17. veebruar 2011

Beebi • Tervis • Kirurgia • Ilu • Eakad

Hambad on seotud kogu organismi tervisega

Uuel ajal on hambaravist saanud üks olmemütoloogilisi teemasid. Selleni välja, et kena naeratus on meie riigis staatuse sümbol – võimalik vaid teatud jõukus astmest alates.

Tõsi küll, haigekassa rahastab meil laste hambaravi ning pisut ravi- ja proteesi-toetust saavad ka vanainimesed. Vahepealsetel tuleb oma hammastega ise hak-kama saada.

Tegelikult ei erine hammaste tervishoid kuigi palju muust tervishoiust. Kaks põhiprintsiipi kehtivad ikka: profülaktika on ravist odavam ning elustiilist ole-neb tervise säilitamisel päris palju. Erinev on vaid see, et muid arstikulusid me nii otseselt näha ei pruugi, hambaravi arve esitatakse aga kohe arstikabinetis.

Hambad pole kaugeltki mitte vaid esteetika valdkonda puutuv teema. Kas lasta enesele hollywoodlik naeratus „võluda” või mitte, on maitseküsimus. Kuid augud peaks olema lapitud ja põletikukolded välja ravitud – vastasel juhul kannatab lisaks hingeõhule ja välimusele kogu organismi tervis.

Tänases Terve Pere erinumbris jagavad spetsialistid oma teadmisi hammaste korrashoiust ja ravist läbi inimese elutee. Saame teada, kuidas olla toeks väikestele ja suurematele lastele, et nad õpiksid selgeks õiged hammaste eest hoolitsemise võtted, kuidas ise oma hambaid võimalikult korras hoida ning mida võiksid suu-õõne tervishoiust teada pere auväärseimad liikmed – vanavanemad.

Palju õnnelikke naeratusi ning tugevat tervist soovidesAnne-Mari Alver

Anne-Mari Alver

ToimetajadAnnE-mArI AlvErannemari.alver@lehed.eemArgIT KIrsIpuumargit.kirsipuu@lehed.ee

Kujundus AdvIg sTAHl

Keeletoimetaja mArIlIn looK

Reklaam mArgIT ElTs, tel 669 8330, margit.elts@lehed.eeEE lisade juht pIrET TAmm, piret.tamm@lehed.eeVäljaandja AS Eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e

3

mahetoodete võidukäik

Tallinnas avas uksed Baltimaade suurim öko-pood, mahemarket nimega Parim Pood, kust li-saks toidukaubale saab looduslikku kosmeetikat. „Meie eesmärk on pakkuda parimate hindade-ga parimas valikus mahekaupa ja -tooteid Ees-tis. Kui varem sai kuivaineid osta valmispakkides, siis nüüd on võimalus neid soetada ka kaalu-kaubana,” räägib marketi perenaine Tiiu Saks.

Enamik poes pakutav on kodumaist pärit-olu, kuid kõike siiski Eestist ei saa. Müügil on kuiv ained, jahud, helbed, maiustused, piim, mu-nad, hakkliha, jäätis, värsked puu- ja köögiviljad ning palju muud. Praegu on avatud poe esime-ne järk, kuid peagi tuleb sinna kohvik, kus haka-takse pakkuma kondiiter Heidi Pargi valmistatud ökotooteid.

Mahemarket Parim Pood ootab huvilisi aad-ressil Mustamäe tee 3a esmaspäevast reedeni kella 10–20ni, laupäeval ja pühapäeval 10–18ni.

4

Beebi hambadIga vanem soovib, et tema lapsel oleksid ilusad, valged ja terved hambad ning hambavalu käiks maimukesest kauge kaarega mööda.

p iimahammaste alged hak-kavad moodustuma juba embrüo naalse arengu

6.–7. nädalal, jäävhammaste alged 5. raseduskuul. Loote normaalse arengu puhul moodustub 20 piima-hamba ja 28–32 jäävhamba alget. Piimahammaste suhulõikumine algab enamasti 6.–8. elukuul ja lõpeb harilikult 2.–2,5. eluaastaks.

Hammaste suhulõikumisel on lap-sed sageli rahutud, muutuvad viri-laks, topivad suhu käsi ja asju ning süljeeritus suureneb. Lõikuv ham-mas surub igeme pingule, see muu-tub punetavaks ja valulikuks. Võib esineda ka kehatemperatuuri tõusu. Samuti suureneb organismist vede-liku kadu, mille vältimiseks peaks andma lapsele rohkesti juua. Ham-maste lõikumise ajal tuleks massee-rida lapse igemeid närimisrõnga või sõrme ümber mähitud puhta mar-liga. Igemetele võib kanda rahustavat geeli. Erilist tähelepanu tuleb pöö-rata suuhügieenile.

Kuna vastsündinul hambad puu-duvad, ei ole ka bakteritel suus mugavaid kinnituskohti. Hammaste lõikumisel kinnituvad bakterid nen-dele kohe – siis tuleb hakata ka ham-baid puhastama. Väikestele ham-mastele kleepub kergesti toit, mis on bakteritele suurepärane kinnitus-koht – moodustub hambakatt. Ent bakterid satuvad beebi suhu ka siis, kui ema puhastab või niisutab lutti oma suus, suudleb last suule või toi-dab teda lusikaga, mida paneb vahe-peal ka oma suhu. Happeline ham-

bakatt tuleb eemaldada kohe, et hamba email ei kahjustuks.

sööbikud ja pisikud minemaBeebi hammaste puhastamiseks saab kasutada spetsiaalset näpuharja või pehmet, imikutele mõeldud hamba-harja, nende puudumisel puhast marlitükikest. Imiku ja väikelapse hambahari on väga pehmete harjaste ja väikese peaga, et see korralikult suhu mahuks ega õrnadele igemetele haiget teeks.

Hambapastat võib tarvitama hakata siis, kui laps oskab juba suud loputada. Kasutada tohib ainult väike lastele mõeldud pastat. Täh-tis on last hambapesuga harjutada maast-madalast, et ta pesemata hammastega magama ei läheks. Kui lapsel on pärast pesu janu, tohib juua ainult puhast vett, mitte morssi ega magusaid mahlu, mis hoolsa hamba-pesu kohe nullivad.

Lutipudelikaaries on tõsine väike-laste hammaste haigus, mis tekib, kui lapse hambad puutuvad liiga sage-dasti ja pikalt kokku toidus-joogis sisalduvate suhkrutega. Eriti laasta-valt mõjub hammastele ööseks voo-disse kaasa antav lutipudel, milles on piim, mõni toidusegu või mahl. Suus elavad bakterid toituvad suhkrust ja toodavad happeid, mis omakorda kahjustavad hambavaapa, uhtudes sealt välja mineraalained. Hammaste välispind muutub poorseks, tekivad valged laigud, mis hiljem tumenevad ja suurenevad. Kõige sagedamini kah-justuvad esihambad, millest halvimal

juhul jäävad järele vaid mustad tüü-kad. Peale kõrgenenud kaarieseriski põhjustab kauane lutipudeli kasuta-mine ka hambumushäireid.

Siit järeldus: lutipudeliga magama ei minda. Magamise ajal ei suuda lapse sülg tema suud kaitsta, sest sülje vool on väiksem. Janu kustu-tamiseks on puhas joogivesi kõige parem.

Esimene hambaarstikülastus tuleks ette võtta aastase lapsega. Ikka selleks, et pisike harjuks, kui keegi tema hambaid vaatab ja suus toimetab. Väga tähtis on see, et esi-mene külastus tehtaks enne prob-leemide teket. Kui hambas on juba nähtav auk või see valutab, seostu-vad ka hilisemad visiidid negatiivse emotsiooniga ning laps hakkab arsti kartma. Just vanema hool ja õige-aegne esmakülastus valmistab väi-kest inimest edasiseks hamba raviks ette, kui seda tänu heale hambahool-dusele üldse vaja peaks minema. Vanem saab aga regulaarsete külas-tuste ajal tagasisidet lapse suuhool-duse tulemuslikkuse kohta.

Viieseks saades peaks laps oskama oma hambaid pesta ise, kuid täiskasvanu ülesanne on väikest ini-mest abistada ja vaadata, et see tähtis töö ikka hästi tehtud saaks. Rõõmus ja positiivne õhkkond koduse ham-bahoolduse juures õpetab last puh-taid hambaid armastama ja loob olu-korra, kus hambaarstil on vaja auku puurida üha harvem.

Helve martin Tallinna Hambapolikliiniku vanemõde

Tervis

3. nädal2. nädal1. nädal

50g juustu päevas

+25G JUUSTU

1. nädal

Eestis leiutatud ja

teaduslikult tõestatud

6 7

l isaks esteetilisele plaanile ning heale enesetundele, mida korras suu kindlasti tähendab, on ham-

bad seotud ka kogu organismi tervisega.Kodus õigeid toitumis- ja hügieeni-

võtteid õpetades ning koos regulaarselt hambaarsti juures kontrollis käies saab vanem last palju aidata.

Kõige sagedasem laste hambamure on kaaries, mille ärahoidmisel on eluviis määrava tähtsusega. Teine üsna sage põhjus hambaarsti külastamiseks on hambatrauma, mille puhul kehtib alati reegel – võimalikult kiiresti arsti juurde.

regulaarne toitumineHammaste tervise seisukohalt on tähtis nii see, mida süüakse, kui ka see, mil-lal süüakse. Oluline, et söödaks kindla-tel kellaaegadel, siis jõuab suu vahepeal puhastuda. Kui aga lapsel on kombeks toidukordade vahel alailma midagi näksida, on suus pidev happerünnak ning hambad saavad seetõttu märksa suurema koormuse.

Magusad asjad pole keelatud, kuid magus peaks kuuluma toidukorra juurde. Kui vähegi võimalik, võiks lapse kommiiga pisut edasi lükata – kui peres suuremaid vendi-õdesid ees ei ole, võib see õnnestuda lausa lasteaiani. Kuniks laps komme maitsta pole saa-nud, ei oska ta neist ka puudust tunda.

Veel kommidest: hammastele on kõige ohtlikumad pulga- ja nätsukom-mid, sest nende puhul puutuvad ham-bad magusaga pikalt kokku. Muide, samal põhjusel pole hammaste sõb-rad ka kõrrejoogid ja limonaadid – laps lonksab ja lonksab, suus aga püsib kogu aeg suhkrune keskkond.

Piim ja mahlgi on oma olemuselt toidu ained, mitte janukustutajad, see-pärast peaks ka nende joomine kuu-luma söögikorra juurde. Kui kahe söögi korra vahel tekib janu, tuleks juua vett.

Hammaste pesemineHambapesu harjumuse kujunemi-sel on tähtis roll vanemate enda ees-kujul. Millegi pärast on tihti nii, et pal-jud vanemad saadavad lapse laste-aeda ilma eelneva hambapesuta. Põh-jenduseks tuuakse kiired hommi-kud, nii et hammaste pesemine jääb õhtuks. Tegelikult on väga tähtis, et ka lasteaia päevadel leitaks aega hambaid kaks korda pesta.

Hambaid tuleks harjata kaks-kolm minutit korraga. Tähtis on jälgida õiget pesemistehnikat, et puhtaks saaksid kõik pinnad, mitte ainult need kohad, kust on mugav pesta. Hambapesu peaks algama tagumiste puriham-maste keelepoolsetest pindadest, siis liigutakse harjaga eesmiste hammaste poole ning pestakse ära ka vastasham-maste keelepoolsed pinnad. Seejärel jõuab kätte põsepoolsete ning lõpuks mälumispindade kord.

Õiget pesemistehnikat võib lapsele õpetada ise, ent sellest võib kujundada ka esimese hambaarstikülastuse sisu. Kavala nipina saab appi võtta apteeki-des müüdavad katuvärvitabletid. Kui laps kinnitab, et pesi hambad korrali-kult puhtaks, andke talle pisike punane tablett ning paluge seda närida ja suu puhtaks loputada – puhas hambapind jääb seejärel valgeks, pesemata pind aga muutub punaseks. Nii saab laps

ka ise paremini aru, millised hambad senisest rohkem hoolt vajavad.

Arukas vanem on nii lasteaia- kui ka algklassilapse lähedal, kui too hambaid peseb – siis on kind-lam, et laps liigselt kiirustama ei kipu ning kõik hambad kenasti puhtaks teeb. Lasteaiaealistel peaks hambaid aitama harjata ema või isa.

Arsti pole vaja kartaKasulik on laps ette valmistada ning ise rahulik olla. Mitte mingil juhul ei tohi jutustada lugusid stiilis, kui mina laps olin, küll siis hamba arsti kartsin. Ka ei tohiks lapsele vale-tada – näiteks rahustada, et arst ei tee midagi või et puurimine pole valus. Nagu suheldes muudelgi tee-madel, tuleb ka siin lapsega aus olla. Kui on kokku lepitud, et kõigepealt ainult vaatame ja õpime hambaid õigesti pesema, siis nii tuleb ka teha. Sel viisil tekib lapsel hamba arsti vastu usaldus ning edaspidi on vaja-dusel märksa kergem ravile minna.

Piimahammaste raviks on täna-päeval toredad värvilised plom-mid. Nii saab laps ravis osaleda ning ise valida, mis värvi plommi tahab. Pärast on vahva kaaslastele näidata – olin tubli ja sain nii ilusa plommi.

Kindlasti ei tohi katkisesse piima-hambasse suhtuda nii, et nagunii tuleb see varsti ära ja seepärast pole ka ravi vaja: piimahammaste seisu-kord mõjutab tulevaste jäävham-maste tervist.

Lõikunud jäävhambad võib lasta kaks korda aastas hambaarsti juures kaariese profülaktikaks üle lakkida.

Trauma järel tuleb kiiresti tegutsedaKui laps või noor harrastab mõnd spordiala, kus hammastel on suu-rem risk kannatada saada (näiteks rula- või jalgrattasõit ja ekstreem-spordialad), tasuks talle muretseda spetsiaalsed hambakaitsmed. Neid müüakse ka apteegis, ent hambaarsti juurest võib saada mugavamad, just lapse suu järgi valmistatud kaitsmed.

Hoolimata ettevaatusabinõudest võib siiski juhtuda, et laps hammast vigastab. Sel juhul on oluline võima-likult kiiresti arsti juurde jõuda. Lii-kuma hakanud piimahammas säti-takse ettevaatlikult paika tagasi ning kui sel lasta mõni nädal rahulikus režiimis olla (mitte sellega närida), on lootust, et hammas jääb oma õige

äratulekuajani paika. Äratulnud piima hammast tagasi ei panda.

Kui jäävhammas ära tuleb, on loo-tust, et kiire sekkumise korral saab selle veel päästa. Tähtis on hoida hammast arsti juurde jõudmiseni niiskes keskkonnas: füsioloogilises lahuses, süljes või külmas piimas. Ning loomulikult kiirustada!

Teadmiseks teismelisteleLapse teismeikka jõudes toitumis- ja hügieenisoovitused ei muutu, küll aga võib lisanduda mõni uus probleem.

Kui hambad on suus kõveriti, saab paigaldada ortodontilise aparaadi (nt breketid), mis aitab hambumuse kenasti sirgeks korrigeerida. Noorele tähendab see lisatööd ja -hoolt – et hambad puhtad püsiksid, tuleb appi võtta nii hambaniit, spetsiaalsed harjakesed kui ka suuloputusvesi.

Veel üks väike tagasivaade lapse-vanemale: õigeks hambumuseks saab luua eeldused. Päris pisikeste puhul tuleks lutiiga lapse aastaseks saami-sel lõpetada. Aastane laps saab tas-sist joomisega ilusti hakkama. Peab jälgima, et laps ei imeks näppu ega hingaks läbi suu.

Kas huule- ja keeleneedid on ilu-sad või mitte, on igaühe enese otsus-tada. Küll aga peaks teadma, et ham-mastele on need kahjulikud. Keele-neet on suus pidevas liikumises ning kahjustab hambaemaili ja kinnitus-kudesid. Huuleneedil ulatub ham-baid rikkuma tagumine kinnitus-osa. Peale selle on suus olev võõrkeha veel üheks mikroobide kogunemise kohaks ja võimalikuks põletikualli-kaks.

Kairit Teesaar Maxilla hambakliiniku hambaarst

Laste hammaste eest vastutavad vanemad

ESTEETLISE HAMBARAVI KLIINIK

Merivälja tee 24tel 646 4400

dental@hot.ee

• frees- ja täiskeraamilised

hambaproteesid

• hambalaminaadid

• lumineerid

• keraamilised hambatäidised

• hambaravi

Dental Esthetic

Laste hammaste tervis-hoius on kõige tähtsama-teks märksõnadeks toitu-

mine, hügieen ning rahulik suhtumine hambaarsti

juures käimisse.

Fo

to: iS

tockp

ho

to

8

Ilus hambakaar rõõmustabTäiuslik hambakaar teeb inimese kauniks ja tõs-tab enesehinnangut. Ilus naeratus on igaühe parim visiitkaart.

Kui aga loodus ei ole sirget hambarida kinkinud, tuleb appi ortodont. Tänapäeva kii-

relt arenev ortodontiline ravi pakub hammaste asendi ja hambumus-anomaalia raviks mitmekülgseid või-malusi. Raviplaani tehes lähtutakse üha enam patsiendi näo välisilmest ja hambakaare kujust, et saavutada parim tulemus.

Ortodontilise ravi vajadus nii Ees-tis kui ka mujal maailmas on suur: ligi 65 protsendil elanikkonnast esi-neb hammaste või hambumuse prob-leeme. Valest hambumusest tingi-tuna esineb sageli olukordi, kus ainult osa hambaid on omavahel kontak-tis – sellistel juhtudel on kontaktis olevad hambad ja neid ümbritsevad koed ülekoormuses ning hammaste liigse kulumise ja murdumise risk suureneb. Ebaühtlase hammaskonna koormatuse tõttu võib tekkida prob-leeme alalõualiigestes. Kõige sage-damini teostatakse ortodontilist ravi 10–14aastastel lastel, kui kõik jääv-hambad on juba suhu lõikunud. Sel-les vanuses on ka parimad võimalu-sed suunata lõualuude kasvu hambu-mushäirete puhul.

millal alustada?Esimest korda võiks last ortodondi vastuvõtule viia kuue-seitsmeaas-tasena. Väga harva on eelkooliealis-tel vaja raviga alustada kohe, kuid samas on tähtis, et sellised erandjuh-tumid ei jääks ravi alustamisega hil-jaks. Võib juhtuda, et vanema jaoks

pealtnäha väike mure tuleb lahen-dada keeruliste raviaparaatide abil juba varajases lapseeas, samas kui inetuna tunduvaid puseriti hambaid on üldjuhul võimalik reastada alles hiljem, pärast enamiku jäävham-maste lõikumist. Esmasel ülevaatu-sel oskab ortodont hinnata ravi vaja-dust ja ka seda, millal on õige aeg alustada. Lisaks oskab märgata ham-maste asendit ja hambumust kujun-davaid valeharjumusi, nagu pöidla imemine, ühe suupoolega söömine või alalõua ettelükkamine. Kasva-val lapsel peaksid nina-hingamisteed olema vabad. Suurenenud adenoidid või kurgumandlid segavad normaal-set nina kaudu hingamist, mis tuge-valt häirib suuõõne pehmete kudede tasakaalu. Tulemuseks on hambu-muse häire või hammaste vale asend.

Kuigi parim raviaeg on teismeiga, saab ortodontilist ravi ette võtta pea igas vanuses, kui on piisavalt ham-baid, mida nihutada. Vanematel ini-mestel on ravi keerukam, kui paljud hambad puuduvad ning hambaümb-ruse koed on põletikulised. Sellisel juhul on enne ortodontilist ravi vaja ravida ka kõik suus olevad põletiku-kolded ja hambaaugud ning eemal-dada hambakivi.

Väga rasketel juhtudel, kui lõua-luude asend on üksteise suhtes väga suure kõrvalekaldega, ei pruugi ainult ortodontilisest ravist abi olla. Need juhtumid lahendatakse koos-töös näo-lõualuukirurgiga, kes pärast ligi aastast breketravi teeb

lõualuude normaalse asendi saami-seks operatsiooni.

Tänu suurenenud ravivõimalustele on sagenenud koostöö ka proteesi-arstidega. Näiteks kui soovi kor-ral asendada aastaid tagasi kaota-tud hammas implantaadiga, tuleb enne külgnevaid hambaid nihutada, et implantaadi asetamiseks vaja-lik ruum tekiks. Ortodontilise raviga saab nihutada tagasi ka igemehai-guste tõttu hambareast välja kaldu-nud hambaid.

uudsed breketidIseligeeruvad breketid võeti kasu-tusse mõni aasta tagasi ja on praegu väga populaarsed, sest lisaks muga-vusele on nad hügieenilisemad. Ise-ligeeruvate breketite puhul puuduvad breketeid kaarega ühendavad metal-list või kummist sidused, mis anna-vad võimaluse hambaid kiiremini ja mugavamalt nihutada. Hõõruvate traadiotstega on vähem muret ning hambad on nõrgemate jõudude tõttu vähem valulikud. Patsiendile on täh-tis ka aja kokkuhoid, sest iseligeeru-vate breketitega on pingutusvisiite tavaliselt vähem.

Moodsate raviaparaatide abil on võimalik nihutada hambaid igas tasapinnas. Õige raviaparaadi valikul tasub usaldada ortodondi nõuandeid, sest just tema oskab iga ravijuhtumi korral valida soovitud tulemuse saa-vutamiseks parima variandi.

Kristiina viltsinTallinna Hambapolikliiniku ortodont

Osta sõbrakuul, perioodil 14-28.02.11 endale ja sõbrale aeroobika või

vesiaeroobika kuukaardid lausa 36 EUR soodsamalt.

* Ühele kaardile kehtib 25% soodustus.

oolitse enda

ja sõbra tervise eest! oolitse enda

ja sõbra tervise eest!

e

Parkimine veekeskuse ees 2h parkimiskellaga tasuta.Lisainfo www.kalevspa.eeKalev Spa, Aia 18, Tallinn, tel: 6493370Lisainfo www.kalevspa.ee

10 11

Kõige kaunimad on ju ikka ter-ved enda hambad. Hamba-mured algavad halvast suu-

hügieenist ja hammaste valest pesemi-sest. Vaadates hambakliinikute hinna-kirju, ei teki lähiajal tahtmist selliste väljaminekute paratamatust tunnis-tada. Mugavam, odavam ja valutum on hammaste tervise eest hoolt kan-des suuremaid jamasid ennetada. Kuna enamik hamba auke algab ham-maste vahelt, on esmalt tähtis hamba-niidi kasutamist mitte unustada.

Igemeraviks ja profülaktikaks soovitab hambakliiniku City Med hambaarst Sofia Mihhailova proo-vida pärlipesu tõhusust. Hamba-kivi, nikotiini ja parkainete ära-pesuks tuleb aega varuda umbes pool tundi. Tegu on valutu ja, erinevalt laialt levinud soodapesust, hamba-emailile täiesti kahjutu protseduu-riga. „Soodapesus kasutatavad graa-nulid on teravate servadega, mis või-vad igemeid ja hambavaapa kahjus-tada. Pärlipesu graanulid seevastu on ümaramad ja protseduur iseenesest palju leebem,” võrdleb Mihhailova ja lisab, „kui hambakivi juhtub hambal rohkem olema, tuleb see enne ultra-heliga eemaldada.”

Flash Pearli protseduur maksab City Medis keskmiselt 48 eurot sõl-tuvalt ajast, mis protseduurile kulub. Väga tugeva hambakivi eemalda-mine toimub aga laseri abil ja siis lisandub veel umbes 13 eurot. Kui regulaarselt kaks korda aastas pärli-pesu teha ja korralikult iga päev hambaid pesta, saab tegelikult ter-ved ja hoolitsetud hambad üsna soodsalt.

säravvalge naeratusLoomulikku sära ja värskust naera-tusele lisab kindlasti hammaste val-gendamise protseduur. Ka enne val-gendamist on kasulik võtta pärli-pesu. „On olnud juhuseid, kus klient on pärlipesu tulemusega nii rahule jäänud, et valgendamist enam ei soo-vigi,” räägib Sofia Mihhailova.

Kodusest geelvalgendamisest soo-vitab Mihhailova kindlasti loobuda rasedatel ja rinnaga toitvatel ema-del. Samuti tuleb ettevaatlik olla neil, kel on probleeme mao või soolesti-kuga, sest kasutatav geel võib väike-ses koguses suust organismi sattuda ja riskigrupile halvasti mõjuda. Neil tasub eelistada kabinetis tehtavat laservalgendust, mis on küll kallim

(160 eurot üks hambakaar ja kaks kaart 224 eurot), aga tervislikum. Valgendamisel tuleb arvestada ka seda, et esihammaste täidised peab ringi vahetama.

Valgendamise tulemus püsib hea suuhügieeni korral kolm aastat ning sõltub mõistagi hammastest. Kolla-sed hambad reageerivad valgenda-misele paremini kui hallikad. Ham-bale tekkinud kriitvalged plekid ehk fluoraasilaigud sõltuvad otseselt lapse põlves joodud vee kvaliteedist. Valgendamise käigus kaob erinevus plekkide ja hambaemaili vahel, aga hambad võivad muutuda tundlikuks.

77 eurot maksev Lumibrite val-gendamise meetodil lakitud ham-maste efekt püsib pool aastat.

Lisaks säravvalgete hammaste saamisele kulutatakse raha ka hamba kaunistuste peale. Liimitud Swarovski kristalle või muid kaunis-tusi saab tellida vastavalt soovile ja maitse-eelistustele.

Valutu, süstimata ja lihvimata suhu paigaldatavate keraamiliste katete eest tuleb välja käia 288–352 eurot olenevalt sellest, kas kat-misele läheb neli või kuus esiham-mast. Vähema arvuga soovitud tule-must ei saavuta.

margit Kirsipuu

Kõiki iluteenuseid ei saa ammugi enam vaid ilusalon-gist. Hambaspaapaketid, mis on paljude hambakliiniku-te teenusevalikus, ei ole pelgalt iluteenused, vaid ham-maste tervise hoidmiseks mõeldud protseduurid.

Säravvalge naeratus

Implantaadid –loomulikem ja püsivaim viis hammaste taastamiseks

veel veerand sajandit tagasi suhtusid paljud hambaarstid implantaatide kasutamisse

skeptiliselt või ignoreerisid meetodit täielikult. Tänapäeval on see ham-maste asendamiseks kõige esteeti-lisem ja turvalisem viis. Võrreldes teiste hambaravimeetoditega, nagu teraapia või kirurgiaga, on implanto-loogia areng olnud tohutu.

mis on hambaimplantaat?Implantaat koosneb titaankruvist, mis on steriilsetes tingimustes kares-tatud liivapritsi ja töödeldud hap-pega. Väikese lõikuse abil paigalda-takse titaankruvi lõualuusse, asen-damaks puuduvat hambajuurt. Teisi-sõnu tähendab implantatsioon mitte-elusate kudede või materjalide viimist bioloogiliselt toimivasse süsteemi.

Tänapäeval on kasutusel üle 200 süsteemi implantaate, mis oma põhi-olemuselt on sarnased. Implantaat edastatakse arstile steriilses paken-dis, mis avatakse alles operatsiooni ajal. Kui kruvi on luustunud, saab implantaadile valmistada proteesi ehk kunsthamba. Kas selleks kulub kolm või kuus kuud, oleneb operat-siooni raskusest.

Kui lõualuud on piisavalt ja ope-ratsioonil ei ole vaja kasutada erine-vaid meetodeid luu mahu suurenda-miseks, pannakse protees kolme kuu pärast. Muidugi on võimalik pro-teesida ka kohe, aga see võib madal-dada operatsiooni õnnestumise prot-senti, eriti just pehme luu korral, sest nii head stabiilsust ei ole võimalik

saavutada. Kui patsiendil on eemal-damisele minev hammas veel suus ja kui selle all ei ole põletikku, saab implanteerida ka kohe pärast hamba väljatõmbamist. Seepärast tasub enne kirurgi juurde pöördumist läbi astuda implantoloogi juurest. Kohese implanteerimisega saab lõualuus toi-muvaid muudatusi ennetada.

Implantaadi paigaldamisel nar-koosi ei kasutata, sest protseduur on enamasti valutu. Küll aga kasu-tatakse lokaalset tuimestust ehk lokaal anesteetikum süstitakse puu-duolevat hammast ümbritsevasse igemesse. Patsient tunneb süstitorke valu.

Implantaadiga on võimalik asen-dada nii üht puuduvat hammast lõualuus (sellega päästame kõrval-hambad lihvimisest) kui ka kogu hambarida. Implantaadikroonid on ülitäpsed ning sobitatakse juba lõua-luus olevatele kruvidele. Implantaa-tidele ehitatud hambad näevad välja ja funktsioneerivad nagu oma ham-bad. Implantaadid on päästnud nii mõnegi inimese tüütust plaatpro-teesist ning igapäevasest protee-side suustvõtmisest, pesemisest ja tagasipanemisest. Kui teisi proteesi-tüüpe kasutades hakkab luu aja jook-sul kahanema, siis implantaatidega saab luud säilitada, kõrvalhammaste kulumist vältida ja mälumisjõu jagu-nemist ühtlustada.

mis maksab implantaadi paigaldus?Hinnatase on tunduvalt kõrgem võr-reldes teiste proteesiliikidega. Pai-galdus jääb 1080–1590 euro kanti ning sõltub materjalist ja arsti välja-õppest. Pikas perspektiivis võib imp-lantatsioon raha kokku hoida, sest selle tehnika annab kruvile eluaegse püsivuse, samal ajal kui teisi pro-teese tuleb pidevalt ümber teha.

Sobiva lahenduse ja vajaminevate implantaatide arvu valib implanto-loog juba esmasel konsultatsioonil. Eesti arstide kümne aasta õnnestu-mise protsent on 98–99, mis on võr-reldav kõigi arenenud kliinikutega Euroopa maades.

Krista TampereTallinna Hambapolikliiniku hambaarst

Luusisesed implantaadid on hambaravivõimaluste piire avardanud suurel määral. Mis kahekümne aasta eest tundus võimatu, on nüüd täiesti teostatav.

Fo

to: Tiit

Bla

at

Fo

to: Tiit

Bla

at

Tallinna Hambapolikliiniku hambaarst ja implantoloog Krista Tampere.

12 13

Seeniori hambad vajavad lisahoolt

Hammaste ja suuõõne ter-vis meie seenioridel väga hea ei ole. Statistika kohaselt

on igal viiendal Eesti inimesel mõni hammas eemaldatud, üle 75aastaste hulgas on koguni pooled oma ham-mastest täielikult ilma jäänud. Keda huvitab, mis vanusest alates on ini-mene „vana”, siis seda sõna kasuta-takse alates 65. eluaastast. Meditsii-nis ollakse arvamusel, et vananemi-sega kaasnevad muutused ilmnevad alles 75. eluaastast ja siis suureneb haiguste esinemissagedus.

Vananemine on pidev protsess, mis hõlmab kõiki inimesi alates 25. eluaastast. Muutused, mis selle käigus kehas toimuvad, toimuvad ka suuõõnes. Tegelikult on vanane-mise kui sellisega seotud muutused nii kehas kui ka suuõõnes üsna väi-kesed, rohkem mõjutavad suu seisu-korda elu jooksul põetud haigused ning nende raviks kasutatud ravimid.

Haigused ja ravimidKõige suuremat mõju avaldavad suu-õõne tervisele reumaatilised haigu-sed ja diabeet. Reuma on sidekoe-haigus, mille põdejatel on ka suurem oht hammaste tugikudede haiguste tekkeks. Esimene märk hammast kinni hoidva koe põletikust on ige-meveritsus, hiljem ka suurenev ham-maste liikuvus.

Diabeedi korral on suurene-nud oht põletike tekkeks kogu orga-nismis, muu hulgas ka suuõõnes. Diabeetilise organismi kaitsevõime

on terve organismi omast madalam, paraku puudutab see suuõõne tervist diabeetikutel, kel esineb enam suu seeninfektsioone. Samas on dieedi ja ravimitega kontrolli all olev diabeeti põdev isik sama riskitasemega kui terve eakaaslane.

Suuhügieen on tähtis kõigi jaoks, eriti mainitud haiguste ajal ning järel. Kui haigus on välja ravitud või allub ravile ning suuõõne hügieeniga tegeldakse järjepidevalt, püsib suu-õõs korras. Oluline on käia hamba-arsti või suuhügienisti juures tava-pärasest sagedamini – ühe korra ase-mel kolm-neli korda aastas.

Haigustest rääkides ei saa mööda ka ravimitest, mida nende arstimi-seks kasutatakse. Ligi 500 ravimi kõrvalmõjude hulgas on tegurid, mis mõjutavad suuõõne tervist, üks sage-

dasemaid märksõnu on „suu kui-vus”. Nii näiteks vähendavad sülje hulka uinutid, rahustid ja antidep-ressandid. Kuivas suus puudub sülje „pesev” efekt ja kaariesse hai-gestumise risk tõuseb. Loomuli-kult ei tähenda see, et vajadusel – ja arsti ettekirjutusel! – ravimeid võtta ei tohiks, küll aga tuleb mee-les pidada, et neid peab võtma koos veega või suuõõnt pärast ravimi (nt sissehingatava astmaravimi) tarvi-tamist veega loputama. Parim ravim suukuivuse korral ongi vesi – või-malikult tihti lonkshaaval. Olemas on spetsiaalsed geelid, mis suuõõnt niisutavad, nende kasutamisel aga tuleks lähtuda arsti nõuandest.

Paljud ravimid – näiteks südame-veresoonkonnahaiguste ravis kasu-tatavad – on väga happelised. Ham-mastele mõjub see nagu üks söögi-kord (koos happerünnakuga) päevas lisaks. Mida pikem on kontakt ham-mastega, seda suurem on mõju. Väga happelised on kõikvõimalikud gripi- ja külmetuse ravis kasutatavad käsi-müügiravimid, eriti kihisevad joo-gid. Taas – ravimit kasutamata jätta ei saa, aga suuõõs ja hambad vaja-vad lisahoolt. Kohe pärast ravimi võtmist hambaid pesta ei tohiks – andke vähemalt pool tundi neile aega taastuda. Selle aja jooksul muutub hamba vaaba tugevus endiseks. Aru-kas on hambaarstile rääkida, millal ja milliseid ravimeid kasutatud on.

Üks valus teema, millest meil väga rääkida ei armastata, on kas-

vajad – Eestis südame-veresoon-konnahaiguste järel surma põhjus number kaks. Kasvajate esinemis-sagedus tõuseb koos vanusega, saa-vutades maksimumi 70. eluaastatel. Kogu maailmas on sagenenud naha- (esimene solaariumipõlvkond hak-kab vanaks saama) ja suuõõnevähi esinemine.

Suuõõnekasvaja profülaktikaks on tähtis eelkõige ise oma suuõõne olukorda jälgida. Muretsemiseks on põhjust, kui tekivad mügarad, moo-dustised või haavandid – neid tasub (hamba)arstile näidata, sest tema oskab vajadusel soovitada spetsia-listi, kelle juurde edasi ravile minna.

Kui suus on haavandeid, mis kahe nädala jooksul ära ei parane, on vaja kindlasti arsti poole pöörduda. Need võivad olla tingitud näiteks hõõru-vast proteesi- või hambaservast. Pikka aega mõjuv ärritaja võib põh-justada hilisemat kasvaja teket. Ka täiesti hambutut suud tuleks vähe-malt korra aastas kontrollida lasta. Mida varem muutus suuõõnes avas-tatakse ja raviga alustatakse, seda suurem on tõenäosus täielikult ter-veks saada.

riigi toetusRiigipoolne hambaravi- ja proteesi-toetus algab 63. eluaastast. Igal sel-lesse vanusesse jõudnud kodanikul on õigus saada aastas korra hamba-ravihüvitist 19,8 euro ulatuses (kuni 300 krooni) ning kolme aasta tagant ühekordset proteesimistoetust 255,65 eurot (4000 krooni). Keskmi-selt jagub sellest rahast kas ülemise või alumise lõualuu proteesimiseks. Kel raha on, saab omalt poolt juurde lisada ning kogu suu ühe korraga korda teha, kel aga raha napib, ootab kolm aastat ning teeb siis korda üle-jäänud osa suust.

Millal on proteesimine vajalik? Ühe kaotatud hamba järel kind-lasti veel mitte – see toidu mälumist ei sega. Kriitiliseks piiriks loetakse kümme kokkukäivat hambapaari ehk viis kohakuti hammast ülevalt ja viis alt. Kui eemaldatud on juba mitu kõrvuti asetsevat hammast, tasuks kaaluda proteesi paigaldamist. Sel-line tühik hambareas sunnib ini-mest paratamatult kasutama söö-misel teist suupoolt, nii aga suure-neb allesjäänud hammaste koormus märgatavalt.

mida ise teha saab?Loodetavasti on hammaste igapäe-vane hooldus harjumuseks saanud juba lapsepõlvest, ometi tuleb vane-mas eas hammastele ning suuõõnele lisatähelepanu pöörata.

Sage vanemaid inimesi kimbu-tav haigus on parodontiit – ham-mast kinnihoidvate kudede hävi-mine. Haiguse kulg on krooniline ja aastatega muutused süvenevad. Parodontiidi märkideks on hamba-vahede laienemine, -juurte paljas-tumine ning hammaste nihkumine. Kõik need protsessid võtavad oma-jagu aega ning mida varem neid mär-gatakse, seda parem. Õnneks pööra-takse igemehaiguste ravile ja enne-tamisele võrreldes varasemaga enam tähelepanu ja hambad püsivad suus järjest kauem.

Vanemas eas ei pruugi senis-test hügieenivõtetest enam piisata ning hambaarst või suuhügienist on abiks uute õigete võtete omandami-sel. Tähtis on nii õige hambaharja valik kui ka see, et harja õigesti kasu-tataks. Kui käsi vanemas eas (näi-teks liigese probleemide korral) enam hästi liikuda ei taha, võib abi olla ka elektrilisest hambaharjast.

Kui hammaste tervisega prob-leeme pole, ei mängi hambapasta sort suurt rolli. Kui aga hambaarst soovitab teatud näidustuse põhjal mõnd spetsiifilise ravitoimega pas-tat, tasuks seda – kõrgemast hinnast hoolimata – kasutama hakata.

Vanemal inimesel on hambaniidi asemel ehk mugavam kasutada laie-mate hambavahede jaoks mõeldud hambavaheharjakest. Miniatuurset pudeliharja meenutav abiline aitab vahed kenasti puhtaks saada. Har-jakesed on olenevalt suurusest mär-gistatud erineva värviga, sobiva läbimõõdu soovitab hambaarst või suuhügienist.

Niisiis, vananemine kui selline ei ole suuhädade tekke lisapõhjus, küll aga mõjutab suuõõnt suurel määral kogu organismi seisund. Parim viis oma hambaid kaua säilitada, on hoolas suu-hügieen ja hea üldtervis. Kõikide prob-leemide, kahtluste ja murede korral tuleks julgesti pöörduda hamba arsti poole, sest kiire abi korral saab olu-korda parandama asuda.

riina runnelhambaarst ning Tartu Ülikooli suu- ja

hambahaiguste õppejõud

Müügil apteekides

www.femarelle.ee

Sind haa-rab äkiline kuuma-laine, mis levib peast kaela ja rindkerele ning see-

juures on tunne, nagu tahaks süda rinnust välja hüpata. Mõne hetkega on see kõik möödas, kuid Sa oled higist läbimärg... ja nii mitmeid kordi päevas. Sa oled üks miljoneist naistest, kes kogevad meno-pausi sümptomeid.

Muretsemiseks pole põhjust - Femarelle aitab

kiiresti taastada Sinu endise elukvaliteedi!

Femarelle on efektiivne toode üleminekuaastate leevendamiseks ja luude

tugevuse hoidmiseks, millel puuduvad soovimatud

kõrvalmõjud.

Aastate lisandumine ning elu jooksul põetud haigused annavad vanemas eas tunda suuõõne tervises.

„ Tähtis on nii õige

hamba harja valik kui ka see, et harja õigesti kasutataks. Kui käsi vanemas

eas (näiteks liigese-probleemide korral) enam hästi liikuda ei taha, võib abi

olla ka elektrilisest hambaharjast.

”

14 15

Lit

1102

-008

Koer-kibuvitsa pulber – imeline abi liigestele

Hoiab liigeste tervist ja parandab liikuvustToetab luude ja kõhrede normaalset

talitlust

Miks valida just LITOZIN® pulber? Kõrvaltoimeteta looduslik toode Väga mugav kasutada – ühes pakikeses

terve päeva annus Võib vähendada valuvaigistite kasutamise vajadust

ja seoses sellega tekkivaid kõrvaltoimeid

LITOZIN® pulber on valmistatud eritöödeldud koer-kibuvitsa marjadest. Kasutades LITOZIN®-i saate leevendust oma liiges-probleemidele ja sellega seoses tunda rõõmu paremast elukvaliteedist, suuremast igapäevasest aktiivsusest, paremast tujust ja une-kvaliteedist.Kirjuta enda kogemusest LITOZIN®-iga Axellus OÜ, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn. Avaldamiseks sobilike lugude autoritele auhinnaks 2 kuu varu LITOZIN®-i.

UUS!

mahe-beebitoit KrAv

Semperi uued KRAV-märgiga juurvilja püreed on valmistatud mahepõllumajandusest saa-dud toorainest ning orgaanilise tootmise nõuete järgi keskkonnahoidlikult ja eetili-selt. KRAV tähistab seda, et maaharimine on toimunud ilma kunstlike väetiste ja kee-miliste taimekaitsevahenditeta. KRAV rõhub kodu loomade pidamisele loomale loomuliku-mas keskkonnas ning toidu töötlemisele ilma kunstlike lisanditeta.Rootsis tuntud tooted on looduslikud ja tervis-likud. See on toit, mis on kasvanud ja valminud ilma kunstliku sekku-miseta (puu- ja juur-viljad on kasvanud viljakas mullas ilma stressita) ning mis ei sisalda kunstlik-ke lõhna- ja maitse-aineid, magusaineid ega hüdrogeenitud rasva.

Proteesiklambrid, hamba-kroonid, -sillad, -täidised ja implantaadid on küll val-mistatud suuõõnes kasuta-miseks mõeldud materja-list, ent võivad suus omava-hel reageerima hakata. „Me-tallide omadused aja jook-sul muutuvad ja võib juhtu-da, et kümme aastat tagasi paigaldatud protees hakkab ühel päeval reageerima hil-juti paigaldatud implantaa-di titaanist kruviga,” toob Rätsep näiteid oma prakti-kast. Pidev elektrivool võib suus olla tugevusega 0,1–50  mikro amprit. Sõltuvalt inimese tajulävest ei pruu-gi see kõiki häirida, kuid or-

ganismile avaldab mõju kaht-lemata. Alalisvoolu väljas lii-guvad metalliioonid organis-mi. Mida see omakorda põh-justab, on üheselt keeruline öelda. Hästi see aga kindlasti ei mõju,” on Rätsep veendu-nud ja soovitab kahtluse korral mõõta elektrivoolu tugevust suus. Kui vooluallikas on kind-laks tehtud ja lahendus leitud, kaovad ka sellest põhjustatud tervisehädad. Kahtluse kor-ral tasub tulla Sanare hamba-kliinikusse ja varuda galvano-meetriliseks uuringuks ning la-henduse leidmiseks pool tundi ning 35 eurot.

Koer-kibuvits leevendab liigesevalu

Kui teid vaevab liigesevalu, proovige koer- kibuvitsapulbrit. Taani teadlaste tehtud uurin gud näitavad, et kibuvitsapulber vähen-dab liigesevalu palju paremini kui glükosa-miin. Pulbris leiduvad galaktolipiidid mõju-vad põletikuvastaselt ja vähendavad liigese-valu. Liigesejäikus kaob ja liikuvus paraneb, tänu millele paraneb ka inimese toimetu-lek igapäevaste tegevustega. Üha rohkem reuma tolooge ja perearste maailmas huvitub koer-kibuvitsa valuvaigistavast toimest, mis avaldub vaid eritöötlemise tulemusena, sest koer-kibuvitsas sisalduvad galaktolipiidid on temperatuuritundlikud. Koer-kibuvitsapulbrit saab meie apteekidest osta Litozini nime all.

Elektrivool suus võib mõjuda tervisele

peavalu, väsimust, ebamääraseid vaegusi suus ja üldist halba enesetunnet võib põhjustada suus esinev galvanistika, selgitab Eestis ainsana galvano-meetrilist uuringut teostava sanare hambakliiniku hambaarst riho rätsep.

Sinu kindel võit!

EMAPENSION – 13. PENSION AASTAS!

IRL kehtestab emapensioni. Emapension on pensionilisa iga lapse

pealt – ka tänastele pensionäridele.

Ene ErgmaRiigikogu esimees, IRL

Jõgeva- ja TartumaaValimisringkond nr. 9

+ =

pensionit!13