Veebruar 2012

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, TallinnProjektijuht: Artur Jurin | artur.jurin@lehed.ee, tel 680 4517

Tehnika ja inimene

2 Tehnika ja inimene

Elektriauto toimib talvel kõige paremini soojas HispaaniasPAKASETEST

Kas kõige võimekama elektri-autoga õnnestub sõita talvel ühe laadimisega Keilast Tal-linna tööle ja tagasi? Proo-visõit Nissan Leafiga pakkus oodatust enam närvikõdi.

Raivo Murde

Meie pere igapäevaelu sõltub autost samapalju nagu tigu oma kojast. Elame Keila linna äärealal, umbes nelja kilo-meetri kaugusel rongijaamast ja muudest ühistranspordivõi-malustest. Nii minu kui ka abi-kaasa töökoht Tallinna kesklin-nas jääb kodunt 30 kilomeetri kaugusele. Vanem laps käib pealinna kooli, pere noorim võsu aga tuleb tööpäeviti Keila keskusesse hoidja juurde trans-portida. Seega on meie perea-uto tavaline läbisõit tööpäeviti 70 kilomeetrit. Oleme oma iga-päevased tegemised sättinud nii, et ühe autoga saab asjad aetud. Vajaduse korral kasutab üks meist linna ja koju sõiduks rongi või liinitaksot ning teine tuleb jaama talle autoga vastu. Suur läbisõit tähendab ka suuri kütusearveid. Nii ootab ka meie pere odavat alternatiivi üha kallinevale diislikütusele, nagu ootas juudi rahvas enne-muiste messiast. Kas minusu-guse autousku inimese vabas-tab naftaahelatest tõesti elekt-risõiduk? Sellele küsimusele pidi aitama vastust leida proo-

visõit 100% elektrijõul liikuva Nissan Leafiga.

Aprillis Eestis müügile jõudev Euroopa ja Jaapani aasta autoks valitud ja muude auväärsete tiit-litega pärjatud Nissan Leaf on kahtlemata parim elektriauto, mida autotootjad praegu see-riatoodanguna pakuvad. Kind-lasti kirjutatakse Leaf (tõlkes puuleht) teerajajana kuldsete tähtedega autonduse ajalukku. Minu hinnangul on tegemist üldse esimese massidele mõel-dud elektrisõidukiga, mis näeb auto moodi välja. Eesti sotsiaal-töötajatele riigi poolt antud pisi-kesed elektrilised Mitsubishid ja selle PSA sõsarmudelid on mõeldud eelkõige suurlinnades liiklemiseks ning lastega pere ainsaks liikumisvahendiks ei sobi need kohe kuidagi. Leaf on aga Volkswagen Golfi mõõtu väike keskklassi pereauto. Akude koorma tõttu küll kesk-misest tagasihoidlikuma pagasi-ruumi ja kandevõimega, kuid mahutab mugavalt viis reisijat ning teatava koguse reisikotte. Põhivarustus sisaldab ohtralt mugavusseadmeid, alates auto-maatkäigukastist, LED-esitule-dest kuni võtmeta käivituse ja Eesti kaardiga navigatsiooni-seadmeni välja. Hinnasilt on küll krõbe, orienteerivalt 40 000 eurot, kuid riigi toetusena maks-tav 18 000 eurot teeb Leafi müü-gihinna võrreldavaks näiteks hästivarustatud Ford Focusega. Sõiduomadusedki on heal tase-mel, mugavalt pehme ning

elektriautole omaselt väga vaikne. Kuid mis peamine, Nis-sani elektriauto suutlikkus on vähemalt paberite järgi muljet-avaldav: tippkiirus 145 km/h, kiirendus sajani 11,9 sekundit, nn täispaak elektrikütust mak-sab vaid 2,20 eurot (liinitakso üheotsapilet) ning sõiduulatu-seks lubatakse laetud akudega koguni 175 kilomeetrit. Selle põhjal peaks olema Leaf igati mõistlik auto Keilas elavale perele. Seda paraku vaid siis, kui

Eestis oleks aasta läbi sama soe kui Hispaanias.

Külm kahandab teekonda poole võrraProovisõidupäevadel näitas minu kodune kraadiklaas kesk-miselt 6 külmakraadi. Selline Eesti keskmine pakasepoiss. Eel-misel õhtul olin auto juhtmega ühendanud 12 tunniks maja vooluvõrku. Täpselt nii kaua võtab aega tühja aku täislaadi-mine kümneamprise tavalaadi-jaga. (Rajatavates kiirlaadimis-jaamades saab aku 80% ulatuses laetud 30 minutiga). Esimene pilk armatuurlauale näitas, et lubatud sõiduulatusest on kül-

makraadid ära näpistanud kol-mandiku. Pungil täis akudes jät-kus voolu 103 kilomeetri pikku-seke teekonnaks. Sisepõlemis-mootoriga autol hakkaks sellise näidu korral kollane tuluke armatuurlaual varsti põlema ning tavapäraselt sõidaksin siis esimese asjana teenindusjaama kütust tankima. Elektriauto pidamine vajab aga teistsugust mõtlemist. Suhtusingi asjasse optimistlikult – mul ju vaja päeva jooksul sõita 70 kilomeet-rit, aga auto lubab 30 kilomeetrit enamgi. Sõidutasin vanema lapse raudteejaama rongile ja tulin koju tagasi. Läbitud 7,6 kilomeetrit vähendas minu kilo-

meetrikontot ökorežiimil sõites vaid paari pügala võrra. (Kui automaatkasti tavasõidurežii-milt ecodrive’ile ümber lülitada, jätkub akudel rammu täienda-vaks 10–15 kilomeetriks, kuid muidu krapsakas auto kaotab siis kõik oma sprindivõimed.) Veidi rohkem kui tunni pärast käivitasin uuesti mootori ja siis lubas kompuuter sõiduulatu-seks vaid 90 kilomeetrit. Kliima-seade võtab külma auto soojen-damiseks lõivu. Selline näit tegi mind juba veidi rahutuks. Autol on üks tore nupp, millele vajuta-des kuvatakse navigatsiooni-seadme ekraanile sinu asukoha ümber kaks ringi, justkui tuuma-

NissaN Leafelektrimootori tüüp: vahelduvvoolu sünkroonmootor Mootori maksimaalne võimsus: 80 kW (109 hj) 2730–9800 p/min Pöördemoment: 280 Nm 0–2730 p/min Käigukast: automaatkäigukast Tippkiirus: 145 km/h Kiirendus 0–100km/h: 11,9 s CO

2 emissioon: 0 g/km

akude mahtuvus: 24 kw/h aku täislaadimise aeg 10a laadijaga: 12 tundiaku täislaadimiseks kuluva elektri hind: 2,20 eurotMõõtmed: 4445x1770x1545 mmTeljevahe: 2700 mmPakiruumi maht: 330 lKandevõime: 352 kgRegistrimass: 1965 kgGarantii: 3 aastat või 100 000 km, aku osadele 5 aastatHind u 40 000 eurot, millest riik kompenseerib kuni 18 000 eurot.

Nissan Leaf on Volkswagen Golfi mõõtu mugav ja vaikne pereauto, mille üks „paagitäis kütust” maksab 2,20 eurot.

iPhone/iPadi rakenduse kaudu saab juhtida Nissan Leafi akude laadimistsüklit ja kellaajaliselt seadistada salongi soojendust.

automaatkasti valits erineb tavaautode omast.

elektriautoga sõites kipub juht jälgima rohkem akude kestvust ning lubatud sõiduulatust kui sõiduki kiirust.

Nissan Leafi akud asuvad põrandas istmete all.

3Tehnika ja inimene

Pesulas või kodus autot ise pestes kasutame peamiselt šampooni ja vett. Lisaks võtame pigiplekkide ja rasva eemaldamiseks appi mõned kemikaalid. Sellega meie autopesu ka piirdub. Enamasti me ei teadvusta, et auto korjab teedelt palju hullematki mustust, mida tavalised kemikaalid ja vesi ei puhasta. Need on väikesed metallosakesed, soolad ja oksiidid, mis on ühed peamised süüd-lased väikeste roosteplekkide tekkimisel. Talverehvide naastude hõõrdumise tulemusel, aga ka auto pidurdamisel tõusevad pidurike-tastelt suurel kiirusel lendu peened metallosakesed, mis kleepuvad auto kerele ning velgedele. Alguses pole selline mustus silmaga eriti nähtav. Kui aga võtate näppude vahele näiteks suitsupaki kileümbrise ja silitate läbi selle sõrmeotstega äsjapestud autot, tunnete, kui ebatasane ning mühklik on värvipind.

Kerele kogunenud metallipuru roostetabNii mitmedki uute autode omanikud pöörduvad pärast sõiduki mõne tuhande kilomeetri läbimist nördimusega margiesindusse, teatades, et nende äsja soetatud sõiduvahend juba roostetab. Auto kerel pole sellistel juhtudel aga midagi viga, vaid sinna kleepunud metallosakesed on hakanud roostetama. Eriti paistavad sellised väikesed roosteplekid silma heledates toonides autodel. Tumedatel sõidukitel jäävad need sageli märkamatuks, kuid ka neid kimbu-tab sama probleem. Selliseid roosteplekke on seni eemaldatud poleerides või siis kahjustatud detaile üle värvides.

Seda probleemi saab aga ennetada, kasutades SMARTSERVICE’i pakutavat ironX pesu. Abi saavad sellest süvapesust ka need autod, millel on metallosakesed rooste juba valla päästnud.

IronX pesu koosneb neljast etapist, millest kaks esimest faasi on traditsiooniline autopesu koos pigi ja rasvade eemaldamisega. Seejärel töödeldakse kere aga spetsiaalse kemikaaliga, mis toob esile värvkattele kleepunud metallipuru jäägid. Sisuliselt muutub isegi vähesõitnud auto puhas pind lillatäpiliseks nagu nõelapadi. Valuveljed aga suisa nirisevad kemikaalide mõjul lahti sulanud ja lillaks värvunud metallosakestest. Samamoodi töödeldakse ka auto plast- ja alumiiniumdetailid.

Kui kemikaalid on koos lahustunud rauaosakestega maha pes-tud, asutakse viimase etapina lahustumatute soolade ja oksiidide kallale. Selleks libistatakse auto kere üle plastiliini meenutava spet-siaalse puhastusklotsiga. Kui nüüd taas kord libistada suitsupaki

kilega üle pestud pinna, ei tunne te näppude all enam väikseid mügarikke ning värvkate on sama sile kui uuest peast.

Selline pesuteenus sai alguse Jaapanist, kus autokeresid ründa-vad suurtest metallitööstustest lendlema pääsenud metallosakesed. See on leidnud rakendust ka Põhja-Soomes, kus on laialt levinud naastrehvide kasutamine. Eestis pakub seda unikaalset pesuteenust üksnes SMARTSERVICE. Peale nende endi keskuse pakutakse ironX pesu üksnes väljavalitud margiesindustes: Tallinnas Lexuse salongis, BMW Peetri esinduses, Toyota Mustakivi autokeskuses ning Tartu Toyota ja Lexuse esinduses. Põhjalik pesu maksab 30–35 eurot ehk poole vähem kui auto vahatamine. IronX pesu on kere tervise seisukohalt aga oluliselt kasulikum. Kindlasti tasub seda süvapesu teha enne vahatamist. Vastasel korral vahatate mustuse kaitsekihi alla ja rauaosakesed ning oksiidid jätkavad oma laastavat tööd.

Tellimused ja informatsioonSMARTSERVICE OÜTel +372 68 03 500; +372 6 803 510E-post: info@smartservice.eewww.smartservice.ee

Lisaks saab ironX pesu tellida valitud margiesindustes: Tallinnas Lexuse salongis, BMW Peetri esinduses, Toyota Mustakivi autokeskuses ning Tartu Toyota ja Lexuse esinduses.

Lendlev metallipuru rikub auto välimustAuto iluravikeskus SMARTSERVICE pakub oma teeninduskeskuses ja valitud margiesindustes unikaalset ironX pesu, mis eemaldab autokerelt roosteplekke tekitava metallipuru, soolad ja oksiidid.

SMARTSERVICE

ironX pesu leotab lahti värvkattele ja velgedele kleepunud metallpuru jäägid. Pildil on velje parempoolne osa töödeldud ironX pesuga.

plahvatuse mõjuala määratle-des. Ainult et kui viimase puhul tähendab sisemine ring silma-pilkset surma ja välimine peri-meeter aeglast surma kiiritus-haigusesse, siis Leafil näitavad need joonised vastupidist. Kaar-dil esimesest ringist välja sõites pead täiendava voolu saamiseks kliimaseadme välja lülitama (sõiduulatus pikeneb 15–20 km), kuid teisest ringist väljudes annab auto otsad.

Seadistasin kliimaseadme mõõdukale režiimile ja käiguks valisin eco. Pilt muutus jälle hel-gemaks. Narva maanteele toi-metusse jõudes olin autoga läbi-nud 38 kilomeetrit ning kom-puuter lubas veel voolu 60-kilo-meetriseks teekonnaks. Auto jäi taas kord tunnikeseks seisma, et siis võtta ette paarikilomeetrine sõiduring fotosessiooniks. Pärast modelliametit jäi Leaf parklasse mind terveks päevaks ootama, et võtta õhtu ette testi teine pool – kojusõit. Päeval oli mul küll kokku lepitud üks koh-tumine umbes 10 kilomeetri kaugusel toimetusest, kuid igaks juhuks otsustasin sinna sõita kaasreisijana kolleegi autos. Ja õigesti tegin. Tööpäeva lõpus Leafi käivitades tabas mind halb üllatus – akudes oli voolu veelgi vähemaks jäänud, parkasendis näitas kompuuter võimalikuks sõiduulatuseks kõigest 41 kilo-meetrit. Põhjuseks jällegi suur voolukulu külma auto soojenda-miseks. Mis siis ikka, lülitasin kliimaseadme välja, eco sisse ja hakkasin mõõdukama kiirusega Keila poole veerema. Aknad tõmbusid uduseks ja varbad hakkasid külmetama, aga veelgi hullem oleks Paldiski maanteel teepervele seisma jääda. Kui aku tühi, tuleb kohale tellida treiler, mis toimetab auto lähimasse laadimiskohta. Köie otsas elekt-riautot vedada ei tohi. Keila pii-rile jõudes lõid kõik aku tühjene-mist hoiatavad märgutuled põlema ning lubatud viimane 10

kilomeetrit kuvaril vilkus väga kahtlaselt. Tagatipuks helistas abikaasa, et küsida, millal koju jõuan, et võiks reede õhtul perega näiteks Tallinna sööma minna. Päev otsa väikese lap-sega kodus istunud naine oli püha viha täis, kui ütlesin, et unustagu ära – kütust jätkub heal juhul kojusõiduks. Linna jõuaksime ehk südaööks, kui akud on umbes viis tundi laadi-nud, aga ega me siis koju enam tagasi pääse. Jõudsin siiski aku viimast ponnistust kasutades kodumajani. Kilometraaž, mis päeva jooksul maha sai sõide-tud, oli 71,4 kilomeetrit. Takkajä-rele hinnates ehk oleks ühe laa-dimisega ka 80 kilomeetrit väga säästlikult sõites saanud läbitud. Abikaasa soove arvestades jõud-sime pärast 1,5-tunnist juhtme otsas istumist ka Keilasse sööma.

Nädalavahetusel võtsime Leafiga Tallinnas käigu kogu perega ette. Kui tavaliselt loeb naine kõrvalistmel raamatut ja keerab auto temperatuuri minu jaoks talumatult soojaks, siis sel-lel korral oli tema pilk naeluta-tud kilomeetrinäidikule ja lisaks soovitas ta mul temperatuuri maha keerata.

Ega elektriautos talvel üleliig-selt soe olegi. Veidi on abiks esi- ja tagaistmete ning rooli soojen-dus. Kui enne väljasõitu käivi-tada salongi soojendus (seda saab autos kellaajaliselt seadis-tada või siis Nissan Leafi iPhone/iPadi rakenduse kaudu kaugjuh-timise teel käivitada. Telefoni kaudu saab juhtida isegi akude laadimistsüklit), on olemine täiesti normaalne, kuid külma autoga startides jõuad enne sooja õhu saabumist sihtkohta. Nissani esinduses soovitatakse talvel enne sõitu auto varem soojendada, lõppkokkuvõttes pidi nii vähem energiat kuluma.

JäreldusProovisõit kõige tõhusama elekt-riautoga näitas paraku, et vähe-

malt talvel ei suuda pistikuga sõiduk sisepõlemismootoriga autole veel piisavalt konkurentsi pakkuda. Vähemalt mitte meie perele. Seda isegi mitte rajatava üleriigilise kiirlaadijate mas-taapse taristu toel. Kiirlaadijad on mõeldud selleks, et teele jää-mise ohukorral saad edasisõi-duks kiirelt akusid laadida, näi-teks pikemat teekonda ette võt-tes. Vaevalt, et inimesed on huvi-tatud igal õhtul töölt koju sõites pool tundi kuskil tanklas istuma.

Mina küll mitte. Selle ajaga jõuan rongiga juba koju.

Küll aga tasub elektriauto soetamist kaaluda neil, kellel igapäevane teekond jääb 50 kilo-meetri piiridesse, ja neil, kellel võimalus öösel kodus ja päeval kontoris autot laadida. Külmade ilmadega peab elektriautol par-kides pidevalt juhtme ots sees olema. Ainult nii saad tagada hingerahu, et ikka õhtuks koju jõuad.

Vähemalt Tallinnas on prob-

leem selles, et kortermajades on keeruline tekitada laadimiseks kohta ning vaevalt et kesklinna parkimisaladele büroohoone-tesse neid massiliselt tekib. Elektriauto üheks plussiks on tasuta parkimine linna parki-misalal, kui sa aga seal laadida ei saa, pole sellest talvel suurt kasu. Tõenäoliselt tekivad laadimis-võimalused hoopis tasulistes parkimismajades ja eraparklates ning sellega nullitakse elektro-mobiili üks suur eelis.

Elektriauto huvilistel ei tasu minu eksperimendist siiski hei-tuda. Teie vajadustele võib sel-line sõiduriist väga hästi sobida. Seda peab igaüks ise hindama. Praegu kõlbab elektriauto eel-kõige pere teiseks sõiduvahen-diks.

Elektriauto areng teeb alles esimesi samme. Viisteist aastat tagasi mõtlesime, et kellel on vaja telliskivi mõõtu mobiiltele-fone. Täna on mobiiltelefon elu lahutamatuks osaks muutunud.

FOTOD: Sven Arbet/Delfi, Nissan

12 tundi võtab aega tühja aku täis-laadimine kümneamprise tavalaadijaga.

Pagasiruum mahutab 330 liitrit ning osa sellest ruumist võtavad laadimistarvikud.

4 Tehnika ja inimene

Kes ütleb, et perenaise elu pole lihtsamaks läinudKristiina Viiron

•• Hommik 23 aastat tagasi ehk

aasta 1989. Astud unisena kööki, lased potti paari kruusi jagu vett, lülitad sisse Lõsva pliidi, tõstad poti rauale ja suundud vannituppa. Et pliidi soojene-mine võtab ju aega, oled sunni-tud vee aegsasti tulele panema. Kui naased, keeb vesi juba mühinal. Sul on küll majapida-mises moodne kann, mis annab vee keema hakkamisest vilega märku, paraku ei haaku see sinu pliidi raudadega. Valuutapoest hangitav kohvi-automaat pole sinu kööki kah-juks jõudnud. Nii jahvatad sa oad lõhnavaks pulbriks, tõstad lusikatäie kruusi ja kallad kuuma vee peale. Juues tuleb natuke kohvipuru suhu, aga mis sellest. Hea, et täna oli koh-vile koort peale panna, eile sai ju mitu tundi poesabas seistud.

•• Hommik 23 aastat hiljem ehk

aasta 2012. Nohised natuke vähem unisena kööki, sest tuled juba vannitoast. Vajutad espressomasina nuppu – näpu-jälje järgi tuvastab masin sinu kasutajaprofiili ja valmistab sulle täpselt selle joogi, nagu oled varem masinasse oma eelistusena salvestanud. Sa tavatsed juua mitte eriti kan-

get, vähese suhkruga piima-kohvi, ja selle sa igal hommikul saad. Abikaasa tuleb kööki sinu järel. Temagi saab täpselt oma maitsele vastava joogi ja tass täitub kange musta mõru kohviga.

Kuivanud leib ja soe sai•• Jätk hommikule 23 aastat

tagasi. Kuniks su kohv tõmbab, valmistad omale võileiba. Sul veab, sest mõned päevad tagasi käis su ema pealinnas ja tõi mui-dugi linnaleiba kaasa. Tahke-

võitu see ju on, kuid mis sellest. Pealegi on sul täna leivale panna suitsuvorsti, ja seda maiust ei söö sa iga päev. Tühja siis sellest, et leib natuke pudiseb.

•• Jätk hommikule 23 aastat hil-

jem. Samal ajal, kui kohvimasin piima vahustab, avad sa leiva-küpsetaja ja tõstad välja aurava, krõbeda koorikuga mõnusalt pehme seemnesaia. Juba eelmi-sel õhtul sättisid sa toorained masinasse ja andsid masinale teada, et soovid värsket saia

kella seitsmeks järgmisel hom-mikul. Selle peale arvutas leiva-küpsetaja ise välja, mis kell ta peab toimetama hakkama. Nüüd pead veel mõtlema, kas määrid lihtsalt võid soojale saiale või lisad ka sinki, juustu, pasteeti.

Kraani all ja masinas•• Lõppakord hommikule 23 aastat tagasi. Solgutad kiiresti mustad nõud kraani alt läbi ja viskad laiskliisule. Kuivatamiseks pole enam aega, üks kruus jääbki kraanikaussi vedelema.

Enne uksest välja tormamist mõtled ohates, et musta pesu hunnik muudkui kasvab ja kas-vab, aga tervet päeva pesupese-miseks pole kuskilt võtta.

•• Lõppakord hommikule 23 aastat hiljem. Torkad mustad nõud nõudepesumasinasse, koh-viaparaat puhastab end ise. Lei-vamasinast otsustad puru õhtu-poole välja raputada, sest praegu tuleb kiiresti musta pesuga tegelema hakata. Topid kiiruga linad-käterätid masi-nasse, pesupulbri sahtlisse, loputusvahendi ka. Seejärel valid paneelilt mällu salvestatud pesuprogrammi ja vajutad masina nupust käima. Jääb vaid puhta pesu välja võtmise ja kui-vama riputamise vaev.

ahjukana nii ja naa•• Õhtupoolik 23 aastat tagasi. Naased väsinult töölt ja kaup-lusteringilt. Sul vedas, sest said poest broileri. Astud kööki, vis-kad kotid toolile ja lükkad esmalt Lõsva ahju sooja – kulub ju aega, kuni see kuumeneb. Alles seejärel paned toidu külm-kappi ning asud kana maitses-tama. Ega sul peale soola-pipra suurt ahjupraele määrida olegi, küüslauguga nühid lindu nii väl-jast kui ka seest. Paned kana ahjuplaadile ja kallad tiba vett põhja. Iga natukese aja tagant piilud küpsevat lindu – ahi, sun-nik, kipub kõrvetama. Et lin-nuke ei kuivaks, kastad teda aeg-ajalt praeleemega. Vahepeal pesed puhtaks ka hommikuse kruusi ning tõstad nõud laisklii-sust kappi või juba otse õhtu-söögilauale. Paari tunni pärast on toit valmis, kana nahk on küll väheke kõrbenud, aga maitseb hästi.

•• Õhtupoolik 23 aastat hiljem. Naased koju maitsestatud ja küpsetuskotti pistetud broile-riga. Sinu praeahju näidik kuvab sulle valiku igapäevastest toitu-dest. Valid kana, seejärel seadis-tab ahi automaatselt tempera-tuuri, valib kütteelemendi ja küpsetamise aja ning tähistab panni optimaalse asukoha.

Toimetad ise muretult muid asju – võtad nõudepesumasinast nõud ja pesumasinast pesu. Siis katad laua, kuniks ahi annab märku, et kanaroog on valmis.

Põlvili põrandal või ühe liigutusega•• Jätk õhtupoolikule 23 aastat tagasi. Toidutegemisega on põrand mustaks saanud ja otsustad selle enne magama-heitmist üle käia. Tolmuimeja läks üleeile rikki, seega otsid välja harja ning pühid prahi kokku. Seejärel pesed põrandat põlvili roomates kaltsuga. Sei-sad veel 10 minutit emalõvina köögiukse ees, et keegi ei läheks märjale põrandale trampima.

Vaatad leivakappi, kas leiba-saia on. Õnneks on.

•• Jätk õhtupoolikule 23 aastat hil-

jem. Heidad pilgu põrandale ja otsustad, et see vajab puhasta-mist. Kougid välja kolm ühes tolmuimemis- ja pesupesemis-süsteemi, mis ühel ajal imeb tolmu, peseb põrandat, aga ka kuivatab. Sead leivaküpseta-jasse paika toorained, et järg-mise päeva hommik sind jätku-valt värske leivaga tervitada saaks.

Aitäh: Euronics ja Tuhat1 kodumasinat

Üks nupuvajutus ja kohv on valmis.

Foto: iStockphoto

Kesk- ehk tsentraaltolmuimeja süsteem on tuntud ja laialt levinud enamikus Euroopa riikides. Eri andmete põhjal paigaldatakse keskne tolmuärastussüsteem 75–90 prot-sendile uutele ehitatavatele hoonetele. Selle süsteemi populaarsus Eestis on aga oluliselt madalam, sest kahjuks ei teata tihti pakutavast lahendusest, selle eelistest, kasu-tusmugavusest ja maksumusest eriti palju.

Kesktolmuimeja süsteemi on parim pai-galdada uude hoonesse. Vastavalt hoone ehitusjärgule saab teostada torustiku ja vajaliku kaablimontaaži. Sõltuvalt hoone lahendusest paiknevad torud põrandas või vaheseintes. Keskseadme saab paigal-dada tehnilisse ruumi, garaaži, panipaika. Uudse lahendusena saab keskseadmeid paigaldada ka n-ö uputatuna välisseina sisse. Enamasti õnnestub süsteemi paigal-dus ka olemasolevasse hoonesse. Torus-tikule leiab varjatud paigutusvõimalusi kappide ja riiulite soklites, samuti kergete vaheseinte sees, põrandas ning laes. Süs-teemi paigaldamine ei eelda tingimata põhjalikku remonti.

Lisaks on tsentraaltolmuimejal mitmeid eeliseid võrreldes tavatolmuimejaga.

Ruumid saavad puhtamad, siseõhu kvaliteet paranebEt koristamiseks kasutatav õhk ei satu ruumi tagasi, väheneb siseruumides mik-rotolmu, lestade jms osakaal. Tolmulestad toituvad nahaosakestest, mida iga päev

inimese ja loomade keha küljest eraldub. Pärast seedimist jätavad lestad endast maha väljaheited – need on väga väike-sed, kerged ja lendlevad õhus. Tavatol-muimeja filter enamasti silmale nähtamatu tolmu osakesi kinni ei pea, vaid lennutab selle uuesti üles. Allergikutele võivad sur-nud lestad ja lestade eritised olla tugevaks allergeeniks, põhjustades allergilist nohu, astmat, naha- ja silmapõletikku. Positiivne on ka ebameeldiva lõhna puudumine, mida tavatolmuimejaga koristades sageli tunda võib.

Kesktolmuimeja kasutamine on mugavKui tavamasinaga koristamisel on seda enda järel üsnagi tülikas vedada, siis tõmbepessa ühendatavat tõmbevoolikut on kerge ja mugav käsitleda. Õige tõm-bepesade paigutusega pääseb kergesti igasse nurka tolmu võtma. Kööki, esiku jalatsikapi või kamina juurde võib paigal-dada prügiluugi. Kasutamiseks piisab vaid selle avamisest ja kogu läheduses olev praht kaob põrandalt. Vahemahuti kasuta-misel saab ka kaminast tuha eemaldada. Et keskseade paigaldatakse eluruumidest eemale, on koristamisel tekkiv müratase oluliselt madalam.

Keskseade kogub tolmu ja prahi mahu-kasse tolmuanumasse, mida pole vaja tihti tühjendada. Tolmumahuti tühjendusvaja-dus on tavajuhul u kolm-neli korda aastas.

Kesktolmuimeja on töökindelÕigesti paigaldatud torustik ei vaja hool-dust ja kestab sama kaua kui hoone. Keskseade ise on enamasti kordi pikema elueaga kui nn tavamasinad. Kvaliteetse-tele seadmetele annab tehas viieaastase garantii.

Kesktolmuimeja on rahaliselt tasuv investeeringTavamasina filtreid ja tolmukotti tuleb sageli vahetada ja see on pikemas pers-pektiivis üsnagi kulukas. Ostes kauplusest tavatolmuimeja, on selle hind juba poest väljudes oluliselt langenud. Tsentraalne süsteem annab aga eluruumidele lisa-väärtust. Kui kunagi soovitakse kinnisvara müüa, on see ostjale kindlasti positiivne argument ostuotsuse tegemisel. Kui arves-tate juurde veel seadme töökindluse, pika ea ja muidugi kasutusmugavuse, on kind-lasti tegu mõistliku kulutusega.

Tolmuimeja süsteemi hind sõltub suuresti paigaldustööde ja materjalide mahust, hoone suurusest, korruselisusest jms. Kogu süsteemi maksumus koos pai-galduse ja tarvikutega jääb enamasti vahemikku 1000–1500 eurot.

Töökindel kesktolmuimeja on mugav ja säästlik

www.artesania.ee | tel 523 5955

5

Kui üleskeeratav hambapuur, grammofon ja pardel kuulusid üle-eelmise ja eelmise sajandi tehnikaimede hulka, siis nüüd on olemas ka inimjõul töötav arvuti.

signe Kalberg

Muidugi oleks huvitav seda üles-keeratavat arvutit oma silmaga näha ja katsetada, kuid paraku leidub Eesti kauplustes vaid üles-keeratavaid ehk dünamotasku-lampe. Kaupluse Jysk vahetuse-vanem Janeka uurib pakendilt, et toode on valmistatud Taanis. Akudega taskulambi laadimiseks tuleb aeg-ajalt hooba vajutada, mis dünamo pöörlema paneb. Kasutamisel pidevat vajutamist-laadimist ei vaja, sest dünamo salvestab voolu akudesse. „See on ostjate seas üsna soositud kaup, hinnalt soodne ja lihtne kasutada,” ütleb Janeka.

Sandmani Grupi AS-i turun-dusjuht Kaili Nikkinen ütleb, et Euronics müüs kunagi päike-sepatareiga nn rannaraadioid. Erilist edu nende müügiga ei kaasnenud. „Täna on müügil siiski akupõhised tooted, inimese enda kondiauruga käivitub vaid munakell.”

Kaubavalikut sai uuritud kauplustes Tiimari, Koduekstra,

Keera aga hoogsalt vänta – ja vool tulebJysk, Novalux, Tuhat1 Kodumasi-nat ja Euronics. Ikka eesmärgiga leida mõni üleskeeratav tarbeese. Nii mõneski kaupluses olid müü-jad imestunud ja tunnistasid, et nad pole kuulnudki näiteks üles-keeratavast pardlist, mida võis kasutada kas või autoroolis. Ent lihasjõul töötavaid miksereid ja pardleid tehti 1970-ndatel. Seega on need uunikumid ja ostusoovi korral tasub aeg-ajalt kiigata portaali osta.ee. Uunikume on teisigi. Eesti ringhäälingumuu-seumis Türil on teiste kobakate reporterimakkide kõrval ka üks üleskeeratav eksemplar. Ja lausa viktoriiniküsimuseks on olnud üleskeeratava hambapuuri leiu-tamise aasta. Õige vastus – 1864, autor George Harrington.

Kasulikud abimehedLas jäädagi üleskeeratavad reporterimakid ja hambapuurid minevikku, kuid üleskeeratavad kodumasinad pakuksid huvi eelkõige neile, kelle majapida-mises esineb tihti voolukatkes-tusi. Kes on juhtunud välismaal sisse astuma mõnda elektroo-nikapoodi, võib sealt kindlasti leida Šveitsi firma Roadstar väntgeneraatoriga raadio. Sel-lega on hea marjul-seenel käia, merel seilata, maakodus uudi-seid kuulata. Seejuures on neil peal ka aktiveeritav kõva piiks,

mida kuulevad bernhardiinid, kui inimene laviini alla jääb. Osal on küljes ka korralik tas-kulamp.

Internetipoodides on müü-gil üleskeeratav ja päikesepa-tareiga laetav raadio, mis laseb kuulata AM- ja FM-raadiokana-

umbes 30 sekundit, mobiiliaku täielikuks laadimiseks kulub pool tundi väntamist. Taiwani firma Quanta Computer tootis viis aastat tagasi esimese partii vaesematele riikidele mõeldud sajadollarilisi rüperaale. Uute arvutite jaoks loodi ka üles-keeratavad ehk käsidünamoga laetavad akud. See võimaldas arvutikasutajale sõltumatust elektrivõrgust või patareidest. Et arvutiga kümme minutit tööd teha, tuleb minuti jagu vändata. Loomulikult saab voolu ka võr-guadapteriga.

Kõik need nutikad asjad võivad aga poodi jäädagi, kui elektrikatkestuse puhuks on maakodus või talus elektrige-neraator. Diislikütuse või ben-siiniga töötav generaator on suisa hädavajalik, sest mitmel pool võib pärast tormi maja-pidamine elektrita olla isegi nädalapäevi. Kui generaatorit kasutatakse sagedamini, on kasulikum soetada väiksema kütusekuluga diiselgeneraator.

Kes soovib aga koos elektri toot m isega ka kor ra l i k k u trenni, võib kasutada jalgratast. Jalgratta generaator on elektri-jaama väike koopia. Kondiauru abil tööle pandud ratas käivitab rehvi liikumisega generaatori ja seejärel tekib vool juhtmetest lampi. Nii lihtne see ongi.

Foto: Rene Suurkaev

Tehnika ja inimene

leid. Raadio teeb väärtuslikuks ka mobiililaadimisvõimalus (mõistagi saab seda teha vän-dates), 3 x LED-taskulamp, USB ja kõrvaklapi auk.

Rohkem kui kümme aastat tagasi ilmus SL Õhtulehes lugu ettevõttest, kes plaanis hakata

tootma vändaga mobiililaadu-reid. Motorola kaubamärgi all turustatav laadur pidi müüki jõudma ka Eestis. Kas see juh-tus, pole teada. Kui uskuda reklaami, siis firma Freeplay laaduriga tuleb v iie-kuue-minutise kõne jaoks möllata

Väikest LeD-pirnidega dünamotaskulampi näitab Jyski poes vahetusevanem Janeka.

599€

SOKEERIVALT väikesed hinnad!

Tallinnas Sikupilli Keskuses,Tartu mnt. 87

Saaremaal, Auriga kaubanduskeskus, Tallinna 88

Tallinnas Mustika Keskuses, Tammsaare tee 116

Tartus Lõunakeskuses, Ringtee 75G

Pärnus Kaubamajakas,Papiniidu 8/10

Narvas Fama Keskuses, Tallinna mnt. 19C

Espressomasin SiemensTE503211RWVaikne keraamiline veski, au-tomaatne piimavahustus.Kood: 9413B

Sülearvuti Asus X53U-SX086V 15,6" LED-ekraan, 320 GB, kahetuumaline  AMD E350.

199€

ERI-

PAKKUMINE!

JÄRELMAKSU

INTRESS 0%!

BluRay Samsung BD-D69003D-konverter, Smart Hub, AllShare, Samsung Apps, Your Video, SearchAll, Time Shift funktsioon, MPEG4 DVB-T/C tüüner. Kood: 2490C

3D LED-teler SamsungUE40D610040" LED Full HD 3D teler,200 Hz CMR . Kood: 9597B

699€429€

Tahvelarvuti ASUS EEEPAD PRIME 32G32 GB mälu, puutetundlik 10,1" ekraan, Akutööaeg kuni 12 h, Android 4.0. Kood: 3508C

599€

Lepingutasu on19 € ja lepingu-periood 10 kuud.Minimaalnejärelmaksu kuutasu on 7 €.

GARANTII3 AASTAT

Tavahind 279.-

6

Invaru OÜTelefon: 6 025 400, 6 025 401

Faks: 6 025 404E-post: info@invaru.ee

F1 tehnika puudega inimeseleOÜ Invaru on tehniliste abivahendite keskus, mis alustas oma tegevust 1993. aastal. Meilt saate osta ja laenutada erinevaid abi- ja rehabilitatsioonivahendeid. Meie toote-valikusse kuulub üle 2000 toote.

Liikumisabivahenditest on meilt võimalik soetada kõike, alates kepist ja kargust kuni keeruliste akudel töötavate ratastoolideni. Seda nii täiskasvanutele kui ka lastele. Samuti on meilt võimalik osta kaldteid ja trepironijaid. Igapäevaselt teeme koostööd eri tootjatega üle maailma. Keerulisemate abivahendite valikul pakuvad professionaalset nõustamist füsio- ja tegevusterapeudid ning tehnikud.

Juba aastaid oleme laenutanud ja müünud iga kliendi vajadustele vastavaid ratastoole. Alates 2011. aastast on meilt võimalik tellida Panthera X™ aktiivratastoole, mille tootmist alustati 2009. aastal. Tegemist on vaieldamatult kõige kergema ja parimaid kõrgtehnoloogilisi lahendusi sisaldava ratastooliga, mis kunagi tehtud.

Panthera X™ on valmistatud süsinikkiust. See on materjal, millest ehitamine on keeruline – teha see samal ajal erakord-selt kerge ja samas tugev, on tõeline väljakutse.

Panthera X™ väljaarendamisele kulus Rootsi fi rmal Panthera viis aastat. Omades pikaajalist kogemust antud valdkonnas, kulutati lõputuid tunde testimiseks, et opti-meerida kiudude suunda ja määrata kiudude kvaliteedi õige kombinatsioon. Tulemuseks on äärmiselt madala kaaluga tool, ilma järeleandmiseta stabiilsuse ja mugavuse osas. Selle tooli kogukaal on 4,2 kg – sellele ligilähedast pole kõrvale pakkuda ühelgi tootjal. Kõik detailid on valmistatud kohapeal. Isegi väikseimad osad (poldid ja mutrid) on

ümber disainitud, et säästa isegi murdosa grammist.

Panthera X™ on mõeldud eelkõige aktiivsetele ratastooli kasutajatele, kes suudavad säilitada stabiilset istumisasendit ning liiguvad iseseisvalt. See ratastool annab suured eelised ka autokasutajatele, kes tõstavad iseseisvalt ratastooli autosse. Raskuste käsitsi teisaldamine põhjustab tervisehäireid, millest sagedasem on luu-lihaskonna seisundi järk-järguline ja süvenev halvenemine. Et tooli transportkaal on kõigest 2,1 kg, annab see tooli transportimiseks suure eelise võrrel-des teiste ratastoolidega.

Hea istumisasend ning hästi toestav seljatugi on igapäevasele kasutajale elulise tähtsusega. Ratastoolil on võimalik muuta seljatoe kaldenurka ning kohandada selle polsterdust. Jäik raam on lihtsa käsitlemise võtmesõnaks. Ratastooli kokku-panek nõuab kasutajalt energiat. Jäikade materjalide kasutamine ning raami disain muudavad Panthera X™ energiakulu nullilähedaseks.

Panthera X on väga innovaatiline ning ainulaadne ratastool, mis seab tänu oma kergele kaalule ja aktiivsusele teatavad piirangud selle kasutajale. Seega tuleks enne valiku tegemist konsulteerida OÜ Invaru terapeudi ja tehnikuga.

OÜ Invaru 20 aastase töökogemuse juures julgeme Teile soovitada, et pöörduksite oma murega meie poole. Koos saame otsida lahendusi, mida võimaldab moodne tehno-loogia.

Tehnika ja inimene

Moodsad meditsiinilised abivahendid on patsiendi elu tundmatuseni muutnud.

Vilve Torn

Aasta 1853. Prantsuse füüsik Charles Gabriel Pravaz leiutas oma laboratooriumis esimese praktilise metallkorpusega süstla.

Aasta 1923. Nobeli preemia insuliini väljatöötamise eest said kaks kanget meest: Frederick G. Banting ja James J. R. Macleod. Kahe üliolulise leiutise vahele jäi seega 70 aastat – süstal oli, insu-liini polnud.

Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes ütleb, et eakamad diabeetikud mäletavad kindlasti klaassüstlaid, mida tuli keeta. Kui veelgi rohkem ajalukku tagasi vaadata, kerkib kõrvu ka heli, mida süstalde hoidmiseks ja transportimiseks mõeldud metallkarbid tekitasid.

Loomulikult käisid keevast veest läbi ka nõelad – neid oli väikseid ja suuri, peenikesi ja jämedaid. Mõnda nõela silme ette manades võib tagantjärele tunduda, et koos süstlatorkega läks ka tükike nahka ja liha.

Süstal kui disainielement

Siis järgnes aeg, mil süstlaid steriliseeriti piirituses. Kui palju steriliseerimiseks ette nähtud piiritust töö käigus n-ö lahjen-dati, teavad tagantjärele öelda vaid need, kes haiglas-ambula-tooriumites selle juures viibisid.

Esimesed plastist ühekordsed süstlad sattusid Eestisse tänu Viru tänava ärikatele. Ulvi Tam-mer-Jäätes ütleb, et kokkuhoid-lik ja raudse eesriide taga elanud eestlane süstis ühekordse süst-laga niikaua, kuni näidud pealt ära kulusid.

Esimesed PEN-süstlad (nimi tuleneb pastapliiatsist, ühe nupulevajutusega teeb süs-tal kogu töö) jõudsid Eestisse 1980-ndatel. Alul said selliseid süstlaid lubada endale vaid need, kel elas välismaal sõpru-sugulasi. Selge see, et diabeetikute elukva-liteeti parandasid need oluliselt.

Järgmise sammuna tulid ühe-kordsed PEN-süstlad – kui insu-liinikogus otsa sai, visati süstal minema. Praegu on Eestis kasu-tusel nii vahetatava ampulliga kui ka ühekordsed PEN-süstlad.

Mäluga süstladUlvi Tammer-Jäätes ütleb, et PEN-süstlad teevad diabeetiku elu mugavaks.

Insuliini annustamine on väga lihtne ja täpne. Maailmas on ka mäluga PEN-süstlaid, mis näita-vad juba kuupäevaliselt ja kella-ajaliselt ära, millal ja mitu ühikut on süstitud. Samuti peaks peagi turule jõudma ka PEN-süstalde abivahend – PEN-süstla külge käiv lisamälu. See on eriti oluline just neile, kes on pidanud end juba aastaid süstima. Siis muu-tub süstimine igapäevaseks rutii-niks ja sageli ununeb, kas ja millal süst on tehtud. Topeltsüstimine on diabeetikule eluohtlik. Tam-mer-Jäätes teab oma pikaajali-sest töökogemusest patsiente, kes on pidanud end topeltsüsti-mise hirmus nuusutama: kas on insuliinilõhna või mitte?

Peale süstalde on maailmas kasutusele tulnud PEN-süstalde hoidikud. Teatud kellaajal hüp-pab PEN lihtsalt hoidikust välja ja annab süstimise vajalikkusest märku.

Muutunud on ka süstlanõe-lad. Nelja millimeetri pikkused nõelad teevad süstimise valutuks ja n-ö pargivad vähem nahka. Võrdluseks võib tuua lihtsa arvu-tuse: kui inimene on põdenud diabeeti 35 aastat ja peab end süstima kuus korda päevas, siis on ta praeguseks pidanud oma nahka torkima 80 000 korda. Mõne patsiendi nahk sellist parkimist ei kannatagi. Sestap on valutul ja lihtsal süstimisel kulla väärtus.

Ulvi Tammer-Jäätes ütleb, et üks diabeetikute mure on see, et insuliini haigekassa kompensee-rib, nõelu mitte. Tammer-Jäätes

ongi kohanud olukordi, kus ühe-kordset nõela küüneviiliga teri-tatakse, et seda saaks mitu korda kasutada. Töö nõelte hinna kom-penseerimise nimel aga käib ja loodetavasti hakatakse ka nõelu lähiajal soodustusega müüma.

Väga oluliselt on täiustunud teinegi diabeetikutele oluline abivahend – glükomeeter. Sel-lest abimehest sõltub tegeli-kult diabeetiku kogu elu. Üsna ammusel ajal mõõdeti vere-suhkru taset ainult uriini põhjal: kui piss kleepis, oli veresuhkru tase kõrge. Siis tulid testribad, mida loputati vee all ja hinnati silma järgi. Esimesed mood-samad glükomeetrid jõudsid Eestisse 1980-ndate alguses ja andsid vastuse viie minutiga. Et testribasid kokku hoida, mõõtis nii mõnigi patsient veresuhkrut korra kuus. Ja sellise mõõtmise põhjal pidi siis arst ravi mää-rama? Tegelikult tuleb vere-suhkru taset mõõta iga päev ja mitu korda. Tehnika viimase sõna järgi loodud glükomeetrid anna-vad patsiendile vastuse mõne sekundiga, samuti on testimiseks kuluv verekogus väga väike. Nuti-kad abimehed talletavad mällu ka tulemused ja näitavad pat-siendile mõõtmise kuupäevi ja kellaaegu. Suurim eelis on aga see, et neid glükomeetreid saab arvutiga ühendada ja kohe ravi-arstile raporti saata. Ulvi Tam-mer-Jäätes ütleb, et haigekassa otsus suurendada soodustusega antavate testribade arvu oli suur samm edasi nii patsientide kui ka arstide jaoks.

Foto: Bulls

7Tehnika ja inimene

Kohmakatele ja ruumi-nõudvatele laste turva-toolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapseva-nemaid ja miks mitte ka taksojuhte, kes peavad 1. juulist laste turvavarustust soetama.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt auto turvavööga kinnitada, kohustab seadus kasu-tama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Juu-list laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinni-tamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste tur-vatoolide asemel turvahoidlikku FEST-i, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suu-nab turvavöö ohutult üle lapse õla

Auto turvatoolide väiksed ja mugavamad leiutised

nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Hoidikuga saab kinnitada 9–36 kg kaaluvaid lapsi. Kuni 15 kg kaa-luvate laste puhul tuleb kasutada spetsiaalset lisarihma, mis on hoidiku komplektiga kaasas. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanava-nemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi.

„FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks perea-utodesse, taksodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi,” ütleb Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust

rentima. Toodet müüakse suuremates Selverites ja Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani.

Nüüd lisandus Kalle Konsapi sõnul tooteva-likusse uudisena kaks uut FEST-i toodet – turva-vööseade FEST rasedatele, mis suunab turvavöö sülerihma kõhust eemale, ja turvavööadapter autos sõitjatele, mis suunab statsionaarse turva-vöö õlarihma paremini üle õla ning muudab sõidu mugavamaks ja ohutumaks.

Mõlema toote eeliseks on kompaktsus. Neid saab hõlpsasti paigaldada igasse statsionaarse turvavööga varustatud sõiduvahendisse (igat marki autod, bussid, lennukid jne) ja ükskõik millisele istmele. Kasutada saab neid nii reisil kui ka argipäeviti.

Turvavööseade FEST rasedatele. Kui lapseoo-tel naine on sõitvas autos kinnitatud olemasoleva turvavööga ning ilma FEST-seadmeta, saab avarii korral kõht suure ülekoormuse. See võib vigas-tada loodet, kutsuda esile platsenta kihistumise ja raseduse katkemise. FEST-seade rasedatele tur-vab kriitilises olukorras loodet ja säilitab raseduse, sest turvavöö sülerihma surve suunatakse kõhult kõrvale. Sestap tuleks FEST-seadet kasutada juba raseduse algusest.

Turvahoidik FEST•• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklus- seaduse turvanõuetele•• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse•• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool

Kodulehel www.festbaltic.eu käib laste turvahoidiku sooduskampaania. Sealt saate toote veelgi soodsamalt.

Turvaline - vastav EU liiklusseaduse turvanõuetele.

Kompaktne - mahub kindalaekasse või uksesahtlisse.

Soodne - palju odavam kui turvatool

Fest Baltic pakub nüüd KÕIKI oma tooteidsoodushinnaga 20€Väike hind oma pisikese turvalisuse eest

Vaata lisaks www.festbaltic.eu