Finantsstabiilsuse ülevaade23.10.2013

2

Teemad

• Eesti finantssektori ja seda mõjutava väliskeskkonna areng

• Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

• Hinnangud ja järeldused

3

Suurem majandusaktiivsus on vähendanud rahvusvahelise finantskeskkonna ebakindlust

Allikas: EcoWin

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%Euroala SKP reaalkasv ja tööpuudus

SKP kvartalikasv (vasak telg) SKP aastakasv (vasak telg) tööpuudus (parem telg)

Mõnes euroala riigis taastub majandus aeglasemalt ning riske võimendavad kõrge võlakoormus ja nõrk pangandussektor

4

Rahaturuintressimäärad on praeguses rahapoliitilises keskkonnas püsinud madalal

2009 2010 2011 2012 2013-0.5%

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

3.5%

4.0%

10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad ja intressimäärad pankade-vahelisel rahaturul

Saksamaa 10a USA 10a euroala 3k USA 3k

Allikas: EcoWin

5

Turgude senine suur usaldus on taganud Põhjamaade pangagruppidele rahastamise hea kättesaadavuse ja stabiilse hinna

Allikas: Bloomberg

2008 2009 2010 2011 2012 2013-150-100

-500

50100150200250300350400

Põhjamaade ja Euroopa pankade CDS-preemiad

Euroopa ja Põhjamaade pankade CDSi preemiate vahe Itraxx Europe Senior Financials Põhjamaade pangagrupid

baas

punk

ti

Turult kaasatavate vahendite suur osakaal teeb Rootsi pankade rahastamise haavatavaks

6

Rootsi ja Norra finantsstabiilsuse oluliseks riskiks on tõusnud majapidamiste kõrge võlakoormus ja kinnisvarahindade kiire kasv

Allikad: Valueguard, Norwegian Association of Real Estate Agents, Eesti Panga arvutused

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013100

120

140

160

180

200Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid (2005=100)

Stockholm Oslo

Kinnisvarahindade langus võib põhjustada majanduslanguse ja raskendada pankade võimet finantsturgudelt vahendeid kaasata

7

Majanduskasvu aeglustumine ei ole Eesti ettevõtete maksevõimet halvendanud

Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank

I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

0%2%4%6%8%

10%12%14%16%18%20%

Ettevõtete maksekäitumine

viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaalmaksehäiretega ettevõtete osakaal

8

Majapidamiste maksevõimega seotud riske on lisaks madalale EURIBORile aidanud vähendada ka soodne areng tööturul

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

2008

2009

2010

2011

2012

2013

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25% Töötuse määr ja palgakasv

töötuse määr keskmise brutokuupalga aastakasv hoiuste aastakasv

9

Kinnisvarahinnad on kasvanud nominaalsest SKPst kiiremini

2008 2009 2010 2011 2012 2013-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%Kinnisvarahindade, palga ja SKP nominaalkasv

SKP nominaalkasv palgakasv korterite mediaanhinna kasvAllikad: statistikaamet, maa-amet

10

Eluasemelaenude kasv on siiski tagasihoidlik

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

-50

0

50

100

150

200

Üle 25a tähtajaga uute eluasemelaenude osakaal laenudes ja eluasemelaenuportfelli kuine muutus

laenujäägi muutus kuus (parem telg) üle 25a tähtajaga laenude osakaal (vasak telg)

mln

eur

ot

Pankade laenustandardid ei ole muutunud

11

Eluasemelaenude marginaal ei ole muutunud

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%Eluasemelaenude intressimäära komponendid

6 kuu EURIBOR intessimarginaal

12

Tänu hoiuste kasvule on pankade laenuportfelli rahastamine tasakaalustatumLaenude-hoiuste suhe langes 109% tasemele

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

0

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

12,000

14,000

16,000

18,000Laenud ja hoiused

laenude-hoiuste suhe (vasak telg) laenude maht (parem telg)hoiuste maht (parem telg)

mln

eu

rot

Pankade kapitaliseeritus on tänu heale kasumlikkusele paranenud

13

2008 2009 2010 2011 2012 20130%

5%

10%

15%

20%

25%

30%Pangandussektori kapitali adekvaatsus

kapitali adekvaatsus Tier 1 kapital riskivarade suhtesTier 1 kapital koguvarade suhtes

Kapitali kvaliteet on kõrge ja finantsvõimendus madal

Peamised riskid ja järeldused

15

Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske on väikesed

• Eesti finantsstabiilsust toetab Euroopa mõõtmes• euroala majanduse pööre kasvule• pingelangus finantsturgudel • turud usaldavad Põhjamaade panku

• Eesti mõõtmes toetab finantsstabiilsust• Eesti majanduse hea kasvuväljavaade• siinsete pankade hea kapitaliseeritus• ettevõtete ja majapidamiste stabiilselt hea laenude teenindamise võime

16

Euroala majanduslangus halvendas euroala pankade varade kvaliteeti märgatavalt

• Varade tegeliku kvaliteedi määramatus on kahandanud usaldust Euroopa panganduse suhtes

• Euroopa Keskpank ja riiklikud finantsjärelevalveasutused hindavad kõigi suuremate pankade bilansse ja teevad tugevusanalüüsi– Ühtsetel alustel pankade hindamine vähendab määramatust ning on

oluliseks eeltingimuseks euroala panganduse toimimist ohustavate riskide vähendamisele

• Pankadel tuleb kapitali puudujäägi korral kaasata kapitali, esimese valikuna erasektorist ja viimase võimalusena valitsuste abiga– Kapitali puudujääk piiraks pankade võimet majandust

laenuandmisega toetada

17

Põhjamaade finantssektorit hinnatakse turvaliseks, kuid kasvanud on kinnisvaraturu riskid

• Põhjamaade jätkuvalt kiirele kinnisvarahindade kasvule võib järgneda kiire langus

• See kahandaks investorite usaldust Põhjamaade pankade suhtes, kes rahastavad oma tegevust suuresti kinnisvaralaenudega tagatud võlakirjadega

• Lisaks otsesele mõjule siin tegutsevatele Põhjamaade pankadele kanduksid raskused Eestisse ka selle kaudu, et meile olulistel eksporditurgudel võib tekkida majanduslangus

• Rootsi ja Norra on kinnisvaraturust lähtuvate riskide tõttu karmistanud laenuandmise tingimusi ja hinnanud pankade kapitalitaseme arvestamisel eluasemelaenude riskantsust suuremaks

18

Eestis tegutsevad pangad peaksid kinnisvaralaenude väljastamisel olema jätkuvalt ettevaatlikud

• Eestis on kinnisvarahinnad madalate intressimäärade keskkonnas kiiresti kasvanud– Kiire kasv võib nii pankadele kui ka nende klientidele tekitada

ebamõistlikke kiire kasvu jätkumise ootusi, mis võib suurendada kinnisvaralaenude sektori riske

• Pankade ja laenuvõtjate ettevaatlikkuse tõttu on laenuturg mõjutanud kinnisvaraturu hindu ja tehingumahtusid märksa vähem kui kinnisvarabuumi ajal

• Finantsstabiilsuse tagamiseks on oluline, et pangad jätkaksid senist ettevaatlikku hoiakut kinnisvaralaenude väljastamisel

19

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Euroopa nõrk majanduskeskkond halvendab pankade varade kvaliteeti

Põhjamaade kinnisvarahindade kiirele kasvule järgneda võiv järsk langus ohustab piirkonna majandust ja pangagruppe

Kinnisvarahindade ja palkade kiire kasv tekitab spiraali, kus pangad, laenuvõtjad ja säästjad hakkavad käituma üha riskantsemalt

väike risk suur risk

20

Eesti pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks on oluline säilitada kapitali miinimumnõue 10% tasemel

• 2014. aastast kehtib Euroopa Liidus kõigile pankadele 8% kapitali adekvaatsuse miinimumnõue– Eestis on 1997. aastast kapitali adekvaatsuse nõue olnud 10% ning pangad

on Eestis olnud aastaid märksa kõrgemalt kapitaliseeritud

• Vajadus kõrgema kapitaliseerituse järele tuleneb sellest, et Eesti majandus on avatuse ja jätkuva konvergentsi tõttu enamikest teistest Euroopa Liidu riikidest märksa muutlikum– Senine kogemus on näidanud, et nii Eestist kui ka väljast lähtuvad šokid

võivad Eesti majandust ja seeläbi pankade varade kvaliteeti kahjustada väga kiiresti ja väga suures ulatuses

• Seetõttu on pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks oluline kehtestada süsteemse riski puhver 2% tasemel – pankade kapitali miinimumnõue koos puhvriga jääks seega Eestis edasi 10% tasemele

21

Kavandatavad kapitalinõuete muudatused alates 2014. aastast

• Uue regulatsiooni järgi kehtib pankadele lisaks 2,5% kapitali säilitamise puhver, mille mittetäitmise korral piiratakse panga dividendide ja boonuste makseid

kuni 31.12.2013 alates 2014

kapitali adekvaatsuse miinimumnõue 10% 8%

süsteemse riski puhver - 2%*

vastutsükliline puhver - 0%*

Kapitalinõuded kokku 10% 10%*

* ettepanek nõude kehtestamiseks

Täname!