VÄRAT (aprill 2013)

Kogumine Sündmused KalenderEesti Rahva Muuseumi kogudes leidub midagi igast kihelkonnastLoe lk 2–3

17. aprillil 1988 oli Tartu muinsuskaitsepäevade retkel Raadile tuhanded osalejaid. Nõuti “Raadi vabaks!” ja “ERM tagasi Raadile!”. Veerand sajandit hiljem, 30. aprillil 2013 saabki Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Raadil nurgakivi. Foto Anu Järsi erAkogust

NR 1 (13) APRILL 2013

värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob kaks korda aastas sõnu meid

ja üle vaa teid ERMi te gevusest. ERMi ajaleht on kõigi muu seumi

sõp rade väljaanne, mis kutsub kaasa mõtlema pü sivast ja

kadu vast, suurest ja väikesest.

Muinsuskaitsepäevad 25, Teeme ära! talgupäev, laulupeo ootusesLoe lk 7

ERMi näitused, üritused, uued trükised Loe lk 8

NäitusedNõukogude lillelapsed, ERMi kogudest eraldatud esemed kodus käimasLoe lk 4

NAISSAAR

VORMSI

MUHU

HIIUMAA

SAAREMAA

KIHNU

RUHNUKura kurk

L I I V I L A H T

S O O M E L A H T

Pe

ip

si

j

är

v

N a r v a l ah

t

Pi h

kv

a

jä

rv

Pi h

kv

a

jä

rv

V Ä I N A ME

RI

LÄ

ÄN

EM

E

R

I

Võrtsjärv

KARKSI-NUIA

LIHULA

ABJA-PALUOJA

ANTSLA

PÜSSI

MUSTVEE

VÕHMA

SUURE-JAANI

MÕISAKÜLA

KALLASTE

Ust-Luga

OTEPÄÄ

KEILA

KIVIÕLI

TAPA

PÕLVA

PALDISKI

TÜRI

JÕGEVA

ELVA

RAPLA

PÕLTSAMAA

SAUE

KUNDA

KÄRDLA

SINDI

NARVA-JÕESUU

LOKSA

KEHRA

TÕRVA

RÄPINA

KILINGI-NÕMME

TAMSALU

VILJANDI

SILLAMÄE

RAKVERE

VÕRU

MAARDU

KURESSAARE

VALGA

JÕHVI

HAAPSALUPAIDE

TARTU

TALLINNNARVA

PÄRNU

MustjalaMustjala

KarjaKarja

ValjalaValjalaPöidePöide

PühaPüha

KaarmaKaarma

KihelkonnaKihelkonna KärlaKärla

AnsekülaAnseküla

MuhuMuhu

EmmasteEmmaste

ReigiReigi

VormsiVormsi Lääne-NigulaLääne-Nigula

KullamaaKullamaaMartnaMartna

RidalaRidala

NissiNissi

KirblaKirbla

LihulaLihula

MihkliMihkli

Pärnu-JaagupiPärnu-Jaagupi

VarblaVarblaAudruAudru

TõstamaaTõstamaa

RistiRistiHarju-

MadiseHarju-

Madise

KeilaKeila

JüriJüri

HageriHageri

JõelähtmeJõelähtmeKuusaluKuusalu

Harju-JaaniHarju-Jaani

KoseKose

AmblaAmbla

Järva-MadiseJärva-

Madise

HaljalaHaljala

HaljalaHaljala

KadrinaKadrina

Viru-NigulaViru-Nigula

Viru-JaagupiViru-JaagupiVäike-MaarjaVäike-Maarja

Järva-JaaniJärva-Jaani

LüganuseLüganuse

JõhviJõhviVaivaraVaivara

IisakuIisaku

RakvereRakvere

SimunaSimuna

TormaTorma

LaiuseLaiuse

KoeruKoeruPeetriPeetri

KodavereKodavere Maarja-

Magdaleena Maarja-

MagdaleenaÄksiÄksi

KursiKursi

JuuruJuuru

VändraVändraPilistverePilistvere

Suure-JaaniSuure-Jaani

TüriTüri

RaplaRapla

PaistuPaistuTarvastuTarvastu

KarksiKarksi

HelmeHelme

HallisteHalliste

SaardeSaarde

SalatsiSalatsi

Ruhja

RannuRannu

PuhjaPuhja

RõnguRõngu

KambjaKambja

OtepääOtepää

SangasteSangaste

LukeLuke

UrvasteUrvaste

KanepiKanepi

Kolga-Jaani

Kolga-Jaani

ViljandiViljandiToriTori

PärnuPärnu

VõnnuVõnnu

PõlvaPõlva

S E T U M A AS E T U M A A

RäpinaRäpina

Vastse-liina

Vastse-liina

HarglaHargla

KarulaKarula

HanilaHanila

PalamusePalamuseVigalaVigala

HäädemeesteHäädemeeste

KõpuKõpu

Tartu-MaarjaTartu-Maarja

NõoNõo

RuhnuRuhnu

KäinaKäina

AnnaAnna

PühalepaPühalepa

PõltsamaaPõltsamaa

RõugeRõuge

NoarootsiNoarootsi

PaidePaide

Tartu-MaarjaTartu-

Maarja

Tartu-MaarjaTartu-

Maarja

OtepääOtepää

RõugeRõuge

JaaniKaruse

Märjamaa

JämajaJämaja

PETSERI

GDOV

SLANTSÕ

IVANGOROD

AINAŽI

SALACGRÎVA

STAICELE

LIMBAŽI

ALOJA

MAZSALACA

VALMIERA

VALKA

APE

RÛJIENA

STRENÈI

HANKO

EKENÄS

KARJAA

L Ä T I

L Ä T I

S O O M E

VE

NE

MA

A

58°0

0'59

°00'

22°00'

23°00' 24°00' 26°00'

28°00'

58°0

0'59

°00'

60°0

0'

22°00' 24°00' 26°00' 28°00'

20km100

©2013KL-13-018

VõistlusedKodumaa päeva- piltide võistlus, uued kogumisteemadLoe lk 6

Eestlased ilmasKogu Eesti muuseum – üle ilma elavate eestlaste muuseumLoe lk 5

Peatoimetaja: epp Alatalu Toimetajad: tuuli kaalep, ivi tammaruFotograafid: Anu Ansu, Arp karm, nele tammeaid, Merylin suve, Jaanika telvar Kujundaja: Mari Peterson Korrektor: Merike Järvleppe-post: [email protected] Telefon: 7350 400

K O G U M I N E2

eesti rahva Muuseum on juba teel!

Eksida on lihtne! Eriti neil, kes tegelikkust ei tun-ne. Kui viimase aasta jooksul on kõlanud hulga-

liselt üleskutseid ehitada Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Tallinnasse, siis on põhjuseks toodud välistu-ristide parem ligipääs pealinnale. See näitab, et muu-seumi põhiülesandeks peetakse näituste korraldamist ja neid ka vaid välisturistidele. Nagu oleks muuseumi vaja vaid meie külalistele, vähem meile endile. Muu-seumi võetakse kui tavalist kunstigaleriid või vabaaja-keskust.

Tegelikult ei ole asi üldse nii lihtne. Muuseumil on palju ülesandeid. Tema tüve moodustavad neli põ-hitegevust: kogumine, säilitamine, uurimine ja alles seejärel näituste koostamine. Eesti Rahva Muuseum on teadusasutus, kus laias spektris kultuuriloolist ma-terjali kogutakse nii, et see ajaloost ka midagi kõne-leks. Kogutut mõtestatakse eelkõige Eesti kultuurili-sel taustal ja seega moodustavad üksikud esemed, fil-mid, fotod ja muud arhiividokumendid kokku kultuu-rilise terviku. Nad tuleb panna kõnelema näitustel ja neist ning nende mõjust tuleb teada anda nii kultuu-riväljaannetes, tea-dusartiklites kui kon-verentsiettekannetes.

Muide, Eesti Rah-va Muuseumi võimu-ses on olla ka maail-ma terviklikem soo-me-ugri kultuuride esindaja. Seepärast tuleb uude majja eesti kultuuri püsinäituse kõrval ka kogu soome-ugri rahvastepuu kultuuride püsinäitus. Nii kasvavadki muuseumi funktsioonid ja roll välja tema kogudest. Seetõttu ongi käesolev, esimene pä-rast muuseumi uue peahoone ehituse algust kokku pandud Värat, pühendatud kultuurivara kogumisele.

Vaatamata sellele, et nõukogude võim hakkas 1940. aastast alates ERMi süstemaatiliselt lõhkuma, jagades suure osa tema kogudest teiste muuseumide vahel, on muuseumi tänapäevased kogud palju laie-mad traditsioonilistest talurahvakultuuri kogudest. Lisaks praeguseks juba ajalukku läinud perioodidest pärit esemetele ja dokumentidele, kogutakse ka uue-ma aja (XX sajandi lõpp – käesoleva algus) materjale. See muuseumi ülesanne on selgelt tulevikku suuna-tud. Muuseum ongi mineviku ja tuleviku kohtumis-paik, kus minevik tõlgitakse oleviku keelde.

Ühel rahval ei ole tulevikku, kui tal puudub tead-mine oma kujunemisest. Sel kevadel osaleb Eesti Rahva Muuseum usinalt 1988. aasta Tartu muinsus-kaitsepäevade 25. aastapäeva tähistamisel. Tänulik-kusest, sest just tollased sündmused viisid meid tu-levikku (praegusesse olevikku) kahel moel – toodi uuesti avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp (EÜSi 1884. aastal Otepää kirikus õnnistatud originaallipp on hoiul ERMis), mindi Raadile ja nõuti nõukogude okupatsioonivõimu lennuväe lahkumist Raadilt, ku-nagisest ERMi asupaigast.

Ka käesolevas ajalehes anname teada kunagis-te muinsuskaitsepäevade meenutamiseks korralda-tud ettevõtmiste seeriast, mille lõppakordiks paneb Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves muu-seumi uuele peahoonele Raadil nurgakivi. Maja ehi-tus käib juba alates 11. märtsist. Nii et mõtteliselt on muuseum juba teel – nii muuseumipere mõtted kui vastutus on seotud tegevustega, mille eesmärk on uus kodu Raadil rikastava ja viljastava sisuga täita. Varsti asume me ühiselt Raadi poole teele!

TÕNIS LUKAS

Ühel rahval ei ole tulevikku, kui tal puudub teadmine oma kujunemisest.

väratAPRILL 2013

NAISSAAR

VORMSI

MUHU

HIIUMAA

SAAREMAA

KIHNU

RUHNU

Kura kurkL I I V I L A H T

SO

OM E L A H T

Pe

ip

si

j

är

v

N a r v a l ah

t

P i hk

va

jä

rv

P i hk

va

jä

rv

V Ä I NA

ME

RI

LÄ

ÄN

EM

ER

I

Võrtsjärv

KARKSI-NUIA

LIHULA

ABJA-PALUOJA

ANTSLA

PÜSSI

MUSTVEE

VÕHMA

SUURE-JAANI

MÕISAKÜLA

KALLASTE

Ust-Luga

OTEPÄÄ

KEILA

KIVIÕLI

TAPA

PÕLVA

PALDISKI

TÜRIJÕGEVA

ELVA

RAPLA

PÕLTSAMAA

SAUE

KUNDA

KÄRDLA

SINDI

NARVA-JÕESUU

LOKSA

KEHRA

TÕRVA

RÄPINAKILINGI-NÕMME

TAMSALU

VILJANDI

SILLAMÄE

RAKVERE

VÕRU

MAARDU

KURESSAARE

VALGA

JÕHVI

HAAPSALUPAIDE

TARTU

TALLINNNARVA

PÄRNUMustjalaMustjala

KarjaKarja


PühaPühaKaarmaKaarma

KihelkonnaKihelkonnaKärlaKärla

AnsekülaAnseküla

MuhuMuhu

EmmasteEmmaste

ReigiReigi


KullamaaKullamaa

MartnaMartna

RidalaRidala

NissiNissi

KirblaKirbla

LihulaLihula

MihkliMihkli



TõstamaaTõstamaa

RistiRistiHarju-MadiseHarju-Madise

KeilaKeila

JüriJüri

HageriHageri

JõelähtmeJõelähtme KuusaluKuusalu


KoseKose

AmblaAmbla

Järva-MadiseJärva-Madise

HaljalaHaljala

HaljalaHaljala

KadrinaKadrina



Järva-Jaani

Järva-Jaani

LüganuseLüganuse


IisakuIisaku

RakvereRakvere

SimunaSimuna

TormaTorma

LaiuseLaiuse


KodavereKodavere

Maarja-Magdaleena

Maarja-Magdaleena

ÄksiÄksi

KursiKursi

JuuruJuuru

VändraVändra PilistverePilistvere


TüriTüri

RaplaRapla


KarksiKarksi

HelmeHelme

HallisteHalliste

SaardeSaarde

SalatsiSalatsi

Ruhja

RannuRannu

PuhjaPuhja

RõnguRõngu

KambjaKambja

OtepääOtepää

SangasteSangaste

LukeLuke

UrvasteUrvaste

KanepiKanepi

Kolga-Jaani

Kolga-Jaani


PärnuPärnu

VõnnuVõnnu

PõlvaPõlva


RäpinaRäpina

Vastse-liina

Vastse-liina

HarglaHargla

KarulaKarula

HanilaHanila

PalamusePalamuse

VigalaVigala


KõpuKõpu


NõoNõo

RuhnuRuhnu

KäinaKäina

AnnaAnna

PühalepaPühalepa


RõugeRõuge

NoarootsiNoarootsi

PaidePaide



OtepääOtepää

RõugeRõuge

Jaani Karuse

Märjamaa

JämajaJämajaPETSERI

GDOV

SLANTSÕ

IVANGOROD

AINAŽI

SALACGRÎVA

STAICELE

LIMBAŽI

ALOJA

MAZSALACA

VALMIERA

VALKA

APE

RÛJIENA

STRENÈI

HANKO

EKENÄS

KARJAA

L Ä T I

L Ä T I

S O O M E

VE

NE

MA

A

58°0

0'

59°0

0'

22°00'23°00'

24°00'

26°00'

28°00'

58°0

0'

59°0

0'

60°0

0'

22°00'

24°00'

26°00'

28°00'

20km100

©2013KL-13-018

Meie kõigi muuseumPraegu, veidi enam kui 100 aastat hiljem võime tõdeda, et igast kihelkonnast, igast vallast ning linnast ja tõenäoliselt ka igast külast ERMis midagi on. Seega peaks

Eesti Rahva Muuseum kõnetama igaüht – fotode, kogutud teadmiste või kodupaigast pärine-vate asjade kaudu.

Ka ERMis oma igapäevast tööd tegevad inimesed on pärit eri paigust ning muuseumi tu-levad asjad eri teid pidi: kogumismatkade ehk ekspeditsioonidega, üksikannetustena või kir-jasaatjate kogumistööga.

Siin kaardil on mõned märgid, mille üle üks või teine kihelkond võiks uhke olla, olgu siis te-gemist suurema kollektsiooniga või mõne üksiku esemega. Iga kild meie kultuuriloos on oluline.

Muuseumi algusaastail vanavarakorjajaid teele saates seati eesmärgiks iga kihelkond, iga küla talu-talult läbi käia ja vanavarast tühjaks koguda.

Objektid leidsid:n peaarhivaar TIINA TAEL Vändra kihelkonnast (ema poolt Häädemeestelt ja isa poolt Kuusalust),n teadur PIRET ÕUNAPUU Tallinnast (ema poolt Audrust ja isa poolt Äksist).

Vaata ka ERMi kodulehte www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad

EMMASTE n Arhiivis kirjasaatja Jegard Kõmmuse (1914–1988) merendusalased ja nõukogude tagalamälestusi kajastavad mälestused.

HArjU-MAdISE n Puujuurtest munga kübar (ERM 7104), pärit Padise kloostrist. Vanus arvatakse olevat ligi 600 aastat.

LIHULA n Penijõe kooliõpetaja Friedrich Kohtitsky (1887–1944) sai esimesel kodumaa päevapiltide võistlusel 1912. aastal kõrgeima auhinna – II koha, ülesvõtted Lihulast, Karuselt ja Hanilast. Pildil puujalaga mees Kunilast perekonnaga. ERM Fk 184:73.

rApLA n Rapla kihelkon-nast on pärit ERMi aukorrespondent Kaleph Jõulu (sünd 1927), kes on kogunud teatmematerjali teistestki kihelkon- dadest, kuid põhjaliku- malt Raplast. Ka tütar Silva Jõulu (sünd 1965) käib tema jälgedes ja jätkab perekonnatradit- siooni teatmematerjali ja vanavara kogumisel.

VIGALA n Vigala kutselise fotograafi Madis Rukki (1882–1964) foto kogu 550 fotoga. Pildil Vana-Vigala paruni lapsed. ERM Fk 1383:87.

KULLAMAA n Küünla ahelad. ERM 17401. Valmistanud Jüri Silm Paekülas. “Nähtavaste kristall-lühtri järeleaimamisel puust nikerdatud, punaseks ja roheliseks värvitud nelja küünla ahelad.”

rEIGI n Hõbedast kala kuju. A 492:211. “Tähendatud kala sain allkirja vastu, millega ERMi nimel kohustusin kala kabelisse tagasi toimetama, juhul kui Kalana küla paigale jääks. Allkirja andsin Luguse talu peremehele J. Kuldsaarele.” Kogunud August Sang 1940.

TÕSTAMAA n Kirjasaatja Vaike Hang (sünd 1932) on talletanud ERMi arhiivi Tõstamaa kihelkon-na 42 küla taluehitused.

VäNdrA n Voldemar Sempel-soni tulemasinate kogu 384 esemega (A 793).

rUHNU/rUNö n Koolitahvel, ERM A 699:2. Aastast 1782. Saa-dud Ruhnust 1993. aastal Bullersi talu aida pööningult Katrin Kollomi kaudu.

KAArMA n Kaarma köstri poeg oli Oskar Kallas (1868–1946), mees, kelle sihikindel soov viis Eesti Rahva Muuseumi moodustamiseni 1909. aastal. Kallas oli muuseumi juhatuse esimees kuni aastani 1918. Ta oli esimesi eestlasi, kes omandas kõrgema erihariduse ning doktorikraadi keele- ja rahvaluuleteaduse alal. Oma elu teise poolel oli ta Eesti suursaadik Soomes, Suurbritannias ja Hollandis. Ta oli Tartu Ülikooli audoktor ja kümne nii meie kui välismaise seltsi auliige.

jäMAjA n Peterburi õuefotograafi Carl Oswald Bulla (1855–1929) 132 päevapilti Jämaja kihelkonnast. Pildil Jämaja naised puhastavad kalu. ERM Fk 579:9.

KArjA n Karja kihelkonnast Nõmme külast on pärit Eesti tuntud etnograaf Gustav Ränk (1902–1998), ERMis on lisaks välitöömaterjalidele ka tema raamatukogu ja arhiiv.

MUHU n Paruni kübar. D 24:96. Parun Caspar Heinrich v. Engelhardti kübar, mis rippus paruni surmast (1798) saadik koos mõõgaga Muhu kirikus, kust see Eesti Vabariigi alguses rahva nõudmisel maha võeti ja muuseumile anti.

HAGErI n Rabivere rabaleid (A 445), tuli päevavalgele 26.03.1936 Kõrgrabas turba-kraavi kaevamisel. Leid koos-neb seeliku, kuue, pikk-kuue, mütsi ja kinda katkenditest ning Rootsi vasköörist, pärineb XVII sajandist. Pildil mütsi katke. ERM A 445:2.

K O G U M I N E 3APRILL 2013

NAISSAAR

VORMSI

MUHU

HIIUMAA

SAAREMAA

KIHNU

RUHNU

Kura kurkL I I V I L A H T

SO

OM E L A H T

Pe

ip

si

j

är

v

N a r v a l ah

t

P i hk

va

jä

rv

P i hk

va

jä

rv

V Ä I NA

ME

RI

LÄ

ÄN

EM

ER

I

Võrtsjärv

KARKSI-NUIA

LIHULA

ABJA-PALUOJA

ANTSLA

PÜSSI

MUSTVEE

VÕHMA

SUURE-JAANI

MÕISAKÜLA

KALLASTE

Ust-Luga

OTEPÄÄ

KEILA

KIVIÕLI

TAPA

PÕLVA

PALDISKI

TÜRIJÕGEVA

ELVA

RAPLA

PÕLTSAMAA

SAUE

KUNDA

KÄRDLA

SINDI

NARVA-JÕESUU

LOKSA

KEHRA

TÕRVA

RÄPINAKILINGI-NÕMME

TAMSALU

VILJANDI

SILLAMÄE

RAKVERE

VÕRU

MAARDU

KURESSAARE

VALGA

JÕHVI

HAAPSALUPAIDE

TARTU

TALLINNNARVA

PÄRNUMustjalaMustjala

KarjaKarja


PühaPühaKaarmaKaarma

KihelkonnaKihelkonnaKärlaKärla

AnsekülaAnseküla

MuhuMuhu

EmmasteEmmaste

ReigiReigi


KullamaaKullamaa

MartnaMartna

RidalaRidala

NissiNissi

KirblaKirbla

LihulaLihula

MihkliMihkli



TõstamaaTõstamaa

RistiRistiHarju-MadiseHarju-Madise

KeilaKeila

JüriJüri

HageriHageri

JõelähtmeJõelähtme KuusaluKuusalu


KoseKose

AmblaAmbla

Järva-MadiseJärva-Madise

HaljalaHaljala

HaljalaHaljala

KadrinaKadrina



Järva-Jaani

Järva-Jaani

LüganuseLüganuse


IisakuIisaku

RakvereRakvere

SimunaSimuna

TormaTorma

LaiuseLaiuse


KodavereKodavere

Maarja-Magdaleena

Maarja-Magdaleena

ÄksiÄksi

KursiKursi

JuuruJuuru

VändraVändra PilistverePilistvere


TüriTüri

RaplaRapla


KarksiKarksi

HelmeHelme

HallisteHalliste

SaardeSaarde

SalatsiSalatsi

Ruhja

RannuRannu

PuhjaPuhja

RõnguRõngu

KambjaKambja

OtepääOtepää

SangasteSangaste

LukeLuke

UrvasteUrvaste

KanepiKanepi

Kolga-Jaani

Kolga-Jaani


PärnuPärnu

VõnnuVõnnu

PõlvaPõlva


RäpinaRäpina

Vastse-liina

Vastse-liina

HarglaHargla

KarulaKarula

HanilaHanila

PalamusePalamuse

VigalaVigala


KõpuKõpu


NõoNõo

RuhnuRuhnu

KäinaKäina

AnnaAnna

PühalepaPühalepa


RõugeRõuge

NoarootsiNoarootsi

PaidePaide



OtepääOtepää

RõugeRõuge

Jaani Karuse

Märjamaa

JämajaJämajaPETSERI

GDOV

SLANTSÕ

IVANGOROD

AINAŽI

SALACGRÎVA

STAICELE

LIMBAŽI

ALOJA

MAZSALACA

VALMIERA

VALKA

APE

RÛJIENA

STRENÈI

HANKO

EKENÄS

KARJAA

L Ä T I

L Ä T I

S O O M E

VE

NE

MA

A

58°0

0'

59°0

0'

22°00'23°00'

24°00'

26°00'

28°00'

58°0

0'

59°0

0'

60°0

0'

22°00'

24°00'

26°00'

28°00'

20km100

©2013KL-13-018

AMbLA n Päevapiltnik Jakob Bockmanni (1889–1983) fotokogu 10 237 fotoga (sh 9860 klaas-negatiivi).

HALjALA n Kirjasaatja Lembit Odrese (1921–2010) peremärkide kogu: esemekogus 447 võrguujukit, arhiivis kolmeosaline Lahemaa peremärkide kirjeldus.

HELME n Riidajalt on pärit ERMi direktor 1929–1942 Ferdinand Linnus (1895–1942), tema poeg Jüri oli aastaid ERMi teadusdirektor ja pojapoeg Tanel on praegu ERMi Sõprade Seltsi esimees.

HäädEMEESTE n ERMi aukorrespondent Marta Mäesalu (1893–1984) ning tema õed Enda Kallas (1910–2003) ja Anastasia Kalmuk (1900–1974) on ligi 70 aasta jooksul ERMi arhiivi talletanud hulgali-selt teatmematerjali.

IISAKU n ERMi esimene kogumismatk muuseumi asutamisaastal 1909 toimus Iisaku kihelkonda, vanavarakorjajateks kunstnik Nikolai Triik ja matemaatika-tudeng Eduard Pedak, koguti 104 eset.

jUUrU n Tool 509:7168. Valmistatud Kaiu vallas Ärisma küla Villema talus Jüri Preitoffi poolt 1850.–60. aastatel.

järVA-MAdISE n Kaasaja uurimine Aravetel 1983–1986. Ekspeditsiooni tulemusena laekus ERMi 3384 lk teatmematerjale, 2051 fotot, 477 joonist, 12 välitööpäevikut, esemeid.

KAdrINA n Kingsepp Ferdinand Lansi tööriistad – 93 eset.

Pildil augulöömise tangid. ERM A 980:17.

KArKSI n Aukorres-pondent Mari Sarv (1884–1977) on vastanud enam kui 100 küsimuslehele ning täiendanud muuseumi foto- ja esemekogu, mh abikaasa Anton Sarve sepikoja sisustus 116 esemega. Pildil sepa nn eksamitöö. ERM A 608:103.

KOdAVErE n Kodavere kiriku häbipink. ERM 19079. Vanus ligi 300 aastat. Kui poiss ja tüdruk raisku läksid, siis kolmel pühapäeval kantsli all istusid mõlemad kõrvu selle pingi peal, pingi küljes olevad puud kaelas.

KOLGA-jAANI n August Melso (1896–?) koostöö ERMiga kestis ligi 60 aastat, alustades 1911. aastal ERMile vanavarakogumisega ning jätkates hiljem kirjasaatjana.

KUUSALU n Haavakannu külast on pärit loodusteadlane Gustav Vilbaste (1885–1967), kes on ko-gunud ERMile vanavara, tegutsenud kirjasaatjana ja kelle pärandina on muuseumis ligi 6000 fotot.

LAIUSE n Lapse tool. A 629:31. Valmistas Jaan Los-man 1919. aastal Laiuse valla Palupera külas Aadami talus.

pUHjA n Ehtekogu, leitud traktoriga kündes endise Matu talu põllult hoonete lähedalt. Pildil krõll. ERM A 568:3.

pÕLTSAMAA n Kirjasaatja Helle Kull (1927–1994) on põhjalikult jäädvustanud nii sõnas kui pildis Põltsamaa ja selle ümbruse kultuuriloo, sh 9osaline Põltsamaa linna kirjeldus u 4000 fotoga.

rÕUGE/rÕUGÕ n Pulma-serviis 1913. aastast, kingiti Eedu Jõevere vanematele, kes elasid Tsooru vallas Raudsepa talus. Pildil kohvikann samast serviisist. A 941:78.

räpINA/räpINä n Kaubavalik 124 esemega Linte kaupmehe Osvald Toodingu kauplusest. Pildil žiletid. ERM A 984:115.

SIMUNA n Kurtna külast on pärit Eesti tuntuim rahvarõivauurija Aino Voolmaa (1920–2000). Arhiivis temalt u 4500 lk teatmemater-jali, 38 välitööpäevikut, 958 fotot.

TOrI n Tori kihelkonnas sündinud August Pulst (1889–1977) oli üks mitmekülgsemaid tegelasi möödunud sajandi Eesti kultuuriloos. Ta oli otseselt tegev nelja muuseumi rajamisel, millest Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tori muuseum said ka tõeks, vabaõhumuuseumist sai asja alles hiljem. Ta oli kirg-lik vanavarakoguja, tänu kellele on ERMi kogudes palju väärtuslikke esemeid.

VAIVArA n Käsitööõpetaja Veera Kivistiku töövahendite kogu 237 esemega. Pildil päikesepitsialus pooliku tööga, A 678:39.

VIrU-jAAGUpI n Viru-Jaagupi Kirikukülast on pärit kunstnik Kristjan Raud (1865–1943), kes juhtis muuseumi algusaastatel vanavarakogumist.

VÕNNU n Kastre Peravallast August Näppi (1895–1982) klaasnegatiivide kogu (484 tk). Pildil naine põrsastega. ERM Fk 2879:185

TALLINN n Tool “Tuuline hommik”,

autor Tea Tammelaan. A 876:15.

MIHKLI n Fotograafide Jaan-Johan Kuuse (1884–1935) ja Adele Kuuse (1883–1959) fotokogu 6350 fotoga, neist enamik klaasnegatiividega.

KIHNU n “Laevaehitus Kihnus” oli I teatmematerjali kogumise võistlu-se võidutöö, autoriks Theodor Saar (1906–1984). Theodor Saarelt on ERMi arhiivis üle 60 kaastöö.

SANGASTE n Uur kompassi ja võtmetega. A 951:8. Kuulunud Puka raudteejaama rööpaseadja Juhan Täht’ile, kes pärandanud selle oma tütrepojale.

Viimane kandnud seda alates keskkooli ajast pidudel ja ka ülikooli klubis toimunud pidudel, kus ta käis igal laupäeval ja pühapäeval.

N ä I T U S E d & U U d I S E d4 APRILL 2013

Näitusega “Korraks koju” on koju kutsutud valik

XX sajandi algupoolel ERMi ko-gudesse kuulunud esemeid, mis pärast võimuvahetust ja muu-seumi riigistamist aastatel 1940–1968 teiste muuseumide kollekt-sioonidega liideti.

Eesti Rahva Muuseum on aja-loo jooksul täitnud oma nime erineva sisuga – sõltuvalt sellest, kuidas mõistet “eesti rahvas” on mõistetud. Eestlane kui talupoeg ja meie talupojakultuur on vaju-tanud oma pitseri ka muuseumi-le. Samas oli Raadi lossi ekspo-sitsioonis rahvakultuuri osakaal poole väiksem kui kunsti- ja kul-tuuriloolistel kogudel. Eesti rah-vas nägi Raadil tuttavate seeliku-te ja õllekannude kõrval ka teist-sugust elamisviisi ja võimalusi.

13. mail möödub 90 aastat ERMi esimese püsinäituse ava-misest Raadi mõisas. Tänu muu-seumi suurele populaarsusele, kaunile pargile ja mitmesugus-tele üritustele käis näitustel pal-ju inimesi, kellele kõrgkultuur oma esteetikaga muljet avaldas ja teadmisi andis.

Mitu praegusel näitusel eks-poneeritud tööd on rippunud ka

Raadi lossi seintel, teiste hulgas Johann Köleri “Kristus ristil” ja Nikolai Triigi “Erna Villmeri port-ree”. Näitusel näeme üht esimes-test muuseumile annetatud teos-test, Ants Laikmaa “Vana Ait-samit” ning 1920. aastate algu-se eesti kunsti osakaalu laienda-miseks tehtud kunstioste iseloo-mustav Konrad Mägi “Saadjärv. Äksi kirik”.

Lisaks kunstiklassikale saab näitusel uudistada ka muud va-rem Eesti Rahva Muuseumi ko-gudesse kuulunut, näiteks balti-saksa maadeuurijate kollektsioo-ne ja käsikirju, poliitilise ajalooga seotud museaale, nagu Tartu ra-hukonverentsi mööbel, aga näi-teks ka Miina Härmale ja ka üli-õpilaskorporatsioonidele kuulu-nud esemeid.

Tänavu 29. jaanuaril sõl-miti Eesti Rahva Muuseu-

mi uue hoone peatöövõtule-ping riigihankes parima pakku-mise esitanud Fund Ehitus OÜ-ga. Sellest hetkest alates on Raa-di ehitusplatsil alanud aktiivsed ehituse ettevalmistustööd.

Lepingu kohaselt on ehi-tuse ametlik alguskuupäev 11. märts 2013, millest alates arvestatakse kõiki hoone ehi-tusega seotud valmimistähtae-gu. Fund Ehitus OÜ-l on aega 33 kuud, et hoone valmis ehi-tada, teostada kõik kütte-, ven-tilatsiooni- ja teiste hoone ka-sutamiseks vajalike süsteemide katsetused ja häälestused ning anda hoone tellijale üle.

Samaaegselt ehitusega on ka-vandatud hoonet ümbritseva ala korrastamine, parklate ja haljas-tuse rajamine ning koostöös Tar-

tu linnaga Muuseumi tee välja-ehitamine. Plaanide kohaselt saab hoone sisustamisega, näi-tuste ehitamisega ja muuseumi kollektsioonide kolimisega alus-tada 2016. aasta jaanuaris.

Kuid enne, kui maja valmis saab, tuleb väga palju tööd teha. Täna käivad kaevetööd, selle suve jooksul on plaanis valmis ehitada vundament ja alustada seinte püstitamist.

Esimene pidulik sündmus on 30. aprillil, kui pannakse muu-seumi uue hoone nurgakivi. Oo-tame Eesti Rahva Muuseumile väga olulise sündmuse tähista-misele kõiki, kes on aja jooksul panustanud oma aega, oskusi ja tahet uue muuseumi rajamisse.

pEETEr MAUErRiigi Kinnisvara ASi

ERMi projektidirektor

1. Koduloomad ja kiriloomadn Sihtgrupp 1.–4. klassi õpilased, kuni 20 osalejatn 12.00 Õpilased saavad teada, milliseid koduloomi ja miks talu-des kasvatati. Tutvust tehakse nii elusate loomadega kui ka muuseumi seinte vahel pesitse-va kirikarjaga.n Muuseumitunnile järgneb jalgsimatk loomade juurde: vas-tavalt soovile võib külastada kas Saare tallide hobuseid (maikuus on kopli kõrval heinamaal ehk ka lehmi näha) või Kääriku talu lambaid. Tagasi jõudes (u kell 14) ootab muuseumi õuel soe toit. Pärast lõunapausi mängime vanu mänge ja/või joonistame oma kirilooma.

2. Vallakoolist ja mõisakoolistn Sihtgrupp 5.–9. klassi õpila-sed, kuni 25 osalejatn 12.00 Muuseumitund, mis keskendub vana vallakooli elu-olule, uurime vanu õpikuid.n 13.00 Alustame matka Heimtali mõisa poole (1,8 km),

koolilõuna Heimtali Põhikooli sööklas.n 14.00 Ennast ja oma tegemisi tutvustab Heimtali Põhikool.

päeva ülesehitus ja logistikan 10.13 Saabumine Viljandi raudteejaama (bussipeatuseni 850 meetrit).n 10.56 Reinu tee peatusest minek bussile nr 28.n 11.15 Väljumine Rahvamaja peatuses (NB! pärast Heimtali peatust), seal ootab vastuvõtja, üheskoos suundutakse muu-seumi.n Arvestades rongisõidule kulu-nud aega ja tühjenenud kõhtu, oleks arukas tühjendada kodust kaasa võetud toidukotid. Maja taga asub piknikuplats, muuseu-mis on tee keetmise võimalus. Vihma korral võimalus eines-tada siseruumides. Söömiseks vajalikud tassid-taldrikud saab vajadusel muuseumist.n 12.00–15.30 Programm.n 15.30 Heimtali peatusest väljub buss nr 28 Viljandisse.n 15.44 Väljumine Pärnu mnt

peatuses, 200 meetrit raudtee-jaamani.n Või 15.45 Väljumine Kant-reküla peatuses, 450 meetrit raudteejaamani.n Kantreküla peatuses on A ja O toidupood. n 16.31 Rongiga tagasi Tallinna.

Kulutused õpilase kohtaBussipiletidn Viljandi–Rahvamaja 0,65 € (makstakse bussijuhile), pileti-hind ei sõltu vanusest ega staatusest.n Heimtali–Viljandi 0,65 € (makstakse bussijuhile).Kulutused muuseumisn Muuseumi pääse 1 € õpilase kohta (grupi saatja tasuta).n Giiditasu 15 € (grupi pealt).Kulutused Heimtali Põhikoolisn Koolilõuna portsjon 1,6 €.n Mõisakooliga tutvumine 2 € õpilase kohta.n Muuseumis asub ka muu-seumipood, kust saab osta suveniire. Tasumine sularahas. Väiksemate meenete hinnaklass umbes 1–15 €.

Mida võiks teadan Kõigi kulutuste eest tuleb tasuda sularahas, kaardimakse võimalused puuduvad, teele ei jää ka ühtegi sularahaautomaati.n Aja kokkuhoiu huvides oleks grupi saatjal otstarbekas bussipiletite raha rongis kokku korjata ning osta piletid kõigile korraga.n Võib juhtuda, et kõik õpila-sed ei mahu liinibussis istuma. Õnneks pole sõiduaeg pikk ja tee äärde ootama ei jäeta kedagi.n Kuna teele ei jää ühtki super-marketit ega muud toidupoodi, tuleb vastavalt isule toidupoolist kaasa võtta.n Võimalikest erisoovidest palu-me eelnevalt teada anda.

Lisainfo ja registreerimine:ERMi Heimtali muuseumi giid-koguhoidja MERLE PUUSEPP,e-mail: [email protected],tel 439 8126 (T–L kl 9.00–13.30 ja 14.15–17.00) või 512 6422

rongiga (Viljandi kaudu) Heimtalisse

“Rööpad viivad pärandini” programmi raames saavad

koolilapsed Edelaraudtee ron-giga märtsist maini ja septemb-rist novembrini kõi-gil liinidel teisipäe-val, kolmapäeval ja neljapäeval põne-vatesse paikadesse tasuta väljasõidule minna. Saab sõita ka Eesti Rahva Muuseumi Heim-tali muuseumisse Viljandimaal.

Heimtali muuseum asub 1864. aastal külakooliks ehita-tud kaunis maakivimajas, mis toimis ka külarahva kooskäimi-se kohana. 1930ndatel, kui ruu-mid jäid koolile kitsaks, kohan-dati maja elumajaks. 1980. aas-tate keskpaigas rajati tekstiili-kunstnik Anu Raua eesvedami-sel sinna kohalikku elu tutvustav muuseum.

Kogud sisaldavad ennekõike kohaliku koolieluga seotud ma-terjali ning lähiümbrusest pärit tööriistu, lisaks kapi- ja kirstutäi-te kaupa rahvuslikke tekstiilinäi-

teid Mulgimaalt ja Kihnust. Miks Kihnu seelikuid Mulgimaal lei-dub, on omaette lugu, mida saab kohapeal kuulda.

Heimtali muu-seumi kogu väärtus seisneb just selles, et esemed on jää-nud kohta, kus neid kunagi valmistati ja kasutati. Külasta-

jal võiks tekkida tunnetus elust 100 aastat tagasi, kui inimese maailm piirduski suuresti val-laga, kuhu ta oli sündinud ning kui üleilmastumine sõnana oli veel välja mõtlemata.

Muuseum on aastaid olnud armastatud praktikakoht Ees-ti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõr-gema Kunstikooli tekstiilituden-gitele.

Pärandiaasta kahe program-mi käigus saavad kooliõpilased tunnetada saja aasta tagust koo-lielu, samuti tutvustatakse kooli-lastele lühidalt muuseumis ole-vaid asju.

IN F O

uudiseid raadi ehitusplatsilt

ERMi näitusemajas on avatud KIWA & Terje

Toomistu kureeritud näitus “Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground”. 1960.–1970. aastatel sadu tuhandeid noori “rahu, armastuse ja vabadu-se” kultusesse pööranud ja kogu maailma raputanud hipiliikumisest. Hipiliikumine Nõukogude Eestis oli pigem ajastupõhine vool, plahvatuslik noortekultuur, milles väljenduv elutunnetus võis ühendada nii hulkurit kui ka akadeemikut.

korraks kojuERMi näitusemajas kuni 23. septembrini

5APRILL 2013

Oli vähe neid Eesti inimesi, keda ei oleks puudutanud

küüditamised aastatel 1941 ja 1949 või põgenemine välis-maale 1944. aastal. Kirjad olid ainukeseks võimaluseks pidada sidet pereliikmete või sõprade-ga, kes sattusid itta või läände. Kirjad on oluline uurimisallikas, kuna lisaks autobiograafilisele informatsioonile annavad nad

teavet ümbritseva keskkonna ja sotsiaalsete olude kohta.

Kuigi kirjades kirjutatakse enamasti isiklikust kogemusest, saab neist infot ka kollektiivsete hoiakute ja väärtushinnangute kohta. Keerulistel aegadel kirju-tatud kirjade vahendusel saab aimu sellest, millistest teema-dest pidi vaikima ja millistest tuli kirjutada valitud sõnadega.

ERM soovib kogusid täienda-da nii nende kirjadega, mida kir-jutasid küüditatud kodumaale, kui nendega, mida saadeti kau-gele Siberisse. Samuti kirjadega, mida vahetasid omavahel Teise maailmasõja keerises välismaale pääsenud ja kodumaale maha jäänud eestlased. Eriti väärtus-likud on kirjavahetused, mille puhul on alles nii saadud kui saa-

detud kirjad. Kui kahepoolne kirjavahetus ei ole säilinud, siis on ka ühe poole kirjad uurijatele väärtuslikuks allikaks.Lisanfo:n peavarahoidja RIINA REINVELT, tel 7350 406, e-mail [email protected] peaarhivaar TIINA TAEL, tel 7350 420, e-mail [email protected]

Pruutkleit kuulus Eesti naiskäsitöö juhi

ja Naiskodukaitse tegelase Ebba Sarali

tütrele Viiule, kes abiellus 1936. aastal Tartu Ülikooli kirikus.

Kleit tegi kaasa põgenemis- teekonna 1944. aastal

läbi Saksamaa Ameerikasse.

erM A 991:74

Kogu Eesti muuseum tähendab üle ilma elavate eestlaste muuseumi“Eestlased lahkuvad Eestist,” kõlavad aeg-ajalt murelikud hüüatused meedias. Samas pole eestlaste väljaränne viimase paarikümne aasta jooksul tekkinud uus nähtus.

Alates XIX sajandi teisest poolest on ettevõtlikumad

eestlased lahkunud alguses ida ja lõuna, hiljem ka lääne suu-nas. Välja kujunesid eesti külad Siberis, Kaukaasias ja Peipsi taga, aga ka Kanadas Albertas. New Yorgis asutati 1929. aas-tal mitme juba tegutseva eestlaste seltsi ja klubi ühi-sel otsusel Ühendatud Eesti Selts (hilisem New Yorgi Eesti Hari-dusselts) ja asuti otsima võima-lusi Eesti Maja soetamiseks.

Teine maailmasõda ja Vene vägede pealetung tõid kaasa 1944. aasta suure põgenemise, mis lõi eelduse elujõuliste eesti kogukondade tekkimiseks erine-vatel mandritel.

Kuna eestlasi elab laiali üle maailma, on Eesti Rahva Muu-seum võtnud endale kohustu-se koguda materjali ka võõr-sil elavate rahvuskaaslaste koh-ta. Nii on alates 1970. aastatest võetud ette ekspeditsioone eesti asualadele erinevates maailma paikades.

Nõukogude ajal sai kogumis-töö toimuda eelkõige Siberis ja Kaukaasias. Erinevate ekspedit-sioonide käigus on kogutud nii esemeid ja fotosid (vanu foto-sid kohalikelt elanikelt ning vä-litööliste endi tehtud pildistusi) kui kohalike elanike küsitlemi-sel saadud mälestusi ja teatme-materjali.

Venemaale rännanud eest-laste materjale on muu-seumisse jõudnud ka üksik esemetena nen-de inimeste kaudu, kes vabadussõja järel opteerusid Eestisse ja endaga erinevaid ese-meid kaasa tõid.

Mitmekümne aasta jooksul jõudis muuseumisse üle 600 eseme, 4000 foto ja rohkem kui 2000 lehekülge arhiivimaterja-li sellistel teemadel nagu asus-tus, elatusalad, ehitised, ühis-kondlik elu, perekonnakombes-tik, rahvussuhted, keel, identi-teet ja kombed.

Eesti diasporaa läänepoolse-te materjalide laekumine Eesti muuseumidesse ei saanud alata enne 1988. aastat, alates millest kontaktid Nõukogude Eesti ja välismaal elavate eesti kogukon-dade vahel järjest aktiivsemaks muutusid. See tähendab, et napi 25 aasta jooksul on olnud võima-lik koguda 1944. aastal Eestist

põgenenute materjale – olgu see siis kodust kaasa

võetu, DP-laagris või uuel asukohamaad loodu.

Eesti Rahva Muuseumi jaoks algas pagulaste ma-terjalide kogumine 1989. aastal, mil muuseumisse jõudsid esimesed esemed Kanada eestlastelt. Täna-seks hoitakse Eesti Rah-va Muuseumi kogudes

üle 2000 eseme, mis on kogutud eestlastelt nii Kanadas, Ameeri-kas, Austraalias, Rootsis kui Ing-lismaal.

Ilmselt on ERM ainuke koht terves maailmas, kus hoitakse just nii suurt kogu väliseesti ko-gukondadest pärit esememater-jali. Lisanduvad veel mitmete ekspeditsioonide käigus kogu-tud mälestused, fotod ja arhiivi-materjalid.

Seega on tegemist üsna mit-mekülgse ja rikkaliku koguga, mille täiendamine ei ole lõppe-nud. Alles 2011. aastal laekus muuseumisse Rootsis, Kanadas ja Ameerikas elanud Hans Teet-lausi arhiiv (ligi 800 säilikut) koos fotokoguga (üle 9000 ne-gatiivi).

Käesoleval aastal on ooda-ta Kanadas elava ja ühe maail-ma tunnustatuma mälu-uurija Endel Tulvingu arhiivi jõudmist Tartusse. Käesoleva aasta algu-ses kuulutati välja kogumisakt-

sioon “Kirjad kaugelt”, millega muu-seum soovib oma kogu-desse saada Kodu- ja Välis-Eesti vahel pee-tud kirja-vahetust.

Eesti Rahva Muuseum ei ole oma kogumis-töös kes-kendunud ainult neile eestlaste-le, kes juba aastaküm-neid võõrsil elanud või seal sündinud.

Viimaste aastate jooksul on kogutud mälestusi ka nn uu-telt väliseestlastelt, kes on vii-mase 10–20 aasta jooksul õp-pimise, tööotsingute või pere-konna tõttu välismaale elama asunud.

Nii on muuseumi töötajad käinud inimesi intervjueeri-mas Soomes, Rootsis, Saksa-maal ja Kanadas. 2008. aastal koostati küsitlusleht “Uued väliseestlased”, millele vas-tas 40 inimest.

Haridusministeeriumi juures asuva rahvuskaas-laste programmi toel on vii-mastel aastatel olnud või-malik käia nii välitöödel vä-liseesti kogukondades kui digitaliseerida ja korrasta-da muuseumisse saabunud materjali.

rIINA rEINVELT

Kirjad kaugelt

Seep ja tikud. Igapäevased as-jad, mis olid 1944. aastal Eestist põgenemisel kohvris, kuid jäid kasutamata ja omandasid hoopis märgilisema tähenduse, sest nad olid “kodumaa asjad”. erM A 836:191–192

Hõbedast sigaretikarp jõudis muuseumisse Ameeri-

kast ja kuulus algselt Johan Holbergile,

kes oli 1927–1928 Eesti Vabariigi kau-

bandus-tööstusminis-ter ja põgenes 1944.

aastal Eestist. erM A 922:3

E E S T L A S E d M A A I L M A S

V Õ I S T L U S E d6 APRILL 2013

Pilt võistluselt.

“Vanaisale”. Foto: Kaiu,

2013. Tartumaa.

Eesti Rahva Muuseum kutsub kõiki kodumaad pildistama. 1912. aastal korraldas Eesti Rah-va Muuseum päevapiltide kogu-mise võistluse, mille eesmärgiks oli tollal veel moodsa ja vähele-vinud fototehnika abil jäädvus-tada igapäevaelu Eesti erineva-tes paikades.

Eriti oodatud olid pildid rah-vast tööl, pidudel, lõbutsemas, igapäevastel talitustel ning fo-tod muistsetest talumajadest, lautadest, aitadest ja taluhoo-nete sisseseadetest ning terve-test küladest. Võistluse tulemu-sel täienes ERMi fotokogu väär-tusliku materjaliga.

Kultuuripärandi aasta raa-mes kuulutas Eesti Rahva Muu-seum selle aasta 23. veebruaril taas välja fotode kogumise, tä-histamaks saja aasta möödumist esimesest võistlusest ning jääd-vustamaks elu Eestis sada aas-tat hiljem.

Võistlus kestab 5. jaanuari-ni 2014 ning võitjate autasusta-

mine toimub 2014. aasta veeb-ruaris.

Tänapäeval on igas kodus mõni fotoaparaat või telefon, millega saab teha kvaliteetseid pilte. Kui palju jäädvustatak-se iga päev Eesti elu ja tegemi-si, ei tea ilmselt keegi, sest ena-mik piltidest jääb kas arvutites-se või jagatakse sõprade vahel. Eesti Rahva Muuseumi eesmärk võistlust korraldades ongi juh-tida inimeste tähelepanu ümb-ritsevale igapäevaelule ja tege-mistele.

Paljud asjad, mis meile prae-gu tunduvad enesestmõisteta-vatena, on tulevastele põlvede-le põnevaks uurimismaterjaliks (traditsioonid, töövõtted, piir-kondlikud eripärad, rõivastus, tehnika jmt).

Kuigi Eestimaa loodus on kaunis ja loojangud hingemat-vad, on selle võistluse eesmärk talletada eesti elu ja kultuuri ning selle keskmeks olevat ini-mest. Eesti inimeste tegemised, nii argised kui pidused, vääri-vad jäädvustamist ja kuna ERMi töötajad igasse Eesti piirkonda ei jõua, siis on meie pärandi püsi-miseks oluline, et kõik, kel huvi

ja võimalus pildistada, vaatak-sid elu enda ümber dokumen-teerija pilguga. Igas inimeses on peidus fotograaf ja iga inimene näeb elu erinevalt.

Võistluse patroon on Eesti Va-bariigi president Toomas Hend-rik Ilves ning žüriisse kuuluvad Tartu Postimehe vanemtoimeta-ja Vahur Kalmre, TV 3 program-mijuht Urmas E. Liiv, OÜ Foto-brigaad fotograaf Annika Haas, ERMi peavarahoidja Riina Rein-velt ja ERMi fotograaf Anu Ansu.

Žürii hindab nii piltide kvali-teeti kui sisukust ning valib pea-auhinna väärilise foto, aga ka parima jäädvustuse igast maa-konnast.

Samuti on võimalik võist-lustöid hinnata veebikülasta-jal, enim meeldimisi saanud pilt saab veebihindajate auhinna.

Kultuuripärandi kogumist toetavad Eesti Kultuurkapi-tal, PhotoPoint, Maaleht, Saka Mõis, Fotoluks, GO Reisiajakiri, kirjastus SYND & KATTS, Vudi-la mängumaa, Põlva Rotary klu-bi ja Tasku Keskus ning toetajaid lisandub.

Mitmed toetajad on välja pannud oma valdkondliku au-

hinna – Maalehe lugejad saavad valida parima maaelu kajastava foto, Tasku Keskuse külastajad parima Tartumaa foto, Põlva Ro-tary klubi parima sõbralikkust ja hoolivust kajastava pildi jmt.

Eesti Rahva Muuseum loodab võistlustöödega saada värvikat täiendust fotokogule, ERMi vas-tuvõtukomisjon teeb võistlusel osalenud fotodest valiku, mis talletatakse muuseumis järeltu-levatele põlvedele. Need fotod pakuvad palju avastamisrõõmu tulevastele uurijatele ning auto-rid leiavad tunnustust veel sa-dade aastate jooksul, nagu tä-napäeval Johannes Pääsuke, Ja-kob Bockmann, Friedrich Koh-titsky jpt.

Eesti Rahva Muuseum tänab kõiki, kes osalesid 24. veebrua-ril Eesti Pressifotograafide Liidu ja Riigikantselei korraldatud fo-toaktsioonis “Eesti minut”. Va-lik laekunud fotosid antakse üle ERMi fotokogusse, kuid võistlu-sel need pildid ei osale.

ANGE VOSMAN

n Vaata võistluse tutvustust ja tingimusi kodumaapildid.erm.ee.

MUU S E UMI d E SU V E M ä N G 2013

n Muuseumide suvemäng algab tänavu rahvusvahelisel muuseu-mipäeval (ja muuseumiööl), 18. mail ja lõpeb 25. augustil. Eelmisel suvel Eesti Rahva Muuseumi eestvõttel alanud muuseumide ühine suvemäng laienenud maakonnamuuseumidest väiksemate muu-seumideni. Ikka selleks, et Eestimaa suves ringirändaja teadvus-taks muuseumi kui sisukat vaba aja veetmise kohta ning veedaks muuseumis rohkem aega. Tänavune mäng on mullusega sarnane: iga muuseum mõtleb välja tegevused, küsimused ja ülesanded, mille lahendamise eest saab flaierile templi või kleepsu. Tänavu peavad mängijad koguma templi/kleepsu kolmest muuseumist või filiaalist. Osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Peaauhinnad on uhked: nädalavahetus neljale Alatskivi lossis ja nädalavahetuse taluromantikapakett Maria talus. Lisaks ka väiksemaid auhindu, nagu Maakodu ja Maalehe aastatellimus jmt. Osalevad muuseumid on omalt poolt välja pannud meeneid ja kingitusi.

www.erm.ee/et/Osale/muuseumimang

O O TA ME L U GU S I d

Linn ja maa nõukogude ajaln Linn ja maa on läbi sajandite olnud kaks vastanduvat, kuid samas tõmbuvat elukeskkonda. Seekord on fookuses linna ja maa sidemed nõukogude ajal. See oli aeg, mil Eestis toimus kiire linnastumine ja linnarahvastiku kasv. Seda soodustasid uue võimu forsseeritud industrialiseerimine ja senise maaelu lõhkumine – sundkollektiviseerimine, mis paljud senised maaelanikud linnades-se peletas. Kui 1953. aastal elas üle poole ENSV elanikest linnades, siis 1980. aastatel juba üle 70% rahvastikust.

Teiselt poolt püüti kaotada linna ja maa vahelisi erinevusi, juurutades maalgi linnalikku elulaadi. Nii kerkisid sovhoosi- ja kolhoosikülades mugavustega korterelamud, kuhu paljud maaini-mesed oma senistest kodudest kolisid. Kuidas kogeti linnadesse ja linnamugavustega korteritesse kolimist, millised olid linnainimeste sidemed maaga ja vastupidi – maainimeste sidemed linnaga.

Kodune toiduvalmistaminen Keskendume esmajoones toiduvalmistaja oskustele, arvamus-tele, eelistustele, aga pisut ka rollile inimeste seas, kellele ta süüa valmistab, argitegevustele, valikutele ja harjumustele. Küsimusti-kust leiab ka samu teemasid ja küsimusi kui kümme aastat tagasi küsimuskavas nõukogude aja kohta, sest soovime võrrelda, mis on nõukogudeaegsete võimaluste ja harjumustega võrreldes jäänud samaks ning mis on viimase paarikümne aastaga muutunud.

Toidutegemisest kirjutagu nii kiirelt valmistatud võileiva autorid kui ka need, kelle päevade kõige põnevam ja mahukam osa möö-dub köögis. Muidugi võite kirjutada ka sellest, miks Teile ei meeldi süüa teha või hoopiski sellest, kes Teie peres lisaks Teile või Teie asemel toitu valmistab.

Küsimuskavad ErMi koduleheln Küsimuskavad lehel www.erm.ee/Osale/Kaastoo/kogumis-töö-2013/Voistlused. Lisaks küsitule on teretulnud kõik muud teemasse puutuvad argised detailid ja meenutused, kirjutada võib ka vabas vormis. Ei maksa peljata, et kirjeldatav võib tunduda esmapilgul liiga “tavaline” või “igapäevane” – just erinevate ini-meste erinev igapäevasus pakubki muuseumile (etnoloogile) huvi. Põhiteemade kõrval on oodatud ka muud kaastööd oma elust – näiteks kirjeldused kodukohast, hobidest, tööst, vabast ajast vms; oodatud on ka eluloolised ja etnograafilised materjalid. Kirjutada võib ka mõne varasema aasta põhiteemal.

n Lisainfo ja lugude saatmine: [email protected], tel 7350 420, www.erm.ee. Võistlustööde esitamise tähtaeg: 31. juuli 2013.

K ä S I T ö ö V Õ T E T E Õ p I T OA d r A A d I L

n Tänavuste pärandoskuste õpitubades on õpetajateks pärand-tehnoloogid ja traditsioonikandjad. Igas õpitoas saab ajaloolise ülevaate konkreetsest töövõttest ja selle rakendusvõimalustest tänapäeval. Praktilist tööd õpitakse meistrilt. Näidisteks on ese-med ERMi kogudest. Osa õpitube on kahe- või kolmepäevased.

Värviline seto heegelpits 11. mai Haapsalu salli kudumine 23. mai Kõlavöö tegemine 25. mai Seto toit – sõir ja väikepirukad 1. juuni Seto meeste ümarvööd 8. juuni Puulusika voolimine 15. juuni Vikatiga niitmine 15. juuni Raamatute parandamine 6.–7. juulini, 20. juuli Väikekandle valmistamine 15.–19. juulini Taimedega lõnga värvimine 3. august Vana puitmööbli hooldamine 3.–4. augustini Handi helmeskaunistused 17. ja 24. august Kristi Jõeste meistriklass 31. august ja 7. september Telgedel kudumine (algajatele) 14.–15. septembrini, 21. september

n Õpitubades osalemiseks on vajalik registreerumine, info tel 7350 445 või [email protected].

kodumaa piltide kogumise võistlus

S Ü N d M U S E d 7APRILL 2013

Rahvamatk ümber Raadil asunud NSV Liidu sõjalennuvälja. Pildil on näha vigases eesti keeles keelusilt. Foto ALdo Luud, erM Fk 2321:12

Just Eesti Rahva Muuseu-mi taastamine Raadil oli

inimeste südamesoov ning see kirjutati ka plakatitele. Nüüd, veerand sajandit hiljem saab unistus teoks – 2013. aasta Tar-tu muinsuskaitsepäevadel pan-nakse nurgakivi muuseumi uue-le hoonele Raadil.

Nii tormilised muinsuskait-sepäevad said toona toimuda vaid Tartus. Kümned kõnekoos-olekud, loengud, ekskursioo-nid, kontserdid, näitused, vana-de dokumentaalfilmide ühisvaa-tamised, haudade külastamine – see koondas mitte lihtsalt rah-vuslikult meelestatud inimesi, vaid ennekõike üliõpilasi.

Päevade kõrgpunkt oli tõrvi-kurongkäik kesklinnast üle Too-memäe sinist, musta ja valget lippu kandva EÜSi maja juurde. Sihtpunkt ei olnud juhuslik – paralleelselt muinsuskaitseliiku-misega algas akadeemiliste üli-õpilasorganisatsioonide taasta-mine. Suur osa toonastest kor-poratsioonide ja seltside taas-asutajatest olid ühtlasi ka Muin-suskaitse Seltsi liikmed.

Muinsuskaitsepäevad lõppe-sid 17. aprillil endises Kaitselii-du majas debatiga Raadi tagas-tamise üle Eesti Rahva Muuseu-mile ja sellele järgnenud rahu-meelse, aga väga rohkearvulis-te osavõtjatega meeleavalduse mõõdu võtnud ekskursiooniga Raadile.

tartu muinsuskaitsepäevad 25Läbi terve 1988. aasta toimus kõikjal Eestis kümneid üritusi, mis tõid meid Eesti Vabariigi taastamisele lähemale. Üks märgilisemaid sündmusi oli Tartu muinsuskaitse-päevad. Sinimustvalge lipu väljatoomise kõrval oli sündmuste keskpunktiks Eesti Rahva Muuseum.

H E AT E G E V U S L I K O K S j O N

n 25 aastat tagasi toimus ERMi näitusemajas muinsuskaitsepäe-vade raames rahva- ja esemeterohke käsitööoksjon muuseumi toetuseks. Toonast oksjonit meenutame sarnase ettevõtmisega 19. aprillil kl 17 ERMi näitusemajas, kus oksjonihaamrit hoiab muuseumi direktor Tõnis Lukas.

Heategevuslikul oksjonil lähevad haamri alla rahvakunsti-meistrite tehtud ja ajaloolise väärtusega esemed. Teenitud raha-ga toetab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts kultuuripärandi hoidmisele ja väärtustamisele suunatud noorsootööd. Kutsume kõiki oksjonil osalema nii annetuste kui ka ostupakkumistega.

12. AprILL n 10.00–17.00 aastakonverents “Muutuv kultuuripärand” näitusemajas13. AprILLn 11.00–17.00 ERMi lahtiste uste päev n 12.00–18.00 1988. aasta aprillikuistele kõnetekstidele pühendatud konverents (Lossi 36, Peegli saal)18. AprILLn 13.00 Jaani kiriku tutvustus (Kaur Alttoa) n 14.00 Muinsuskaitsekuu avamine ja Tartu 1988. aasta muinsuskaitsepäevade austamine Jaani kirikusn 16.00 Muinsuskaitsepäevade meenutamine ülikooli kohvikus19. AprILLn 17.00 Rahvakunsti heategevus-oksjon ERMi näitusemajas

20. AprILLn 10.00 Maakultuuri seminar Kaitseliidu majas21. AprILLn Iseseisvusajal taastatud monumentide tutvustamine: kl 12 Kalevipoeg, kl 12.45 Gustav II Adolf, kl 13.30 Villem Reiman23. AprILLn 16.00 Raamatu “Eesti ajalugu II” arutelun 18.15 Jüriöö meenutamine, ERMi “kolimise” algus ERMi näitusemajas30. AprILLn 17.30 Rongkäik näitusemaja eest läbi kesklinna ja Roosi tänava Raadile, ühinemine akadeemiliste organisatsioonide volbrirong-käigugan 19.15 Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi tseremoonian 20.00 Esineb Metsatöll

n 4. mail toimuvad juba nel-jandad “Teeme ära!” talgud, ERMi ühistööpäev kannab taas lisanime “Ehitame ERMi”. Aastate jooksul on ERMi talgutel osalenud pea tuhat inimest ning korrasta-tud on nii Raadi mõisaala, dend-roparki kui ka mõisa ja ERMi uue hoone vahelist ala. Kõigil aastatel on Raadi järve puhastanud ka sukeldujate klubi liikmed.

2013. aastal oleme võtnud plaani hakata liikuma Ülejõe linnaosa ja seeläbi ka linna süda-me poole. Plaanis on korrastada Roosi tänava ERMi uue hoone poolset otsa ning võimalusel ka dendropargi linnapoolset osa, mis avaks vaate kerkivale

ehitusele. Loodame koostööle ka Tartu linnavalitsuse ning Roosi tänava ääres paiknevate ettevõtete ja organisatsiooni-dega. Ülejõe linnaosa ja eriti Tartu üks vanimaid tänavaid – Roosi tänav – peaksid tulevikus kujunema jalakäijate otserajaks ERMist linna südamesse.

ERM on võtnud eesmärgiks, et Ülejõe linnaosa taastaks oma väärika ilu ning avaks uuesti lood ja inimesed, mis on neis vanades majades mentaalselt suletud ae-gadel varjule jäänud. Ootame eriti Ülejõe rahvast talgupäevale, et muuta üks linnajagu kaunimaks ja pidada plaani, kuidas koostööd edasi arendada.

TA r T UM A A TA N T SU p IdU p Ü H A

n Tartumaa tantsijad on ihanud endale päris oma pidu-püha, kus saaks kokku kõik need, kelle hinges pakitseb soov end väljendada just rahvatantsu kaudu.

Tartumaa tantsupühal, 9. juunil kell 17 tulevad Raadi järve kaldale kokku Tartumaa rahvatantsijad alustades esimese klassi õpilastest ja lõpetades seenioride segarühmadega. Sellise suuruse-ga tantsupidu pole Tartumaal peetud juba kolmteist aastat.

Sõna “püha” tähendab lisaks pidupäevale ka selliseid väärtusi, mida me usume, austame ja armastame. Esivanemad on meile pärandanud nii palju pühadusi – paiku, mälestusi, uskumusi.

“teeme ära!” ja “ehitame erMi” talgutööd tehakse roosi tänaval

XXVI laulu- ja XIX tantsupi-du “Aja puudutus. Puudu-

tuse aeg” on sündinud igatsusest, et me olulisi väärtusi ei unus-taks ning ümbritsevas virrvar-ris ikka päris asju mõistaksime märgata.

Oleme teel järgmise suurpeo poole ning juba täna on tuhan-ded nootide ja tantsukirjeldus-te järgi õppimas ja harjutamas.

Laulu- ja tantsupidu on aga alati olnud midagi palju ena-mat kui pelgalt laul ja tants. See on olnud teekond, mis on meie rahvast ühendanud ning oluli-si väärtusi ajas edasi kandnud. Võib öelda, et laulu- ja tantsu-pidudel jagatud puudutused on meid rahvaks ühendanud ning meie saatust suunanud ja ku-jundanud.

Juuni lõpus on koori- ja tant-su juhtidel võimalik koguneda Raadile häälestuskohtumisele. Luuakse tervikpilt peo reper-tuaarist ja mõttest. ERM avab oma kogud ning kultuuripä-randi aasta kesksuvel kohtuvad tänased pärandi loojad meie

rahvusliku pärandi hoidjatega ERMis.

Puudutustest saab kiviaed – ehitame ühiselt ERMi!

Kõiki, kes igatsevad saada osa lähenevast suurpeost, kut-sume 30. juunil Raadile.

Järveveerel toimuval kont-serdil saavad tulijad osa lähene-va laulu- ja tantsupeo puudutus-test sõna, muusika ja tantsu kau-du. ERM avab huvilistele töötoad, maitsta saab laulupeosuppi ning õhtul on laulupeofilmi esilinastus.

Kes soovib, saab kinkida oma puudutuses killukese aega ERMile, tuues kodukohast kaa-sa kivi, millest valmib ERMi uue hoone juurde kiviaed.

STEN WEIdEbAUM

Pärandi kogujad ja kandjad kohtuvad raadil aega puudutades

“AjA pUUdUTUS rAAdIL” on pärandiaastale pühendatud sündmus, korraldajaks Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja ERM koos Eesti Kooriühingu, ERRSi ning Tartu Linna- ja Maavalitsusega.

n 28.–29. jUUNI – eelregistreerimisega häälestuskohtumine XXVI laulu- ja XIX tantsupeoks valmistuvate kollektiivide juhtidele. Täpsem info: Vaike Rajaste, [email protected].

n 30. jUUNI – avatud kontsert ja avatud ERMi päev “Aja puudutus Raadil”, 2014. aasta laulu- ja tantsu-peole mõeldes. Täpsem info: www.laulupidu.ee ja www.erm.ee.

Nb! ERM ootab häälestuspäevadele tulijailt kas või üht pilti igast kihelkonnast kaasaja kodumaa piltide kogu-mise aktsioonile (kodumaapildid.erm.ee), et jäädvus-tada fotokogusse 2013. aastal tehtud ülesvõtteid Eesti hetkedest. Aktsioonist loe lähemalt lk 6.

grAAFikA: reti sAks

Ürituste kava

K A L E N d E r8

NäitusedErMi näitusemajaJ. Kuperjanovi 9, Tartu

pÜSINäITUS “Eesti. Maa, rahvas, kultuur”

KUNI 23.09. “Korraks koju”Näitus aastail 1940–1968 Eesti Rahva Muuseumi kogudest eral-datud aaretest.

KUNI 4.09. “Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground”Lääneriikides 1960.–1970. aas-tatel sadu tuhandeid noori “rahu, armastuse ja vabaduse” kultu-sesse pööranud ja kogu maailma raputanud hipiliikumine ei jäänud olematuks ka teisel pool raudset eesriiet.

Heimtali muuseumHeimtali, Pärsti vald, Viljandimaa“Põlvest põlve elutarkus”

1.09.–31.08. Anu Raua loomingu näitus

ErMi postimuuseumRüütli 15, Tartu

pÜSINäITUS n “Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90”n “Postis keelatud kaup”

KUNI 29.09. “On Volga uhke kaunitar ja Tšaika limusiin...” Näitus posti- ja muudest sõiduki-test nõukogude ajal

Näitused raadilNarva mnt 177, Tartu

pÜSINäITUSEdn Veetornis “Raadi läbi aegade”n Mõisa peahoone aknaavadel “Meie siin maal”n Ettetellimisel “Trükitud pildid ja kirjad, Eesti Rahva Muuseumi müürlehed ja plakatid siiberkapis”

Tallinna lennujaamKUNI 31.12. “Meie siin maal”ERMi ja fotograaf Alar Madissoni fotonäitus

EESTI RAHVA MuuSEuMI NäITuSEMAJA (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Näitused ja muuseumipood avatud T–P 11–18, kohvik avatud T–R 10–18, L 11–18, P 11–17. Reedeti sissepääs tasuta. Tel 735 0445.

ERMi POSTIMuuSEuM (Rüütli 15, Tartu). K–P 11–18. Reedeti sissepääs tasuta. Tel 731 1450. RAAdI MõISAPARK (Narva mnt 177, Tartu). Avatud iga päev kella 7–22. Näituste külastamiseks helistage ette tel 735 0442. HEIMTALI MuuSEuM (Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa). Avatud T–L 9–13.30 ja 14.15–17. Reedeti sissepääs tasuta. Tel 439 8126.

RAAMATuKOgu, ARHIIV, FOTOKOgu (Veski 32, Tartu). Avatud T–R 9–16 (pärast kella 13 fotosid juurde ei laenutata, küll aga saab laenutatud materjalidega tutvuda kuni kella 16).

ESEMEKOgud (Veski 32, Tartu). Avatud E–R 10–16 (pärast kella 14 esemeid juurde ei laenutata, küll aga saab laenutatud materjalidega tutvuda kuni kella 16).

ERMi näitusemajas, ERMi Postimuuseumis, Raadi mõisapargis ja Heimtali koduloomuuseumis kehtib ühispilet hinnaga 5 eurot. Ühispilet kehtib tähtajatult, kuni seda on neljal korral kasutatud ning sobib ka kinkekaardiks. Muu piletiinfo www.erm.ee/teenused/Hinnakiri.

“Vanavara kogumisretkedelt 9. Marie Heiberg, Marta Veiler, Bertha Veske”Koostaja: Piret Õunapuu Kujundaja: Jana ReidlaTartu 2012

n Rohkem kui saja vanavarakorjaja hulgas, kes muuseumi esimese kümne aasta jooksul mööda maad käisid, olid valdavas enamuses noored mehed, enamasti üliõpi-lased. Seekord on võimalik teha sissevaade vanavarakogujate tihedatesse päevadesse kolme noore naise silmade kaudu. Hind muuseumipoes 4 €.

“Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest”Koostaja: Tiina TaelKujundaja: Angelika SchneiderTartu 2012

n Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ülevaade Alutaguse rahvarõivastest, mis valmis 170 aastat tagasi vastusena Õpetatud Eesti Seltsi algatusele kirjeldada ja joonistada Eesti kihelkondade rahvarõivaid. Käsikirjale on lisatud ka Alutaguse rahvarõivaste joo-nised. Käsikirjale on lisanud kommentaarid etnograaf ja Eesti tunnustatuim rahvarõi-vauurija Aino Voolmaa. “Kreutzwald Virumaa rahva rõivastest” valiti 2012. aasta Eesti kauneimate raamatute sekka. Hind muuseumipoes 15 €.

“Palamuse mees. Rahvarõivaste valmistamise juhend”Koostajad: Age Raudsepp, Pille AroldKujundaja: Merike TammTartu 2013

n Juhendist leiab ajaloolise ülevaate Palamuse kihelkonna meeste etnograa-filistest rõivastest, fotosid originaal-esemetest ning ka lõikeid ning juhatust rahvarõivakostüümi iseseisvaks valmis-tamiseks.

Friedrich Kohtitsky “Päevapildiraamat”Koostaja: Tiina TaelKujundajad: Jane Liiv, Ivi TammaruTartu 2013

n Raamat koondab harrastusfotograafi ja koolimehe Friedrich Kohtitsky (Priidu Kohava) fotopärandi ERMis, mida täien-dab tema 1912. aasta päevaraamat. Päevikulehekülgedelt kumab sajanditagune argielu Läänemaalt Karuse ja Hanila kihelkonna piirimailt: saame kaasa elada vanavarakorjaja seiklustele ja meile valgustatakse mitmete päevapiltide tekkelugu.

Pöidlaraamat “Retk läbi Setumaa 1913”n Heida pöidlaraamatu abil pilk Eesti esimestele etnograafilistele filmikaadritele, kasuta oma sõrmi ja pane pilt liikuma! Pöidlaraamat märgiti ära 2012. aasta Eesti parima muuseumimeene (EMMA) konkursil. Hind 2.90 €.

JEF. Journal of Ethnology and Folkloristics. Vol. 6, No. 1 Koostajad: Art Leete, Aimar VentselTartu 2012

n Käesolev erinumber “Dynamic Discour-se and the Metaphor of Movement” on pühendatud põhjarahvastele. Artiklid on valminud 2011. aastal Tartus toimunud põhjarahvaid käsitleval seminaril World Routes 2 peetud ettekannete põhjal.Hind muuseumipoes 3.20 €.

r A A M AT U d

APRILL 2013

erM kutsub lapsi omakultuure tundma õppima10.–14. juunini toimub ERMis linnalaager “Kirju-mirju Eesti”, mille käigus süvene-takse Eesti rikkalikku oma-kultuuripärandisse ja õpitakse tundma oma juuri.

Toimuvad väljasõidud Peipsi äärde vanausuliste juurde, Setomaale, Viljandi-maale Heimtali muuseumi, osaletakse arheoloogilistel väljakaevamistel.

Laager toimub koostöös Muinsuskaitseameti ja Aja-looarhiiviga, toetab Tartu linn. Laager sobib lastele vanuses 10–12 aastat. Registreerimine alates maist.

Täpsem info ERMi kodu-leheküljelt www.erm.ee/et/Opi/linnalaagrid/kirjumirju

ÜritusedAprill12.04. ERMi aastakonverents näitusemajas

13.04. ERMi 104. sünnipäevn Kl 11–16 lahtiste uste päev ERMi peamajas Veski tänavas (eelregistreerimisega ekskursioo-nid kl 12, 13.30 ja 15) ja Posti-muuseumis n Kl 11–18 lahtiste uste päev ERMi näitusemajas: fuajees ERMi trükiste müük, õnneloos; näitustel “Korraks koju” ja “Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground” giididega ekskur-sioonid kell 12, 14 ja 16; lektoo-riumis: filmiprogramm, kontsert ansamblilt Armastus; töötoas: hipiehete valmistamine

14.04. Eesti Rahva Muuseumi 104. sünnipäev

30.04.Eesti Vabariigi president paneb Raadil nurgakivi Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele

Mai4.05. “Teeme ära!” talgupäev “Ehitame ERMi” Roosi tänaval

11.05. Kl 13 Prima Vista raames ERMi näitusemajas “Hipi vs. hipster” (vestlevad ja oma loomingut esitavad kirjanikud Marko Kompus ja Kaspar Jassa)

12.05. Kl 13 Prima Vista raames ERMi näitusemajas “õudusjutud lastele ja julgematele täiskas-vanutele” (jutuvestja Anneli Vilbaste ERMi püsinäitusel)

12.05.Emadepäev

18.05. Rahvusvaheline muuseumipäev ja muuseumiöö “Öös on inimesi”, tasuta sissepääs

juuni1.06. Rahvarõivakooli lõpetamine näitusemajas

8.–9.06.Tartumaa tantsupidu Raadil

10.–14.06.Linnalaager “Kirju-mirju Eesti”

23.06.Kl 20–01 jaaniõhtu Raadil: näitu-sed, käsitöötoad, rahvuslikud män- gud, ekskursioonid mõisaparki ja orienteerumisvõistlus, kabe, lasteala27.–30.06.Kontsert “Aja puudutus” Raadi mõisapargis, Eesti Laulu- ja Tant-supeo SA tutvustab 2014. aasta üldlaulupeo teemasid ja kava

juuli20.-21.07.Lõhnavad Hansapäevad, ERM koos Tartu Ülikooli ajaloo muuseu-miga Teaduslinnakus

August17.08.Perepäev “Lotte avastab muu-seumi” ning ERMi ja kollektsio-nääride ühisettevõtmine “Muu-seum üheks päevaks” Raadil20.08.Eesti Vabariigi taasiseseisvumis-päeva tähistamine

September27.09. Teadlaste öö29.09. Mihklipäev, ERMi kirjasaatjate päev

Muuseumiöö on sel aastal täis inimesiEesti Rahva Muuseum on 18. mail kell 18–23 kutsu-nud näitusemajja külasta-jaile muuseumisündmusi tutvustama oma endised kolleegid. Tulla on lubanud kirjanik Karl Martin Sinijärv, arhitekt Aivar Roosaar, Tar-tu Linnamuuseumi direktor Merike Toomas, kunstnik Erika Pedak ja teatriinime-ne Jaanus Rohumaa.

Kuna 18. mai on ka taimede lummuse päev, tuleb muuseumiöösse kõ-nelema ravimtaimede uuri-ja Ain Raal ning näidatakse Rein Marani uut dokfilmi “Hiite lummus”.

Lõpetab tartu rahvarõivakooli järjekordne lend 1. juunil toimub ERMi näitu-semajas rahvarõivapäev ja on Tartu rahvarõivakooli kaheaastase kursuse järje-kordne väljalend.

Septembrist alustab tööd uus õpperühm. Iga õppur valib ERMi kogudest sellise kostüü-mi, mida soovib valmistada. Koos käiakse kahe aasta jook-sul iga kuu esimesel nädala-vahetusel, välja arvatud suvel. Täpsem info ja registreerimine www.erm.ee.

dV d

“Eesti etnograafiline film II. udmurdid”n Kahest plaadist koosnev komplekt sisaldab ERMi ja Udmurdi Vabariigi Rahvusmuuseumi koostöös valminud populaarteaduslikke filme “Lõuna-udmurdid 20. sajandi alguses” (1983), “Lõuna udmurtide religioosne kombes-tik 20. sajandi alguses” (1983) ning “Põhjaudmurdid 20. sajandi alguses” (1995). Autorid on Serafima Lebedeva ja Aleksei Peterson, operaator Aado Lintrop. Originaalid on vene keeles, eesti-, udmurdi- ja ingliskeelsete subtiitritega. Hind muuseumipoes 8 €.

Konverents on ajendatud kultuuripärandi teema-aastast. Kuigi pärandi all mõistetakse tihti lihtsalt minevikust pärit asju või kombeid, on pärandit võimalik mitut moodi määrat-leda ning on selge, et kultuuri-pärandi mõiste ning sisu ajas muutuvad.

Konverents püüab kaardis-tada, kuidas pärandit kaasajal mõtestatakse ning vaatab lähemalt neid küsimusi, mida esitavad oma töös kultuuri-pärandi uurijad ning pärandiga tegelejad. Fookuses on kultuuri-pärandi dünaamika: kuidas toi-mub kultuuripärandi loomine,

kasutamine ja tõlgendamine ning kuidas pärandit kui mingit laadi praktikat või ressurssi taasluuakse, transformeeri-takse, reformitakse.

Konverentsi ettekanded leiab otseülekandes ja ka järel-vaadatavanaERMi kodulehe-küljelt www.erm.ee.

ErMi aastakonverents “Muutuv kultuuripärand” 12. aprillil ERMi näitusemajas

kevad ja suvi ja sügis Heimtalisn Alates 4. aprillist näitus “Elulugudega esemed” Anu Raua lemmikmuseaalidest.n 16.–18. maini Viljandis rahvusvaheline kampsuni-konverents, korraldajad ERM, TÜ Viljandi Kultuuri- akadeemia ja Eesti Käsitööliit. Ürituse raames rariteetide näitus Heimtali Rahvamajas.n 18. mail on rahvusvaheline muuseumipäev ja üle-eestiline muuseumiöö “Öös on inimesi”. ERMi koguhoidjalt Ülle Jäelt väljapanek inimest kujutavatest puuesemetest. n 18. mail traditsiooniline käsitöölaat, kaaskorraldaja Heimtali Muuseumi Sõprade Selts.n KäI JA KOO võistlused, kultuuriprogramm, õpitoad.n Juunist augustini ülevaatenäitus Anu Raua loomingust, vaadata saab vaibakavandeid ja nöörvaipu.n Juulis valik 27. Pärnu Filmifestivali filmidest.

Documents

VÄRAT (aprill 2013)