VäärtuskasvatuVäärtuskasvatusest koolissest koolis

Pille ValkPille Valk

VK

KAS? KES?

KUIDAS?

MIKS? MIDA?

?

• Kuidas on mujal?• Mis on meil endil olnud?

• Mida me tahame?

• Kus on piirid?• Millega peaks arvestama?

• Kuidas?

Kuidas on mujal?Kuidas on mujal?

JaapanJaapanSoomeSoome

Ameerika ÜhendriigidAmeerika Ühendriigid

KOKORO –KOKORO – ‘ ‘südameharidus’ Jaapani südameharidus’ Jaapani

kooliskoolisEraldi õppeainena alates 1958.a.Eraldi õppeainena alates 1958.a.

1980d: kõlbeline kasvatus kui Jaapani 1980d: kõlbeline kasvatus kui Jaapani haridussüsteemi kompassharidussüsteemi kompass

2002.a. õppekava – tugev orienteeritus 2002.a. õppekava – tugev orienteeritus väärtuskasvatuseleväärtuskasvatusele

Kõlbeline kasvatus algkoolis:Kõlbeline kasvatus algkoolis: Kõlbeline kasvatus – 1t nädalasKõlbeline kasvatus – 1t nädalas Klassivälised üritused Klassivälised üritused Integreeritud õpeIntegreeritud õpe Läbiv aspekt kogu koolitöösLäbiv aspekt kogu koolitöös

Ajaressurss tunnijaotusplaanisAjaressurss tunnijaotusplaanis

Eraldi Eraldi tunnidtunnid

KlassivälisKlassivälised ed

üritusedüritused

IntegreeriIntegreeritud õpetud õpe

II 3434 3434 --

IIII 3535 3535 --

IIIIII 3535 3535 105105

IVIV 3535 3535 105105

VV 3535 3535 110110

VIVI 3535 3535 110110KokkuKokku 209209 209209 430430

ÜhiskonÜhiskonnana--

õpetusõpetus

--

--

70 70 (105)(105)

85 85 (105)(105)

90 90 (105)(105)

100 100 (105)(105)

345345 (420)(420)

Soome õppekavadSoome õppekavad Koolis toimuval on nii kasvatuslikud kui ka Koolis toimuval on nii kasvatuslikud kui ka

õpetuslikud eesmärgidõpetuslikud eesmärgid Väärtuskasvatus ja eetika nii Väärtuskasvatus ja eetika nii

läbivate teemadena kui ka läbivate teemadena kui ka eraldi õppeainenaeraldi õppeainena

Märksõnu: Märksõnu: Isiksuse mitmekülgne arengIsiksuse mitmekülgne areng Kultuuripärandi tundmaõppimine Kultuuripärandi tundmaõppimine Identiteedi kujunemise toetamineIdentiteedi kujunemise toetamine Ühiskonna põhiväärtuste tundmaõppimineÜhiskonna põhiväärtuste tundmaõppimine Kriitilise mõtlemise arendamineKriitilise mõtlemise arendamine

TunniressurssTunniressurss ReligiooniReligiooniõpetus õpetus

/maailmavaateõpetus:/maailmavaateõpetus: Põhikoolis (1.- 9. kl): 11tPõhikoolis (1.- 9. kl): 11t Gümnaasiumis: 3 kohustuslikku + 2 Gümnaasiumis: 3 kohustuslikku + 2

valikkursustvalikkursust TerviseõpetusTerviseõpetus::

Põhikoolis (7.- 9. kl): 3tPõhikoolis (7.- 9. kl): 3t Gümnaasiumis: 1kohustulik + 2 valikkursustGümnaasiumis: 1kohustulik + 2 valikkursust

FilosoofiaFilosoofia (gümnaasium): (gümnaasium): 1 kohustuslik + 1 valikkursus1 kohustuslik + 1 valikkursus

PsühholoogiaPsühholoogia (gümnaasium): (gümnaasium): 1 kohustuslik + 4 valikkursust1 kohustuslik + 4 valikkursust

ÜhiskonnaõpetusÜhiskonnaõpetus (gümnaasiumis): (gümnaasiumis): 2 kohustuslikku + 2 valikkursust2 kohustuslikku + 2 valikkursust

Põhikoolis 13 valikkursuse võimalustPõhikoolis 13 valikkursuse võimalust

Ameerika ÜhendriigidAmeerika Ühendriigid

Kõlbeline kasvatus onKõlbeline kasvatus on hariduses kõige olulisem, vältimatuhariduses kõige olulisem, vältimatu väga kompleksneväga kompleksne praktikas äärmiselt keeruline ja vastuolulinepraktikas äärmiselt keeruline ja vastuoluline

Tähtsaimad kõlbelise kasvatuse Tähtsaimad kõlbelise kasvatuse ‘signaalid’ on kaudsed (Jackson, 1993) – ‘signaalid’ on kaudsed (Jackson, 1993) – kaasa mängib kõik koolis toimuv.kaasa mängib kõik koolis toimuv.

Kasvatuse kõlbelisele dimensioonile Kasvatuse kõlbelisele dimensioonile tuleb läheneda õpilase seisukohast tuleb läheneda õpilase seisukohast (Clark, 1995).(Clark, 1995).

Kõlbeline kasvatus kui koolielu läbiv Kõlbeline kasvatus kui koolielu läbiv teadvustatud tegevus – teadvustatud tegevus – kooli kooli õppekavaõppekava..

KoolikultuurKoolikultuur:: Kooli missioon, väärtused ja nende Kooli missioon, väärtused ja nende

ilmnemine igapäevases elusilmnemine igapäevases elus Õpilase-õpetaja suheÕpilase-õpetaja suhe Kooli üritused (kuidas ja millised Kooli üritused (kuidas ja millised

väärtused neis esile tulevad?)väärtused neis esile tulevad?) ÕpilaskondÕpilaskond Kogukondlik kontekstKogukondlik kontekst

MEESKONNATÖÖMEESKONNATÖÖ

Eesti pedagoogilisest Eesti pedagoogilisest traditsioonisttraditsioonist

Kõlbeline kasvatus on kooli Kõlbeline kasvatus on kooli kesksemaid ülesandeidkesksemaid ülesandeid (P. Põld). (P. Põld).

Episoodiline aine: kõlblusõpetus,Episoodiline aine: kõlblusõpetus,Keskne aineKeskne aine - usuõpetus- usuõpetus

Reformitud usuõpetuse Reformitud usuõpetuse alusepanijad: alusepanijad: Johan KõppJohan Kõpp ja ja Peeter PõldPeeter Põld

Märksõnad:Märksõnad: Kiriku ja kooli rollide selge eristamineKiriku ja kooli rollide selge eristamine LapsekesksusLapsekesksus Kultuurilise järjepidevuse tagamineKultuurilise järjepidevuse tagamine Oluline tähelepanu kõlbelise arengu Oluline tähelepanu kõlbelise arengu

toetamiseletoetamisele

Usuõpetuse korraldUsuõpetuse korraldusus Eestis enne Eestis enne nõukogude okupatsiooninõukogude okupatsiooni

Tundide arv:Tundide arv: Algkoolis:Algkoolis:

I–IV kl 2t nädalasI–IV kl 2t nädalas V–VI kl 1t nädalasV–VI kl 1t nädalas

Gümnaasiumis:Gümnaasiumis: I-II kl 2t nädalas I-II kl 2t nädalas III-V kl 2t nädalas (HG ja III-V kl 2t nädalas (HG ja

RG; teistes 1t)RG; teistes 1t)

Tänane EestiTänane Eesti Pinge RÕKi üldosas sätestatud Pinge RÕKi üldosas sätestatud

õppe- ja kasvatustöö eesmärkide õppe- ja kasvatustöö eesmärkide ja ainekeskse lähenemise vahel.ja ainekeskse lähenemise vahel.

Kontrollisüsteemi tajutakse Kontrollisüsteemi tajutakse tugevalt teadmistekesksena tugevalt teadmistekesksena (tasemetööd – riigieksamid – (tasemetööd – riigieksamid – koolide ‘edetabelid’).koolide ‘edetabelid’).

Järjest teravamalt teadvustatud Järjest teravamalt teadvustatud vajadus kõlbelise kasvatuse vajadus kõlbelise kasvatuse (väärtuskasvatuse) järele(väärtuskasvatuse) järele

Kelle ülesanne see on?Kelle ülesanne see on?

ProbleemidProbleemid Kas Kas VK VK läbiva teemana on piisav?läbiva teemana on piisav?

Ainekavade ülekoormatusAinekavade ülekoormatus Õpetajate napp ettevalmistusÕpetajate napp ettevalmistus

Kuidas tagada Kuidas tagada süsteemseid süsteemseid teadmisiteadmisi ja vajalikke õppimise ja ja vajalikke õppimise ja teabetöötlemise strateegiate teabetöötlemise strateegiate omandamist? omandamist? SEE NÕUAB AEGA!SEE NÕUAB AEGA!

Haridusfilosoofiline küsimus Haridusfilosoofiline küsimus Millistelt alustelt peaks Millistelt alustelt peaks

väärtuskasvatus lähtuma? väärtuskasvatus lähtuma? Empiirilised uurimused on napidEmpiirilised uurimused on napid

Noppeid uue RÕKi (?) Noppeid uue RÕKi (?) materjalidestmaterjalidest

Läbiv teema “Väärtused ja kõlblus”Läbiv teema “Väärtused ja kõlblus”

EesmärkEesmärk: : Sidusa väärtuskasvatusega, mis Sidusa väärtuskasvatusega, mis

peab silmas nii õpilase, kooli kui ka peab silmas nii õpilase, kooli kui ka ühiskonna tasandit, toetatakse ühiskonna tasandit, toetatakse õpilase kõlbelist arengut, õpilase kõlbelist arengut, valmistatakse teda ette pädevate valmistatakse teda ette pädevate valikute tegemiseks elus ning valikute tegemiseks elus ning enese ja teiste toimimise enese ja teiste toimimise hindamisekshindamiseks

Väärtuskasvatuse Väärtuskasvatuse eesmärgideesmärgid:: Väärtuste, kõlbeliste normide ja Väärtuste, kõlbeliste normide ja

etiketi tundmaõppimine;etiketi tundmaõppimine; Väärtuste ja kõlbeliste normide Väärtuste ja kõlbeliste normide

süstemaatilise ja kriitilise süstemaatilise ja kriitilise analüüsimise oskuste kujundamine;analüüsimise oskuste kujundamine;

Toetada eneseväärikuse arengut, Toetada eneseväärikuse arengut, lugupidamise teiste vastu ja austust lugupidamise teiste vastu ja austust humanistlike väärtuste vastu;humanistlike väärtuste vastu;

Kujundada kõlbeliste konfliktide Kujundada kõlbeliste konfliktide lahendamise, vastutustundlike lahendamise, vastutustundlike valikute tegemise ning oma käitumise valikute tegemise ning oma käitumise kõlbelise reflektsiooni oskusi.kõlbelise reflektsiooni oskusi.

Eetilised printsiibidEetilised printsiibid1.1. Elu ja inimväärikuse austamine;Elu ja inimväärikuse austamine;2.2. Südametunnistuse, usu- ja Südametunnistuse, usu- ja

mõttevabadus;mõttevabadus;3.3. Lugupidamine enda ja teiste rahvuste Lugupidamine enda ja teiste rahvuste

traditsioonide ning kultuuride vastu;traditsioonide ning kultuuride vastu;4.4. Sallivus, võrdõiguslikkus ja Sallivus, võrdõiguslikkus ja

demokraatia;demokraatia;5.5. Õigusriigi põhimõtete järgimine;Õigusriigi põhimõtete järgimine;6.6. Vägivallatus, solidaarsus;Vägivallatus, solidaarsus;7.7. Ausus ja õiglus, vastutustunne;Ausus ja õiglus, vastutustunne;8.8. Looduskeskkonna säilitamine;Looduskeskkonna säilitamine;9.9. Perekonna väärtustaminePerekonna väärtustamine

Väärtuskasvatuse Väärtuskasvatuse põhimõttedpõhimõtted

Otsese ja kaudse õppimise ühendamineOtsese ja kaudse õppimise ühendamine Järjepidevuse ja sidususe arvestamine. Järjepidevuse ja sidususe arvestamine.

Eakohasus. Ainetevaheline integratsioon.Eakohasus. Ainetevaheline integratsioon. Väärtuskasvatuse kognitiivse, afektiivse ja Väärtuskasvatuse kognitiivse, afektiivse ja

käitumusliku dimensiooni tasakaalu käitumusliku dimensiooni tasakaalu silmaspidaminesilmaspidamine..

ArengujooniArengujooni

Heteronoomilisus Heteronoomilisus

AutonoomsusAutonoomsus

DualismDualism

RelativismRelativism

PühenduminePühendumine

PidepunktePidepunkte: I kooliaste: I kooliaste Mina ja meieMina ja meie

Oma Mina tundmaõppimineOma Mina tundmaõppimine Eneseväärikuse arendamine Eneseväärikuse arendamine

(positiivset toimetuleku kogemust!)(positiivset toimetuleku kogemust!) Tugi toimetulekuks ebaõnnestumistegaTugi toimetulekuks ebaõnnestumistega Klassikollektiivi kujundamine (üksteise Klassikollektiivi kujundamine (üksteise

tundmaõppimine, empaatia, reeglite tundmaõppimine, empaatia, reeglite austamine, heasoovlikkus, solidaarsus austamine, heasoovlikkus, solidaarsus jne)jne)

Materjal siduda õpilase kogemuste ja Materjal siduda õpilase kogemuste ja küsimustegaküsimustega..

PidepunktePidepunkte: II kooliaste: II kooliasteMina, meie ja teisedMina, meie ja teised

Väärtuste ja normide süstemaatiline Väärtuste ja normide süstemaatiline tundmaõppimine (ajalugu; inimõigused).tundmaõppimine (ajalugu; inimõigused).

Normide tundmaõppimine ja Normide tundmaõppimine ja lahtimõtestaminelahtimõtestamine..

Sallivus ja lugupidamine.Sallivus ja lugupidamine. PeresuhtedPeresuhted NB! Privaatsuse tagamine.NB! Privaatsuse tagamine.

PidepunktePidepunkte: III kooliaste: III kooliasteMina, meie ja maailmaMina, meie ja maailma

Rõhuasetus väärtushinnangute ja Rõhuasetus väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondlik ja kõlbeliste normide ühiskondlik ja ajaloolis-kultuuriline dimensioonile.ajaloolis-kultuuriline dimensioonile.

KodanikuvastutusKodanikuvastutus Omakultuuri väärtustamine koos Omakultuuri väärtustamine koos

huviga teiste kultuuride vastu. huviga teiste kultuuride vastu. Eelarvamustevaba suhtumine Eelarvamustevaba suhtumine teistesse.teistesse.

Püüe tervikpildi poolePüüe tervikpildi poole

PidepunktePidepunkte: IV kooliaste: IV kooliasteInimesena maailmasInimesena maailmas

Erinevate ainevaldkondade ainese Erinevate ainevaldkondade ainese seostamine.seostamine.

Kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja Kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja argumenteerimisoskuste arendamine.argumenteerimisoskuste arendamine.

Asjakohase teabe kogumine, Asjakohase teabe kogumine, analüüsimine ja seoste loomine.analüüsimine ja seoste loomine.

Oma seisukohtade kriitiline reflektsioonOma seisukohtade kriitiline reflektsioon

Tänase päeva kool peab valmistama ette noori eluks tulevikus. Meil on raske ennustada, milline see ühiskond saab olema, kus nad peavad toime tulema.

Muutuvad ja ebakindlad olukorrad vajavad paindlikke koolitus- ja õpetussüsteeme.Õpilasi peaks kasvatama taluma ebakindlust, paindlikult käituma, otsima teadmisi ja tunnetama erinevaid asju, väljendama solidaarsust ja välja arendama tugevat identiteeti. Tuleviku koolituses tuleb keskenduda sellistele teadmiste, oskuste ja käsitluste

omandamisele, mida saab kasutada laiades ja põhiliselt mitteennustatavates olukordades.

Sirkka Hirsjärvi