Kas sinul ja su pereliikmetel on helkur?Viimsi vallavalitsus koostöös Ida-Harju konstaablijaoskonna noorsoopolitseini-kuga kontrollis 12. jaanuaril helkurite olemasolu Viimsi Kooli ümbruses ning kahjuks peame tõdema, et endiselt on palju lapsi ja lapsevanemaid, kel puudub helkur.

Viimsi vallavalitsus koostöös Ida-Harju kons-taablijaoskonna noorsoopolitseinikega on juba aastaid viinud läbi helkurite kontrolli haridus-asutuste lähistel, et tuletada meelde helkuri olu-lisust ning kõik, kel helkur puudus, on selle ka saanud.

Ometi on 2016. aasta lõpul ja 2017. aasta alguses täiendavalt läbi viidud helkurite kont-roll näidanud, et paljud ei taju helkuri oluli-sust. Helkuri puudumise peamiste põhjustena toodi välja, et “kooli-koju liigutakse autoga”, “eile kadus ära” või “just eile osteti uus jope”. Kõik põhjused on küll head, aga kuna õnnetusi võib juhtuda ka uut jopet kandes või autost läbi parkla poodi minnes, siis palume kõigil kont-rollida, kas teie pereliikmetel on helkur ikka olemas!

Turvalist koduteed!Viimsi vallavalitsus

v nr 2 (447) 27. jaanuar 2017

Kommunaalvaldkonna aasta >> loe lk 4–5

Teet Daanieli ujumisest valmis film. Loe lk 12

Tiraaz 9970

Viimsi uue vallavanemana asus tööle Rein Loik

Seoses vallavanem Alvar Ildi tagasiastumisega arutas Viimsi vallavolikogu 17. jaa-nuari istungil uue vallavane-ma valimist. Volikogu toetas ühehäälselt ettepanekut va-lida vallavanemaks varasem Tallinna Lennujaama juhatu-se esimees Rein Loik.

Valla senine juht Alvar Ild oli esi-tanud isiklikele põhjustele viidates avalduse ametist omal soovil taga-si astuda. Lahkumisotsust põhjen-das Ild järgmiselt: “Valla valitse-mises ja vallavalitsuse juhtimises on saavutatud vajalik töörahu. Laia-põhjaline koalitsioon loob poliiti-lised ja majanduslikud eeldused, et planeerida valla arengut ja inves-teerimistulevikku märksa pikema aja peale, kui seda on valimisteva-heline periood. Selle saavutamiseks oleme tõstnud vallavalitsuse võime-kust läbi küllaltki radikaalse valla-valitsuse juhtimisstruktuuri muut-mise. Peamine eesmärk oli tõsta val-lavalitsuse administreerimissuutlik-kust läbi ametite isikkooseisu kõr-ge kvalifikatsiooniga inimeste too-mise, õiguste laiendamise ja vas-tutuse suurendamise teel. Tulemu-seks on see, et 2017. aasta alguses on meil valla võlakoormus kõigi aegade madalaim – 56%. Võrdlu-sena: aastal 2013 oli valla netovõ-

lakoormus 118%. Eelarve maht on selle ajaga samuti kasvanud 42% võrra ning kui eelnevatel aastatel jäi investeeringute maht aastas 3–5 miljoni euro piiridesse, siis 2017. aastasse on vald planeerinud inves-teeringuid 11 miljoni euro väärtu-ses. Üheks kujukaks näiteks valla-valitsuse teovõime kasvust on ka asjaolu, et 2017. aasta eelarve pro-jekt esitati volikogus esimesele lu-gemisele tasakaalus olevana esma-kordselt juba möödunud aasta lõ-pus. Korrastatud on ka valla tütar-ettevõtete majandustegevuse juh-timine läbi võimekate juhtide pal-kamise, põhikirjade kaasajastami-se ja korrektse majandustegevuse planeerimise sisseseadmise. Kõik need eesmärgid olin endale täit-miseks võtnud, kui nõustusin asu-ma vallavanema kohuseid täitma. Ja nüüd, kus pean ameti isiklikel põhjustel maha panema, võin seda rahuliku südamega teha, teades, et 2017. aastaks kavandatu saab teh-tud.“

Rein Loik, kes asus Viimsi val-lavanema ametikohustusi täitma ala-tes 17.01.2017, on kogenud tipp-juht, kes juhtinud ettevõtteid ja or-ganisatsioone erinevates valdkon-dades nii era- kui ka avalikus sek-toris. Viimastel aastatel on ta olnud seotud lennundusega, töötades ku-ni 2016. aasta märtsini AS Tallinna

Lennujaama juhina. Käesoleval ajal on ta peamiselt tegev juhtimiskon-sultandi ja mentorina. “Ettepanek asuda Viimsi vallavanema ameti-kohale tuli ootamatult, kuid otsus-tasin selle väljakutse vastu võtta. Viimsi on viimastel aastatel olnud Eesti üks kiiremini arenev vald at-raktiivse elukeskkonnaga. Ettepa-nekut vastu võttes soovin omalt poolt kaasa aidata, et positiivsed arengudja uued arendusprojektid, mida val-la senine juhtkond on algatanud val-laelanike heaolu parandamiseks, saaksid ellu viidud. Ma ei ole ühe-gi erakonna liige ning ei ole plaa-ninud end ka ühegi erakonnaga ka

siduda. Usun, et suudan tagada, et valla majanduslik ja administratiiv-ne juhtimine nelja erakonna koos-töös püsib stabiilne ja on tulemus-lik.”

Valitsusliikmetena nimetati 17. jaanuaril taas ametisse abivallava-nemad Margus Kruusmägi, Jan Trei, Oliver Liidemann ja Margus Tal-si. Vallavalitsuse liikmena jätkab rahandusameti juht Randar Lohu. Alvar Ild on alates 18. jaanuarist Viimsi vallavolikogu liige ning seo-ses sellega lõppesid Atso Matsalu volitused volikogus.

Viimsi vallavalitsus

Volikogu esimees Toomas Tõniste (vasakul) ja Alvar Ild (paremal) andmas ametisse nimetatud vallavanem Rein Loigule üle vallavanema ametiketti.

Priit Herodese kavandatud vallavanema ametikett. Fotod Kätri Beljajeva

Püünsi küla üldkooslek15. veebruaril kell 18 toimub Püünsi Koo-lis küla üldkoosolek.

Päevakord: 1. külavanema aastaaruan-ne; 2. küla arengukava muudatuste arutelu ja vastuvõtmine; 3. MTÜ Püünsi Külaselts aastaaruanne; 4. tööstuspiirkonna müra- ja saasteprobleemid (MTÜ Roheline Pool-saar); 5. jooksvad küsimused.

Koosolekule tulles võtke palun kaasa pildiga dokument (ID-kaart, pass või auto-juhiluba).

Jüri Kruusveekülavanem

Tänavavalgustuse uue hooldaja kontaktidViimsi valla tänavavalgustuse käidukor-raldaja on alates 1. veebruarist 2017 AS KH Energia-Konsult. Käidukorraldaja olulisemad kontaktandmed:n Rikked 24 h tel 659 8970n Viimsi valla käidumeister: Tõnu Roosna, tel 678 8358, troosna@energia-konsult.een Tehnilised tingimused: kh@energia-kon-sult.ee n Üldkontakt: KH Energia-Konsult, Laki 13, 12915 Tallinn, tel 659 8970, faks 654 6714, e-post kh@energia-konsult.ee, koduleht www.energia-konsult.ee

Taotlus on võimalik esitada või projekt tuua kooskõlastamiseks ka valla kommu-naalametisse.

2 27. jaanuar 2017 VIIMSI TEATAJA

VALLA JUHTIMINE

Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee. Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse õi saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi.Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, liina.ryytel@viimsivv.eeToimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, annika.koppel@viimsivv.eeVäljaandja: Viimsi VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium OÜKojukanne: Express Post AS, tel 6177 717, tellimine@expresspost.eeAjalehe järgmine number ilmub 10. veebruaril.Jälgi Viimsi valla uudiseid ja teateid ka kodulehelt www.viimsivald.ee ja sotsiaalmeediast www.face-book.com/ViimsiVald

Sotsiaalne kaitse 4,71%

Haridus 55,86%

Vaba aeg, kultuur ja religioon 7,97%

Tervishoid 0,05%

Elamu- ja kommunaal-majandus 3,07%

Keskkonna-kaitse 3,91%

Majandus 6,30%

Avalik kord ja julgeolek 0,36%

Üldise valitsemis-sektori teenused 17,76%

PõHITEgEVUSE VALDKoNDADE oSAKAALUD PRoTSENTIDES17. jaanuaril, alanud aasta esimesel istungil kinnitas Viimsi vallavoli-kogu 2017. aasta eelarve. Tulud eelarves on 32,76 miljonit eurot (riigipool-sete eraldisteta), kulusid on planeeritud 32,1 mil-joni euro väärtuses.

Viimsi valla finantsseis on stabiilneViimsi valla majanduslik olu-kord on pärast 2009.–2010. aasta majanduslangust järjepidevalt paranenud ning paranemas on ka tööhõive. Töötus vallas oli kõrgeim 2010. aasta märtsis, mil töötuid registreeriti 711. Eel-mise aasta lõpuks oli töötute arv vallas vähenenud 246 ini-meseni (2016. aasta III kvartali seisuga oli töötus Eestis 7,5%).

Ka maksumaksjate arv Viim-sis on pärast majanduslangust pidevalt suurenenud, peamiselt seetõttu, et kasvab ka elanike arv – 2017. aasta 1. jaanuari sei-suga on vallas elanikke 19 043. Statistikaameti rahvastikuprog-noosi põhjal on Viimsi piirkon-naks, kus elanike arv kasvab ja potentsiaali on seetõttu ka tööealiste arvu kasvuks. Kõige enam oli Viimsi maksumaks-jaid 2016. aasta juunis enne puhkusi – 8993. See on 47% Viimsi elanike koguarvust ning näitaja on märgatavalt kõrgem kui Eestis keskmiselt. 2016. aastal (jaanuar-oktoober) oli keskmine brutosissetulek Viim-si vallas 1550 eurot kuus, mis ületab samuti keskmist näitajat riigis (2016. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk Ees-tis 1119 eurot).

Prognoosi järgi peaks Viimsi valla maksumaksjate arv kas-vama 2017. aastal veel ligikau-du 200 inimese võrra. Arvesta-des riigi majandusprognoose ja kavandatud maksuvabastusi peaks ka keskmine brutotulu omakorda ligikaudu 1,5% võr-ra kasvama.

See kõik näitab järkjärgu-list arengut Viimsi vallas. Sta-biilselt paranev finantsseis peaks

andma kindluse, et 2017. aas-ta eelarve oleme planeerinud reaalselt, arvestades ka võima-likke riske. See annab võima-luse viia alanud aastal ellu nii olulised põhitegevused kui ka hädavajalikud investeeringud, et elanike heaolu vallas paran-dada.

Tulud, kulud ja kohustused valla põhitegevuses2016. aasta alguses oli valla võ-lakoormus 70%, 2016. aasta eel-arve plaanipärasel täitmisel lan-ges näitaja alla 60%, mis oli siiani seadusega lubatud piir (alates 2017. aastast on lubatud piiriks 100%). Seisuga 31.12.2016 oli valla netovõlakoormus 55%. Valla võlakohustuste (lae-nud, kapitalirendid) maht 31.12.2016 seisuga on kokku 19,6 miljonit eurot.

2017. eelarve tulude plaani koostamisel arvestasime riigi majanduse hetkeolukorda ja ametlikke majandusprognoose 2017. aastaks. Olulisemad neist on rahandusministeeriumi (RM) kevadine ja sügisene korrigee-ritud majandusprognoos. Jätku-valt on tähtsal kohal eelarve ta-sakaal ja tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.

Põhitegevuse tulud moodus-tavad valla 2017. aasta eelar-vest suure enamuse ja nende hul-gas omakorda on suurima osa-kaaluga maksutulud – 94,3%. Põhitegevuse tulude prognoo-sitav maht on eelarves 23,75 miljonit eurot. Lisandub eral-dis riigieelarvest väärtuses u 4,5 miljonit eurot, millest ena-mus on haridustoetus.

Pärast 4,5 miljoni euro lisan-dumist riigieelarvest saab eel-arve maht olema u 28 miljonit eurot, mis ongi selline õige Viim-si valla aastane eelarve maht.

Eelarve põhitegevuse kulu-de mahuks on 2017. eelarves planeeritud 22, 97 miljonit eurot.

Peamised kulud põhitegevuses- Üldvalitsemine: kuna kasva-

nud on valla tulud põhitegevu-sest, suureneb eelarves ka re-servfond. Eelarvesse lisandu-vad kulud oktoobrikuiste KOV valimiste administreerimiseks.

- Avalik kord ja julgeolek: vahendeid suurendatakse valve-teenuse tõhustamiseks ja pääs-teteenistusele lisavahendite and-miseks.

- Majandus: märgatavalt suu-renevad teede hooldusremondi ja ühistranspordi teenuste maht ning kavandatud maa-planee-ringud.

- Keskkonnakaitse: kasvab sademevee käitlemisele suuna-tud vahendite maht (sademevee arengukava põhjal), lisavahen-deid suunatakse maastikukait-sele.

- Elamu- ja kommunaalma-jandus: lisavahendeid suuna-takse heakorra parandamiseks, muuhulgas jätkub tänavaval-gustuse uuendamine.

- Tervishoid: teenuste (pe-rearstid, kiirabipunkt) toetami-ne jätkub varasemaga võrrel-des samas mahus.

- Kultuur, sport, vaba aeg: spordile suunatud vahendid 2017. aastal kasvavad (spordi-klubide tegevuses osaleb vara-semaga võrreldes ca 120 last roh-kem); alates 1. aprillist suure-neb kuni 5% võrra nende kul-tuuriasutuste töötajate palk, kel-le töötasu makstakse valla eel-arvest; investeeringuteks valla asutustes suurendatakse tege-vus- või investeerimistoetusi.

- Haridus: alates 1. aprillist suureneb nende haridusasutus-te töötajate palk, kelle töötasu tuleb valla eelarvest; valla mu-nitsipaalasutustes korrastatak-se hooneid ja kinnistuid.

- Sotsiaalne kaitse: ülevaa-tamisel on eelarveliste sotsiaal-toetuste määramine ja maksmi-ne, 2017. aastal on suurenemastoetused sotsiaalvaldkonnas (val-la toetused vastsündinutele, ea-katele, alles jääb toetus I klassi astujatele).

Investeeringute kavaViimsi valla elanikkond on vä-ga noor – perede ja laste osa-kaal valla elanikkonnas on suur. Seetõttu on ka lasteaeda-de ja koolikohtade loomise va-jadus püsiv. Kuna elanike arv kasvab kiiresti, vajab taristu uuendusi. Igal aastal ei ole aga võimalik eraldada omavahen-distest täies mahus summasid, mis on tarvilikud haridusasu-tuste investeeringuteks või pa-rendusteks kommunaalvaldkon-nas. 2017. aastal plaanib vald võtta laenu 5,1 miljonit eurot. Investeeringuid on planeeritud 7,84 miljonit eurot, ligi 3,5 mil-jonit eurot plaanime projekti-toetustena lisaks saada erine-vatest EL-i toetusfondidest. 2017. aasta investeeringute maht kokku on 11 miljonit eurot. Pea-tähelepanu all on teede korras-tamine, elanike vaba aja veet-mise ja sportimisvõimaluste pa-randamine ning haridusvõrgu laiendamine.

Kommunaalvaldkond2017. aastal on kavas suunata senisest suurimad investeerin-gud – ligikaudu 4 miljonit eu-rot – just teede ehitusse ja re-konstrueerimisse. Alanud on et-tevalmistused, et suuremate kom-munaalvaldkonna projektidena rekonstrueerida Heki ja Kesk tee Randvere teest kuni Rohu-neeme teeni, remontida teekate Lubja ja Pärnamäe teel, re-konstrueerida Ravi tee ning lõ-petada Kooli tee remont Püün-sis. Lubja külas Uus-Pärtle las-teaia valmimisel rajatakse las-teaia ette ühistranspordipeatus ja ülekäigurada, taristu on ka-vandamisel ka Haabneemes – tulevase riigigümnaasiumi ümb-ruses. Haabneeme staadioni juur-de uue kaasaegse spordihoone ehitamisega paralleelselt saab alustada klindiäärse Karulaugu tee katte ja valgustuse korras-tamisega. Haabneemes on olu-liseks ettevõtmiseks ka tänava-

valgustuse rekonstrueerimine. Lisaks aja- ja tegevusmahuka-matele projektidele korrasta-takse mitmed väiksemad tee-lõigud vallas ning plaanis on juurde ehitada ka kergliiklus-teid. Prangil saarele on kavas rajada puurkaev, uus reovee-puhasti ja kütusetankla.

Kultuur ja sport Olulisemad investeerimistege-vused 2017. kultuuri- ja spordi-valdkonnas on järgmised: Rand-veres jätkub valgustatud tervi-seraja ehitus (nn Tädu metsa-rada) ning tartaankattega spor-diväljaku, murukattega jalgpal-liala ja abihoone rajamine Rand-vere kooli juurde. Ees seisab ka Viimsi kooli korvpalliväljaku katte uuendamine. Haabneeme terviserada on plaanis piken-dada mõisapargini, samuti on kavas luua klindile nn Põhja konna trepina ühendus jala-

käijatele Lubja küla ja Haab-neeme vahel. Kuna vallas on kasvanud purjespordi huviliste arv, on spordikool Leppneeme sadamas saamas lisahoone.

HaridusHaridusvaldkonnas on kavas in-vesteerida ligi 2 miljonit eurot Haabneeme koolile juurdeehi-tuse projekteerimiseks-ehitami-seks, lisaks ehitame kuni 2,2 miljoni euro eest Lubja külla Uus-Pärtle lasteaia (valla oma-finantseering 300 000 eurot). Püünsi koolis on plaanis läbi viia sanitaarremont, samuti on kavandamisel juurdeehituse pro-jekt, välikorvpalliväljaku ja laste-aia mänguväljaku korrastami-sed. Huvihariduse valdkonnas on fookus kaunitele kunstide-le – muusika- ja kunstikoolile ning Viimsi huvi- ja noortekes-kusele ühishoone projekteeri-mine (asukohaga senises valla-majas). Ehitustöödega plaani-me alustada lähiaastatel.

KokkuvõttesViimsi vald kasvab jõudsalt ja elutervelt – eelkõige on kas-vanud perede arv. 2017. aasta eelarvesse planeeritu on möö-dapääsmatu, et tagada piirkon-nas elutegevuse jätkusuutlikkus ja elanike heaolu. Valla finants-seisu arvestades saan koalit-siooni nimel kinnitada, et in-vesteeringute plaan on realist-lik ning vallale jõukohane. Usun, et nii valla juhtidena kui ka elanikena oleme kõik täis head tahet 2017. aastal, et elu vallas saaks igakülgselt arendada. Loo-dame, et hanked jm ettevalmis-tused projektide elluviimiseks ning ka koostöö ehituspartne-ritega sujuvad alanud aastal plaanipäraselt.

Toomas TõnisteViimsi vallavolikogu esimees

Volikogu kinnitas Viimsi valla 2017. aasta eelarve ja investeeringute kava

ProjekteerimistingimusedProjekteerimistingimuste andmine Sõpruse tee 4 kinnis-tule katlamaja püstitamiseks.

AS-i Adven Eesti esindaja Raimo Rebo esitas Viimsi valla-valitsuse ehitusametile projekteerimistingimuste taotluse Sõp-ruse tee 4 kinnistule katlamaja püstitamiseks. Soovitakse toot-mismaa sihtotstarbega kinnistule olemasoleva katlamaja kõr-vale püstitada kaasaegse tehnoloogiaga katlamaja ja selle tee-nindamiseks laohoone. Kavandatav ei ole vastuolus avalike hu-vide ega väärtustega, on vallaelu seisukohast oluline ja selle ehi-tamisega ei kaasne olulist muudatust vallaruumis. Antud juhul projekteerimistingimuste väljastamine ei ole vastuolus õigusakti-de, isikute õiguste või avaliku huviga. Vastavalt Viimsi vallavalit-suse planeerimiskomisjoni 11.01.2017 koosoleku protokollilisele otsusele korraldab kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste andmise ehitusseadustiku § 31 alusel avatud menetlusena.

1. Projekteerimistingimuste eelnõu on huvitatud isikutele kättesaadav Viimsi vallavalitsuse veebilehel ja vallavalitsuse administratiivhoones Nelgi tee 1, Viimsi alevik.

2. Huvitatud isikutel on võimalus projekteerimistingimus-te eelnõu kohta väljendada oma arvamust 10 kalendripäeva jooksul, alates avalikustamisest.

3. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projek-teerimistingimuste eelnõu avalikustamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.

Ehitusamet

3VIIMSI TEATAJA 27. jaanuar 2017

UUDISED

Viimsi valla uus valla-vanem on Rein Loik, kes käib iga päev tööle Nõmmelt ning armastab väljakutseid.

Mis väljakutset näete enda jaoks Viimsi valla juhtimises?

Olen töötanud nii avalikus sektoris kui ka pikemalt erasek-toris, viimased seitseteist aas-tat kuni eelmise aasta märtsini juhtisin Tallinna lennujaama. Enne seda töötasin ka Estonian Airis, kokku kakskümmend aas-tat lennunduses, mis on üks suh-teliselt eriline valdkond Eestis.

Mida ma pean väljakutseks Viimsi vallas? Viimsi on hetkel kõige suurem vald Eestis, siin on väga hästi välja arendatud elukeskkond, haridusasutuste võrk, suured kaubanduskesku-sed, piisavalt toitlustusasutusi ja hea teedevõrk. Viimsi on ter-vikuna kiiresti arenev vald, se-da juhib laiapõhjaline koalit-sioon, mille moodustavad neli suuremat erakonda. Sellisel koa-litsioonil on volikogus hea pi-damine, aga varem oli nii, et ühest häälest võis sõltuda, kas koalitsioon püsib või mitte. Sel-leks, et koalitsioon püsiks ja kokkulepitud eesmärgid saaks ellu viidud, tuleb läbi rääkida, olla avatud ja ka kompromissi-dele rohkem aldis. See on igal juhul väljakutse.

Loomulik, et valimistel ta-hab iga erakond saada võima-likult palju hääli, aga usun, et valla juhtimises läheb ka edas-pidi vaja laiapõhjalist koalit-siooni. Valla arengu eesmärgid on koalitsiooni eesmärgid ja see on tänapäeva demokraatlik juhtimine, et peab saavutama konsensusliku tulemuse.

Mis oli esimene mõte, kui Teile tehti ettepanek tulla Viim-si vallavanemaks?

See oli mulle üllatus. Ha-riduselt olen ökonomist, Tartu Ülikooli lõpetanud. Kui 2016. aasta märtsis lennujaamast ära tulin, mõtlesin, et jätkan juhti-miskoolituse valdkonnas. Pea kümme aastat olen olnud ka mentor ja coach. Ettepanek val-lavanemaks hakata tuli mulle tõesti ootamatult.

Olen ju ka lugenud, et Viim-si vallas pole viimastel aasta-tel kõik asjad päris laitmatult läinud, võim on päris palju va-hetunud. See pani kindlasti mõt-lema. Ma ei arva, et Eesti suu-rima valla juhtimine läheb li-bedalt nagu sõit sillutatud teel. Siin on palju erinevaid arva-musi ja kindlasti mõjutavad ol-nud konfliktid ka tänast päeva.

Olete pärit Kehrast ja elate Nõmmel. Mis Teid Viimsiga seob?

Mul ei ole Viimsiga isik-likke sidemeid, mul ei ole siin kinnisvara ega muid huvisid. Aga siin elab mul palju tutta-vaid ja ka sugulasi. Eriti vahva oli, et kui uudis avalikuks sai, siis väga paljud inimesed saat-sid mulle isiklikke meile erine-vate arvamuste ja soovidega.

Vallavanema amet on minu jaoks töö ja see, et ma mujal elan, ei tähenda, et ma Viimsit ei võiks armastada või et see mulle ei võiks sümpaatne olla. Võtnud selle ametiposti vastu, annan kindlasti endast parima, et vald edasi areneks.

Mis muljed Teil esimesel töönädalal on kogunenud?

Valdkond on lai ja iga päev pean kirjutama alla valla elu puudutavatele aktidele, mida on märkimisväärne hulk. Silma on hakanud, et kõik mulle esita-tud materjalid on väga profes-sionaalselt koostatud. Töötajad on kompetentsed ja mulle tun-dub, et inimesed elavad omateemadesse väga sügavalt sisse, et nad teevad tööd oma kõige parema oskuse ja kirega. See on väga hea teadmine.

Igas asutuses ja organisat-sioonis on oluline avatus ja in-fo liikumine, et inimesed olek-sid asjadest teadlikud. Tahaks väga, et inimesed tunneksid, et nad on protsessi kaasatud ja et me oleme avatud sõna otseses mõttes erinevatele teemadele ja inimestele. Olen juhina ala-ti olnud meeskonnamängija ja tahaksin, et ka vallavalitsus tun-neks ennast meeskonnana.

Kas midagi on Viimsis ka üllatanud?

Vallakodanike pöördumisi on olnud ja üllatas mõne pöör-dumise väga negatiivne toon. Kui inimene on põhjusega või põhjuseta millegi peale solvu-nud ja näitab seda välja krõ-bedas kirjapildis ja toonis, siissee on üllatanud. Kusjuures põh-jused on mõnigi kord väga väi-kesed olnud.

Tahaks muidugi, et kõik val-la ja selle allasutuste töötajad oleksid väga korrektsed ja pro-fessionaalsed, peaksid kinni täht-aegadest – see on n-ö elemen-taarkultuuri küsimus. Vallava-litsus on eelkõige korraldav ja teenindav asutus, näoga elani-ke poole.

Missugune on Teie seos

poliitika ja erakondadega?Ma pole ühegi erakonna lii-

ge ega ühegi erakonnaga otse-selt seotud ja tänase teadmise-ga ma ennast siduda ka ei plaa-ni. Ettepaneku Viimsi vallava-nemaks tulla tegid mulle Re-formierakonna esindajad, mis ei ole ju saladus. Kujutan ette, et erakonnad selgitavad oma võimalikud kandidaadid koha-likel valimistel välja hiljemalt suveks. Täna on minu puhul sellest vara rääkida, ma olen Viimsi vallas uus inimene, mu töölaud ja mõtted on täidetud sellega, kuidas valla tegevjuh-timist võimalikult parimal moel ellu viia.

Olete pikki aastaid tööta-nud ise juhina ja samas ol-nud mentoriks ka teistele juh-tidele. Mida coaching ehk koot-sing endast täpsemalt kuju-tab?

Tänapäeva tippjuhid kasva-vad reeglina välja spetsialisti-dest. See tähendab, et ühel het-kel asendub igasuguste seadme-te, masinate ja tehnoloogia juh-timine sellega, et tuleb tegele-da ainult inimestega. Arenevad juhid tahavad heameelega tee-masid arutada, et leida kindlust juurde. Igal juhil on oma põhi-mõtted, mis lähtuvad elukoge-musest ja teooriast. Coach on nagu treener ja usaldusväärne pihiisa, kellega juht saab oma ideid proovile panna ja kellelt saab mõtetele tagasipeegeldust. Coach annab juhile kindlust, ehkki juht otsib lahendust, ja koos arutatakse mõningaid käi-ke ja lahendusi. Juht ise jõuab otsuseni, tema hakkab neid ellu viima ja tema vastutab. Kaas-aegses juhtimises personaalse mentori osa pidevalt suureneb. Mulle tundub, et seda võiks va-jada ka poliitikud.

Missugused on olnud Teie suuremad väljakutsed juhina?

Küpseks juhiks saad siis, kui oled juhtinud kollektiivi nii heas kui halvas. Kerge on, kui kõik läheb hästi, kasum kasvab

ja raha tuleb, aga päris keeruli-ne on juhtida languse perioo-dil. Kui sisuliselt on firma kah-jumis ja majandustulemus lan-geb. Majandus on juba kord tsükliline, käib tõusude ja mõõ-nadega. Eesti on ka mitu lan-gust läbi elanud. Enda prakti-kast pean keerulisemaks aega, kui majanduslanguse ajal juh-tisin Tallinna Lennujaama. See pole üldse organsatsiooni või ettevõtte süü, et tema oleks hal-vasti käitunud, vaid majandus tervikuna langeb. 2009. aastal, kui tuli üldine majanduslangus, siis ka lennureiside arv kahanes ja kasum langes katastroofili-selt. Sel perioodil oli inimesi motiveerida väga keeruline.

Suurtes organisatsioonides aga ei peaks juht sukelduma detailidesse, vaid peab kogu aeg nägema suurt pilti. Juhil tuleb ette mõelda mitte üks aasta, vaid neli-viis aastat vähemalt. Tavaliselt läheme oma tänaste

mõtetega tulevikku, aga meil puudub võime tulevikku laia-haardeliselt ette näha. Seda vald-konda, mida me tunneme, ku-jutame hästi ette, aga neid as-pekte, mis meid mujalt mõjuta-vad ja mida me üldse ei tunne, neid mitte. Arvame millegipä-rast, et need on täpselt samasu-gused edasi, aga muidugi see nii ei ole. Eks see ole tippjuh-timise kõige suurem väljakutse – mida parem ettenägija oled, seda paremini läheb.

Mis on Teie prioriteet val-lavanemana?

Kui minuga läbirääkimisi peeti, siis mulle jättis tugeva mulje eelmise vallavanema Al-var Ildi tehtu. Ta on pööranud suurt tähelepanu vallale kui ma-jandusorganisatsioonile. Ma usun, et vallas on palju hästi tehtud ja tahan seda liini kind-lasti jätkata. On olemas valla arengukava koos investeeringu-te ja kõige muuga ning ega sel-

le elluviimine pole lihtne. Kõik hanked, kõigi protsesside õige-aegne tagamine, et kõik oleks hästi ja laitmatult läbi viidud, et poleks vaidlusi ega häma-raid tsoone – see on suur üles-anne.

Missuguseid väljakutseid olete elu jooksul veel vastu võtnud?

Viimastel aastatel olen ka oma sünnipäevi tähistanud väl-jakutsetega. Viimast sünnipäe-va tähistasin sellega, et ujusin Muhumaalt Saaremaale üle Väi-kese väina. See on 2,5 km ja mulle esimene kord avamerel nii pikalt ujuda. Aasta tagasi aga tähistasin sünnipäeva sel-lega, et tegin oma elu esimese langevarjuhüppe.

Mida see annab? Inimene on üsna lihtne olevus. Kui püs-titad eesmärgi, siis pole suure-mat rõõmu ja adrenaliinilaksu, kui suudad selle saavutada – sest tegelikult on see eneseületami-ne. Ja kui oled seadnud endale piisavalt suure eesmärgi ning selle saavutanud, siis suudad saa-vutada ka veel suuremaid asju.

Ka varasematel aegadel olen tegelenud selliste mitte just iga-päevaste asjadega – näiteks mägironimise ja alpinismiga, olen käinud u 7 km kõrgusel. Viimati osalesin 2003. aastal Eesti Mount Everesti ekspedit-sioonil. Poolteist kuud kõrg-mägedes, see oli päris suur väl-jakutse. Varem oli see tavaline, et Eestimaa soojal suvel läksin mina kõrgmägedesse igijää ja lume juurde.

Olen ka osalenud 17 Tartu maratonil, kolmel korral Fin-landia Hiihtol, mis on veel pi-kem kui Tartu maraton. See on pakkunud mulle naudingut. Min-gil eluperioodil tegelesin rat-sutamisega, siiamaani pakuvad mulle naudingut tennisemäng ja golf.

Küsis Annika Koppel

Uus vallavanem Rein Loik soovib Alvar Ildi alustatut jätkata ning teha oma parim, et Viimsi vald jõudsalt edasi areneks. Foto Annika Koppel

Volikogus Viimsi vallavolikogu poolt 17.01.2017 vastu võetud otsused:nr 1 Vallavanema valimine.nr 2 Vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine.nr 3 Vallavalitsuse liikmete ametist vabastami-ne, vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja abi-vallavanemate ametisse nimetamine.nr 4 Projekti “Viimsi valla Haabneeme aleviku tänavavalgustuse renoveerimine“ omafinantsee-ringu tasumise garanteerimine.nr 5 Viimsi valla 2016. eelarveaasta lõpujäägi kinnitamine, sulgemata assigneeringute kinni-tamine ja eelarveaasta lõpujäägi suunamine.nr 6 Prangli saarel, Lääneotsa külas, kinnistute Tihiko, Uue-Vanatoa, Vanatoa, Metsarahva-Uue-toa, Mustikametsa, Liiserimetsa, Liiseri ja Loo-ranna detailplaneeringu algatamine, lähtesei-sukohtade kinnitamine.

Viimsi vallavolikogu 17.01.2017 otsusega nr 1 algatati detailplaneering Viimsi vallas Prangli saarel Lääneotsa külas kinnistutel Tihiko, Uue-Vanatoa, Vanatoa, Metsarahva-Uuetoa, Mustika-metsa, Liiserimetsa, Liiseri ja Looranna, Prangli saare üldplaneeringu kohase maakasutuse juht-otstarbe muutmiseks kaitsealusest maast (kait-semets) osaliselt hooajalise kasutusega elamu-

maaks ja perspektiivsest väikeelamumaast (või-malik elamuehituse hajapiirkond) osaliselt loo-duslikuks maaks ning ehitusõiguse määrami-seks hooajalise kasutusega elamute (suvilate) ehitamiseks, planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1–12, 17 ja 20 määratud ülesannete lahendamiseks, sealhulgas juurdepääsu, liiklus-korralduse, tehnovõrkude paiknemise ja kesk-konnanõuete ning haljastuse põhimõttelise lahen-duse määramiseks. Enne detailplaneeringu la-henduse väljatöötamisele asumist tuleb koos-tada koostöös Keskkonnaametiga detailplanee-ringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, et selgitada välja KSH alga-tamise vajalikkus.

Viimsi vallavolikogu poolt 17.01.2017 vastuvõetud määrused:nr 1 Viimsi valla 2017. aasta eelarve.nr 2 Viimsi vallavolikogu määruste muutmine.

NB! Vallavolikogu 17.01.2017 otsuste tervikteks-tidega on võimalik tutvuda Viimsi vallamajas ja valla veebilehel http://www.viimsivald.ee/12044/, määrustega aadressil http://www.viimsi-vald.ee/12043/ ning täiendavalt Riigi Teataja võrguväljaande veebilehel.

Volikogu kantselei

Rein Loik: Tuleb läbi rääkida ja olla avatud

4 27. jaanuar 2017 VIIMSI TEATAJA

KoMMUNAAL

Kommunaalvaldkonnas olid 2016. aastal suurema tähelepanu all teede remondid, ühistranspordi ümberkorraldused, hea-korra- ja haljastustööd ning erinevad projektid.

Heakorratööd2016. aastal langetati kokku üle 120 puu, lisaks tehti hooldus-raiet ja hooldustöid, mis läks maksma u 20 000 eurot (sh kän-dude freesimine). Suur töölõik oli Viimsi mõisapargi I etapp (pargi 4 ha suuruse ala korda-tegemine) – korrastati ja rajati uued teelõigud, loodi ning pa-randati sademeveesüsteemid, ra-jati kärestik, paigaldati uued pin-gid, prügikastid ja infostendid, rajati tänavavalgustus. Sel aas-tal on kavas mõisapargi süda-mes haljastust täiendada ja lilli istutada.

Prügikastide uuendamisele ja remondile kulus üle 4000 eu-ro. Vallas on kokku üle 200 ava-liku prügikasti. Paigaldati ka 5 uut koerte väljaheidete kasti.

2016. aastal toimusid taas-kord Teeme ära talgud, lisaks korraldati veel mitmeid muid kampaaniaid. Suurim oli sügi-sene lehtede äravedu. Kokku läksid erinevad heakorra-, ko-ristus- ja korrastustööd maks-ma ligi 33 000 eurot.

Viimsi valla haljakute, hal-jasalade ning spordi- ja män-guväljakute niidetavate alade ko-gumaht on üle 20 hektari. 2016. aastal suurenes niidusagedus. Aasta-aastalt suureneb haljaku-te arv, aga eesmärk on kõik hal-jasalad korda teha ja neid ka korras hoida.

Haabneeme randHaabneeme rannas tegi vetel-päästetöid MTÜ Eesti Vetel-päästeühingu Koolituskeskus, vetelpääste kulud olid kokku ligi 8000 eurot. Kavas on kor-raldada uus hange vetelpääste-teenuse soetamiseks.

Osteti juurde uusi rannaka-biine (3 tk), paigaldati uusi prü-gikaste (5 tk), tehti liiva sõelu-mist ja adru koristamist, jalg-palliväljakule toodi uus liiv, ko-ristati ja hooldati randa ning tualette. 2017. aastal on kavas teha korda randa sissesõidutee, paigaldada valgustust, samuti on arendajal kavas rajada Kesk tee lõppu rannahoone.

LemmikloomadAasta alguses korraldati uued hanked lemmikloomade püüd-mise, hoidmise ja ravi teenu-sepakkujate leidmiseks – kas-side osas jätkas MTÜ Kasside Turvakodu ja koerte püüdmise osas MTÜ Loomade Hoiupaik.

Kokku kulus 2016. aastal sel-leks ca 14 000 eurot. Kasside turvakodusse viidi 49 kassi, kes veetsid seal ühtekokku 686 ta-sulist päeva. Koeri viidi loo-made hoiupaika 37, nemad veet-sid seal ühtekokku 244 tasulist päeva. Võrreldes 2015. aastaga on kasside ja koerte püüdmise, hoiustamise ja ravi kulud paari

2016. aasta kokkuvõte: Kommunaalamet

tuhande euro võrra vähenenud. Jätkus iga-aastane külades

ja alevikes toimuv lemmikloo-made vaktsineerimise kampaa-nia. Täiendavalt telliti lemmik-loomade registrile arendustöid.

MänguväljakudEelmisel aastal tehti esimest korda ohutusaudit valla avali-kele mänguväljakutele. Auditi tulemus ehmatas – valla män-guväljakud tuleb viia vasta-vusse kehtivate ohutusnõuete-ga. Kohe asuti ka likvideerima ohtlikke elemente, lisaks telliti ligi 6000 euro eest töid väljast-poolt. Korrastati Haabneeme ranna mänguväljakut, Soosepa mänguväljakut ja Viimsi mõi-sapargi mänguväljakut. Vald-konna eelarve oli 10 000 eurot, tegelik vajadus on suurem.

HaljastusEelmisel aastal moodustati kom-munaalameti koosseisu aedni-ku töökoht ning esimest korda ajaloos oli Viimsi valla eelar-ves haljastus.

2016. aastal kulus haljastus-töödele u 52 000 eurot. Aedni-ku esmasteks töödeks sai lille-peenarde korrastamine ja lille-amplite paigaldus. Kokku pai-galdati valla keskusesse 100 amplihoidikut, igasse hoidikus-se mahtus 2–3 lillepotti. Käes-oleval aastal on veel plaanis suurendada amplite arvu. Amp-lite eest kantakse hoolt suve-

perioodil vähemalt kuus korda nädalas.

Korrastati Randvere ring-ristimik ja Viimsi keskuse ring-ristmik, keskusesse paigaldati kümme uut betoonist lillevaa-si, Sõpruse-Rohuneeme ring-ristmikule rajati taies. 2017. aas-tal saab peenrad Ravi tee, lisa-takse lillevaase, uuendatakse ringristmike peenraid, korras-tatakse haljakuid ja teemaid.

Haabneemes said mitmed he-kid noorendus- ja hoolduslõi-kust, mõned vanad hekid eemal-dati ja istutati uued. Peamised tööd toimusid Mereranna teel, Heldri teel ja Pargi teel.

Asendusistutamiseks toodi 2016. aastal Viimsi valda üle 150 istiku (sh nii puid kui ka ilupõõsaid), mis istutati Viimsi valla avalikele haljakutele ja ro-healadele.

SaaredAugustis valmisid väikesaarte programmist rahastatavad Nais-saare klubi/depoo päikesepanee-lide toitega elektrisüsteem (29 988 eurot) ning Prangli saare tu-letõrjeauto garaažilaiendus (74 106 eurot). Juunis paigaldati Prangli saare teedele ja matka-radadele 3 uut silti/teeviita ja 10 pinki (OÜ Prangli Puuko-da, 510 eurot). Prangli külakii-ge remont tehti talgute korras (materjal 196 eurot). Välikem-merg (400 eurot) püstitati Eesti ranna mälestusmärgi lähedale

mais. Telliti Prangli spordiplatsi ja hoone renoveerimise projekt (1440 eurot). Uuendatud sai Prangli kaupluse elektrijuht-mestik ja kilbid (2280 eurot). Aasta lõpus tasandas TREV-2 Grupi teehöövel auklikku Lää-neotsa teed 1,1 km ulatuses.

SadamadViimsi vallavalitsus ehitas koos-töös OÜ-ga Viimsi Haldus Lepp-neeme sadamasse betoonujuki-tega kai 24 x 2,4 m. Ujuvkail on 14 paadikohta.

30 miili väliprojekti raames paigaldas OÜ Ambeon oktoob-ris Leppneeme ja Kelnase sa-damatesse ilmajaamad maksu-musega 13 170 eurot komplekt. Seadmed mõõdavad tuule kii-rust, puhanguid ja suunda, õhu-temperatuuri, suhtelist õhuniis-kust, õhurõhku ja sademete hul-ka, veetaset ja laine kõrgust.

Käesoleval aastal on kavas koostada Kelnase ja Leppneeme sadamahoone projekt, teha Lepp-neeme sadama lainemurdja ra-jamise uuringud ja projekt.

MerendusNovembris täitus 3 aastat parv-laeva Wrangö tulekust Lepp-neeme – Kelnase liinile. Wran-gö sooritas aastas 1360 reisi. Kui 2015. aastal sõitis laeva-ga 25 tuhat reisijat, siis 2016. aastal tõusis reisijate arv 27,4 tuhandeni. Omanik remontis ja uuendas laeva.

ReklaamindusVälireklaami eksponeerimise eest esitati 381 maksudeklarat-siooni (2015. aastal oli vastav number 280), kokku on laeku-nud reklaamimaksu ligi 52 500 eurot (s.o üle 12 000 euro enam kui varasemal aastal). Viimsi vallavalitsus on suunanud mär-kimisväärse osa maksutulust val-la haljastamisse – nii loodi eral-di tegevusala haljastuse tar-beks. 2017. aastal on kavas rek-laamimääruse muudatus, mille peamine eesmärk on reklaami-maksu määra muutmine ning uue menetluskorra kehtestami-ne, samuti on kavas kehtestada reeglid reklaami eksponeerimi-sele.

JärelevalvetegevusKommunaalamet teostab regu-laarset järelevalvet seaduste ja eeskirjade täitmise üle. Juunis võeti tööle uus järelevalve ins-pektor. Järelevalve eesmärk on saavutada ettekirjutuste vaba-tahtlik täitmine ja rikkumiste kõrvaldamine ning alles täitma-ta jätmisel sunniraha või asen-dustäitmise rakendamine. 2016. aasta tõi 184 väärteomenetlust, trahve määrati 12 164 euro ula-tuses. Kaks väärteojuhtumit jõud-sid Harju Maakohtusse, millest üks tühistati, kuid hüvitamise-le kuuluvaid menetluskulusid ei tekkinud. Aasta jooksul alus-tati ligi 90 haldusmenetlust, sundtäitmisele on suunatud nõu-

deid 2000 euro eest. Kõige roh-kem saadeti välja märgukirju heakorra ja reklaamide vald-konnas. Ettekirjutusi tehti nii hooldamata kinnistute omani-kele kui ka ettevõtetele, kes mustasid teekatet. Kõige roh-kem on liiklusalaseid väärtegu-sid (parkimine keelatud kohas, tee püsivust ja liiklusohutust ohustav liiklemine).

SademevesiKokku kulus 2016. aastal valla sademeveetorustiku pesule ja kaamerauuringuteks ligi 4000 eurot. Sademeveesüsteemide re-mondiks, kraavide puhastami-seks ja kaevude parandamiseks kulus ligikaudu 27 000 eurot. Talveaia teel, Väike-Ringteel,Pihlaka teel, Nugise teel ja Miiduranna külas remonditi to-rustikke. Suurem osa kulus amor-tiseerunud torustike parandamisele ja sademeveesüsteemide toimimise tagamisele.

Liivakivi tee sademeveeto-rustiku vahetus, mis tagab Hal-likivi ja Haugi tee piirkonna sademeveekraavide eesvoolu-süsteemi toimimise, maksis 19 881 eurot. Hetkel on töös Uus-Pärtle lasteaia eesvoolu ehi-tamine Lubja tee äärde, mille maksumuseks koos projektee-rimisega kujunes 68 207 eurot.

Valmis Viimsi valla sade-mevee arengukava 2016–2017 Infragate Eesti AS-i kaasabil, maksumus 34 080 eurot. Sade-

Mõisapargi tiikide puhastamine ja kärestiku renoveerimine. Fotod Kommunaalamet

5VIIMSI TEATAJA 27. jaanuar 2017

KoMMUNAAL

2016. aasta kokkuvõte: Kommunaalametmevee arengukava on kavas esi-tada Viimsi vallavolikogule tei-seks lugemiseks veebruarikuus.

2017. aastal on kavas pro-jekteerida ja ehitada Tamme-põllu teele riigigümnaasiumi tar-beks sademevee eesvool. Heki teel on kavas rekonstrueerida sademevee kollektor – see peaks lõpetama Mereranna tee maja-de piirkonna sademeveeprob-leemid, samuti on plaanis üm-ber ehitada Nurme tee truup ja puhastada kraav. Tööplaanis on ka Mustika tee ja Metsaveere tee eesvoolu rekonstrueerimi-ne. Koostöös keskkonna- ja pla-neerimisametiga hakatakse val-la sademevee merrelaskudele lu-be andma ning sademevee väl-jalaskude proovide võtmiseks korraldatakse hange.

Kaevetööd2016. aastal väljastati 107 kae-veluba, millest 34 loa puhul esi-tati taotlus tööde pikendami-seks. Avariikaevetööde taotlusi esitati 77 korral. Kokku väljas-tati 2016 aastal 184 kaevetöö-dega seotud luba. Kaevetöödelubade menetlus toimub läbi infosüsteemi OPIS. Iga kaeve-töö puhul kulub vähemalt neli menetlust – dokumentide kont-roll ja loa andmine, töökoha üle-vaatus, tööde kontroll ja loa lõ-petamise järgne vaatlus. 2017. aastal on kavas uuendada Viimsi valla kaevetööde eeskirja ja arendada OPIS infosüsteemi.

Ühistransport AS-iga Hansa Bussiliinid on le-ping sõlmitud kuni 2021. aas-tani. Sügisest lisandusid liinid V8 ja V9, ümber korraldati V6 ja V7 liini töö.

Valla siseliinid sõitsid 2016. aastal ühtekokku 555 000 liini-kilomeetrit, võrreldes 2015. aas-taga 4% enam. Ühissõidukite piletimüügisüsteemi valideeri-miste andmetel tehti möödunud aastal valla siseliinidega üle 215 000 sõidu. Kõige populaarse-maks bussiliiniks on liin V2, mi-da kasutati u 58 300 korda.

Edukalt toimib Harju maa-konna bussiliin nr 114, millega

tehti möödunud aastal üle 193 000 sõidu. Viimsi vald esitas eraldi ja koos Harju ÜTK-ga mitmeid taotlusi seoses linnalii-ni nr 49 pikendamisega Haab-neeme keskusesse, kahjuks saa-di jätkuvalt negatiivne vastus igale pöördumisele. Kavas on aga jätkata ja esialgsed kokku-lepped liini pikendamiseks on olemas.

Jätkus koolibussi projekt. Novembri lõpus viidi koolibus-sides (Tallinn – Viimsi kooli-bussid) läbi sõitjaloendus. Nä-dala jooksul kasutas Viimsi Keskus – Balti jaam ja Tamm-neeme – Balti jaam koolibussi kokku 600 õpilast, keskmiselt 120 õpilast päevas. Kõige po-pulaarsem on endiselt Viimsi Keskus – Balti jaam koolibuss, mida kasutas iga päev keskmi-selt 68 õpilast. Tammneeme suunalist koolibussi kasutab iga päev keskmiselt 52 õpilast.

Bussipeatustest sai välja ehi-tatud Kuremarja peatus, Muu-ga tee ääres valmisid Aiaotsa peatus ning Vesiniidu peatus. Pärnamäe teel asuva Kuremar-ja peatuse ehitustööd koos tre-pi ja betoonmüüriga olid ma-hukaimad – tööd teostas OÜ WWR Systems ja tööde mak-sumuseks kujunes ligi 28 000 eurot.

Ühistranspordi kulud olid 2016. aastal ühtekokku ligi 700 000 eurot.

2017. aastal on kavas Ravi teel asuvad Viimsi Keskuse pea-tused renoveerida ja valgusta-da, paigaldada uusi paviljone ning samuti jätkata valla sise-liinide tihendamisega.

TeehooleTalvised olud panid proovile nii teehooldaja TREV-2 Grupp AS-i kui ka vallavalitsuse tee-hooldetööde järelevalve tegi-jad. Esines olukordi, kus 2015. aasta lõpust kehtima hakanud Viimsi valla teehoolde lepingu nõuded ei olnud täidetud ja vald rakendas lepingutasust mahaarvamist. Talihoolde töö-de kvaliteet ja üldine tase on aga võrreldes varasemaga parane-

nud. 2016. aastal saabus valla-elanikelt esmakordselt rohkem positiivseid kirju kui kaebusi. Talihoolde kulud olid 2016. aas-tal kokku ligi 315 000 eurot.

Suvehoolde käigus teostati teekatete puhastustöid, katte re-monti, freespurukatete ehitust, teekatete hööveldust, peenarde taastamist, veeviimarite hoo-let, teekraavide puhastust jne. Ribapindamise baasmahule tel-liti lisaks katete ribapindamist – suuremad tööd tehti Muuli, Nurme ja Nelgi teedel. Esma-kordselt tehti suvist teede soo-lamist suvehoolde koosseisus – seda viidi läbi kahel või ena-mal korral, sõltuvalt piirkon-nast. Asfaltkatete pragusid pa-randati patcheriga kokku 238 tundi. Suvised teehoolde kulud olid kokku ligi 320 000 eurot.

Teede sulgemine2016. aasta jooksul on tänava-te/teede ajutise sulgemise taot-lusi esitatud ning lubasid väl-jastatud kokku 55. Teede ajuti-ne sulgemine on loa taotlejale tasuline ja aasta jooksul laekus selle eest vallale kokku 6215 eurot.

LiiklusKevadel viis vallavalitsus läbi hanke liiklusmärkide valmista-mise lepingupartneri leidmiseks perioodil 2016–2019, leping sõl-miti OÜ-ga KiirWarren.KL. Liiklusmärke, viitasid ja liiklus-korraldustöid telliti ligi 4500 euro eest.

Teekatete joonimis- ja mär-gistustööd teostas AS Lemmin-käinen Eesti. Tööde maht oli ca 1150 m2 märgistust ning mak-sumuseks kujunes ligi 15 000 eurot.

Tähelepanu pöörati ülekäi-kudele – raiuti puid ja piirati võsa, tehti ettekirjutisi aedade taandeks. Aiandi tee ülekäik sai innovaatlise LED-välguga lahenduse, lisaks teostati üle-käigu ohutusaudit, mille viis lä-bi Stratum OÜ.

TeetöödKevadel jätkusid vallas AS

Viimsi Vesi torustike ehitus-tööd, mille käigus uuendati mit-med teekatted. Haabneemes asu-va Vahtra tee asfaltkatte ehi-tustööd teostas OÜ MSM, mak-sumus oli ligi 12 000 eurot. Kaevatööde järgselt amortisee-runud katete remonti tehti Äigru-mäe tee lõigul ning Viimsi ale-vikus Levkoi, Amarülluse ja Gerbera teel (OÜ RTS Infra-ehitus), uue asfaltkatte sai kok-ku 1876 m2 ning tööde maksu-mus oli ligi 18 500 eurot.

Rekonstrueeriti Rohuneemes asuv munakivikattega Sadama tee (OÜ Õuemeister), maksu-museks ligi 16 500 eurot.

2016. aastal ületas valla teede asfaltbetoonkatete lappi-mise maht 8 000 m2 piiri (OÜ RTS Infraehitus), tööde mak-sumus oli ligi 102 000 eurot.

Prangli saarel Lääneotsa teel eemaldati tee muldkeha sees asuv suur graniitkivi ja tee höö-veldati – kogumaksumus ligi 10 000 eurot.

Teede pindamistööd teos-tas AS Eesti Teed. Tööde maht oli 28 457 m2 ning maksumus ligi 84 500 eurot. Uue, tolmu-vaba katte said järgnevad teed või teelõigud: Õuna tee, Pirni tee, Koralli tee, Männikäbi tee, Mureli tee, Tammekännu tee, Ojakääru tee, Pojengi tee, Hõ-bepaju tee, Karulaugu tee (üle-pindamine), Melba tee, Sang-lepa tee, Remmelga tee, Ritsi-ka tee, Kaevuaia tee, Silva tee, Kadri tee, Suurekivi tee, Kure-kannuse tee, Reinu tee (ülepin-damine).

Püünsi külas asuva Kooli tee rekonstrueerimine oli 2016. aastal üks suurimatest teetöö-dest. Tööde käigus rekonst-rueeritakse täielikult Kooli tee sõidutee, jalgtee, maa-alused kommunikatsioonid, bussipea-tused, teevalgustus jm lõigul Rohuneeme tee kuni Arukasetee. Töid teostab AS Tref Nord. Tööd lähevad kokku maksma ligi 600 000 eurot.

Haabneeme alevikus Lepa tee parkla ehitustöödel rekonst-rueeriti Haabneeme ranna lähe-dal asuv 73 parkimiskohaga Le-pa tee parkla ning juurdepää-sud ja lahendati sademevete ära-juhtimine. Projekteerimise teos-tas OÜ TO Projekt, tööd viis läbi OÜ Verston Ehitus – mak-sumuseks kujunes ligi 60 000 eurot. 2017. aastal on kavas jätkata Lepa teest randa suun-duva Kesk tee lõigu rekonst-rueerimist.

Viimsi mõisapargi I etapi tööd olid seotud ka teetöödega. Tööde käigus rekonstrueeriti jalgteed, teevalgustus ning ra-jati haljastus. Projekti koostas OÜ Kivisilla, tööd teostas OÜ WWR Systems. Tööde maksu-mus oli ligi 82 000 eurot.

Sügisel alustati Randvere kergliiklustee ehitusega (Tädu terviserada) – tööd teostab OÜ WWR Systems. Rajatakse 2,4 km pikkune ja 5 m laiune mults-kattega terviserada, kolm park-lat (parkimiskohti kokku 20), juurdepääsutee, teevalgustus ja

paigaldatakse spordiinventar. Tööde maksumus on ligi 300 000 eurot. Ehitustööd algasid oktoobris ja tööde valmimise tähtaeg on mais. Projekteerijad on TO Projekt OÜ (tee osas) ja Edites OÜ (teevalgustuse osas).

Sügisel tehti Haabneeme ale-vikus Hundi tee tõstetud ristmi-ke remont (AS TREV-2 Grupp). Rekonstrueeriti betoonkivi sil-lutisega tõstetud ristmikud, mis lagunedes muutusid juba oht-likuks. Tööde maksumus oli 34 000 eurot, 2017. aasta suvel toimuvad ristmikel joonimis-tööd.

Viimsi alevikus asuva Aian-di tee alguse lõigu rekonstruee-rimine (OÜ RTS Infraehitus)toimus 407 m ulatuses ning 25 m ulatuses hõlmas see ka Nelgi tee algust. Paigaldati sõidutee serva äärekivi, mis võimaldab sademeveed juhtida restkaevu-desse, freesiti tee kulumiskiht ja paigaldati uus asfaltkate, koostöös AS-iga Viimsi Vesi rajati vee- ja kanalisatsiooni-torustik ning paigaldati ringi erinevaid kommunikatsioone. Tööde maksumus oli ligi 100 000 eurot.

Haruldasemaks tööks võib pidada Muuga külas Ojakää-ru tee truupsilla projekteeri-mist ja rekonstrueerimist (OÜ Nordpont). Tööde I etapi käi-gus lammutati vana ja amor-tiseerunud sild ning rajati uus monteeritavatest terasplaatidest lameprofiiliga truup. II etapi käi-gus (kevad 2017) toimuvad as-falteerimistööd, jalgtee ehitus, piirete paigaldus ja haljastus-tööd. Maksumus 58 500 eurot, tööd lõpetatakse maikuus.

Novembris-detsembris 2016 ehitati Randvere tee 30 (Viim-si suusamägi) mahasõit, sise-teed ja parkla – OÜ PK Infra, projekteeris OÜ TO Projekt. I etapi tööde maksumus oli ligi 74 000 eurot. II etapi tööde käi-gus asfalteeritakse parkimis-alad ja jalgteed, tehakse hal-jastustööd.

Koostöös Maanteeametiga alustati teevalgustusega jalg- ja jalgrattatee rajamist lõigul Muu-ga tee ja Randvere tee ringrist-mik kuni Lasketiiru tee (AS Lemminkäinen Eesti, tähtaeg 15. mai 2017).

Pooleliolevatest töödest lõ-petatakse 2017. aastal Kooli tee ja Muuga tee kergliiklustee. Kevadel alustatakse Tammnee-me ja Randvere küla vahelise jalg- ja jalgrattatee ning Lepp-neeme tee jalg- ja jalgrattatee ehitusega. Valla keskuses re-konstrueeritakse Ravi tee, Kesk tee ja Heki tee, Tammepõllu teel algab tee laiendamine ja kommunikatsioonide rajamine seoses riigigümnaasiumi ehi-tusega. Lubja teel ja Pärnamäe teel on kavas teekatte remont ning sügisel alustatakse Karu-laugu tee rekonstrueerimisega. Väljakutseks on kindlasti suusa-keskuse piirkonna teede projekti koostamine, millega on plaanisrajada Randvere-Lubja ring-tee, Lubja tee pikendus, parkla

spordikeskuse juurde ning Par-gi & Reisi funktsiooniks, sa-muti lahendada kogu alal liik-luskorraldus ja kavandada tun-nel Randvere tee alt läbi.

TänavavalgustusViimase aastaga on Viimsi val-las lisandunud ligi kakssada uut tänavavalgustit (2015 lisandus ligi sada). Alates 01.01.2017 on 4550 valgustuspunkti, millele lisandub 159 liitumis-juhtimis-kilpi. 2016. aasta alguses sai val-mis Leppneeme tee jalg- ja jalg-rattatee ääres uus radarjuhti-missüsteemiga (liikumisandu-ritega) LED-valgustus. Kokku läks Leppneeme valgustuse ra-jamise II etapp (I etapp olid kaa-beldustööd) maksma 28 250 eurot. Tänavavalgustuses mindi suures osas üle LED-valgus-tusele ja uute arenduste puhul väljastatakse tehnilisi tingimu-si vaid LED-lahendustele. Nii said Kooli tee ja Muuga tee äärde paigaldatud LED-valgus-tid, ka Muuga tee äärde paigal-dati radarjuhtimissüsteem. Kok-ku läksid Muuga tee valgustus-tööd maksma 118 107 eurot.

2017. aastal on kavas val-gustust pikendada Lasketiiru tee-ni. Aasta lõpul renoveeriti Aasa tee valgustus kuni Niidu tee ristmikuni (tööde maksumus kokku 16 700 eurot) – nii oli aasta lõpuks Kooli teel ja Aasa teel kokku 32 uut LED-valgus-tit, mis kõik loovad liiklusohu-tuma ja turvalise koolitee.

Kokku investeeriti 2016. aas-tal tänavavalgustusse ligi 150 000 eurot. Tänavavalgustuse käi-tu ja remonditöid teostati ligi 1 000 000 euro eest – vahetati valgusteid, vanu õhukaableid jne. Suurimateks remonttöödeks olid Loosivälja tee valgustuse remont, Vehema teele ajutise val-gustuse paigaldus, mõisapargi valgustuse osaline renoveeri-mine. Aasta valgustuse võrgu- ja elektriteenuse kulud ulatu-sid 212 000 euroni.

2016. aastal koostati hange uue käidukorraldaja leidmiseks. AS Rito Elektritööd andis tea-tepulga uuele käidukorraldaja-le KH Energia-Konsult. 2016. aasta sügisel alustati ka tänava-valgustuse renoveerimise meet-me taotluse kokkupanemist, taot-lus esitati 17. jaanuaril KIK-i meetmesse – vastuse peaksime saama maikuus.

2017. aasta toob kaasa uue teevalgustuse rajamise – valgeks saavad Tammneeme – Randverevaheline Randvere tee teelõik ja Leppneeme tee. Samuti on ka-vas paigaldada Heki teele sõi-dutee äärde LED-valgustus, Ra-vi tee saab uued valgustid ning bussipeatuste poolne jalgtee saab samuti valgeks, valgustus rajatakse Haabneeme randa suunduvale Kesk tee lõigule ja osaliselt ranna alale, hilissügi-sel on kavas alustada valgus-tuse paigaldamist Karulaugu teele Viimsi Kooli tagusele lõi-gule.

Kommunaalametojakääru silla rekonstrueerimine.

6

UUDISED27. jaanuar 2017 VIIMSI TEATAJA

Eesti otsib tööraamatutSotsiaalkindlustusamet kutsub inimesi, kes ei saa veel pensioni ja on töötanud enne 1999. aastat, tooma oma tööraamatud sotsiaalkindlus-tusametisse.

Töötamise andmed sisesta-takse ning tulevikus on vaja-lik info pensioni määramiseks juba elektrooniliselt olemas. Tööraamatute esitamiseks aja-list piirangut ei ole.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul ei ole tööand-jal enam tööraamatu pidami-mise kohustust. “See on jät-nud eksliku mulje, justkui po-leks tööraamatuid üldse enam vaja. Tänaste töötajate töö-

raamatutes on väga oluline informatsioon kuni 1999. aasta-ni välja teenitud pensioniõigusliku staaži kohta,” selgitas ta.

Kümniku sõnul arvestatakse alates 1999. aasta algu-sest pensioniks vajalikke andmeid sotsiaalmaksu alusel ja see info on elektrooniliselt kättesaadav. “Andmeid töötami-se kohta enne 1. jaanuari 1999. aastat ei ole aga registrites ja neid tuleb inimestel dokumentide alusel endiselt tõendada.”

“Palume oma tööraamatud, töölepingud ja muud töö-tamist tõendavad paberid kindlasti alles hoida ja sotsiaal-kindlustusametisse tuua just neil inimestel, kes on töö-tanud enne 1999. aastat ja kellele amet veel pensioni ei maksa,” ütles Kümnik ning lisas, et üleskutse ei puuduta inimesi, kes juba saavad pensioni.

Tööraamatu võib tuua inimene ise või tööandja, kes ei ole saanud tööraamatut pärast töösuhte lõpetamist töötaja-le üle anda. Tööraamat on töölepingu alusel töötamist või teenistust avalikus teenistuses tõendav dokument.

Tööraamatu võib saata posti teel (Endla 8, Tallinn 15092) või tuua sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse üle Eesti. Sotsiaalkindlustusameti infotelefon on 16 106 või 612 1360, vt ka www.sotsiaalkindlustusamet.ee/klienditeenindused.

Kaili UusmaaSotsiaalkindlustusamet

ID-kaardi sertifikaatide uuendamineRiigi Infosüsteemi Amet suurendab alates jaanuari esimesest nädalast kauguuendatavate ID-kaartide hulka 650 000 võrra.

Jaanuaris algab ID-kaardi sertifikaatide uuendamise kol-mas laine. “Seekordne sertifikaadiuuendus on suurim ning puudutab enam kui 700 000 ID-kaardi ja digi-ID oma-nikku,” selgitab Riigi Infosüsteemi Ameti analüütik Anto Veldre.

Sellega kasvab uuendamist vajavate kaartide arv ühe miljonini. Veldre sõnul tulevad sedavõrd suured numbrid asjaolust, et paljudel inimestel on mitu identiteedikand-jat – ID-kaarti kantakse kaasas ja pruugitakse eraeluliste asjade ajamiseks, digi-ID on sageli kasutusel asutustes ja firmades digitaalse töövoo tagamiseks.

Oma kaardi uuendamiseks tuleb lehelt installer.id.ee laadida arvutisse uusim ID-tarkvara ning jälgida selle an-tavaid juhiseid. Kui tarkvara uuendamisvõimalust ei paku, siis pole konkreetse kaardi uuendamise aeg veel käes või ei vaja kaart uuendamist. Kaarti uuendatakse, et paigalda-da sellele tugevamal krüptograafial põhinev sisu.

Kui uuendamine ebaõnnestub, siis tuleb kaardiga pöör-duda Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunkti. Kui uuen-damine ebaõnnestub ka teeninduses, siis asendatakse kaart uuega. Kauguuendamine algas 2016. aasta märtsis ning aas-ta lõpuks uuendas oma ID-kaarti 70 000 inimest.

Riigi Infosüsteemi Amet soovitab kaarti uuendada 2017. aasta esimesel poolaastal. Teisel poolaastal kaob enne 2014. aastat välja antud kaartide kauguuendamise võima-lus, kuna alates juulist kaartidele paigaldatav tarkvara ei mahu enam vanematele kaartidele.

Riigi Infosüsteemide Amet

Eelmise aasta osalejate rekordarvudest jõudu saanud Koolitants toimub samas formaadis ka tä-navu ning esimene, Harju-maa tantsupäev toimus 20. jaanuaril Viimsi Koolis.

Tantsude festival toob kaks-teist maakondlikku tantsupäeva ja finaalkontserdid, kus omava-hel võtavad mõõtu tantsud seits-mes erinevas žanris. Sel aastal on festivalile registreerinud li-gi 240 truppi 625 tantsuga.

Traditsiooniliselt käib maa-kondlike tantsupäevadega kaa-sas žürii, mis koosneb koge-mustega tantsupraktikutest. Sel aastal vaatavad osalevaid tant-se Eliisa Sirelpuu, Kaja Kreitz-berg ja Ruslan Stepanov.

Finaalkontserdile edasipää-sejad kuulutab žürii välja maa-kondliku tantsupäeva õhtuse kontserdi lõpus. Kokku toimub 12 tantsupäeva. Vaata lisainfot www.facebook.com/festival-koolitants.

Harjumaa maakondliku tantsupäeva tulemusedFinalistid: “Ristteel”, Keeris 3, tantsu autorid Anu Mölder ja Ene Mets, juhendajad Ene Mets

Seoses www.eesti.ee portaali uuenemisega ning x-tee-le ülemine-kuga sulgeb riigiportaal kõik oma välised teenu-sed, sh ka lemmiklooma-registri LLR-i teenuse. Edaspidi saab lemmik-looma omanik ise regist-risse lisada otse lemmik-loomaregistri portaalist www.llr.ee.

LLR on üle-eestiline veebipõ-hine register, mis on mõeldud arvepidamiseks Eesti lem-mikloomade (kassid, koerad, papagoid, tuhkrud, deegud, fennekrebased, hamstrid, ho-bused, kährikud, küülikud, maod, merisead, minisead, pe-sukarud, tšintšiljad) üle. LLR vastab täielikult nii riigi nõue-tele, seadusandlusele kui ka kasutajate vajadustele.

LLR-i registri avalikus portaalis saad registrist loo-mi otsida, tutvuda varjupaiga loomadega, lisada kaotatud ja leitud loomade kohta kuulutu-si ning oma lemmiklooma ise tasuta registrisse kanda.

LLR-i portaalist saab oma-nik tutvuda oma registrisse kantud looma(de) andmetega, uuendada oma kontakte (tele-fon, e-post) ja looma asukoha aadressi, teavitada looma sur-mast ning registreerida ka ise oma kiibitud lemmiklooma re-

gistrisse. Portaali kasutamiseks on vajalik ID-kaart. Lisaks saab portaalis tutvuda ka varjupaika-des kodu ootavate loomadega, lisada ise kuulutusi kadunud/leitud lemmikute kohta ning ot-sida registrist kiibinumbri järgi lemmiklooma.

Kanna oma lemmikloom registrisse!

Loomade kandmine regist-risse www.llr.ee on tasuta nii loomaomanikele kui ka registreeritud kasutajatele. NB! Portaal on mõeldud ai-nult loomaomanikele enda lemmikloomade registree-rimiseks.

Kuidas kanda looma registrisse?

1 Mine aadressile www.llr.ee/E-teenindus.

2 Logi sisse oma ID-kaardiga “E-teenindusse” (selle leiad

kas lehe ülevalt paremalt või avalehelt).

3 Kui Sinu nimel on juba mõ-ni lemmikloom, kuvatakse

Su andmed ning selle all lem-miklooma andmed.

4 Uue lemmiklooma regist-reerimiseks palun vajuta si-

nisele “Registreerin uue kiibi-tud looma” nupule.

5 Avaneb kohustuslik looma kiibi numbri kontroll, kus

kontrollitakse, kas sellise kiibi-ga looma pole juba registrisse kantud. Palun sisesta lahtrisse oma looma kiibi number (see on 15-kohaline numbrikombi-natsioon) ning vajuta “Kont-rollin kiibi numbrit registrist“ nupule.

6 Kui kiibi numbrit registris pole, siis avaneb looma re-

gistreerimisvorm. Täida laht-rid ja salvesta andmed.

7 Kui loom on registrisse kan-tud, näed ta andmeid ka

“Loomade nimekirjas”.

Spin TEK AS

Koolitantsu festivali tantsupäevad algasid Viimsist

ja Marie Käige, 4.–7. klass, va-batants “Täna öösel me ei ma-ga”, Hoop Side, tantsu autorid tantsijad ja juhendaja, juhen-daja Deisi Viimne, 6.–9. klass, koolitants.

Eripreemiad: MeeleKolu eri-preemia – Kris-Matthias Rand-oja, Lola, “Pabari piparpoop”, juhendaja Deisi Viimne, 1.–4. klass, lastetants MeeleKolu eri-preemia – Nicole Mitrauska,

Keeris 1, “Pööningul”, juhen-daja Ene Mets, 1.–4. klass, las-tetants.

Juhendaja eripreemia: loo-minguliselt mitmekülgne koreo-graafia ja professionaalne töö rühmade juhendamisel – Ene Mets, Keeris. Juhendaja eripree-mia tugeva ühise energia loo-mise eest segarühmas – Mer-leen Läänemägi, Peetri Põhi-kool-Lasteaed, 5.–6. klass.

Lottemaa eripreemia – Va-salemma Kunstide kool, “Tul-ge siia poisid-plikad”, tantsu au-tor ja juhendaja Svetlana Lõ-sakova, 4.–7. klass, eesti tants.

Apollo Music eri – Petsli-kad, “Masendus”, tantsu autor Melani Maria Maiberg, juhen-daja Ljudmilla Loss-Maiberg, 4.–7. klass, kooli tants.

Viimsi Teataja

Tantsutrupp Hoop Side. Foto Festival Koolitants

Registrist on abi, kui lemmik kaduma läheb. Foto Fotolia

Leitud! Foto Meedium

7VIIMSI TEATAJA 27. jaanuar 2017

LASTEKAITSE

Jaanuaris avati Eestis pilootprojektina laste-maja, mis pakub sek-suaalse väärkohtlemise kahtluse või kinnitusega lastele mitmekülgset abi. Kohapeal aitavad laste-kaitsetöötaja, psühhloog, politseiametnik, kohtu-arst ja teised lastega töö-tavad spetsialistid.

Lastekaitsesüsteem hakkab te-gema tihedamat koostööd po-litsei ja prokuratuuriga, et tu-vastada rohkem juhtumeid. Sek-suaalse väärkohtlemise ohvriks langenud laste ja nende pere-kondade abistamiseks on loo-dud lastemaja kompetentsikes-kused.

Nii Eestis kui ka mujal maa-ilmas on kriminaalõigussüsteem mõeldud täiskasvanud inimes-tele, mitte alaealistele seksuaal-kuriteo ohvritele. Seksuaalku-riteo ohvrite abistamise süstee-mis elluviidavate muudatuste ees-märk on seada esikohale lapse parimad huvid ning kohandada kriminaalmenetlus lapsesõbra-likumaks. “Oluline on, et kuri-teo lahendamise kõrvalt saaks traumeeritud laps koheselt ka professionaalset tuge,” ütles sot-siaalkaitseminister Kaia Iva.

“Lastemaja pakub lapsele tur-valist ja sõbralikku keskkonda, kus teda toetatakse ja julgusta-takse juhtunust rääkima.”

Lastemaja hindab lapse ter-vislikku olukorda ja abivajadust.

Kui võimalik väärkohtlemine leiab kinnitust, alustab politsei juhtunu uurimise ning samal ajal annavad teised spetsialis-tid lastekaitsetöötajale infot tee-nuste kohta, mida laps vajab.

Teismelised katsetavad ja kompavad piire täis-kasvanuks saamisel. See võib tähendada näiteks alkoholi ja sigarettide es-maproovimist või pistelist koolikohustustest hoidu-mist. Noored kasvavad hälbivast käitumisest ena-masti välja. Kui puber-teediea mässumeelsus ja tujukõikumised aga süvenevad, tunnevad lapsevanemad end sageli abitult.

2015. aastast rakendatakse Ees-tis mitmedimensioonilist pere-teraapiat (MDFT), mis on mõel-dud tõsiste õigusrikkumistega noortele. MDFT (ja kasvatus üldse) ei ole trikkide kogum sel-leks, et noor vanematele ja teis-tele täiskasvanutele mugavaks muuta. See on meetod, mille abil nii noori kui ka vanemaid aidata, et nad suudaksid ja os-kaksid oma elus peituvaid õnne-võimalusi näha ning kasutada.

Lapsevanem, ole iseenda sõber!Lapsed õpivad maast madalast just jäljendamise teel ja see, mi-da lapsed oma igapäevaelus näe-vad ja kogevad, kujundab nen-de väärtusi ja tegevusmustreid tulevaseks eluks. Sel põhjusel on lapsevanemal oluline olla noorele teejuhiks ja leida viis, kuidas ise elada endale rahul-

dust pakkuvat elu. Kui inime-ne on endaga sõber ja seesmi-selt tasakaalus, siis ei tee ta ka oma elus seesuguseid valikuid, mis teda ennest ja teisi inime-si kannatama paneksid. Laps ei saa õppida olema iseenese sõber, kui tema vanemad seda ei oska. Mida rohkem õnnelik-ke ja eluterveid täiskasvanuid noort alates lapseeast ümbrit-sevad, seda suurem on lootus, et ka noor kasvab eluterveks ja õnnelikuks. Kui arukad eesku-jud ning usalduslik keskkond puuduvad, ei ole noorel keda-gi positiivseks eeskujuks võt-ta ning see suurendab temas

käitumise ja emotsionaalsete probleemide kujunemise riski.

Muutuste pöörisesTeismeiga tähendab noore jaoks eneseotsinguid ja püüdlusi suu-rema iseseisvuse suunas. Sage-li kaasnevad sellega muudatu-sed käitumises, mis võivad lap-sevanemale tunduda kummali-sed ja ootamatud. Kindlasti tu-leb lapsevanematele tuttav ette see, kuidas kuulekast lapsest sirgub silmi pööritav ja uksi pau-gutav teismeline. Taolises muu-datuste pöörises on tähtis osata mõista, milline käitumisviis on murdeealise arengu normaalne

Probleemset noorukit tuleb mõista, mitte hukka mõista

osa ja millised märgid viitavad probleemide süvenemisele.

Kõrgendatud tähelepanu tu-leb suunata agressiivsele käi-tumisele, regulaarsele mõnuai-nete tarvitamisele, koolikohus-tustest hoidumisele, kaklustes-se sattumisele, aga ka ärevuse-le, unehäiretele või kiirele ja drastilisele isiksuse muutusele. Oluline on teada noore tutvus-ringkonda – kui tundub, et sõb-rad on ohtlikud, tasub mõelda sellele, mida endale olulist noor nende sõprade kaudu saab. Kui näiteks kodus on palju rahul-olematust ja näägutamist, siis sõpradega koos olles võib saa-

da tunnustust ja lugupidamist. Kui kodus on rusuv õhkkond, siis sõpradega koos olles võib noor tunda end vaba ja õnne-likuna. Kui vanemad soovivad noore tutvusringkonda muuta, siis saab seda teha vaid noore vajadustega arvestades.

Usaldus peab olemaProbleemse käitumismustriga noore elus positiivse muutuse aluseks on usalduslik kontakt vanema ja noore vahel. Selle eelduseks on, et lapsevanem usub oma lapsesse ja tema või-messe õnnelikku elu elada. Usal-dusliku liidu kujunemiseks on tähtis kohaolek nii vaimses kui ka füüsilises mõttes – lapseva-nemal tuleks oma laste eluga kursis olla hoolimata sellest, kas laps või noor on eeskujulik või tekitab oma käitumisega meelehärmi. Probleemne käi-tumine annab märku noore ra-huldamata vajadusest ja eba-kindlusest. Seetõttu on tähele-panu, huvi ja lugupidamine noo-re tegemiste vastu ning tema

tunnustamine on vajalik, kuna innustab lähedasi suhteid, noo-re enesekindlust ja heaolu.

Käitumisprobleemidega noorega suheldes tuleb püüda noort ennekõike mõista ja mit-te hukka mõista, asetada end tema kingadesse ja saada aru, mis on tema lapse tugevad kül-jed ning kuidas ta saaks oma tugevusi omaenda õnneliku ole-viku ja tuleviku jaoks kasuta-da. Probleemidele lahenduse ehi-tamine saab toimuda vaid noo-re ja tervikuna kogu pere tuge-vuste ning võimekuse abil. Väl-tida tuleks monoloogi pidamist ja hinnanguid, kuna noorel peab olema võimalik segamatult oma tundeid väljendada. Oluline on vältida olukorda, kus lapsel te-kib tunne, et vanemad ei ole temaga rahul – just siis hakkab noor otsima tunnustust mujalt ja võib juhtuda, et see koht, kus noort aktsepteeritakse, ei ole meile täiskasvanutena vas-tuvõetav.

Tiiu MeresMDFT terapeut

Väärkoheldud lapsed saavad rohkem abiPõhja prefektuuri lastekait-

seteenistuse vanema Reimo Rai-veti sõnul on seksuaalkuritegu-de ohvritel erakordselt raske läbielatust rääkida. “Erilist lähe-nemist vajavad lapsed, kellega tuleb saavutada kontakt ja pii-sav usaldus enne, kui nad on valmis end avama. Ohvritega, eriti lastega töötamisel on üks väljakutsetest asjaolude selgi-tamine kannatanuid taas ohv-riks toomata ja lapsele lisakan-natusi põhjustamata. Lastema-jast võiks kujuneda usalduslik keskkond, kus ühe katuse all saavad lapsele vajalikke ravi- ja nõustamisteenuseid pakku-da valdkonna eksperdid.”

Raiveti arvates on laste väär-kohtlemine probleem, mida en-diselt paljud inimesed ei suuda või taha teadvustada ning mille ees ebamugavusest pea kõrvale keeratakse. “Et seksuaalselt väär-koheldud lapsed jõuaksid õigus-kaitseorganiteni ning hädavaja-like rehabilitatsiooniteenusteni, tuleb esimeste kahtluse ilmin-gute korral pöörduda koheselt politseisse või lastemajja, sest lapse ülekuulamine professio-naalide või ekspertide järele-valveta võib hilisemat asjaolu-de selgitamist hoopis segada. Kuriteokahtluse korral jääb alati

esmaseks kontaktiks hädaabi-number 112, ent lastemaja on alternatiivne koht abisaamiseks,” rõhutas politseileitnant.

Lastemaja avati 2. jaanua-ril Tallinnas Laste Vaimse Ter-vise Keskuse ruumides. Erine-vate erialade esindajatest koos-nev personal võtab vastu sek-suaalse väärkohtlemise kahtlu-sega lapsi, kellega viiakse läbi intervjuu. Kui intervjuu käigus saab kahtlus kinnitust, pakutak-se lapsele teenuseid lastemajas. Muu abivajaduse korral nõus-tab Sotsiaalkindlustusameti las-tekaitse üksus kohalikku oma-valitsust lapsele sobivate tee-nuste pakkumisel. Väärkohel-dud lapsele antakse vajalikku ravi ning meeskond hindab, mil-liseid täiendavaid teenuseid lap-sele või tema perele veel pak-kuda. Hiljem on keskuses või-malus saada ka psühholoogi-list abi.

Lastemaja (Barnahus) mu-delit on Islandil kasutatud töös

väärkoheldud lastega juba 1998. aastast. Mudel on olnud eesku-juks paljudele teistele riikidele ning praegu tegutsevad laste-majad veel Rootsis, Norras, Taa-nis, Horvaatias ja Leedus ning neid on avamas ka mitmed tei-sed Euroopa riigid. Eestis tee-vad sotsiaalministeerium ja Sot-siaalkindlustusamet teiste riiki-dega tihedat koostööd Lääne-meremaade Nõukogu juhitud PROMISE projekti raames, et luua ja arendada lastemajad, mis sobivad just Eesti oludesse. Te-gemist ei ole tingimata eraldi hoone või juriidilise kehaga, lastemaja võib tegutseda ka mõ-ne tervishoiu- või hoolekande-asutuse koosseisus. Samas mõ-nes riigis, nagu näiteks Küpro-sel, on otsustatud alustada mu-deli rakendamist eraldi hoone soetamisega. Teenus peab aga olema lapsesõbralik, sh ano-nüümne ja hästi ligipääsetav.

Sotsiaalministeerium

Hädaohus lapsest saad teavitada Viimsi valla lastekaitseteenis-tust: lastekaitse peaspetsialist Thea Tänav (tel 602 8823, e-post thea.tanav@viimsivv.ee), lastekaitsespetsialist Grete Bobkin (tel 602 8875, e-post grete.bobkin@viimsivv.ee) või lastekaitsespet-sialist Sandra Hommuk-Silla (tel 602 8841, e-post sandra.hom-muk-silla@viimsivv.ee).

Lastemajast saab väärkoheldud laps vajalikku abi. Foto Fotolia

MDFT (multidimensional family therapy) sekkumisprogramm on suunatud 11–19-aastastele lastele ja noortele, kellel on prob-leem tõsiste õigusrikkumistega (sh uimastite tarvitamine, koo-list kõrvalehoidmine, kuritegevus). MDFT on teaduspõhine ja kaasaegne pereteraapia, mis pakub alternatiivi noorte kinnis-tele asutustele ja lühiajalistele sekkumistele. Eestis tegutseb täna 18 psühholoogia ja sotsiaaltöö taustaga MDFT terapeuti. Programmi on läbinud üle 110 pere ja hetkel on töös ligi 100 juhtumit.

Laps ei saa õppida olema iseenese sõber, kui ta vanemad seda ei oska. Foto Matton

8

HARIDUS27. jaanuar 2017 VIIMSI TEATAJA

Väärtustame oskusi ja kutse-haridust EestisHaridus- ja teadusministeerium kuulutas 18. jaa-nuaril 2017. aasta oskuste aastaks, et väärtusta-da kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas.

“Oskuste aasta on algatus, millega tuletatakse terve aas-ta jooksul meelde, kui põne-vad kohad on need koolid,

mis annavad meile tegelikult oskusi – üldjuhul on need kutsekoolid,“ lausus Mailis Reps Tallinna Teeninduskoo-lis oskuste aastat avades.

Selle aasta jooksul toimub palju sündmusi, nende seas kümme inspiratsiooniüritust erinevates kutsehariduskes-kustes üle Eesti. “Luban, et need kohtumised on üks põ-nev reis läbi erinevate erialade ja oskuste,” ütles Reps.

Minister soovitas noortel meenutada mõnda koolipidu või üritust, mida nad on aidanud korraldada, või mõnda sündmust, kus nad on vabatahtlikuna abiks olnud. “Prae-gu ei pruugi te endale teadvustada, et need tegevused andsid olulisi oskusi: organiseerimis- ja suhtlemisosku-si,” lisas ta.

Kutseoskused on Eesti ühiskonnas aastatega järjest rohkem hinda läinud. Inimestel on igati põhjust vaadata meie kutsekoolide poole, sest sealt saab hariduse ja ameti, mis ei jäta tööturul hätta. Kui vaadata palgastatistikat, siis näeme, et kutsekeskhariduse omandanute palk on kõrgem kui üldkeskhariduse omandanute töötasu. Põhiharidusega piirdunud töötajate palk on sellest oluliselt madalam.

Oskuste aastat vedava SA Innove juhatuse liikme Katri Targama sõnul muutub meie elu nii palju, et jõuame kõik elukestva õppe kaudu kutseõppesse tagasi. “Kutseharidus annab väga palju võimalusi ja oskused on need, mis teid elus edasi aitavad,” soovitas Targama.

Kutseharidus ei ole mitte ainult noorte teema, vaid osa elukestvast õppest. Iga aastaga on kasvanud nende inimes-te arv, kes leiavad tee kutseõppeasutusse täiskasvanueas. Veelgi enam – kutseõppurite hulgas on järjest rohkem neid inimesi, kes on varem omandanud kõrghariduse, aga leia-vad nüüd, et vaja on ka praktilisemat kutseharidust. See räägib muutustest tööturul ja näitab praktiliste oskuste nõudluse kasvu tööandjate seas.

Kutsekooli lõpetamine ei tähenda tupikteed, vaid või-malust jätkata haridusteed kõrgkoolis. Elukestev õpe on märksõna, mis toob noorte kõrval kutsekooli end täienda-ma või uut ametit õppima vanemaid inimesi.

Eestil on tarvis kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, kellel on laiapõhjaline erialane baasharidus, mille pinnal saab nutikalt spetsialiseeruda. On selge, et tulevikus vähe-neb töötajate vajadus madalama lisandväärtusega sektori-tes nagu kaubandus või rõivatööstus ning suureneb kõrge-ma lisandväärtusega sektorites nagu näiteks elektroonika, masinatööstus ja puidutöötlemine.

SA Innove

Merest on saanud para-tamatult üks osa meie elust – sõites päev päe-valt Rohuneeme või Pirita teel, minnes perega mere äärde jalutama, suvel päikest võtma või koos sõpradega kalale. Aga üha enam on inimesi, kel meeldiks veeta lisaks mere ääres olemisele oma aega ka merel liueldes.

Üks kohalikest merenautijatest on tänaseks 1959. aastast pur-jetamisega seotud olnud viim-silane Helle Hallika (77). “Spor-tima hakkasin üsna varajases nooruses – kõigepealt akrobaa-tika, riistvõimlemine ja lõpuks jõudsin purjetamiseni. 1959–1964 harrastasin Tööjõureser-vide jahtklubis Hugo Nigoli suu-namisel purjetamist, seejärel asusin tööle laste purjetamise treeneri ja instruktorina, hiljem purjetamisföderatsiooni sekre-täri, spordikomitee ala (purje-tamine, jääpurjetamine – toim.) peatreenerina ja purjetamiskoh-tunikuna,” kirjeldab Hallika oma sportliku ja merelikku tausta.

Lisaks purjetamisele ja las-te treenimisele on Hallika üks eesmärke aastaid olnud kooli-tada meresõitjaid, tagada ohu-tu liiklemine merel ning aidata kõikidel soovijatel omandada väikelavajuhi oskused. “1967. aastal, alustades tööd laste tree-nerina, sattusin treenima üht lasteaiagruppi, kes inspireeris ja samas ka teadvustas, et Eesti ühiskonnas on mereteadmiste poolest veel suur samm astu-da. Tänaseks oleme me juba väikese sammu lähemale saa-nud. On näha, et minu generat-siooni lapsevanemad õpetavad oma lapsi ja need omakorda oma järglasi. Viimsiski on suu-renemas tendents, et lapsi hari-takse mere teemal – minu tea-

da on meil siin vähemalt üks vahva lasteaiarühm, kus õpeta-ja räägib merest, on külastanud sadamaid, meremuuseumi ja muidugi korduvalt joonistavad nähtu üles. Lastele on lihtne õpe-tada algteadmisi, aga merel liik-lemiseks vaid nendest ei pii-sa. Aastaid tagasi proovisime kohalikus koolis meresuunda arendada, kuid paraku see ei õnnestunud,” tõdeb Helle Hal-lika. Viimsis Leppneeme sa-damas on endale kodu leidnud ka Rein Ottosoni purjetamis-kool.

Teadmised kursuseltEsialgsete mereteadmistega võib vast tõesti jahi “ninas” merd nautida, kuid kui soov on oma nina ka purjede sättimise poo-le suunata, siis tuleb ka kursus läbida.

Helle Hallika on juhtinud oma meresõidukooli juba 1999. aastast ning selle aja jooksul

on omandanud mereteadmisi sajad inimesed.

“HV Mereturismi Meresõi-dukool asub Pirital, kus kooli-tame koos professionaalidega väikelaevakapteniks kõiki soo-vijaid alates 15. eluaastast. Kur-suse (60 h teooriat, 10 h prakti-kat – toim.) vältel õpetatakse väi-kelaevaehitust, mereilma ja navi-gatsiooni, kaarditööd, reisipla-neerimist, meresõiduohutust, me-reside vahendeid ja esmaabi.

Kõik õppejõud on koolita-tud meremehed, aastaid merd

SEB Heategevusfond annab 2017. aastal välja õppestipendiume summas 50 000 eurot.

Õppestipendiumi saavad taot-leda eestkoste-, hooldus-, tur-va- või asenduskodudes elavad noored. Stipendiumile on oo-datud kandideerima ka noored emad ja isad.

Stipendium on mõeldud:- õppemaksu tasumiseks; - õppevahendite soetamiseks

ja/või- igakuiseks isemajandami-

seks;- lastehoiu (lasteaia) maksu

tasumiseks (noore lapsevanemastipendium).

Kuue aastaga on fondile esi-tatud üle 1200 õppestipendiumi

Taotlused 1. klassi astumiseksTaotlusi 2017/2018 õppeaastal Viimsi valla koolide 1. klassidesse saab esitada 1. märtsist 31. märtsini 2017 elektroonilises infosüsteemis ARNo. Täpsem info taotluste esitamise kohta tuleb veebruarikuu jooksul.

Koolikoha saamise eelduseks on lapse elukoht Viimsi vallas 2017. aasta 1. veebruari seisuga. See, milline kool lapsele määratakse, sõltub kooli õppekohtade arvust ning arvestades oluliste asjaoludena õpilase elukoha lähedust koolile ja võimalusel sama pere teiste laste õppimist sa-mas koolis või vanemate soove.

Kui taotlused laekuvad peale 31.03.2017 või lapse elu-koht Viimsi vallas on hilisem kui 01.02.2017, siis määra-takse lapsele kool, kus on vaba õppekoht.

Küsimuste korral palume pöörduda vallavalituse hari-dus- ja kultuuriametisse üldhariduse spetsialisti Aet Tam-puu poole (e-post aet.tampu@viimsivv.ee, tel 602 8868).

Haridus- ja kultuuriamet

taotluse. Stipendiumiga toeta-takse vanemlikku hoolt vaja-vate noorte haridustee alusta-mist või jätkamist. Õppestipen-diumile võivad kandideerida kõik kuni 26-aastased eestkoste-

peres, hooldusperes, turva- või asenduskodus elanud või ela-vad noored, kellel on soov alus-tada või jätkata oma haridus-teed, õppides täiskoormusega kutseõppeasutuses või kõrgkoo-

Väikelaevajuhiks võivad saada kõik, kel tahtmist

Väikelaev ehk huvilaev on Eesti õigusruumi mõiste ja ka regist-reerimisele kuuluv veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks.

Väikelaev on näiteks paat, purjejaht, kaater, mida on suhte-liselt lihtne kasutada ja hoida. Väikelaevandus on hea võimalus tavainimesele (kel puudub ühtlasi ametlik merekooli haridus) veesõidukogemuste või -elamuste omandamiseks ja merekul-tuuri mõistmiseks vastavalt oma võimetele ja huvile. Väikelae-vu kasutatakse vaba aja veetmiseks ja harrastusteks (sealhul-gas kalastamine), sõltumata registrikuuluvusest.

sõitnud ja purjetanud. Teisteseas näiteks reisilaeva Georg Ots kapten Ants Lohk ja tänaseni ka-tamaraani juhtiv merelise kõrg-haridusega ning minu juhenda-tud esimeses lasteaia grupis õp-pinud Ain Roosma,” sõnas Hal-lika.

Uus merekooli kursus hin-naga 390 eurot (üliõpilastele, pen-sionäridele ja gruppidele on soo-dushind) on algamas juba veeb-ruaris. Kursuse lõpetanud saa-vad väikelaevajuhi tunnistuse.

Liina Rüütel

MTÜ SEB Heategevusfond toetab stipendiaate 50 000 euroga

lis. Stipendiumi saavad taotle-da ka noored emad ja isad, kes on lapsevanemaks saanud enne 19. eluaastat ja on stipendiumi taotlemise ajal alla 26-aasta-sed ning soovivad alustada või jätkata oma haridusteed, õppi-des täiskoormusega põhikoo-lis, gümnaasiumis, kutseõppe-asutuses või kõrgkoolis.

Taotlusi saab esitada kuni 1. veebruarini. Stipendiume ra-hastatakse fondi laekunud an-netustest ja fondi varade inves-teerimise tulemusel teenitud tu-lust.

Vajalikud dokumendid taot-luse esitamiseks: www.heatege-vusfond.ee/oppestipendium.

Merike VillardProjektijuht

MTÜ SEB Heategevusfond

Minnes veebruaris kursustele on suveks väikelaevajuhi tunnistus käes. Foto Fotolia

SEB Heategevusfond annab välja õppestipendiume. Foto Fotolia

NooRED

9VIIMSI TEATAJA 27. jaanuar 2017

See lugu juhtus jõulukuu esimesel päeval Viimsi raamatukogus, kui külas käis kirjanik Markus Sak-satamm ning koos koha-like lastega mõeldi välja üks iseäralik loom. Siis läks see kirjanik pahaai-mamatult koju. Ja siis... Aga mis sai siis, lugege juba ise edasi!

Saladuslik külaline Kirjanik ärkas uksekella peale. Ta tõusis, võttis ümber hom-mikumantli ning suundus sus-se sahistades esikusse.

“Kes siis nii vara külla tu-leb?” porises ta ning avas hai-gutust alla surudes ukse. Hetk hiljem aga oli uni kui peoga pühitud, sest ukse taga seisis õige veider elukas. Ta meenu-tas nimelt taksikoera, kellel on pardi nokk ja paabulinnu saba.

“Kas sa oled tont või tulnu-kas?” küsis onu kartlikult.

“Ei kumbki,” vastas ole-vus. “Olen Viimsi raamatuko-gu uus maskott. Sealsed lapsed mõtlesid mind välja.”

Veider külaline paterdas otsejoones kirjaniku kööki ja võttis istet. Siis aga juhtus mi-dagi ootamatut: nimelt muutus külaline otse onu silme all kro-kodillisabaga öökulliks.

“Mis sul nüüd hakkas?” kü-sis majaperemees jahmunult. “Miks sa niiviisi muutud?”

“Lapsi, kes mind välja mõt-lesid, oli väga palju,” tunnistas olevus. “Näiteks Andre arvas, et ma peaksin olema just öö-kull, kellel on krokodilli saba.” Ta ei jõudnud veel õieti lõpe-tadagi, kui juba muutus taas: nüüd nägi ta välja justkui jäne-sekõrvadega jääkaru.

“Marii arvas, et ma peaksin selline olema,” seletas ta. See-

Näiteringid luulepäevadel Jõgeval13.–14. jaanuaril toimusid Jõgeval iga-aastased luulepäevad, mille kavas oli 25 lavastust. Nende hulgas ka Viimsi Kooli teadmiskeskuse Collegium Eruditionis näitetruppide EKSPERIMENT ja WILHEL-MIINE etteasted.

Betti Alveri luulepäevad toimusid juba XII korda pealkirja all “Tuulelapsed”. Seekordne ülesanne oli luulelavastuse kokkuseadmine Heljo Männi ja/või Henno Käo luulest.

Algklasside näitering WILHELMIINE (juhendaja Maa-rika Koks) pälvis lavastusega “Vana taburetiga” varaküp-suse eripreemia.

Põhikooli näitetrupp EKSPERIMENT (juhendaja Kül-li Täht) lavastusele “Plaks! Ja kõik tõusid lendu” omistati laureaaditiitel, näitlejapreemiad said veel lisaks Elisabeth Madisson (9C) ja Eliisabel Jõela (9F).

Žürii (Jaak Allik, Märts Treier, Leelo Tungal, Mall Türk, Reigo Tamm, Katrin Kalma, Rain Mikser) tunnusta-sid mõlemaid truppe ühtsuse ja läbimõelduse eest.

WILHELMIINE sai kiita tekstide tunnetuse, arusaa-mise ja veenva esituse eest, EKSPERIMENT lavastusliku kompositsiooni eest.

Viimsi Kool

järel aga muutus ta hiire kõrva-dega elevandiks. Just niiviisi kujutas teda ette Mari, kes oli Marii kooliõde. Siis jälle karu-peaga hundiks nagu oli arva-nud Priit. Lisaks kasvasid talle ka sääsetiivad nagu meeldis Maile ja orava hambad nagu meeldis Mirtelile.

“Ma näen vist und,” po-mises kirjanik silmi hõõrudes. Seda poleks ta küll pidanud üt-

lema, sest olevus muutus see-peale elevandilondiga kukeks, kes kiremise asemel pasundas otse onu kõrva: “Buu-buu-uu!” Just niimoodi oli maskotti ette kujutanud Andre. Selle teise Andre nimekaim, kes mõtles välja krokodillisabaga öökulli.

“Milline hirmus lugu,” oi-gas onu.

“Hirmu vastu aitab luge-mine. Loed tarku raamatuid ja

mõistad, et karta ei olegi vaja,” õpetas olevus ja muutus ise sa-mas vihmaussiks. Kirjanik ül-latus: “Kas tõesti kujutas mõni Viimsi laps raamatukogu mas-kotti lihtlabase vihmaussina?” Aga ei! Korraga purskas vih-mauss tuld. Selgus, et tegu on draakoni moodi vihmaussiga. Olevus aga muudkui muutus ja muutus. Kord oli ta inimpeaga kana, siis jälle põdrasarvede-ga orav, siis sajajalgne kass. Lõpuks muutus ta varblaseks, kellel oli kaks lõvi pead.

“Marten Laurile meeldivad lõvid,” seletas olevus kirjaniku ees laual keksides. Ju oli see Viimsi poiss siis suur lõvisõ-ber.

“Aga mis sa minust tahad?” küsis kirjanikuonu murelikult.

“Sina pead minust jutu kir-jutama. Siis ma lähen tagasi koju, Viimsi raamatukokku.”

“Mis kujul sa sinna lähed?” “Ma arvan, et elevandisuuruse hiirena.”

“Sa ei mahu ju marsasse ära,” kahtles kirjanik. “Ja järs-ku ei meeldi tädi Tiiule, et nen-de raamatukogus kolavad ringi hiired.”

“No siis lähen hoopis hiire suuruse elevandina. Seal aga võ-tan ma esialgu... öökulli kuju. Öökull näeb ju ka pimedas raa-matuid lugeda. Aga muidugi kulub mulle ära ka lont ja saba. Ja küllap panevad Viimsi lap-sed mulle ka laheda nime!”

Olevus, esialgu ikka veel varblase moodi, tõusis õhku ja lendas vurinal aknast välja. Kirjanik aga vajus mõttesse. Ta keetis suure kruusitäie koh-vi, istus töölaua taha ja kirjutas ühe jutu. Ah et millise jutu? Aga muidugi selle siin!

Markus Saksatamm

Mis juhtus Viimsi raamatukogus?

Mängult või päriselt?Laste- ja noortekultuuri aasta raames kutsume vaatama nooremale kooliperele mõeldud Viimsi kooliteatri lavas-tust “Mängult või päriselt?“.

Viimsi kooliteatri lastemuusikal “Mängult või päriselt?“ on mõeldud vaatamiseks algklasside õpilastele, lasteaialastele ja peredele. Läbi lihtsa muinasjutu, mille tegevus toimub kesk-ajal, jõuab väikeste vaatajateni teadmine, et oma pere on ik-ka kõige parem asi maailmas. Laval on nii mängult kui ka päriselt nukud, jänkud, lumememmed, printsessid, nõid, mui-nasjutuhaldjad jt, aga ka tänapäeva lapsed, kes on unustanud, kuidas mänguasjadega mängida. Lavastus kõneleb igatsusest ja headusest – mitte mängult, vaid ikka päriselt.

Vahest tuleb siis etendust vaadates vanematele ja lastele meelde, et päris mänguasjadega mängimine on palju toredam (loovam, elulisem) tegevus kui nutiseadmetes surfamine.

Võimalik on kohti broneerida järgnevatele etendustele: 1. veebruar kell 14; 5. veebruar kell 12 ja 14; 7. veebruar kell 14; 8. veebruar kell 18. Kohti saab broneerida margit.vosu@viim-si.edu.ee või telefonil 602 8943.

Etendused toimuvad Viimsi Kooli aulas (Randvere tee 8), kestavad umbes 1 tund. Sissepääs 1 euro annetusena etendus-te päeval kohapeal.

Viimsi kooliteater

10 27. jaanuar 2017 VIIMSI TEATAJA

KULTUUR

Kõigis Eesti maakondades on alanud suvise noorte laulu- ja tantsupeo eel-proovid. Mai lõpuni toimub ühtekokku 493 eelproovi. Selle aja jook-sul teevad laulu- ja tant-supeo üldjuhid tervele Eestile peale kaks tiiru.

2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kul-tuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla “juured”. See on pidu, mis sündinud ajal, kui taas vajame oma juurtelt rohkelt tarkust ja jõudu, et osata hoida ja edasi kanda meie esivanemate tar-kust, meie olemise viisi.

Sümboolne tõotus “Mina jään” on justkui allkiri, mis seob meid me juurtega, ükskõik ku-hu elutee meid maailmas ka viib. See on vaimne ja väärtus-

põhine side Eestiga, mis süga-val südamesopis meid ikka siia tagasi kisub.

Tänavuse laulu- ja tantsu-peol “Mina jään” osaleja on va-bas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga. Need on noored, kelle väärtushin-nangud ja teod alles hakkavad kujundama Eesti riigi ja rahva teed.

Laulupidu tõstab esile uue põlvkonna heliloojate loomin-gu ning kogemustega dirigen-tide kõrval saavad oma esime-se laulupeo kogemuse ka mit-med noored dirigendid. Tantsu-pidu tugineb muistendile Koi-dust ja Hämarikust. See on lu-gu igikestvate väärtuste põl-vest põlve edasikandmisest ja vastutusest selle hoidmisel.

Noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään” toimub tänavu 30.

juunist 2. juulini. Noorte lau-lupeo peadirigent on Heli Jür-genson ja tantsupeo pealavas-taja Margus Toomla.

EelproovidIgas maakonnas hoolitsevad eel-proovide toimumise eest 19 lau-lu- ja tantsupeo kuraatorit. Proo-ve viivad läbi tantsupeo üldju-hid ja assistendid ning laulu-peo dirigendid.

LaulupiduLaulupeoks valmistujad harju-tavad koos juhendajatega läbi kokku 44 laulu ja orkestriteost. Mahuka kava tõttu tehakse üld-juhul kõikides liikides kaks eelproovi. Laulupeo üldjuhile Heli Jürgensonile algas eelproo-vide maraton Viljandis, kus vaa-tamata pikale harjutuspäevale kostus noorte seast vaid posi-tiivset. “Hästi hea energiaga laul-dakse ja ettevalmistus on olnud

Algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” eelproovidVIIMSIST SooVIB XII NooRTE LAULU- JA TANTSUPEoL “MINA JääN“ VõTTA oSA 667 LAULJAT JA TANTSIJATLaulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel löövad kaasa mit-med Viimsi inimesed.

Tantsupeo üldjuht on Viimsis kasvanud ja koolis käinud Mar-gus Toomla, kes töötab ka Pirita vaba aja keskuse direktorina. Viimsi Kooli õpetaja Maido Saar, kes olnud ise üldjuht, on nüüd tantsupeo liigijuht (7.–9. klasside segarühmad) ning üks tantsu-peo assistente on Püünsi Kooli õpetaja Hele Pomerants. Tantsu-peo 1.–2. klassi segarühmade liigijuhiks on Agne Kurrikoff-Her-man.

Lastekooride liigijuht on Janne Fridolin ja laulupeo puhkpil-liorkestrite dirigentide seas on Viimsi vallavalitsuse kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Ott Kask.

XII noorte laulu- ja tantsupeo piletid on müügil alates veeb-ruarist.

Vaata lisainfot 2017.laulupidu.ee.

hea. Esimese kogemuse põhjal ütleksin, et Kadri Voorandi laul “Elu on lootus ja loomine” on noorte üks lemmikutest,” ütles Jürgenson. “Saalis olles ma tund-sin, et nii noorte lauljate kui ka dirigentide vahel on selli-

ne lahe energia,” lisas ta. Heli Jürgenson ütles ka, et viimased kuud lihvitakse kõvasti muusi-kalisi nüansse, sest suvine pi-du ei ole enam anonüümsete lauljate kontsert, vaid igaühe südameasi.

TantsupiduTantsupeo eelproovides tantsi-takse üheskoos läbi 22 tantsu. Tantsupeo pealavastaja on viim-silane Margus Toomla. Tema sõ-nul on eelproovid selleks, et vaadata, kuidas siiani tantse õpitud on. “Läheme rühmadele külla, vaatame õpitu üle ja an-name igale rühmale vajadusel näpunäiteid ja juhtnööre, kui-das õppeprotsessiga jätkata,” selgitas Toomla ja lisas, et eel-proovides saavad tantsud sel-geks nii nagu neid suvel tant-supeo etendustel vaja läheb. “Tantsupeo ettevalmistusprot-sessis kohtuvad tantsujuhtide ja tantsuõpetajate kogemusedlaste ja noorte tantsulustiga, vä-ga oluline osa on just laste, noorte ja õpetajate julgustami-ne,” märkis Toomla.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Kutsume laupäeval, 4. veebruaril ajaloohuvilisi Eesti Sõjamuuseumisse – kindral Laidoneri muu-seumisse (Mõisa tee 1, Viimsi) vaatama mängu-filmi “1944”.

Filmi loomisest räägib produt-sent Kristian Taska. Samuti uuri-me, mis toimus Eestis 1944. aas-tal, ning saame teada, mis on Shetlandi süstik.

Päevakava10.30 Registreerumine ja tervi-tuskohv; 11.00 Avasõnad; 11.30 Eestlaste unistused, lootused, pettumused. 1944. aasta sünd-mustest Eestis (Lauri Vahtre, Ees-ti Sõjamuuseum); 12.00 Langt ut i Nordsjøn – Kaugele Põhja-merre. Norra – Shetland 1940 kuni 1945 (Andrew Jennings,

Mis toimus aastal 1944?

University of Highlands and Islands, UK); 12.30 Toekam koh-vipaus; 13.00 Minu pere põge-nemise lugu (Jaak Maandi); 13.30

Filmi “1944” sünnilugu (Kris-tian Taska, produtsent); 14.00Filmi “1944” ühisvaatamine; 15.40 Arutelu ja kokkuvõtted;

16.00 Huvilistel giidi saatel muu-seumi väljapanekuga tutvumi-ne.

Film “1944““1944” on 2015. aastal esili-nastunud Eesti sõjafilm, mille lavastas Elmo Nüganen. Filmi keskmes on Teise maailmasõja sündmused Eestis 1944. aastal, ulatudes ajaliselt Sinimägede la-hingust juulis kuni Sõrve sääre vallutamiseni Punaarmee poolt novembris.

Filmis käsitletakse sõjasünd-musi nii Saksa armees kui ka Punaarmees sõdinud eestlaste silme läbi. Stsenaariumi autor Leo Kunnas on öelnud, et te-gelased on välja mõeldud, kuid ta toetus neid luues 12 inimese mälestustele.

Filmivõtted toimusid 2013. Filmi “1944“ on kinodes vaadanud enam kui 100 000 inimest. Foto Taska Films

aasta teisel poolel ja 2014. aas-tal Tapa polügoonil ning Valga lähedal (Sinimägede näidisla-hing, kus osales üle 10 riigi sõ-jaajaloo klubi), aga ka Toom-peal.

“1944” jõudis kinodesse 20. veebruaril 2015 ja kogus ava-nädalavahetusel 19 030 vaata-jat, mis on Eesti filmi avanäda-lavahetuse vaatajarekord. 2015. aastal kogus film Eesti kinodes 115 599 vaatajat.

Registreeru 31. jaanuarini te-lefonil 5665 9118 või anu.vilt-rop@esm.ee. NB! Osavõtust tea-tamine on vajalik, sest kohtade arv on piiratud!

Eesti Sõjamuuseum

KULTUUR

11VIIMSI TEATAJA 27. jaanuar 2017

27. jaanuar – 17. veebruar

Viimsi valla kultuurikalender

Jälgi sündmusi koduvallas ka meie veebikalendrist www.viimsivald.ee/12329 ja Facebooki lehe kalend-rist “Sündmused vallas“.

JUMALATEENISTUSED29. jaanuar kell 11Jumalateenistus armulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobi kirikuskell 14.30Jumalateenistus armulauagaEELK Randvere kirikus

2. veebruar kell 18Palvus armulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus

5. veebruar kell 11Jumalateenistus armulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobi kirikuskell 13Jumalateenistus armulauagaRohuneeme kabeliskell 14.30Jumalateenistus EELK Randvere kirikuskell 18Emmause missaEELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus

12. veebruar kell 11Jumalateenistus armulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobi kirikuskell 14.30Jumalateenistus armulauagaTäiskogu koosolekEELK Randvere kirikus

16. veebruar kell 18Palvus armulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus

NäITUS29. jaanuar – 3. märtsElise Dobrjanski maalide näitus “Vaadates merd”EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus

Kuni 10. veebruarAnne Vaasa maalide müüginäi-tus “Looduspilte siit ja sealt“Viimsi huvikeskuses

13. veebruar – 10. märtsAnu Kasmeli maalinäitusViimsi huvikeskuses

VeebruarStendnäitus “Eesti Vapp”Sissepääs vaba!Viimsi raamatukogus Kuni 28. märts Urmas Tartese loodusfotode näitus “Midagi on veel“Näitused “Hõbevalgeim“ ja “Piirideta meri“T–R k 10–17; L,P 12–17Rannarahva muuseumis

KoNTSERT, TEATRIETENDUS4. veebruar kell 18Vana Baskini Teater: komöödia “Kõik meestest“Piletid 15/13 €Müügil Piletilevis ja Viimsi huvikeskuse kontoris K k 10–19Broneerimine: viimsi@huvikeskus.eeViimsi huvikeskuses

17. veebruar kell 19Rakvere Teater: “Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“Müügil Piletimaailmas ja Viimsi huvikeskuse kontoris K k 10–19Broneerimine: viimsi@huvikeskus.eeViimsi huvikeskuses

KURSUSED, õPI- JA JUTUToAD28. jaanuar – 18. veebruar kell 12–17Mööbli restaureerimise kursused(toimuvad igal laupäeval)

Lisainfo: www.tsunftijänes.eeAntiigi & Vanavara Galeriis

2. veebruar kell 18.30Toit ja tervisJuuretiseleiva küpsetamise õpitubaEelregistreerimine: info@harmoonikum.eeTel 5308 1188, 601 1717Harmoonikumis

4. veebruar – 11. aprill kell 19Fotograafia ABC(toimub igal teisipäeval)Eelregistreerimine: viimsifoto@gmail.comViimsi huvikeskuses

5. ja 19. veebruar kell 19Helimeditatsioon gongidegaVajalik eelregistreerimine: vilmar.schiff@mail.eeOsalustasu: 10 €Viimsi huvikeskuses

7. veebruaril kell 18Jüri Kuuskemaa loeng “Vana Tallinna pärimused ja tõsilood”Sissepääs tasuta!Viimsi raamatukogus

8. veebruar kell 16Kohtumine loodusfotograaf Urmas TartesegaRannarahva muuseumis

SPoRT2. veebruar kell 19Eesti käsipalli meistriliiga mängudHC Viimsi/Tööriistamarket – HC TallasViimsi Kooli spordisaalis

3. veebruar kell 19.30Paarismängu tenniseturniir “Viimsi unetus“Registreerimine: kuni 02.02 k 12 reimo@viimsitennis.eeViimsi tennisekeskuses

16. veebruar kell 19Eesti käsipalli meistriliiga mängudHC Viimsi/Tööriistamarket – Viljandi HCViimsi Kooli spordisaalis

MEELELAHUTUS, MUUSIKA27. jaanuar kell 21Black Rose Pubi õhtuprogrammLaval: SuloDJ: Lenny LaVidaInfo ja broneerimine: tel 5628 2261Black Rose Pubis

28. jaanuar kell 21Black Rose Pubi õhtuprogrammVideodisko: Marko PilleInfo ja broneerimine: tel 5628 2261Black Rose PubisKell 21Meeleolumuusika Harry Koop & Mart AbroJussi Õlletoas

3. veebruar kell 21Black Rose Pubi õhtuprogrammLaval: Anna Curly DJ: Marko PilleInfo ja broneerimine: tel 5628 2261Black Rose PubisKell 21MarcoJussi Õlletoas

4. veeburar kell 21Black Rose Pubi õhtuprogrammDJ: Heiko MerikanInfo ja broneerimine: tel 5628 2261Black Rose Pubis

10. veebruar kell 21Black Rose Pubi õhtuprogrammLaval: EmiliDJ: Andrus KuzminInfo ja broneerimine: tel 5628 2261Black Rose Pubis

11. veebruar kell 21Black Rose Pubi õhtuprogrammVideodisko: Aivar HaviInfo ja broneerimine: tel 5628 2261Black Rose PubisKell 21Ansambel KapriizJussi Õlletoas

17. veebruar kell 21Black Rose Pubi õhtuprogrammLaval: TrafficDJ: Andrus KuzminInfo ja broneerimine: tel 5628 2261Black Rose Pubis

LASTELE JA NooRTELEAastaringsed programmid:Veekeskkonnaprogramm “Olen mere sõber“Sihtrühm: lasteaed, I–III kooliaste“Meremehe 7 ametit“Sihtrühm: lasteaed, I kooliasteMuinasaegsete kaupmeeste jälgedes näitusel “Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg”Sihtrühm: I–III kooliaste“Seiklus Soome lahel”Sihtrühm: lasteaed, I–III kooliasteEelregistreerimine: haridus-keskus@rannarahvamuuseum.eeProgrammid toimuvad gruppi-dele ettetellimiselRannarahva muuseumis ja Viimsi vabaõhumuuseumisKoostööprogramm Viimsi kinoga “Kooliga kinno ja muuseumisse” Eelregistreerimine: info@viimsikino.ee

27. jaanuar kell 17Poiste õhtuViimsi noortekeskuses

30. jaanuar kell 16Loo ja kokka: valmistame kohupiima-mustika marmor-kookeOsavõtt 1 €Viimsi noortekeskuses

31. jaanuar kell 10Laste ja noorte kultuuriaasta 2017Viimsi kooliteatri etendus “Mängult või päriselt?“Broneeritud!Viimsi Kooli aulas

1. veebruar kell 14Laste ja noorte kultuuriaasta 2017Viimsi kooliteatri etendus “Mängult või päriselt?“Kohtade broneerimine: margit.vosu@viimsi.edu.ee, tel 602 8943 Viimsi Kooli aulas

2. veebruar kell 10Laste ja noorte kultuuriaasta 2017Viimsi kooliteatri etendus “Mängult või päriselt?“Broneeritud!Viimsi Kooli aulas

3. veebruar kell 16Lauamängude mängimise päevViimsi noortekeskuses

5. veebruar kell 12 ja 14Laste ja noorte kultuuriaasta 2017Viimsi kooliteatri etendus “Mängult või päriselt?“Kohtade broneerimine: margit.vosu@viimsi.edu.ee, tel 602 8943 Viimsi Kooli aulas

6. veebruar kell 16Loo ja kokka: üllatused sõbra-päevaksViimsi noortekeskuses

6. veebruar kell 10 ja 127. veebruar kell 12.15Laste ja noorte kultuuriaasta

2017Viimsi kooliteatri etendus “Mängult või päriselt?“Broneeritud!Viimsi Kooli aulas

7. veebruar kell 14Laste ja noorte kultuuriaasta 2017Viimsi kooliteatri etendus “Mängult või päriselt?“Kohtade broneerimine: margit.vosu@viimsi.edu.ee, tel 602 8943 Viimsi Kooli aulas

8. veebruar kell 18Laste ja noorte kultuuriaasta 2017Viimsi kooliteatri etendus “Mängult või päriselt?“Kohtade broneerimine: margit.vosu@viimsi.edu.ee, tel 602 8943 Viimsi Kooli aulas

10. veebruar kell 16Challengeite päevViimsi noortekeskuses

12. veebruar Laste ja noorte kultuuriaasta 2017Kolmikürituse suusapäevKarulaugu lasteaia õuealal

12. veebruar kell 17Interaktiivne tsirkuseetendus lasteleMir On Show: “Tsirkuse maagia“Pilet: 5 €Piletid müügil Piletimaailmas ja enne etendust kohapealViimsi huvikeskuses

13. veebruar kell 16Loo ja kokka: valmistame banaanimaiustustOsalemine 1 €Viimsi noortekeskuses

14. veebruar kell 16Tähistame sõbrapäevaViimsi noortekeskuses

15. veebruar kell 16Kalamaja lastemuuseumi külastus + peakatete töötubaKülastus maksab 2 €

Registreerimine Viimsi noorte-keskuses

16. veebruaril kell 11Lasteteatri Mäng etendus “Kirjad ahvile” Lasteaiaealistele lastele Vajalik eelregistreerimine: elise@viimsivald.eeSissepääs tasuta!Viimsi raamatukogus

17. veebruar kell 10–13Laste ja noorte kultuuriaasta 2017Sõjalis-sportlik vabariigi 99. aastapäevKoostöös Kaitseliidu Harju malevagaRandvere Koolis ja kooli õuel

17. veebruar kell 16MälumängViimsi noortekeskuses

EAKATELE2. veebruar kell 11Tartu Rahu 97. aastapäeva tähistamineMetsakalmistul K. Pätsi haualKell 11.30 Pidulik koosviibiminePirita Vaba Aja KeskusesLisainfo transpordi osas: Marje Plaan, tel 602 8866, marje@viimsivv.ee

8. veebruar kell 16Meeleoluõhtu – külaline on Anne EenpaluTasuta!Viimsi päevakeskuses

VARIA26. jaanuar kell 19Kultuuri- ja spordiaasta pidulik tänuüritusKorraldaja: Viimsi vallavalitsusViimsi Kooli aulas

12 27. jaanuar 2017 VIIMSI TEATAJA

INIMENE

Pikamaaujuja Teet Daaniel ujus 8. septembril 2016 esimese eestlasena ja esimesena Baltikumis üle gibraltari väina. Sellest valmis ka 30-minutiline film “ookeani puudutus“, mida saab veel näha eri-seansil 29. jaanuaril kell 17.40 Viimsi kinos.

Teet Daanielil võttis aega, en-ne kui ta ujumiseni jõudis. Ta oli 29-aastane, kui Tartus avati Aura keskus ning mees asus sinna tööle. “Kui nägin bassei-ni ja sillerdavat vett, siis tund-sin, et tahan osata ujuda. Aga sel hetkel ma veel ujuda ei osa-nud,” meenutab Teet. Ta hak-kas treenereid paluma, et nad te-da õpetaksid – iga päev 10–15 minuti pärast keskuse sulge-mist. Ja nad õpetasid.

Teet sai ujumise selgeks, hak-kas käima treeningutel ning üs-na pea ka võistlustel. “Esimene võistlus oli suur emotsionaalne kogemus, pabistasin kõvasti, aga õnneks tuli kõik väga hästi välja. Ja see andis mulle ainult indu järgnevateks treeningu-teks,” räägib Teet.

Viimsisse sattus Teet küm-mekond aastat tagasi Viimsi spaasse ujumisõpetajaks ja nii ta siia jäigi. Ta töötab ka PERH-is meedikuna.

Teekond gibraltariniTeet ujub pikki distantse loodus-likes veekogudes. Ta on ujunud Tartust Emajõge mööda Peip-sini ja teinud teisi pikemaid ot-si. Gibraltaril käis ta võistlus-tel ja seal, vaadates üle väina Aafrika ranniku suunas, käis tal korraga peas plõks: “Tahan ujuda Euroopast Aafrikasse!”

Võib ju küsida, et miks mit-te ujuda vastupidi, Aafrikast Eu-roopasse, aga see pole nii liht-ne. Loodusjõudude vastu ei saa, hoovuste liikumine ning ilmas-tikuolud on seal ujuja jaoks ena-miku aastast täiesti vastuvõe-tamatud, mistõttu ujutakse siis ikkagi Euroopast Aafrikasse.

Esialgu mõtles Teet, et üü-rib paadi, võtab kellegi kaasa ja ujub. Aga nii lihtne see mui-dugi polnud. Selline tegevus on keelatud. Teet võttis ühendust organisatsiooniga Neda el Món, kellel oli ainuõigus üleujumisi korraldada. Ja siis see algas. Kõigepealt toimusid testujumi-sed. “Oli vaja ujuda 20 korda 100 meetrit ning aeg pidi jää-ma 1.20 sisse. 15–20 sekundit puhkeaega ja nii 20 korda jär-jest. Kui seda vastu ei pidanud, siis olid mees, kes pidi koju mi- nema ja üle Gibraltari ujumi-sest loobuma,” kirjeldab Teet.

Teet ei pidanud koju mine-ma. Ta ujub aastas u 2000 kilo-meetrit ja võis võtta vastu väl-jakutse ületada Gibraltari väin ujudes.

Gibraltar, Suurbritannia me-retagune ala Gibraltari väina põhjarannikul, piirneb Hispaa-nia Andaluusia provintsiga ja on olnud aastatuhandete vältel

Teet Daaniel ja ookeani seitse väljakutset

eri kultuuride ristteeks. Gibral-tariga on seotud palju sõdu, Utrechti rahulepinguga läks see 1713. aastal Suurbritanniale. Kaasaegne Gibraltar on segu his-paania ja inglise keelest, loo-duslikuks sümboliks on siin hii-gelsuur monoliitne lubjakivi-kalju, mille otsa viivad matka-rajad.

Tuuled ja hoovusedAafrika rannikuni on siit 17 ki-lomeetrit, mis pikamaaujujate-le polegi teab kui palju. Aga puhuvad tugevad tuuled, laine on kuni 5 meetrit kõrge ja liigu-vad tugevad hoovused. Kõik kokku teeb distantsi keeruliseks.

Väinas elavad ka haid, del-fiinid, meduusid ja muud elu-kad. Kui haid välja ilmuvad, siis võetakse ujujad paati. Väi-nas sõidab päevas sadakond üheksakorruselise maja kõrgust tankerit. Siinkandis väriseb ka maa, viimati juhtus see 2016. aastal. Aga 2004. aastal aset leidnud 6,3-magnituudises maa-värinas hukkus üle 600 inimese.

Seda kõike Teet teadis. Me-reelukate kohta arvas ta, et las nemad ajavad oma asja, meie ajame oma. Üle väina ujuja peab olema hästi treenitud ja ajasta-ma oma vormi just selleks het-keks. Aasta algusest kuni üle väina ujumiseni läbis ta ujudes 1500 km ja joostes 500 km,

veetis 108 päeva jõusaalis. Tegi ära viis rasket kvalifitseerumis-laagrit Hispaanias, kus kellele-gi armu ei antud. Kõik see toi-mus muidugi suure tahte abil, pere, sõprade ja ka töö arvelt.

Üle Gibraltari väina ujus 2016. aastal 24 inimest, ujujad jagati kuude gruppi, igas gru-pis neli, kes suudavad ühte tem-pot hoida. Spetsiaalselt treeniti meeskonnatööd. Üksi eest ära ujuda ei tohtinud, vastasel ju-hul oleks pidanud katkestama. Tuli üksteist toetada. Õpetati vana lahingumoraali: “Kui sa tead, kes seisab su kõrval, siis po-le vahet, kes seisab su vastas.”

ookeani puudutusTeet oli ühes grupis hispaanlas-tega, kes ujumisega juba lap-sest saati tegelenud. Filmis “Ookeani puudutus” saavad sõ-na Teedu grupikaaslased, kes kiidavad Teetu kui lahket ja sõbralikku inimest, kes üldsegi ei vasta nende ettekujutusele kinnisest põhjamaalasest.

Ja siis koitis 8. september – päev, mil Teedu nelik alustas ujumist Aafrika kaljudeni. Teet pakkis asjad ja lõõgastus mõn-da aega. Aga kõigele vaatama-ta oli ta ikkagi närvis. Pääsu pole, hull mõte tuli nüüd tõesti teoks teha. Ilm polnud just pa-rimate killast, lained olid suu-red ja rahutud. Esimesed kaks

kilomeetrit pakitses ärevus sees, aga siis leidis ta kindluse.

“Sellistel üritustel tuleb alati jõudu hoida,” ütleb Teet. “Üh-tegi liigset liigutust pole vaja te-ha. Ei tea ju, mis veel tulla võib, ja just see viimane energiasäästvõib aidata lõpuni jõuda.”

Ujumine oli raske – suured lained, kibesoolane vesi. Arves-tada tuli tuule kiirust, suunda, lainete kõrgust, hoovuste lii-kumist ja tõususid-mõõnasid. Juba filmis ujujaid vaadates tu-leb merehaigus peale. “See oli üks suur kadalipp! Tuli kanna-tada julmsoolast vett, mis iga hingamise ajal suhu tungis, aga reeglite kohaselt esimesed 5 ki-lomeetrit ei tohtinud peatuda,” jutustab Teet. “Hoovused oleks meid eemale kandnud. Pärast-poole oli toidupausiks aega mak-simaalselt 30 sekundit – mida vähem aega kulutasime, seda pa-

rem, sest vesi viis meid juba sel-le ajaga trajektoorist 100 meet-rit eemale. Jõime toitainetega rikastatud vett ja sõime geeltoi-tu, mis andis jõudu.”

Viimased 5 kilomeetrit olid rasked, üks meestest hakkas ära väsima, teda kimbutas mere-haigus. Teet ujus ta kõrvale ja toetas kaaslast. “Lõpus tulid ka-he ja poole meetrised lained, meid visati nagu pesumasinas-se,” meenutab Teet. “Tundsin, et mul natuke jõudu jätkub, ujusin tiimikaaslase kõrvale ja aitasin tal lõpuni jõuda.”

Mehed puudutasid Aafrika kaljusid ja läksid paati. Tehtud! Üle Gibraltari ujutud! Rõõm oli suur.

Toetus diabeedi-haigeteleTeedul jagub meeskonnavaimu ja vaprust teisi toetada. Ka oma väljakutse on Teet suunanud teis-te hüvanguks. Hädasid märka-me tavaliselt ikka siis, kui mõ-

ni neist ennast või lähedast puu-dutab. Teedu pojal avastati I tüü-bi diabeet ehk suhkruhaigus kol-meaastaselt. Lasteaias hakkas kasvatajatele silma poisi väsi-nud ja loid oleks. Vanemad läk-sid lapsega arsti juurde ja sel-gus, et lapsel on I tüübi diabeet.

I tüübi diabeet kahjustab eel-kõige kõhunääret, mis ei tooda insuliini. Insuliin on aga võtme-hormoon kogu ainevahetuse nor-maalseks toimimiseks. Insuliin on oluline hormoon, et vere-suhkur oleks normis. Kui ini-mese kehas ei ole insuliini, siis varem või hiljem lõpeb see kur-valt. Kui insuliini defitsiit on sügavam, siis laps väsib kiiresti ja tal võivad olla peavalu, nõr-kus, kõhuvalu, ta hakkab oksen-dama kuni lõpuks võib sellest areneda raske seisund. Kahjuks 21. sajandil kasvab laste dia-beeti haigestumine, aina rohkem jääb haigeks alla viie aasta va-nuseid lapsi. Eestis on palju pe-resid, keda see haigus puudutab.

“Oma lapse haigus lõi kogu elurütmi pea peale,” tunnistab Teet. “Kõigepealt tuli enesega hakkama saada, mitte lapsele oma muret ja üleelamisi näida-ta. Alguses oli süstimine lapse jaoks võõras ja enneolematu asi, ta kartis ja nuttis kogu aeg, sest päevas mitmeid kordi tuli võt-ta proove ja teha süste. Kui ta küsis, millal see lõpeb, siis kui-das öelda, et see on eluaegne?!”

Diabeedi ravi on kallis, hai-gekassa küll toetab, aga mitte kõike. Perede võimalused on eri-nevad, kuid ravi edukus ja lapse tulevik ei tohiks sellest sõltuda.

“Soovin oma ettevõtmiste-ga inimesteni tuua rohkem tead-likkust diabeedist,” ütleb Teet. “Raha diabeedihaigete laste toe-tuseks pole mul võimalik kind-lasti koguda üksinda – ei oma aastapalgast ega poole elu pal-gast. Sellepärast ujun, et kutsu-da inimesi üles toetama lapsi, et nad saaksid insuliinipumba ja muid tarvikuid – see võimal-dab vähendada süstla ja nõela-torgete arvu päevas ning tüsis-tuste vältimiseks kaasaegsemat seisundi jälgimist.”

Teet on laste ja noorte dia-beedi ühinguga koostööd tei-nud juba aastaid, näiteks oma Emajõe ujumisega kogus ta üle 10 000 krooni ja aitas sellega 15 last.

ookeani seitse väljakutsetTeet jätkab treeninguid ning plaanib edasi minna. Üle Gib-raltari ujutud, ei saa jääda loor-beritele puhkama. Ees ootab ookeani seitse väljakutset, mil-le tänase seisuga on läbinud maailmas viis inimest. Teedul on üks väljakutse tehtud, kuus veel ees. Oma viiekümnendaks sünnipäevaks loodab ta asjaga hakkama saada. Järgmisena on plaanis ujuda Catalina saarelt üle väina Los Angelesse, dis-tants 43 km.

Annika Koppel

TEETU ToETASIDn Veiko Veskimäe, Arena Baltics, Postimees (Pos-timehe veebilehelt leiab Teedu videoblogi), Viim-si kino, Tallinn Viimsi SPA ja spaa spordiklubi, Kaval Ants stuudio, Fitness.een Kes soovib Teedu järg-mistes väljakutsetes kaasa lüüa, võtku julgesti temaga ühendust!

AITA SINA KA!n Laste ja noorte diabeedi ühing, Lastediabeet.ee

Viimsilane Teet Daaniel on esimene eestlane, kes ujus üle gibraltari väina. Fotod erakogu

Tehtud! Aafrika kaljud on puudutatud.

Teet Daaniel hispaanlastest tiimikaaslastega.

Parima värava-vahi tiitelViimsi MRJK 2009 võistkond osales 7. jaanuaril oma selle aasta esimesel turniiril Rakveres, Tarvas Cupil.

Alagrupimängudes suudeti esimesed kolm kohtumist kindlalt võita, kuid viimases tuli napilt tunnistada kaotust, mis tagas võistkonnale kohamängud III–IV koha peale. Pärast närvilist algust suudeti lõpptulemuseks vormistada kindel 5:0 võit, mis tagas turniiri üldarvestuses III koha. Väravate vahe jäi turniiri lõpuks 22-2!

Samuti valiti turniiri parimaks väravavahiks MRJK-s treeniv Richard Altmäe.

MRJK

Jalgpallitüdrukud olid edukadLaupäeval, 14. jaanuaril toimus Lähtes spordi-hallis XIV SK10 Premium Cup 2005 sündinud tüdrukutele, kus osales Viimsist kaks võistkonda: MRJK 2005 ja MRJK 2006–2008.

MRJK 2005 saavutas oma alagrupis kolmanda koha ning MRJK 2006–2008 võistkond tuli oma alagrupis teisele kohale.

Veerandfinaalis läksid vastamisi MRJK 2005 ja MRJK 2006–2008 ning viimane pidi tunnistama vanemate tüdru-kute paremust lõpptulemusega 1:0. Selle tulemusega lõp-pesid MRJK 2006–2008 mängud turniiril.

Poolfinaalis võitis MRJK 2005 võistkond penaltitega Rakvere JK Tarvase võistkonda, kuid finaalis jäi penalti-tega alla FC Ajaxi võistkonnale ning saavutas teise koha.

MRJK

TERVIS & SPoRT

13VIIMSI TEATAJA 27. jaanuar 2017

25.–30. jaanuaril viivad Eesti Vähiliit ja Eesti Haigekassa läbi emaka-kaelavähi ennetamise nädala, et juhtida naiste, meditsiinitöötajate ja avalikkuse tähelepanu emakakaelavähi enneta-mise ning varase avasta-mise tähtsusele.

Sel aastal saadab haigekassa ni-melised kutsed emakakaelavähisõeluuringule 1961., 1966., 1971., 1976., 1981. ja 1986. aastal sün-dinud ravikindlustatud naiste-le.

Uuringul osalemiseks ei pea kutse saamist ära ootama, sest uuringule võib registreeruda ju-ba täna. Sõeluuringus osalemi-seks tuleb helistada teile sobi-vasse teenust osutavasse tervis-hoiuasutusse, kus kontrollitak-se sünniaastat ja ravikindlustu-se kehtivust. Haigekassa lepin-gupartnerite kontaktid emaka-kaelavähi sõeluuringu teenuse osas leiate haigekassa kodule-helt. Uuringule minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav do-kument, kehtiva ravikindlustu-se korral tasub uuringu eest hai-gekassa.

Igal aastal saab Eestis ligi-kaudu 174–195 naist emaka-kaelavähi diagnoosi. Haiges-tumuse risk on kõrgem 40.–50. eluaastates naistel, kuid haiges-tuda võivad ka nooremad. Ema-kakaelavähi eelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on see haigus kergesti diagnoositav ja ravitav.

Emakakaelavähki haigestu-must ja suremust on võimalik vä-hendada vähieelsete seisundite avastamisega sõeluuringul ja emakakaelavähi peamiseks riski-teguriks peetava sugulisel teel leviva papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimisega. Kui-võrd vaktsiin ei anna täielikku kaitset, peavad ka vaktsineeri-

Emakakaelavähk on ennetatav

tud naised uuringutel regulaar-selt osalema. Emakakaelavähk on algul kaebusteta, seetõttu tu-lebki naistel käia tegemas PAP-testi 3-aastase vahega.

Enneta uuringutegaEmakakaelavähi suurimaks tek-kepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviiruse (HPV) mõnin-gaid vorme, mis levivad pea-miselt seksuaalsel teel. HPV vii-ruse tekitatud rakumuudatusi diagnoositakse PAP-testiga. Hai-gestuda võivad ka noored nai-sed ning pärilikkus ei mängi siin rolli. Kuna emakakaelavä-hi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkama-tuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena, siis on väga oluline PAP-testi regulaarselt anda. Ema-kakaela rakumuutused on sõel-uuringute käigus lihtsalt avas-tatavad, mis omakorda võimal-dab ravi tulemusena täielikku tervenemist.

HPV tekitatud rakumuutu-sed ja vähieelsed seisundid või-vad vähiks areneda 10–25 aas-taga. Regulaarsel kontrollimi-sel ja õigel ajal avastatuna on need kergesti diagnoositavad

ning ravitavad. Seega oleks või-malik ennetada peaaegu kõiki kaugele arenenud emakakaela-vähi juhtumeid. PAP-testi te-gemine on valutu ning tavapä-rase günekoloogilise läbivaa-tuse osa.

ära oota kutsetNaised, kelle sünniaasta on kut-sutavate sünniaastate nimekir-jas ja kellele pole viimase kahe aasta jooksul tehtud rindade uuringut või viimase kolme aas-ta jooksul PAP-testi, saavad sõel-uuringus osalemiseks nimelise kutse.

Et kutse saadetakse rahvas-tikuregistris olevale aadressile, tuleb kontrollida, kas see on õige – muidu ei jõua kutse ad-ressaadini. Seda saab hõlpsalt kontrollida riigiportaalis www.

eesti.ee. Koos paberkutsega saa-detakse E-Tervise patsiendipor-taali www.digilugu.ee ka elekt-roonne kutse, mis on nähtav saatekirjade alt.

Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga kutset ootama jääma. Kui teie sünniaasta on tänavus-te kutsesaajate nimekirjas, tu-leb lihtsalt helistada kõige so-bivamasse tervishoiuasutusse ning end vastuvõtule kirja pan-na. Registreerumisel kontrolli-takse eelkõige teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes võtke kind-lasti kaasa isikut tõendav do-kument.

Naistearstid soovita-vad emakakaelavähi ennetamiseks ja vara-seks avastamiseks:

1 regulaarset kontrolli nais-tearsti, perearsti või ämma-

emanda juures;

2 emakakaelavähi sõeluurin-gul osalemist (vajalik ka ju-

hul, kui naine on HPV vastu vaktsineeritud);

3 HPV kui peamise emaka-kaelavähi riskiteguri vastast

vaktsineerimist enne suguelu al-gust (selle eest tasub inimene ise täies ulatuses).

Kingi endale kindlustunne, sest emakakaelavähk on enne-tatav.

Sõeluuringute kohta on või-malik infot küsida oma pere-arstilt või vaadata täiendavat in-fot kodulehelt www.haigekas-sa.ee ja haigekassa infotelefo-nilt 669 6630 või 16 363, vt ka www.cancer.ee.

Eesti Vähiliit

11. jaanuaril toimusid Tais Max Muays poksi-võistlused, kus häid tule-musi tõid taas ka eestla-sed.

Viimsi Tigers Gymi sportlane Maikel Astur võistles 11. jaa-nuaril Taimaal Max Muay Thai võistlussarjas viiki kogenud Wa-lesi võistleja John Shaeni vas-tu. Matš toimus kehakaalus kuni 75 kg pro full muay thai reeglitega. Mõlemad mehed võitlesid hästi. Erilise tunnus-tuse sai Maikel kohaliku Max Muay Thai promootori Pon Prankhao käest, kes kiitis meie mehe head võitlustahet ja kut-sus “tiigreid” osalema ka järg-mistel suurematel Max Muay

Spordist tulekuln 2. veebruaril kell 19 toimub Viimsi Kooli spordikeskuses Eesti käsipalli meistriliiga mängude raames käsipallivõistlus, kus vastastikku lähevad HC Viimsi/Tööriistamarket – HC Tallas.n 3. veebruaril kell 19.30 toimub Viimsi tennisekeskuses paarismängu tenniseturniir “Viimsi unetus“. Registreerimine kuni 02.02. k 12, reimo@viimsitennis.ee.n 5. veebruaril kell 11.30 toimub Viimsi Kooli spordikesku-ses U14 Eesti MV korvpallis.n 5. veebruaril kell 15.15 toimub Viimsi Kooli spordikesku-ses U18 Eesti MV korvpallis.n 5. veebruaril kell 19 toimub Viimsi Kooli spordikeskuses U14 Eesti MV korvpallis.n 11. veebruaril kell 16 toimub Viimsi Kooli spordikeskuses U14 Eesti MV korvpallis.n 12. veebruaril kell 17.30 toimub Viimsi Kooli spordikesku-ses meeste II liiga korvpallivõistlus.n 16. veebruaril kell 19 toimub Viimsi Kooli spordikeskuses Eesti käsipalli meistriliiga mängude raames käsipallivõistlus, kus vastastikku lähevad HC Viimsi/Tööriistamarket – Viljandi HC.n 18.–19. veebruaril toimub Viimsi Kooli spordikeskuses B klassi Eesti VV käsipallis.n 22. veebruaril kell 19.30 toimub Viimsi Kooli spordikesku-ses I liiga kodumängud käsipallis, kus vastastikku lähevad HC Viimsi/Tööriistamarket ja Viljandi SK.n 8. märtsil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpalli esiliiga mäng, võistlevad Viimsi JK ja Paide linnameeskond U21.n 9. märtsil kell 19.30 toimub Viimsi Kooli spordikeskuses I liiga kodumängud käsipallis, kus vastastikku lähevad HC Viim-si/Tööriistamarket ja Põlva/Arcwood.

Thai turniiridel. Hea uudis kõi-kidele meie sportlastele!

Viimsi Tigers Gymi patroon ja Eesti kõige suurem võitleja Baruto saavutas aastavahetusel

Tokyos Jaapanis toimunud RI-ZIN Fighting Federation ras-kekaalu turniiril tubli III koha. Eesti vägilane kaotas poolfi-naalis maailmaklassi legendile

Mirko Cro Copile, kes on võit-nud analoogseid turniire juba viimased 20 aastat. Sellisele me-hele kaotada ei ole häbiasi! Ba-ruto vabavõitleja karjääri esime-ne aasta on olnud edukas: nel-jast matšist kolm võitu!

Baruto tänas omalt poolt Viimsi Tigers Gymi toetuse eest ja saatis kõikidele “tiigritele” omalt poolt terviseid ning soo-vis head uut aastat ja edu tree-ningutel!

Viimsi Tigers Gym tänab kõiki toetajaid: Freselle Logis-tics, Capital Mill, FinEst Chem, Kart Group, Abiveod, Eesti Vesi, Muddis Õllevabrik Muddis Bre-wery & Viking Line!

Ivo Pukk Viimsi Tigers Gym

Palju õnne!

Sel korral jäi tulemus viiki! Vasakult Maikel Astur, Ivo Pukk ja John Shaen. Foto erakogu

Ida-Tallinna Keskhaigla tel 666 1900

Lääne-Tallinna Keskhaigla tel 626 1314

Põhja-Eesti Regionaalhaigla tel 617 1049

Fertilitas (Viimsi, Tallinn) tel 605 9600, 605 9601

Medicum (Lasnamäe, Tallinn) tel 605 0601

Dr Parve Naistearstid (Arvenos OÜ) Tallinnas tel 640 5506

EMAKAKAELAVäHI SõELUURINgULE REgISTREERUMINE

Sel aastal saavad nimelised kutsed emakakaelavähi sõeluuringule 1961., 1966., 1971., 1976., 1981. ja 1986. aastal sündinud ravikind-lustatud naised. Foto Fotolia

Võistkond MRJK 2005. Foto erakogu

14

SISUTURUNDUS27. jaanuar 2017 VIIMSI TEATAJA

SUPPAMA Fitmat treenin-gud on alguse saanud vaid mõni aasta tagasi Inglis-maal ning saavutanud vii-mase aasta jooksul tõeli-se populaarsuse. Täna on Tallinn Viimsi SPA spordi-klubil koostöös SUPPAMA-ga võimalik seda põnevat meetodit tutvustada ka Eesti rahvale, kes on olnud igati aktiivne seni suviste SUP-tegevuste omaksvõt-misel.

SUP (Stand Up Paddleboard ehk aerulaud) on vahend vee peal liikumiseks ja siiani kasutatud välistingimustes. Suppamine ehk SUP-aerutamine on juba ise-seisva tegevusena on väga efek-tiivne treeningviis, kuid ajapik-ku on SUP-lauale kohandatud erinevaid fitness-, jooga- ja pi-latesetreeninguid.

Nüüd on võimalik supata spetsiaalsete Fitmati laudadega lausa aastaringselt. SUPPAMA Fitmat on täispuhutav aerulaua analoog, mis on kohandatud ka-sutamiseks basseinides, et või-maldada suvisest perioodist tut-tavaks saanud meelistegevusi harrastada aastaringselt. Erine-valt SUP-lauast on Fitmati laud neljakandiline ning pole mõel-dud aerutamiseks. Neljakandi-line kuju lisab sellele SUP laua-ga võrreldes veidi lisastabiil-sust, mis võimaldab selle kasu-tajal sooritada rohkem erine-vaid harjutusi. Ei maksa ülearu enesekindlaks minna, sest kee-rukamad harjutused panevad proovile ka kõige tasakaaluka-mad trennisõbrad.

Paljudele tuleb üllatusena tõsiasi, et SUPPAMA Fitmat on täispuhutav, sest ujuva tree-

Uus trend – SUPPAMA Fitmat

ningplatvormina on see üsna jäik ja väga vastupidav. Vette kukkumised on tänu laua meel-divale materjalile pehmed ja ohu-

tud ning erinevalt välitingimus-test ümbritseb Fitmati lauda soe ja puhas basseinivesi. SUPPA-MA ujuvad Fitmatid lubavad

Alati on aasta alguses inimesi, kes on andnud endale lubaduse nüüd vii-maks sportlikuks hakata ning vaid tervislikku toitu süüa. Kuidas sel juhul alustada ja millele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata?

Paljud alustavad aasta alguses esmakordselt elus treeningute-ga, mõned jätkavad oma tee-konda pärast pikemat pausi ja tahaksid nüüd taas sportimise-ga jätkata. Kaugel see kevad ja suvigi on?

Millest alustada?Kõigepealt tuleb leida endale sobiv spordiklubi, sest talvisel külmal ja libedal ajal pole väl-jas regulaarseks treenimiseks just ülemäära palju võimalusi. Sobiva spordiklubi võiks leida enda kodu või töökoha lähedal, siis ei pea liiga palju aega rais-kama sõitmise peale. Ja alusta-ma peaks kohe, mitte pugema vabanduste taha, et pole korra-likke treeningriideid või peaks enne mõne liigse kilo maha võt-

Treeni teadlikult, toitu targalt

ma. Uue vormi soetamine ja kaa-lust alla võtmine toimuvadki koos treenimisega. Kui on aga mingi tervisemure, siis tasub kindlasti eelnevalt oma arstiga konsulteerida.

Milline treening valida?Spordiklubid pakuvad väga laia valikut erinevaid võimalusi nii rühmatreeningute kui ka jõu-saalis treenimise osas. Rühma-treeningute tunniplaan võtab lau-sa silme eest kirjuks. Et leida endale sobilikud tunnid ja tree-

ningud, on mõistlik konsultee-rida treeneriga. Tasub mõelda ka personaaltreenerile, kes aitab jõusaalis järje peale saada, soo-vitab rühmatreeninguid ja an-nab nõu ka toitumise osas. Spor-diklubide kodulehtedel on tree-ningute ja tundide kohta lühi-tutvustused ja tihtipeale ka vi-deoklipid, millega saab eelne-valt rahulikult tutvuda. Kind-lasti ei tasu alla anda, kui esi-mene valitud treening ei sobi – alguses tuleks proovida eri-nevaid trenne, mille seast leiab

kindlasti igaüks endale just kõi-ge enam meeldiva(d).

Lisaks tasub külastada eri-nevate treenerite poolt juhenda-tud tunde, sest kõik treenerid ei pruugi oma iseloomu, tempera-

mendi või juhendamisomadus-te poolest sobida. Samuti on sõb-raga koos trennis käimine hul-ga lõbusam ja ka motiveeri-vam. Juhul, kui üks ära väsib, siis teine toetab ja aitab nn ree peal püsida.

Kui tihti peaks treenima?Treeningutega tasub alustada ra-hulikult, et siis treenituse ja ko-gemuse kasvades koormust tõs-ta. Treeningkordade arv näda-las võiks esialgu jääda 2–3 juur-de. Hiljem võib 1–2 korda juur-de lisada, kuid 1–2 päeva nä-dalas peab jätma kehale taastu-miseks. Kui alguses suure tuhi-naga alustada, teha 5–6 trenni nädalas ja mitu treeningut kor-raga, võib suhteliselt lühikese ajaga väsimus peale tulla. Nii võib taas lühikesest puhkusest tekkida pikem puhkepaus kuni järgmiste uue aasta lubaduste-ni välja.

Kuidas püstitada eesmärke?Kindlasti võiks püstitada enda-le eesmärgid. Need ei pea olema

suured – piisab ka pisikestest sihtidest, mida on lihtsamini võimalik saavutada. Liiga suu-red eesmärgid, mis tunduvad kättesaamatud ja kauged, või-vad trennimotivatsiooni ära nul-lida. Väiksemaid eesmärke on kergem saavutada ja nende täit-mise järel võib jälle uusi seada.

Hea vormi saavutamisel on oluline roll toitumisel. Ka sel-les osas pakuvad spordiklubid abi nii toitumis- kui ka kaalu-nõustamise osas.

Võttes endale personaaltree-neri, saab korraga paika pan-dud nii liikumise kui ka toitu-mise osa. Vaid omal käel proo-vides ei pruugi tulemused ootus-pärased olla. Kindlasti ei tasu panustada erinevatele “imediee-tidele”, mis lubavad lühikese ajaga suurt kaalumuutust. Pi-gem tasub vormi parandada tasa ja targu ning spetsialisti nõu-annete järgi. Mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine koos regulaarsete treeningutega an-nab pikemas perspektiivis hea ja püsiva tulemuse.

gea SimsonMyFitnessi treener

tundidega liituda igas kaalus ja vanuses trennihuvilistel. Ka spet-siaalselt Fitmati laudadele väl-jatöötatud treeningud sobivad

igal tasemel ja igas vanuses liikumishuvilisele. Esimesena Eestis pakub SUPPAMA Fit-mat treeninguid Tallinn Viimsi SPA spordiklubi. Oodatud on nii alustajad kui ka edasijõud-nud – põnevust ja väljakutseid jagub kõigile.

TreeningudSUPPAMA Fitmat treeningute näol on tegemist väga lõbusate, aga samas intensiivsete 45-mi-nutiliste kogu keha treeningu-tega, mis parandavad lihasvas-tupidavust ja -jõudu, arenda-vad koordinatsiooni ja tasakaa-lutunnetust ning põletavad vä-ga efektiivselt kaloreid. Kui ol-la püsiv, siis aegamisi on tuge-vad kerelihased ja hea lihas-toonus garanteeritud. Ja seda kõike põhimõtteliselt lõbutse-mas käies.

SUPPAMA Fitmat treenin-guid on valikus kaks: SUPPA-MA HIIT Aqua ja SUPPAMA YOGAFUNC Aqua.

SUPPAMA HIIT Aqua (45 min) puhul on kombineeritud veepinnal tasakaalu hoidmine intensiivse kogu keha treenin-guga, mille tulemuseks on äär-miselt tõhus ja lõbus treening. See sobib kõigile, aga paneb proovile ka kõige suuremad tren-nifanatid. Tegemist on intensiiv-se kogu keha treeninguga, mis parandab lihasvastupidavust ja

-jõudu, arendab koordinatsioo-ni ja tasakaalutunnetust ruumis ning põletab efektiivselt kalo-reid. Treenitakse jalgu, tuha-raid, kõhtu, selga, käsi, rinnali-haseid, õlavöödet, tehakse tub-listi kardiovaskulaarset treenin-gut, arendatakse tasakaalu ja ke-hatunnetust ning trenni lõpuks venitatakse ja lõdvestutakse.

SUPPAMA YOGAFUNC Aqua (45 min) – populaarse YO-GAFUNC fitness jooga uus ja veel lõbusam veepealne ver-sioon. Kõlab päris hullumeel-selt, mis? Uus treening YO-GAFUNC Aqua pakub täius-likku kombinatsiooni keha-, meele- ja tasakaalutreeningust ning süstib läbi lõbusa proo-vilepaneku positiivseid emot-sioone igasse inimesse. Ash-tanga jooga baasliigutustel põ-hinev treening sujub kaasahaa-rava muusika saatel, pannes üh-teaegu proovile treenija pain-duvuse, tasakaalu, koordinat-siooni ja muidugi lihasjõu. YO-GAFUNC Aqua sobib igal ta-semel joogahuvilisele.

Treeningud viiakse läbi mu-gavas spordiriietuses ning har-jutusi tehakse paljajalu Fitmati laudadel. Kindlasti ei tohiks pel-jata märjakssaamist. Tule ja proovi järele!

Janek Tiganesuppama.ee

SUPPAMA FITMAT TREENINgUTE AJAKAVA TALLINN VIIMSI SPA SPoRTBASSEINISn E 18.40 SUPPAMA HIIT Aqua, treener Piret Kasakn T 10.00 SUPPAMA HIIT Aqua, treener Heidi Kivirandn K 18.40 SUPPAMA YOGAFUNC Aqua, treener Kristel Vokkn R 18.30 SUPPAMA HIIT Aqua, treener Heidi Kivirandn L 11.00 SUPPAMA YOGAFUNC Aqua, treener Kristel Vokkn P 18.00 SUPPAMA HIIT Aqua, treener Heidi Kivirand

Koos sõpradega on lihtsam treeninguid alustada. Fotod MyFitness Eesti

gea Simson.

REKLAAM

15VIIMSI TEATAJA 27. jaanuar 2017

REAKUULUTUSED

Laias valikus ja soodsa hinnaga madratsid ja voodid (erimõõtudes tellimise võimalus).

Soodsalt uued naiste- ja lasteriided, jalatsid, ehted – otse USAst.

Poes

“Riietering” Viimsis, Randvere 6,

II korrusel.

Seoses Miiduranna Bosse kolimisega Viim-si Kaubanduskeskusesse otsib Bosse lisaks uut töötajat!

Sinu tööpäev saab olema täis aktiivset suhtle-mist, abistamist, nõuandmist, kaupade tutvus-tamist ja soovitamist. Hoolitsed selle eest, et kauplusesse tulnud inimesed läheksid sealt ära rõõmsalt ja rahulolevalt, kaasas kõik vajalik just tema lemmikule. Lisaks tegeled ka kaupade vastuvõtmisega ja müügisaali paigutamisega ning osaled kõigis muudes vajalikes kaupluse iga-päevatöödes.

Pakume sulle kindlat täisajaga (sobib ka 0,75) töökohta, tööalast koolitust, toetavat ja sõbra-likku meeskonda.

CV palume saata bosse@bramham.ee

Kunstikorter kutsub:

Joonistuskursusel “12 x inimene” veel mõned vabad kohad!Tegeleme ainult inimese joonistamisega. Kursus sisaldab ka tööd modelliga.Igal pühapäeva õhtul tegutseb Avatud Stuudio. Tegevus ja tehnika vabal valikul.Kokkuleppel individuaalne kunstiteraapia.Juhendaja Liina PonetajevInfo ja registreerimine: liinaponetajev@gmail.com, www.kunstikorter.ee, tel 5564 2851, FB

TEENUSn Vanaraua ja kodumasinate äravedu: torud, vink-lid, aiapostid, võrk, pesumasinad, pliidid, vannid, kraa-nid, mahutid, masinad, seadmed, kaablid, mooto-rid jne. Õuest, garaažist tasuta, korterist 10 €. Külm-kapid, telerid 10 €. Tel 5550 5017.n Osutan veoteenust, kolimised ja väiksemad veod BOXER-iga Peugeot 2 tonni. Tel 5660 0585, Sulev Paas.n Haljastusprojektide koostamine firmalt LandArt. Tel 514 0524, Julika Korv. E-post landart@live.com. n Pakun arvutialast abi. Aitan kõikide arvutialaste probleemide lahendamisel. Nt Windowsi installee-rimine, viirusetõrje, kaughaldus, kaughooldus, ko-dulehed, firma sümboolika, flaierid, logode disain, veebidisain jne. Vajadusel tulen ka teie juurde. Kontakt: arvutiabi@omakodu.eu.n Autokool PLEKK-LIISU OÜ Viimsis, Kaluri tee 3. Au-to-, mootorratta-, rollerijuhi kursused. Lõppastme ja pimeda aja koolitused. Ka lisasõidutunnid, val-mistumine riiklikuks sõidueksamiks. Automaat- ja manuaalkäigukastiga uued õppesõidukid ja koge-mustega, rahulikud õpetajad. www.plekkliisu.ee, info@plekkliisu.ee, tel 511 9209, 610 9299, Indrek Palu. n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. SOODSAD HINNAD. Tel 522 0321, www.arbormen.ee.n Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puu-de/okste langetamine. Lumekoristus. E-post igor@inkteenused.ee, tel 5348 7318.n Lume lükkamine laadur-eksavaatoriga, minilaa-duriga ja käsitsi. Vajadusel lume äravedu. Scanweld Trassid OÜ. Kontakt: e-post tt@scanweld.ee, tel 523 1792.n Tasuta tulehakatis 5 võrku kaasa, soovi korral. Müüa kütte- ja kaminapuud, lahtiselt, 40 l/60 l võrgus, klotsid ja tulehakatis 40 l võrgus ja lehtpuu saepuru kotis. Tel 5018 594, kaminapuu.ee.n Pakume palju erinevaid aknakatteid, hea kvali-teedi ja soodsate hindadega. Helista ja küsi pakku-mist tel 5663 3807, e-post ken@aknakate.ee. Osta otse tootjalt Aknakate OÜ!n Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) teeb Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. Teave kell 9-19 tel 5625 1195, Tiiu.n Ohtlike puude eemaldamine, võsa lõikus. Tööta-me 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista julgelt ja leiame lahenduse!n Katuste süvapesu ja värvimine. Veerennide pu-hastus ja akende pesu. Täpsem info tel 5638 8994, e-post kpe.kpe@mail.ee, Uve.n Santehnilised välis- ja sisetööd (veemõõdusõlme-de montaaž ja boilerite puhastus). ÜVK liitumised. Geodeetilised mõõtmised ja mahamärked. Liiva, kil-lustiku ja mulla müük. Ekskavaatori- ja transpordi-teenused. Tel 5850 4300.n Litsentseeritud korstnapühkija pakub teenust. Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimine tel 5877 1665 või info@puhaskolle.ee. n Korstnapühkija ja Pottsepp OÜ teostab korstna-pühkija ja pottsepa litsentseeritud teenuseid Viim-sis ja Meriväljal. Korstnapühkija akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Küttekolle-te ehitus ja remont. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com.n Paigaldame teie kinnistule vee ja kanalisatsiooni torustiku ja liitume valla veevärgiga. Majasisesed san-

tööd. Veemõõdusõlme väljaehitamine ja survesta-mine. Keevitustööd. Kaevetööd – väike ja suur trak-tor (Roxsoni võimalus). Platside ja aiateede kivita-mine, äärekivide paigaldus. Mahutite ja septikute paigaldus. Garantii 2 a. Tel 5656 7690, Enno.n Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, kolimis-teenus, tänavakivide paigaldus. Kontakt: tel 554 0865, info@lagleehitus.eu, www.lagleehitus.eu. n Liiva, killustiku ja multiliftauto veoteenused, kon-teineri rent, vee ja kanalisatsiooni sise- ja välis-tööd, traktoritööd. Tel 507 4178.

MÜÜKn Müüa kuivad kaminapuud võrkudes: haab, lepp, kask. Toon ise kohale. Hind alates 2.50 €/võrk. Tel 529 4557.n Puitbrikett 960 kg alus 149 €. Puidugraanul 990 kg alus 185 €. Rohkem infot kodulehelt balticpellet.ee või tel 5891 5954. Hinnad sisaldavad kojuvedu Läänemaal.n Pellet premium 175 €/960 kg, suur valik puitbri-kette, lepp ja kask kotis, kivisüsi. Vana-Narva mnt 9 laost müüme ka paki kaupa. Tel 5692 4924, 637 9411, www.leilibrikett.ee.n Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaleveoga liiv, muld, kil-lustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936. n Aiad, väravad, tõstuksed ja automaatika lahen-dused parima hinnaga Eestis. Liugvärava komplekt (tsingitud ja värvitud värav + vundament + paigal-dus + automaatika komplekt), hind 1500 eurot. Tõstuks 2.5x2 m 450 eurot. www.finegarden.ee, tel 5895 8809, info@finegarden.ee.

TÖÖn Maaler ootab tööpakkumisi. Hinnad sõbralikud. Tel 5605 5967.n Mees saab tööd pesumasinate operaatori ameti-kohal Haabneemes. Töö ühes vahetuses, palk kok-kuleppel. Tel 501 8413, 520 4914.n Otsime rõõmsameelsele 1,5-aastasele poisile hoidjat enda koju (asukoht Haabneeme). Tasu kok-kuleppel. Tel. 5345 3583, Laura.n Vajatakse valvekoristajat Viimsi Kooli. Tööaeg E–R k 7–15. Töötasu 500 €. Helistada tel 5665 8444.

oST JA MUUn Tasuta äravedu – mööbel, kodutehnika, nõud, rii-ded, raamatud jm, mis on korralik ja kasutuskõlblik, kuid teie kodus enam kasutust ei leia. Edendame keskkonnasäästlikku tarbimist, toimetame teie as-jad uutele õnnelikele omanikele. Tel 5322 6290.n Ostan kasutatud raamatuid, trükiseid ja post-kaarte. Lisaks pakuvad huvi mündid, paberrahad, märgid, medalid ja ordenid. Pakkuda võib kõiki kol-lektsioneeritavaid esemeid. Lisainfo tel 5399 6098, Rene.n Annan koolimatemaatika tunde (1.–12. klassini) Haabneemes. Hariduselt matemaatik ja kogemus olemas. Hind kokkuleppel. Lisainfo tel 5827 9084, Laur.n Ostan EW- ja ENSV-aegseid rinnamärke (ka Nor-ma märgid), vanu postkaarte ja fotosid, vanaraha, vanu dokumente ja trükiseid ning muid kollektsio-neerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim.n Ostame kokku igasugu antiiki ning vanavara, pakkuda võib kõike, mis tundub vana ja millel on ajalooline väärtus. Tel 5891 0821.

Reklaami Viimsi Teatajasvt@viimsivv.ee

16

REKLAAM27. jaanuar 2017 VIIMSI TEATAJA