Mittefinantsjuhi finantskoolitus: Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs

Sander Karumitmete finants- ja juhtimisraamatute autor,

koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasseGSM: 5043202; [email protected], skype: sanderkaru

http://www.rafiko.ee; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Avalik koolitus 12-14. mai 2010.a., hotell Susi, Tallinn

http://et.wikipedia.org/wiki/Sander_Karu

http://www.rafiko.ee/

http://www.hot.ee/sanderkaru/

SANDER KARU AVALIKUD JA TELLIMUSKOOLITUSED

2©SANDER KARU. GSM: 5043202; [email protected]; skype: sanderkaru; www.hot.ee/sanderkaru/ 2

Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 7-9. juuni 2010; kolm päeva

UUS! Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht, 13-16. september 2010, 4 päeva

Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile 12-14. mai 2010, 3 päeva,

Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis , 23-24 september 2010, kaks päeva

Mikroettevõtete ja väikeettevõtete finantsprogramm , 28-29 september 2010, 2 päeva Finantsanalüüsi nüüdisaegses organisatsioonis, 12-13 oktoober 2010, 2 päeva Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs

, 14-15 oktoober 2010, 2 päeva Müügijuhi, turundusjuhi ja ostujuhi finantsprogramm, 11-12 november 2010, 2 päeva, Eelarvestamine ja hinnakujundus nüüdisaegses organisatsioonis, 20-22. oktoober 2010,

3 päeva Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC

) - juurutamine ja arendamine organisatsioonis, aeg täpsustub, 2 päeva

Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond) , aeg ja koolituse sisu kokkuleppel

http://www.hot.ee/sanderkaru/kulude juhtimine ja arvestus.html

http://www.hot.ee/sanderkaru/raamatupidaja_finantsjuht.html

http://www.hot.ee/sanderkaru/mittefinantsjuhi_programm.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/controlling.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/mikroettev_finantsprogramm.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/finantsanalyys.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/projektijuht_ja_finantsprogramm.html

http://www.hot.ee/sanderkaru/turundus_ost_finants.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/eelarvestamine ja hinnakujundus.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/abc kuluarvestus.htm



ENESETUTVUSTUS

3©SANDER KARU. GSM: 5043202; [email protected]; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS: koolitaja (avalikud ja sisekoolitused), konsultant, mentor (finantsid,

strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond)

www.hot.ee/sanderkaru/ osalemine juhtimises

EELNEV TÖINE TEGEVUS: 2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise

õppetooli hoidja, lektor 1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener 1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja 1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko

peadirektor 1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener 1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister

HARIDUS RAAMATUTE KIRJUTAMINE


KIRJUTATUD RAAMATUD


1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga

1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest

2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk

2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga

2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk

2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk

2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga

2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest

2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336 lk

2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)

2008 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega (ainult digiraamatuna)

KUIDAS OSTA? koolitusel osalejatele 100 kr soodsamad koolituse vaheajalwww.rafiko.ee, digiraamatud: http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new

http://www.rafiko.ee/raha2.html

http://www.rafiko.ee/juhtimine.html

http://www.rafiko.ee/juhtimine2.html

http://www.rafiko.ee/eelarve.htm



http://www.rafiko.ee/eelarvejuhend.htm

http://www.rafiko.ee/kuluarvestus sisukord.htm

http://www.rafiko.ee/amortisatsioon_tutvustus_uus.pdf

http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new


http://www.rafiko.ee/


PROGRAMMI EESMÄRGID


saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse majandusarvestuse ja finantsjuhtimise teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest

teadvustanud olulisemaid aspekte seoses tulude, kulude, rahakäibe, investeeringute juhtimise, eelarvestamise ja analüüsiga, millele keskenduda mittefinantsjuhina oma töös

analüüsinud oma eesmärke ja tööülesandeid seostatuna organisatsiooni finantsalaste eesmärkide, eelarvete ja analüüsiga

praktiseerinud tulude, kulude, rahakäibe, investeeringute juhtimise, eelarvestamise ja analüüsi teoreetiliste põhimõtete kasutamist praktiliste ülesannete lahendamisel

leidnud efektiivsemaid võimalusi tulude, kulude, rahakäibe, investeeringute juhtimise, eelarvestamise ja analüüsi kasutamiseks oma töös

koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks

Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:

PROGRAMMI SISU


Nüüdisaegse majandusarvestuse ja finantsjuhtimise olemus ning mittefinantsjuhi roll

Põhilised finantsmõisted ja –aruanded ning nende seos igapäevase juhtimistegevusega

Rahakäibe tsükkel Kuidas tekib olukord, et ettevõttel on kasum ja raha ei ole? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne – miks on mittefinantsjuhile

vajalikud? Kuidas kajastuvad minu juhtimisotsused bilansis, kasumiaruandes, rahavoogude

aruandes? Ettevalmistused finantstegevuse juhtimiseks Tulemuslikkuse mõõtmine ja mõõtmismudelid. Eelarvete koostamine

Eelarvestatud kasumiaruanneRahakäibe eelarveEelarvestatud bilanssEelarvestatud rahavoogude aruanne

Tulude ja kulude arvestus Kulude arvestuse olemus, eesmärgid ja roll nüüdisaegse organisatsiooni

juhtimises.

PROGRAMMI SISU


Kululiikide arvestus Kulukohtade arvestus Kuluarvestuse põhimõtted: Osakuluarvestus ja täiskuluarvestus. Täiskuluarvestus: Olemus ja eesmärgid. Omahinna kujunemine. Põhivara kulumi (amortisatsiooni) arvestuse probleemid ja võimalikud

lahendused Üldkulude jaotamise meetodid ja kulukäiturite valik. Traditsiooniline ja tegevuspõhine kuluarvestus. Osakuluarvestus. Jääktulupõhise kasumi kujunemine Kulud - maht - kasum analüüs. Tasakaalupunkt. Tasakaalupunkti diagramm. Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel Finantsanalüüs Finantsanalüüsi olemus, eesmärgid ja vajadus Finantsanalüüsi läbiviimine Finantsanalüüsi meetodid ja tehnikad. Raamatupidamise aastaaruande analüüs Käibevara hindamine ja analüüs.

PROGRAMMI SISU


Põhivara hindamine ja analüüs. Lühiajaliste kohustuste hindamine ja analüüs. Pikaajaliste kohustuste hindamine ja analüüs. Omakapitali analüüs. Finantsanalüüsi tehnikad ja nende kasutamine: vertikaalanalüüs,

horisontaalanalüüs, suhtarvude analüüs Suhtarvude kasutamine finantsanalüüsi läbiviimisel. Investeeringute eelarvestamine ja juhtimine Kuidas investeerida raha nii, et selle väärtus oleks maksimeeritud? Kuidas planeerida investeeringuid? Investeeringute tasuvuse hindamise meetodid Investeerimisprojekti riskide hindamine Projekti rahavoogude planeerimine Tasuvusarvestustel põhinevad hindamise meetodid Raha aegväärtuse kontseptsioon Raha tulevikuväärtus Raha nüüdisväärtus ja selle arvestusmeetodid Rahavoogude diskonteerimisel põhinevad hindamise meetodid Diskonteerimismäära valiku üldised printsiibid

MITTEFINANTSJUHI ROLL FINANTSTEGEVUSE JUHTIMISES


G1: Mida teen juhina selleks, et edukalt juhtida organisatsiooni

finantstegevust?

JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU

G2: Kellele ja miks on finantsinfo vajalik?


RAAMATUPIDAMISE PRINTSIIBID

majandusüksuse printsiip

jätkuvuse printsiip

arusaadavuse printsiip

olulisuse printsiip

järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip

tulude ja kulude vastavuse printsiip

objektiivsuse printsiip

konservatiivsuse printsiip

avalikustamise printsiip

sisu ülimuslikkuse printsiip


RAAMATUPIDAMISE MÕISTED vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe

bilansipäeva seisuga; tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste

vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;

kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist;

kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; käibevaraks nimetatakse lühiajalisi varasid põhivaraks nimetatakse pikaajalisi varasid Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse

põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega;

rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid;

tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus);

kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu).


BILANSI, KASUMIARUANDE JA RAHAKÄIBE PROGNOOSI SEOSED

RAHAKÄIBE PROGNOOS

OMAKAPITAL

PÕHIVARA

PIKAAJALISED KOHUSTUSED

KASUMIARUANNE

KÄIBEVARA

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED


ÜLESANNE: MAJANDUS-TEHINGUTE KIRJENDAMINEEesmärk on kirjendada alljärgnevad majandustehingud ning koostada bilanss ja

kasumiaruanne

1. Emiteeritakse 10 osa hinnaga 10000 kr/tk. ja omanik tasub ostetud osade eest koheselt pangaarvele.D pangakontoK osakapital

2. Ostetakse põhivara maksumusega 5000 kr + käibemaks 900 kr, mille eest tasutakse järgmisel majandusaastal.D põhivaraD käibemaksK võlad tarnijatele

3. Ostetakse 10 aabitsat kogusummas 50 kt/tk + käibemaks 18 %, mille eest tasutakse pangakontolt koheselt.D müügiks ostetud kaubad D käibemaksK pangakonto


JUHTIMISPÕHIMÕTTED (TEGEVUSPÕHIMÕTTED) Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument (kokku 30 - 50

põhimõtet) võib koosneda järgmistest osadest: meie üldised väärtused või põhimõtted kuidas näeme klienti ja tarbijat kuidas suhtleme konkurentidega hoiakud suhtumises organisatsiooni ja suhtlemisel omanikega koostöötamise põhimõtted missugused on ja kuidas toimivad sisemised regulatiivid

(bürokraatia piirid paika) dokumendis olevate uute mõistete definitsioonid

Juht peab tegelema sellega, et kõigil oleks selged “mängureeglid” ja neist saadakse üheselt aru praegu ja tulevikus. See on oluline sellepärast, et inimesed saavad tihti erinevatest lingvistilistest väljenditest erinevalt aru, samuti võivad tõlgendada erinevalt sise- ja väliskeskkonna infot (Olari Taal)

Allikas: Karu, S. (2001). Juhtimise võlu ja valu, I osa

http://www.rafiko.ee/juhtimine.html


TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE

mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valimine

sobivate mõõdikute valimine

mõõdikutest põhjus-tagajärg ahelate kujundamine

igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine

mõõtmisstandardite püstitamine

mõõdikute kasutamise analüüsimine

Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 92


©SANDER KARU. GSM: 5043202; [email protected]; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/16

EELARVED, EELARVESTAMINE, EELARVESTAMISSÜSTEEM Eelarve (budget) - erinevatel eesmärkidel koostatud

formaalset tulevaste perioodide tegevuskava, milles määratletakse organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud olulisemad tegevused ja ressursid ning nende kasutamine nii rahalistes kui ka mitterahalistes näitajates (Karu 2004, lk 25).

Eesti keelses erialases kirjanduses on kasutatud mõistet „eelarve“ sageli samas kontekstis mõistega „plaan“.

Eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi nimetatakse eelarvestamiseks ehk eelarve(te) koostamiseks (budgeting).

Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi (budgeting system).

Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis,


©SANDER KARU. GSM: 5043202; [email protected]; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/17

KOONDEELARVE KOOSTAMISE PROTSESS

PÕHITEGEVUSE EELARVETEKOOSTAMINE

FINANTSEELARVETEKOOSTAMINE




ÜLESANNE: BILANSS, KA, RKE RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST

Ärikasum Korrigeerimised:

Kokku rahavood äritegevusest

RA

HA

VO

OG

UD

E A

RU

AN

NE

(KA

UD

ME

ET

OD

IL)

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSESTMateriaalse ja immateriaalse põhivara soetus

Kokku rahavood investeerimistegevusest

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSESTAktsiate emiteerimine

Kokku rahavood finantseerimistegevusest

Rahavood kokku

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses

Raha ja raha ekvivalentide muutus

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

©SANDER KARU. GSM: 5043202; [email protected]; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/ 19

NÄIDE: SIHTKULUARVESTUS

Kulud tooteühikule, kr

trükikulu 50

diskett tabelitega 7

honorar 25

kujundamine 10

toimetamine 9

laokulud 2

müügikulud 15

intressikulud 19

üldhalduskulud 69

ostukulud (transport) 1

Kulud tooteühikule kokku 207


Näide. Raamatu „Eelarvestamine - üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“ turu-uuringu tulemustest selgus, et jääktulu on kõige suurem müügihinna 378 krooni (sh käibemaks 5%) ja prognoositava müügikoguse 1000 tk korral. Raamatu müügikulu edasimüüjate juures on 110 krooni + käibemaks. Raamatu kirjastamiseks ja müügitegevuseks vajalikud investeeringud moodustasid 700000 krooni. Soovitav investeeringu rentaablus on 10%. Lähtudes raamatute kirjastamise protsessist koostati raamatu kulude eelarve tooteühikule:



©SANDER KARU. GSM: 5043202; [email protected]; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

KULUOBJEKT JA KULUOBJEKTIDE VALIKKuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, ka ühik, kulu ühik) on iga objekt, mille

kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Ühe kuluobjektiga seoses tehtud ja kuluobjektile arvestatud kulusid nimetatakse kuluobjekti kuluks ehk ühiku kuluks

Kuluobjektideks võivad olla näiteks: toode või tootegrupp, teenus või teenuste grupp, projekt, klient, partii, tellimus, protsess, tegevus, turusegment, müügipiirkond, tarnijad, strateegiline vastutuskeskus, tulemuskeskus, allüksus, regioon jne.

20

Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 90

http://www.rafiko.ee/kuluarvestuse sisukord.html

OTSESED MATERJALIKULUD + OTSESED TÖÖJÕUKULUD+ MUUD OTSEKULUD= OTSEKULUD KOKKU

KOGUKULUDE KUJUNEMINE

+ KAUDSED MATERJALIKULUD + KAUDSED TÖÖJÕUKULUD+ PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU+ MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD= PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU

+ TURUSTUSKULUD + ÜLDHALDUSKULUD

+ MUUD ÄRIKULUD+ FINANTSKULUD

= KOGUKULUD (KULUD KOKKU)

21 ©SANDER KARU. GSM: 5043202; [email protected]; skype: sanderkaru; http://www.hot.ee/sanderkaru/

Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 127

http://www.rafiko.ee/kuluarvestuse sisukord.html


ÄRIKASUMI HORISONTAALANALÜÜS

Leida:2. perioodi tegeliku ärikasumi ja eelarvestatud ärikasumi hälve (EUR)3. perioodi tegeliku ärikasumi ja eelarvestatud ärikasumi suhteline hälve (%)4. leida prognoositava perioodi A+1 müügitulu muutus (EUR) võrreldes

eelmise perioodiga (tegeliku tulemusega)5. leida prognoositava perioodi A+2 müügitulu muutus (EUR) võrreldes

eelmise perioodiga (A1)6. leida prognoositavate perioodide A+1 ja A+2 müügitulu muutus (EUR)

võrreldes tegeliku tulemusega (baasperioodiga)

EELARVE TEGELIKPROGN A+1

PROGN A+2

Müügitulu 310000 420000 360000 450000

Müüdud toodangu kulu 160000 240000 220000 240000

Brutokasum (-kahjum) 150000 180000 140000 210000

Turustuskulud 65000 69000 42000 75000

Üldhalduskulud 53000 53000 58000 65000

Ärikasum (-kahjum) 32000 58000 40000 70000

KAPITALI KESKMINE HIND

Kapitali hind koosneb võõrkapitali ja omakapitali hinnast (turuväärtusest) ning nende osakaalust bilansis

Iga investeeringu sisemine tulumäär (IRR – internal rate of return) peab olema suurem kui kapitali hind (WACC – weighted average cost of capital)



RAHA TULEVIKUVÄÄRTUSTulevikuväärtust arvutades kanname rahasummasid

ajas edasi: teades, kui palju on raha praegu, arvutame, kui suureks see summa aja jooksul võib kasvada

( )ni1LFV +×= , kus: n on perioodide arv, i on perioodi intressimäär, L on algsumma, FV on tulevikuväärtus

Ülesanne: Leida 1000 krooni tulevikuväärtus, kui intressimääron 10 % ja raha investeeritakse2ks perioodiks


RAHA PUHASNÜÜDISVÄÄRTUS Kui selles arvutuses võtta arvesse nii sissetulevad kui

väljaminevad summad (s.t C1, C2 ja Cn tähistaksid tulevikus laekuvaid või väljaminevaid summasid), siis nimetatakse tulemust puhasnüüdisväärtuseks (net present value, NPV).

Kui investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtus on nullist suurem, siis investeerida; kui nulliga võrdne, siis investeerida või teha täiendav analüüs; kui nullist väiksem, siis tagasi lükata

NPV = laekumiste nüüdisväärtus - väljaminekute nüüdisväärtus(Valemis väljamaksed miinusega, laekuvad summad plussiga)

∑ +=

+++

++

+=

nn221

i)1(

C

i)1(

C....

i)1(

C

i)1(

CPV nn

Puhasnüüdisväärtuse puudus: absoluutarvuna väljendatud näitaja võrdlemiseks hästi ei sobi, sest tema suurust mõjutab projekti tulususe kõrval ka projekti suurus.


ÜLESANNE: OTSUSTE PUU

AS Mõmmi soovib turule tuua uut teenust “KARUJAHT”. Uue teenuse arendamise kulud on 180000 kr ja juurutamise tõenäosus 75 %. Juhul, kui juurutatud teenus on väga edukas, saadakse kasumit 540000 kr, kui teenus on edukas, saadakse kasumit 100000 kr ja kui teenus on väheedukas, saadakse kahjumit 400000 kr. Tõenäosus väga edukaks tulemuseks on 40 %, edukaks 30 % ja väheedukaks 30 %.

rohkem slaide osalejatele...Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin

Juhime Teie tähelepanu ka avanenud võimalustele: 3. augustil alustas EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud

koolitusosakute taotluste vastuvõtmist. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele. Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammidesse tehtud kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 15000 kr. Täpsema info koolitusosaku taotlemisest leiate EASi kodulehelt

Töötutele koolituskaart kuni 15000 kr. Täpsema info koolituskaardi taotlemisest leiate Töötukassa kodulehelt. Koolituskaarti on võimalik kasutada Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammides

Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud teretulnud [email protected]




http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/ettevotte-arendamine/koolitusosaku-toetus/ueldist

http://www.tta.ee/


mailto:[email protected]


Education

Mittefinantsjuhi finantskoolitus: Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs