Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013

Finantsstabiilsuse ülevaade

24.04.2013

Teemad

• Euroopa ja Põhjamaade finantssektor

• Eesti finantssektori areng ja riskid

• Hinnangud Eesti finantsstabiilsusele

Finantsstabiilsuse ulevaade / kevad 2013 2

Pinged finantsturgudel on vähenenudEuroopas sügisel astutud sammude positiivne mõju jäi kestma


2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

1.0Süsteemse stressi indeks

Allikas: Euroopa Keskpank

Küprose panganduskriis suurendas pisut turgude ebakindlust, kuid välditi kriisi leviku ohtuEuroopa pankade CDS-preemiad tõusid 50 baaspunkti võrra


2011 2012 20130

50

100

150

200

250

300

350

400Euroopa finantsettevõtete CDS-preemiad

Itraxx Europe Senior Financial Põhjamaade pangad

baas

punk

tid

Allikas: Bloomberg

Euroala kidur majandus raskendab võla teenindamist ja võib halvendada Euroopa pankade olukorda


Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-6%

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

sisenõudlus netoeksport muu SKPaasta SKP prognoosi vahemik

Euroala SKP aastakasv ja panused aastakasvu

Rootsi pankade rahastamine on endiselt peamiselt finantsturupõhine ja lühiajalineRootsi rakendas pankadele sellest aastast likviidsusnõuded


Allikad: Rootsi statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused

2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012Rootsi euroala

0%

500000000%

1000000000%

1500000000%

2000000000%

2500000000%

3000000000%

3500000000%Rootsi ja euroala pankade kohustuste ja omakapitali struktuur

omakapital muud vahendid (sh turupõhine rahastamine) hoiusedlaenuportfelli osakaal koguvaradest


2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120

5

10

15

20

25

30

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Ettevõtete võlg ja omakapital

omakapital (vasak telg) võlg (vasak telg) Eesti ettevõtete võlakordaja (parem telg)euroala keskmine võlakordaja (parem telg)

mld

eur

ot

Eesti ettevõtete ja majapidamiste parem finantsseis toetab laenuaktiivsustEttevõtete võlakordaja on kasumite toel jõudsalt alanenud

Ebakindel väliskeskkond vähendab liigse laenukasvu ohtuLaenukasv jääb tänavu majanduse nominaalkasvust väiksemaks


2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

0

5

10

15

20

25

30

Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlg ja võlakoormus SKP suhtes

võlg / SKP (vasak telg) võlg (parem telg)

mld

eur

ot

Enam kui kümnendikul majapidamistel on eluasemelaenu jääk suurem tagatisestProbleemiks eelkõige eluaset vahetada soovivatele laenuvõtjatele


laenumahu alusel

laenude arvu alusel

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Eluasemelaenuportfelli jaotus laenu ja selle tagatise väärtuse (LTV) suhte alusel 2012. aasta lõpus

kuni 50% 51–70% 71–80% 81–90% 91–100% 101–150% üle 150%

Laenu võtnud majapidamiste puhvreid on suurendanud sissetulekute kasv ja baasintressimäärade langus


2008 2009 2010 201244%

48%

52%

56%

60%

64%Rahalisi sääste omavate majapidamiste osakaal

kõik majapidamised laenukohustusi omavad majapidamised

Allikas: TNS Emor, F-monitor 2012

*Rahaline sääst – raha ulejääk pärast esmavajalikke kulutusi toidule ja eluasemele ning laenumakseid

Nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime paranenudViivislaenude osakaal jääb tänavu 3,3% tasemele


2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis

tegelik põhistsenaarium ohustsenaarium

Pankade kasumlikkust mõjutas baasintressimäärade langus ja varasemate laenuallahindluste kasumiks arvestamine


2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

800

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%Pankade puhaskasum ja laenuallahindlused

puhaskasum laenuallahindlused (neto) puhaskasum ilma erakorralise tuluta puhaskasum / varad

mln

eur

ot

Laenu-hoiuse suhe stabiliseerus tänavu 112% tasemelLaenu-hoiuse suhte paranemine oli üks märkimisväärsemaid Euroopas


Soome

Rootsi

Holland

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Belgia

Hispaania

Itaalia

Ungari

Läti

Eesti

Leedu

-80 -60 -40 -20 0 20 40

Laenude-hoiuste suhtarvu muutus aastatel 2008-2012

protsendipunkti

Allikas: Euroopa Keskpank, EP arvutused

Mitteresidentide hoiuste maht on võrreldes sügisega mõnevõrra vähenenud


2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

1,000

2,000

3,000

4,000

5,000

6,000

7,000

8,000

9,000

10,000Residentide ja mitteresidentide hoiused

residentide hoiused mitteresidentide hoiused

mln

eur

ot

Madalad intressimäärad mõjutavad laenuvõtjate ja pankade laenukäitumistPankade laenumarginaalid on tõusnud


2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%Eluasemelaenu intressimäära komponendid

6 kuu EURIBOR intessimarginaal

Laenuvõtjal tasub hinnata oma puhvrite piisavust, et intressimäära tõustes ei tekiks raskusi


01/2

011

04/2

011

07/2

011

10/2

011

01/2

012

04/2

012

07/2

012

10/2

012

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Uute eluasemelaenude puhul kasutatud baasintressimäärade struktuur

6 kuu EURIBOR 3 kuu EURIBOR 1kuu EURIBOR panga baasintressimäär fikseeritud intressimäär

Allikad: Swedbank, SEB, Nordea filiaal, EP arvutused

Finantsstabiilsuse ulevaade / kevad 2013

Kokkuvõte ja järeldused

Eesti finantsstabiilsust toetavad tasakaalukas majandusareng ja tugevas seisus pangad


• Vaatamata laenuaktiivsuse suurenemisele on liigse laenukasvu risk lähiajal väike– Laenunõudlus püsib mõõdukas ning seisab tänu ettevõtete ja

majapidamiste paranenud finantsolukorrale ka tugevamal alusel

• Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on jätkuvalt tugev– Laenuportfelli rahastamisriski on vähendanud kodumaiste hoiuste

kasv

• Madalad intressimäärad on parandanud laenumaksevõimet, kuid nende püsivalt madal tase võib tekitada uusi pikaajalisi riske

Eesti pangandussektor on majanduse suurust arvestades olulisest väiksem Euroopa keskmisest


Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused

Luxe

mbo

urg

Mal

ta

Iirim

aa

Küpr

os

Suur

brita

nnia

Holla

nd

Root

si

Aust

ria

Taan

i

Hisp

aani

a

Pran

tsus

maa

Soom

e

Saks

amaa

Belg

ia

Port

ugal

Kree

ka

Itaal

ia

Slov

eeni

a

Läti

Eesti

Unga

ri

Tšeh

hi

Bulg

aaria

Pool

a

Slov

akki

a

Leed

u

Rum

eeni

a0%

100%

200%

300%

400%

500%

600%

700%1809%809%1809%809%

Pankade varade suhe SKPsse (juuni 2012)

Peamised riskid Eesti finantsstabiilsusele lähtuvad väliskeskkonnast

• Vaatamata finantsturgude olukorra paranemisele võivad uusi pingeid põhjustada suured makromajanduslikud ja poliitilised riskid – Euroala nõrk majandus halvendab Euroopa pankade

krediidikvaliteeti

• Põhjamaade pangad on kaasanud laenuvahendeid Euroopa teiste suurte pankadega võrreldes soodsamatel tingimustel– Rootsi pankade rahastamine põhineb suures osas finantsturgude

usaldusel ja on seetõttu kergesti haavatav


Olulised aspektid euroala finantsturgude toimimise parandamiseks ja majanduskasvu taastumiseks• Jätkuvalt on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liidu liikmesriigid panustaksid

reformide jõustamisse ning tugevdaksid oma riigirahandust

• Pankade hinnangud varade kvaliteedile peavad olema konservatiivsed ja läbipaistvad– Eesti kogemus näitab, et kohene probleemidele reageerimine ja pigem

suuremate laenuallahindluste tegemine aitab kaasa kiiremale taastumisele

• 2014. aastal jõustub uus kapitaliregulatsioon ja euroalal käivitub ühtne pangajärelevalve– Muudatuste tulemuslikumaks ellu viimiseks on vajalik, et tulevikus lisanduks

ka ühtne kriisihaldus ja hoiusekindlustus– Eesti jaoks on oluline hästitoimiva regionaalse Põhja-Balti koostöö jätkumine

21Finantsstabiilsuse ulevaade / kevad 2013

Eestis on praegu riskid madalad, aga pikaajaliste riskidega peaksid arvestama nii laenuvõtjad kui ka laenuandjad

• Põhjamaade emapankade tugevus on Eesti finantsstabiilsuse vajalik eeltingimus– Likviidsuse tugevdamiseks Rootsis võetud meetmed on vajalikud nii

väliskeskkonna ebakindluse kui ka riigi majanduse ja finantssektori sisemise haavatavuse tõttu

• Praegune madalate intressimäärade keskkond võib suurendab Eesti finantsstabiilsuse riske tulevikus– Laenuvõtja peab uute laenukohustuste kaalumisel hindama oma

finantspuhvri suurust ja arvestama, et intressimäärade tõustes võib olla vajalik tarbimist kohandada

– Finantsstabiilsuse huvides on tähtis, et pangad ei võtaks kasumi kasvatamise nimel liigseid riske

22Finantsstabiilsuse ulevaade / kevad 2013

Economy & Finance

Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013