Rasked valikud raskel ajal: majandus (poliitika) kriisijärgses Euroopas ja väljakutsed Eestile

Natalie Lubenets ja Ingrid Toming

Euroopa komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat

Brüssel, 1.juuni 2010

European Commission

ELi majandus elavneb järk-järgult

European Commission

SKP reaalkasv ELis, %

8

8.5

9

9.5

10

10.5

2009 2010 2011

SF 2010AF 2009

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

2009 2010 2011

Spring 2010 forecast

Autumn 2009 forecast

Töötusemäär ELis (% tööjõust)

3

Tööhõive kasvu taastumine võtab aega…

European Commission

Hõive kasv ja töötusemäär, EL

-2.5

-1.5

-0.5

0.5

1.5

2.5

00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 110

2

4

6

8

10

12

Employment growth (lhs)Unemployment rate (rhs)

y-o-y% % of labour force

forecast

4

Riigisektori võlg suurenes järsult

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

EE BG LU RO DK SK CZ SE SI LT FI LV PL CY NL MT ES AT HU DE EU-27

FR EA-16

UK PT IE BE IT EL

2007 2011

• Kahe aastaga võttis kriis 20 aasta eelarvesäästud

5

Kriisi mõju riigirahandusele on märkimisväärne ja püsiv

European Commission

Avaliku sektori võlatase keskpika prognoosi järgi (Komisjoni riigirahanduse

jätkusuutlikkuse aruanne 2009)

0

20

40

60

80

100

120

1994 1997 2000 2003 2006 2009 2012 2015 2018 2021 2024 2027 2030

% of GDP Scenario 1

(No consolidation)Scenario 2 (Consolidation 0.5% of GDP per year)

Scenario 3(Consolidation 1% of GDP per year)

6

• Peamine väljakutse on ära hoida potentsiaalse kasvu nõrgenemine seoses aeglasema kapitali kasvu, tööjõu alakasutamise ning kogutootlikkuse loiu arenguga

• Soome & Rootsi: majandus taastus tänu majanduspoliitikale, mis oli suunatud restruktureerimisele ja innovatsiooni toetamisele

• Jaapani kogemus näitab, et pangandussektori stabiliseerimine ja restruktureerimine on kriitilise tähtsusega

– Ressursside efektiivne ümberpaigutamine on võimalik ainult pankade toel (krediidi kättesaadavus väikestele ja uutele ettevõtetele).

– Investeeringute stagneerumise tulemuseks on innovatsiooni nappus, mis viib tulevikus potentsiaalse toodangu kasvu aeglustumisele.

• Erinevad stsenaariumid on võimalikud, s.h. ka kasvu taastumine kriisieelsel tasemel.

Case No 1: Lõpp hea, kõik hea

Case No 2: Kadunud aastakümme

Case No 3: Kadunud põlvkond

Slope = long-term potential growth

No loss in potential output level after some

time

Potential output level

Same long-term potential growth after the crisis (same slope)

Potential output level

Years

Permanent loss in potential output level

Lower long-term output growth after the crisis (e.g. 1.5%)(lower post-crisis slope)

Potential growth before crisis (e.g. 2%)

Years

Potential output level

Potential output loss increasing

overtime

Majanduskriisi mõju potentsiaalsele kasvule keskpikal perioodil

Kriisi mõju potentsiaalsele kasvule

7

Millised poliitikad soodustavad eesmärkide saavutamist?

• Riigirahanduse kvaliteet (haridus, pensioni- ja sotsiaalkindlustus, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse süsteemid)

• Eelarve arukas konsolideerimine (ajendid)

• Struktuurireformid, mis aitavad tõsta potentsiaalset kasvu

8

Targad kuludKulutused teadus- ja arendustegevusele (% SKPst)

EL Jaapan USA

9

… ja eelkõige haridusKulutused kõrgharidusele (% SKPst)

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

EU Japan US

% G

DP

Private

Public (direct)

Targad tulud Keskkonnamaksud liigi järgi (2007,

% SKPst)

11

Reforme saab teha ka väikeste kuludega

Severity of administrative regulation (OECD index)

0

1

1

2

2

3

3

4

PL UK EU Japan US

2003

2008

• Parem õigusloome on eelarve suhtes sõbralik …• … ning soodustab konkurentsi, investeeringuid,

hõivet ja innovatsiooni• Seega lihtne, arusaadav ja tõhus õiguskeskkond

soodustab kasvu

Conditions for start-ups

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

BE HU DK PT SI EE FR CY IT … EU-27 … LU LT AT PL ES

Tim

e to

set

up

a bu

sine

ss (d

ays)

Japan

US

12

Olulise makromõjuga reformid: tööturgTööturu regulatsioonide tase eri piirkondades (OECD indeks)

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

EU US Japan

2003 2006

• Väga oluline on vältida pikaajalist töötust- oskuste arendamine ja koolitused

13

Konkreetsed poliitikavalikud EL tasemel

• Keskendumine olulisemale: Euroopa 2020 paneb paika strateegilised valikud mis peegeldavad Euroopa väärtusi ja eelistusi

• Efektiivsus: tuleb pidada kinni eelarvepiirangutest ja tegutseda vastavalt tugevam Stabiilsuse ja kasvu pakt

• EL taseme tegevused täiendavad liikmesriikides tehtavat: EL panustab läbi ELi eelarve vajadus tõhustada EL finantsmeetmete efektiivsust

• Ühine majandusruum: jätkuv integratsioon (EL ühisturg), parem majanduspoliitika koordinatsioon ja järelevalve ELis (Kreeka, 12. mai kommunikatsioon)

• Õiglus: sotsiaalpoliitika ja tulude ümberjaotamise küsimused on olulised, ka heaolu mõõtmise ja selle mõistmise seisukohast (nt Sen-Stiglitsi komisjoni panus keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõõte arendamisse) – jätkuv töö

14

Väljakutsed Eestile

• Euroalaga liitumise kriteeriumid täidetud: mis edasi?

• Kuidas muuta majandus stabiilsemaks?

• Kas Eesti muutub kõrge maksukoormusega riigiks?

15

Eesti: valik viimaseid prognoose

2010 2011 2012 2013 2014 2015Eesti Pank 1.0 4.0 3.3 : : :Rahandusministeerium 1.0 4.0 4.2 3.9 3.7Euroopa Komisjon 0.9 3.8 : : : :IMF 0.8 3.6 3.3 3.2 3.3 3.3OECD 0.1 4.7 : : : :

16

SKP elaniku kohta ja hinnatase Eestis, EL=100

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

SKP elaniku kohta Hinnatase

17

Kui kõrge on Eesti maksukoormus?(maksud protsendina SKP-st)

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

LV RO IE LT SK BG PL EL ES CZ CY PT EE MT UK LU SI NL HU EU DE FI FR IT AT BE SE DK

2007 2009

18

Euroopa Komisjoni soovitused Eestile• Majanduskasvu soodustamiseks:

– Tõhusamad poliitikad vältimaks tasakaalustamatuse taasteket;– Konkurentivõime ja tootlikkuse tugevdamine, majanduse

ümberstruktureerimine;– Töötute oskuste ja motivatsiooni parandamine minimeerimaks

pikaajalise töötuse riske;– Investeeringud infrastruktuuri;– Teadus- ja arendustegevuse soodustamine, eriti erasektoris

• Eelarvetasakaalu parandamiseks:– Pidada kinni 3% defitsiidi reeglist;– Sõnastada meetmed eelarvetasakaalu ja -ülejäägi

saavutamiseks– Parandada eelarveraamistikku

19

Milleks on Eestile vaja eurot?

• Suurendab usaldust majanduse vastu (vahetuskursiriski kadumine)

• Teeb hinnad läbipaistvaks ja tõstab esile Eesti konkurentsieelised

• Madalamad intressimäärad ja tehingukulud

• Suurem võimalus kaasa rääkida EL majanduspoliitikas

20

Kuidas mõõta usaldust? (5 year credit default swap spreads)

0

200

400

600

800

1000

1200

juuli.08 nov.08 märts.09 juuli.09 nov.09 märts.10

Estonia Greece Latvia Lithuania Finland Sweden

Täname tähelepanu eest!

Elanikkonna vananemine

• Elanikkonna vananemise mõjul SKP kasv aeglustub• Aastal 2060 on ELis ainult 2 tööeas inimest iga 65+ vanuses

inimese kohta (täna on see suhe 4:1)• Vananemine viib alla potentsiaalse kasvu

-1

0

1

2

3

2007-20 2021-40 2041-60-1

0

1

2

3

GDP growth Employment growth

23

Majanduspoliitika tõhusam koordinatsioon

• Kutsuti pulma, sattusime matustele? (Andres Arrak, 21.mai)

• Suurema poliitilise kaalu ja mõjuga protsess: EU semester

• Tõhusam ja mitmekülgsem majandusseire: keskendub ka jooksevkonto arengutele, välisvarade ja –kohustuste seisule, reaalsele vahetuskursile, laenukasvule, varahindadele)

• Järelevalve ja soovitused liikmesriikidele, sh eelhoiatused artikli 121.4 alusel palgaarengute, konkurentsipoliitika, kinnisvarahindade, finantsturgude jm. valdkondades

• Võimalik EL eelarve kasutamine reformide ergutamiseks