14. juuni 2012

U U S & H U V I TAV P U H K A E E S T I S M Ä N G I M E T E R V I S TA R B I J A L E

UUs & huvitav

2

Soovitame randa minnes ja rannast tulles kasutada Ingli Pai sarja „Topeltpäike” päikeseõlisegu ja päikesepiima.

Ideaalsed just pärast päevitamist: niisutavad päikesest kuivanud nahka, rahustavad punetust ja annavad ühtlase jume. Sarja „Topeltpäike” regulaarne kasutamine aitab päevitusest saadud jumet säilitada.

Eesti esimene ja suurim loodusliku kosmeetika tootja Ingli Pai.

100% looduslike toodete sari.

Ingli Pai: kõige puhtam

kodumaine kosmeetika

Ingli Pai uued looduslikud tooted sarjast „Sääsehirm” on sääsele ebameeldiva, kuid inimesele meeldiva lõhnaga. Sarja kuuluvad Sääsepeletaja lõhnalampi, Sääsepeletaja ihule ja riietele pihustamiseks ning sääsekupu leevendaja sääsekuppude ja putukahammustuste raviks ning sügelemise leevendamiseks. Sääsekupu leevendajat soovitame ka lastele.

info@inglipai.ee Ingli Pai facebookis

UUs & huvitav

3

www.etpeokorraldus.ee

5559 9608info@etpeokorraldus.ee

Teie peoterviklahendused!

Eraisikutele pere- ja lasteüritused sünnipäevad-juubelid pulmad

Asutustele motivatsiooniüritused suve-talvepäevad kliendiüritused tooteesitlused

TERVE PEREVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321

Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Kujundus: AS Eesti AjalehedVäljaandja: AS Eesti Ajalehed.

Trükk: AS Printall

Puhata ja mängida

Veidi on tarvis veel pingutada ja õige pea ootab enamikku ees kaua igatse-tud puhkus – võimalus unustada töö-mured, tunda rõõmu, puhata, mängida ja lihtsalt olla.

Kuigi kalendri järgi peaks olema juba peaaegu suvi, on õues jätkuvalt ke-vade ja sügise vahepealne ilm. Õnneks viskab vahel mõne päikeselisema päe-va sekka, et ei ununeks, et suvel on meil siin tegelikult ju ilus. Ja mitte lihtsalt ilus, vaid ka võimalusterohke ja põnev – on palju näha ja teha. Maikuu Terves Peres alustasime puhkuseteemaga, mil-lega selles numbris ka jätkame, tutvus-tades kohti, mida tasuks suve jooksul kindlasti külastada.

Üle ega ümber ei saa me ka ohu-tusest ja esmaabist, sest suvi on para-ku suur traumade aeg. Lisaks tarkuse-le, kuidas õnnetusi ära hoida, tulevad kasuks esmaabiteadmised ning aru-kalt kokkupandud koduapteek. Kõike ei ole muidugi võimalik ära hoida, aga kui juhtub, siis kuidas aidata? Seetõt-tu on ka tänases Terves Peres põhjalik lugu enim levinud suvistest õnnetustest ja esmaabist nende korral.

Päikeselist ja rõõmurohket suve! Kohtume septembris!

EvE Kaljusaar

KOOSTÖÖPARTNERID: Juku Mänguasjakeskus, Ewopharma

KIRJUTA meile!

Kirjutage, millised artiklid teile seekord meeldisid ja millest soovik-site veel Tervest Perest lugeda. Kõigi kirjasaatjate vahel loosime välja kaks komplekti ultra Doux’ juuksehooldustooteid ja ühe komplekti Oriflame’i päikesekaitsetooteid (Sol Kids keskmise kaitsetugevusega toonitud pihus, Sol Family keskmise kaitsetugevusega pihus, Sol Family kaitsekreem näole).

Teie kirju ootame 6. juulini aadressil pere@ekspress.ee.

Laste päikesekaitsetooted Vichy Laboratories Capital Soleil said endale Kristel ja

Egle. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.

UUs & huvitav

Konverents „Lasterikkus – kas tõeline rikkus?”

Eesti Lasterikaste Perede Liit koos­töös Euroopa Lasterikaste Pere­de Konföderatsiooniga korraldab Tartus rahvusvahelise konverentsi „Laste rikkus – kas tõeline rikkus?”. Konverents toimub Dorpati konve­rentsikeskuses 20.–21. juulil ning on kõigile tasuta.

Kahe konverentsipäeva jooksul püütakse leida vastused järgmiste­le küsimustele: mida tähendab laste­rikkus tänapäeva Eesti ja Euroo­pa ühiskonnas? Kuidas elavad laste­rikkad pered? Millised on riiklikud arengusuunad laste ja perede toeta­misel Eestis? Milline on lasterikaste perede roll Eesti inimarengus? Teis­te seas saavad sõna sotsiaalteadlane Marju Lauristin, ÜRO Lapse Õigus te komitee liige Maria Herzcog, majan­dusteadlane Andrus Arrak ning po­liitikauuringute keskuse Praxis töö­ ja sotsiaalpoliitika analüütik Pirjo Turk.

Osalema on oodatud lasterikkad vanemad ja lasterikastes peredes kasvavad noored, laste ja perede heaolu ja huvide edendajad, poliitika kujundajad, arvamusliidrid ning kõik, kellele on teema südamelähedane.

Konverentsile saab registreeri­da Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodu lehel www.lasterikkad.ee/kongress/konverents­dorpatis.

Naudi suve Oriflame’i päikesekaitsega!

Kui soovid puhkuselt perfektse päevitusega tagasi tulla, ära unusta päikesekaitsetooteid kogu perele kaasa võtmast. Kasuta ka päevitusjärgseid nahka rahustavaid palsameid ja emulsioone.

Sol Family keskmise kaitsetugevusega pihus SPF 15 (150 ml) – ülikerge koostisega pihus kogu perele.

Sol Kids keskmise kaitsetugevusega toonitud pihus SPF 25 (125 ml) – tänu erksale toonile on lapse nahal hästi naha, millised piirkonnad on veel kreemiga katmata.

Sol keskmise kaitsetugevusega vananemisvas­tane näokreem SPF 20 (75 ml) – kaitseb näonahka fotovananemise eest.

Kõik Oriflame’i päikesekaitsetooted on põhjali­kult testitud vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ja pakuvad laia spektrit kaitset nii UVA­ kui ka UVB­kiirte vastu.Alma uued tooted lastele

Valio Eesti täiendas Alma tootevalikut eel­kõige lastele, kuid ka kõikidele lapsemeel­setele suunatud uudsete toodetega.

Nüüd on poelettidel saadaval põnevate lisanditega säilitusainevabad lastejogurtid ning maasika­, banaani­ ja marjamaitselised kohupiimakreemid.

Lastele tuttava lõbusa lehmakesega pakendis kaltsiumirikkad jogurtid paku­vad elevust kahte tüüpi lisandiga: saada­val on šokolaadirõngaste ning mandli­ ja šokolaadi tükkidega jogurtid.

Uued maasika­, banaani­ ja marja­maitselised kohupiimakreemid osutusid möödunud aasta lõpus 9–12aastaste seas korraldatud pimetestide parimateks.

Iga lapse unistus –oma elektriauto!

Meie e-poe valikus on üle saja elektrilise sõiduvahendi!

tel 5347 1020

UUs & huvitav

5

Uus juuksehooldussari Garnier Ultra Doux

Juunikuus saabub Eestis müügile legen­daarne Prantsuse juuksehooldusbränd Ultra Doux, mis on säilitanud oma tradit­sioone ja kvaliteeti 30 aastat.

Valikus on nii värvitud kui ka normaal­setele, rasustele ja kuivadele juustele mõel­dud šampoon ja palsam.

Ultra Doux’ staartooteks on aga kind­lasti eriti magusalõhnaline sari, mis sobib kogu perele. Ultra Doux’ magusmandli ja lootos lillega rikastatud koguperešampoon pehmendab ja kaitseb isegi kõige õrnemaid juukseid.

Šampooni 95 protsendi ulatuses bio­lagunev koostis hoiab loodust ning sobib sagedaseks kasutamiseks. Toode on värv­ainete­, parabeeni­ ja silikoonivaba. Soovi­tuslik jaehind on 1,99 eurot.

Hope Relay – spordi ja kogu raha SOS Lasteküla heaks

Londoni olümpiamängude ja olümpiatõrviku kandmise ülemaailmne partner Samsung korraldab heategevusjooksu Hope Relay, mille eesmärk on ärgitada eestimaalasi tervisesporti tegema ja SOS Lasteküla toetuseks raha koguma.

Hope Relay on rahvusvaheline heategevusaktsioon, mis leiab aset 19 riigis, sealhulgas Eestis. Jooksul saavad osaleda kõik, kes laevad alla rakenduse, registreerivad end kasutajaks ja käivita­vad rakenduse, kui lähevad jooksma, rattaga sõitma, jalutama vms. Iga läbitud kolme kilomeetri kohta annetab Samsung Eesti SOS Lasteküla heaks ühe euro. Rakendus salvestab päevas maksi­maalselt 42 km pikkuse distantsi, mis on läbitud keskmise kiirusega kuni 40 km/h.

Hope Relay rakenduse saab tasuta alla laadida kanalitest Samsung Apps, Google’s Play, App Store või Samsung Eesti Facebooki küljelt. Samsung on seadnud eesmärgiks koguda 50 000 eurot. SOS Lasteküla toetuseks saab sportida kuni 18. juulini.

Samsungi hea­tegevusjooksu

Hope Relay toe­tab ka Ewert and

The Two Dragons, kes andis 3. juunil Kumu hoovis eri­kontserdi. Sisse­

pääs oli tasuta, huvilistel oli va­ja vaid ette näi­

data nutitelefonis alla laaditud Hope

Relay rakendus.Pildil on Ewert

and The Two Dragons ja SOS

Laste küla lapsed.

Õige sünnipäevameeleoluSellel kevadel alustas tegevust lastele suunatud ettevõte Muinasjutumets, kes korraldab harivaid lasteüritusi looduses. Säravate matkajuhtide eestvedamisel võetakse üheskoos ette retk loodusesse ning lõbusas võtmes õpitakse tundma selle iselaadseid elanikke ja reegleid. Lastele avaneb seeläbi võimalus pidada oma sünnipäev väga erilises õhustikus, kus on võimalik sõpradega koos tegutseda ja avastamisrõõmu kogeda. On ju iga vanema unistuseks kujundada oma lapse aasta tähtsaim sündmus eriliseks. Muinasjutumets just seda võimalust pakubki.

Rohkem infot Muinasjutumetsa kohta leiab kodulehelt

www.muinasjutumets.ee

M uinasjutumetsa eestvedaja Birgit Škerini eesmärk on lapsed loodusele lähemale tuua. „Meie ettevõtte

suurimaks sooviks on tutvustada lastele Eestimaa imelist loodust, edendada loodusharidust, vaba aja tegevust ja matkamist. Pakume mitte ainult teadmisi, vaid reaalseid elamusi ja lõõgastumisvõimalusi, õpetame lastele, kuidas loodust hoida ja mida tähele panna, samuti arendame keskkonnahoidlikku mõtteviisi,” tutvustab Škerin ettevõtte loomise tagamaid.

Birgit Škerin ise on väga aktiivne looduses liikuja, eriti meeldib talle teha seda koos lastega. „Laste võime avastada ja kõige uue üle imestada on nakatav ning paneb mindki tihti proovile, et kõikidele küsimustele vastused leida,” lisas ta. Birgit on lõpetanud Eesti maaülikoolis loodusturismi eriala. Teine Muinasjutumetsa matkajuht on Evelin Laanest, kes on õppinud retkejuhiks Luua metsanduskoolis.

Mõlemad naised kinnitavad kui ühest suust, et lastega metsas matkal käimine on avastusretk kõigile, sest kunagi ju ei tea, keda või mida kohata võib. Nii kujuneb iga sünnipäev kordumatuks. Kindel on vaid see, et pärast matka säravad silmad nii lastel kui ka vanematel ja kõik osavõtjad on positiivsest energiast tulvil.

Ühe ürituse kestuseks on kolm tundi, mille käigus matkatakse õpperadadel, uuritakse loodust, mängitakse õpetlikke mänge ning peetakse piknikku. Üritusi korraldatakse aasta ringi ja iga ilmaga. Matka ideaalseks õnnestumiseks tuleb kindlasti valida ilmale sobiv riietus. Esialgu tegutsevad Muinasjutumetsa matkajuhid vaid Tallinna ja Harjumaa piirides, ent erikokkuleppel on võimalik korraldada üritusi ka kaugemal.

Avastamist ootavaid looduskauneid kohti, kus üritusi korraldada, on palju ja Muinasjutumetsa tegelased on valmis koos teiega tutvusretkele minema.

Õige sünnipäevameeleolusuurimaks sooviks on tutvustada lastele Eestimaa imelist loodust,

kujuneb looduses

6

MÄNGIME

Teatud east läheb kergemaks – siis, kui laps on juba piisavalt

vana, et lubada tal tööpäevadel üksi kodus olla. Kui aga lasteaed on terve kuu aega kinni ning maa-vanavane-matest puudus... mis siis teha?

Mõnel perel saab lapse aja si-sustamise eest vastutavaks pea ter-ve sugu võsa – nädalate kaupa on jaotused tehtud, väike inimene rei-sib tädide-onude, vanaemade-vana-isade vahel, ja sügiseks on pea ilusti mälestusi täis.

Sugulased, kes suveks lapse enda hoolde saavad, kohtuvad tihti maa-ilmaga, mis on neile üsna tundma-tu. Laps on aastaga palju kasvanud ja tema huvid muutunud. Eelmi-se suve reeglid ja mängud enam ei kehti ning sedasi tuleb kohaneda iga aasta peaaegu uue inimesega.

Õnneks on asju, mille aktuaalsus ajas ei muutu: jalgrattad, sporditar-

bed, meri, jalutuskäigud ja mängu-väljakud.

Laps üksi kodusKeeruliseks läheb neil peredel, kel puudub võimalus kasutada sugulas-te abi. Kahjuks on päris palju selli-seid lapsi, kes vanemate tööpäevad üksi kodus veedavad, kuigi vanus eeldaks veel pidevat täiskasvanu jä-relevalvet.

Üheski Eesti Vabariigi seadu-ses ei ole määratletud vanust, ala-tes millest võib laps üksi kodus olla. Laste kaitse Liidu kodulehel on küll selge ja range soovitus koolieelikuid mitte järelevalveta jätta. Kooliealis-te puhul tuleks läheneda igale lap-sele tema iseloomu ja olemuse järgi. Mõni esimese klassi mudilane suu-dab täiesti ilusti päeval endaga hak-kama saada, eriti kui kodus on pa-rim sõber arvuti, enamik siiski mit-

te. Päeval pikalt üksi olnuna tahab laps õhtul tunduvalt rohkem vane-ma tähelepanu ja aega kui see laps, kel päev sündmusrikkaid tegevu-si täis. Nii on meie kohustus asen-dada lasteaia ja kooli vaheajal oma lastele samaealistega koosveedetud hetki ja mänge. Suvi pole aeg arvu-tis ja teleka ees istumiseks – jäägu see talveks.

Tihti on laste mängusoovid hoo-pis lihtsamad, kui me endale ette ku-jutame. Kipume arvama, et lapsi tee-vad õnnelikuks vaid järjest lisandu-vad uued asjad, millega nad ülihäs-ti ise, ilma meie osaluseta hakkama saavad. Tegelikkus on reeglina hoo-pis teine. Laps igatseb küll mängu-asjadega mängida, aga mitte üksi – vaid koos meiega. Üksi mängimist propageerides kujundame põlvkon-na, kes ei oska teistega koostööd teha ega arvestada. Oleme niigi üsna

Tundub, et olenemata lapse east on tema suvise vaba aja täitmine keeruline ülesanne pea kõikidele vanematele. Kel pole maakohta, kuhu last suve veetma saata, kel pole piisavalt materiaalset tagalat, et laps laagrisse lähetada, kes ise päevatööst liiga väsinud, et pikkadel valgetel õhtutel lapse pulbitseva energiaga hakkama saada.

Ole laps koos oma lapsega

7

MÄNGIME

individualistlik rahvas ja kui me ei suuda oma lastega koos aktiivselt mängida, loome neile maailma, kus hakkama peab saama ainult ise. Sel-le tagajärjel on meil 20–30 aasta pä-rast aktiivne põlvkond üksikuid hun-te ilma empaatiavõimeta, koosmän-gu kogemuseta, oskuseta endast va-nematega arvestada ja nende mõtte-maailma aktsepteerida.

Täiskasvanute põhiliseks takis-tuseks lastele lähenemisel on see, et meie igapäevased mured ja toime-tused on pannud meid unustama mängu ilu, rõkkava naeru ja heataht-like lolluste mõnu. Miks küll? Naer on parim teraapia, mäng inimese pa-rim sõber ja rõõm eluenergia alus. Väsinud näoga uue arvutimängu või nuti telefoni kojutoomine, et laps „ra-hul” oleks, on väga lühiajalise efektiga. Kui virtuaalmaailm hakkab lapsepõlve elus mängima suuremat rolli kui pä-ris maailm, oleme hädaohus – peame hiljem tegelema lapse kaugeneva sise-maailma, meile tundmatutest allika-test pärinevate mõtete ja arusaamade-

ga. Ja jälle päädib see suure tõenäosu-sega mind korduvalt mõtlema pannud nõudepesumasina reklaamiga.

Kas mäng peab muutuma ajas?Hõiskasin ühel päeval oma 16aas-tasele õele ja 6aastasele tütrele, et plaanin sõbrannaga nädalavahetu-sel kummikeksu mängida. Mõle-mad küsisid, mis see on... Mis mõt-tes, mis see on? Enamik minu su-viseid lapsepõlvemälestusi on roh-kem või vähem kummikeksuga seo-tud. Neil aga... millega? Ma ei mäle-ta, millal nägin viimati lapsi kriiti-dega tänaval joonistamas või vihmas lusti pärast ringi jooksmas. Küll aga on uued mängud: hängimine, tšil-limine, tšättimine. Eks sai vist ise-gi natuke hängitud ja tšillitud, aga kõrval-, mitte põhitegevusena.

Huvitav, kas minu vanemad olek-sid minult arvutimängudega enda-le vaba aega ostnud, kui need olemas oleksid olnud? Kas see on praegus-te vanemate iseärasus, et püütakse

anda lastele seda, millest ise on puu-dust tuntud, ning jäetakse tähelepa-nuta, mis tegelikult oluline? Mängu-asjad on tähtsad – arendamaks mõt-temaailma, loovust, motoorikat, mat-kimaks täiskasvanute maailma, leiu-tamaks oma maailma. Aga nad ei tohi muutuda ema-isa aseaineks.

Tunne oma last ja leia iseennastKui seisame nõutult mänguasjapoes ega tea, mida oma lapsele või endale ja lapsele mängimiseks osta, ei näita see seda, et me ei tunne mänguasja-maailma, vaid seda, et me ei tunne oma lapse maailma. „Mängi minu-ga” märk küll püüab vanemaid veidi suunata ja abistada, kuid oma lapse huve peab siiski tundma iga vanem ise. Mõned pered naudivad mänge, millest teised ei oska midagi pidada.

Küsige oma laste käest, miks nad suve ootavad – sealt koorub välja nii mõndagi. Minu jaoks oli täiesti ül-latus oma tütre väga tagasihoidlik mõtteavaldus: tema ootab suve see-

pärast, et siis saab mere ääres vana-vanaisa pritsida ja taga ajada, liiva-losse ehitada ja liivakooke teha. Või meenutage oma suvesid – õpetage oma tütrele kummikeksu, joonista-ge kriitidega koos üks platsike tihe-dalt pilte täis ja vaadake, mida nad seal kujutavad. Mida te ise asfaldi-le joonistaksite? Tehke väikestest lil-ledest ja rohust suppi, jookske soo-ja vihma käes, kuni olete läbimärjad, pugege koos lastega teki alla ja jooge magusat sooja teed.

Suudaks ma ise nüüd päeva lõp-pedes jätta töömõtted kõrvale ja need ilusad pikad õhtud lastega õues veeta – telkida, autorallit, keeglit ja golfi mängida, plastist õueköögis arutult palju kooke meisterdada, lo-het lennutada, jalgpalli taguda, raa-dio üürgama panna ja valged õhtud öösse tantsida. Olla sel suvel laps koos oma lastega – see kõlab kau-nilt ja äraütlemata mõnusalt.

Kris lEinaTammJuku Mänguasjakeskuste turundusjuht

Sh

utt

ers

tock

Sh

utt

ers

tock

8

PUHKA EEStiS

www.seikluspark.ee ∙ Tel. 504 9783

Polli loomaaedkutsub külastajaid uudistama alates 2007. a kevadest.

Asume Tuhala Nõiakaevu naabruses Polli talu maadel.Näha ja katsuda saab mitmesuguseid loomi ja linde.

Aja veetmiseks lastele mänguväljak.

Meil saab ka sõpradega grillida, laste sünnipäevi pidada, loomi sööta ja poniga sõita.

POLLI LOOMAAEDKata küla, Kose vald, Harju maakond

Oleme avatud ka pühade ajal ja siis, kui Tuhala Nõiakaev keeb.Muul ajal etteteatamisega.

Avatud1. apr – 30. sept E–P 11–191. okt – 31. märts R–P 11–19

tel 5698 2260www.polliloomaaed.ee

Kuhu minna? aktiivne perepuhkus suvelEestis on aktiivse puhkuse nautimiseks rohkelt võimalusi igal aastaajal. Kel aega ja tahtmist omal käel seigelda, võib peale paljude saarte külastada ka korralikke ja hästi märgistatud metsa­ ja matkaradu. Kes aga eelistab veidi mugavamalt hakkama saada, on oodatud Eesti paljudesse teema­ ja seiklusparkidesse. Neis leidub midagi igaühele, olenemata vanusest, oskustest ja füüsilisest vormist. Ja mis kõige parem – enamik neist parkidest ei ole koondunud pealinna, seega suve jooksul on võimalik terve Eesti läbi sõita ja meie kaunist kodumaad avastada.

Iloni Imedemaa

Iloni Imedemaa on Ilon Wiklandi illust­ratsioonidest ning Astrid Lindgreni lu­gudest inspireeritud laste ja perede teemakeskus, kus iga päev toimuvad põnevad töötoad ja seiklusrajad. Ki­nosaalis saab vaadata dokumentaalfil­mi „Ma joonistan, seega olen”, mängi­da mängutoas, piiluda Pöialpoisi tuppa ja otsida Karlssoni toast aurumasinaid, vaadata galeriis Ilon Wiklandi illustrat­sioone, kuulata võlukaevust muinasjut­te, teha puutööd Mattiase majas ja pal­ju muud vahvat!

Kus: Haapsalu, Kooli 5Pilet: 5 ¤, perepilet 15 ¤ (kõik töötoad ja tegevused on piletihinna sees)Avatud: iga päev kl 11–18 (kuni 31.08)www.ilon.ee

Vudila mängumaa

Eesti suurimal kogu pere mängumaal on rohkelt lõbusaid atraktsioone ter­vele perele: suur bassein voolava jõe­ga, liumäed, batuudid, kiiged, turnimi­satraktsioonid, elektriautod, ATVd, ae­rupaadid, vesirattad, mängutoad, pikni­kuplatsid, loomapere, hobusõidud jms. Lisaks forellipüük ja toitlustamine.

Kus: Jõgevamaa, Tabivere vald. Kaia­vere järve ääres, Elistvere loomapargist 1,7 km kauguselPilet: 1–3 a lapsed 5 ¤, 4–17 a lapsed 15 ¤, täiskasvanu (18+) 10 ¤, alla 1 a lap­sed tasutaAvatud: T–P kl 10–19www.vudila.ee

Uhtjärve ürgoru Nõiariik / Liikluslinn

Omanäoline turismitalu, kus pakutakse majutust nõiamaja­des ja hosteli tüüpi asutustes, palju tegevusi ja temaatilist toitlustust. Lastele on siseruumides Liikluslinn, kus saab lii­gelda 1200 m2 siselinna pinnal. Tegevust jätkub nii lastele kui ka nende vanematele.

Kus: Urvaste vald, Uhtjärve küla, VõrumaaPilet: Liikluslinna sissepääs 1,6 ¤, majutus 20 ¤/inAvatud: Liikluslinn T–P 12–18 (kuni 31.08)www.noiariik.ee www.liikluslinn.ee

Pokumaa

Pokumaa on mänguline fantaasiamaa, mõeldud eelkõige pere pisematele. Pokukojas saab uurida pokude hingeelu, uudistada originaalset sisekujundust ja huvitavaid sisustus­detaile, osaleda mitmesugustes tegemistes ja üritustel, mil­le temaatika seondub eeskätt looduse, Võrumaa ja Edgar Valteri loominguga. Padasoomäelt saab alguse matkamän­gurada ja kaks taimeõpperada.

Kus: Võru­ ja Põlvamaa piiril, Urvaste ja Kanepi valdPilet: lastele 2,30 ¤ (kuni 3 a tasuta), täiskasvanu 3,50 ¤, perepilet (kuni kaks täiskasvanut ja vähemalt üks alla 18 a laps) 9 ¤, Pokumaa radade (matkamängurada ja kaks tai­meõpperada) külastus ilma giidita tasutaAvatud: T–P kl 11–18, 01.07.–31.08 kl 11–19www.pokumaa.ee

Vembu­tembumaa

Vembu­tembumaa on mõel­dud tervele perele. Siin on või­malik tegeleda ATV­ ja kardisõi­du, minigolfi ja põrkeautodega, hüpata batuudil, ujuda ja pal­ju muud.

Kus: Kurtna, HarjumaaPilet: 15 ¤, kuni 1 m lapsed tasutaAvatud: iga päev kl 10–19 (kuni 31.08)www.vembu­tembumaa.ee

9

PUHKA EEStiS

RMK Elistvere loomapark

Algselt emata jäänud ja vigastatud loomade koduks loodud Elistvere loomapark on nüüdseks saanud koduks ka nende järglastele ning teistest loomaparkidest ja ­aedadest vahetamise teel tulnud asukatele. Pargi eesmärk on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalusi metsloo­made vaatlemiseks nendele omases keskkonnas.

Loomadega tutvumist lihtsustavad infotahvlid. Selgitustega on tähistatud loodusrajad, kus saab tutvust teha kopra eluviisiga ning mitmekesise metsaelustikuga.

Kus: Elistvere, Tabivere vald, JõgevamaaPilet: täiskasvanud 3,20 ¤, eelkooliealised lapsed (3–6 a) 0,96 ¤, õpilased (7–17 a) 1,60 ¤, pensionärid 1,60 ¤, perepilet (kaks täiskasvanut ja kolm last vanuses kuni 17 a) 6,39 ¤Avatud: kl 10–20 (juuni­august)www.rmk.ee

Valgeranna seikluspark

Kuula merekohi­nat ja vaata maa­ilma kõrgemalt – puude otsast! Val­geranna seiklus­park on omalaad­ne väljakutse ja iseenda proovi­lepanek, mis pa­kub nii keha kui ka vaimu arenda­vat tegevust va­nusest, soost ja füüsilisest vormist olenemata.

Pilet: lapsed 4–12,50 ¤, täiskasvanud 13–16,50 ¤Avatud: iga päev kl 9–22 (suvekuudel), rajale pääseb kella 20niwww.valgerannaseikluspark.ee

Otepää seikluspark

Otepää seikluspark pakub elamusi maa ja taeva vahel kõikidele seiklushimulistele. Ole­mas on kõrgseiklusrajad, õhusõidud, kata­pult, vaatetorn, ronimissein. NB! Kõik seikle­jad on turvatud profivarustusega. Kuni 16 a lastel peab olema kaasas vastutav isik. Rada­dele pääseb vähemalt 80 cm kasvuga!

Kus: Otepää, Tehvandi spordikeskusPilet: 4–19 ¤, rühmadele soodustusAvatud: iga päev 10–19www.seikluspark.ee

Valma puhkelaagri seikluspark

30 takistusraja, ronimisseinte ja kõrge vaa­tetorniga ronimiskompleks. Takistusrajad on paigaldatud neljakorruselise maja kõrguse­le tehismastidel platvormidele, mis on ainu­laadne meetod Eestis. Kõrgrajad on mõeldud ronimiseks alates 16aastastele, vanema vas­tutusel on lubatud ka nooremad, kui pikkus võimaldab iseseisvalt turvatrosse kinnitada. Lastele on kasutamiseks madalrajad koos 60 m zip­line­liiniga.

Kus: Valma küla, Viiratsi vald, Viljandi maakondPilet: 12 ¤, takistusrajad ronimisseintega ja zip­line­liinid lisaks 3 ¤Avatud: T–P kl 12–20www.valma.ee

Nõmme seikluspark

Roheline oaas 20 minuti kau­gusel Tallin­na kesklinnast. Puude vahele ehitatud kõik­võimalikud sil­lad ja takistused pakuvad usku­matuid elamu­si: uute kõrgus­te vallutamine, köitel rippumi­ne, võrkudesse hüppamine, pi­kad liud maa ja taeva vahel. Ei pea olema at­

leet – loeb nutikus, tasakaal, julgus ja pealehakkamine. Mudilaste seiklusrada ootab põnevate atraktsioonidega pe­re kõige pisemaid. Veepallis saad ko­geda, mis tunne on kõndida vee peal. Seikluspargi territooriumil on lisaks al­likaveega täidetud välisbasseinid, sau­nad ja kohvik.

Kus: Tallinn, Külmallika 15a, Nõmme spordikeskuse territooriumil, Von Gleh­ni pargi kõrvalPilet: lapsed 4–12,50 ¤, täiskasvanu 13–16,50 ¤Avatud: iga päev kl 10–22 (suvekuu­del), rajale pääseb kella 20niwww.nommeseikluspark.ee

Roosta seikluspark

Seikluspark pakub lõbusat ajaviidet perede­le, põnevat võistlust meeskonnamängudeks, vahvat elamust koolilastele ja eneseületust kõigile, kes kardavad kõrgust, sest seiklus­pargis korraldatakse ronimisretki ka öösiti! 2009. aastal avatud seikluspark erineb oma konkurentidest ainulaadse projekti ja atrakt­sioonide poolest, mis kindlustavad erakord­se elamuse.

Kus: Elbiku küla, Noarootsi vald, LäänemaaPilet: al 7 ¤, perepilet 32 ¤ (kuni neli ini­mest, kellest vähemalt üks on täiskasvanu)Avatud: iga päev kl 10–20 (kuni 30.09)www.roosta.ee

10

PUHKA EEStiS

Külaskäik Viljandisse pakub meeldejäävaid elamusi nii pere

suurtele kui ka väikestele liikmete-le. Linn on mõnusalt kompaktne, ra-hulik ja turvaline. Kõik käigud saab teha jalutades ja just nii avastada koha tõelist väärtust. Vanad ja vää-rikad puumajad, rohelised pargid ja vanalinna käänulised tänavad juhi-vad teelised lossimägedesse, järve äärde või hoopis seda ümbritsevale matkarajale.

Lõpmata toredaid lugusid võib kuulda giidi käest, kes ootab külalisi terve suve iga päev kell 13 Vabadu-se platsi maasika juures. Jah, maa-sika juures, mille sarnaseid on Vil-jandi linnapildis ühtekokku kahek-sa, igaüks eri paigus. Neid jälgides jõuab hõlpsasti Kondase keskusesse (www.kondas.ee), kus algaja kunsti-sõber saab läbi värvikirevate piltide ja unustamatute näituste aimu sel-lest, et lihtsuses peitub võlu.

Rännakut vanas hansalinnas il-mestab käsitööliste koda Bonifatiu se Gild (www.bonifatiusegild.ee), kus silmailu ja tegevust jagub kõigile. Sel ajal, kui emad sukelduvad Parimate Tegusate Tegijate Ilmlõpmata Väärt Tarviliste Asjade Kaubaks Tegemi-se Mõnusasse Kohta (just selline on gildimaja ostukoja nimi), võivad tei-sed meistrite tööd jälgida ja vitraaži-kojas või hoopis kehakatte töö kojas ise kaasa lüüa, et siis pärast ühekoos pagarikojas maitsvate ahjusoojade saiadega keha kinnitada.

Üks igavesti vahva kogupere-a i t o n P ä r i m u s m u u s i k a A i t

(www.folk.ee), kus aasta ringi toi-muvad ehedad kontserdid ja etendu-sed ning kuhu oodatakse külla ala-ti tervet peret. Aida lahke pererah-vas on korraldanud kõik nii, et tege-vust jaguks ka kõige väiksematele. Kui ema ja isa soovivad mõnd kont-serti päris omaette jälgida, saab põn-nid Aida lastehoidu jätta. Suvine folk aga on kõikide pärimusmuusika-sõprade suur pidu. Siis võetakse väiksemad vahepeal hoopis kukile.

Seikluslik Lastekirjandusmaja (http://seikluslik.eu) Lossi tänaval on ühelt poolt nagu muuseum, teisalt mängimise koht. Nelja ruumi on elus-tunud kolme eesti lastekirjaniku teos-te tegelased ja esemed. Nii leiab sealt Ellen Niidu rongi, Robert Vaidlo Kes-su maja, detaile Olivia Saare teostest ning palju teisi esemeid nii vormili-selt kui ka maalingute ja luuletustena seintel. Majja sisenemine on justkui raamatusse minek, kus tunned ära armsad tuttavad elemendid ja avas-tad kindlasti palju uut või unustatut. Siin on tore emmedel ja issidel oma lapsepõlvelugusid pajatada.

Sel suvel on Viljandi vana veetorn, Kondase keskus ja muuseum avatud seitsmel päeval nädalas, külalisi ooda-takse 1. maist 31. augustini esmaspäe-vast pühapäevani kell 11–18.

Esimest korda pakutakse võima-lust osta kolmikpilet, millega saab soodsamalt külastada kõiki kolme kohta, kuid ei pea seda tegema sa-mal päeval – aega on terve suvi. Kol-mikpiletid on müügil ka Viljandi tu-rismiinfokeskuses.

Juba 14. sajandil seadsid siin-mail ennast sisse hansakaupme-hed. Tänu soodsale asukohale, loo-duslikule mitmekesisusele ja heade-le ühendusteedele on Viljandi olnud suurepärane koht kauplemiseks, peatumiseks ja elamiseks. Vana aja lood elustuvad igal aastal juunikuus. Hansapäevadel kaubeldakse laadal, riietutakse vastavalt ajastule, korral-datakse näitusi ning peetakse pidu. Sel aastal toimusid Hansapäevad 8.–10. juunil.

Ugala teater (www.ugala.ee) toob suvel lavale maailma laste-kirjanduse klassikasse kuuluva loo „Tuul pajuokstes”. Ausus ja abival-midus, aga ka inimlikud pahed, näi-teks uhkeldav loomus, viib kogu loo-madest sõpruskonna sekeldustes-se ja seiklustesse. Vabaõhulavastus toimub veekogu ääres, Viljandi Män-nimäe külalistemaja ümbruses. Sel-les humoorikas ja õpetlikus loos on äratundmisrõõmu kogu perele väi-kestest suurteni.

Viljandi järve ääres on suure-pärane mänguväljak ning vesijalg-ratta- ja paadilaenutus. Lisaks saab mängida tennist ning soovi korral võtta ette matk ümber maalilise järve.

KrisTa Kullavalike suhete ja turismiameti juhataja

Viljandi linnavalitsus

www.viljandi.ee/et/kylaliselewww.facebook.com/Viljandilinn

viljandis kui lahke vanaema juuresViljandi linna tuled nagu oma kalli ja armsa vanaema juurde: oled alati oodatud, siin on turvaline, sind ümbritsevad vanad ja väärikad asjad.

Tulge kõik koos suvistele festivalidele Viljandisse!

10.–15.07.2012XXVII Viljandi vanamuusika festival. kultuuri.net/muusika/vanamuusika

26.–29.07.2012Viljandi pärimusmuusika festival. www.folk.ee

02.–04.08.2012Rock Ramp. www.rockramp.ee/rock

18.–22.09.2012Viljandi kitarrifestival. www.viljandiguitar.ee

UUs & huvitav

11

12

TERVIs

Loomulikult haaratakse oma te-gemistesse ka lapsed. Ja nemad

satuvad sageli muret tekitavatesse olukordadesse...

Kriimustused, marrastusedKriimustused ja marrastused on iga rübliku elu lahutamatu osa. Lapse jaoks on väike haav emotsionaalselt raske ja „ravimiks” sageli lihtsalt plaaster. Tihti kardetakse marras-tusi seebiga pesta, kuid parim abi-vahend ongi just seep, vesi ja värs-ke õhk. Plaastri all kipuvad haavad hauduma ning paranemine on aeg-lasem. Toetava lapsevanema abiga mõistab seda peagi ka laps.

SääsehammustusedSääskedest rääkides ei jää emotsioo-nituks vist ükski eestlane. Jaanipäe-va paiku saadud ohtraid kuplasid on raske taluda isegi täiskasvanul, lap-sest rääkimata.

Kaubandusvõrgus on saada mitme suguseid sääsetõrjevahen-deid. Nahale kantavate toodetega tu-leb aga olla ettevaatlik, eriti laste pu-hul. Kindlasti peab järgima pakendi infolehe soovitusi vanusepiirangu-te kohta. Suuremad lapsed, kes va-

hendit ise peale kannavad, kipuvad sellega üle määrima kogu keha – ja mitu korda päevas. Putukatõrjeva-hend imendub teatud määral läbi naha ning liiga suures koguses on see mürgine.

Esmaabi: Kauplustes on saada mitmeid kreeme ja geele, mis pu-tukahammustusega kaasnevat sü-gelust leevendavad. Sügelust lee-vendab väga hästi ka külm – näiteks jäätükk. Väike laste nahk reageerib sääskedele tundlikumalt ja vahel võib vajalikuks osutuda isegi arsti poole pöördumine – tavaliselt mää-ratakse sügeluse leeven damiseks al-lergiavastane ravim.

Mesilased, herilased (sh vapsikud), rästikudL a p s e d t u l e k s h o i d a e e m a l mesilaste- herilaste lennuteedest ja pesadest-tarudest. Last tuleks õpe-tada mesilasi ja herilasi kartma, aga ka rahulikult käituma, kui need pu-tukad läheduses on. Samuti tuleks selgitada, milline näeb välja rästik, ja õpetada käitumist temaga kohtu-mise korral.

Esmaabi: Sümptomiteks on nii putuka- kui ka maohammustuse

korral hammustuskohal tekkiv turse, punetus ja valu. Esmaabiks on külm kompress ning vajadusel valuvaigis-tid ja allergia vastased ravimid.

Rästikuhammustuse korral tu-leks hammustuskohta hoida või-malikult liikumatuna, et aeglusta-da mürgi jõudmist organismi. Loo-mulikult tuleks pöörduda kiirabi või mõne arsti poole, kes aitab hin-nata, millist lisaabi kannatanu veel vajab. Vähem tundlikel inimestel ei pruugi rästikuhammustus isegi eri-lisi probleeme tekitada. Minu prak-tikas on olnud juhtum, kus kaheaas-tasel lapsel avastati rästikuhammus-tus alles järgmisel päeval, sest lapse jalale tekkis turse.

Kui aga laps on väga allergiline, võib tal nii putuka- kui ka mao mürgi toimel tekkida nn anafülaktiline šokk: näo ja kõri turse, keele turse, kiiresti üle kogu keha leviv nõgeslöö-ve, hingamise ja südametöö häired. Selline laps vajab kiiresti abi, halvi-mal juhul on vaja elustada. Kui on kahtlusi, et lapsel võib esineda mesi-lase või herilase mürgi vastu allergia, saab arsti juures teha seda kinnitava või ümberlükkava analüüsi.

Oska hoida ja aidataSuvi on eestlaste jaoks olnud alati midagi erilist. Niipea kui ilmad soojenevad ja päike oma nina välja pistab, hakkavad kõik puhkuseplaane pidama. Olgu see siis lihtsalt paaritunnine õhtu sõpradega või lausa nädalatepikkune viibimine maakodus.

13

TERVIs

Müügil apteekides.

Kiireim leevendus kõikide põletuste korral!

• kasutatav I, II ja III astme põletuse korral• jahutab haava vähem kui 5 minutiga ilma eelnevalt veega jahutamata • vähendab valu ja on desinfitseeriva toimega• on vesilahustuv ja kergesti pestav• ei kleepu haavade külge• on sobiv lastele, ka imikutele• ei põhjusta limaskestade ärritust

Päikesepõletuse esmaabi! Aaloe veera, E-vitamiini ja teepuuõliga!

• jahutab ja rahustab• valu vähendav retsept• vähendab päikesepõletuse sümptomeid• mugavas liugaplikaatoriga pudelis

Waterjel on maailma juhtiv põletusgeelide tootja.

ViirushaigusedTundub uskumatu, aga külme-tushaigused on suviti lastel ja ka täiskasvanutel väga sagedased. Tegelikult ei põhjusta haiges-tumist otseselt külmetumine, vaid organismi sattunud viiru-sed. Külmetumine, aga ka liig-ne kuumus, väsimus ja muu st-ress muudavad organismi vii-rustele vastuvõtlikumaks. Vii-rushaiguste puhul on kõige tar-gemaks ravi taktikaks ootamine: viirustest saab organism jagu ise, seni ei ole leiutatud ravimit, mis oleks keha enda kaitsemeh-hanismist tõhusam, ilma et see inimorganismis probleeme te-kitaks. Ravimite peale tuleks mõelda alles siis, kui tekivad tüsistused (mida kahjuks enne-tada ei saa) – neid diagnoosib ja ravib arst. Enesetunnet võib leevendada palavikualandajate ning köha- ja nohuvastaste ra-vimitega. Palavikualandajat ei soovitata aga võtta (ei lastel ega täiskasvanutel), kui kehatempe-ratuur on alla 38,5 ºC – palavik on organismi kaitsereaktsioon. Samasugused kaitsereaktsioo-nid on nohu ja köha.

BatuutBatuut tundub ohutu, lõbus ja tervislik vahend aja viitmiseks. Traumapunktid on aga suviti täis lapsi, kelle vigastused on tekkinud just batuudil hüpates.

Batuudil olgu korraga vaid üks laps ja selle ümber turva-võrk. Hüppavaid lapsi ei tohi jätta järelevalveta.

Jalgratas, rulluisudOn kurb näha, et väga paljud, eriti juba suuremad lapsed, sõidavad nii rulluiskudel kui ka rattal ilma kiivrita. Õnneks nõuab kehtiv liiklusseadus kiiv-ri kandmist jalgratturitest las-telt – ja seda mitte põhjuseta. Kui tavaliselt paneb inimene kukkudes kaitseks ette käed, et instinktiivselt pead kaitsta, siis ratta seljast kukkudes on jalgratas ise sageli takistus. Ta-gajärjeks võib olla raske pea-vigastus isegi aeglase sõidu või seismise ajal kukkudes. Kiivri kandmises võiksid lastele ees-kuju näidata täiskasvanud.

Sama kehtib rulluiskude kohta. Kui laps avastab, et suu-

dab nendel juba püsti seista ja edasi liikuda, ehk mõne trikigi teha, muutub ta enesekindlaks: ma oskan! Talle tuleb selgita-da, et kiivrit ja kaitsmeid kan-navad rulluisutamise ajal isegi profisportlased.

MürgistusedMürgistuste ohvriks on kõige sagedamini väikelapsed, kes kõike suuga järele proovida ta-havad. Suuremad lapsed leia-vad vahel vanaema käekotist „kommi” (tabletid) või män-givad lihtsalt arsti. Suureks ohuks on ained, mis on pan-dud vale sildiga pudelisse ja toiduainete lähedusse, näiteks lakibensiin limonaadipudelis. Kodukeemia peaks olema kõik kindlas kohas koos – juhusli-kesse kohtadesse peidetud ke-mikaalid satuvad alati uudis-himulike laste kätte kergemi-ni. Sama kehtib ravimite kohta.

Esmaabi: Tee kindlaks mürgistuse põhjus: milline aine (taim), mis koguses? Kui laps on neelanud tablette ja on teadvusel, võib esile kutsu-da oksendamise. Selleks peaks kodus olema oksejuuresiirup.

Kui tegu on mõne keemia-tootega, tuleb lapsele anda vähe-haaval vett, et kemikaali lahjen-dada. Alust ega hapet anda ei tohi – see tekitab maos reakt-

siooni, mille käigus vabaneb li-saks soolale ja veele rohkelt süsi-happegaasi ning tekib kuumus. See kahjustab mao limaskesta veelgi enam.

Kui laps on teadvuseta, tu-leb ta keerata külili. Suhu ei tohi midagi panna! Teadvuse-ta laps võib okse endale hin-gamisteedesse tõmmata ning sellist seisundit ravida on juba raske, kui mitte võimatu.

Kindlasti tuleb pöörduda kiirabi poole. Teavet mürgis-tuste ja esmaabi kohta saab öö-päev läbi telefonilt 16662.

Kodune apteekTegelikult on enamiku häda-dega võimalik tulla toime ilma ravimeid kasutamata. Palaviku saab alla külmade mähistega, verejooksu peatada riiete kül-jest rebitud ribadega jne. Sa-mas on esmaabi andmine kii-rem ja mugavam, kui vahen-did on käepärast. Lastega pere minimaalses koduses apteegis võiks olla oksejuuresiirup (kui peres on väikelapsi), paratseta-mool, sidemed ja plaastrid. Ap-teegist tähtsam on aga ettevaa-tus ja ohutusreeglite järgimine!

KarmEn jOllErTelliskivi Perearstikeskuse

perearst

Sh

utt

ers

tock

14

taRBiJa ÕIGUsED

Kui mu jalanõudega mida­gi juhtub, siis viskan need enamasti minema, sest oma õigusi väga hästi ei tea. Kas tuleks ikkagi nende eest seis­ta ja asjaga tegeleda?Arvan, et te ei ole sugugi ainuke, kes nii käitub. Olukordi, kus kuu või paari eest ostetud saabastel on tallad lahti ja kandjal varbad märjad, tuleb ilmselt ette tihemini, kui arvata os-kame. Mida inimesed sellises olukor-ras ette võtavad? Osa käitub just nii, nagu teie – viskab jalatsid minema või jätab need karpi seisma. Teine osa viib katkised jalatsid king sepale või püüab ise superliimiga paran-dada. Kõik see tundub lihtsam, kui minna poodi oma õiguste eest võit-lema. Pean tunnistama, et ka mina esitasin oma elu esimese kaebuse jalatsi kauplusele alles sel talvel.

Milliste jalanõudega seotud pretensioonidega tarbija­kaitseameti poole peamiselt pöördutakse?Rohkem on pöördumisi seoses täis-kasvanute jalatsitega ja üldistatult öeldes on peamine probleem see, et jalanõud ei pea kuigi kaua vastu, ei kesta isegi üht hooaega. Teine suur probleem tundub olevat meie kliima-le sobimatud jalatsid, näiteks müüak-se Eestis ka selliseid kevadsügis-saapaid ja -kingi, mis ei talu niiskust.

Lastejalatsite puhul on pöördu-miste teemad eripalgelisemad ja üht peamist ei oskagi nimetada. Näiteks võib siiski tuua juba tarbijakaebuste komisjonist läbi käinud juhtumi, kus lapsele ostetud jalatsitel tulid käies takjakinnitused pidevalt lahti.

Kahjuks tuleb märkida sedagi, et ametisse on jõudnud juhtumeid, kus tarbija ise on jalatseid valesti pruu-kinud või hooldanud, kuid püüab

sellest hoolimata patuoinaks teha kaupmeest. Aga õnneks ei ole selli-sed pöördumised valdavad.

Millised on tarbijate peami­sed õigused ja kohustused jalanõude ostmisel?Ostja kohus on valida endale ja soovi-tud otstarbeks sobivad jalanõud ning neid siis piisavalt ja õigesti hooldada. Samas peab ostjale appi tulema müü-ja, kes peab kaupa tundma ning häid soovitusi ja juhtnööre andma.

Õigustest tuleb eelkõige teada pretensiooni esitamise õigust. See on n-ö seaduslik garantii, mis kehtib ka siis, kui kaupmees või tootja pole ja-latsitele oma garantiid andnud. Pre-tensiooni esitamise õigus kehtib kaks aastat alates ostmise hetkest ning selle alusel võib ostja kauba puuduse ilmne-misel poodi tagasi minna ja asja paran-damist või asendamist nõuda. Kui pa-randamine või asendamine ei õnnestu, võib nõuda ka raha tagasimaksmist. Siinkohal tuleb märkida, et kauplu-sel on siiski õigus kahelda, kas asi läks katki kvaliteedivea tõttu või ostja süül. Esimesel kuuel kuul pärast ostu on süü tõendamine ning sellega seotud kulu-tuste katmine kaupluse kohustus. Hil-jem toimub see kokkuleppe järgi.

Millised on põhilised väär­arusaamad, mille vastu tarbi­jad eksivad?Nii tarbijate kui ka müüjate seas on le-vinud teadmine, et garantii saabaste-le kehtib kuus kuud ning kontsaplek-kidele garantii ei kehti. See võib nii olla poe või tootja antava vabatahtli-ku garantii puhul ning need tingimu-sed peaks müüja ostjale ostu hetkel selgeks tegema või siis kirjalikult kaa-sa andma. Seaduslikku garantiid ehk siis pretensiooni esitamise õigust saab aga kasutada kaks aastat ning selle pu-

hul võib kaebust esitada ka ära tulnud kontsapleki või purunenud luku pä-rast.

Millistel puhkudel tasub kindlasti poodi tagasi pöör­duda?Üldistatult võiks öelda, et kui ostja on kõik õigesti teinud (valinud sobi-vad jalatsid, neid normaalsetes tingi-mustes kasutanud, korralikult hoid-nud ja hooldanud) ja defekt ilmneb ikkagi, on kindlasti mõtet kaebusega poe poole pöörduda. Tarbijakaitse-ametisse oleks aeg minna siis, kui inimene on ise juba kauplusega kon-takti võtnud ja oma kirjaliku kaebu-se esitanud, kuid kauplus pole talle 15 päeva jooksul vastanud või pakub lahendit, millega nõustuda ei taheta.

Kui inimene on jalatsid liht-salt ära kandnud, neid ekstreemse-tes tingimustes kasutanud või va-lesti hooldanud, ei ole kaebuse esi-tamisel mõtet. Õigus nõuda paran-damist, asendamist või raha tagas-tamist kehtib ikkagi ainult siis, kui tegu on kvaliteediveaga.

Kuidas käituda internetipoest ostetud jalanõude puhul, kui nendega midagi juhtub?Internetist ostmise puhul on ost-jal kasutada 14päevane taganemis-õigus (teistes Euroopa riikides võib see aeg olla ka lühem, näiteks 7 või 10 päeva). Samas on see õigus ost-jale antud mitte kauba võimalike kvaliteedi vigade pärast, vaid see-tõttu, et internetipoes pole kaubaga võimalik nii põhjalikult tutvuda kui tavapoes. Seega, kui veebist tellitud jalatsid osutuvad kodus jalga proo-vides liialt väikesteks või ebamuga-vateks, saab ostja kasutada tagane-misõigust ning need ilma põhjendu-seta tagastada ja raha tagasi küsida.

Kui internetist ostetud jalatsi-tega on juba mõnda aega käidud ja neil ilmneb mõni puudus, tuleb läh-tuda pretensiooni esitamise õigu-sest ja pöörduda kaebusega kaup-luse poole. Kui tegu on välismaise e-poega ja omal käel kauplejaga kon-takti ei saada, võib abi küsida tarbi-jakaitseameti juures tegutsevast ELi tarbija nõustamiskeskusest.

Kas tšeki peab alati alles hoidma?Hea oleks. Kaebuse esitamisel peab ostja tõendama, et on olnud selle poe klient. Ostutšekk on selleks kõi-ge parem vahend. Samas tšeki puu-dumine kaebuse esitamist ei takis-ta – pood peab kaebuse vastu võtma ka siis, kui inimene tõendab klien-diks olemist muul moel, näiteks pangaväljavõttega. Praegu on Eestis olukord, kus paljude poodide jaoks on tšeki puudumisel kaebuse lahen-damine problemaatiline. Seetõttu võiks kallimate kaupade puhul tše-kid mõneks ajaks tallele panna.

Jalatsite puhul ilmnevad vead ül-diselt kuu või paari jooksul ning vähe-malt selle aja võiks tšekke tallel hoida.

Seda, et paar kuud tagasi ostetud kinga­ või saapapaar kohe lagunema hakkab, on juhtunud ilmselt paljudega. Kuidas oleks sellisel juhul õige käituda? Millised on tarbijate õigused ja kohustused jalanõude ostmisel? Küsimustele vastab tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Siiri Erala.

mida teha, kui äsja ostetud kingad lagunema kipuvad?

Tähtsamad kontaktid

• Nõu ja infot oma õigus­te kohta võib küsida tarbija­kaitseameti nõuandetelefonilt 620 1707 või 1330 (tööpäeva­del 8.00–16.30).• Infot kaebuse esitamise koh­ta leiab tarbijakaitseame­ti veebist www.tarbijakaitse­amet.ee või Youtube’ist www.youtube.com/tarbijakaitseamet.• Klipp kaebuse esitamise koh­ta: www.tarbijakaitseamet.ee/kuhu­ja­kuidas­esitada­kaebust•Kui tegu on välismaise e­poega ja omal käel kauple­jaga kontakti ei saada, võib abi küsida ELi tarbija nõusta­miskeskusest www.ecc.ee.

Sh

utt

ers

tock

UUs & huvitav

1515

Tänapäevase teaduse areng on võimaldanud luua pre-paraate, mis mitte ainult ei

leevenda haiguse sümptomeid, vaid ravivad sisuliselt ka haigust en-nast, st mõjutavad selle tekke põh-just. Tõhusa ravimi loomine sai või-malikuks pärast uue tehnoloogia – osmprotektsiooni – juurutamist.

Riskirühma kuulume me kõikTöötate arvutiga või vaatate kaua televiisorit ja tunnete pärast seda, et silmad on kibedad, justkui oleks keegi neisse liiva puistanud? Vee-date terve päeva kontoris, kus õhk on talvel kütte, suvel konditsionee-ri tõttu väga kuiv? Olete sunnitud töötama suitsuses õhus, kannate kontaktläätsi, olete pidevalt roo-lis, loete palju, olete juba vanemas eas või lapseootel? Sel juhul kuulu-te nende hulka, kellel on kõrgenda-tud risk kuiva silma sündroomi tek-kimiseks.

Kuiva silma sündroomi sümpto-meid kaebab iga kolmas naine, sest hormonaalsed muutused, näiteks rasedus, menstruatsioon, imetami-ne ja menopaus, suurendavad seda riski kõik. Vananedes muutuvad silmad kuivemaks iseenesest, see-ga võib enamik üle 40aastaseid tun-da silmade kuivuse esimesi märke.

Ainult silmade niisutamisest ei piisaPisarad on meile hädavajalikud. Need mitte ainult ei niisuta, vaid vähendavad ka põletikuriski, pe-sevad silmast mustuse ning loovad tingimused selgeks ja heaks näge-miseks, st toidavad, kaitsevad ja si-luvad sarvkesta.

Kuivadele si lmadele mõel-dud preparaadid võivad suurenda-da pisarate hulka (kunstpisarad) ning säilitada silmapinna niiskus-taset (lubrikandid). Tavaliselt ravi-vad nad vaid haiguse sümptomeid: taastavad kunstlikult silma pisara-kilet ja suurendavad pisarakogust,

Kaitse kuivadele silmadele

st kaotavad haiguse tagajärjed. Sil-ma kahjustatud pinna taastamiseks sellest aga ei piisa. Haiguse sisuli-seks raviks on vaja ravimeid, mis taastaksid täielikult nii pisarate koostise kui ka nende funktsioonid. Selleks aga peab silma pind kõige-pealt terve olema, mis on üks täis-väärtuslike pisarate tootmise põhi-tingimus. Nii võitleme mitte taga-järgede, vaid haiguspõhjuse enda-ga.

Uus sõna –osmoprotektsioonKuivade silmade korral on pisa-rad soolarikkad, st hüpertoonsed. Seda tingib osmoosiprotsess, mil-le puhul, kui soolade kontsentrat-sioon pisarakiles ületab soolade fü-sioloogilise kontsentratsiooni, hak-kab vesi epiteelirakkudest väljuma ning rakud „kuivavad” ja „tõmbu-vad kokku”.

On kindlaks tehtud, et pal-jud imetajate rakud jäävad hüper-toonses keskkonnas ellu, sest ka-sutavad spetsiifilist adaptatsiooni-viisi – neutraalsete orgaanilis-te aine osakeste kogumist raku si-semusse. Neutraalsed aineosa-kesed (osmo protektorid) on väike-sed mitte ioonsed molekulid, mis suurendavad vee kontsentratsiooni rakus, laskmata veel rakust välju-da. Seega on osmoprotektsioon uus kuiva silma sündroomi ravitehno-loogia, mis tagab, et rakud ei kao-ta eluliselt tähtsat vett ka äärmiselt soolases keskkonnas ning on seega hukkumise eest kaitstud. Osmopro-tektorid taastavad ja säilitavad vee füsioloogilist kontsentratsiooni ra-kus, toimides mitte silma pealispin-nal, vaid sügavamal, silma sarvkes-ta epiteelirakkude tasemel.

OptiveTM – igakülgne kaitse kuivadele silmadeleOptive on ainus ravim, mis on loo-dud, kasutades uut, haiguse tekke-mehhanismi mõjutavat tehnoloo-

giat – osmoprotektsiooni. Optive’i unikaalne valem (OsmoMaxTM-i kompleks) kõrvaldab kuiva silma sümptomid, taastab silma kahjus-tatud pinna ning tagab rakkude kaitse ka kahjulikus hüpertoonili-ses keskkonnas.

OptiveTM-i eelised• Optive’i mõju on kahesugune: ta niisutab silma ja ka pidurdab hai-

guse kulgu.

• Silmapinna niisutamise tagavad ravimis sisalduvad karboksü-metüültselluloos (KMT) ja glütserool, osmoprotektsiooni aga pa-randavad neutraalsed aineosakesed L-karnitiin ja erütritool.

• KMT parandab epiteeli regeneratsiooni (silmapinna vigastuste kor-ral, pärast laserprotseduure).

• Optive’i unikaalne valem (OsmoMaxTM-i kompleks) kõrvaldab kuiva silma sümptomid, taastab silma kahjustatud pinna ning tagab rak-kude kaitse ka kahjulikus soolarikkas keskkonnas.

• Kui Optive’it pidevalt kasutada, siis osmoprotektsioon ei katke. Nii on võimalik silmade kuivust naturaalselt vältida.

Kuiva silma sündroom ei ole küll surmav haigus, aga halvendab elu-kvaliteeti märgatavalt. Selle ignoreerimine võib põhjustada raskeidtagajärgi: põletikku, sarvkesta haavandeid jm.

Neutraalsed aineosakesed

Silmapinna rakud

Pisarakile

Vee ja selles lahustunud ainete kontsentratsioon on nii pisara-kiles kui ka silmapinna rakkudes alati ühesugune. Mõlemad süs-teemid on tasakaalus. Sellepärast on väga tähtis säilitada pisarates lahustunud ainete füsioloogilist, inimese organismile loomulikku kontsentratsiooni.

Neutraalsed aineosakesed

Kui vesi keskkonna toimel silma-pinnalt ära aurab, suureneb soo-lade kontsentratsioon pisarates. Seetõttu väljub vesi silmarakku-dest hüpertoonilisse pisarakiles-se. Nii kaotavad silmarakud vett ja hukkuvad.

Hüpertooniline / palju sooli sisaldav

pisarakile.

Vee kaotanud silmapinna

rakud.