhul adekvaatselt käituda.

Kõik peaksid diabeedist rohkem teadmaDiabeeti käsitlevates telesaadetes on näha, et suhkru­haigust põdevad lapsed kannavad vahvaid käevõru­sid. Nende järgi oskab kasvataja vahet teha, millised on ühe või teise lapse erivajadused. Ka täiskasvanutel oleks mõistlik midagi taolist kanda.

“Kui veresuhkur langeb, võib inimene kaotada tead­vuse või käituda ebaadekvaatselt. Kõrvalseisjale võib jääda mulje, et ta on purjus. Maailmas on levinud, et kroonilist haigust põdev inimene kannab käevõru, mil­lel on punase ristiga märgistatud kapsel, kus on info hai­guse kohta. Teavet kantakse ka medaljoniga kaelas.”

Doktor usub, selliseid meetmeid oskavad rohkem ka­sutada noored inimesed, kes palju ringi rändavad. Nii­sugused ettevaatusabinõud on vajalikud eeskätt I tüü­bi diabeedi puhul.

Kuhu edasiVanuselised piirid, kus lõpeb I ja kust algab II tüübi diabeeti haigestumise risk, hakkavad tohtri sõnul mõnel juhul ähmastuma. Aga õnneks pole nii, et kuskil maail­manurgas osatakse haigusega paremini toime tulla kui teises. Kõikjal üle maailma kooskõlastatakse kriteeriu­mid, millised peavad olema head veresuhkru, koleste­rooli ja vererõhu näidud.

“Diabeedi ravi eesmärke üritatakse standardiseeri­da. Selle nimel teevad tihedat koostööd suured orga­nisatsioonid – Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon ja Eu­roopa Diabeedi Uurimise Ühendus. Maailmas on kolm põhilist insuliinitootjat ja kogu maailm kasutab enim just nende insuliine. Muidugi võib mõnel arengumaal olla insuliini kättesaadavuse või selle riigipoolse kom­penseerimisega probleeme. Ometi üritatakse pürgida ühele tasemele.”

Lõpetuseks rõhutab dr Pärnakivi, et kuigi diabeeti põeb Eestis praegu teadaolevalt umbes 70 000 inimest ehk 6% elanikkonnast, on meil head teadmised ja ravi­mid selle haiguse kontrolli all hoidmiseks. Seega on ole­mas kõik võimalused pikaks ja täisväärtuslikuks eluks.

KAJA PRÜGI

DIABEET nõuab distsipliini

184 Hoia Tervist

Seljavalu on tundnud enamik meist – arvatakse, et vähemalt korra elus on seda kogenud ligi 80–90% inimestest. Suuremal osal kipub seljavalu korduma ning umbes küm-nendikul muutub see koguni krooniliseks. Kõige enam esi-neb seljavaludest just alaseljavalu.

Kindlat ja ühest põhjust, miks seljavalu tekib, sageli ei teata. Väga tihti on probleemiks vale rüht, millest võivad ku-

juneda püsivad selgroo muutused, sealhulgas skolioos (lü-lisamba kõverdumine külgsuunas). Aga põhjuseks võib

olla ka vale tööasend, lihaspinged, raske füüsiline töö, lihaste venitused ning liigesvaevused.

Harvemaks probleemiks on selgroo lülidevaheli-se ketta ehk diski väljasopistumine, mis võib suruda närvijuurele ja tekitada tugevat valu, sageli kiirgu-misega jalga. Arvesse tulevad veel selgroo kanali ahenemine, osteoporoos ja sellest tingitud selgroo lülide kompressioonmurrud, naistel günekoloogili-

sed põletikud, uroinfektsioonid, meestel eesnäärme-probleemid. Nimekirja saaks pikendada veelgi.Õnneks on enamikul põhjused siiski lihtsamad ning

prognoos paranemisele väga hea. Seljavalu kaebuse tekkel on soovitatav konsulteerida perearstiga, kes otsustab edasis-te uuringute ja ravi taktika, samuti eriarsti konsultatsioonile suunamise vajalikkuse.

Olenevalt sümptomite iseloomust ja kestvusest määrab arst uuringud, sh vajadusel ka selja röntgenipildi. Enamikul juhtudel, kui raskete haiguste ohumärke ei ole, pole röntge-nipilt näidustatud. Röntgen näitab luulise karkassi iseärasu-si ning sageli valu põhjus sellel uuringul ei selgugi.

Tavaliselt paraneb äge seljavalu valuvaigistite ja õige liiku-misravi toimel paari nädala kuni kuuga, mõnikord võib pa-ranemine ka veidi kauem aega võtta. Peamine ravi eesmärk on valu leevendamine, et patsient saaks võimalikult ruttu pöörduda tagasi oma igapäevategevuste ja töö juurde.

Valuravi ja lõõgastavad harjutused Seljavalu ägedas faasis on valu- ja põletikuvastaste ravimi-te võtmine reeglina vajalik. Alustama peaks lihtsamatega: sobivad nii käsimüügis olevad suukaudsed tabletid paratse-tamool (1000 mg kolm korda päevas) kui ibuprofeen (400 mg kolm korda päevas) ning ravi võiks olla järjepidev, nä-dal-paar.

Kui nendest ravimitest pole abi, on vaja arstiga nõu pi-dada. Ühtlasi võiksid enne ibuprofeeni tarvitamist ars-tiga konsulteerida maoprobleemidega patsiendid, kuna see ravim võib maovaevusi süvendada. Geeli- ja kreemi-tüüpi valuvaigistitest üksi jääb nii mõnelgi juhul väheks, kuigi on ka neid, kellele selline variant sobivaks on osu-tunud. Massaaž ning venitusravi võivad alguses vaevusi ägestada. Viimased sobivad siiski hästi seljavalu krooni-liseks muutumise korral.

Voodirežiim pole pikaajaliselt hea. Voodis lamamine sobib vaid esmaabivõtteks paaril-kolmel päeval, kui valu

on väga äge ja lamamisel leeveneb. Tavaliste igapäevate-gevuste juurde naasmine võiks toimuda nii kiiresti kui või-malik – paradoksaalsel kombel aitab just see tervenemise-le ning valu krooniliseks muutumisest hoidumisele kaasa.

Seljavalu on tundnud enamik meist – arvatakse, et vähemalt korra elus on seda kogenud ligi 80–90% inimestest. Suuremal osal kipub seljavalu korduma ning umbes küm-nendikul muutub see koguni krooniliseks. Kõige enam esi-neb seljavaludest just alaseljavalu.

Kindlat ja ühest põhjust, miks seljavalu tekib, sageli ei teata. Väga tihti on probleemiks vale rüht, millest võivad ku-

juneda püsivad selgroo muutused, sealhulgas skolioos (lü-lisamba kõverdumine külgsuunas). Aga põhjuseks võib

olla ka vale tööasend, lihaspinged, raske füüsiline töö, lihaste venitused ning liigesvaevused.

Harvemaks probleemiks on selgroo lülidevaheli-se ketta ehk diski väljasopistumine, mis võib suruda närvijuurele ja tekitada tugevat valu, sageli kiirgu-misega jalga. Arvesse tulevad veel selgroo kanali ahenemine, osteoporoos ja sellest tingitud selgroo lülide kompressioonmurrud, naistel günekoloogili-

sed põletikud, uroinfektsioonid, meestel eesnäärme-probleemid. Nimekirja saaks pikendada veelgi.Õnneks on enamikul põhjused siiski lihtsamad ning

prognoos paranemisele väga hea. Seljavalu kaebuse tekkel on soovitatav konsulteerida perearstiga, kes otsustab edasis-te uuringute ja ravi taktika, samuti eriarsti konsultatsioonile suunamise vajalikkuse.

Olenevalt sümptomite iseloomust ja kestvusest määrab arst uuringud, sh vajadusel ka selja röntgenipildi. Enamikul juhtudel, kui raskete haiguste ohumärke ei ole, pole röntge-nipilt näidustatud. Röntgen näitab luulise karkassi iseärasu-si ning sageli valu põhjus sellel uuringul ei selgugi.

Tavaliselt paraneb äge seljavalu valuvaigistite ja õige liiku-misravi toimel paari nädala kuni kuuga, mõnikord võib pa-ranemine ka veidi kauem aega võtta. Peamine ravi eesmärk on valu leevendamine, et patsient saaks võimalikult ruttu pöörduda tagasi oma igapäevategevuste ja töö juurde.

Valuravi ja lõõgastavad harjutused Seljavalu ägedas faasis on valu- ja põletikuvastaste ravimi-te võtmine reeglina vajalik. Alustama peaks lihtsamatega: sobivad nii käsimüügis olevad suukaudsed tabletid paratse-tamool (1000 mg kolm korda päevas) kui ibuprofeen (400 mg kolm korda päevas) ning ravi võiks olla järjepidev, nä-dal-paar.

Kui nendest ravimitest pole abi, on vaja arstiga nõu pi-dada. Ühtlasi võiksid enne ibuprofeeni tarvitamist ars-tiga konsulteerida maoprobleemidega patsiendid, kuna see ravim võib maovaevusi süvendada. Geeli- ja kreemi-tüüpi valuvaigistitest üksi jääb nii mõnelgi juhul väheks, kuigi on ka neid, kellele selline variant sobivaks on osu-tunud. Massaaž ning venitusravi võivad alguses vaevusi ägestada. Viimased sobivad siiski hästi seljavalu krooni-liseks muutumise korral.

Voodirežiim pole pikaajaliselt hea. Voodis lamamine sobib vaid esmaabivõtteks paaril-kolmel päeval, kui valu

on väga äge ja lamamisel leeveneb. Tavaliste igapäevate-gevuste juurde naasmine võiks toimuda nii kiiresti kui või-malik – paradoksaalsel kombel aitab just see tervenemise-le ning valu krooniliseks muutumisest hoidumisele kaasa.

SELJAVALU – tüütu ja ootamatu külaline

SXC.HU

Hoia Tervist 185

Voodis võib proovida valu leevendavaid asendeid, samuti lõõgastavaid harjutusi.

Võimlema võiks hakata niipea, kui inimene on selleks suuteline. Koormus ei tohi olla suur ning valu piiri ei mak-sa ületada. Oma iseloomult peaks ägeda seljavalu puhused harjutused olema lõõgastavad, mitte tugevdavad.

Õige kehahoiak ja tõstetehnika Hea füüsiline vorm ja kehaline aktiivsus, sh seljale mõeldud võimlemisharjutused on seljavalu ennetamise tugisambaks. Olulisel kohal on ka õige kehahoiak ja raskuste tõstmine.

Seljale ei mõju hästi pikaaegne istuv asend, näiteks au-tosõit, mistõttu on kutselistel auto- ja bussijuhtidel sage-li seljavaevusi. Vale asend töölaua taga, nt arvutiga tööta-des, toob probleeme ka kontoritöötajatele. Õige oleks um-bes kahe tunni järel teha vahe ning selga sirutada ja venita-da. Laud peab olema sellise kõrgusega, et selg jääks sirgeks ega oleks küürus.

Pikaaegne seismine võib samuti seljale kurnavaks osu-tuda. Seismisel peab jälgima, et selg oleks sirge ja pingeva-ba. Selja väsimisel peaks võtma teise asendi või võimalusel jalutama.

Üks seljavalu põhjustajaid on vale koormuse tõstmine püstiasendisse. Naistel on raskuste tõstmise ülempiiriks um-

bes 15 kg ja meestel 25 kg. Neid raskusi ületades on suur oht selga vigastada. Harjumuspäraselt tõstab enamik inime-si koormusi seljalihaste kaasabil, mis pole aga õige.

Kasutama peaks seljalihastest tugevamaid jalalihaseid ning liigutused peaksid olema sujuvad, mitte järsud. Ras-kus peaks olema kehale võimalikult lähedal ning tuleks üles tõsta jalalihaste jõul, selg aga peaks olema sirge.

Koduste seljale sobivate võimlemisharjutuste kohta küsi-ge nõu perearstilt, vajadusel suunab ta abivajaja ka taastus-ravispetsialisti juurde. Harjutusi on vaja teha iga päev – nii muutuvad tugevamaks kõhu- ja seljalihased ning väheneb tõenäosus seljavalu kordumiseks.

Tervisespordi harrastajatele sobivad hästi ujumine ning jalgrattasõit, mis selga ei koorma, jooksmisel ja hüpetega seotud aladel võib olla oht selga liigselt põrutada.

Ettevaatust jõusaalis kangitõstmisega! Liigne ülepingu-tus või valesti sooritatud jõuharjutused võivad lihastele kasu asemel hoopis kahju tuua.

Krooniliste vaevuste ennetamine või leevendamine algab ikkagi inimese mõttemaailma muutusest – teadmisest, et pa-rim, mida enda heaks teha saab, on pidev võimlemine ning aktiivne eluhoiak.

EVELIN JÕEMÄGIperearst-resident

SELJAVALU – tüütu ja ootamatu külaline

Hoia Tervist186

Tervislikud eluviisid aitavad kevadväsimusest võitu saada. Kuigi märtsipäike ja sulavad lume-vallid on juba mõnda aega ennusta-nud kevade saabumist, pole salali-ke viiruste kuldaeg veel sugugi möö-das. Et haigustele edukalt vastu pan-na, peab inimese enda kaitsevõime ehk immuunsüsteem olema töökor-ras ja tugev.

Kevadväsimus pole haigusParaku kurdavad paljud, et just ke-vade lähenedes kimbutavad väsimus ja jõuetus ning viirused kipuvad see-tõttu liiga tegema. Kas tegu on palju-räägitud kevadväsimusega?

Sellist haigust nagu kevadväsi-mus ei saa diagnoosida küll ühegi tohtri juures. Ometi on rahva seas levival müüdil ka alust.

Kui pika sügise ja veelgi pikema-na tunduva talve jooksul on haigu-sed viiruslikust nohust kuni gripini n-ö jala peal läbi põetud, unetunnid jäänud lühikeseks, toitumine olnud ühekülgne ja vitamiinivaene, kipub jõuetus vägisi ligi hiilima – organis-mi jõuvarud on lihtsalt otsakorral.

Oma osa on kindlasti ka meie geo-graafilisest asukohast tingitud vähe-sel päikesevalgusel, mida lõunamaa-del leidub rikkalikult. Soojale maa-le sõit pole aga kaugeltki kõigile ini-mestele taskukohane tervise turgu-tamise viis.

Kuidas väsimusest jagu saada? Kuigi töölt koju jõudes tahaks ennast diivanile pikali visata, oleks targem teha tunnine jalutuskäik. Kui eluolu võimaldab, siis meeldivas ümbruses

(pargis, metsa vahel). Nädalavahe-tusel minge kindlasti päikese kätte, mis aitab organismil ka D-vitamiini varusid taastada.

Sportimine tuleb samuti kasuks – jää sulades kerge sörkimine, ke-pikõnd ja jalgrattasõit treenivad nii keha kui vaimu.

Liigeseprobleemide puhul sobib hästi ujumine. Kui viimasest treenin-gust on möödas kuid või koguni aas-taid ja vanus läheneb keskeale, on mõistlik siiski alustada jalutuskäi-gust. Hea oleks nõu pidada ka pere-arstiga, kes võib enne spordiga alus-tamist soovitada teile organismi füü-silise seisundi täpsemat hindamist.

Toitu tervislikultTasakaalustatud toit on oluline. Sel-ge see, et majandusraskustes siple-val inimesel pole võimalik osta kal-leid Hispaania viinamarju või mahe-leti toormahlu, kuid alustada saab ka lihtsamast.

Nutikas on panna juba talvel ak-nalauale kastikesse kasvama maitse-rohelist või sibulat. Igati hea on ka kodumaine hapendatud kapsas.

Kui aed ja aiasaadused suvel-sü-gisel käepärast, tasuks juba vara-kult külmutada talveks nii marju kui juurvilju ja teha ise mahla. Nende C-vitamiini sisaldus kipub aja jook-sul küll langema, mis tähendab seda, et päris maikuusse pole nende tarbi-mist mõtet jätta, vaid söömist peaks alustama ikka hilissügisel-talvel.

Saiale võiks eelistada leiba, eriti täisteraleiba, kus on palju B-grupi vi-tamiine. Viimaste poolest on rikkad ka liha ning maks. Kartulikrõpsud, friikartulid, hamburgerid, koogike-

Võidame kevad- väsimuse

Hoia Tervist 187

Kibuvits on üks kõige väärtuslikematest C-vitamiini allikatest.

Aaloe on tuntud niisutavate omaduste poolest ning tugevdab immuunsüsteemi. Ingveriekstrakt soodustab süljeeritust kaitstes sellega suu ja kurgu limaskesta kuivamise eest.

Värskendava sidrunimaitsega.

Magusainega imemistabletid neile, kes ei saa või ei soovi kasutada suhkrut sisaldavaid tablette.

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

sed ja magusad limonaadid ei kuulu tasakaalusta-tud menüüsse ja võiksid jääda pigem erandiks.

Organismi piitsutamine energiajookide ning liig-se kohvi või musta teega teeb aga kasu asemel kah-ju ning tagajärjeks on vastupanuvõime langus hai-gusetekitajatele.

Puhkus ja uni on tähtisPeale toitumise peab tasakaalustatud olema ka töö- ja puhkerežiim. Uneaja arvelt ei tohiks võtta minu-titki! Täiskasvanud inimene vajab üldreeglina 7–8 tundi und päevas. Öine piiratud uneaeg toob päe-vase väsimuse, tukkumise autoroolis ja kodus tele-viisori ees, hiljem on õhtune uinumine problemaa-tiline.

Pinged tööl ja lähedastega kipuvad samuti und häirima – siis on mõistlik aeg hetkeks maha võtta ja mõelda võimalike lahenduste peale, samuti pin-gete leevendamisele. Parim valik siin on mõõdu-kas kehaline tegevus, kas või õhtuse jalutuskäigu näol, aga ka meeldivad rituaalid enne magamami-nekut, mis aitaksid lõõgastuda: rahustav tee, soe dušš, massaaž, meeldivast raamatust peatüki luge-mine, rahustava muusika kuulamine.

Kui oma jõududega hakkama ei saa ning väsi-mus ja viirushaigused juba pikemat aega kimbu-tavad, võib abi küsida apteegist, eelkõige aga oma arsti käest.

Vitamiinikuur võib kasuks tulla, teinekord on abi ka muudest organismi turgutavatest käsimüügipre-paraatidest, haigestumise puhul kindlasti sümpto-meid leevendavatest ravimitest. Siin aga peaks nõu küsima spetsialisti käest.

Pikaajaline väsimus võib olla ka tõsisema hai-guse tundemärk (aneemia, depressioon, kroonili-se haiguse ägenemine jm), mistõttu ei tohiks seda siiski tähelepanuta jätta ja kuude kaupa vitamiine krõbistades seisundi paranemist oodata. Soovitatav oleks pöörduda perearsti poole, kes otsustab eda-siste uuringute vajaduse.

EVELIN JÕEMÄGIperearst-resident

SXC.

HU

188 Hoia Tervist

Internetiportaali kaalustalla.ee looja ja peatreener Heikki Mägi jagab näpunäiteid, kuidas kaalu langetada ja trenniga alustada.

“Toitumine on põhiline,” teeb Heikki Mägi asja kohe selgeks. “Võid hom-mikust õhtuni trenni teha, aga kui sööd rohkem kui kulutad, siis alla ei võta.”

Samas ei tasu ka nälgida, kuna ainevahetus muutub siis aeglase-maks ja kaal ei pruugi langeda. Nn imedieedid on selle peale üles ehita-tud, et inimene ei saa mõnda toitai-net piisavalt ja kaal hakkab küll algul langema, kuid reeglina tuleb lõpuks rohkem tagasi.

Treener soovitab süüa neli korda päevas: hommiku-, lõuna- ja õhtu-söök, lisaks üks vahepala. Kõik söö-gikorrad peaksid sisaldama nii val-ku, rasvu kui ka aeglaselt imendu-vaid süsivesikuid, mida saab näiteks tatrast, pruunist riisist ning täistera-toodetest.

Hommikusöök peab olema korra-lik, mitte magusad krõbuskid magu-sa jogurtiga. Hommikuti tuleks väl-tida lihtsuhkruid, mille keha kulutab kiiresti ära ja siis paari tunni pärast hakkab nälg näpistama.

Heikki Mägi ise sööb hommiku-ti mune (neist saab valku ja rasvu), seemneleiba (süsivesikud) ja kõrvale õlikastmega tomati-kurgisalatit. Ter-vislik hommikueine on ka paar singi-leiba ja piimaga keedetud puder.

“Ma ei soovita süüa rasvata toi-te,” ütleb ta. “Enamasti süüakse ja juuakse ennast ülekaaluliseks ma-gusast, mitte rasvasest.” Näiteks ras-vata jogurtist on küll rasv eemalda-tud, kuid see on asendatud suhk-rutega. Suure suhkru- ja kalo-risisalduse tõttu ei soovita ta juua ka magusaid limonaade ja mahlu, vaid pigem vett.

Õhtul tuleb kindlasti süüa“See, et pärast kuut õhtul süüa ei tohi, on legend,” märgib treener. “Õhtul tuleb kind-lasti süüa, ja kui toidukor-rad ning -kogused on paigas, siis kaalu juurde ei tule.”

Päevane toidu kogus oleneb va-nusest, pikkusest, kehakaalust ja kehalisest aktiivsusest. Kaalustalla.ee portaalis on võimalik kõiki neid tingimusi arvestades välja arvuta-da päevas kulutatav kalorite kogus. Kaalu langetamiseks tuleks süüa sel-lest 500 kcal vähem.

Oluline on ka see, et toidukorrad oleksid jaotatud ühtlaselt päeva pea-le, mitte nii et hommikusöök jäetak-se söömata, päeval pole ka aega ja õhtul koju tulles vohmitakse topelt-ports.

Päeva jooksul peab sööma mitu korda, nõnda et veresuhkru tase pü-siks ühtlane. Maiustustest saadavate lihtsuhkrute puhul kipub veresuhkru tase kiiresti üles ja peagi sama kiires-ti alla minema. See tekitab tahtmise midagi näksida. Kommi või küpsi-se asemel soovitab Heikki Mägi va-hepalaks võtta näiteks pähkleid, aga mitte arahiisi, vaid pigem mandleid, kreeka või metspähkleid.

Küsimuste tekkides on võimalik salenejal kallustalla.ee portaali kau-du vastuseid saada. Seal on lisaks praktilistele nõuanne-tele ka 11 toitumis-kava koos enam

Suveks saledaks – õige aeg alustada

ku, rasvu kui ka aeglaselt imendu-vaid süsivesikuid, mida saab näiteks tatrast, pruunist riisist ning täistera-

Hommikusöök peab olema korra-lik, mitte magusad krõbuskid magu-sa jogurtiga. Hommikuti tuleks väl-tida lihtsuhkruid, mille keha kulutab kiiresti ära ja siis paari tunni pärast hakkab nälg näpistama.

Heikki Mägi ise sööb hommiku-ti mune (neist saab valku ja rasvu), seemneleiba (süsivesikud) ja kõrvale õlikastmega tomati-kurgisalatit. Ter-vislik hommikueine on ka paar singi-leiba ja piimaga keedetud puder.

“Ma ei soovita süüa rasvata toi-te,” ütleb ta. “Enamasti süüakse ja juuakse ennast ülekaaluliseks ma-gusast, mitte rasvasest.” Näiteks ras-vata jogurtist on küll rasv eemalda-tud, kuid see on asendatud suhk-rutega. Suure suhkru- ja kalo-risisalduse tõttu ei soovita ta juua ka magusaid limonaade ja mahlu, vaid pigem vett.

“See, et pärast kuut õhtul süüa ei tohi, on legend,” märgib treener. “Õhtul tuleb kind-lasti süüa, ja kui toidukor-rad ning -kogused on paigas, siis kaalu juurde ei tule.”

salenejal kallustalla.ee portaali kau-du vastuseid saada. Seal on lisaks praktilistele nõuanne-tele ka 11 toitumis-kava koos enam

Hoia Tervist 189

ÖÖ on mõeldud magamiseks

zzz...zz...z

Ericamel on müügil apteekides, tervisepoodides, Prismades ja

www.tervis24.ee

Unesiirup ERICAMEL

on looduslik hea maitsega siirup, mis sisaldab mett, kanarbiku-, humala-, kummeli-, sidrunmelissi- ja aniisiseemnete ekstrakte, mis omavad rahustavat ja undsoodustavat toimet.

Annustamine: õhtul enne uinumist 15-45 ml (1-3 supilusikatäit) koos sooja vee või piimaga.

KA

LA

RU

UD

US

kui 50 retseptiga, 12 treeninguka-va ja mitmeid näitajaid välja arvu-tavad kalkulaatorid. Näiteks pulsi-tsoonide tabel vanuse järgi ehk soovitused, missuguse pulsisage-dusega treenida ilma endale liiga tegemata.

Ainult kepikõnnist jääb väheks“Natuke vale on levinud arusaam, et ainult madala pulsiga treenin-gutega on võimalik rasva põle-tada,” möönab Heikki Mägi, kes treenib inimesi ka Tartu klubis Pla-netSport. Kui pidevalt samamoodi treenida, näiteks teha päevast päe-va pool tundi rahulikku kepikõndi, siis harjub keha sellega ära ja areng jääb seisma. Koormust tuleks aeg-ajalt tõsta.

Liikumise puhul oleneb palju võimalustest – linnas on spordiklu-bid ja suurem valikuvõimalus, aga ka maal saab väga edukalt trenni teha. Kui spordiga pole tükk aega tegeldud, siis alustuseks sobibki hästi kepikõnd – algul pool tundi korraga, hiljem natukehaaval seda aega pikendades.

Treener soovitab alustada kolme treeninguga nädalas, mis võiksid

olla vaheldumisi aeroobsed (näi-teks kepikõnd, rattasõit, ujumine, sõudeergomeetril või teleturust tuttaval orbitrekil treenimine) ja lihastreeningud. Võib kombineeri-da ka 25minutilise kepikõnni poo-letunnise lihastreeninguga. Kuidas endale rohkem sobib – treenimise puhul tuleb keha kuulata.

“Naistel pole vaja karta, et liha-sed lähevad suureks,” hajutab ta hirme. “Lihased on nagu kaloripõ-letusahi, mis kulutavad energiat ja annavad kehale ka trimmis välja-nägemise.”

Kodus saab lihastreeningut va-heldusrikkamaks muuta võimlemis-palli, kummilindi või reguleeritava-te hantlite abil. Kaalustalla.ee por-taalis on palju harjutuste õppevideo-sid. Soovi korral on võimalik lasta endale koostada ka individuaalne toitumis- või treeningukava.

HELI RAAMETS

Suveks saledaks – õige aeg alustada

Mõned lihtsad harjutused trenniga kodus alustamiseks1. Kätekõverdusi on lihtsam teha, kui käed asuvad kõrgemal tasa-

pinnal ja põlved on maas.

Järg lk 190

ka maal saab väga edukalt trenni teha. Kui spordiga pole tükk aega tegeldud, siis alustuseks sobibki hästi kepikõnd – algul pool tundi korraga, hiljem natukehaaval seda aega pikendades.

Treener soovitab alustada kolme treeninguga nädalas, mis võiksid

Mõned lihtsad harjutused trenniga kodus alustamiseks1. Kätekõverdusi on lihtsam teha, kui käed asuvad kõrgemal tasa-

pinnal ja põlved on maas.

Järg lk 190

RAIVO TASSO

190 Hoia Tervist

RAIVO TASSOAlgus lk 188

2. Kõhulihaste treenimiseks tõsta ülakeha, kuid jälgi, et ei tõmba kätega pead ülespoole.

3. Kõhulihaste treenimiseks tõsta ülakeha, hoides käsi risti rinnal.

4. Kõhu- ja küljelihaste treenimiseks proovi küünarnukiga puudutada vastaspõlve.

5. Pringi tuhara saab, tehes väljaasteid, jälgi, et esimese jala põlv oleks täpselt kanna kohal ja jalg täisnurga all.

6. Lihtne ja tõhus harjutus on seina najal istumine, jälgi, et põlved oleksid täisnurga all.

Hoia Tervist 191

192 Hoia Tervist

..sest elu koosnebpisiasjadest!

Microlife rütmihäirekindlad vererõhu aparaadidon saadaval apteekides!

Maaletooja:

Vererõhu mõõtmisel:

• eelista täisautomaatset vererõhuaparaati poolautomaatsele, sest vastasel juhul peab „pumpaja“ olema keegi teine

• tee kindlaks kummal käel on rõhk kõrgem ja mõõda vererõhku alati sellel käel

• vahetult enne mõõtmist väldi söömist, joomist, suitsetamist ja füüsi-list aktiivsust, kuna need tegevused tõstavad vererõhku

• vali õige suurusega mansett ja paigalda see õigesti – voolik väljub mansetist käe sisepinnal, suunaga labakäe poole

• jälgi, et mansett oleks südame kõrgusel

• peale manseti paigaldust ja enne mõõtmist puhka 5 minutit

• mõõda vererõhku võimalikult loomulikus keskkonnas, soovitavalt kodus

• vererõhu mõõtmise ajal ära räägi, liiguta ega köhi

• kahe järjestikuse mõõtmise vahel puhka vähemalt 1 minut

• võrreldavad on samades tingimustes mõõdetud tulemused (kesk-kond ja kellaaeg)

• saadud tulemused märgi üles koos kellaaja ja kuupäevaga

• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata

• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutus juhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

– Pulsirütmi häire kindlakstegemine

– Kliiniliselt kontrollitudBHS A/A – BHS Protocol

BP 3AG1BHS A/A – BHS Protocol