Tõuloomakasvatus 2005/3

1

NR. 3 SEPTEMBER 2005

SISUKORD

Loomakasvatus2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2005. a I pool-

aastal

Veised5 T. Põlluäär. Saarte ja EPK Viss 20057 T. Bulitko. Rahvusvaheline punase karja konverents

Lõuna-Aafrikas9 K. Kalamees. Eesti maakarja kasvatajate

suvepäevad C.R. Jakobsoni Talumuuseumis12 T. Põlluäär. Taani lihaveistega tutvumas

Sead14 R. Kaselo. Seakasvatajate üritusterohke suvi

Lambad16 K. Vikat. 10. Lamba- ja kitsepäev Kurgjal18 K. Vikat. Lambapügamiskoolitus ja villa esmane

käitlemine Eestis19 E. Sellis. Lamba- ja kitsekasvatajate õppereis Saksa-

maale

Hobused21 A. Kallaste. Eesti tõugu noorhobuste ülevaatused

200522 K. Sepp. XI eesti raskeveohobuste päev

Söötmine23 H. Kaldmäe, O. Kärt. Silo kvaliteedist26 E. Rihma. Eluspärmi lisasöötmise mõju lehmade

piimatoodangule ja sigimisele

Reisikirjad28 V. Tikk. Muljeid Jersey saarelt

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidus29 O. Saveli. Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2005

Kroonika31 N. Haasma. Eesti holsteini konkurss Luigel32 T. Bulitko. Lambro kümne-aastane

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUS

R. Toi foto

Hea lugeja!

Vaatamata kuivapoolsele kevadele andsid rohumaadsuhteliselt hea saagi, kuid kordusniide hilines või kohatijäigi saamata. Siiski silorullide read annavad tunnistust, etläheduses peaks veisefarm olema. Aga kuhu on kadunudEestimaa loodust ilmestanud punased või mustakirjudveised? Tartu-Tallinna trassil kohtad esimest noorkarjaPuurmannis, lehmi Neanurmes ja Lilleveres, Paia ristis,Mäos, Kose-Ristil talukari, veel Kuivajõel ja Tallinnapiiril Pihlaka kari. Palju sai? Ikkagi hõre, kuigi tihedama„asustusega“ trass Eestis. Aga võta Tartust suund Jõhvi,Pärnu, Haapsalu või Võru suunas, veelgi hõredam.

Uute suurfarmide, enamasti külmlautade, avamised onmuutunud Eestis tavapäraseks, mis küll ühelt poolt tähen-dab sama ettevõtte lehmade pidamistingimuste paranda-mist, aga teiselt poolt ka ettevõtte suurenemist. Eesti hols-teini vissi-konkursile Luigel elas kaasa Eesti Vabariigipõllumajanduse suurima korüfee Theodor Pooli tütarMalle kui Piistaoja talu osanik. Tema küsimusele, miksEestis ei taastu talukarjad, jäin vastuse võlgu, sest ei taht-nud riivata tema vanematelt päritud aatelisust. Tegemiston taasiseseisvunud Eesti Vabariigi poliitiliste erakonda-de vabaturu majanduspoliitikaga. Kui Eesti majandusruu-mis toimub põhilistes tegevusvaldkondades (teenindus,finants, tööstus jt) kontsentreerumine e ettevõtete suure-nemine liitmiste teel nagu põllumajanduses 1970. aas-tatel, siis on mõeldamatu, et ühes valdkonnas (põllu-majanduses) peaks suutma läbi lüüa konkurentsis väike-ettevõtja. Siin aitaks ühistegevus, kuid selle arengut pärsi-vad mitmed tegurid. Sellist edukust kui 1920-1940 polesuudetud ega ilmselt ka suudeta saavutada. Monopolisee-rimine võtab järjest suurema ulatuse.

Kahjuks ei suuda me elulaadi ja põllumajandustootmiseeesmärke lahutada. Ka peretalud, kus tootmises kasuta-takse võõrast tööjõudu, edendavad tootmist, kuid enamikneist on jõudnud kunagiste mõisate tasemele. Ka Piistaojatalu on oma 250 lehma ja paarikümne töötajaga kujune-nud uueks talumudeliks. Kui 100 000 lüpsilehma Eestisjääbki mõneks ajaks piimakvoodile piisavaks, jätkub sel-lest vaid 400-le Piistaoja talu sarnasele ettevõttele. Lisaksneile muidugi teistele loomaliikidele ja taimekasvatuseleorienteeritud ettevõtted. Mõni tuhat ettevõtet otsustavadtoiduainete tootmise Eestis. 1940. aastal oli aga 140 000talu. Järelikult linliku elulaadi muutmiseks ja hobitaludekujundamiseks on suured võimalused. Ka nendes leitaksekindlasti vajadust mõne loomaliigi pidamiseks või taime-kasvatuseks, kuid ärme nõua neilt plaanipärast tootmistvõi selle arendamist.

Pigem kõlbab loosung – tulge maale elama ja makskemaksud omavalitsusele, aga tööd leiate linnadest.

Olev Saveli

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EPMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

Eesti loomakasvatus 2005. a I poolaastalPhD Matti Piirsalu, Liina JürgensonPõllumajandusministeeriumi põllumajandusturukorraldamise osakond

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes 2005. aas-ta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodigaveiste ja sigade arv ning märkimisväärselt ka veise- ja sea-liha tootmine. Tapaloomade ja -lindude elusmassi toodetikokku 49 152 tonni, mis on 2004. aastaga võrreldes 2619tonni ehk 5% vähem. Kõige enam ehk 16% võrra väheneskanamunade tootmine, suurenes aga piima kogutoodang2% võrra.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 2004. ja 2005.aasta 30. juuni (tuhandetes)

Näitajad 2004 2005 2005/2004

+/- %

Veiste arv 263,3 260,3 -3,0 99

sh lehmade arv 118,2 114,9 -3,3 97

Sigade arv 357,4 354,3 -3,1 99

Lammaste ja kitsede arv 57,4 63,0 +5,6 110

sh kitsede arv 5,4 4,5 -0,9 83

Lindude arv 2237,1 1438,4 -798,7 64

Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond

PiimatootminePiima toodeti 2005. aasta esimese kuue kuuga Statisti-

kaameti esialgsetel andmetel 328 576 tonni, mis oli võr-reldes 2004. aasta sama perioodiga 2% ehk 6977 tonnienam. Sellest 58 068 tonni ehk ligi 18% toodeti Järva-maal. Suuremad piimatootjad olid veel Lääne-Virumaa(38 725 t), Jõgevamaa (34 824 t), ning Pärnumaa(33 637 t). Piimatootmine on suurenenud produktiivsusetõusu tulemusel, kuivõrd lehmade arv on vähenenud 3%.Piimalehmade arv oli 30. juuni seisuga 114 900, mis onvõrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3300 lehmavähem.

Keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes 2005. aesimesel poolaastal 30 kg võrra võrreldes eelmise aastaganing ulatus 2752 kg-ni.

Piimatööstustele realiseeriti käesoleva aasta I poolaastal284 662 tonni 4,1%-lise rasvasisaldusega piima, mis on16 471 tonni ehk 6% enam kui 2004. aasta I poolaastal.Piimatööstustele realiseeritud piima osatähtsus piima ko-gutoodangust ulatus 86,6%-ni, mis on 2,5% võrra suuremkui 2004. aasta samal perioodil. Kogu käesoleva aasta esi-mese kuue kuu jooksul varutud eliit- ja kõrgema sordi pii-ma osatähtsus ulatus 96,2%-ni.

2005. aasta I poolaasta keskmine piima kokkuostuhindoli 4004 kr/t, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes179 kr tonni kohta rohkem. Hinda on aidanud kergitadatööstustevaheline tugev konkurents.

2005. aasta esimese kvartaliga lõppes Eestis ka esimeneametlik Euroopa Liidu kvoodiaasta. Euroopa Liidu pooltEestile kinnitatud piima tootmiskvoodiks on 624 483 ton-ni, keskmise piima rasvasisaldusega 4,31%. Kogu toot-miskvoodist 89% on tarnekvoot – 554 657 tonni, ja 11%otseturustuskvoot – 69 823 tonni. Eestis jagati lõppenudkvoodiaastaks välja 568 726 tonni suurune piimakvoot,millest 554 453 tonni oli tarnekvoot ja 14 273 tonni otse-turustuskvoot. 31. märtsi seisuga oli Eestis piimakvoodiomanikke kokku 2057, tarnekvoot oli 1714 ja otseturus-tuskvoot 653 tootjal, välja oli jagatud riiklikust reservist99% tarnekvooti ja 21% otseturustuskvooti. Kvoodiaastal2004/2005 täideti tarnekvooti 519 660 t (30. maiks PRIA-sse laekunud tarnearuannete andmed). See moodustas94% välja jagatud ja Eestile määratud tarnekvoodist. Võr-reldes kvoodiaastaga 2003/2004 on piimatoodang kvoo-diaastal 2004/2005 kasvanud 4% võrra.

Otseturustuskvooti täideti 2004/2005 kokku 9673 t (30.maiks PRIAsse laekunud otseturustuskvoodi aastaaruan-nete andmed). See on 65% välja jagatud ning 13% Eestilemääratud otseturustuskvoodist.

Tarnekvoodi omanikest täitis vähemalt 100% ulatuseskvoodi 37% piimatootjatest. Üle 70% täitjaid oli 82%kvoodiomanikest. Otseturustuskvoodi omanikest on100% täitjaid 30%. Vähemalt 70% otseturustuskvoodisttäitis 52% kvoodi omanikest.

Lihatootmine

Tabel 2. Lihatoodang 2004. ja 2005. a I poolaastal (t)

Näitaja 2004 2005 2005/2004

+/- %

Tapaloomade ja -lindudeelusmass 51 811 49 192 -2619 95

sh veistel 13 783 11 627 -2156 84

sigadel 27 841 26 643 -1198 96

lammastel ja kitsedel 169 223 + 54 132

lindudel 10 018 10 699 + 681 107

Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond

Sealiha tootmineSigade arv oli Statistikaameti esialgsetel andmetel 30.

juunil 354,3 tuhat, mis on 0,9% võrra vähem kui eelmiselaastal samal ajal.

Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud sigadestsaadi 2005. aasta II kvartalis 7001 tonni sealiha, mis on

2

Tõuloomakasvatus 3-05

L O O M A K A S V A T U S

674 tonni rohkem kui 2004. aasta II kvartalis. Esimeselpoolaastal toodeti sealiha võrreldes eelmise aasta samaperioodiga 4% võrra enam. Käesoleva aasta II kvartalisoli Eestis sealiha keskmine kokkuostuhind 22 350 kr/t,mis on 1115 krooni ehk 5% suurem kui eelmisel aastalsamal perioodil. Pärast väikest hinnalangust veebrua-ris-märtsis järgisid Euroopa Liidu sealihahinnad tradit-sioonilist lihavõtetejärgset tõusujoont ning ulatusid 25.nädalal tasemeni 22,4 kr/kg.

Veiseliha tootmineVeiseid oli II kvartali lõpu seisuga 260 300, mis on 1%

võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Sealjuuresvähenes lehmade arv 3%, mis ongi veiste koguarvu vähe-nemise põhjuseks. Samas näitab lihatõugu veiste osatäht-sus veiste üldarvus kasvutendentsi.

Vasikaid sündis II kvartalis 31,1 tuhat ehk 2% võrrarohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Esimesel poolaas-tal kokku sündis 61,8 tuhat vasikat.

2005. a II kvartalis vähenes veiste kokkuost eelmiseaasta sama perioodiga võrreldes 3% võrra, lihatöötlemis-ettevõtete kokkuostetud veistest saadi 2339 tonni liha,mis on eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 75 tonnivähem. Võrreldes eelmise aasta esimese poolega vähenes2005. aasta esimesel poolaastal veiste kokkuost 15%.Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli käesoleva aasta IIkvartalis keskmiselt 23 236 kr/t, mis on 6295 krooni ehk37% võrra enam kui möödunud aasta samal perioodil.Veiseliha tonni keskmine hind on II kvartalis 131 kroonivõrra kõrgem kui I kvartalis.

Lamba- ja kitseliha tootmineLambaid ja kitsi oli 30. juuni 2005. a seisuga kokku

63 000, mis on 10% võrra rohkem kui eelmisel aastal sa-mal ajal, sealhulgas kitsede arv on aga märkimisväärseltvähenenud. Kui 2004. aasta juuni lõpus oli kitsi 5400, siis2005. aastal samal ajal vaid 4500.

Lamba- ja kitselihatootmine on veidi suurenenud pärast2004. aasta madalseisu, mil põhikarjade suurendamisetõttu jäi lihatoodang tagasihoidlikuks. Kui 2004. aasta Ipoolaasta tapaloomade eluskaal oli kokku 169 tonni, siis2005. aastal 223 tonni. Sarnaselt 2004. aastaga on ka2005. aasta I poolaastal enamus tapaloomadest tapetudmajapidamistes oma tarbeks.

Lambaliha keskmine kokkuostuhind on veidi kõrgemkui aasta tagasi, kuid hinnatõus on siiski tagasihoidlik.Kui 2004. aasta I poolaastal maksti lihatööstustes tootjailekeskmiselt 32 kr lambaliha kilogrammi eest, siis 2005.

aastal 34,4–45,9 kr. Liitumiseelselt Eestis kasutatud ningEuroopa Liidus kehtiv SEUROP lambarümpade klassifit-seerimissüsteem võimaldab lambaliha kvaliteeti pareminiväärtustada ning suuremat tulu saavad kvaliteetsema lihatootjad.

Euroopa Liidus on 2005. aasta I poolaastal nn rasketelambarümpade hinnad võrreldes sama perioodiga aastatagasi langenud ligi 5%. Kui 2004. aasta esimesel kuuelkuul maksid Euroopa Liidu lihatööstused tootjaile kesk-miselt 62,2–69,7 kr lambaliha kilogrammi eest (alusekson võetud liikmesriikide poolt iganädalaselt teatatudhinnad), siis 2005. aastal 60–67,7 kr. Hindade langusekäesoleva aasta alguses põhjustasid peamiselt lammastekatarraalse palaviku ehk sinikeelhaiguse (ingl k blue-tongue) esinemisjuhud Hispaania ja Portugali lõunaosas.Alates märtsi keskpaigast hakkasid hinnad siiski tõusma,sest nimetatud haigusega seotud probleemid suudetiületada. Kõrgeima taseme saavutasid nn raskete rümpadehinnad juuni esimestel päevadel, mil lihakilogrammi eestmaksti Euroopa Liidus keskmiselt 67,7 kr. Terve juuni-kuu vältel kestis nn kergete rümpade hindade tõus, saavu-tades perioodi lõpu hinnatasemeks keskmiselt 82,2 krkilogrammi eest (kogu 2005. aasta I poolaasta keskminehind oli 77,3–94,5 kr).

Linnuliha ja munade tootmineLindude arv oli 30. juuni seisuga 1 438 400, mis on 36%

võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Lindudearvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks oli 2004. aas-ta lõpul alguse saanud salmonelloos Eesti suurima linnu-lihatootja AS Tallegg lindlates.

Linnuliha tootmine kasvas. Kui 2004. aasta eelmiselpoolaastal toodeti 10 018 tonni linnuliha elusmassis, siiskäesoleva aasta sama ajaga võrreldes toodeti 681 tonniehk 7% enam.

Linnuliha keskmine tootjahind oli II kvartalis20,6 kr/kg, mis on 2004. a mai- ja juunikuu keskmisehinnaga võrreldes tõusnud 9%. Euroopa Liidu keskminelinnulihahind (24,6 kr/kg) oli II kvartalis 17% kõrgemEesti keskmisest.

Esimesel poolaastal toodeti 95 974 000 muna, mis on16% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Muna-tootmise languse põhjuseks on üha tihenev konkurentseeskätt Läti, Leedu ja Soome munatootjatega. Kuna nime-tatud riikides toetatakse linnukasvatust nii siseriiklikevahenditega kui ka Euroopa Liidu struktuurifondidest, on

3

3-05 Tõuloomakasvatus

Foto 2. Tekseli kari (R. Pärtel)

Foto 1. �arolee perekond (R. Pärtel)

meil ebavõrdse konkurentsi tõttu nendega raske turulvõistelda.

L- ja M-kategooria kanamuna keskmine väljamüügi-hind oli II kvartalis 0,79 kr/tk. Võrreldes 2004. a mai jajuuni keskmise hinnaga on L- ja M-kategooria kanamunaväljamüügihind tõusnud 0,6%. Euroopa Liidu keskminekanamuna hind on jätkuvalt viimaste aastate madalaim,olles II kvartalis 0,73 kr/tk.

Euroopa Liidu piima ja piimatoodete lorraldus-komitees arutleti II kvartalil peamiselt turuskeemide ra-kendamisest tulenevaid jooksvaid küsimusi. Nii või kasu-tustoetuste kui ka piimatoodete eksporditoetuste määradjälgisid langustrendi seoses 1. juunil vähenevate või sek-kumishindadega ja lähtuvalt stabiilsest turuolukorrast.Samuti vähendati kahel korral lõssist kaseiini ja kaseinaa-di valmistamise toetust.

28. aprilli komitee istungil võeti vastu kaks2005/2006. a juustude eraladustamist kehtestavat mää-rust. Üks määrus käsitles käesoleval hooajal juustude era-ladustamist, sätestades ladustamisperioodi, laost väljas-tamise perioodi, juustude sordid, ladustamis- ja püsiku-lud, ning teine määrus puudutas Itaalia juustusorte (GranaPadano, Parmigiano-Reggiano, Provolone). Võrreldeseelnevate aastatega vähendati ladustamis- ja püsikulusid.

Lisaks eelmainitule toimus piimakomitees ka või kasu-tustoetusi konsolideeriva määruse eelnõu viimane luge-mine, mis läheb hääletamisele pärast komisjoni pooltlõpliku versiooni esitamist komiteele orienteeruvalt suve

teisel poolel ning planeeritud jõustumiskuupäev oleks 1.detsember 2005.

II kvartali viimases komitees (30. juunil) esitas komis-jon töödokumendi, milles nähakse ette fikseeritud toe-tusmäärade asendamine pakkumismenetluse süsteemigatoetusskeemis lõssi ja lõssipulbri loomasöödaks kasuta-misel. Eelnõu üle jätkub arutelu järgmistel komitee istun-gitel.

Sealiha korralduskomitee käesoleva aasta teise kvar-tali istungitel käsitleti mitmeid traditsioonilisi teemasidnagu sealiha ja põrsaste tootjahinnad ning eksporditoe-tuse määra kinnitamine. Keskmine põrsahind EuroopaLiidu maades langes 45,57 eurolt märtsis 42,16 euronimais. Komisjon tegi ettepaneku vähendada eksporditoe-tusi 4% võrra, kuid liikmesriigid ei toetanud ettepanekut.Kinnitati ka mitmete liikmesriikide sealiharümpade klas-sifitseerimismeetodid ning kiideti heaks teatud tailiha-mõõturite kasutamise juurutamine osades liikmesriikides.Komisjoni ettepanekul korraldatakse 16. septembril 2005Brüsselis kohtumine sealiharümpade klassifitseerimiseekspertidele.

Lamba- ja kitseliha korralduskomitee istungeid2005. a I poolaastal ei toimunud. Detsembris 2004 lepitikokku imporditariifikvoodid 2005. aastaks. Alates käes-olevast aastast suurendatakse kahepoolse kokkuleppe alu-sel igal aastal 10 protsendi võrra Tšiilist impordikvooti.

Euroopa Liidu lammaste arv langes 2004. aastal ligi 0,4protsendi võrra. Karja suuruseks detsembri lõpus hinna-takse liikmesriikide poolt esitatud andmete põhjal 89,3miljonit looma. Nn vanades liikmesriikides väheneb lam-maste arv lähiaastatel tõenäoliselt veelgi, uutes liikmesrii-kides on aga oodata karja suurenemist kahekordseksvõrreldes 2004. aastaga. Sama tendents ilmneb ka tarbi-misharjumustes: kui 2004. aastal tarbiti vanades liikmes-riikides keskmiselt 3,4 kg lambaliha elaniku kohta aastas,siis 2010. aastal tõenäoliselt veidi vähem, 3,2 kg. Uuteliikmesriikide kodanike seas, kes 2004. aastal tarbisidkeskmiselt vaid 0,3 kg lambaliha elaniku kohta aastas,peaks tarbimine 2010. aastaks suurenema (0,4 kg aastas).Mõne protsendi võrra suureneb sel ajavahemikul kalambaliha import kolmandatest riikidest Euroopa Liitu,eksport püsib aga ilmselt stabiilsena.

Munade ja linnuliha korralduskomitees arutati II kvar-talis munade ja linnuliha turuolukorda liikmesriikides.Turuülevaadetest selgus, et eelmisel aastal alguse saanudkanamuna hinna langus jätkub (2005 maikuus 0,72 kr/tk).II kvartalis langes kanamuna hind ka seni suhteliseltkõrge hinnatasemega liikmesriikides, nagu Soomes jaPrantsusmaal. Suhteliselt kõrge kanamuna keskmine hindon Rootsis (1,31 kr/tk), Taanis (1,27 kr/tk), Sloveenias(1,23 kr/tk). Linnuliha turuolukord on stabiilne. Tradit-siooniliselt informeerib EL Komisjon korralduskomiteedliikmesriikide lindude veterinaarsest olukorrast, II kvarta-lis anti ülevaade Põhja-Korea ja Mehhiko linnugripi pu-hangutest. Komitee arutas ka munade ja linnuliha hinnavõrreldavust liikmesriikide vahel, määruse muudatuseniII kvartalis veel ei jõutud. Maikuus tõsteti munade eks-porditoetuse määra ning vähendati linnuliha eksporditoe-tuse määra.

4


Foto 3. Muskuspart (R. Pärtel)

Foto 4. Munakanad (A. Juus)

Saarte ja EPK Viss 2005Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Möödunud aastal toimusid Saarte Viss ja EPK Viss au-gustis, sel aastal aga otsustasime korraldada need üritusedkevadel enne suurt suve. Nii toimusidki kaunimate veistevalimised 16. juunil Saaremaal ja 21. juunil Ülenurmel.

Saarte Viss 2005 konkursil osales 14 omanikku 39 leh-maga, kellest 3 olid eesti maakarja, 10 eesti holsteini ja 26eesti punast tõugu lehma. Pärast Saare maavanema ktHans Teivi, ETKÜ ja EK Seltsi esindajate sõnavõtte võisvõistlus alata. Lõõskavas varasuvises päikeses aitas loo-madel samme seada kohalik pillimees Sulev Mägi, kelleesinemine sellel üritusel on juba tavapärane ja oodatud.

Kohtunikena tegutsesid traditsiooniliselt spetsialistidaretusorganisatsioonidest. Võrreldes eelmiste aastategaolid lehmad paremini treenitud ja esindus suurepärane –hea tüüp, suured ja hästikinnitunud udarad ja tugevad ja-lad. Tihti kulus kohtunikel loomade reastamisele tavali-sest rohkem aega, sest järjestus on väga oluline. Kes oskasrõhku panna erinevate pullide tütardele, nägi tõugude pa-rimaid esinejaid. Maakarjal oli kolme, holsteinidel üheksaja punasel tõul kogunisti 21 pulli tütred. Selline väljapa-nek andis loomaomanikele võimaluse võrrelda oma karjalehmi näitusel osalenutega.

Saarte Viss 2005

I Eesti maakari

1. Mindi Viss 2005 665408 Jaan Kiider

2. Suisu-Kari 4134718 TÜ Mereranna PÜ

3. Ürdi 588710 Liia Sooäär

II Eesti holstein

A. Esmaspoeginud lehmad

1. Aru 4117438 Jaco x Interg Rauni POÜ

2. Leedi 4352921 Cels x Pilot Kärla POÜ

B. Noored lehmad

1. Viire 3603703 Profil x Starbuk Kõljala POÜ

2. Lipsi 1118384 Pilot x Egbert Maidu Vallik

3. Taali 2445748 Amper x Volt Kärla POÜ

C. Täiskasvanud lehmad

1. Viilu 1634099 Chris x Graaf Rauni POÜ

2. Seela 651536 Nils x - Audla OÜ

3. Pärja 492413 Elastre x Egbert Salme POÜ

EHF Saarte Viss 2005: Viire Kõljala POÜ

Reservviss: Viilu Rauni POÜ

III Eesti punane kari

A. Esmaspoeginud lehmad

1. Tipi 3200179 VEST Top xFYN Rosen

Jaan Kiider

2. Taadi 4115892 Acton x FYNRosen

TÜ Mereranna PÜ

3. Esmi 3781043 Romo xBrattbacka

Ludmilla Näälik

B. Noored lehmad

1. Sanna 2199375 Alster x FYNRosen

Kõljala POÜ

2. Arbi 3033869 Prodigy xMagnus

TÜ Mereranna PÜ

3. Neela 2679426 Gibsi x Nyta Ranna Agro OÜ

C. Täiskasvanud lehmad

1. Kelma 1128093 Nord x Kaver HEKVA OÜ

2. Pilleriin 1549928 SYD Jason xRalei

Valjala POÜ

3. Merka 1127706 Prodigy xVesor

TÜ Mereranna PÜ

EPK Saarte Viss 2005: Kelma HEKVA OÜ

Reservviss: Sanna Kõljala POÜ

Eesti punase tõu VISS 2005 „peakorraldajaks” oli kau-nis ilm, mis pakkus küll pisut pilvi, kuid mitte vihma.Tänavusel võistlusel osales 10 loomaomanikku 59 hoole-

5


V E I S E D

Foto 1. VISS 2005 Tess ja (paremalt) kohtunik (Rootsi), MaieMölder (Tartu Agro AS), Tõnu Põlluäär ja Tanel Bulitko(ETKÜ) (A. Juus )

alusega. Kohtunik oli Birger Johnson, kes on Rootsi spet-sialist nii punasekirju kui ka mustakirju tõu alal.

Veised esinesid viies grupis: tiined mullikad, pulli OJYMabru tütred, esmaspoeginud, noored ja täiskasvanudlehmad. Esmaspoeginud lehmadel tuli osaleda kolmes,noortel ja täiskasvanud lehmadel kahes eelvoorus, kustparemad pääsesid edasi. Iga vanusegrupi kaks parematlehma võistlesid vissiringis. Lehmade reastamisega saikohtunik väga hästi hakkama, kuigi lõplik pingereaselgitamine oli kohati vägagi keeruline, sest reastada kuni9 lehma ei ole sugugi nii lihtne, kui igaühel on märgatamidagi ebasoovitavat. Võitjaks peab tulema tõepoolestsuuremate iluvigadeta lehm.

Tavaliselt küsitakse ikka, et mida hinnatakse lehmadekonkurssidel, mis on kriteeriumid? Hinnatakse kolmepõhitunnuse – tüübi, udara ja jalgade ehituse vastavustaretuse eesmärkidega püstitatud nõuetele. EPK lehmadpeavad olema suured, sirge selja ja sügava rinnaga. Nendeudar peab olema hästi kinnitunud nii eest- kui ka tagant-poolt. Nisad peavad asetsema korrapäraselt, et tagantvaadates kataksid taganisad esinisad. Udar peab olemamahukas. Jalgade juures hinnatakse enam nende asetust jatugevust.

Kohtuniku otsusega sai selle aasta kõrgeima tiitli noor-lehm Tess ASist Tartu Agro ja reservvissiks tunnistati IIIlaktatsiooni lehm Kuller OÜst Vaiatu Agri.

EPK Viss 2005

Lehmikud

1. Iidol 4019664 Hansi x Milan –Red

Krootuse AgroAS

2. Urbes 4868590 ODA Best x Mabi Sallasto OÜ

3. Kiisu 5705030 Cartoon x VESTTopp

Haage AgroOÜ

Pulli OJY Mabru tütred

1. Mirdi 3978535 ei: Alster – Red Tartu Agro AS

2. Malli 3978092 ei: Prodigy – Red Tartu Agro AS

3. Murel 3978795 ei: Alster - Red Tartu Agro AS

Esmaspoeginud lehmad

1. Gipsik 2334295 Gibsi x VEST Orla Türi TMK

2. Auli 3978771 SYD Garant xLoren-Red

Tartu Agro AS

3. Hiie 3978689 Hulkur x SYDRamu

Tartu Agro AS

Noored lehmad

1. Tess 2276526 Tenor-Red x OJYSand

Tartu Agro AS

2. Ummi 2592619 Gibsi x OJY Mabru Sallasto OÜ

3. Veebi 2276144 VEST Top x FYNRosen

Tartu Agro AS

Täiskasvanud lehmad

1. Kuller 1765717 Alster-Red x Rosett Vaiatu Agri OÜ

2. Toona 2258614 VEST Top xRandolf-Red

Lea Puur

3. Riidik 1192155 Rotterdam-Red xNorrbacka

Lea Puur

EPK Viss 2005 Tess Tartu Agro AS

Reservviss Kuller Vaiatu Agri OÜ

Kokkuvõtvalt tõstis kohtunik esile head piimatüüpi,tugevat tüüpi, häid ribisid, pikka ja tugevat kere, kõrgust,laia rinda, head udara sügavust ja kinnitust ning väga häidjalgu. Negatiivseid tunnuseid kohtunik ei nimetanudki.Võistlust jälgides jäid silma mõned tunnused, millele are-tuses peaksime rohkem rõhku panema – seljajoone üht-likkus, udara tasakaal ja keskside, nisade asetus, tagauda-ra kõrgus ning rinna laius. Üldine tase oli aga üllatavaltkõrge – võistlevad lehmad olid väga ühtlased nii suurusekui ka jalgade ja udara kuju poolest. Silma torkab, et para-nenud on söötmis- ja pidamistingimused, millest annabtunnistust osalevate lehmade suur piimatoodang ja heatoitumus. Paljud lehmad annavad 8000–10 000 kg piima,suurim laktatsioonitoodang oli 11 495 kg. Esmaspoegi-nud lehmade kontroll-lüpsid jäävad vahemikku 30–40 kg,kuid suurim päevalüps oli võistluslehmal juunis 50,6 kg.

2005. aasta Saarte ja EPK Vissi valimistel osalesid omaveistega Jaan Kiider, Ludmilla Näälik, Liia Sooäär,Indrek Haamer, TÜ Mereranna PÜ, Kärla PÜ, RauniPOÜ, Audla OÜ, Maidu Vallik Asva Farmer, KõljalaPOÜ, Salme POÜ, HEKVA OÜ, Ranna Agro OÜ, ValjalaPOÜ, AS Krootuse Agro, Sallasto OÜ, Haage Agro OÜ,AS Tartu Agro, Türi TMK, Vaiatu Agri OÜ, Lea Puur,Heimtali HK OÜ, Loyde OÜ ja Avo KruuslaKaska-Luiga talu. Nendeta ei toimuks meil selliseid tore-

6


Foto 2. Iidol e. Hansi, ei. Milan-Red mullikate võitja (A. Juus )

Foto 3. Saarte Vissid (K. Kalamees)

daid üritusi, kus igal farmeril on võimalik näha kauneidloomi, võrrelda erinevate pullide tütreid ja saada positiiv-seid emotsioone. Kahjuks napib farmereid pealtvaatajatehulgas.

Suur tänu kõigile Viss 2005 osalejatele, ürituse toeta-jatele ja abilistele.

Rahvusvaheline punase karja konverentsLõuna-Aafrika VabariigisTanel Bulitko,ETKÜ juhatuse esimees

26. maist kuni 10. juunini toimus Lõuna-Aafrikas 5.ülemaailmne punase veisetõu aretajate konverents. Eestidelegatsiooni kuulusid Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistunõukogu esimees Aavo Mölder, juhatuse esimees TanelBulitko, tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja TõnuPõlluäär ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori ase-täitja Katrin Reili. Alates 6. juunist liitus konverentsidelegatsiooniga põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Konverentsi programm oli jaotatud kolme ossa: 26.–31.maini nn eeltuur. 1.–8. juunini tutvumine võõrustajamaapõllumajandusega, 9.–10. juunini toimus punase veisetõuaretajate konverents. Konverentsil osales 150 delegaati17 punast tõugu kasvatavast riigist.

Ülemaailmseid erinevate veisetõugude konverentsepeetakse 3–4-aastaste intervallidega. Arutatakse nii konk-reetseid tõuge puudutavaid spetsiifilisi küsimusi, naguvalikukriteeriumid, hindamismudelid jne, kui ka üldise-maid kogu piimandussektorit mõjutavaid ning suunavaidteemasid.

Programmi raames oli võimalus külastada Pietermaritz-burgi piirkonnas toimunud kuninglikku põllumajandus-näitust, mida korraldatakse igal aastal. Tegemist on kogupiirkonnale omanäolise mastaapse välinäitusega, kus esit-leti erinevaid põllumajanduses kasutatavaid seadmeid jatehnoloogiaid. Toimus ka suur kauplemine, mis taolistelemessidele omane.

Loomadest olid arvukalt esindatud erinevad piima- jalihaveisetõud. Mõned nende hulgast olid meie jaoks harvaesinevad ja eksootilised (nt brahmani tõug – turjakühmu-ga lihatõugu seebuveis). Korraldati parimate tõuloomade

konkurss, kus kohtunikeks välisriikide asjatundjad. Suu-rearvuline oli ka erinevate lindude, küülikute ja teiste põl-lumajanduses kasvatatavate loomaliikide ekspositsioon.

Silmatorkav oli koolilaste arvukas osavõtt näitusest,nad liikusid suurte rühmadena ja huvitusid kõigest näh-tust.

Konverentsi kava juurde kuulusid ka mitmed erinevatespiirkondades asuvate farmide külastused (Natal, Kokstad,Richmond, Undersberg, Drakenberg, Rosetta). Korral-dajamaale annab see suurepärase võimaluse tutvustadaoma maad, rahvast ja elulaadi. Farmikülastused andsidhea ülevaate karjakasvatusest, tõuaretusest ning põlluma-jandusest tervikuna.

Lõuna-Aafrika Vabariigis on kokku 4856 piimafarmi,kus toodetakse 2 miljonit tonni piima aastas. Karjadekeskmine suurus varieerub regiooniti 336–396 lehmani.Jõudluskontrollialuste karjade osatähtsus on väike, kesk-mine piimatoodang lehma kohta ulatub 4000–10 000 kgaastas. Aastaringne keskmine päevalüps lehma kohta on19,5–21,6 kg. Keskmine piima kokkuostuhind on1,80–2,20 randa (3,60–4,40 EEK) liiter. Kaubandusesmaksab 1 liiter piima 6 randa (12 EEK).

Piimatööstusi on 365 (sh üksikud farmeritele kuulu-vad). Enamik piimast ostetakse suuremate piimandus-kontsernide ja erakapitalile kuuluvate piimatööstustepoolt. Kohaliku elanikkonna piimatoodete tarbimine tun-dus olevat suhteliselt tagasihoidlik. Praktiliselt puudus kakonverentsil osalejatel võimalus lõuna- või õhtusöögijuures tarbida piimatooteid, v.a juust ja jäätis.

Suurt rõhku pannakse piima kvaliteedi parandamisele.Antibiootikume mastiitide (udarapõletike) raviks kasuta-takse farmides minimaalselt, ka somaatiliste rakkude arvpiimas ei näi farmeritele muret tekitavat. Poegimine onsesoonne – lehmad poegivad kevadel ja sügisel ning on

7


Foto 1. Eesti delegatsioon 5. ülemaailmsel punaste veisetõugu-de konverentsil (T. Bulitko)

Foto 2. Lõuna-Aafrika karjamaa koos veekünadega(T. Bulitko)

aastaringsel karjatamisel. Kasutatakse kultuur- (rai-, ke-ra-, aruhein) ja looduslikke rohumaid, aga ka harvadepuude ja põõsastega rohtlaid. Kuigi aastaringne keskminesademete hulk on 850–1200 mm, on põud ilmastikusttingitud ohtudest peamine. Esineb ka äikesetorme, rahetja lund, sademete periood on kevadel ja suvel, sügistal-visel perioodil sademeid ei esine.

Euroopas tootmist reguleerivad kvoodid Lõuna-Aafri-kas küll puuduvad, aga põllumajanduse arengut piiravadning tootmise laiendamist takistavad vee kasutamise li-miidid. Talvisel perioodil (juuni–august) on hädavajali-kud vihmutussüsteemid rohumaade niisutamiseks. Selperioodil söödetakse lüpsikarjale täiendavalt ka maisisilo.Jõusööda osatähtsus ratsioonis on väike, moodustadeskogu ratsioonist 26,3–27,7% (4–8 kg lehma kohta päe-vas). Sööda hind moodustab 44–48% piima hinnast.Noorkarja püütakse üles kasvatada võimalikult odavatestingimustes, esmaspoegimise vanus on 25–26 kuud. Odavtumedanahaline tööjõud võimaldab töötajate arvu hoidasuurena. Lüpsmine toimub kaasaegsetes lüpsikodades,kapitaalsed loomapidamishooned praktiliselt puuduvad,on vaid söötmiseks kohandatud alad.

Suurimal ettevõttel, mida külastasime, oli 600 lüpsileh-ma, kes paiknesid kolmes erinevas piirkonnas. Ettevõtteloli umbes 1300 ha maad. Karja keskmine toodang8500–10 000 kg. Töötajate arv 38.

Positiivsena mainisid farmerid Lõuna-Aafrika piiman-dussektori arengus piimakarja head geneetilist taset,arenevat piimatööstuste süsteemi, head infrastruktuuri jatööjõudu. Täiendava võimalusena nähakse tootmiselaiendamist, suurmaaomanikelt põllumajandusmaa juur-de liisimisega, samuti võimalust mitmekesistada tootmistveiselihatootmisega. Ohtudeks peeti ebastabiilset piima-hinda, AIDSi suurenevat levikut, kariloomadel esinevaidnakkushaigusi ja vastuolulist ilmastikku. Konverentsistosavõtjaile demonstreeriti, kuidas toimub ohtlike verd-imevate putukate vastane desinfitseerimine; selleks aetikari oskuslikult läbi spetsiaalselt ehitatud desokanalist.

Eestlastele pakkus huvi, mida sealsed farmerid võtavadette lõpnud loomadega. Sellistel juhtudel on kaks varianti:lõpnud looma korjus kas maetakse või nahk eemaldataksening korjus viiakse mägedesse ulukitele söödaks.

Külastati ka üht nn sotsiaalfarmi, kus riigi abiga suuna-takse peamiselt musta nahavärvusega inimesi põlluma-jandussektorisse tööle ning võimaldatakse neil ise prot-

sessi juhtimisel kaasa lüüa ning ergutatakse nendes pere-mehelikku vastutustunnet. Sellistel farmidel on kohustuspidevalt teisi inimesi välja õpetada ning need asuvad ena-masti piirkondades, kus põllumajandust ja karjakasvatustvähem viljeletakse. Suurt tähelepanu pööratakse sealsetesperefarmides ka koduümbruse heakorrastamisele, vaata-mata sügistalvisele perioodile oli võimalus näha laitma-tult korras ning hea kujundusega rohkearvulistest taime-liikidest koosnevaid aedu.

Konverentsil puudutati väga mitmeid erinevaid teema-sid. Ettekannete põhiteemana käsitleti geneetiliste marke-rite tähtsust aretuses, tervise- ja sigimistunnuste osakaalusuurendamisel, Skandinaaviamaade ristamiskatsete tule-musi erinevate riikide kogemuste põhjal jne. Osavõtjadriigid tutvustasid punase tõu arengut, aretusprogramme ja-eesmärke. Eesti punase tõu aretusest ja suundadest tegiülevaate Tõnu Põlluäär.

Majandusanalüüsidel põhinevalt käsitleti söötmist, pii-matootmise tasuvust, taastootmist jt huvipakkuvaid tee-masid. Piimatootjate ja -töötlejate vahelist koostööd ka-jastav ettekanne leidis elavat diskussiooni.

Põhjalik ülevaade anti ka Euroopas punast tõugu vei-seid kasvatavate riikide ja nende aretusorganisatsioonidekoostööst. Praegu kuulub organisatsiooni 10 riiki (ta-bel 1), kus punast tõugu piimalehmade arv on umbes 1,1miljonit.

Vähenev punast tõugu veiste populatsioon kogu maa-ilmas loob vajaduse üha tihedamaks koostööks (pullidetestimine, aretusmaterjali vahetamine, ühtse hindamissüs-teemi väljatöötamine, embrüo doonorfarmide loomine,veiste registreerimine, ühtsete aretuseesmärkide püstita-mine aretusprogrammides jne) erinevate riikide punasetõu aretajate vahel.

Tabel 1. Punaste (punasekirjute) lehmade arv tõugudeviisi

Tõug Lehmi

Anglid 13 500

Taani punane 50 000

Eesti punane 28 000

Soome ääršir 201 000

Läti pruun 74 000

Leedu punane 27 000

Norra kari 270 000

Rootsi punase-valgekirju 170 000

Austria piimasimmental 247 000

Kokku 1 115 500

Plenaaristungil arutati erinevate koostöövormide leid-mise võimalusi punaste tõugude populariseerimiseks jaedasiste tegevussuundade kava. Kinnitati kahe koosolekuvahelise perioodi tegevusaruanne ning juhatus, kes töödedaspidi koordineerib.

Otsustati, et järgmine punaste piimatõugude ülemaa-ilmne konverents korraldatakse 2007. aastal Euroopas,kus Taani ja Rootsi on nõus ühiselt korraldusvastutuseendale võtma.

8


Foto 3. Tõugude esitlus (T. Bulitko)

Eesti maakarja kasvatajate suvepäevadC. R. Jakobsoni Talumuuseumispm-mag Käde KalameesEK Selts

2. ja 3. augustil peetud eesti maakarja kasvatajate suve-päevadele kogunes 81 inimest. Paljud olid tulnud pere-dega ja eks sellisest üritusest saab indu ka maakarjakas-vatajate järelkasv. Käesoleva aasta 20. aprillil täitus EKSeltsi asutamisest 85 aastat, siis sai stendide, fotode jaarhiivimaterjalidega meenutatud ka kõike eelnenut.

Suvepäevi alustati EK Seltsi lipu heiskamise ja lipu-lauluga. Lipu heiskasid EK Seltsi taasasutajad EsmeraldaLeesment, Arnold Prints, Mihkel Kallaste ja ValentinSooberg. Kui 14. oktoobril 1989. a oli EK Seltsi taasasu-tajaid 68, siis nüüd on neist veel liikmeteks 17. EK Seltsiliikmete arv aga on praegu 195. Külalistest tulid EK Seltsiõnnitlema Riigikogu liige Jaanus Männik, põllumajan-dusülikoolist emeriitprofessor Olev Saveli, Eesti Tõuloo-makasvatajate Ühistust Tanel Bulitko, põllumajandusmi-nisteeriumist Anneli Härmson, Veterinaaria- ja Toidu-ametist Katrin Reili ja Jõudluskontrolli Keskusest KaivoIlves. Taasasutatud EK Seltsi esimene juhatuse esimeesArnold Prints meenutas möödunut.

Pidulikule osale järgnes seltsi aastakoosolek. EK Seltsijuhatuse aruande esitas Heldur Hiis. Kahjuks on eestimaakarja kasvatajate elu läinud alates 2000. aastast igaaastaga raskemaks, sest riigi eelarvelisi rahasid on sellestajast alates igal aastal vähendatud. Kui 2000. aastal seltsi80. sünnipäevaks oli eelarverahaga võimalik valmis saada45-minutiline videofilm, välja anda trükis „Eesti maa-karja tõuraamat“, maakarja tutvustav voldik, taastada lippja välja töötada logo, samuti uued põlvnemistunnistusedja tänukirjad, siis 2005. aastaks sai selts poole vähemraha. Uus voldik eesti maakarjast sai teoks ainult tänukoostööle Nigula Looduskaitsealaga (LK) ja Hollandiprojekti raames eraldatud rahale.

Vaatamata sellele on EK Selts oma tööd jätkanud, kuiginõuded tõuaretustööle on muutunud rangemaks ja nõua-vad raha rohkem. 2004.a oli juhatuse koosolekuid 5 jalisaks 2 üldkoosolekut Vändras ning suvepäevad Rapla-

maal. Uusi EK Seltsi liikmeid lisandus 23, aga välja peaksarvama 19 liiget, kes ei ole oma liikmemaksu kolmel aas-tal maksnud. Otsustati mööndusi teha maakarja omava-tele võlgnikele ja saata neile veel kord meeldetuletuskiri.

Revisjonikomisjoni tööst andis aru Aimi Sai ja kandisette revisjonikomisjoni akti EK Seltsi raha kasutusest,aruande kinnitas üldkoosolek.

Tõuaretustööst tegi ettekande autor. Kuna ettekanne oli2004. a töötulemustest, siis 2005. a tõuaretusalaseid võit-lusi siinkohal ei puudutata. Nendest on põgusalt juttuTõuloomakasvatuses 2/2005.

Aasta-aasta järel on suurenenud maakarja majapida-miste arv, kuid aastalehmade arv kõigub, madalseis oli2000. aastal (tabel 1 ja joonis 1).

Tabel 1. EK Seltsi liikmete karjade iseloomustus sei-suga 01. 01.

Näitaja

1990

1995

1999

2000

2002

2003

2004

2005

Liikmeid 68 70 153 157 180 210 171 196

Aastalehmi 566 555 466 443 503 518 490 538

Majapida-misi 7 63 128 135 155 168 167 172

Min 4 lehma 4 6 26 24 21 20 24 24

Tõufarme 4 6 12 12 12 14 18 22

Lehmi 523 260 259 176 174 257 273 303

Tõumüük 50 26 81 75 88 35 85 95

Alates 2000. a saab eesti maakari ohustatud tõu toetustja sellest ajast alates on maakarja arv stabiliseerunud.Rõõmustav on tõufarmide arvu kasv 4-lt 22-le. Samutinäitab huvi maakarja vastu just põlvnemistunnistustegamaakarja tõuloomade müügi suurenemine, 2004. aastalvahetas 95 maakarja tõulooma omanikku.

9


Foto 1. Lipu heiskamine (O. Saveli) Foto 2. Piimatoodete maitsmine (M. Kalamees)

Parimad maakarja leh-mad on Lääne-Viru-, Põl-va-, Jõgeva- ja Saaremaal,kus aastatoodang lehmakohta on 4931–5224 kg(tabel 2 ja joonis 2). Seeon juba silmapaistev too-dang nii väikesearvuliseltõul.

Tabelist 3 on näha, etvõrreldes teiste piimavei-setõugudega tiinestuvadmaakarja veised paremini– 1,4 seemendust veisekohta, teiste tõugude näi-taja on 1,9. Samuti on kaesimesest seemendusesttiinestumine kõige paremmaakarjal – 70,9%, teisteltõugudel 57,5%.

Maakarja lehmade karjast väljamineku kõige sagedase-mateks põhjusteks on udarahaigused ja ahtrus (joonis 3).Maakarjale on omased tugevad jalad ja seetõttu on kakarjast väljaminek jalgade tõttu ainult 1,9%, mis on vägahea näitaja. Head tervist näitab ka see, et ühtegi maakarjalehma ei ole praagitud nakkushaiguste tõttu.

Taastootmise tulemused on rahuldavad. Poegimisvahe-mik 413 päeva on liiga pikk, normaalne 365 päeva on või-malik saavutada kõrgetoodanguliste lehmade varasemaseemendusega. Samuti tuleks 84 päeva kinnisperioodipikkust vähendada ideaalse 60 päevani.

Tabel 2. Maakondade järjestus kontrollaasta toodan-gu (rasv+valk, kg) järgi vabariigis 2004. a

Maakond Lehmi Piimakg

Rasva%

Valku%

R+V,kg

Lääne-Viru 17 5224 4,39 3,45 410

Põlva 2 5003 4,80 3,37 408

Jõgeva 4 5221 4,54 3,26 407

Saare 75 4931 4,61 3,39 395

Valga 13 4562 4,97 3,61 391

Hiiu 3 4807 4,27 3,33 365

Viljandi 40 4451 4,51 3,47 355

Harju 32 4448 4,45 3,37 348

Rapla 68 4059 4,99 3,49 344

Pärnu 228 4032 4,70 3,35 325

Võru 14 3756 5,04 3,47 320

Tartu 16 3785 4,77 3,45 311

Järva 10 3417 5,12 3,62 299

Lääne 8 3579 4,82 3,26 289

Ida-Viru 8 3210 4,82 3,45 266

Keskmine 538 4239 4,70 3,41 344

Vabariik 100 890 6055 4,27 3,31 459

10


1619

31232165

2184

3003

3430

2937

3918 3977 3977 4239

245

19401496

597 1131566 564 504 505 490 538

0

1000

2000

3000

4000

5000

1920/21

1938/39

1945/46

19481970

19901994

19982002

20032004

Aasta

Arv Piima, kg

Joonis 1. Lehmade arv ja jõudlus

Tabel 3. Maakarja kunstlik seemendus ning tiinestu-mine

Näitaja Eesti maakari Tõud kokku

lehmad mullikad kokku

Kunstlikult seemendatud 396 128 524 122 015

sh jõudluskontrolli alustes karjades 333 96 429 117 457

Tiinestus 1. seemenduse järel % 69,3 76,1 70,9 57,5

Kokku seemendusi jk karjades 455 119 574 202 366

Foto 3. Tänukiri seltsi taastajaleMihkel Kallastele

(M. Kalamees)

44484807

32103417

5221 5224

35794032 4059

5003 4931

3785

45624451

37564239

6055

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

Harju

Hiiu

Ida-Viru

Järva

Jõgeva

Lääne

Lääne-V

iru

Pärnu

Põlva

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Vabariik,E

K

Kokku

tõudMaakonnad

Piim

atoo

dang

,kg

Joonis 2. Kontrollaasta toodang maakondades javabariigis 2004. a

Poegimisi kokku 520, sh esmaspoegimisi 126(24,2%).

Lehmvasikaid 249 (48,6%)Pullvasikaid 263 (51,4%)Poegimisvahemik 413 päevaKinnisperiood 84 päeva

Uuslüpsiperiood 133 päevaPoegimisvanus 29,2 kuudEsmaspoegimisvanus 29,2 kuud võiks olla paremate

söötmistingimuste korral 24 kuud.Kuna ohustatud tõu toetust keskkonnatoetusena saavad

ainult maakarja tõuraamatuveised, saadeti kõikidele EK

11


Joonis 3. Lehmade karjast väljamineku põhjused2004. a

Van

us

Mad

alto

odan

g

Aht

rus

Nak

kush

aigu

sed

Uda

raha

igus

ed

Jäse

met

eha

igus

ed

Tra

umad

Ain

evah

.hai

guse

d

Muu

d

arv

7,65,7

25,7

0

33,3

1,93,8 7,6

14,3

86

27

0

35

2 4 8

15

0

5

10

15

20

25

30

35

Arv

/%

Põhjused

arv %

Tabel 4. Eesti maakarja pullide spermavaru Keava seemendusjaamas (01.08.2005)

Nimi,TR nr/ SAV Isa,TR nr/ SAV Ema,TR nr/ kõrgem toodang Emaisa,TR nr, tõug Doose Päritolumaa

Virti EK 206 Virsu ET SSS13915B,SAV+111

Alva EK 26276142 -3,79 -3,11 -424

Matt EK 142 37 Eesti

Jerti EK 198 JereSSS 13745CSAV+119

Pupsi-kari EK 26433718 -4,31 -3,47 -289

Luja EK 100 187 Eesti

Tömmi EK 223 Töll EK 200 Miiva EK 26976156 -4,87 -3,46 -513

Kei EK 160 (d�örsi) 31 Eesti

Akkum EK 235 Akku EK 207SAV:+110

Muumi EK 282600A6185 -4,40 -3,37 -481

Muku EK 171 922 Eesti

Näku EK 233 Näky EK 213 Kulla EK 282543A6017 - 4,02 - 3,28 -439

Keiko EK 167(50%d�örsi)

164 Eesti

Napu EK 240 Napero EK 226SAV:+116

Uiu EK 1984965A4938-4,67-3,87-422

Quatro EK 201rootsi punane nudi

510 Eesti

Jääk kokku: 1851

Madala aretusväärtusega pullid

Mau EK 166 Mauno EK 127 Itra EK 24315005 -4,25 -3,14 -370

Randolf EK 37620punasekirju holstein

56 Eesti

Leho EK 118 Lõbus EK 111 Klarika EK 10555059 -4,76 -241

Samba EK 80 334reserv

Eesti

Leimu EK 117 Lees EK 110 Nätti EK 16274459 -3,96 -177

Ikkar EK 81 546reserv

Eesti

Pärast 2. maid 2005 seemendusest sündinud järglane loetakse ristandiks

Mauno EK 127 Ahtialan ÖlliSK 13660

Ihme SK 2953445893 -5,01 -295

Pellervo SK 13187 409reserv

Soome

Napero EK 226S 14135CSAV + 116

Mäen OhvaSSS13844 CSAV: +108

Hortensia SSS 30393315645 -3,3 -3,1- 9931...6 -12295 -3,8 -3,2

Juholan IpaSSS13739B

30reserv

Soome

Oksa EK 225S 14144BSAV + 110

Mattilan YrskySSS 13674 B

Hitti S 30456411522 -4,9 -3,3 -9411...4 -9218 -5,0 -3,5

Kivipellon PoikkeusSSS 13857 B

15reserv

Soome

Näppärä EK224S 14139 DSAV +106

Hautalan OtsanaSSS 13832 DSAV: +112

Edith SSS 3026788918 -4,4 -3,7- 7191...6 - 8419 -4,3 -3,6

Rantakartanon UjoSSS 13897 B

20reserv

Soome

Quatro EK 201 Qvadrat 7-540SKB 6819

Kronblom 5-31625-2447646 -3,7 -3,3 -535

Jadargut SKB 9998 12reserv

Rootsi

Foto 4. A. Veidenberg õpetab piimatöötlemist(M. Kalamees)

Seltsi liikmetele infoleht tõuraamatusse kandmise nõue-test.

Kokku tõuraamatus 01. 12. 2004. a 418 lehmaTõuraamatusse võetud 2004. a 164 lehma

sh A-osakonda 68 lehma8 pulli

Geneetiliselt uuritud 10 lehma15 pulli

Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutusel tuli pärast1. maid 2004. a tõuraamatu A-ossa võetutest üle kandatõuraamatu B-ossa sellised maakarja veised, kelle isakson kas läänesoome või rootsi punane nudi pull. Seega jäitõuraamatu A-ossa 2004. a võetud maakarja veistest ai-nult 38.

Eesti maakarja 2004. a tõufarmide tulemused esitatiTõuloomakasvatuses 4/2004. Eesti maakarja pullide sper-mavaru on toodud tabelis 4.

2004. aastal varuti spermat kolmelt pullilt: Akkum EK235, Näku EK 233 ja Napu EK 240. Neid pulle iseloo-mustati Tõuloomakasvatuses 2/2005.

Veel anti aastakoosolekul ülevaade näitustest osavõt-nud maakarja omanikest. Ühtekokku esitleti 2004. a viielnäitusel 10 majapidamise 19 maakarja veist (tabel 5).

Järgnevalt autasustati parimaid tõufarme tänukirja jaEK Seltsi tassiga, samuti said kõik tõufarmid ka tunnis-tuse tõufarmi klassi kuuluvuse kohta.

Tabel 5. Näitustest osavõtt

Omanik

Säre

vere

,11

–13.

06Sa

arem

aa,

19.0

8.

Lui

ge,

2.–4

.09.

Lui

ge,

2.09

.Ü

lenu

rme

04.0

9.

T. Muulmann 1

Türi TMK 1

TÜ Mereranna PÜ 2

L. Sooäär 2

J. Kiider 2

J. Simovart 3 2

K. Voitk 4

A. Veidenberg 2

L. Puur 1

R. Parts 1

Pärast lõunasööki toimus Helgi Nurme eestvõtul pii-mast sõira valmistamise koolitus ning Annika Veidenbergjagas praktilisi kogemusi kohupiimakreemide ja jogurtivalmistamisel. Degusteerida sai nii sõira kui erinevaidsorte kohupiimakreeme. Päevakohase loengu pidas pm--mag Ivi Kübarsepp põllumajandusülikoolist teemal"Piim kui erinevate saaduste tooraine".

Edasi andis põhjaliku ülevaate C. R. Jakobsoni elutööstEK Seltsi juhatuse esimees talumuuseumi direktor HeldurHiis. Laudas uudistati maakarja veiseid ja lambaid.

Päeva lõpetas pidulik õhtusöök koos pillimänguga.Kaugemalt tulijad veetsid öö telkides ja 3. augustil HeldurHiis jätkas suvepäevi talumuuseumi tutvustamisega.

Maakarjakasvatajad said tublisti targemaks ka mesin-duse alal, kui Heldur Hiis oma rikkalikust kogemuste pa-gasist neile lahkelt teadmisi jagas. Kahepäevased suve-päevad lõpetati lipu langetamisega.

Taani lihaveistega tutvumasTõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) ja EestiLihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) lihaveisekasvatajadja huvilised tutvusid 27.–30. juulil Taani lihaveisekasva-tuse, lihaveiste jõudluskontrolli ja aretussüsteemiga.

Taanis on 17 erinevat lihatõugu, neist arvukamad onlimusiini (umbes 6000 ammlehma), herefordi (4000),simmentali (3000), šarolee (3000), aberdiin-anguse(2000), šoti mägiveise (1500) ja heleda akviteeni (1000)tõud. Kokku on ammlehmi umbes 50 000.

Külastati simmentali, heleda akviteeni, herefordi, šaro-lee ja šoti mägiveise ning kahte limusiini tõu karja, kokku

12


Foto 6. Eesti maakarja kasvatajate vaba arutelu (M. Kalamees)

Foto 5. Ühispilt (M. Kalamees)

seitset talu. Igas farmis saime täieliku ülevaate konkreetsetõu aretusest, söötmisest kui ka pidamisest.

Tavaliselt on lihaveisekasvatus hobiks. Pererahvas tee-nib igapäevast elatist kas linnas töötades või mujal palga-tööl. Tööst vabal ajal tegeldakse lihaveistega. Taanis eiole lihaveiste karjad suured, põhiliselt 15–25 ammlehma-ga. Üle 50 ammlehmaga karjasid peetakse juba suurteks.Suurim kari, mida me nägime, oli 50 ammlehmaga šaroleeja šoti mägiveise kari. Väikseimad on 12 ammlehmagasimmentali ja herefordi karjad. Tavaliselt on loomadsuvel karjamaal ja talvel laudas, et mitte rikkuda karja-maid.

Lihaveiste pidamisel kehtib Taanis Euroopa Liidu ree-gel: 1 ammlehm 1,4 ha kohta. Taanis ei ole ammlehmakvooti ja toetust saab vaid tapetud veise kohta umbes1100 DKK. Tapamass peab olema seejuures üle 190 kg.Makstakse ka hektaritoetust.

Lihaveiste pidamine on intensiivne, sest söödetakseproteiini- ja jõusööta 25–30% ratsioonist, silo, põhku jtpõhisöötasid 60–70% ratsioonist. Eraldi ratsioonid onpullikutele ja lehmikutele. Sellega tagatakse enamikunuumpullikute aastavanune kehamass 550–600 kg ja -leh-mikutele 450–500 kg. Täiskasvanud lehmade kehamasson üle 800 kg ja pullidel umbes 1500 kg. Oli ka karjasid,kus kaalunäitajad olid veelgi suuremad. Näiteks heledaakviteeni karja omanik ei hoidvatki oma karjas alla ton-niseid lehmi. Ka vasikate sünnimassid on suured, jäädesvahemikku 40–55 kg. Kuid siingi on erandeid ja samaheleda akviteeni karja omanik väitis, et tema karjas kaalub

10% sündinud vasikatest 80 kg. Tavaliselt võõrutataksevasikad 6–7 kuu vanuselt.

Taani piirkondlikus registrikeskuses Holstebro linnake-ses saime ülevaate algandmete kogumisest ja aretussüs-teemist. Taanis on valdavalt puhtatõuliste veiste kasva-tamise süsteem. Veised müüakse maha tõuloomadeks jaülejääk, kes tõumüüki ei kõlba, realiseeritakse lihaks.Tapasaagised on valdavalt üle 60%, vaid herefordid jašoti mägiveised pisut üle 50%.

Enamik karju käib piirkondlikel ning üleriigilistelginäitustel, kusjuures osavõtt on vabatahtlik. Näitustel loo-mad hinnatakse. Kõik kulud kannab farmer, toetusrahaneile ei maksta. Võitnud loomaomanikele on välja pan-dud sponsorite autasud, kuid ka need ei olevat eriti hin-nalised, enamasti jõusööt, mineraalid jms. Vabatahtlik onka jõudluskontrolli süsteemis osalemine. Aretuskarjanatuleb täita kehtestatud reegleid, kui neid ei täideta, siistunnustus peatatakse. Peab seemendama kunstlikult vähe-malt 50% emasloomadest, teostama veiste lineaarset hin-damist ja testimisele saatma vähemalt 10% pullvasikatestvõi väikestest karjadest 3 aasta kohta ühe pullvasika.Kehamass määratakse kaalumisel, harva lindiga. Aretus-spetsialist teeb kontrollkaalumisi 5% juhuslikult valitudkarjades.

Lihapullide testimine käib farmi tasandil. Farmerigasõlmitakse leping. Kohustuslik on noorpullilt sperma-proovi võtmine enne testseemendusi. Sperma kogutakseseemendusjaama poolt. Lihapulle soovitatakse hakatakasutama alates 16. elukuust, kuna lihapullid saavad su-guküpseks hiljem. Tihtipeale on 12–14 kuu vanuse pulli

13


Foto 1. Taani parimaid limusiinikasvatajaid (T. Põlluäär) Foto 3. Eesti ja Taani lihaveisekasvatajad (T. Toi)

Foto 2. Simmentali vasikas (T. Põlluäär) Foto 4. �oti mägiveised (R. Toi)

sperma kehv ja viljastamisvõime madal. Testseemendu-sed tehakse enamasti 3–4 pulliga 700–800 spermadoosigapulli kohta. Limusiini ja simmentali tõul varutakse1000–1100 doosi, kuna populatsioonid on suuremad.

Kõik andmed sisestatakse andmebaasi, mille järgi arvu-tatakse selektsiooniindeksid kehamassile, tapasaagisele,sünnile, poegimiskulule, viljakusele ja piimakusele. In-deksid ühendatakse kokku üldindeksisse (S-indeks).

Huvipakkuv oli taanlaste seemendusringide korraldus,kus aretusühistu palgal on enamik seemendajaid (kokku195). Ringid ei ole pikad, sest farmid asuvad keskmiselt6–14 km raadiuses, keskmine kilometraa� ühe seemen-duse kohta kujunes 2004. a 8,82 km ja ühe lehma kohta

kulutati keskmiselt 1,6 spermadoosi. Kolm seemendajattöötavad grupis, kus 2 on põhitöötajat ja 1 asendaja. Seegaon tagatud kõigile vabad päevad. Seemendaja kohta tehti2004. a 3700 esmakordset seemendust.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et jõudsime arusaamale, kuitähtis on lihaveisekasvatuses täisväärtusliku ratsioonikasutamine ja pidamistingimused. Hea oli kuulda, et taan-lased väärtustavad tõuaretust, kõrge väärtusega pullidekasutamist, embrüosiirdamist, lineaarset hindamist jajõudluskontrolli. Ja seda kõike tehakse vabatahtlikult en-da karja arengu huvides, parema tuleviku nimel. Siin onka meie farmeritel üht-teist mõelda.

Seakasvatajate üritusterohke suviRiho KaseloEesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees

Selleks et omal alal läbi lüüa, peab maailmas avasilmiringi käima. Tänapäeval selleks võimalusi jätkub. Seakas-vatajate traditsiooniks on olnud igal aastal ühine välisreis.Nii on käidud 1995. a Rootsis ja Taanis, 1996. Leedus,1997. Saksamaal, Belgias ja Hollandis, 1998. Norras,1999. Austrias, Itaalias ja Kreekas, 2000. Inglismaal,2001. Ungaris, 2002. Prantsusmaal, 2003. Lõuna-Saksa-maal ja Itaalias, 2004. a Šveitsis, Monakos ja Hispaanias.Alati on toimunud ka kohtumised aretusfirmades, sööda-tootjatega ja farmeritega. Selliste kontaktide loogiliseksjätkuks on tõumaterjali (hämpšir – Rootsist, landrass –Norrast, pjeträän – Austriast) või tehnoloogia sissetoomi-ne välisriikidest.

2005. aasta reisidest rääkides tuleb alustada maailmasealihatootjate kongressist USAs (World Pork Congress –Washington DC). Lisaks Põhja-Ameerika ja Euroopariikidele oli osavõtjaid ka Aasiast, Austraaliast, Uus-Me-remaalt ja Lõuna-Ameerikast. Eestit esindasid Eesti Tõu-

sigade Aretusühistu nõukogu esimees Viktor Vilks, are-tusühistu seemendusjaama juhataja Raivo Laanemaa jaautor.

Kongressi põhiteemadeks olid arenevad sealihaturud,toiduohutus, keskkonna- ja tarbijasõbralikkus, biotehno-loogia arenguvõimalused ning toiduainete tootmise pers-pektiivid üldisemas plaanis.

Sealiha tarbimine maailmas oli 2004. aastal 230 mlntonni (1982. aastal 150 mln tonni). 2015. aastaks prog-noositakse tarbimist 300 mln tonni.

Selleks et neid arve uskuda, tuleb tähelepanu pöörataarenevatele turgudele, eelkõige Hiinale. Nimelt 47,57%maailmas toodetud lihast tuleb Hiinast, kuid ekspordiksläheb vaid 1% toodetust (Venemaale, Hong-Kongi,Makaosse). Kui 1979. aastal toodeti Hiinas inimese kohta10,89 kg sealiha, siis 2003. aastal juba 35,10 kg. 94,5%Hiina farmides kasvab 1–9 siga ja kehtib loosung: kui onpere, on ka sigala! Kuid vaatamata sellisele valdavalt eks-tensiivsele tootmisele võime ette kujutada, kuidas mõju-tab maailmaturgu kasvõi Hiina ekspordi 1%-line kasv.

14


S E A D

Foto 1. Brasiilia sealiha ekspordimaad (R. Kaselo) Foto 2. Viktor Vilks ja Riho Kaselo Eesti Majas (R. Kaselo)

Olukord võib kujuneda sarnaseks sellega, mida näememänguasjapoes või olmetehnika lettidel.

Eestit huvitab ekspordimaana aga Brasiilia, kus on ala-tes 1979. aastast sealiha eksport suurenenud 5 korda jasee moodustab 2004. aastal juba 507 700 tonni. Pea-misteks sihtmaadeks on Venemaa ja Ukraina (vastavalt56,8% ja 6,4% ekspordist). Need on samad sihtkohad,mis asuvad meile väga lähedal, kuid meie eksport sinnaon väga väike. Autori sõnavõtt oligi suunatud Venemaa

esindajale, kes tõi põhjuseks kvaliteeti. See väide olitarvis muidugi ümber lükata, kinnitades kõigile, et meilkehtib Euroopa Liidus tunnustatud lihakehade klassifit-seerimise süsteem SEUROP ning kvaliteediga probleemepole. Seepeale oli ka Vene pool sunnitud tunnistama, etpraegu valitseb Venemaal nn Brasiilia trend ja hind katabpraktiliselt transpordikulud. Kas hakatakse ostma ka Ees-tist, kus transpordikulud oleksid pöördvõrdelised eestisealihahinnaga, sõltub aga samuti trendidest, mis on seo-tud tihedalt poliitikaga. Samuti puudub Venemaal piisa-valt ostujõudu kvaliteetsema sealiha tarvis.

Teel kongressile tegime ka peatuse New-Yorgis, misjättis ootustele vastupidiselt meeldiva mulje. Kesklinn,Manhattani saar, on küll paljude kõrghoonetega, kuidveega ümbritsetud, Central-Park ja lilled tänavatel anna-vad elu juurde ka pilvelõhkujatele.

Oli võimalus külastada ka Eesti Maja, mille hõngu an-nab hästi edasi president Konstantin Pätsi portree. Majaoli hubane ja vaikne, vaatamata sellele, et asus New-Yor-gi kesklinnas 34. tänaval. Meie külaskäiku kajastas kaajaleht Vaba Eesti Sõna, mille toimetuses meid vägasõbralikult vastu võeti.

Meie 2005. aasta suvine reis suure 50-liikmelise seakas-vatajate grupiga viis meid Iiri- ja Šotimaale. Lisaks ilusaleloodusele ja ajaloolistele linnadele oli Dublini lähedalvõimalus külastada firmat Alltech, mis on ka Eesti sea-kasvatajatele tuntud eelkõige oma Bioplex, Mycosorb jaBio Mos tootesarjadega. Need pakuvad kaasaegseidlahendusi sigade tervishoiule ja kasumlikule tootmisele.

Kohalikku seakasvatust tutvustas Frank O’Connor, keson 7000 emisega sigalakompleksi omanik. Kokku onIirimaa 530 seafarmil 160 000 emist ja 60% sealihastläheb ekspordiks peamiselt Inglismaale. Tarbimine ini-mese kohta on 38 kg sealiha aastas.

Euroopa Liidu 25 liikmesriigis on kokku 11 miljonitfarmerit ja 455 miljonit tarbijat ning liitu sealiha impor-timisel tuleb maksta tolli 20,3% toodangu hinnast. Maa-ilmas on see keskmiselt 77%, Kanadas 0%, USAs 0,35%,Šveitsis 97,7% ja Norras 363,0%. Neid numbreid lugedessaame aru, miks Norra või Šveitsi seakasvataja ei taha Eu-roopa Liitu astuda. Kuid Eesti sisepoliitikat arvestadespäästis Euroopa Liit meid olukorrast, kus mõned liha-tööstused olid nõus vaid 7 kr/kg eest lihakehasid impor-tima ning soovitasid seakasvatajatele jahimeeste abi lau-tade tühjendamiseks. Kasumite arvel aga laieneti omatööstustega edasi teistesse riikidesse. Me ei saa küll nau-tida vanade riikide ühinemiseelseid eksporditoetusi, kuidselle eest ei saa ka meile enam nii odavat liha importida.

Kolmandaks selle aasta ühisürituseks olid traditsiooni-lised suvepäevad. Seekord Hiiumaal Kassaris. Sinna saidtulla ka need, kellel välisreisiks võimalust ei olnud – kok-ku 200 inimest. Külastati villavabrikut, ainulaadset puu-kabelit, Hiiumaa muuseumi Kassaril, käidi ujumas. VetsiTalli õunaaias oli kohaliku rahva ja pillimängude entu-siasti Astrid Böningi eestvedamisel tants ja tore pidu.

Oli tore ja sisukas suvi! Ilusat sügist ja edu edaspidi-seks!

15


Foto 4. �oti rahvariie sobib ka Ermo Sepale ja Katrin Sepale(R. Kaselo)

Foto 5. Suvepäevad Kassaris (R. Kaselo)

Foto 3. Seaaretajad firma Alltechi peakorteris (R. Kaselo)

10. Lamba- ja kitsepäev Kurgjalpm-mag Külli VikatELaSi tegevjuht/aretusspetsialist

6. augustil 2005. a toimus juba 10. üle-eestiline lamba-ja kitsepäev Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi ter-ritooriumil. Oodatud olid kõik Eesti LambakasvatajateSeltsi liikmed, kutsutud asutuste esindajad, samuti kõikhuvilised.

Lamba- ja kitsepäeva eesmärgiks läbi aegade on olnudkokku tuua lamba- ja kitsekasvatusega tegelevad ettevõt-jad ja neid teenindavad firmad ning üldse populariseeridalamba- ja kitsekasvatust.

Päev algas kell 11, avasõnad ütles ELaSi juhatuse esi-mehe kt Ell Sellis. Kohalolijaid tervitasid firmade esinda-jad: Suomen Rehu Eesti piirkonna juht Lea Koorem,Alltech OÜ sekretär-asjaajaja Signe Evert, Bovistar ASjuhataja Neeme Tilk. Joogi ja söögi (lambalihašašlõkk ja-supp, karask) eest hoolitsesid FIE Tarmo Märss ja talu-muuseumi köök. Päevakava oli tihe, sinna mahtusid järg-nevad üritused.

Lamba- ja kitsetõugudest esitleti eesti valge- ja tume-dapealisi lambaid ning eesti kohalikke kitsi. Tutvustatitekseli, suffolki, dala ja islandi tõugu lambaid, samutibelgia piimalammast. Kõigile lambaid esitlenuile kingitiELaSi poolt verivärske kogumik „TõuloomakasvatusEestis“ ja Interfarm AS poolt erinevad pastad lammas-tele.

Kauneima ute ja kitse konkursist võttis osa 9 lammastja kitse. Arvestust peeti eraldi eesti valge- ja tumedapea-liste lammaste ning kitsede osas. Võitjatele olid auhinnadvälja pannud firmad Anu Ait OÜ, Bovistar AS, SuomenRehu, Alltech OÜ ja Eesti Soolakaubandus. Kauneimakseesti tumedapealiseks lambaks tunnistati utt nr 230575Lenne ja Tiit Kaivo Sireli talust Harjumaalt. See oli 6.konkursivõit järjepanu.

Kauneimaks eesti valgepealiseks lambaks tunnistati uttnr 225250 Ell ja Urmas Sellise Väike-Hauka talust Põlva-maalt. Selles talus on juba 2001. aastast osatud kauneimutt kasvatada.

Kauneimaks kitseks tunnistati eesti tõugu kits nr 01381Merike Bakhoffi Vaike talust Pärnumaalt.

Lambakoeratõugude esitlusel osalesid briardid ehkprantsuse lambakoerad – omanik Hele Värav. Koerad käi-vad perenaisega kaasas lambafarmides, karjatamiskäsk-lusi nad veel ei tunne. Need koerad sobivad nii karja val-vamiseks kui karjatamiseks.

Nils Niitra Austraalia karjakoer on noor ja iseseisvalt taveel karjas ei käi, kuid peremees loodab saada head abilistoma 40-pealise lambakarja hoidmiseks.

Bordercollie (omanik Maret Kärdi) tunneb karjatamis-käsklusi ja teeb ka praktilist tööd. Praegu ootab ta kutsi-kaid ja seega polnud võimalik teda töötamas näidata.

Sulev Sukmiti pikakarvaline kolli e šoti lambakoer teeboma igapäevatööd 100-pealises lambakarjas ning omani-ku sõnul muudab karjatamistöö peremehe jaoks imeliht-saks.

16


L A M B A D

Foto 1. Kaunimad uted koos omanike Sellise ja Kaivo peredega(U. Sellis)

Foto 2. Koeratõugude demonstratsioon (U. Sellis)

Foto 3. Pügamisvõstluse võitja Hugo Vaino tööhoos (U. Sellis)

Kaukaasia lambakoer (omanik Moonika Kaarep) jakesk-aasia lambakoer (omanik Andrus Keevallik) sobi-vad karjavalvuriteks, kuigi mõlemad on linnakoerad.

Kõigile koeratõugude esitlejaile oli kinkekott firmaltFagel OÜ.

Pügamisvõistlusel oli välja pakutud masinaga ja käsitsivõistlusklass. Võisteldi siiski ainult masinaga pügamisel.Enne võistluse algust demonstreeris oma oskusi nn kuld-pügaja Sam Taylor Inglismaalt profimasinaga. Võistluselosales viis võistlejat. Meestele julges vastu astuda EveRiis Pedaka talust Pärnumaalt. Võistlejad pügasid kaksKurgja talumuuseumi lammast juhusliku valiku alusel.Iga sisselõige andis 10 lisasekundit, mis liideti pügamis-ajale. Auhinnad olid firmadelt Eesti Soolakaubandus,Suomen Rehu, Interfarm AS, Alltech OÜ ja Net Est &Bürkland OÜ. Peaauhinnaks AS Bovistari poolt väljapandud mineraalijonnipunni omanikuks sai kiireim püga-ja (5 min 35 sek) Hugo Vaino Lääne-Virumaalt. Teise jakolmanda koha said vastavalt Peedo Fix (6.03) Harju-maalt ja Leonid Kirss (6.09) Tartumaalt.

Sportlike mängude kavas oli esmalt villakoti viska-mine, kus võistleja pidi ühe katsega villakoti teistestkaugemale heitma. Meestest võitis Hugo Vaino, naistestRita Koppel. Auhinna olid välja pannud Ungru Lõng OÜja Suomen Rehu.

Kaskater ASi lamba kehamassi ennustamisel maksis igapakkumine 5 krooni. Osalejaid oli 37 ning võidusummakskujunes 185 krooni, mille sai kitsekasvataja poeg.

Plaanis oli ka köievedu lamba- ja kitsekasvatajate vahel,mille korraldajad otsustasid päeva lõpuks kohale jõudnudvihma tõttu ja vigastuste vältimiseks siiski ära jätta.

Lasteprogramm algas ratsutamisega. Kohal oli 2 ratsa-hobust, üks väiksematele ja teine suurematele põnnidele.Ka lastele toimus villakoti viskamise võistlus. Arvestustpeeti eraldi tüdrukute ja poiste osas, kokku oli 31 osalejat(16 tüdrukut ja 15 poissi). Auhinnad Ungru Lõng OÜpoolt pikima viske sooritajale ja ka kõige nooremale osa-võtjale.

Joonistamisvõistlusest teemal „Lammas või kits ja kõiksellega seonduv“ võttis osa 34 last, kellest 20 paremalejoonistajale oli Interfarm AS välja pannud toredad joonis-tustahvlid. Joonistused pannakse üles eelseisvatel ELaSiüritustel. Kõigile lasteprogrammist osavõtjatele oli suurkott komme firmalt Eesti Soolakaubandus.

10. aastapäeva kringli-te söömine toimus koospäeva lõpetamisega, kuslõpusõnad ütles Ell Sel-lis, erilise tänu osalistekssaid C. R. Jakobsoni Talu-muuseumi pererahvaseesotsas Heldur Hiisiga japäeva korraldajad ELaS-ist.

Tänusõnad kõigileosavõtjatele: Jõeääre talu– Daniel Lybaert Rapla-maalt, Kaskater AS –Ervin Koppel Harjumaalt,Linnuriik OÜ – Ain Sii-mon Läänemaalt, Pedakatalu – Tiina Paap Pärnu-maalt, Sireli talu – LenneKaivo Harjumaalt, Vaiketalu – Merike Bakhoff Pärnumaalt ja Väike-Hauka talu –Ell Sellis Põlvamaalt ning kohale tulnud firmadele All-tech OÜ, Anu Ait OÜ, Bovistar AS, Eesti Soolakauban-dus, Fagel OÜ, Interfarm AS, Kesko Agro AS, Net Est &Bürkland OÜ, Suomen Rehu ja Ungru Lõng OÜ.

17


Foto 6. Laste joonistusvõistluse võitjad (U. Sellis)

Foto 7. Aastapäeva küünaldesüütamine (U. Sellis)

Foto 4. Villakoti heitmine (U. Sellis)

Foto 5. Kaunis kits on jõudnud Ülenurmele (A. Juus)

Lambapügamiskoolitus ja villa esmanekäitlemine Eestispm-mag Külli VikatELaSi tegevjuht/aretusspetsialist

Välisabi projekt „Lambapügamiskoolitus ja villa esma-ne käitlemine Eestis“ sai teoks 14. kuni 18. juunini 2005.aastal, mil toimus loeng ja kaks praktilist koolitust Eestierinevates piirkondades. Koolitaja oli kutsutud Suurbri-tanniast Colin MacGregor – Briti villaturustuse organisat-sioonist. Projekti käivitas Eesti Lambakasvatajate Seltskoostöös EV Põllumajandusministeeriumiga.

Neljatunnisel loengul 15. juunil osales 21 lambakasva-tajat. Loengul käsitleti villa käitlemist Suurbritannia näi-tel, kuidas organisatsioon on üles ehitatud ja kuidas see katoimib. Sama organisatsioon koolitab ka lambapügajaid.Koolituse juurde kuulub nii pügaja kui ka looma ohutusetagamine, tehnika omandamine, masinad jpm. Käsitletak-se ka villa kokkuvedu farmerite juurest, mis alustel ja missellest edasi saab ning kuidas. Räägiti lah-ti ka pügamisvõistluste süsteem, kus pü-gajad jaotatakse teatud kriteeriumide järgi4 klassi alates madalamast: sinine, pronks,hõbe ja kuld.

Praktiline koolitus toimus Lõuna-EestisAnts Kuksi farmis, 8 osalejat, 4 vaatlejat,ja Põhja-Eestis Ervin Koppeli farmis, 9osalejat, 7 vaatlejat.

Praktilisel koolitusel oli põhirõhk õige-te pügamisvõtete omandamisel. Esmaltnäidati, kuidas peab lammast hoidmapügaja jalgade abil, et käed vabad oleksid,ja millised on kõige ökonoomsemad püga-misvõtted säästmaks energiat ja aega.Kergelt see omaksvõtt ei läinud, kuna ena-musel pügajatel olid omad võtted tugevas-ti juurdunud. Kui koolitaja oli ära vaada-nud kõigi koolitatavate oma tehnika, siisjuhendas ta kõiki veel eraldi. Saime näha,kuidas pügamisel moodustub lambavillak, mitte vill, naguseni olime saanud, kuidas villak pakkida, et seda hiljem

säilitada või transportida. Päeva lõpuks oli kõigile selge,et pügamisvõtete kinnistamiseks oleks veel vaja koos

juhendajaga praktiseerida.ELaSi poolt vormistatud tunnistused

praktilisel koolitusel osalejatele andis üleColin MacGregor koos plakatiga, millelolid pügamisvõtted õiges järjekorras. Tatunnistas Eesti lambapügajad Suurbritan-nia klassifikatsiooni järgi sinisteks püga-jateks. Leonid Kirsi kohta arvas koolitaja,et mõnepäevase lisakoolituse järel võiksta klassifitseeruda pronksi kategooriasse.Siit järeldus, et lambapügamine Eestis onalgeline.

Koolituse käigus toimus Karula Rah-vuspargi (RP) külalistekeskuses ColinMacGregori lambapügamise demonstrat-sioon, kus lisaks näidati ka ELaSi ja Karu-la RP poolt kokkutulnutele lambapüga-misest ja naha parkimisest õppevideosid.Samuti pakuti lambaribi ja tagakintsu eri-neval viisil, muidugi ka šašlõkki. Ei puu-

dunud ka meelelahutusprogramm.

18


Foto 3. Pakitud villak(K. Vikat)

Foto 1. Praktika E. Koppeli farmis (K. Vikat)

Foto 2. Pügamisvõtted (K. Vikat)

Foto 4. Lambanahast pügajasussid (K. Vikat)

Colin MacGregori kokkuvõte koolitusest oli lühike japositiivne – kui võimalik, tuleks ta aasta või paari pärastmeid uuesti juhendama ja vaatama, kuidas edasi olemearenenud. Samas kutsus ta seltsi esindust Suurbritan-niasse külla just kõige kibedamal tööajal – lammastepügamine, villa kokkuladustamine ja realiseerimine oks-jonitel – septembri lõpus või oktoobri alguses.

Osalejad arvasid, et aega oli liiga vähe, et õiged püga-misvõtted kinnistuksid.

Üldiselt oli projekt huvitav ja väga vajalik ning sama-laadset koolitust võiks korrata. On vaja, et huvi kodumai-se lambavilla vastu tõuseks ja Eestis käivituks taas villa-turg. Samas kasvaks ka farmerite huvi villa kvaliteedivastu ning suureneks lambapidamise jätkusuutlikkus, mistooks kaasa lambakasvatuse edasiarengu Eestis.

Lamba- ja kitsekasvatajate õppereis SaksamaaleEll SellisELaSi juhatuse esimehe kt

Põhimõttel „parem üks kord näha, kui seitse korda kuul-da“ korraldas Eesti Lambakasvatajate Selts 2005. aastakevadel õppereisi Saksamaale. Reis sai teoks tänu headelekoostööpartneritele Alam-Saksi Liidumaa Lambakasva-tajate Seltsist. Meie vastuvõtja Oleg Faber korraldas kõiknii, et vaatamisväärset jätkus igale maitsele.

Eestist lahkusime Rostocki laevaga 29. mail, Saksamaa-le jõudsime järgmisel päeval. Põikasime kiirkäigul sisseLübeckisse, et tõmmata kopsudesse vana hansalinna õh-ku, ja lahkusime kiirustades, et külastada Gerd Jahnke1000-pealist lihalammaste tootmisfarmi. Põhikarja me einäinudki, see oli umbes 100 km kaugusel karjamaal. Lam-maste ajamine karjakoertega läbi külade ja mööda põllu-vaheteid karjamaale võib olla huvitav vaatepilt. Lambadlähevad karjamaale pärast poegimisperioodi lõppu ja tule-vad tagasi, kui aeg taas tallede sünniks küps. Lambapida-mine on korraldatud nii, et poegimine toimub ajaliseltkolmes jaos, mil igal perioodil poegib umbes kolmsadautte. Nii on tuhandet lammast kasvatades võimalik läbiajada ainult 300-kohalise lambalaudaga. Laut ise on kerg-ehitis – kilekatusega angaar.

Kui utel sünnivad mitmikud, siis üks talledest lähebemaga tagasi karjamaale, teine jääb lauda juurde ja kasva-tatakse üles kitsepiimaga. Kitsed olid sealsamas sulgudes,neid ei lüpstud, vaid lambatall lasti kitse juurde aedikusse,kus ta pidi ise piima udarast kätte saama. Päris heakssellist meetodit eesti kitsekasvatajad ei pidanud, kuna olinäha, et kitsed meelsasti võõrast verd kasulast ei toitnud,kitsede udarad olid katki ja paistes.

Peremees on üksiti ka turismiettevõtja, kes kasvatabnõmmelambaid. Nõmmelambaid on selles piirkonnas aja-looliselt kasvatatud ja nad kuuluvad kohaliku kultuuriloojuurde. On kujundatud puhkekoht, kus aedikus saab nähanõmmelambaid ja kõrvalt müügipunktist osta nõmme-lambalihast valmistatud vorste, pasteete ja muid lihatoo-teid. Nende valmistamiseks on eemal külas omaette väiketapamaja ja lihatööstus. Müügipunktis nägime ka lamba-villast käsitöötooteid, kuid need ei olnud kohalikud egaseotud kohaliku lambatõuga.

Järgmine päev möödus reisilolijaile Saksa põllumajan-dusega tutvudes. Alam-Saksi Liidumaa Lambakasvataja-te Seltsi president Henning Pferdmenges elab mõisas,kasvatab saksa mustapealisi lambaid, põldudel nisu, otra,

rapsi ja suhkrupeeti. Mõisas on vaid üks abitööline.Suurima sissetuleku annab nisukasvatus. Suhkrupeedi-toodangust müüakse vaid kvoodialune osa. Üle kvooditoodetu läheb lammastele, samuti suhkrupeedi töötlemis-jäägid, nii et lammaste elu tundus Saksamaal kohati vägamagus olevat. Pferdmengesi abikaasa on Eesti juurtega.Tema ema oli baltisaksa mõisaproua, kes oma parimadaastad veetis Vana-Kuuste mõisas Tartumaal ja lahkusEestist 1939. aastal. Kes Eesti lambakasvatuse ajaloogarohkem kursis, see teab, et 19. sajandil ja 20. sajandi esi-mesel poolel on Vana-Kuuste kandil olnud kanda olulineroll Eesti lambakasvatuse edendamisel.

Saksa mustapealine lambatõug on kujundatud lihalam-baks. Tegemist on küllalt suurekasvulise tõuga, aastanejäär kaalub 120–130 kg, paarituses kasutatav jäär isegikuni 170 kg. Lihaks realiseeritakse 3–4 kuu vanused tal-led, kes selleks ajaks on 40–45 kg raskused, lihakehakaalub umbes 20 kg. Tõsine lambakasvataja ostab Saksa-maal jäärad vaid oksjonilt, kus ühe jäära hind algab 250eurost, aga võib ulatuda ka 1000 euroni ja kõrgemalegi.

Külastasime ka Göttingeni Põllumajandusülikooli kat-sefarmi, kus tegeldakse nii talunike väljaõppe kui uuri-mistööga. Katsejaamal on 50 ha põllu- ja karjamaid, 40töölist, sajapealine lehmakari, 140 emist, laamad, laboritetarvis kasvatatakse minisigu ja kõige selle kõrval 200--pealine lambakari. Kasvatatakse ja parandatakse koha-likku lambatõugu, mis on nime saanud Leine jõekesejärgi. Aastatel 1965–1967 toimus ristamine piimalamba-ga, et parandada uttede piimakust. Järgnes kümmekondaastat puhasaretust, seejärel toimus ristamine tekseli tõujääradega, et paraneksid lammaste lihaomadused, taas

19


Foto 1. Saksa mustapealised lambad (K. Vikat)

järgnes puhasaretus. Tulemuseks on viljakas kohalikesoludes ekstensiivseks kasvatamiseks sobiv lihalamba-tõug, millega töötatakse nüüd edasi uurimaks kõige rat-sionaalsemaid pidamistingimusi. Lisaks tegeldakse kat-sejaamas lammaste embrüosiirdamisega. Laudas ja karja-maal kasutatakse kaasaegseid abivahendeid lammastesorteerimiseks, kaalumiseks ja lisasöötmiseks. Eesti lam-bakasvataja teeb niisugune arenduskeskus lihtsalt kade-daks.

Teadlaste juurest siirdusime piimalamba- ja kitsefarmi.Tegemist on pereettevõttega, mis toodab lamba- ja kitse-piimast juustu ning kõrvalsaadusena vorsti ja liha. Põhi-karjas on 30 piimalammast ja 50 -kitse. Karjatatakse neidmägisel karjamaal. Lüpstakse kaks korda päevas. Kitseltsaab ühel laktatsiooniperioodil 300 päeva jooksul kesk-miselt 750 liitrit ja lambalt 350 liitrit piima. Karjalaske-päev on talus traditsiooniliselt 1. mail. Sellel päeval onomad rituaalid, mida ümbruskonna inimesed ja turistidkivaatamas käivad. Samuti võetakse talus vastu õpilaseks-kursioone, kellele tehakse talus õppepäev, tutvustatakselammast ja kitse kui põllumajandusloomi, millega viiakselinnalaps maaelu juurde.

Järgnevalt käisime uudistamas lihalammaste kasvatust.Lambakasvatajad olid taastanud ühistu ja koos ehitanuduue kerglauda, kus poegib 500 utte. Ühistus kasvatatimägilambaid ja meriino-lihalambaid. Taas ei näinud põ-hikarja, kes oli kaugematel karjamaadel. Laudas olidainult lihakombinaati müüki minevadtalled, keda tapale minekuks ettevalmistati. Samas kõrval oli ühistuga seo-tud firma, mis müüs ümbruskonna inimes-tele nii kasutatud kui ka uut põllumajan-dustehnikat. Külapoe kaubapakkuminevõttis silme eest kirjuks.

Järgmisel, juunikuu esimesel päeval, ju-ba teel Berliini, külastasime Weihe pere-farmi, kus kasvatatakse piima-, liha- janõmmelambaid. Talul on 10 ha põldu,10 ha maastikuhooldusmaid ja 20 ha rohu-maid. Põllul kasvatatakse nisu, suhkru-peeti ja kartulit. Peremehel oli enda väl-jakoolitatud tubli borderkolli tõugu karja-koer.

20 kilomeetri raadiuses ei ole teistlambafarmi ja peremees võtab omal viisil

lambakasvatusest kõik, mis võtta annab. Piimalambakariei ole suur, põhikarjas kõigest 25 utte. Neid lüpstakse 15.aprillist 31. augustini üks kord päevas hommikul kell 6.Õhtul kell kuus aetakse kari lauta, kusjuures talled onlaudas uttedest eraldi. Talled lähevad ise teise aeda, kunaseal ootab neid lisasööt. Öö jooksul udarasse kogunenudpiim lüpstakse ja töödeldakse oma talu meiereis juustuks.Talu toodab aastas 1500 liitrit piima. Ühe kilo juustutegemiseks kulub 3–5 liitrit piima.

Rohumaadel kasvatatakse lihalambaid. Talleliha toot-misskeemis ristatakse kohalikke puhast tõugu uttesid pii-makuse suurendamiseks piimalambaga, saadakse piima-kad uted, keda ristatakse suffolki tõugu jääradega. Selviisil saadud ristandtalled kasvavad kiiresti ja omandavadhead lihavormid. Talledele karjamaal lisatoitu ei anta jasuur osa lihatalledest realiseeritakse otse koplist. Nimeltelab piirkonnas küllalt suur türklaste kogukond, kes vas-tavalt oma rahvuslikele traditsioonidele ostab lihaloomaelusalt. Nii lähevad nad peremehega koplisse, valivadlamba välja ja viivad elusalt ära. Et asi oleks ametlik jaeuronormidega kooskõlas, on türgi kogukond enesele ehi-tanud ja kasutamiseks registreerinud väiketapamaja, kusnad siis väljavalitud lambaga vastavalt oma rahva kom-metele edasi toimetavad.

Lihalammaste talvine kodu meenutas Eesti inimeselePeipsi-ääre kurgi- ja tomatikasvuhooneid. Ka peremeesise tunnistas, et kevadel tuleb kari enne karjamaale saata,kui kilehoones liiga kuumaks läheb. Küll aga pidi hooneolema väga sobiv niiskete, tuuliste ja sombuste ilmadega,mida hilissügisel ja talvel sealkandis sageli ette tuleb.Muidu looduslähedase inimesena läks ka peremehel endalnatuke aega, kui kilehoone omaks võttis, aga nii oli talmajanduslikult võimalik laudaküsimus lahendada.

Veel kasvatatakse selles talus halle sarvilisi nõmmelam-baid (saksa keeles: Graue gehornte Heideschnuke). Nõm-melammaste karjamaa oli veidi mägisem, taimeliike olirohkem, nurm seetõttu natuke värvilisem. Nõmmelam-maste realiseerimine lihaks läheb peremehe tunnistusejärgi raskelt, kuid maastikuhooldustoetus on piisavaltsuur, et oleks huvi sellega tegelda. Nõmmelambad elavadaastaringselt karjamaal, ka poegimisperioodil ja talvel.Ürgsed instinktid on nii tugevalt säilinud, et karjakoeraga

ei olnudki võimalik karja kokku ajada.Äsjasündinud ja mõnepäevaste talledegauted lihtsalt ei läinud karja juurde, vaidhoidusid eraldi. Vaatamata loodus-lähedusele ei antud kogu karjatatavat alalammastele siiski korraga kätte. Lambadelasid plastikvõrguga piiratud küllalt suu-res koplis. Seeläbi reguleeriti karjatamis-koormust.

Tagasiteel läbi Saksamaa idaosa, Poola,Leedu ja Läti oli aega nähtut meenutadaja muljeid vahetada, omavahel sõbrune-da, plaane teha, ärisidemeid sõlmida, ühe-sõnaga teha kõike, mida suletud ruumvõimaldas. Eks igaühest endast sõltunüüd, kuivõrd jõuab ta reisil salvestatudteadmisi ja energiat kodus alles hoida jaellu rakendada.

20


Foto 3. Lamba sõrahoole(K. Vikat)

Foto 2. Kitsed karjamaal (K. Vikat)

Eesti tõugu noorhobuste ülevaatused 2005Andres KallasteEHSi tõuaretuse spetsialist

Noorhobuste ülevaatused on eesti hobuse tõu säilitus- jaaretusprogrammi lahutamatuks osaks. Et laiendada osa-võtjate ringi, toimusid kevadest alates piirkondlikud üle-vaatused Eesti eri paigus. Alustati aprillis Saaremaal,seejärel toimusid juunis ülevaatused Võru-, Tartu-, Vil-jandi- ja Pärnumaal. Augustis jätkati Harju-, Hiiu- ja Saa-remaal.

Lõppülevaatusele valiti parimad noormärad ja -täkud,kokku 17 hobust (10 noortäkku ja 7 -mära). Finaali ees-märgiks on välja valida parimad suguhobusteks.

Aasta parimaks noortäkuks valis komisjon Pihtla Ho-busekasvanduse noortäku Arm, reservvõitjaks samutiPihtlas kasvatatud täku Apollo ja II reservvõitjaks LindaKupitsale kuuluva täku Rob Roy. Nii võitja kui reserv-võitja põlvnevad tõu parimast sugutäkust Aku 684 E.

Noormäradest tunnistati parimaks Raivo Reinartikasvatatud kaheaastane mära Tanni. See Taube liinikuuluv kollane mära näitas eesti hobuse kohta haruldaselthead allüüri nii traavis kui sammus. I reservvõitja Võru

Tihuse Turismitalust (kasvataja Martin Kivisoo) on vägatüüpiline ja hea välimikuga mära. II reservvõitja Ronakasvataja on Aili Kirst ja hobune on saadud araabia verelisamise tulemusena.

Heameelt valmistas see, et lõppülevaatusele pääsesidnii noorte sugutäkkude (Taigur 721 E, Adam 717 E, Laa-sik 711 E, Anakee 720 E) kui ka vanemate eliittäkkudejärglased. Laialdane täkkude valikuvõimalus on ühekspeamiseks eelduseks tõu säilimisele ja arenguks.

2005. aasta ülevaa-tuste põhjal võib öel-da, et viimastel aas-tatel on eesti tõuguhobustel paranenudallüür. Samal ajal onsüvenenud teatudmääral harkvarbsusja halvenenud laudjaehitus.

Tänavuse ülevaa-tuse kokkuvõttekstuleb kiidusõnu ütel-da kasvatajatele jaeriti hobuste esitle-jatele. Hobused olidette valmistatud näi-tusele tulekuks jaesitlejad olid meel-divalt korrektseltriietatud ning tõidoma hoolealuste pa-remaid väärtusi ke-nasti esile.

21


Foto 1. Parim noortäkk Arm, om Pihtla HK (M. Laiapea)

Foto 2. II reservvõitja Rob Roy, om Linda Kupits (M. Laiapea)

H O B U S E D

Foto 3. Noormärade konkursivõitjad (L. Lasn)

Foto 4. Teenekas hobusekasvatajaAili Kirst II reservvõitja Ronaga(M. Laiapea)

XI eesti raskeveohobuste päevKrista SeppEHSi direktor

Eesti raskeveohobuste põhiline levikuala on Virumaa.Ida-Virumaal on viimastel aastatel juurde tulnud ka uusikasvatajaid, kuid jätkuvalt on aktiivsed ka endised hobu-sekasvatajad. Eesti raskeveohobuste tõuraamatus on re-gistreeritud Ida-Virumaal 17 raskeveohobust, tuntumadkasvatajad on Andres Supp, Rene Tarum, Jüri ja HaidePertel ning Hannes Kivil.

XI eesti raskeveohobuste päeva korralduse võtsid endaõlule Rene Tarum, Mäetaguse Vallavalitsus ja Eesti Ho-busekasvatajate Selts. Eelkõige tänu Rene Tarumi ideelekorraldada Ida-Virumaal oma Otsa talu heinamaadel üle--eestiline rakendihobuste kihutamine ja samas ka raske-veohobuste näitus, oli huvi ürituse vastu suur. Uudistamaolid tulnud eesti raskeveohobuste omanikke Soomest.Kohalikud hobusemehed tulid näituseplatsile ikka hobu-ne vankri ees, samas Urmas Saks Luunjast lükkas suurestautost välja rakendispordis kasutatava maratonkäru ja et-te rakendati paarisrakend.

Hindamiskomisjoni juhtis ETLLi president ja EPMÜemeriitprofessor Olev Saveli, komisjoni kuulusid HeldurPeterson, Eero Agarmaa ja Andres Kallaste.

22


Tabel 1. Eesti raskeveohobuste näituse tulemused 6. augustil 2005. a

Koht Nimi, TR ER Sünd Värvus Isa, TR ER Ema, TR ER Punkte Omanik

Täiskasvanud märad

1. Neevi 6223 1991 raudjas Norr 1928 Tipa 5957 53 H. Kivil

2. Ellu 6249 1999 raudjas Ettur 2054 Telgi 5958 44 J. Pertel

3. Visu 6239 1997 raudjas Vadis 2171 Nisu 6129 46 R. Tarum

4. Kaavi 6166 1988 raudjas Kaun 1985 Vista 5970 43 R. Tarum

5. Kave 1994 raudjas Kaun 1985 Erku 5973 42 R. Tarum

6. Nella 6217 1990 raudjas Norr 1928 Tinna 5992 42 K. Niine

7. Kulla 6167 1987 raudjas Kaun 1985 Eeli 5781 37 R. Tarum

8. Telgi 5958 1983 kõrb-kimmel Tõll 1830 Viili 5785 39 J. Pertel

9. Trulla 6246 1987 raudjas Tõll 1830 Ulla 37 R. Tarum

10. Tango 1992 raudjas Tullus 1887 Gitta 6062 37 R. Tarum

11. Killu 6097 1987 heleraudjas Kaunis 1892 Eleegia 5585 42 M. Kalme

12. Eula 6000 1981 tumekõrb Esku 1391 Julla 39 OÜ Piima-Vissi

Noormärad

1. Evita 2002 kõrb Esker II 2172 Neevi 6223 45 H.Kivil

2. Eelika 2002 raudjas Emiir 2175 Katti 6158 45 R.Tarum

3. Eevika 2002 raudjas Emiir 2175 Kaavi 6166 39 R.Tarum

Täkud

1. Naksur 2137 1987 raudjas Naks 1994 Viisa 5839 47 EHS

2. Emiir 2175 1999 kõrb Esker II 2172 Vaade 6236 44 R.Tarum

3. Kuningas 2000 raudjas Kaunis 1892 Eti 6219 50 V.Kaasik

4. Esvik 2001 kõrb Esker II 2172 Visu 6239 40 M.Sambla

5. Härold 2181 2001 raudjas Hospadin 2177 Eti 6245 37 H.Pertel

6. Herold Junior 2003 raudjas Herold 217 Ramona 6227 41 E.Rand

* Vezdehod 2182 2001 kõrb Hingan Vesna 43 A.Supp

*) vladiimiri raskeveohobune

Foto 1. Arvi Annimäe Killuga stardis (S. Veinberg)

Sugumärade ja noorte mä-rade näitusel valiti 2005.aasta parimaks märaks Han-nes Kivili Neevi ja temakasvatatud oli ka parimnoormära Evita (Neevi tü-tar).

Aasta täkuks valiti EestiHobusekasvatajate Seltsilekuuluv Naksur 2137 ER,kes alates möödunud aastastpaikneb Kiiklas Hannes Ki-vili talus.

Heameelt valmistasid hin-dajatele Pärnumaa hobuse-kasvatajad. Viktoria Kaasikon oma hobusekasvandusseostnud täku Kuningas

(i. Kaunis 1892 ER), katsetanud täku jõudluskatsetel To-ris (1 km traavis ja 1 km sammus) ning seekord esitati täkktunnustamiseks hindamis- ja tõukomisjonile. OÜ Kõputalu (perekond Rand) tõi näitusele Herold 2170 ERjärglase Herold Juniori, kes tunnistati aasta parimaksnoortäkuks. Üle aastate arvukaima osavõtjatega näituselvõis saada ülevaate märadest, täkkudest ja nende järglas-test.

Rakendite ralli võitis Rene Tarum teadmata põlvnemi-sega Miiraga, parima raskeveohobuse rakendisõidu tegiArvi Annimäe Killuga ratsatalust Lääne-Virumaalt (ta-bel 2).

Tabel 2. Üleriigiline rakendihobuste maastikusõit

Koh

tH

obun

e

Tõu

g

Või

stle

ja

Aeg KP*

1. Miira ristand R. Tarum 1.56.19 0

2. Killu 6097 ER ER A. Annimäe 2.11.34 0

3. Uku ristand R. Jõemets 2.25.95 0

4. Kaavi 6166 ER ER R. Tarum 1.52.23 4

5. Välk & Kelli rist./tori U. Saks 2.01.74 4

6. Sass ristand M. Niinemets 2.43.59 16

*) karistuspunkte

Tabel 3. Maksimaalveo katsete tulemusedK

oht

Hobune Võistleja Katsed, tuh kg

1. 2. 3. 4.

1. Neevi 6223 ER M. Niinemets 0,8 1,05 1,45 1,95

2. Nella 6217 ER K. Niine 0,8 1,30 1,65 1,90

3. Naksur 2137 ER M. Niinemets 0,8 1,20 1,65 1,85

4. Trulla 6246 ER R. Tarum 0,8 1,20 1,65*

5. Härold 2181 ER H. Pertel 0,8

*) 7,7 m

Maksimaalvedu ja rakendite kihutamine olid publikulemmikvaatemängudeks. Maksimaalveo võitjaks tulitasavägises konkurentsis Madis Niinemets Neeviga(hobuse omanik Hannes Kivil).

Silo kvaliteedistpm-knd Helgi Kaldmäe ja prof Olav KärtEPMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Silo on muutumas Eestis seoses segasööda kasutamise-ga aastaringseks põhisöödaks. Seda enam soovitakse val-

mistada kvaliteetset silo, mida jätkuks järgmise saagini,või mis säiliks veelgi kauem.

Eestis toodetakse silo põhiliselt mitmesugustest heintai-medest, vähe vilisest (2%) ja maisist (1%). Kui esimese jateise aasta põldheina arvestada liblikõieliste kultuuriks,

23


Foto 3. Rene Tarum(S. Veinberg)

Foto 2. Parim täkk Naksur 2137 ER (S. Veinberg)

S Ö Ö T M I N E

siis võib väita, et 41–45 % silost valmistatakse liblikõie-listest heintaimedest.

Silo kvaliteet sõltub põhiliselt materjalist, fermentat-sioonist ja silotegemise organisatoorsest tööst. Fermentat-siooni protsessi mõjutavad mitmesugused tegurid. Kunasileerimine on suunatud piimhappebakterite tegevusesoodustamisele ja silole kahjulike, s.o võihappe-, roisu-bakterite, hallitus- ning pärmseente kasvu pidurdamisele,luuakse selleks võimalikult soodsad tingimused. Mikro-organismid, mis osalevad silo fermentatsioonil, vajavadkasvuks niisket keskkonda. Haljasmassi kuivainesisaldu-seks, mil ta hästi sileerub, peaks olema 30–40%. Suuremaniiskusesisalduse juures võivad areneda anaeroobsetestingimustes ka võihappebakterid, mis kääritavad suhkruidja piimhapet, moodustades võihapet, vesinikku ja süsinik-dioksiidi, millega kaasneb valkude lagundamine ja mür-giste ühendite tekkimine. Võihappebatsillide kasvu pi-durdamiseks tuleb materjali kuivainesisaldus viia vastavatasemeni ja pH kiiresti 4,0–4,2-ni. Silo fermentatsiooniprotsessi fundamentaalseks osaks loetakse sileerimisma-terjali veeslahustuvate süsivesikute sisaldust, mida võibvaadelda kui mikroobse tegevuse baassubstraati.

Liblikõielistel heintaimedel on tavaliselt madalam vees-lahustuvate süsivesikute sisaldus kui kõrrelistel. Kõrreli-

sed sisaldavad veeslahustuvaid süsivesikuid 70–150 g/kg,liblikõielistest ristikud 50–80 g/kg ja lutsernid 30–50g/kg. Liblikõielistes on kõige tähtsamad mono-sahhariidid, fruktoos, glükoos ja sahharoos, kuid nendeson leitud ka rafinoosi ja stahhüloosi. Kõrreliste veeslahus-tuvate süsivesikute põhifraktsioonideks on fruktoos jaglükoos. Peamised varupolüsahhariidid kõrrelistes on agafruktaanid, liblikõielistes tärklis. Fruktaanid, valdavaltakumuleeritud vartes, on ainsad tähtsad polüsahhariidid,mis lahustuvad külmas vees. Liblikõieliste peamine varu-süsivesik tärklis on enamasti akumuleeritud lehtedesse.Tärklis aga ei lahustu külmas vees ning ei ole veeslahus-tuvate süsivesikute komponent. Hüdrolüüsimata tärklis eiole aga silo fermentatsioonil piimhappebakteritele kätte-saadav.

Veelahustuvate süsivesikute sisaldus suureneb kasvu-perioodi jooksul ning sõltub taimede vanusest. Kõigerohkem on neid vahetult enne õitsemist või hetkel, kuiõied nähtavale ilmuvad. Ka varte-lehtede suhe mõjutabveeslahustuvate süsivesikute sisaldust.

Taimede suhkrusisaldus sõltub ka valgusre�iimist.Liblikõielistes ja kõrrelistes heintaimedes suurenes vees-lahustuvate süsivesikute sisaldus alates hommikust, saa-vutades maksimumi pärastlõunal ja vähenes öösel, kunipäevavalguseni järgmisel hommikul. Valgusintensiivsusevähenemine ja ka temperatuuri suurenemine alandasidmittestruktuursete süsivesikute sisaldust heintaimedes.Seega on veeslahustuvate süsivesikute tase kõrgem tai-mede kasvades kõrge valguintensiivsuse ja madala tem-peratuuri juures. Temperatuurid vahetult enne koristus-perioodi mõjutavad süsivesikute sisaldust rohkem kuivarasema kasvuperioodi jooksul. Ka lämmastikväetistelisamine vähendas heintaimedes süsivesikute sisaldust.Väetamisel aga tõusis heintaimedes proteiini- ja puhver-davate ainete sisaldus, mis aga raskendab rohu sileeru-vust.

Silo fermentatsiooni protsesside normaalseks toimumi-seks peaks heintaimede suhkrusisaldus kuivaines olema3–4%. Põhjamaades on see vaid 2% piires. Mõnedel and-

24


Foto 1. Silorullide säilitamine (J.M. Wilkinson)

Tabel. Analüüsitud siloproovide keemiline koostis ja toiteväärtus aastatel 1999–2004.

Näitajad 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Uuritud proovide arv 306 936 1418 874 978 1087

Kuivainesisaldus, % 36,9 29,4 30,7 36,4 30,8 29,9

Kuivaines:

toorproteiini, % 11,9 13,5 12,7 14,0 13,5 12,8

toortuhka, % 7,3 7,7 7,6 7,8 8,1 8,1

toorkiudu, % 29,8 27,7 29,5 27,1 29,1 29,7

N-ta e.-a., % 48,4 48,2 47,0 47,8 46,3 46,2

metab. energiat, MJ/kg 9,1 9,2 9,2 9,3 9,2 9,2

seed. proteiini, g/kg 73 83 78 87 83 79,8

metab.proteiini, g/kg 71 74 73 75 74 73,1

NDF, g/kg 57,1 51,0 55,2 46,5 54,6 56,9

tright ADF, g/kg 37,5 33,5 33,9 32,3 33,5 37,4

võihapet, % 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1

NH3-N üld N, % 5,0 6,2 6,8 5,4 5,9 6,5

metel ei tohiks sileeritava massi suhkrusisaldus olla agaalla 1,0–1,5%.

Teiseks tähtsaks faktoriks sileerimisprotsessis ontaimede puhverdusvõime või nende suutlikkus vastupanna pH muutustele. Silomassis vajaliku happesusesaavutamine (pH 4,0–4,2) ei olene ainult taimedesuhkrusisaldusest, vaid ka puhverdusainete sisaldusest.Puhverdusainete all mõistetakse mitmesuguseidanorgaanilisi soolasid, nagu fosforhappesoolasid jt, agaka õun-, äädik-, sidrun-, glütseroolhappe- jt orgaanilistehapete soolasid. Puhverdusvõimele avaldab mõju kataimede proteiinisisaldus, sest seda omavad ka valgud jaaminohapped.

Puhverdusained vähendavad taimemahla happesust.Seega, et taimemahla pH alla viia, on tarvis kõrge puhver-dusvõimega taimede puhul kulutada rohkem piimhapet.Liblikõielistel taimedel on tavaliselt kõrgem puhverdus-võime (500–600 mekv OH/ kg KA-s) kui kõrrelistel(raihein 250–400 mekv OH/kg KA-s). Saksa siloteadlaseF. Weissbachi järgi määratakse puhverdusvõimet piima-happe tiitrimisega. Sel juhul on kõrreliste puhverdus-võime 47–55 gMS/kg ja liblikõielistel 74–93 gMS/kgKA-s. Liblikõieliste närvutamine vähendab puhverdus-võimet ja parandab sileeruvust.

Seega on liblikõielised heintaimed raskesti sileeruvadoma madalama veeslahustuvate süsivesikute sisalduse jakõrge puhverdusvõime tõttu. Nende sileerimisel tuleksarvestada raskustega ning kasutada kindlustuslisandeid.

Lisaks käsitletud faktoritele sõltub rohusilo kvaliteetveel paljudest teistest teguritest, mida silo tootja peaksarvestama. Küll aga ei olene kõik tegurid tootjast, nagunäiteks ilmastikutingimused ja soojusre�iim, millestsõltub rohusilo valmistamise optimaalne aeg.

Silo kvaliteedi ja toiteväärtuse üle saab otsustada ikkatema keemilise koostise, toiteväärtuse ja hügieeninäita-jate alusel, mida määratakse laboratooriumides. Toite-väärtuse hindamisel tuleks arvestada ka rohusilo vatsaproteiini bilanssi (VPB). Kvaliteetset silo VPB peaksüldjuhul olema positiivne. Negatiivne arv näitab, et siloon proteiinivaene ja enamasti valmistatud hilja.

Miks on vaja teada silo VBP? Mäletsejad omastavadsöödaproteiini kõige efektiivsemalt siis, kui söödad onratsiooni valitud nii, et VPB oleks nullilähedane võinõrgalt positiivne. Sel juhul on vatsamikroobidel kasu-tada optimaalses koguses lõhustuvat söödaproteiini jamikroobse proteiini sünteesiks vajalikul hulgal energiat(sööda süsivesikuid). Proteiini omastamine vatsas sõltub

lämmastiku–süsivesikutesuhtest ja rohusöötadeleelkõige sahhariididega(süsivesikutega) varusta-misest. Teades rohusööta-de VPBd, saab jõusöötadeotstarbekohase valikugakoostada sellise ratsiooni,kus VPB oleks nullilähe-dane ja mäletsejad kasuta-vad söödaproteiini kõigeefektiivsemalt.

Eesti põllumehed oska-vad silo teha, mida näita-vad ka silo hindamistule-mused aastate lõikes (ta-bel). Küll aga mõjutavadsilo keemilist koostist,eriti silo kuivainesisaldustilmastikutingimused. Kui sademetevaestel aastatel olisiloproovide keskmine kuivainesisaldus 36%, siis vih-mastel 30%. Möödunud aastal valmistatud siloproovideproteiinisisaldus oleks võinud suurem olla, sest 41,8%uuritud proovidest sisaldasid vähem kui 12% proteiini.Metaboliseeruvat energiat rohkem kui 9,5% sisaldasainult 1/3 uuritud siloproovidest. Rõõmustav on tõdeda,et ainult 2,8% kogu uuritavast materjalist sisaldasvõihapet soovitust rohkem. Tabelis ei ole näidatud silodepH väärtused, mis küll alati määratakse, kuid mis sõltuvadkuivainesisaldusest ja seetõttu aritmeetiline keskminenäitaks vale vastust. Optimaalseks loetakse alla 25%kuivainesisaldusega silo pH väärtuseks 4,1. Veidi kõrgempH väärtus on lutserni- ja ristikusilol.

Silo hea toiteväärtuse tagab heintaimede koristamineoptimaalsel ajal, õiges arengufaasis, kindlustuslisandikasutamine vastavalt ettenähtud kogusele ja materjalilening tehnoloogiast kinnipidamine, eriti rohu tihendamiseja anaeroobsuse tagamisel.

2005. a esimesest niitest silovalmistamine oli küllaltkeeruline. Ilmastikutingimused ei soodustanud närvuta-mist. Liblikõielised aga sisaldasid vähe kuivainet. Seda,kuidas põllumehed oma kogemusi ja tarkust kasutasidnäitavad silo analüüsid. Põhisööda täpne teave võimaldaskoostada sobivaima ratsiooni ja toota palju kvaliteetsetpiima.

Kui ruttu valmib silo? Silo fermentatsioonil moodustubesmalt äädikhape. Äädikhappe moodustumine vähenebumbes kolmandal sileerimise päeval ning algab piimhap-pe produktsioon piimhappebakterite elutegevuse tulemu-sena, mis kestab üle kahe nädala (joonis). Silo pH langeb6,0-lt 4,2-ni.

Enne fermentatsiooniprotsesside lõppemist ei olemõistlik siloproove võtta ja neid analüüsida, sest toimu-vad muutused ka keemilises koostises ja toiteväärtuses.Soomlased loevad silo täielikult stabiilseks, kui valmista-misest on möödunud kolm kuud. Kui silo analüüsiminetoimub varem, siis tuleb arvestada toiteväärtuse muutus-tega, eriti kui on tekkinud ebasoovitavaid protsesse.

25


Foto 2. Vorbuse suurfarmi silo(E. Rihma)

Joonis. Sileerimisprotsessil toimuvad muutused(Jurgens, 1997; muudetud).

Faas 1. Taimne materjal pannaksesilohoidlasse (või rulli)

Faas 2. Äädikhappeprodutseerimine

Faas 3. Piimhappe teke algabkolmandal päeval

Faas 4. Piimhappe teke jätkubumbes 2 nädalat

Faas 5. Kui kõik on läinud õieti,jääb silo konstantseks

Eluspärmi lisasöötmise mõju lehmadepiimatoodangule ja sigimiselepm-mag Eve Rihma, prof Olav KärtEPMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Pärmseened on mikroorganismid, mille kasulikke oma-dusi õpiti tundma kõige varem. Hinnanguliselt sai pärm-seente kasutamine alguse juba 12 tuhat aastat e.m.a. Sedakinnitavad arheoloogiliste väljakaevamiste leiud Meso-potaamias. Savinõudelt ja leivaahju seintelt leitud pärm-seened kinnitavad nende iidset kasutamist toidu valmista-misel.

Ka on pärmseeni kasutatud loomade söötmisel juba sa-jandeid. Praegused loomakasvatajad mäletavad 70ndaidaastaid kui ühismajandites pärmistati küllaltki massiliseltjõusööta, selleks kasutati enamasti pagaripärmi. Tärklisehüdrolüüsi intensiivistamiseks ning sööda rikastamisekslämmastiku ja fosforiga lisati sageli ka superfosfaati, am-mooniumfosfaati ja linnaseid, viimaseid oma kõrge�-amülaasi sisalduse tõttu. Lämmastikku ja fosforit vaja-vad pärmirakud ka oma keharakkude moodustamiseks.Pärmistamine suurendas jõusöötade maitsvust ning mõ-nevõrra ka proteiinisisaldust, samuti paranes loomade ter-vis ja sigivus.

Eesti turule on ilmunud mitu firmat, mis pakuvad uuepõlvkonna söödapärmi lüpsilehmadele. Viimast sööde-takse mikroskoopilistes kogustes. Kuna see on tekitanudpaljude loomakasvatajate seas suurt huvi, kuid samal ajalka segadust, otsustasime siinkohal asja olemust pisutselgitada ja tutvustada korraldatud katset.

Esmalt pisut pärmidest ja mõistetest üldiseltPärm on väga väike seen. Ta on ainurakne organism,

mille suurus on tavaliselt 5–10 mikronit. Kõik seenedpole aga pärmid. Looduses tuntakse umbes 50 000 seene-liiki, millest pärmid on vaid ligikaudu 500. Kõik pärmidjaotatakse kuuekümnesse perekonda. Nendest vaid kolmekasutatakse ulatuslikult rahvamajanduses. Saccharomy-ces cerevisiae on tuntud pagaripärmi nime all, mille erine-vaid tüvesid kasutatakse õlle-, veini- või pagaritööstustes.Candida utilis on tuntud Torula pärmina (tuleneb pärmivarasemast nimest Torulopsis utilis) ning seda kasutatak-se paberitööstuses ja puidust ning teistest pentoose sisal-davatest taimsetest materjalidest söödapärmi (proteiin-sööda) tootmiseks. Kolmas kasulik pärm on Kluyveromy-ces marxianus, mida tuntakse vadakupärmi nime all ja seekasutab energiaallikana laktoosi e piimasuhkrut.

Kõnealust (loe turule tulnud) pärmi ei tohiks segaminiajada selle pärmiga, mida toodeti omal ajal näiteks Tallin-na Tselluloosi- ja Paberikombinaadis või imporditi Vene-maalt. Seda pärmi söödeti ja söödetakse ka praegu põl-lumajandusloomadele ja -lindudele eelkõige proteiinsöö-dana ja sellest tuleneb ka tema laialt levinud nimi – söö-dapärm.

Söödapärm kujutab endast kuivatatud ja mitteaktiivsetepärmseente massi koos toitekeskkonna jääkidega. Sööda-pärmi saadakse tselluloosirikkast materjalist (kliid, maisi-tõlvikud jne) või naftaparafiinidest. See söödapärm si-

saldab 45–50% proteiini, kusjuures proteiini bioloogilineväärtus on võrreldav loomse proteiini väärtusega.

Teatud segadust on tekitamas ka see, kuidas siiskinimetada kõnealust turule tulnud pärmi eluskultuuri.Ingliskeelses erialakirjanduses võime leida väga erineva-te nimetuste all olevaid tooteid (active dry yeast, yeastcultures, live-cell yeast), millele pole suupäraseid eesti-keelseid vasteid sugugi kerge leida. Tooted erinevad üks-teisest pisut kasutuse otstarbe, kasvusubstraadi ja elu-võimeliste pärmirakkude sisalduste poolest. Antud juhulon meie turul olevate pärmide puhul tegemist tootega,mida inglise keeles nimetatakse live-cell yeast, mis sõna--sõnalt tähendab pärmi elusrakku. Oleme mitmel juhultarvitanud varem mõistet „pärmi eluskultuur“, mis poleküll väga korrektne tema sisulises tähenduses (pärmikul-tuur sisaldab nii kasvusubstraati kui fermentatsioonil tek-kivaid metaboliite ja on mõeldud lisamiseks mõnele fer-menteeritavale materjalile), kuid hästi mõistetav, millegategemist. Et selle pärmi söötmisel on probiootiline ees-märk, võiks seda nimetada ka probiootiliseks eluspär-miks.

Probiootilise eluspärmi toimest lüpsilehmadeleKirjanduse andmetel on pärmseente kasulikeks oma-

dusteks peetud nende võimet soodustada eesmagudearengut ja tselluloosi seedet noorloomadel, virgutadakasulike vatsabakterite kasvu, vähendada vatsa happesustning vatsaatsidoosi ja sellega kaasnevate haiguste esine-missagedust, samuti suurendada lehmade piimatoodan-gut, piima valgu- ja rasvasisaldust ning parandada lehma-de tiinestumist.

Inglismaal korraldatud katses suurenes lehmade piima-toodang 2,2, Hollandis 1,2 ja Põhja Iirimaal 1,7 kg lehmakohta päevas. Itaalias saadi eluspärmi söötmisega 1,5 kgpiima rohkem, Prantsusmaal 1,3 kg ning Saksamaal suu-renes piimatoodang 3,4 kg võrra.

Selleks et ise veenduda probiootilise eluspärmi efektiiv-suses, korraldasime katse AS Tartu Agro Vorbuse uuesvabapidamisega lüpsilaudas 2004. aasta kevad-suvel.Katse läbiviimiseks moodustati analoogide põhjal kaksrühma laktatsiooni esimesel poolel lüpsvatest lehmadest.

26


Foto. Katselehmad (E. Rihma)

Katse arvestusperiood kestis 100 päeva. Lehmad viidirühmadesse umbes neljandal lüpsipäeval, kui neid hakatilüpsma lüpsiplatsil. Katses olevaid lehmi söödeti koosti-selt sarnase täisratsioonilise segasöödaga ad libitum. Kat-serühmade söödaratsioonid erinesid ainult selle poolest,et katserühma lehmadele söödeti võrreldes kontrollrüh-maga täiendavalt 0,5 g eluspärmi (toote nimetus – Levu-cell SC) lehma kohta päevas. Pärmi eelsegu oli val-mistatud söödakriidi baasil (1:100), mida söödeti 50 gpäevas lehma kohta. Kore- ja jõusööda suhe söödarat-sioonis hoiti kogu katseperioodi vältel sarnane s.o 40:60(kuivaine alusel). Iga segasööda kuivaine kilogrammsisaldas vähemalt 11,7 MJ metaboliseeruvat energiat,170 g toorproteiini ning 90–101 g metaboliseeruvat pro-teiini.

Katselehmi söödeti üks kord päevas ja lüpsti kaks kordapäevas. Katse käigus registreeriti iga päev katselehmadepiimatoodang ning kord kuus määrati piima koostisenäitajad Jõudluskontrolli Keskuse piimaanalüüside labo-ratooriumis.

Analüüsiti ka katses olnud lehmade sigimisnäitajaid.Sigimisnäitajatest olid vaatluse all päevade arv poegimi-sest esimese seemenduseni, tiinestumine pärast esimest jateist seemendust, uuslüpsiperioodi pikkus ning seemen-duste arv tiinestumise kohta.

Eri tõugu katselehmade piimatoodanguid analüüsides(joonised 1 ja 2) näeme, et pärmi söötmise mõju avalduspiimatoodangule alles alates teisest laktatsioonikuust.

Viimast võib seletada vatsas toimuvate füsioloogilisteprotsesside kaudu. Vatsas toimuvate mikrobiaalsete prot-sesside ümberkohandumine toimub järk-järgult. On tea-da, et vatsakeskkond kohandub söödaratsiooni muutus-tega täielikult umbes kahe nädala jooksul. Laktatsioonialgul söövad lehmad ka vähem poegimisest tingitudstressi tõttu ning kasutavad piima tootmiseks kehavaru-sid. Ilmselt oleks pärmi eluskultuuri söötmise mõju aval-dunud varem ning olnud ka tugevam, kui oleksimehakanud lehmadele pärmi söötma juba kinnisperioodil.

Katsetulemuste analüüsil tõugude kaupa ilmnes, et eestiholsteini tõugu katserühma lehmad andsid katse kesk-misena kontrollrühma holsteinidest umbes 2,5 kg piimarohkem. Seevastu eesti punast tõugu lehmade piimatoo-

dangule pärmi söötmine antud katses praktiliselt mõju eiavaldanud.

Katselehmade piimatoodangu dünaamikat vaadeldesnäeme, et kontrollrühma lehmad saavutasid toodangukõrgpunkti mõnevõrra varem kui katserühma lehmad.Seevastu oli katserühma lehmade laktatsioonikõver ühtla-sem ja püsivam ning selle tipp oli kõrgemal kui kontroll-rühma lehmadel.

Võib eeldada, et pärmi lisasöötmine suurendas eelkõigeeesti holsteini tõugu lehmade söömust, mille tulemusenasuurenes ka piimatoodang. Eesti punast tõugu lehmi mepärmi abil rohkem sööma panna ei suutnud.

Varasematest uurimustest on selgunud, et kuivaine söö-mus ja söödaenergia konversiooni efektiivsus on tihedaltseotud veiste aretusväärtusega. Nähtavasti oli meie katseskasutatud söödaratsioonide metaboliseeruva energiakontsentratsioon liialt kõrge eesti punast tõugu lehmadejaoks. Ilmselt ei võimaldanud nende geneetiline potent-siaal söödaratsiooni energiat nii efektiivselt piimaks kon-verteerida kui holsteini tõugu loomadel. Pärmi lisasööt-mise tulemused eesti punast tõugu lehmadel olid suuresosas mõjutatud konkreetselt katses olnud lehmade aretus-väärtusest. Viimast kinnitas katse täpsem statistiline ana-lüüs, milles selgus, et pärmi mõju suurenes koos aretus-väärtuse suurenemisega.

Seega ei tohi piimatoodangu analüüsist välja lugedaseda, nagu mõjutaks pärmi söötmine ainult eesti holsteinitõugu lehmade piimatoodangut. Söödaratsiooni madala-ma energiakontsentratsiooni puhul oleks ilmselt ka eestipunast tõugu lehmade piimatoodang pärmi lisasöötmiselsuurem olnud.

Saadud tulemust võime põhjendada vatsas toimuva fer-mentatsiooni, fermentatsiooni lõpp-produktide kasutami-se ning subkliinilise atsidoosi kaudu.

Suurendades söödaratsiooni energeetilist tihedust suu-reneb algul ka lehmade piimatoodang. Teatud taseme saa-vutanud piimatoodangu korral suurendab edasine sööda-ratsiooni energiakontsentratsiooni suurendamine aga jubasubkliinilise vatsaatsidoosi ohtu. On hästi tõestatud, etkõrgema aretusväärtusega lehmadel tekib subkliinilineatsidoos hiljem, sest nad kasutavad fermentatsiooni lõpp--produkte piima tootmisel efektiivsemalt kui madalaaretusväärtusega lehmad.

27


Joonis 1. Eesti holsteini tõugu lehmade piimatoodangudünaamika

20

22

24

26

28

30

32

34

36

38

40

42

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130

Lüpsipäevad

Nat

.piim

atoo

dang

kg

KATSERÜHM

KONTROLLRÜHM

18

20

22

24

26

28

30

32

34

36

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130

Lüpsipäevad

Nat

.piim

atoo

dang

kg

KATSERÜHM

KONTROLLRÜHM

Joonis 2. Eesti punast tõugu lehmade piimatoodangudünaamika

Söömuse suurenemisega väheneb poegimisjärgse nega-tiivse energiabilansi kestus ning sügavus. Kirjanduse and-metel mõjutab söömus lehmade poegimisjärgset energia-bilanssi rohkem kui piimatoodang. Seega võiks eeldada,et pärmi söötmine avaldab positiivset mõju ka lehmadetiinestumisele.

Katsejärgses sigimise analüüsis võrreldi mõlemaidtõuge koos. Arvesse võeti need loomad, kellele oli esime-se seemenduse ajaks pärmi söödetud vähemalt 20 päevajooksul.

Analüüsitud sigimisnäitajad on esitatud tabelis.Katselehmade sigimise analüüsist selgub, et rühmade-

vaheline erinevus puudub kõigi uuritud näitajate osas.Poegimisest kuni esimese seemenduseni kulus mõlemagrupi loomadel 94 päeva. Võrreldes katselehmade tiines-tumist esimese seemenduse järgselt ilmneb, et gruppidevaheline erinevus puudus praktiliselt ka siin. Vahet eiolnud gruppide vahel ka tiinestumisel teisest seemendu-sest, mis oli mõlema katsegrupi loomadel veidi kõrgem,kui oli esimese seemenduse järgselt. Seega tuleb tõdeda,et konkreetses katses ei paranenud pärmi lisasöötmisetulemusena lehmade tiinestumine.

Tabel. Katselehmade sigimisnäitajad

Näitajad

Kat

serü

hm

Kon

trol

l-rü

hm

Seemendatud loomade arv 52 66

Poegimisest esimese seemenduseni (päevi) 94 94

Tiinestumine esimesest seemendusest (%) 42,3 43,9

Tiinestumine teisest seemendusest (%) 46,7 45,9

Seemenduste arv tiinestumise kohta 2,2 2,3

Uuslüpsiperioodi pikkus (päevi) 141 139

Mittetiinete loomade arv 3 4

KokkuvõtteksProbiootilise eluspärmi lisasöötmisel ei tohiks unustada

seda, et kasu avaldub eelkõige siis, kui lehmade sööda-ratsioon on kõigi vajalike toitefaktorite osas hästi tasa-kaalustatud. Lehmade tiinestumise parandamisel ei saalootma jääda vaid “pisikestele imedele”, esmajärjekorrastuleb pöörata tähelepanu sellistele olulistele asjadele naguinna avastamine, lehmade õigeaegne seemendamineinnatsükli jooksul, sperma kvaliteet jms.

Muljeid Jersey saareltViive TikkELS

See tilluke täpike maailmakaardil – Jersey saar – onviimastel aastakümnetel kogunud kõvasti kuulsust. Ollesise vaevu suurem meie Kihnu saarest (pindala 9,5 ruut-miili) on ta päev päeva järel kaetud lausa turistide hordi-dega. Londonist Jerseyle väljuvad lennukid on tihedastlennuliiklusest hoolimata pidevalt välja müüdud. Mikssiis ometi?

Kuni 1959. aastani omas saar tähtsust vaid kui d�örsitõugu veiste kodumaa ja see huvitas vaid väheseid eriala-teadlasi. Saarel aretatud veised on väikesed (lehmadekehamass 350–500 kg) See-eest ulatub nende piimarasvasisaldus kuni 9%ni. Veiste värvus on varieeruv.D�örsi tõugu pullidega on ristatud eesti maatõugu lehmi(Eesti põllumajandusentsüklopeedia, 1998).

D�örsi veiseid peetakse saarel tänapäevani. Saarel ring-sõidu ajal võis äärmiselt korrashoitud ning kaunistatudvillade kõrval näha ka mõningaid karjamaid koos vägarahulike bee�ikashallide loomadega. Saareelanike enese-teadvus on aga niivõrd tõusnud, et iga kohalikku saavu-tust tõstetakse esile. Nii on näiteks saare ainsa linnakese

St.Helieri kunstikeskuse ette (täiesti kesklinnas) paiguta-tud d�örsi veiseid esitlev skulptuurgrupp.

Meie pere tegi teoks oma ammuse unistuse ja külastasJersey saart kaugeltki mitte kohalike veiste pärast. Meidmeelitas sinna nn Durrelli loomaaed. Praegused kesk- javanemaealised on kindlasti lugenud Gerald Durrelli jubann stagnaajal ilmunud suurepäraseid loomaraamatuid“Sahisev maa”, “Joobnud mets” ja “Minu pere ja muud

28


R E I S I K I R J A D

Foto 1. D�örsi tõu meenutusskulptuur St. Helieri kesklinnas(H. Tikk)

loomad”. Nendest algas meie pere armastus Durrellikirjutatud raamatute ja tema elutöö vastu. G. Durrell(1925–1995) kiindus loomadesse juba oma teisesteluaastast alates ning see kiindumus saatis teda elu lõpuni.1959. a asutas ta läbi suurte raskuste (nii majanduslikudkui ka teisitimõtlejate arvamused) lõpuks loomaaiaharuldaste ja hävimakippuvate loomaliikide kaitseks.Algul moodustati loomaaed Rahvusvahelise LoomakaitseTrustina. Trusti 40. sünnipäeval nimetati see ümberDurrelli Loomade Säilitamise Trustiks (Durrell WildlifeConservation Trust). Durrelli ideede ja püüdluste võitutähistab tema skulptuur loomaaia sissepääsu lähedal.Trusti sümboliks on dodo, kelle Mauritiusel, tema ainsalteadaoleval asualal, hävitas seitsmeteistkümnenda sajandiinimeste rumalus. Praeguseks on loomaaed muudetudloomade hoidmise ja paljundamise keeruliseks paradii-siks. Paljud inimesed leiavad, et loomaaed pole loomaaed,kui seal pole elevanti, tiigrit ega kaelkirjakut, kes tammu-vad oma kitsastes puurides. Meie külastatavas loomaaiasneed isendid küll puudusid. Selle-eest oli seal aga 20hävimisohus loomaliiki, tõmbenumbriteks gorillad, oran-gutanid, gibonid ja leemurid. Linnukasvatushuvilistenauurisime ka mitmete hanede, partide, iibiste ja flamingodekadumisohus liikide kohapealset elu-olu. Imetlust vääriska suure pargina kujundatud loomaaia botaaniline koos-lus.

Kokkuvõttes aitas Jersey saare loomaaia külastaminemeil veidi paremini mõista selle looja sügavat veendu-must: ”Me kõik jagame ühte maailma ja meil kõigil onsiin võrdsed õigused.” Jersey loomaaed on koht, mistuletab inimestele nende juuri meelde ja annab seejuuresmõnedele loomaliikidele võimaluse edasi elada.

Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2005Olev SaveliETLLi president

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidus oli vaidlus selle üle,kas loomakasvatajate üritus Ülenurmel on tänavu juba 10.või siiski alles üheksas. Kirjasõnast järele uurides selgus,et siiski alates 1997. aastast üheksas. Aga kümnendat kor-da väitnutel oli ka osaliselt õigus. 1995. aastal tegime esi-mese katse. Nimelt tähistas Tartu Eesti Põllumeeste Selts(president dots Heldur Peterson) oma 125. aastapäevaseptembris koos ulatusliku näitusega. Kui varem korral-das selts näitusi Tartu piirkonna loomadega, lõid seekordkaasa ka Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu liikmed. Külas-tajaid oli kordades rohkem kui Luigel sama aasta juunis.1996. a tekkis mõningane ebakõla eesti mustakirju tõuesindatusega Tõulooma üritusel. Siit tuligi ühine otsus:jätkame oma üritusega Ülenurmel koos Eesti Põllumajan-dusmuuseumi sügisnäitusega. Oleme siiralt tänulikudTartu vaimule, kes või mis on kujundanud linnarahva ja

kogu Lõuna-Eesti elanik-konna uudishimulikuks,loomasõbralikuks ningüldse teadlikuks ja intelli-gentseks. Aga kiitmata eisaa jätta ka huvilisi teistestpiirkondadest.

Eesti Põllumajandus-muuseumi püsieksposit-sioonid, kompaktne terri-toriaalne paigutus ja töö-kas pere loob alati mõnusafooni tõuloomade demon-stratsiooniks. Muuseumija aretusühingute ühiseljõul valminud areen onseni veel konkurentsituEestis. Oleme alati tänu-likud tollase EPMi direk-

29


Foto 3. D�örsi tõugu veiseid on Jersey saarel veel hulgaliselt(H. Tikk)

Foto 2. Maal Jersey lennujaamas (H. Tikk)

EEST I TÕULOOMAKASVATUSE L I IDUS

Foto 1. Arhipel (om A. Kallaste)näitas temperamenti

(P. Paasmäe)

torile Kalju Roosvele. Aeg kulgeb kiiresti, sest esimesedpinkide puitkatted vajasid juba vahetamist. Ülenurmevana veiselaut on andnud peavarju hobustele ja veistele,mis teeb mugavaks nende eest hoolitsemise.

Võrreldes eelmiste aastatega oli märgatavalt laiem iga-suguste nn karvaste ja suleliste ekspositsioon. Kiitust vää-rib Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing, kelleeestvõttel küülikutõugude arv oli suur. Tänusõnad And-rus Teemandile, kes oma miniloomade ja -lindude eks-positsiooniga Pärnumaa Raja talust lisas silmarõõmuigale pereliikmele sõltumata sellest, kas vaataja oli päritlinnast või maalt. Uskumatu on ühe maapereentusiasm. Tõuloomade demonstratsiooniloli lammastele, kitsedele, veistele ja hobus-tele ka “opositsiooni” esindaja Raja talust.Eriti drastiline erinevus oli kahevõistlusšetlandi poni (kõrgus 83 cm) ja eestiraskeveotäku Naksuri (168 cm) vahel.Võistlus muidugi pealtvaatajate silmis. Kõr-guses kahe- ja kehamassis ilmselt kaheksa-kordne vahe. Tunnustati mõlemaid.

Tõulooma ürituse eesmärk on näidatahuvilistele kõigi põllumajandusloomade ja-lindude tõugude parimaid esindajaid, sesttoimuvad ju peaaegu kõigis aretusühingutesiga-aastased konkursid, võistlused ja hinda-mised. Eesti maakarja lehmade konkurss onkolmel aastal läbi viidud siinsamas. Liha-veiste konkurss pole veel hoogu sisse saa-nud. Aga parimad olid kohal lamba-, kitse-ja hobusetõugudel. Konkurentsitu oli eesti punane veise-tõug, kust olid kohal kolme viimase aasta VISSid. Eestiholsteini tõu eelmiste aastate VISSid pole kahjuks enamkarjas, selle aasta vissivalimine toimus hiljem, 8. sep-tembril Luigel.

Tunnustust tuleb avaldada põllumajandusminister EsterTuiksoole, et austas tublisid loomakasvatajaid oma tänu-sõnadega ürituse avamisel juba teist aastat.

Juba aastaid on traditsiooniks määrata parimad tõu-aretajad, kellele riigipoolselt on üle antud kenad karikad.Tänavu jagati välja 19 karikat, mille omanikeks said:

eesti tumedapealine lambatõug – perekond Kaivo Sirelitalust Harjumaalt;eesti valgepealine lambatõug – perekond Sellis Väike--Hauka talust Põlvamaalt;eesti kits – Merike Bakhoff Vaike talust Pärnumaalt;eesti maasiga – OÜ ESTPIG (end Estonia osa) Järva-maalt;suur valge tõug – Saimre talu Viljandimaalt;pjeträäni tõug – OÜ Pihlaka Farm Harjumaalt;ristandemiste tootja – Tartu Agro AS Tartumaalt;eesti maakari – TÜ Mereranna PÜ Saaremaalt;eesti punane tõug – OÜ Kõpu PM Viljandimaalt;eesti holsteini tõug – Avo Kruusla Põlvamaalt;lihaveisetõud – Leino Vessart Karitsu Rantšost Rapla-maalt;eesti hobune – Tika talu Saaremaalt;tori tõug – Andres Kallaste Pärivere Tallidest Pärnu-maalt;eesti raskeveohobune – Hannes Kivil Ida-Virumaalt;trakeeni tõug – OÜ Heimtali HK;kanakasvatus – OÜ Milletel;vutikasvatus – Ülo Pullisaar;küülikukasvatus – FOXY RABBITS;tšintšiljakasvatus – perekond ReinSuur tänu aretusühingute esindajatele, kes kommen-

teerisid esitletud loomi ja linde, ning eriti tänan tublisidaretajaid – ajakava klappis hästi.

Areenil lõppes üritus käsitsilüpsivõistlusega. Rahvalepakkus üllatuse, kui lehmade sabas astus areenile ka kits.Konkurentsi pakkusid eesti maakarja ja eesti holsteini

lehm, kahjuks kommunikatsioonihäiretetõttu jäi kõrvale eesti punane lehm. Tege-likult konkureerisid omavahel lüpsjad.Tegemist oli kolmeminutilüpsiga. Kitsandis oma piimakoguse perenaisele 2,5minutiga, lehmadel jätkus piima kaue-maks. Tulnuks samal ajal lõpetada ka leh-made lüps. Konkurentsitult võitis Kroo-tuse Agro AS eesti holsteini lehma lüpsjaCarmen Treffner. Eesti maakarja lehma jakitse piimakogus jäi viiki. Lüpsjate vaheljaotatava võidutordi pani välja firma All-tech Eesti.

Kauneima looma konkurss on olnud tra-ditsiooniline. Probleeme on olnud korral-dusega, sest pealtvaatajate osavõtt poleväga suur. Selle aasta kaunimaks näituse-loomaks hääletati eesti tumedapealine utt,keda esitles Lenne Kaivo, võidumärgiks

Eesti Lambakasvatajate Seltsi poolt pargitud valgelambanahk.

Meedia esindajaid oli kohal arvukalt. Esitati küsimus,kas igal aastal on tegemist samade osalejatega. Tõesti onosa neist konkurentsitud, näiteks Eestis suurima piima-toodanguga karja omanik Lea Puur, kes osalenud igalaastal. Samas kasvab peale järjest noori, kes tahavad väljatulla ja näidata oma loometööd.

Ilm on soosinud tublisid loomi ja nende aretajaid. Aitähkõigile!

30


Foto 2. Šetlandi ponitäkk(P. Paasmäe)

Foto 3. Naksur(P. Paasmäe)

Foto 4. Kitselüps (A. Juus)

Eesti holsteini konkurss LuigelNiina AasmaETKÜ

8. septembril 2005 Luigel toimunud näitus-konkurss onjärjekorras juba 16. Lehmi hindas peakohtunik Jos KnoefHollandist. Osavõtjaid oli 11 maakonnast 22 karjast, kok-ku 78 lehmaga.

Esmaspoeginud lehmadI - Freia 4517795; Frello x Jaap; suurim päevalüps 40,9

kg; Tartu Agro AS, TartumaaII - Nena IV 4041900; Diablo x Bert; 35,3 kg; OÜ

Väätsa Agro, JärvamaaIII - Melon 3943298; Luksor x Bert; 32,4 kg; OÜ

Raikküla Farmer, RaplamaaNoored lehmadI - Kiisu 2209067; Golfin x Cedric, Tartu Agro AS,

Tartumaa1-305-9419-3,93-370-3,18-300-670

II - Änny 2209920; Amadeus x Hunter; Tartu Agro AS,Tartumaa

1-305-9869-3,48-344-3,24-320-663III - Nuti 1709391; Mario x Jaap; Priit Soosalu, Järva-

maa1-305-8689-3,99-347-3,26-283-631

Täiskasvanud lehmadI - Mammi 622559; Lamberg x Evard; Vetiku Suurtalu

OÜ, Lääne-Virumaa3-305-11881-4.04-480-3,08-366-845II - Pirri 2268026; Nils x Hans; Kuivajõe Farmer OÜ,

Harjumaa2-297-6453-4,23-273-3,05-197-470III - Siira 1837742; Adam x Gimor; Selja OÜ, Pärnu-

maa2-289-7389-4,08-302-3,36-248-550Viss 2005 Freia 4517795, AS Tartu AgroReserv-Viss 2005 - Kiisu 2209067, AS Tartu Agro

31


Foto 3. Viss 2005 Freia (A. Juus)Foto 1. Asekantsler A. Oopkaupi avakõne (A. Juus)

Foto 2.Täiskasvanud lehmade võitja Mammi; Vetiku SuurtaluOÜ (A. Juus)

K R O O N I K A

Foto 4. Kaksikvõit läks Tartu Agro AS-le (A. Juus)

Lambrol tuleb juubelAarne MeierETKÜ EHF tõuraamatu juhataja

Holsteini veisetõu aretuses on viimastel aastatel haka-nud võimsalt domineerima Hollandi päritolu holsteinipullid ja seda kogu maailmas, USAs, Kanadas, Lõuna--Ameerikas (Brasiilias) Lõuna-Aafrikani välja.

Eestis on Hollandi päritolu mustakirjuid pulle kasutatudaastakümneid.

Üheks õnnestunumaks ostuks Hollandist on olnud jaa-nuaris 1997. a ostetud 7 noorpulli. Kõik osutusid hiljemhindamistulemustel väga headeks aretusloomadeks. Ai-nult pullil Lutz-ET olid tõsised probleemid sperma kvali-teediga ja ka tüübiga, kuid piimajõudlust parandas hästi.

Väga head holsteini pullid olid ja on Lambro-ET jaLamberg-ET (isa Lebelle-ET), Jaap ja Jaco-ET (isa Ja-bot-ET) ning Cels ja Cedric-ET (isa Celsius).

Läbi aegade parimaks holsteini tõugu pullide INTER-BULL-is hindamisel Eestis on pull Etazon Lambro-ETEHF 5842. 2002. a mais avaldatud hindamistulemustepingereas oli ta väga kõrgel, 7. positsioonil maailmas.Selle koha tagas suhtelise piimajõudluse aretusväärtuse(SPAV) näitaja +2710 kg piima, +84 kg piimarasva, +69kg piimavalku ja SPAV 149.

Valides 1996. a detsembri alguses Hollandis Eestilepulle, oli Lambro kolmas pull, keda meile pakuti. On hästimeeles, et sadas vihma, puhus vali tuul. 1. detsembri õhtu-pimeduses valisin Lambergi, 2. detsembri hommikul Lut-zi Holland Geneticsi noorpullikasvandusest ja keskpäevalLambro. Ega esialgu ei osanud temast midagi arvata, sel-line kuiva tüübiga vihmast märg 14 kuu vanune sell, agahakkas meeldima. Eestisse jõudis Lambro 20. jaanuaril1997.

Etazon Lambro-ET on sündinud 12. oktoobril 1995. aHollandis Overjisseli maakonnas Almelo linna lähedalJos Knoefi farmis. J. Knoeff oli 8. septembril Luigel toi-munud eesti holsteinide VISS 2005 konkursi peakohtu-nik. Järgmisel päeval külastas ta seemendusjaama ja rõõ-mustas väga, nähes oma karjast pärit Lambrot.

Lambro isa Etazon Labelle`i peetakse tänagi ühekskaasaegsemaks pulliisaks maailmas.

Praeguseks on Lambrol 3242 tütart 465 karjas. Nende Ilaktatsiooni 305 päeva toodang on 6369 kg piima rasva-sisaldusega 4,10% (261 kg piimarasva). Valgusisalduspiimas on 3,26% (208 kg piimavalku). Välimiku aretus-väärtus (SVAV) on 95 ja usalduskoefitsient 99%. Väli-mik on hinnatud 508 tütrel 65 karjas. Suhteline somaati-liste rakkude aretusväärtus (SSAV) on 91.

Lambro tugevaim välimiku üldnäitaja on piimatüüp, kasuurus, kere sügavus ja rinnalaius. Laudja laiuse aretus-väärtuse järgi on Lambro parim. See on oluline, kui arves-tada tütarde poegimiskergust. Laudjas on veidi luipu.Udara keskside on väga tugev, kuid udarapõhi on pisutmadal ja eesudara kinnitus jätab soovida.

Lambrol on seemendusjaamas 5 poega, ka on tal arvu-kalt suuretoodangulisi tütreid (üle 12 500 kg).

Lambro tütred on viimasel viiel aastal osalenud Vissivõistlus-konkurssidel. Edukaim on olnud 2001. a reserv-viss Säre 475925.

Valides karjale seemenduspulliks Lambro, peab olemaeesmärgiks piimatoodangu, tüübi ja lehmade suuruseparandamine.

Ei maksa karta Lambro tütarde udarate suhteliseltnõrgemat aretusväärtust (eesudara kinnitus ja udarapõhjakõrgus). Vältida tuleb samasuguste tunnustega pullidetütarde seemendamist Lambro spermaga (nt Egbert, Pi-lot-ET).

32


Toimetus:

Olev Saveli (peatoimetaja), 731 3455Eha Lokk (toimetaja), 731 3416Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 TartuKeeleline korrektuur: Silvi SeesmaKüljendus: Alo Tänavots

Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Internet: http://www.hot.ee/etll/

Trükk: OÜ Paar

Foto 1. Lambro ETEHF 5842 (P. Padrik)

Foto 2. Jos Knoef – Lambro aretaja Hollandis (A. Juus)

Documents

Tõuloomakasvatus 2005/3