www.eesc.europa.eu3 1

EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne

JUHTKIRIJUHTKIRI

Head lugejad!„Õhus on optimismi!” „Muutus on juba lähedal!” „Tär-kamas on taastumise võrsed!” Ekspertide kogunemis-tel, olgu see Davoses või Dublinis, on hakatud rääkima majanduse elavnemisest, ent kas see peegeldab tõesti tavakodaniku tegelikkust?

Kaugel Šveitsi Alpide lumistest nõl-vadest on finantskriisi jäist tuult ikka tunda ja selle juures saavad kõige rohkem kannatada kõige haavatavamad rühmad. Noorte töötus, kroonilised võlad, laste vaesus ning rikaste ja vaeste vaheline lõhe üha kasvavad.

Kui on tõesti aga tõsi, et oleme lõpuks väljumas Euroopa Liidu ajaloo halvimast majanduskriisist, siis ei saa me lihtsalt pealt vaadata ja imestada, vaid meil tuleb tööd teha. Esiteks peame tagama, et kedagi ei tallataks jalge alla ega jäetaks maha, kui kiirustatakse kaotatud majanduskasvu taastama. Samal ajal peame oma vigadest õppima, et neid mitte korrata.

Viimasel seitsmel aastal majanduses ja rahanduses valitsenud kaos on meile õpe-tanud ühiskonna kohta rohkem kui viimased 70 aastat. Oleme näinud ligidalt spiraal-võlgade, virtuaalkrediidi, isekuse ja ahnuse ohtusid. Selline kasiinokultuur on jätnud miljonid noored ja vanad töötuks, kodutuks, rahatuks ja väga sageli lootusetuks.

Vaja on muutust, mis oleks rohkem kui vaid kosmeetiline. Peame õppima hoolima rohkem, mitte vähem, sütitama taas andmisindu sama palju kui saamisindu ning üle-tama kultuuride ja usutunnistuste lõhe ja õppima elama koos eurooplastena. Eelkõige peame kaitsma ja edendama väärtusi, millele Euroopa Liit on rajatud – võrdsust, sot-siaalset õiglust ja üldse õiglust kõigi jaoks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteena on meil kohustus tagada, et sotsiaal- ja majandusvaldkond toimivad ühiselt ELi kodanike heaolu nimel. See on meie ülesanne ja me ei hoia kõrvale oma vastutusest anda ELi seadusandjatele nõu selles, mis meie läbimõeldud arvamusel on parim suund.

Vaid neli kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi on ELi elanikel ajalooline või-malus aidata tagada, et toimuks muutus paremuse poole. Meie oma komitees ei tagane oma vastutusest ka selle vallas.

Jane MorriceEMSK teabevahetuse eest vastutav asepresident

14. märts 2014Thessaloniki, Kreeka: Euroopa tarbijapäev

18. märts 2014EMSK, Brüssel: kodanikuühiskonna päev 2014

25.–26. märts 2014EMSK, Brüssel: EMSK täiskogu istungjärk

26.–28. märts 2014EMSK, Brüssel: Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2014

KÄESOLEVAS VÄLJAANDES

2 EMSK haarab sotsiaalsete ettevõtete tuleviku kujundamisel initsiatiivi

3 Euroopa Liit vajab viivitamata tööstuspoliitikat4 Euroopa rahvusvahelise koostöövõime edendamine5 „Narkosõja” uued rindejooned – tarvis on uusi lähenemisviise6 Marianne Muona: EMSK ühendab inimesi

ÜRITUSTE KALENDER

LÜHIDALT

Peatoimetaja:Béatrice Ouin – komitee liikmete esindaja toimetuses (töötajate rühm, Prantsusmaa)Maciej Bury (mb)

Käesolevale väljaandele tegid kaastööd:Agota Bazsik (ab) Alejandro Izquierdo Lopez (ail) Dorota Zapatka (dz) Fabiola Giraldo Restrepo (fgr) Henry Borzi (hb) Laure Limousin (ll) Silvia M. Aumair (sma)

Vastutav koordineerija: Agata Berdys

Aadress:Euroopa Majandus- ja SotsiaalkomiteeJacques Delors’i hoone, 99 Rue Belliard, B-1040 Brüssel, BelgiaTel: (+32 2) 546 94 76 Faks: (+32 2) 546 97 64E-post: eescinfo@eesc.europa.eu Kodulehekülg: http://www.eesc.europa.eu/

EMSK Info ilmub üheksa korda aastas komitee täiskogu istungjärgu ajal.

EMSK Info saksa-, inglis- ja prantsuskeelsed trükised on tasuta saadaval Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pressitalituses.

EMSK Infot on võimalik 23 keeles ka PDF-formaadis alla laadida komitee veebilehel aadressil:

URL: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info

EMSK Info ei ole ametlik aruanne komitee töö kohta, sellekohane teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee teistes väljaannetes.

Artiklite kasutamine on lubatud, kui allikana mainitakse EMSK Infot ja koopia trükisest saadetakse peatoimetajale.

Trükiarv: 12 310.

Järgmine number ilmub märtsis 2014.

2013. aasta detsembris külastas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Kiievit, et kohtuda Iseseisvuse väljakul meele-avaldajatega ja neid kuulata. Komitee presidendi Henri Malosse’i juhitud dele-

gatsioon vestles meeleavaldajate telkides või tänaval paljude protestiliikumise esin-dajatega. Mõistes hukka politsei vägivalla esimeste meeleavalduste ajal, mis järgne-sid Ukraina keeldumisele sõlmida ELiga kokkulepe, rõhutasid meeleavaldajad elanikkonna seas valitsevat teravat mee-leolu, et nad on jäetud ilma õigusest oma saatust valida.

Samal ajal kui Ukraina Parlament karmistas meeleavaldusõigust käsit-levat seadust, otsustas komitee muuta Ukraina kodanikuühiskonna hääle kuul-davaks Brüsselis. Euromaidani liikumise juhtkuju Ruslana Lõžõtško ja selle üks

KOLLEEGIDEVAHELINE INTERVJUU

EMSK töötajate rühma kuuluv Prant-susmaa liige ja komitee liikmete esin-daja uudiskirja EMSK Info toimetuses Béatrice Ouin küsitleb intervjuude sar-jas teisi liikmeid, et saada teada, milli-sed teemad neid kõige enam huvitavad. Hiljuti kohtus ta Marianne Muonaga, kes on töötajate rühma kuuluv Soome liige ja Soome Ametiühingute Liidu ELi esinduse ametist lahkuv direktor.

EMSK Info: Te ühinesite Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega alles

väga hiljuti. Milline on Teie esmamulje komiteest?

Marianne Muona: Minu kõige esimene mulje oli see, et komitees on väga palju inimesi, kellega ma ei ole varem kohtu-nud, aga õnneks ka inimesi, keda ma varem tundsin. Nii et palun tulge, ajame juttu, sest uute inimestega kohtumine on parim. Komitee on tõeline üleeuroopa-line inimeste võrgustik, mis on minu jaoks väga huvitav.

Ka teemade rohkus võib silme eest kirjuks võtta. Otsustasin alustada sellest, et keskendun mõnele mind huvitavale teemale. Väga innustav tundub näiteks komitee tegevus kaubanduspoliitika vallas.

Palun tutvustage põgusalt organisatsiooni, mida Te komitees esindate (liikmete arv, sektor, selle roll Soomes jne).

Esindan ametiühingute konföderat-siooni STTK – Soome Teenistujate Keskliitu. Sellese kuulub 17 ametiühin-gut, mis esindavad 608 000 liiget, kes töötavad näiteks tervishoiusektoris – õed ja hooldajad – aga ka tööstus- või pan-gandussektoris. Samuti on palju riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke,

samuti kolmanda sektori organisatsioo-nides töötavaid inimesi. Soomes kuulub ametiühingutesse umbes 70 % töötajaist.

STTK-l on suur roll kompromisside saavutamisel ulatuslike kolmepoolsete lepingute sõlmimisel tööandjate kesklii-tude ja Soome valitsusega. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kaks raamlepingut, milles sätestatakse palgatõus, maksukü-simused, sotsiaalkaitse parandamine ja muud küsimused.

Olete väga noor. Millal alustasite tööd ametiühingus ja mis Teid selleks ajendas? Millega Te varem tegelesite?

Mu esimene ametiühinguga seotud töökoht oli Stockholmis Põhjamaade Ametiühingute Keskliidus, kus asusin tööle 2010. aastal. Koordineerisin Lää-nemere piirkonna ametiühingute võr-gustikku (BASTUN). Varsti pärast seda võttis STTK mind tööle ELi, ETUCi ja ILO eest vastutava rahvusvahelise nõu-nikuna. 2012. aasta aprillis määras STTK mind Soome ametiühingute (FinU-nions) Brüsseli esinduse direktoriks. Mu ametiaeg saab läbi 2014. aasta jaanuaris ja naasen taas STTK rahvusvaheliseks nõunikuks. ●

esindaja Oleksi Gontšaruk olid sellega seoses kutsutud täiskogu 21.  jaanuari istungjärgule.

„Euroopa ei saa mööda vaadata sel-lest, mis toimub tema piiridel, Ukrainas. Euroopal peab olema julgust võtta jõu-line seisukoht,” märkis Henri Malosse ja kinnitas, et „Euroopa kodanikuühis-kond võib ELi selles osas aidata.” Nende sõnade valguses võtsid komitee 353 lii-get vastu resolutsiooni, milles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab ametlikult toetust Ukraina kodaniku-ühiskonnale. (ll) ●

Marianne Muona: EMSK ühendab inimesi

“Vaja on muutust, mis oleks rohkem kui vaid kos-meetiline. Peame õppima hoolima rohkem, mitte vähem, sütitama taas and-misindu sama palju kui saamisindu ning ületama kultuuride ja usutunnis-tuste lõhe ja õppima elama koos eurooplastena.” Euroopa peab tegutsema, ütleb RuslanaMaidani meeleavalduste tunnusnägu,

laulja ja 2004. aastal Eurovisiooni lau-luvõistluse võitja Ruslana Lõžõtško koos liikumise eestkõneleja Aleksei Gontšarukiga kutsuti komitee täis-kogu istungjärgule 21. jaanuaril. Kuigi Ukraina parlament piiras hiljuti õigust meelt avaldada, on komitee tugevda-mas oma toetust Ukraina kodaniku-ühiskonnale.

EMSK Info: Miks otsustasite hakata osalema kodanike aktiivse demokraatliku osalemise edendamises?

Ruslana Lõžõtško: Ma olen juba pikka aega toetanud kirglikult Ukraina integ-reerumist Euroopa ja euro-transatlan-tilisse ühendusse ning seda, et Ukraina ühiskond austaks rohkem demokraatia ja täieliku kodanike osaluse põhimõt-teid. Sellelt pinnalt oli minu jaoks täiesti loomulik samm minna edasi euromaidani meeleavalduste aktiivse toetamise ja neil osalemise juurde.

Mida Te selles küsimuses Euroopalt ootate? Millega on Euroopa juba aidanud?

Ma ootan, et Euroopa tegutseks aktiivse-malt ja võtaks praktilisi meetmeid ukrain-laste aitamiseks, mitte ei pakuks lihtsalt sõnalist ja diplomaatilist toetust. Ma leian, et üks kõige olulisem areng on olnud see, et Euroopa on hakanud aru saama, kui korrumpeerunud ja kriminaalsed on pal-jud praegused Ukraina valitsusametnikud ning kui vaenulik ja kiuslik on Venemaa suhtumine Ukrainasse.

Mida peaks Euroopa tegema, et edendada ja aidata tugevdada Ukraina kodanikuühiskonda, innustada kodanikke osalema ja vastutust võtma ning edendada kõigi kodanike kaasatust?

Euroopa peaks andma ukrainlastele sel-geid märke selle kohta, et ta toetab nende

Euroopa kodanikuühiskond avaldab tiibetlastega solidaarsust

Komiteed külastas hiljuti Tiibeti eksiilvalitsuse välisminister Dicki Chhoyang. Tiibeti valitsuse esindaja

kohtus komitee presidendi Henri Malosse’i ja mitmete komitee liik-metega, sealhulgas Anne-Marie Sig-mundi, Béatrice Ouini ja Thomas Jansoniga.

Tiibeti spirituaalne juht dalai-laama, valitsus ja parlament on juba üle 50  aasta pidanud tegutsema maapaos Indias Dharamsalas. Poole sajandi jooksul on tiibeti rahva olu-kord ainult halvenenud, Hiina võimud on karmistanud oma repressiivset poliitikat tiibetlaste suhtes, kellel puu-duvad põhiõigused ja -vabadused ning

kelle kultuuriline ja usuline identiteet on ohus. Olukord on jõudnud selleni, et 2009. aastast alates on terve rida inimesi end protesti märgiks põlema süüdanud. Sel viisil on surnud üle saja inimese, ilma et Hiina keskvalitsus mingilgi määral reageeriks.

Tiibeti ministri külastuse käigus rõhutas komitee Euroopa kodaniku-

Euroopa Liit vajab viivitamata tööstuspoliitikat

Joost van Iersel on Euroopa Majan-dus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muu-tuste nõuandekomisjoni aktiivne liige, majandus- ja rahaliidu ning majandus-liku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sekt-siooni esimees ja arvamuse „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” raportöör.

EMSK Info: Milline on ELi töötleva tööstuse praegune olukord?

Joost van Iersel: Tänase päeva märksõna on reindustrialiseerimine. Euroopa Ülemkogu on seadnud eesmärgi. 2020.  aastaks peaks töötlev tööstus andma 20 % ELi SKPst, kuid vahepeal pole olukord hoopiski roosiline. Töös-tustootmine väheneb kõikjal Euroopas, välja arvatud Saksamaal.

Millised takistused on eesmärgi saavutamisel?

Kahtlemata on Euroopa ülemaailmne positsioon endiselt muljetavaldav, kuid tänu kildagaasi odavale energiale

Head lugejad! Hiljutisest komisjoni teatisest „Euroopa tööstuse taas-sünd” nähtus, et reindustrialiseerimine ei ole Euroopas enam tabuteema. Seetõttu kiidan ma komisjoni voli-nikku Tajanit (kellega mõned päevad tagasi sellel tee-mal kohtusin) otsustaval hetkel selles küsimuses üles näidatud pühendumuse eest. Panused on tõepoolest

kõrged: kuidas meelitada ligi uusi investeeringuid ja luua ettevõttesõbralikum keskkond.

Kuigi komisjon tegeleb selle teemaga, on kahjuks ülem-kogu otsustanud arutelu Euroopa tööstuse üle lükata edasi märtsi tippkohtumisele, mille päevakord on juba tihe. Kuigi tööstuse, energeetika ja kliima vahelist seost ei ole vaja enam tõestada, võib nende kolme valdkonnaga samaaegselt töö-tamine vähendada tööstusprobleemide tähtsust. Pealegi see, et ülemkogu otsustas arutelu edasi lükata, näitab, et liikmesriigid ei pea seda teemat just prioriteediks.

Me kipume tihtipeale unustama, et tööstus on Euroopa majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni sammas, mis moodustab 25 % töökohtadest ja rohkem kui 15 % SKP-st. Me kipume ka unustama, et Euroopa ajaloolised juured on tööstusprojektis: Euroopa Söe- ja Teraseühendus ei tähendanud midagi muud kui asutajariikide tööstusvahendite ühendamist.

Seetõttu on viimane aeg, et EL taaskäivitaks tööstuse mootorid. Euroopal on vaja terviklikku, solidaarset ja jätkusuutlikku tööstusliku konkurentsivõime strateegiat, sest muidu võib ta seista silmitsi veelgi suurema sotsiaalse kriisiga. EL ei tohi sellest majan-duskasvu mootorist mööda vaadata!

Henri MalosseEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

ja teadusuuringutele kasvab kiiresti tööstustoodang USAs. Hiina teeb kii-reid edusamme innovatiivsetes protses-sides ja tehnoloogiates. India, Brasiilia ja teised riigid on tal kannul. Ettevõtted on paindlikud ning Euroopa energia-põhine tootmine siirdub USAsse. Toot-misettevõtted kipuvad liikuma sinna, kus on turg. Ka Euroopa ettevõtted on üha enam sunnitud oma uurimistege-vust ümber paigutama riikidesse, kus potentsiaalne turg on suurem.

Kas komisjon, nõukogu ja liikmesriigid tulevad nende väljakutsetega toime?

See teeb muret. Kõigepealt ja eelkõige seoses ühtse turu ja vajadusega ühise nägemuse järele hiiliva taasriigista-mise asemel. Lisaks on liikmesriikide tööstuspoliitika käsitlused vaja muuta üheks üleeuroopaliseks poliitikaks. Ainult Euroopa turul on piisavalt krii-tilist massi uute teedrajavate tööstusal-gatuste tekitamiseks, millest saaksid ülemaailmsed juhtalgatused. Euroopa äritegevus suudab tugeva positsiooni

säilitada üksnes siis, kui on hästi esin-datud väärtusahelate kõrgeimates segmentides, kus ta osakaal ongi juba vähenenud.

Mida on tarvis teha?

Äärmiselt olulised on piiriülesed tea-dus- ja arendusraamistikud ja -võr-gustikud. Tuleb edendada oskusteabe liikuvust. See peab toimuma käsikäes tugeva rõhuasetusega kõigi tasemete oskustele. Eelkõige kannatab Euroopa tõsiselt ühise energiapoliitika puudu-mise tõttu, mis õõnestab siseturgu. Energiaallikad on liiga mitmekesised ja hinnaerinevused tohutud. Sellega peaks tegelema hakkama komisjoni uus koos-seis ja talitused. Tööstuslikud väärtu-sahelad hakkavad üha enam koosnema põimunud tehnoloogiast, tootmisest ja kõrgetasemelistest teenustest, mis Euroopa poliitikakujundamisel sageli märkamata jäetakse. ELi töörühma loomine teenuste valdkonnas oleks äärmiselt teretulnud.

Millisena näete pikaajalist perspektiivi?

Panused on kõrged. Eesmärgid üksi ei muuda veel tegelikkust. Komisjoni uue koosseisu prioriteet peaks olema ühtne tööstuspoliitika ning vastavalt tuleks korraldada konkurentsivõime nõukogu. ●

Töökohad tagasi Euroopasse„Tagasitoomine” on uusim suundumus üleilmses töötlevas tööstuses. Mõiste sündis sellest, et kasumite vähenemise tulemusena laieneva majandusega rii-kides, näiteks Hiinas, toovad ettevõtted oma tootmise tagasi Euroopasse (või USAsse).

13.  veebruaril korraldas EMSK tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) Itaalias avaliku arutelu toot-

mise kojutoomise panusest Euroopa taasindustrialiseerimisse. Komitees on koostamisel ka arvamus „ELi tööstus-harude ümberpaiknemine taasindust-rialiseerimise raamistikus”.

„Tööstuste mujale viimine harveneb ja mõned tulevad isegi tagasi,” kinnitab raportöör Edgardo Iozia. „Ühendku-ningriigis tuvastasime 107 tagasipöör-dumisfaasis ettevõtet. Algselt lahkusid

nad raha säästmise eesmärgil Euroo-past, kuid lõpuks mõistsid mõned, et nad olid tegelikku säästu ülehinna-nud. Ümberpaigutamisega kaasnevad transpordi ja personali asendamisega seonduvad lisakulud. Mujale liikumisel kerkib mitmeid lahendamistvajavaid probleeme.

Ja mis veel – tööjõukulud suure-nevad aastast aastasse. Hiina otsustas poliitilistel ja majanduslikel kaalut-lustel tõsta töötasusid, et suurendada sisemaist nõudlust.” Ühe USA eks-perdirühma sõnul kerkis Hiinas aastatel  2005–2010  vabrikutööliste keskmine töötasu 19 % aastas.

Kuid rahvusvaheline konsultatsioo-nifi rma Stanton Chase, kes osales ka EMSK arutelul, väidab oma ülemaa-ilmsele uuringule tuginedes, et peami-seks ettevõtete kojutuleku põhjuseks kvaliteet. „Mõned ettevõtted ei jäänud rahule toodete kvaliteediga,” märgib Edgardo Iozia. „Klientidelt saabus hul-galiselt kaebusi, mistõttu nad otsusta-sid koju naasta.”

Stanton Chase tõdes, et 34 % ette-võtete juhtidest usub koju naasmise suundumusse. Kuid ajakirja Econo-mist arvates tuleb säilitada tasakaal. Mitmed suured ettevõtted saadavad ikka veel rohkem tööd välja kui koju toovad. Areneva majandusega rii-kides uusi turge otsivate ettevõtete

Jeremy Rifk ini 2011. aastal välja antud raamatus „Th e Th ird Industrial Revolu-tion” uuritakse digikommunikatsiooni mõju uutele energiasüsteemidele. Pal-jude vaatlejate jaoks on aga arenev 3D-printimine – digitehnoloogia ja täppistootmise kooslus – selleks palju-lubavaks mootoriks uue masinaajastu loomisel, kus peaaegu kõik, kellel on mõni idee ja ligipääs arvutile, saavad selles arengus osaleda.

3D-printimine, mille käigus tööstus-printerid loovad digikujunduse alusel kihthaaval tegelikke objekte, on kiire

ja kokkuhoidlik viis luua prototüüpe, mida näidata võimalikele klientidele või tootjatele.

3D-printimist kasutatakse arhitek-tuuris, ehituses, tööstusdisainilahendus-tes, inseneriteadustes ja väga erinevates sektorites, sh lennundus- ja kosmo-setööstus, meditsiin, pakendamine, tarbekaubad ja kunst. 3D-printimise võimalikud rakendused on praktiliselt lõputud. Samuti võib seda kasutada toote olelusringi ükskõik millisel hetkel – isegi tavapärase tootmise kohandami-seks (paigaldus, treimine, puurimine, lihvimine) –, suurendades nii konku-rentsivõimet.

Ent tööstusrevolutsioonid on oma olemuselt murrangulised. Tehnoloogi-line areng (automatiseerimine) on sil-

Kas oleme jõudmas uude masinaajastusse?

“Euroopal on vaja ter-viklikku, solidaarset ja jätkusuutlikku tööstus-liku konkurentsivõime strateegiat, sest muidu võib ta seista silmitsi veelgi suurema sotsiaalse kriisiga.”

Pilk itta

EMSK arutab Hiinas Chengdus investeerimislepingut ja inimõiguste küsimust

Euroopa kodanikuühiskonna juhtiva esindajana korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee eelmise aasta novembris Chengdus Hiinaga 13. ümarlaua. Päevakorra põhiteemad olid investeerimislepingu üle peetavad läbirääkimised ning inimõiguste küsimus.

Kahepoolsed investeeringud – võidavad nii Hiina kui ka Euroopa elanikud

Kuigi Hiina on juba ELi suuruselt teine kaubanduspartner ja EL on Hiina suurim kaubanduspartner, on mõlema poole investeeringute tase veel väga madal. On lootust, et olukord muutub varsti, kuna hiljuti alustati läbirääkimisi põhjaliku ELi ja Hiina investeerimislepingu sõlmimise üle.

Komitee arutas Chengdus väheste investeeringute põhjuseid, nagu näiteks turule juurdepääsu takistused, õiguslikud ja kultuurilised takistused ja intellektuaalomandi õigused, ning seda, kuidas neid takistusi ületada. „On oluline, et investeeringute üle peetavatesse läbirääkimistesse hõlmatakse ka kodanikuühiskonna prioriteedid,” rõhutas Jonathan Peel. „Sellises lepingus tuleb järgida kõige kõrgemaid keskkonna- ja töökaitsenorme.” Komitee kutsub üles kodanikuühiskonna organisatsioone korra-päraselt teavitama ja nendega konsulteerima kogu protsessi vältel.

Inimõiguste küsimus – veel lõpetamata peatükk

Komitee delegatsioon kasutas Hiina visiidil ka võimalust arutada põhjalikult inim-õiguste küsimust. „Inimõigused on universaalsed, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud,” toonitas komitee inimõiguste aruande raportöör Th omas Janson (Rootsi, töötajate rühm). „Inimõiguste rikkumist ei saa õigustada kultuuri, traditsiooni ega arengutasemega”.

Komitee tunnustab Hiina jõupingutusi kaotada vaesus ning tagada oma enam kui 1,3 miljardile elanikule juurdepääs tervishoiule ja haridusele. Kuid teha on veel palju, eriti maapiirkondades.

Komitee liikmete peamised mureküsimused Chengdus olid seotud inimõigustega. Seni ei ole tagatud kogunemis-, ühinemis- ega väljendusvabadust, kuigi mõned neist õigustest on sätestatud Hiina põhiseaduses. Oma õigusi kasutavad inimesed seisavad sageli silmitsi tagakiusamise, vahistamise ja kinnipidamisega – või lihtsalt kaovad. Arutelus keskenduti inimõiguste kaitse järelevalvemehhanismidele nii sõltumatu kodanikuühiskonna poolelt kui ka sotsiaalvõrgustike kaudu toimuva mitteametliku järelevalve näol. Selle eesmärk oli tuua välja puudused ning toetada inimesi nende vabaduse tagamise jõupingutustes.

Komitee delegatsioon kasutas Hiina visiiti ka selleks, et kohtuda Pekingis Hiina kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjatega. Peamised arutatud teemad olid sisserändajate ja puuetega inimeste õigused, sõna-, kogunemis- ja usu-vabadus ning kultuurilised õigused Tiibeti ja Xinjiangi piirkonnas. (sma) ●

Marianne Muona, EMSK liige

EMSK president Henri Malosse kõneleb Kiievis Iseseisvuse väljakul

Ruslana Lõžõtško EMSK täiskogu istungjärgul

PEATSELT EUROOPA MAJANDUS JA SOTSIAALKOMITEESSinu Euroopa, Sinu arvamus 2014

Varasemate „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” edukate noorteürituste jät-kuks korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (16–17aastastele) Euroopa noortele viienda ürituse. Üritus toimub komitees 26.–28. märt-sil 2014. aastal.

Üritusele, millel keskendutakse 2014. aastal toimuvatele Euroopa Par-

lamendi valimistele, on registreerunud u 700 kooli kõikjalt Euroopa Liidust. Kampaania hüüdlausega „Tegutse. Reageeri. Mõjuta” ergutatakse euroop-lasi valima, kes neid järgmisel viiel aas-tal esindab. See on Euroopa jaoks väga oluline!

Igast 28 liikmesriigist valiti välja üks kool, kellel on võimalus osaleda noorte-üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus”. Ja nüüd kutsutakse igast valitud koolist kolm õpilast koos õpetajaga Brüsselisse.

Need 28 õnnelikku kooli koos varu-nimekirjas oleva 56 kooliga valis juhus-likult kolmest komitee liikmest (Indré Vareikyté, Béatrice Ouin ja Cveto Stan-tič) koosnev žürii.

2004. aasta jaanuaris ja veebruaris külastavad komitee liikmed komitee töö tutvustamiseks oma kodumaa koole, kus nad räägivad ka kavandatud reisist Brüsselisse ja noortele pakuta-vast ainulaadsest võimalusest arutleda ja hääletada Euroopa tulevikku mõju-tavate oluliste küsimuste üle. (fgr) ●

tarbijapäeval arutavad osalejad, kuidas praegused tingimused tarbijaid mõjuta-vad ja mida teha olukorra parandamiseks.

Konverentsi kaaskorraldaja Kreeka tarbijakaitse keskus KEPKA koostab eraldi küsitlust selle kohta, mida tarbi-

jad arvavad oma õiguste jõustamisest. Küsitluse tulemusi tutvustatakse üritusel.

Lisateabe saamiseks külastage veebilehte http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-consumer-day-2014. (ail/dz) ●

Euroopa tarbijapäev „Tarbijakaitse ja sotsiaalne kaasatus kriisi ajal”

16.  Euroopa tarbijapäev toimub 14. märtsil 2014 Th essalonikis Kreekas. Selle aasta konverentsi teema on „Tar-bijakaitse ja sotsiaalne kaasatus kriisi ajal”. Kolmes aruteluvoorus käsitletakse i) tarbijakaitse väljakutseid, ii) tarbijate õigusi ja nende jõustamist kriisi ajal ning

iii) ülemäärast võlakoormust ja majan-duslikku tõrjutust.

Hiljutine majanduskriis, tavapäraste tarbekaupade üha kallinevad hinnad ja tööturu ebastabiilsus on kõik suuresti tarbijaid mõjutanud. Selle aasta Euroopa

Veebruar 2014/2 – eriväljaanne

võitlust selle nimel, et elada õiglases ja kor-ruptsioonivabas ühiskonnas ning olla osa demokraatlike rahvaste Euroopa ühendu-sest. Selleks võiks võtta nt individuaalseid sanktsioone praeguste Ukraina valitsus-ametnike vastu, kehtestada ELi ja Ukraina vahel viisavabadus ning anda Ukrainale ELiga ühinemise perspektiiv. (ab) ●

jaoks aitab ümberpaigutamine hoida kokku tarnekulusid ja lisaks on mõist-lik olla võimalike klientide läheduses. Ent tootmise tagasitoomist „juhivad võimsad jõud, mis aja jooksul üha tugevnevad.”

Euroopa jaoks on ohtlik, kui ettevõt-ted liiguvad üha madalama töötasuga riikidesse Aafrikas või Kagu-Aasias, konstateerib Edgardo Iozia. „Näitena võib tuua kõnekeskuste liikumise Hiina-sugustest riikidest odavama-tesse riikidesse nagu Vietnam. Mõned Euroopa tööstusharud tegelevad sellise ümberpaiknemisega, liikudes ühest rii-gist teise.”

Euroopa Komisjoni uues teatises Euroopa tööstuse taassünni kohta ei leidu sõnagi tootmise kojutoomisest.

„See on neile täiesti uus teema. Nad ei pea seda veel strateegiliseks küsi-museks,” leiab Edgardo Iozia. Seega on komitee arvamusel murranguline tähtsus.

„Euroopa valitsused ja piirkonnad peavad tegutsema, et seda liiki töös-tust ligi meelitada. Tootmine Euroo-pas peaks olema investoritele tasuvam. Üks võimalus on riigiabi. Ebasoodsas olukorras olevaid Euroopa piirkondi saaks aidata konkreetsete meetmete abil Euroopa konkurentsiõigust rikku-mata – eeskirju tuleb järgida. Arvamu-ses esitatakse praktilised ettepanekud, sest kõik muu oleks tühipaljas jutt. Nõuame, et Euroopa tööstuspoliitikas võetaks arvesse riiklikke tööstuspolii-tikaid. See on väga tähtis.” ●

EMSK president Henri Malosse ja Tiibeti eksiilvalitsuse välisminister Dicki Chhoyang

QE-A

A-14-002-ET-N

© A

ndri

i Kon

diuk

© amnachphoto

© Bilan 3D

© TTstudio

>>> l k 2

>>> l k 4

Veebruar 2014/2 – eriväljaanneVeebruar 2014/2 – eriväljaanne ETET

ISSN 1830-5091ISSN 1830-5091

EMSK InfoEMSK Info Euroopa Majandus-ja SotsiaalkomiteeEuroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahelSild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel

CESE info en 23 lenguas: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info

EMSK Infowwwww.e

JUHTKIRI

Head lugejad!

ELi tö

östus

poliit

ika

ed_ET_402284_b.indd 1ed_ET_402284_b.indd 1 26/02/14 10:3226/02/14 10:32

Euroopa kodanikuühiskond seisab Ukraina rahva kõrval

http://www.eesc.europa.eu

EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne2 5 4

KOKKUVÕTE TÄISKOGU ISTUNGJÄRGUSTÜhistarbimine – alternatiiv kriisi ajal

21. jaanuaril kiitis EMSK heaks arvamuse teemal „Ühis- ehk osalus-tarbimine” ning kutsus üles võtma täiendavaid meetmeid ELi tasandil.

Ühistarbimine on majandusliku korralduse viis, milles osalejatel on ühine juurdepääs toodetele või teenustele (nt ühisauto kasutamine, raamatute vahetamine, ruumide rent või digitaalsed keeleõppe kogu-konnad). Arvestades ühistarbimise keerukust ja ulatust, on EMSK arvamusel, et kõnealuseid tegevusi tuleks reguleerida ja välja selgitada võimalikud takistused nende arendamisel.

„Kindlasti on tarvis levitada teavet ja suurendada teadlikkust ühis-tarbimise kohta. Ühistarbimine võib mittekaubandusliku rõhuasetuse korral rahuldada sotsiaalseid vajadusi ning kasumit taotleva tegevu-sena aidata kaasa töökohtade loomisele”, ütles arvamuse raportöör ja EMSK liige Bernardo Hernández Bataller (Hispaania, eri elualade rühm).

Tarbijad ostavad tööriistu ja tarvikuid, mida nad ei suuda sageli piisavalt kasutada, et õigustada nende eest makstud hinda. Ühistarbi-

mine pakub alternatiivset võimalust eelmisel sajandil valitsenud ületarbimisest tingitud liialdustele ja sellest tulenevatele tohutule ebavõrdsusele. (ail) ●

Pilguheit varimajandusele –EMSK soovitab ELi analüüsiks Itaalia meetodit

Komitee arutas ka tundlikku teemat „Varimajanduse ja deklareerimata töö vastu võitlemise strateegia” ja võttis omaalgatusliku arvamuse vastu 129 poolthäälega, 4 liiget jäi erapooletuks. Tegemist on tundliku teemaga, kuna paljude inimeste jaoks on varimajandus normaalne ühiskonna osa ja nad kasutavad nö musta turgu odava tööjõu palkamiseks/pakkumiseks või ostavad/müüvad maksudest kõrvale hoi-des kaupa ilma eriliste südametunnistusepiinadeta, märkis raportöör Stefano Palmieri (Itaalia, töötajate rühm). Peale selle puudub paljudel riikidel selge seisukoht varimajanduse ja deklareerimata töö kohta.

Varimajandus ja deklareerimata töö läheb Euroopas praegu maksma hinnanguliselt üle 2,1 triljoni euro – see on raha, mida valitsused võiksid kasutada hädavahalikeks investeeringuteks ja töökohtade loomiseks.

Esimese sammuna soovitab komitee üleeuroopalist hinnan-gut, toetudes meetoditele, mis vajavad veel konsolideerimist.

Ainult siis on võimalik heita valgust varimajandusele ja töötada välja sihipäraseid poliitikameetmeid.

Komitee soovitab meetodit, mille töötas välja Itaalia statistikaamet ja mida katsetati ka selles riigis, kus need nähtused olid eriti levinud ja kus olid pealegi väga suured piirkondlikud erinevused. (sma) ●

Euroopa rahvusvahelise koostöövõime edendamine

Euroopa on teadusuuringute vald-konnas maailmas esirinnas, ent kon-kurentsivõime säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks tuleb jääda innovaatiliseks. EMSK liige Gerd H. Wolf selgitab, miks on sealjuu-res otsustav tähtsus rahvusvahelisel koostööl.

EMSK Info: Milline roll on rahvusvahelisel koostööl teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas?

Gerd H. Wolf: Teadus on väga tuge-valt spetsialiseerunud valdkond.

Sageli saab koostöö alguse vajadusest: tarvis on töötada välja uusi ideid ja teha koostööd valdkonna parimate teadlastega üle kogu maailma.

Kui vaadata teadusväljaandeid, siis sageli on autorid erinevatest labori-test ja teadusasutustest üle kogu Euroopa ja mujalt maailmast. Näiteks ma ise viibisin külalisteadlasena aasta Ühendkuningriigis. ELi poliitika peab lihtsustama rahvusvahelise koostööga seotud formaalsusi.

Millised on Teie arvates peamised aspektid, millele tuleb teadusuuringute ressursside jaotamisel ELis tähelepanu pöörata?

ELi tasandil on koostöö edendami-seks olemas rahalised vahendid ja see on hea. Neid vahendeid eralda-takse peamiselt taotluste alusel, mida hinnatakse konkreetsete kriteeriu-mide järgi, millest üks on tipptase. See on tingimata vajalik. Siiski ei ole mõnedel – eeskätt uuematel – liik-mesriikidel olnud võimalust tippta-semel teadusasutusi välja arendada. Seepärast on vaja eraldada rahalisi vahendeid, et aidata neis riikides res-sursialast suutlikkust arendada.

Üks sellega seotud küsimus on nn ajude äravool. Kui noored tead-lased koolitatakse tipptasemeni, ent koduriigis ei ole teadusasutusi, kus neil oleks võimalik oma teadmisi arendada või rakendada, siis peavad need teadlased välismaale siirduma. Sellel on ka positiivseid külgi. Teis-tes riikides töötades saavad teadlased võimaluse näha, kuidas mujal tea-dustööd tehakse. Siiski on vaja leida stiimulid, mis ajendaksid neid tagasi pöörduma ja uut teadus- ja arendus-tegevuse infrastruktuuri looma. See ei ole mitte ainult rahaline ja struktuuri-line küsimus, vaid ka tööjõu küsimus, mis tuleb lahendada.

Aga koostöö kolmandate riikidega?

Rahvusvaheline koostöö partneritega kolmandatest riikidest on teadusuu-ringute juures teine oluline aspekt. Mulle tundub, et komisjon on ehk liialt suure rõhu pannud koostöö tähtsusele vähem arenenud riikidega. Ent me ei tohi unustada, et täiel mää-ral on ELi huvides ka koostöö tipp-tasemel teadusasutustega mõnedes maailma kõige arenenumates riiki-des, nagu USA, Jaapan, Venemaa ja Lõuna-Korea. Selles osas on meil veel mõndagi õppida. ●

Gerd H. Wolf koostas raportöörina EMSK arvamused innovatiivse liidu algatuse ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö kohta

Milline on majandus- ja rahaliidu tulevik?

5.  detsembril 2013  korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomi-tee majandusliku ja sotsiaalse ühte-kuuluvuse sektsioon avaliku arutelu käsitlemaks Euroopa institutsioonidele esitatud ettepanekuid majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise kohta.

Euroopa Parlamendi liikmed, koda-nikuühiskonna esindajad ja teised tähtsamad sõnavõtjad ELi institutsioo-nidest ja suurematest eksperdirühma-dest edastasid oma arvamuse selle kohta, mida Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon peaksid järgmisel ametiajal tegema, et parandada majan-dus- ja rahaliidu struktuuri neljas valdkonnas: pangandusliit, majandus-juhtimine, eelarvepoliitika ja poliitiline integratsioon.

kute eesmärk on kehtestada lähenemise suunised,

mis lõppkokkuvõttes tooksid kaasa konku-rentsivõime jätkusuut-liku suurenemise, mis omakorda on tihedalt seotud sotsiaalse ühte-kuuluvusega.” Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rom-puy kantselei töötaja José Leandro tõi lisaks

välja, et „kui tugev-dame eelarve-eeskirju ja

majanduspoliitika koor-dineerimist, tugevdame ka

suveräänsust, sest valitsused saavad aidata täita üldsuse ootusi.”

Teine tähtis ülesanne on tagada demokraatlikum ja läbipaistvam otsuste langetamine majandus- ja rahaliidu küsimustes. Euroopa Par-lamendi liige Philippe Lamberts on seisukohal, et „igal institutsioonil peab olema demokraatlik legitiimsus. Vastasel korral võib Euroopa integrat-siooni üldine aeglustumine toimuda ehk isegi kiiremas tempos.” Üldsuse toetus on tegelikult osalusdemo-kraatias võtmetähtsusega element ja organiseeritud kodanikuühiskond on otsustav lüli laiema üldsuse arvamuse kaasamisel. Komitee on seepärast sel-gelt osutanud vajadusele süvendada

“ K u i t u g e v d a m e e e l a r v e - e e s k i r j u j a majanduspoliitika koor-dineerimist, tugevdame ka suveräänsust, sest valitsused saavad aidata täita üldsuse ootusi.”

EMSK haarab sotsiaalsete ettevõtete tuleviku kujundamisel initsiatiivi

Sotsiaalmajandus on Euroopa majan-duse oluline osa, moodustades SKPst ligikaudu 10 %. Rohkem kui 11 miljo-nit töötajat ehk 4,5 % ELi tööealisest elanikkonnast on hõivatud sotsiaal-majanduses. Igal aastal loodavatest ettevõtetest on iga neljas sotsiaalne ettevõte. Prantsusmaal, Soomes ja Belgias on seda peaaegu iga kolmas loodav ettevõte.

Sotsiaalsete ettevõtjate eesmärk on omanikele ja osanikele kasu tootmise asemel mõjutada ühiskonda. Näiteks pakuvad nad töökohti ebasoodsas olu-korras olevatele rühmadele, kaasates neid ühiskondlikku ellu ja suurenda-des solidaarsust majanduses. Kuid nad on vastamisi väga suurte raskuste ja ebavõrdsete tingimustega.

Seepärast korraldasid Euroopa Komisjon, Euroopa Majandus- ja Sot-

siaalkomitee (EMSK) ning Strasbourgi linn 16. ja 17. jaanuaril 2014  suure interaktiivse Euroopa ürituse sot-siaalse ettevõtluse ja sotsiaalmajan-duse teemal.

Üritusel osales EMSK 33liikmeline delegatsioon. EMSK üldsusele avatud väljapanek võimaldas üritusel osaleja-tel saada teavet komitee kohta.

Lisaks sellele oli EMSK tähtsal kohal ürituse päevakorras. Komitee president Henri Malosse pidas amet-liku avakõne, komitee liige Ariane Rodert (Rootsi, eri elualade esindajate rühm) juhtis õpikoda, mille teemaks oli „Kodanikuühiskonna organisat-sioonide ja sotsiaalsete ettevõtete roll süsteemsetes muutustes” ja komi-tee liige Giuseppe Guerini (Itaalia, eri elualade esindajate rühm) osales paneelarutelul „ELi tasandi poliitika ja

konkreetsed sotsiaalse ettevõtluse näi-ted”. Mitmed komitee liikmed osalesid teisteski õpikodades.

Strasbourgi deklaratsioonÜrituse järeldused kajastuvad Stras-bourgi deklaratsioonis, mille allkir-jastasid EMSK ja Euroopa Komisjon. Deklaratsioonis esitati muu hulgas järgmised nõudmised:

■ Liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pea-vad täielikult toetama sotsiaalsete ettevõtete kasvu ja aitama suu-rendada nende võimekust. Selleni võiks jõuda näiteks õigusraamis-tike, rahastamisele juurdepääsu, ettevõtte asutamise ja arendamise toetuse, koolituse ja hariduse ning riigihangete abil.

■ ELi institutsioonid ja liikmesrii-gid peaksid kriisist ülesaamiseks tugevdama sotsiaalsete ettevõtete rolli struktuurireformides, eriti seal, kus sotsiaalmajandus on vähem arenenud.

■ Komisjon, liikmesriigid ja piir-konnad peavad hoogustama sotsiaalsete ettevõtete piiriülest koostööd teadmiste ja tavade levitamiseks.

■ Avaliku ja erasektori osalejad peavad välja töötama rea sobivaid fi nantsvahendeid ja -vahendajaid sotsiaalsete ettevõtete toetami-seks. (ail) ●

Jätame liikmesriikidele vabaduse korraldada oma raudteesüsteemeIntervjuu André Mordantiga, komitee raportööriga neljanda raudteepaketi teemal

EMSK Info: Millised on komitee peamised soovitused neljanda raudteepaketi kohta?

André Mordant: Komitee kutsub liik-mesriike üles säilitama oma riigisisese raudteesüsteemi korraldamise suut-likkust ja avama oma siseturu konku-rentsile vastavalt riigi geograafi lisele asukohale, demograafiale, ajaloole, majanduslikule ja sotsiaalsele olukor-rale ning keskkonnaseisundile.

Komitee soovitab jätta pädevatele asutustele voli otsustada, kas määrata avalike teenuste osutamise ülesanded otse mõnele ettevõtjale või kasutada hankemenetlusi ja korraldada vabalt nimetatud teenuste struktuuri.

Millised on peamised aspektid, mida komitee kritiseerib Euroopa Komisjoni ettepanekus

infrastruktuuri haldamise eraldamise kohta?

Infrastruktuuri haldamise eralda-mine vaid ühemõõtmeliseks trans-pordisüsteemiks toob üldiselt kaasa rohkem kahju kui kasu ning muu-dab tegevuse palju keerulisemaks, suurendades kulusid ja vähendades teenuse kvaliteeti. Lisaks suurendab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja transpordiettevõtjate ülesannete lahus hoidmine võrgu- või infrastruktuuriet-tevõtja kaugenemist lõppkasutajatest.

Mis valmistab selle transpordiliigi ohutusega seoses kõige rohkem muret?

Komitee soovitab komisjonil teha raudteede arengu seisukohalt väga oluline algatus raudteeohutuse kont-rollimiseks, luues selleks riiklikud järelevalvekeskused või ohutusega tegelevad ühiskomiteed. Komitee arvates tuleb tagada raudtee kasuta-mise tingimuste läbipaistvus ja muuta avalik-õiguslike asutuste ohutusmeet-med demokraatlikumaks.

Millised on komitee ettepanekud raudteesektoris kvaliteetsete teenuste tagamiseks?

Komitee leiab, et komisjoni telli-tud ühistranspordikava koostamise kohustustega seoses ei tohiks päde-vaid asutusi avaliku teenuse osutamise ülesannete määratlemisel piirata, ning kutsub üles seadma selged eesmärgid puuetega inimeste juurdepääsu paran-damiseks ja kasutajate kaasamiseks konsultatsioonidesse ja teenuse kvali-teedi kontrollidesse. (ab) ●

sotsiaaldialoogi nii ELi kui ka liikmes-riikide tasandil.

Kokkuvõttes tuleb nentida, et majandus- ja rahaliidu struktuur ei ole kaugeltki lõplik, kuna nõukogu ei ole kavas olevaid olulisi otsuseid veel vastu võtnud. Teha on veel palju selleks, et tagada tugevamate struktuuride keh-testamine, ennetamaks edasisi kriise ning loomaks säästvale majanduskas-vule ja töökohtadele paremaid tingi-musi. Sellest lähtuvalt ja konverentsil väljendatud vaateid silmas pidades hakkavad komitee raportöörid Joost van Iersel ja Carmelo Cedrone koos-

„Lõpule on jõudmas majandus- ja rahaliidu integreerimise oluline etapp. Selle sammu tähtsust kinnitavad juba saadud positiivsed tulemused. Ent taastumisalged on ikka veel tagasi-hoidlikud ja õrnad. Vaatamata olulis-tele edusammudele, esineb jätkuvalt probleeme,” lausus Euroopa Komis-joni asepresidendi Olli Rehni nõunik Taneli Lahti.

Reaalmajandust toetavatest ning majanduskasvu ja tööhõivet eden-davatest vahenditest rääkides märkis Euroopa Parlamendi liige Elmar Brok: „Turg on koht, kus luuakse ressursse, kuid vaja on kindlaksmääratud reeg-leid. Euroopa Parlamendi ettepane-

Et Euroopa mootorid ikka edasi vuriseksid

Euroopa Autotootjate Ühenduse (ACEA) 2013. aasta taskuteatmiku värs-ketel andmetel töötab Euroopa moo-torsõidukisektoris peaaegu 13 miljonit inimest ja toodetakse ligikaudu 16,2 mil-jonit autot, kaubikut, veokit ja bussi. See hõlmab ka ligikaudu 3 miljonit kõrget kvalifi katsiooni nõudvat töökohta, mis moodustab 10 % kõigist ELi toomissek-tori töökohtadest.

Autotööstuse müriseval mootoril on positiivne mõju Euroopa majanduse ülejäänud osadele, sest sellele toetuvad ulatuslik tarneahel ja äriteenused, mis hõlmavad muu hulgas ka paljusid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Samuti on mootorsõidukisektor ELi suurim teadus- ja arendustegevusse investeerija (rohkem kui 32 miljardi euroga), mis moodustab ligikaudu 25 % kõigist teadus- ja arendustege-vusele tehtavatest kulutustest. Need investeeringud tasuvad end ära, sest üle 55 % kõigist autotööstuse valdkonnas Euroopa Patendiame-tilt taotletud patentidest (ligikaudu 9500 aastas) tulevad ELi mootorsõi-dukisektorist.

Keskkonnahoidlikud, turvalised ja vaiksed sõidukid „Made in Europe”Euroopa mootorsõidukitööstus on ka globaalne tegutseja, kes tarnib kogu

maailma turgudele 6,6 miljonit sõidu-kit ja kelle kaubandusbilansi ülejääk on 92 miljardit eurot. Selles tegusas sektoris saavutatud 840 miljardi euro suurune käive moodustab 6,9 % ELi SKPst.

Samuti on teada, et Euroopas val-mistatud sõidukid on maailmas kõige keskkonnahoidlikumad, turvalisemad ja vaiksemad. „Keskmise automootori süsinikmonooksiidi heide on 28 korda väiksem kui 20 aastat tagasi. 2012. aas-tal jäi 71 %-l uutest autodest CO2 heide alla 140g kilomeetri kohta ja rohkem kui pooltel neist alla 120g,”märgib ACEA oma taskuteatmikus.

Vaatamata sellele, et liiklus üldiselt kasvas, on Euroopa teedel hukkunute arv viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud osalt tänu mitme sõidukite turvalisusele suunatud kõrgtasemel teh-noloogia juurutamisele – paljud neist tehnoloogiatest said alguse Euroopast.

Elektroonilised stabiilsuskontrolli-süsteemid, täiustatud hädapidurdus-süsteemid, sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemid, rehvide ohutuse ja mürataseme kontroll kuuluvad nende meetmete hulka, mis kooskõlas moo-torsõidukite üldist ohutust käsitleva määrusega, mis hõlmab sõidukijuhtide, kaasreisijate ja jalakäijate ohutust, muu-tuvad eeldatavasti 2014. aastal kohus-tuslikuks kõigi Euroopas müüdud uute autode puhul. ●

Autotööstus, millest sõltub peaaegu 13 miljonit töökohta, kujutab endast majanduskasvu ja töökohtade loomise mootorit. EL peab säilitama maailma-klassi kuuluva autotööstuse, mis toodab tõhusaid, intelligentseid ja ohutuid sõi-dukeid ning pakub miljonitele kõrget kvalifi katsiooni nõudvaid töökohti.

Euroopa Komisjoni CARS 2020 tege-vuskava eesmärk on parandada autotööstuse konkurentsivõimet ja jät-kusuutlikkust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab vastava teatise (COM(2012) 636  final) üldjoontes heaks, kuid plaanitud restruktureeri-miskavasid tuleb täpsustada.

Euroopa tohutu ja üleilmselt tunnus-tatud autotööstus seisab silmitsi keeru-

Monika Hrusecká oli EMSK arvamuse CARS 2020 kaasraportöörVirgilio Ranocchiari oli EMSK arvamuse

CARS 2020 raportöör

Euroopa autotööstus: faktid, näitajad ja arengusuunad

kate valikutega. Tänased otsused peavad püüdma „tasakaalustada võitlust kliima-muutuse vastu ning konkurentsivõime suurendamise vajadust”. See on EMSK raportööride Virgilio Ranocchiari ja Monika Hrusecká koostatud arvamuse keskne sõnum.

Kõnealune sektor vaevleb Euroopa majandusraskuste, kroonilise ületoot-mise ja nõrgeneva kodumaise nõudluse käes ning seisab silmitsi tiheda import-toodete konkurentsiga. Lisaks sellele avaldavad mõju pidevalt muutuvad õiguslikud ja tehnoloogilised raamtin-gimused, mida võib intelligentsete ja tõhusamate sõidukite kasvava nõud-luse taustal vaadelda nii väljakutse kui võimalusena.

Autotööstus on Euroopa autotootjate ühenduse (ACEA) andmetel üks enim reguleeritud tööstusharusid Euroo-pas. Seda puudutavad umbes 80  ELi direktiivi ja üle 70 rahvusvahelise ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) regulatiivse kokkuleppe, mis käsitlevad peamiselt tehnilisi küsimusi ja standar-deid.

EMSK toetab täielikult CARS 2020 tegevuskava rõhuasetust teadus-uuringute, arendustegevuse ja innovat-siooni rahastamise meetmetele, mis on suunatud eeskätt autotööstuse väärtu-sahela väiksematele ettevõtetele ja teh-noloogianeutraalsetele programmidele. Kuid seejuures ei tohi takistada roheliste tehnoloogiate arendamist (nt elektrili-sed ja vesinikkütusega sõidukid).

„Tarvis on proaktiivseid meetmeid, et toetada innovatsiooni ja arengut ning muuta tänased probleemid homseteks võimalusteks”, märkisid raportöörid. See tähendab investeeringuid nii inim-kapitali kui ka uutesse tehnoloogiatesse. Selle all mõeldakse siseturu lõpule-

viimist, aruka seadusandluse kehtes-tamist ja Euroopa konkurentsivõime tugevdamist ülemaailmsetel turgudel (kaubanduspoliitika). Samuti tähendab see muutuste ennetamist ja restruktu-reerimise sotsiaalse mõju leevendamist (töökohtade kaotamine).

EMSK soovib, et komisjon võtaks juhtimise üle ja peaks dialoogi majan-dusvaldkonnaga, samal ajal kui liik-mesriigid ja piirkonnad peavad käsile võtma unarusse jäänud sotsiaalsed probleemid ning tegelema autosektori liigse struktuurilise tootmisvõimsuse tundliku temaatikaga. Komitee kutsub üles koguma üksikasjalikumaid and-meid tööhõive, liigse tootmisvõimsuse ja seisatud tootmisliinide kulude kohta, mis teadaolevalt on eri autotootjate ja liikmesriikide puhul väga erinev. Seo-ses süsinikdioksiidi käsitlevate eeskir-jadega kutsub komitee üles kasutama olelusringi hindamise lähenemisviisi, et aidata leevendada sõidukite keskkonna-jalajälge. ●

EMSK kutsub üles kehtestama vahendustasude piirmäärasid kaardipõhistele makseteenustele

Tänapäeval valitsevad kaubanduses dee-betkaardid, krediitkaardid ja kõikvõi-malikud mobiili- ja e-maksesüsteemid. Ent makseid käsitlevate ELi eeskirjade ajakohastamisel on olnud keeruline kii-

rete muutustega sammu pidada. Uued eeskirjade ettepanekud, sealhulgas kaartidele ja e-maksetele kohaldatavate tasude piirmäära kohta, on samm õiges suunas.

„Narkosõja” uued rindejooned – tarvis on uusi lähenemisviiseEuroopa Liidul ei ole õnnestunud leida tõhusat lahendust uute psühhoaktiiv-sete ainete leviku probleemile. Oma arvamuses teemal „Uued psühhoaktiiv-sed ained”, mis võeti vastu 21. jaanuaril, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee üles koostama uusi strateegiaid.

Legaalne, ent mitte ohutuHästi teada-tuntud „vanad” psühhoak-tiivsed ained on kanep, kokaiin, heroiin, ecstasy ja morfi in. Ent paljusid nimekir-jadesse kandmata aineid müüakse üksik-isikutele meditsiinilise järelevalveta ning mistahes muu riskihindamiseta. Neid aineid nimetatakse uuteks psühhoak-tiivseteks aineteks. Neid on teadaolevalt juba üle 300 ja igal nädalal tuvastatakse Euroopa riikides lisaks veel umbes üks uus aine. Kuna need ained ei ole tunnus-tatud ning neile ei ole hinnangut antud, siis tehniliselt võttes ei ole need ebasea-duslikud. Ent see ei tähenda kaugeltki, et need oleksid ohutud. 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee rõhutab oma 10. detsembril 2013. aastal vastu võetud arvamuses, et ELi õiguskeskkond peab olema ees-märgipärane, et aidata ELi kodanikel teha nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid põhilisi e-makseid odavalt ja lihtsalt interneti teel.

Vahendustasu on mõiste, mida kasutatakse maksekaardivaldkonnas, kus valitsevad Visa ja MasterCardi sarnased. See tähistab tasu, mida pan-gad võtavad siis, kui kliendid kasuta-vad millegi ostmiseks nende kaarti. Kaardi kaubamärgist ja liigist (kre-diit- või deebetkaart), tehinguliigist (internetiostud, ostud müügikohas, otsepakkumised jne) ning kaarti mak-sevahendina aktsepteerivast kaupme-hest sõltuvad tasud on keerulised isegi ekspertide jaoks.

Uus maksete pakett, millega viiakse sisse vahendustasu piirmäärad ja aja-kohastatakse makseteenuste direktiivi,

et vastata praeguse turu tegelikule olu-korrale, aitab mõnevõrra parandada läbipaistvust ja turvalisust, kõrvalda-des riiklikud erinevused ja ühtlustades õigusnõudeid maksete süsteemis.

Siiski soovitab komitee, et nii kre-diit- kui ka deebetkaardiga tehtavate e-maksete piirmäärad peaksid olema kavandatust madalamad. Arvamuses märgitakse, et vahendustasude täie-lik kaotamine deebetkaardi maksete puhul avardaks veelgi e-kaubanduse võimalusi Euroopas ning tooks kasu tarbijatele ja majandusele.

Aeg tegutsedaEurostati andmetel ostleb üha roh-kem ELi internetikasutajaid interne-tis – nende arv on suurenenud 43 %-lt 2011. aastal 59 %-ni 2012. aastal. See suundumus peaks olema suurepärane uudis, sest see toetab majanduskasvu nii ülivajalikul ajal. Ent siin on üks probleem.

Vaatamata interneti pakutava-tele võimalustele tegeleb piiriülese müügiga ELis vaid 9,3 % kauplejatest ning 44 % Euroopa elanikest ei osta välismaalt, kuna nad ei ole kindlad oma õigustes. Internetiäri arengut takistavad maksekulud, kättetoime-tamisprobleemid, õigus- ja turvali-susküsimused. Väiksemad Euroopa ettevõtjad lihtsalt ei soovi (digitaalsel) ühtsel turul tegutseda.

Nagu ütles EMSK liige ja kõnealuse arvamuse raportöör Vincent Farru-gia (Malta, tööandjate rühm): „Uus maksete pakett tähendab seda, et ost-lejad saavad paremaid ja odavamaid internetipõhiseid makseteenuseid, millega kaasneb väiksem võrgupet-tuste ja vaidluste oht. Sellega eden-datakse uute osalejate turuletulekut ja innovaatiliste mobiili- ja interneti-maksete süsteemide arengut. Samuti tugevdatakse ettepanekuga tarbijate õigusi rahvusvaheliste rahaülekannete puhul.” (ail) ●

Mis on psühhoaktiivsed ained? Selle mõistega kirjeldatakse aineid, mis mõjutavad inimeste kesknärvisüsteemi, et avaldada kas stimuleerivat või dep-ressiivset mõju, muudavad nende tuju või mõtlemis- ja käitumisviisi ning võivad mõnikord tekitada hallutsinat-sioone. Mõningaid neist kasutatakse seaduslikult ja sihipäraselt, kui need on välja kirjutatud meedikute poolt ja tarbimine leiab aset arstliku järelevalve all. Ent teised võivad olla kahjulikud või ohtlikud, kui neid manustatakse selleks, et saavutada „pilves olekut” ning eelkõige siis, kui need on sõltu-vust tekitavad või ebaseaduslikud, mis võimaldab müüjatel uimastite tarbijaid ära kasutada ja nende pealt hiigelkasu-meid teenida.

Neid „seaduslikke narkootikume” müüakse noortele „tugevate narkootiku-

mide” aseainetena interneti vahendusel ja need on eriti populaarsed Iirimaal, Lätis, Poolas ja Ühendkuningriigis. Kahjuks võivad need tekitada sõltuvust, raskeid haigusi ja kõige traagilisematel juhtudel lõppeda isegi surmaga.

Uued strateegiadKontroll narkootikumide üle on alati olnud ülimalt vastuoluline teema ning arvamused selle kohta, milline on parim poliitika, muutuvad pidevalt. Mõnede riikide valitsused kalduvad liberaalsema lähenemisviisi poole. „Jõudes äratund-misele, et lihtne keelamine ei mõju, kaa-lutakse teisi strateegiaid,” selgitab David Sears (Ühendkuningriik, tööandjate rühm), komitee arvamuse „Uued psüh-hoaktiivsed ained” raportöör.

„Me peame käsitlema uimastite tarbimist kui sotsiaalset ja tervisealast probleemi, mitte aga kui kriminaalset tegevust. Me ei taha kindlasti mitte saata

rohkem inimesi vanglamüüride taha, kus nad õpivad veelgi halvemaid kombeid,” väidab David Sears. Kriminaalkaristused peaksid olema suunatud vahendajatele, kes soovivad lõigata kasu ebaseaduslike või ohtlike ainete müügist.

Tuleb mõista suhtelisi riske. Alkohol, tubakas ja kofeiin vastavad kõik uute

psühhoaktiivsete ainete kriteeriumitele ja ülemääraselt manustatuna põhjusta-vad kaks esimest kindlasti suuremaid sotsiaalseid ja tervisealaseid kahjusid kui enamik uutest psühhoaktiivsetest aine-test. „Igasugune reageering peaks olema proportsionaalne ja põhinema faktidel, mitte soovil võita üldsuse poolehoidu,” rõhutab David Sears. (ail) ●

© Dmitry Kalinovsky

tama uut omaalgatuslikku arvamust, milles esitatakse ELi uutele seadusand-jatele komitee ettepanekud majandus- ja rahaliidu vallas. (hb) ●

ühiskonna kindlat seisukohta selles küsimuses, avaldades uuesti toetust tiibetlaste võitlusele oma põhiõiguste eest. Komitee pidas samuti vältima-tuks käivitada taas dialoog Tiibeti eksiilvalitsuse ja Hiina valitsuse vahel, et otsida sellele pikale kriisile võima-likke lahendusi. President tuletas veel

meelde, et kõik ELi institutsioonid peavad väljendama oma selget seisu-kohta ja pakkuma pidevat toetust. Ta kinnitas, et „põhiväärtused on euroop-laste jaoks esmatähtsad ja nendest taganemist ei õigusta ükski majandus-lik, poliitiline ega muu huvi”. (ll) ●

lutanud teed radikaalsetele tööstuse ja ühiskonna muutustele. Algul olid oskus-teta töölised raskes seisus, aga hariduse ja heaolu paranemise ning automatisee-rimisest tuleneva tootlikkuse suurene-misega on tööjõu parem kasutus viinud suuremate sissetulekuteni.

Majandusteadlane John Maynard Keynes on kirjutanud, et tehnoloogiast tulenev töötus viib ajutiselt kohanemis-raskusteni, ning 20. sajandil oligi see suurel määral nii. Ajalugu on näidanud positiivseid sidemeid innovatsiooni, uute töökohtade ja parema elukvali-teedi vahel.

Ometi kardavad nüüd mõned, et uus automatiseerituse ajastu, mis tugineb väiksematele ja võimsamatele arvutitele, võib tasakaalu paigast viia. Teised ei ole

nii pessimistlikud ja arvavad, et pöör-delised muutused on iseenesest mõis-tetavad, aga ulatuslikku tehnoloogiast tulenevat töötust on tulevikus raskem aktsepteerida. Küll aga leiavad nad, et lõpuks tehnoloogia hüvitab selle, kui ühiskond leiab parima viisi, kuidas seda kasutada suurema hüve saavutamiseks.

Ajakiri Th e Economist kirjutab: „Iga suur innovatsiooniperiood on tekitanud tööturuprobleeme, aga tehnoloogia areng on alati toonud kaasa uusi töö-hõivevõimalusi.” Tehnoloogiliste muu-tuste mõju avaldub täielikult pikema aja jooksul ning erineb tööstusharuti. Ajakiri jõuab järeldusele, et murrangu-liste muutustega (nagu digitootmisega) kohanemine sõltub poliitilisest reagee-ringust ja võetud meetmetest. ●

EMSK liige ja strateegia „Euroopa 2020” juhtkomitee esimees Stefano Palmieri

EMSK liige Bernardo Hernández Bataller

Avakõneleja EMSK president Henri Malosse

EMSK liige André Mordant

© sixninepixels

A l g u s l k 1Euroopa kodanikuühiskond avaldab tiibetlastega solidaarsust

A l g u s l k 3 Kas oleme jõudmas uude masinaajastusse?

Lisateave: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.opinionsp

ed_ET_402284_b.indd 2ed_ET_402284_b.indd 2 26/02/14 10:3226/02/14 10:32

www.eesc.europa.eu3 1

EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne

JUHTKIRIJUHTKIRIEuroopa kodanikuühiskond seisab Ukraina rahva kõrvalHead lugejad!

„Õhus on optimismi!” „Muutus on juba lähedal!” „Tär-kamas on taastumise võrsed!” Ekspertide kogunemis-tel, olgu see Davoses või Dublinis, on hakatud rääkima majanduse elavnemisest, ent kas see peegeldab tõesti tavakodaniku tegelikkust?

Kaugel Šveitsi Alpide lumistest nõl-vadest on finantskriisi jäist tuult ikka tunda ja selle juures saavad kõige rohkem kannatada kõige haavatavamad rühmad. Noorte töötus, kroonilised võlad, laste vaesus ning rikaste ja vaeste vaheline lõhe üha kasvavad.

Kui on tõesti aga tõsi, et oleme lõpuks väljumas Euroopa Liidu ajaloo halvimast majanduskriisist, siis ei saa me lihtsalt pealt vaadata ja imestada, vaid meil tuleb tööd teha. Esiteks peame tagama, et kedagi ei tallataks jalge alla ega jäetaks maha, kui kiirustatakse kaotatud majanduskasvu taastama. Samal ajal peame oma vigadest õppima, et neid mitte korrata.

Viimasel seitsmel aastal majanduses ja rahanduses valitsenud kaos on meile õpe-tanud ühiskonna kohta rohkem kui viimased 70 aastat. Oleme näinud ligidalt spiraal-võlgade, virtuaalkrediidi, isekuse ja ahnuse ohtusid. Selline kasiinokultuur on jätnud miljonid noored ja vanad töötuks, kodutuks, rahatuks ja väga sageli lootusetuks.

Vaja on muutust, mis oleks rohkem kui vaid kosmeetiline. Peame õppima hoolima rohkem, mitte vähem, sütitama taas andmisindu sama palju kui saamisindu ning üle-tama kultuuride ja usutunnistuste lõhe ja õppima elama koos eurooplastena. Eelkõige peame kaitsma ja edendama väärtusi, millele Euroopa Liit on rajatud – võrdsust, sot-siaalset õiglust ja üldse õiglust kõigi jaoks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteena on meil kohustus tagada, et sotsiaal- ja majandusvaldkond toimivad ühiselt ELi kodanike heaolu nimel. See on meie ülesanne ja me ei hoia kõrvale oma vastutusest anda ELi seadusandjatele nõu selles, mis meie läbimõeldud arvamusel on parim suund.

Vaid neli kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi on ELi elanikel ajalooline või-malus aidata tagada, et toimuks muutus paremuse poole. Meie oma komitees ei tagane oma vastutusest ka selle vallas.

Jane MorriceEMSK teabevahetuse eest vastutav asepresident

14. märts 2014Thessaloniki, Kreeka: Euroopa tarbijapäev

18. märts 2014EMSK, Brüssel: kodanikuühiskonna päev 2014

25.–26. märts 2014EMSK, Brüssel: EMSK täiskogu istungjärk

26.–28. märts 2014EMSK, Brüssel: Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2014

KÄESOLEVAS VÄLJAANDES

2 EMSK haarab sotsiaalsete ettevõtete tuleviku kujundamisel initsiatiivi

3 Euroopa Liit vajab viivitamata tööstuspoliitikat4 Euroopa rahvusvahelise koostöövõime edendamine5 „Narkosõja” uued rindejooned – tarvis on uusi lähenemisviise6 Marianne Muona: EMSK ühendab inimesi

ÜRITUSTE KALENDER

LÜHIDALT

Peatoimetaja:Béatrice Ouin – komitee liikmete esindaja toimetuses (töötajate rühm, Prantsusmaa)Maciej Bury (mb)

Käesolevale väljaandele tegid kaastööd:Agota Bazsik (ab) Alejandro Izquierdo Lopez (ail) Dorota Zapatka (dz) Fabiola Giraldo Restrepo (fgr) Henry Borzi (hb) Laure Limousin (ll) Silvia M. Aumair (sma)

Vastutav koordineerija: Agata Berdys

Aadress:Euroopa Majandus- ja SotsiaalkomiteeJacques Delors’i hoone, 99 Rue Belliard, B-1040 Brüssel, BelgiaTel: (+32 2) 546 94 76 Faks: (+32 2) 546 97 64E-post: eescinfo@eesc.europa.eu Kodulehekülg: http://www.eesc.europa.eu/

EMSK Info ilmub üheksa korda aastas komitee täiskogu istungjärgu ajal.

EMSK Info saksa-, inglis- ja prantsuskeelsed trükised on tasuta saadaval Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pressitalituses.

EMSK Infot on võimalik 23 keeles ka PDF-formaadis alla laadida komitee veebilehel aadressil:

URL: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info

EMSK Info ei ole ametlik aruanne komitee töö kohta, sellekohane teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee teistes väljaannetes.

Artiklite kasutamine on lubatud, kui allikana mainitakse EMSK Infot ja koopia trükisest saadetakse peatoimetajale.

Trükiarv: 12 310.

Järgmine number ilmub märtsis 2014.

2013. aasta detsembris külastas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Kiievit, et kohtuda Iseseisvuse väljakul meele-avaldajatega ja neid kuulata. Komitee presidendi Henri Malosse’i juhitud dele-

gatsioon vestles meeleavaldajate telkides või tänaval paljude protestiliikumise esin-dajatega. Mõistes hukka politsei vägivalla esimeste meeleavalduste ajal, mis järgne-sid Ukraina keeldumisele sõlmida ELiga kokkulepe, rõhutasid meeleavaldajad elanikkonna seas valitsevat teravat mee-leolu, et nad on jäetud ilma õigusest oma saatust valida.

Samal ajal kui Ukraina Parlament karmistas meeleavaldusõigust käsit-levat seadust, otsustas komitee muuta Ukraina kodanikuühiskonna hääle kuul-davaks Brüsselis. Euromaidani liikumise juhtkuju Ruslana Lõžõtško ja selle üks

KOLLEEGIDEVAHELINE INTERVJUU

EMSK töötajate rühma kuuluv Prant-susmaa liige ja komitee liikmete esin-daja uudiskirja EMSK Info toimetuses Béatrice Ouin küsitleb intervjuude sar-jas teisi liikmeid, et saada teada, milli-sed teemad neid kõige enam huvitavad. Hiljuti kohtus ta Marianne Muonaga, kes on töötajate rühma kuuluv Soome liige ja Soome Ametiühingute Liidu ELi esinduse ametist lahkuv direktor.

EMSK Info: Te ühinesite Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega alles

väga hiljuti. Milline on Teie esmamulje komiteest?

Marianne Muona: Minu kõige esimene mulje oli see, et komitees on väga palju inimesi, kellega ma ei ole varem kohtu-nud, aga õnneks ka inimesi, keda ma varem tundsin. Nii et palun tulge, ajame juttu, sest uute inimestega kohtumine on parim. Komitee on tõeline üleeuroopa-line inimeste võrgustik, mis on minu jaoks väga huvitav.

Ka teemade rohkus võib silme eest kirjuks võtta. Otsustasin alustada sellest, et keskendun mõnele mind huvitavale teemale. Väga innustav tundub näiteks komitee tegevus kaubanduspoliitika vallas.

Palun tutvustage põgusalt organisatsiooni, mida Te komitees esindate (liikmete arv, sektor, selle roll Soomes jne).

Esindan ametiühingute konföderat-siooni STTK – Soome Teenistujate Keskliitu. Sellese kuulub 17 ametiühin-gut, mis esindavad 608 000 liiget, kes töötavad näiteks tervishoiusektoris – õed ja hooldajad – aga ka tööstus- või pan-gandussektoris. Samuti on palju riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke,

samuti kolmanda sektori organisatsioo-nides töötavaid inimesi. Soomes kuulub ametiühingutesse umbes 70 % töötajaist.

STTK-l on suur roll kompromisside saavutamisel ulatuslike kolmepoolsete lepingute sõlmimisel tööandjate kesklii-tude ja Soome valitsusega. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kaks raamlepingut, milles sätestatakse palgatõus, maksukü-simused, sotsiaalkaitse parandamine ja muud küsimused.

Olete väga noor. Millal alustasite tööd ametiühingus ja mis Teid selleks ajendas? Millega Te varem tegelesite?

Mu esimene ametiühinguga seotud töökoht oli Stockholmis Põhjamaade Ametiühingute Keskliidus, kus asusin tööle 2010. aastal. Koordineerisin Lää-nemere piirkonna ametiühingute võr-gustikku (BASTUN). Varsti pärast seda võttis STTK mind tööle ELi, ETUCi ja ILO eest vastutava rahvusvahelise nõu-nikuna. 2012. aasta aprillis määras STTK mind Soome ametiühingute (FinU-nions) Brüsseli esinduse direktoriks. Mu ametiaeg saab läbi 2014. aasta jaanuaris ja naasen taas STTK rahvusvaheliseks nõunikuks. ●

esindaja Oleksi Gontšaruk olid sellega seoses kutsutud täiskogu 21.  jaanuari istungjärgule.

„Euroopa ei saa mööda vaadata sel-lest, mis toimub tema piiridel, Ukrainas. Euroopal peab olema julgust võtta jõu-line seisukoht,” märkis Henri Malosse ja kinnitas, et „Euroopa kodanikuühis-kond võib ELi selles osas aidata.” Nende sõnade valguses võtsid komitee 353 lii-get vastu resolutsiooni, milles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab ametlikult toetust Ukraina kodaniku-ühiskonnale. (ll) ●

Marianne Muona: EMSK ühendab inimesi

“Vaja on muutust, mis oleks rohkem kui vaid kos-meetiline. Peame õppima hoolima rohkem, mitte vähem, sütitama taas and-misindu sama palju kui saamisindu ning ületama kultuuride ja usutunnis-tuste lõhe ja õppima elama koos eurooplastena.” Euroopa peab tegutsema, ütleb RuslanaMaidani meeleavalduste tunnusnägu,

laulja ja 2004. aastal Eurovisiooni lau-luvõistluse võitja Ruslana Lõžõtško koos liikumise eestkõneleja Aleksei Gontšarukiga kutsuti komitee täis-kogu istungjärgule 21. jaanuaril. Kuigi Ukraina parlament piiras hiljuti õigust meelt avaldada, on komitee tugevda-mas oma toetust Ukraina kodaniku-ühiskonnale.

EMSK Info: Miks otsustasite hakata osalema kodanike aktiivse demokraatliku osalemise edendamises?

Ruslana Lõžõtško: Ma olen juba pikka aega toetanud kirglikult Ukraina integ-reerumist Euroopa ja euro-transatlan-tilisse ühendusse ning seda, et Ukraina ühiskond austaks rohkem demokraatia ja täieliku kodanike osaluse põhimõt-teid. Sellelt pinnalt oli minu jaoks täiesti loomulik samm minna edasi euromaidani meeleavalduste aktiivse toetamise ja neil osalemise juurde.

Mida Te selles küsimuses Euroopalt ootate? Millega on Euroopa juba aidanud?

Ma ootan, et Euroopa tegutseks aktiivse-malt ja võtaks praktilisi meetmeid ukrain-laste aitamiseks, mitte ei pakuks lihtsalt sõnalist ja diplomaatilist toetust. Ma leian, et üks kõige olulisem areng on olnud see, et Euroopa on hakanud aru saama, kui korrumpeerunud ja kriminaalsed on pal-jud praegused Ukraina valitsusametnikud ning kui vaenulik ja kiuslik on Venemaa suhtumine Ukrainasse.

Mida peaks Euroopa tegema, et edendada ja aidata tugevdada Ukraina kodanikuühiskonda, innustada kodanikke osalema ja vastutust võtma ning edendada kõigi kodanike kaasatust?

Euroopa peaks andma ukrainlastele sel-geid märke selle kohta, et ta toetab nende

Euroopa kodanikuühiskond avaldab tiibetlastega solidaarsust

Komiteed külastas hiljuti Tiibeti eksiilvalitsuse välisminister Dicki Chhoyang. Tiibeti valitsuse esindaja

kohtus komitee presidendi Henri Malosse’i ja mitmete komitee liik-metega, sealhulgas Anne-Marie Sig-mundi, Béatrice Ouini ja Thomas Jansoniga.

Tiibeti spirituaalne juht dalai-laama, valitsus ja parlament on juba üle 50  aasta pidanud tegutsema maapaos Indias Dharamsalas. Poole sajandi jooksul on tiibeti rahva olu-kord ainult halvenenud, Hiina võimud on karmistanud oma repressiivset poliitikat tiibetlaste suhtes, kellel puu-duvad põhiõigused ja -vabadused ning

kelle kultuuriline ja usuline identiteet on ohus. Olukord on jõudnud selleni, et 2009. aastast alates on terve rida inimesi end protesti märgiks põlema süüdanud. Sel viisil on surnud üle saja inimese, ilma et Hiina keskvalitsus mingilgi määral reageeriks.

Tiibeti ministri külastuse käigus rõhutas komitee Euroopa kodaniku-

Joost van Iersel on Euroopa Majan-dus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muu-tuste nõuandekomisjoni aktiivne liige, majandus- ja rahaliidu ning majandus-liku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sekt-siooni esimees ja arvamuse „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” raportöör.

EMSK Info: Milline on ELi töötleva tööstuse praegune olukord?

Joost van Iersel: Tänase päeva märksõna on reindustrialiseerimine. Euroopa Ülemkogu on seadnud eesmärgi. 2020.  aastaks peaks töötlev tööstus andma 20 % ELi SKPst, kuid vahepeal pole olukord hoopiski roosiline. Töös-tustootmine väheneb kõikjal Euroopas, välja arvatud Saksamaal.

Millised takistused on eesmärgi saavutamisel?

Kahtlemata on Euroopa ülemaailmne positsioon endiselt muljetavaldav, kuid tänu kildagaasi odavale energiale

Head lugejad! Hiljutisest komisjoni teatisest „Euroopa tööstuse taas-sünd” nähtus, et reindustrialiseerimine ei ole Euroopas enam tabuteema. Seetõttu kiidan ma komisjoni voli-nikku Tajanit (kellega mõned päevad tagasi sellel tee-mal kohtusin) otsustaval hetkel selles küsimuses üles näidatud pühendumuse eest. Panused on tõepoolest

kõrged: kuidas meelitada ligi uusi investeeringuid ja luua ettevõttesõbralikum keskkond.

Kuigi komisjon tegeleb selle teemaga, on kahjuks ülem-kogu otsustanud arutelu Euroopa tööstuse üle lükata edasi märtsi tippkohtumisele, mille päevakord on juba tihe. Kuigi tööstuse, energeetika ja kliima vahelist seost ei ole vaja enam tõestada, võib nende kolme valdkonnaga samaaegselt töö-tamine vähendada tööstusprobleemide tähtsust. Pealegi see, et ülemkogu otsustas arutelu edasi lükata, näitab, et liikmesriigid ei pea seda teemat just prioriteediks.

Me kipume tihtipeale unustama, et tööstus on Euroopa majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni sammas, mis moodustab 25 % töökohtadest ja rohkem kui 15 % SKP-st. Me kipume ka unustama, et Euroopa ajaloolised juured on tööstusprojektis: Euroopa Söe- ja Teraseühendus ei tähendanud midagi muud kui asutajariikide tööstusvahendite ühendamist.

Seetõttu on viimane aeg, et EL taaskäivitaks tööstuse mootorid. Euroopal on vaja terviklikku, solidaarset ja jätkusuutlikku tööstusliku konkurentsivõime strateegiat, sest muidu võib ta seista silmitsi veelgi suurema sotsiaalse kriisiga. EL ei tohi sellest majan-duskasvu mootorist mööda vaadata!

Henri MalosseEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

ja teadusuuringutele kasvab kiiresti tööstustoodang USAs. Hiina teeb kii-reid edusamme innovatiivsetes protses-sides ja tehnoloogiates. India, Brasiilia ja teised riigid on tal kannul. Ettevõtted on paindlikud ning Euroopa energia-põhine tootmine siirdub USAsse. Toot-misettevõtted kipuvad liikuma sinna, kus on turg. Ka Euroopa ettevõtted on üha enam sunnitud oma uurimistege-vust ümber paigutama riikidesse, kus potentsiaalne turg on suurem.

Kas komisjon, nõukogu ja liikmesriigid tulevad nende väljakutsetega toime?

See teeb muret. Kõigepealt ja eelkõige seoses ühtse turu ja vajadusega ühise nägemuse järele hiiliva taasriigista-mise asemel. Lisaks on liikmesriikide tööstuspoliitika käsitlused vaja muuta üheks üleeuroopaliseks poliitikaks. Ainult Euroopa turul on piisavalt krii-tilist massi uute teedrajavate tööstusal-gatuste tekitamiseks, millest saaksid ülemaailmsed juhtalgatused. Euroopa äritegevus suudab tugeva positsiooni

säilitada üksnes siis, kui on hästi esin-datud väärtusahelate kõrgeimates segmentides, kus ta osakaal ongi juba vähenenud.

Mida on tarvis teha?

Äärmiselt olulised on piiriülesed tea-dus- ja arendusraamistikud ja -võr-gustikud. Tuleb edendada oskusteabe liikuvust. See peab toimuma käsikäes tugeva rõhuasetusega kõigi tasemete oskustele. Eelkõige kannatab Euroopa tõsiselt ühise energiapoliitika puudu-mise tõttu, mis õõnestab siseturgu. Energiaallikad on liiga mitmekesised ja hinnaerinevused tohutud. Sellega peaks tegelema hakkama komisjoni uus koos-seis ja talitused. Tööstuslikud väärtu-sahelad hakkavad üha enam koosnema põimunud tehnoloogiast, tootmisest ja kõrgetasemelistest teenustest, mis Euroopa poliitikakujundamisel sageli märkamata jäetakse. ELi töörühma loomine teenuste valdkonnas oleks äärmiselt teretulnud.

Millisena näete pikaajalist perspektiivi?

Panused on kõrged. Eesmärgid üksi ei muuda veel tegelikkust. Komisjoni uue koosseisu prioriteet peaks olema ühtne tööstuspoliitika ning vastavalt tuleks korraldada konkurentsivõime nõukogu. ●

Töökohad tagasi Euroopasse„Tagasitoomine” on uusim suundumus üleilmses töötlevas tööstuses. Mõiste sündis sellest, et kasumite vähenemise tulemusena laieneva majandusega rii-kides, näiteks Hiinas, toovad ettevõtted oma tootmise tagasi Euroopasse (või USAsse).

13.  veebruaril korraldas EMSK tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) Itaalias avaliku arutelu toot-

mise kojutoomise panusest Euroopa taasindustrialiseerimisse. Komitees on koostamisel ka arvamus „ELi tööstus-harude ümberpaiknemine taasindust-rialiseerimise raamistikus”.

„Tööstuste mujale viimine harveneb ja mõned tulevad isegi tagasi,” kinnitab raportöör Edgardo Iozia. „Ühendku-ningriigis tuvastasime 107 tagasipöör-dumisfaasis ettevõtet. Algselt lahkusid

nad raha säästmise eesmärgil Euroo-past, kuid lõpuks mõistsid mõned, et nad olid tegelikku säästu ülehinna-nud. Ümberpaigutamisega kaasnevad transpordi ja personali asendamisega seonduvad lisakulud. Mujale liikumisel kerkib mitmeid lahendamistvajavaid probleeme.

Ja mis veel – tööjõukulud suure-nevad aastast aastasse. Hiina otsustas poliitilistel ja majanduslikel kaalut-lustel tõsta töötasusid, et suurendada sisemaist nõudlust.” Ühe USA eks-perdirühma sõnul kerkis Hiinas aastatel  2005–2010  vabrikutööliste keskmine töötasu 19 % aastas.

Kuid rahvusvaheline konsultatsioo-nifi rma Stanton Chase, kes osales ka EMSK arutelul, väidab oma ülemaa-ilmsele uuringule tuginedes, et peami-seks ettevõtete kojutuleku põhjuseks kvaliteet. „Mõned ettevõtted ei jäänud rahule toodete kvaliteediga,” märgib Edgardo Iozia. „Klientidelt saabus hul-galiselt kaebusi, mistõttu nad otsusta-sid koju naasta.”

Stanton Chase tõdes, et 34 % ette-võtete juhtidest usub koju naasmise suundumusse. Kuid ajakirja Econo-mist arvates tuleb säilitada tasakaal. Mitmed suured ettevõtted saadavad ikka veel rohkem tööd välja kui koju toovad. Areneva majandusega rii-kides uusi turge otsivate ettevõtete

Jeremy Rifk ini 2011. aastal välja antud raamatus „Th e Th ird Industrial Revolu-tion” uuritakse digikommunikatsiooni mõju uutele energiasüsteemidele. Pal-jude vaatlejate jaoks on aga arenev 3D-printimine – digitehnoloogia ja täppistootmise kooslus – selleks palju-lubavaks mootoriks uue masinaajastu loomisel, kus peaaegu kõik, kellel on mõni idee ja ligipääs arvutile, saavad selles arengus osaleda.

3D-printimine, mille käigus tööstus-printerid loovad digikujunduse alusel kihthaaval tegelikke objekte, on kiire

ja kokkuhoidlik viis luua prototüüpe, mida näidata võimalikele klientidele või tootjatele.

3D-printimist kasutatakse arhitek-tuuris, ehituses, tööstusdisainilahendus-tes, inseneriteadustes ja väga erinevates sektorites, sh lennundus- ja kosmo-setööstus, meditsiin, pakendamine, tarbekaubad ja kunst. 3D-printimise võimalikud rakendused on praktiliselt lõputud. Samuti võib seda kasutada toote olelusringi ükskõik millisel hetkel – isegi tavapärase tootmise kohandami-seks (paigaldus, treimine, puurimine, lihvimine) –, suurendades nii konku-rentsivõimet.

Ent tööstusrevolutsioonid on oma olemuselt murrangulised. Tehnoloogi-line areng (automatiseerimine) on sil-

Kas oleme jõudmas uude masinaajastusse?

“Euroopal on vaja ter-viklikku, solidaarset ja jätkusuutlikku tööstus-liku konkurentsivõime strateegiat, sest muidu võib ta seista silmitsi veelgi suurema sotsiaalse kriisiga.”

Pilk itta

EMSK arutab Hiinas Chengdus investeerimislepingut ja inimõiguste küsimust

Euroopa kodanikuühiskonna juhtiva esindajana korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-komitee eelmise aasta novembris Chengdus Hiinaga 13. ümarlaua. Päevakorra põhiteemad olid investeerimislepingu üle peetavad läbirääkimised ning inimõiguste küsimus.

Kahepoolsed investeeringud – võidavad nii Hiina kui ka Euroopa elanikud

Kuigi Hiina on juba ELi suuruselt teine kaubanduspartner ja EL on Hiina suurim kaubanduspartner, on mõlema poole investeeringute tase veel väga madal. On lootust, et olukord muutub varsti, kuna hiljuti alustati läbirääkimisi põhjaliku ELi ja Hiina investeerimislepingu sõlmimise üle.

Komitee arutas Chengdus väheste investeeringute põhjuseid, nagu näiteks turule juurdepääsu takistused, õiguslikud ja kultuurilised takistused ja intellektuaalomandi õigused, ning seda, kuidas neid takistusi ületada. „On oluline, et investeeringute üle peetavatesse läbirääkimistesse hõlmatakse ka kodanikuühiskonna prioriteedid,” rõhutas Jonathan Peel. „Sellises lepingus tuleb järgida kõige kõrgemaid keskkonna- ja töökaitsenorme.” Komitee kutsub üles kodanikuühiskonna organisatsioone korra-päraselt teavitama ja nendega konsulteerima kogu protsessi vältel.

Inimõiguste küsimus – veel lõpetamata peatükk

Komitee delegatsioon kasutas Hiina visiidil ka võimalust arutada põhjalikult inim-õiguste küsimust. „Inimõigused on universaalsed, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud,” toonitas komitee inimõiguste aruande raportöör Th omas Janson (Rootsi, töötajate rühm). „Inimõiguste rikkumist ei saa õigustada kultuuri, traditsiooni ega arengutasemega”.

Komitee tunnustab Hiina jõupingutusi kaotada vaesus ning tagada oma enam kui 1,3 miljardile elanikule juurdepääs tervishoiule ja haridusele. Kuid teha on veel palju, eriti maapiirkondades.

Komitee liikmete peamised mureküsimused Chengdus olid seotud inimõigustega. Seni ei ole tagatud kogunemis-, ühinemis- ega väljendusvabadust, kuigi mõned neist õigustest on sätestatud Hiina põhiseaduses. Oma õigusi kasutavad inimesed seisavad sageli silmitsi tagakiusamise, vahistamise ja kinnipidamisega – või lihtsalt kaovad. Arutelus keskenduti inimõiguste kaitse järelevalvemehhanismidele nii sõltumatu kodanikuühiskonna poolelt kui ka sotsiaalvõrgustike kaudu toimuva mitteametliku järelevalve näol. Selle eesmärk oli tuua välja puudused ning toetada inimesi nende vabaduse tagamise jõupingutustes.

Komitee delegatsioon kasutas Hiina visiiti ka selleks, et kohtuda Pekingis Hiina kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjatega. Peamised arutatud teemad olid sisserändajate ja puuetega inimeste õigused, sõna-, kogunemis- ja usu-vabadus ning kultuurilised õigused Tiibeti ja Xinjiangi piirkonnas. (sma) ●

Marianne Muona, EMSK liige

EMSK president Henri Malosse kõneleb Kiievis Iseseisvuse väljakul

Ruslana Lõžõtško EMSK täiskogu istungjärgul

PEATSELT EUROOPA MAJANDUS JA SOTSIAALKOMITEESSinu Euroopa, Sinu arvamus 2014

Varasemate „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” edukate noorteürituste jät-kuks korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (16–17aastastele) Euroopa noortele viienda ürituse. Üritus toimub komitees 26.–28. märt-sil 2014. aastal.

Üritusele, millel keskendutakse 2014. aastal toimuvatele Euroopa Par-

lamendi valimistele, on registreerunud u 700 kooli kõikjalt Euroopa Liidust. Kampaania hüüdlausega „Tegutse. Reageeri. Mõjuta” ergutatakse euroop-lasi valima, kes neid järgmisel viiel aas-tal esindab. See on Euroopa jaoks väga oluline!

Igast 28 liikmesriigist valiti välja üks kool, kellel on võimalus osaleda noorte-üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus”. Ja nüüd kutsutakse igast valitud koolist kolm õpilast koos õpetajaga Brüsselisse.

Need 28 õnnelikku kooli koos varu-nimekirjas oleva 56 kooliga valis juhus-likult kolmest komitee liikmest (Indré Vareikyté, Béatrice Ouin ja Cveto Stan-tič) koosnev žürii.

2004. aasta jaanuaris ja veebruaris külastavad komitee liikmed komitee töö tutvustamiseks oma kodumaa koole, kus nad räägivad ka kavandatud reisist Brüsselisse ja noortele pakuta-vast ainulaadsest võimalusest arutleda ja hääletada Euroopa tulevikku mõju-tavate oluliste küsimuste üle. (fgr) ●

tarbijapäeval arutavad osalejad, kuidas praegused tingimused tarbijaid mõjuta-vad ja mida teha olukorra parandamiseks.

Konverentsi kaaskorraldaja Kreeka tarbijakaitse keskus KEPKA koostab eraldi küsitlust selle kohta, mida tarbi-

jad arvavad oma õiguste jõustamisest. Küsitluse tulemusi tutvustatakse üritusel.

Lisateabe saamiseks külastage veebilehte http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-consumer-day-2014. (ail/dz) ●

Euroopa tarbijapäev „Tarbijakaitse ja sotsiaalne kaasatus kriisi ajal”

16.  Euroopa tarbijapäev toimub 14. märtsil 2014 Th essalonikis Kreekas. Selle aasta konverentsi teema on „Tar-bijakaitse ja sotsiaalne kaasatus kriisi ajal”. Kolmes aruteluvoorus käsitletakse i) tarbijakaitse väljakutseid, ii) tarbijate õigusi ja nende jõustamist kriisi ajal ning

iii) ülemäärast võlakoormust ja majan-duslikku tõrjutust.

Hiljutine majanduskriis, tavapäraste tarbekaupade üha kallinevad hinnad ja tööturu ebastabiilsus on kõik suuresti tarbijaid mõjutanud. Selle aasta Euroopa

Veebruar 2014/2 – eriväljaanne

võitlust selle nimel, et elada õiglases ja kor-ruptsioonivabas ühiskonnas ning olla osa demokraatlike rahvaste Euroopa ühendu-sest. Selleks võiks võtta nt individuaalseid sanktsioone praeguste Ukraina valitsus-ametnike vastu, kehtestada ELi ja Ukraina vahel viisavabadus ning anda Ukrainale ELiga ühinemise perspektiiv. (ab) ●

jaoks aitab ümberpaigutamine hoida kokku tarnekulusid ja lisaks on mõist-lik olla võimalike klientide läheduses. Ent tootmise tagasitoomist „juhivad võimsad jõud, mis aja jooksul üha tugevnevad.”

Euroopa jaoks on ohtlik, kui ettevõt-ted liiguvad üha madalama töötasuga riikidesse Aafrikas või Kagu-Aasias, konstateerib Edgardo Iozia. „Näitena võib tuua kõnekeskuste liikumise Hiina-sugustest riikidest odavama-tesse riikidesse nagu Vietnam. Mõned Euroopa tööstusharud tegelevad sellise ümberpaiknemisega, liikudes ühest rii-gist teise.”

Euroopa Komisjoni uues teatises Euroopa tööstuse taassünni kohta ei leidu sõnagi tootmise kojutoomisest.

„See on neile täiesti uus teema. Nad ei pea seda veel strateegiliseks küsi-museks,” leiab Edgardo Iozia. Seega on komitee arvamusel murranguline tähtsus.

„Euroopa valitsused ja piirkonnad peavad tegutsema, et seda liiki töös-tust ligi meelitada. Tootmine Euroo-pas peaks olema investoritele tasuvam. Üks võimalus on riigiabi. Ebasoodsas olukorras olevaid Euroopa piirkondi saaks aidata konkreetsete meetmete abil Euroopa konkurentsiõigust rikku-mata – eeskirju tuleb järgida. Arvamu-ses esitatakse praktilised ettepanekud, sest kõik muu oleks tühipaljas jutt. Nõuame, et Euroopa tööstuspoliitikas võetaks arvesse riiklikke tööstuspolii-tikaid. See on väga tähtis.” ●

EMSK president Henri Malosse ja Tiibeti eksiilvalitsuse välisminister Dicki Chhoyang

QE-A

A-14-002-ET-N

© A

ndri

i Kon

diuk

© amnachphoto

© Bilan 3D

© TTstudio

>>> l k 2

>>> l k 4

Veebruar 2014/2 – eriväljaanneVeebruar 2014/2 – eriväljaanne ETET

ISSN 1830-5091ISSN 1830-5091

EMSK InfoEMSK Info Euroopa Majandus-ja SotsiaalkomiteeEuroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee Sild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahelSild Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel

CESE info en 23 lenguas: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.eesc-info

EMSK Infowwwww.e

JUHTKIRI

Head lugejad!

ELi tö

östus

poliit

ika

ed_ET_402284_b.indd 1ed_ET_402284_b.indd 1 26/02/14 10:3226/02/14 10:32

Euroopa Liit vajab viivitamata tööstuspoliitikat

EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne EMSK Info — Veebruar 2014/2 – eriväljaanne2 5 4

KOKKUVÕTE TÄISKOGU ISTUNGJÄRGUSTÜhistarbimine – alternatiiv kriisi ajal

21. jaanuaril kiitis EMSK heaks arvamuse teemal „Ühis- ehk osalus-tarbimine” ning kutsus üles võtma täiendavaid meetmeid ELi tasandil.

Ühistarbimine on majandusliku korralduse viis, milles osalejatel on ühine juurdepääs toodetele või teenustele (nt ühisauto kasutamine, raamatute vahetamine, ruumide rent või digitaalsed keeleõppe kogu-konnad). Arvestades ühistarbimise keerukust ja ulatust, on EMSK arvamusel, et kõnealuseid tegevusi tuleks reguleerida ja välja selgitada võimalikud takistused nende arendamisel.

„Kindlasti on tarvis levitada teavet ja suurendada teadlikkust ühis-tarbimise kohta. Ühistarbimine võib mittekaubandusliku rõhuasetuse korral rahuldada sotsiaalseid vajadusi ning kasumit taotleva tegevu-sena aidata kaasa töökohtade loomisele”, ütles arvamuse raportöör ja EMSK liige Bernardo Hernández Bataller (Hispaania, eri elualade rühm).

Tarbijad ostavad tööriistu ja tarvikuid, mida nad ei suuda sageli piisavalt kasutada, et õigustada nende eest makstud hinda. Ühistarbi-

mine pakub alternatiivset võimalust eelmisel sajandil valitsenud ületarbimisest tingitud liialdustele ja sellest tulenevatele tohutule ebavõrdsusele. (ail) ●

Pilguheit varimajandusele –EMSK soovitab ELi analüüsiks Itaalia meetodit

Komitee arutas ka tundlikku teemat „Varimajanduse ja deklareerimata töö vastu võitlemise strateegia” ja võttis omaalgatusliku arvamuse vastu 129 poolthäälega, 4 liiget jäi erapooletuks. Tegemist on tundliku teemaga, kuna paljude inimeste jaoks on varimajandus normaalne ühiskonna osa ja nad kasutavad nö musta turgu odava tööjõu palkamiseks/pakkumiseks või ostavad/müüvad maksudest kõrvale hoi-des kaupa ilma eriliste südametunnistusepiinadeta, märkis raportöör Stefano Palmieri (Itaalia, töötajate rühm). Peale selle puudub paljudel riikidel selge seisukoht varimajanduse ja deklareerimata töö kohta.

Varimajandus ja deklareerimata töö läheb Euroopas praegu maksma hinnanguliselt üle 2,1 triljoni euro – see on raha, mida valitsused võiksid kasutada hädavahalikeks investeeringuteks ja töökohtade loomiseks.

Esimese sammuna soovitab komitee üleeuroopalist hinnan-gut, toetudes meetoditele, mis vajavad veel konsolideerimist.

Ainult siis on võimalik heita valgust varimajandusele ja töötada välja sihipäraseid poliitikameetmeid.

Komitee soovitab meetodit, mille töötas välja Itaalia statistikaamet ja mida katsetati ka selles riigis, kus need nähtused olid eriti levinud ja kus olid pealegi väga suured piirkondlikud erinevused. (sma) ●

Euroopa rahvusvahelise koostöövõime edendamine

Euroopa on teadusuuringute vald-konnas maailmas esirinnas, ent kon-kurentsivõime säilitamiseks ja uute töökohtade loomiseks tuleb jääda innovaatiliseks. EMSK liige Gerd H. Wolf selgitab, miks on sealjuu-res otsustav tähtsus rahvusvahelisel koostööl.

EMSK Info: Milline roll on rahvusvahelisel koostööl teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas?

Gerd H. Wolf: Teadus on väga tuge-valt spetsialiseerunud valdkond.

Sageli saab koostöö alguse vajadusest: tarvis on töötada välja uusi ideid ja teha koostööd valdkonna parimate teadlastega üle kogu maailma.

Kui vaadata teadusväljaandeid, siis sageli on autorid erinevatest labori-test ja teadusasutustest üle kogu Euroopa ja mujalt maailmast. Näiteks ma ise viibisin külalisteadlasena aasta Ühendkuningriigis. ELi poliitika peab lihtsustama rahvusvahelise koostööga seotud formaalsusi.

Millised on Teie arvates peamised aspektid, millele tuleb teadusuuringute ressursside jaotamisel ELis tähelepanu pöörata?

ELi tasandil on koostöö edendami-seks olemas rahalised vahendid ja see on hea. Neid vahendeid eralda-takse peamiselt taotluste alusel, mida hinnatakse konkreetsete kriteeriu-mide järgi, millest üks on tipptase. See on tingimata vajalik. Siiski ei ole mõnedel – eeskätt uuematel – liik-mesriikidel olnud võimalust tippta-semel teadusasutusi välja arendada. Seepärast on vaja eraldada rahalisi vahendeid, et aidata neis riikides res-sursialast suutlikkust arendada.

Üks sellega seotud küsimus on nn ajude äravool. Kui noored tead-lased koolitatakse tipptasemeni, ent koduriigis ei ole teadusasutusi, kus neil oleks võimalik oma teadmisi arendada või rakendada, siis peavad need teadlased välismaale siirduma. Sellel on ka positiivseid külgi. Teis-tes riikides töötades saavad teadlased võimaluse näha, kuidas mujal tea-dustööd tehakse. Siiski on vaja leida stiimulid, mis ajendaksid neid tagasi pöörduma ja uut teadus- ja arendus-tegevuse infrastruktuuri looma. See ei ole mitte ainult rahaline ja struktuuri-line küsimus, vaid ka tööjõu küsimus, mis tuleb lahendada.

Aga koostöö kolmandate rii