Rahandusministeeriumi 2010. aasta suvine majandusprognoos

25. august 2010

Majandusprognoosist

Majanduskasv 2% aastal 2010 ja 3,6% aastal 2011 on hea tulemus võrreldes teistega

Inflatsioon 2,6% aastal 2010 ja 2,5% aastal 2011

Majanduskasv konkurentsivõime parandamise ja välisnõudluse toel oodatust kiirem

Praegune inflatsioon peamiselt imporditud, edasised arengud kooskõlas majanduskasvu ja tootlikkuse arengutega

Tööhõive kasvab stabiilselt, kuid soovitust aeglasemalt

Majanduskasv II kvartalis

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

Eesti Rootsi Saksamaa Prantsusmaa Leedu Läti

II kv 2010 Euroala keskmine

Riigi rahandusest

Eelarvepositsioon paraneb püsivalt

2013. aastal eelarveülejäägi saavutamine nõuab jätkuvalt pingutamist

Eesti eelarvepuudujääk, võlg ja maksukoormus madalad

1. Makromajandusprognoos

Andrus SäälikMakromajanduspoliitika osakonna juhataja

Suvise majandusprognoosi põhijooned

2010. aastal taastumine kriisist kiirem (eksport, tööstus)

Sisenõudlus hakkab taastuma investeeringute toel 2010. aasta teisel poolaastal

Tarbimisjulgus kasvab

2010. aastal inflatsioon oodatust kõrgem (tooraine, ilmastiku mõjud), edasi kooskõlas majanduse üldise arenguga

2011. aasta osas ebakindlus suurenenud

-16

-12

-8

-4

0

4

8

12

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* 2014*

%

Majanduskasv (suvi 2010) Majanduskasv (kevad 2010)

Kriisist taastumine kiirem

1.1. Väliskeskkond ja -kaubandus

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2008 2009 2010

% v.e.a

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

EL kokku EE FI SE LV DE

Eksport on kiiresti taastunud kogu Euroopas, Balti riikides ulatus kasvutempo juba ligemale 40%ni

Allikas: Eurostat

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2006 2007 2008 2009 2010

%

Mineraalsed tooted Keemiatooted Plastid ja kummPuit ja mööbel Metallid Masinad ja seadmedTranspordivahendid Muu Ekspordi kasv kokku

Ekspordi kasv on viimastel kuudel olnud väga kiire, mõjutatuna ettevõtete sisestest ümber-korraldustest ning kosuvast välisnõudlusest

1.2. Sisenõudlus

Eesti tarbija usk riiki taastunud

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2005 2006 2007 2008 2009 2010

punkti

mikro (pere maj.oluk ja säästud 12+ & raha praegu)makro (töötus ja riigi maj.oluk 12+)Tarbijabaromeeter

Eesti tarbija konvergeerunud säästmises

-10

-5

0

5

10

15

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Q1

% SKPst

Eesti EL eurotsoon

Tarbimine on taastumas?

-30

-20

-10

0

10

20

30

2005 2006 2007 2008 2009 2010

%, v.e.a.

Jaemüük Netopalk+sots.siirded Eratarbimine (nominaalne)

Käibemaks tõusval trendil

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2006 2007 2008 2009 2010

%

Jaemüügi kasvKäibemaksu laekumise kasv kodumaiselt ja ühendusesiseselt käibeltEratarbimise reaalkasv

1.3. Tööturg ja hinnad

5000 uut palgasaajat kvartali jooksul

-15

-10

-5

0

5

10

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%, v.e.a.

Väljamakse saajate arv (EMTA) Hõive (ESA)

Registreeritud töötus väheneb alates aprillist

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

02468101214161820

Kuu jooksul registreeritud uued töötud Registreeritud töötute osakaal tööjõust (parem skaala)Tööpuudus (parem skaala, ESA)Tööle rakendunud

400

450

500

550

600

650

700

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010* 2012* 2014*

tuhat inimest

0

3

6

9

12

15

18%

Hõivatute arv Tööpuuduse määr

Tööpuuduse määr (kevadprognoos) Registreeritud töötus

Tööpuudus alaneb, aga soovitust aeglasemalt

Inflatsiooni taga valdavalt välistegurid ja ilmastikumõjud, aga ka kaudsete maksude tõstmine

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

-1

0

1

2

3

4

5

6

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Inflatsioon jääb lähiaastatel 2,5–3% vahemikku, kooskõlas tootlikkuse arengu ja majanduskasvuga

-2

0

2

4

6

8

10

12

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010* 2012* 2014*

Baasinflatsioon Eesti THI

1.4. Riskid

Väljaspool Euroopat kvartaalne majanduskasv aeglustunud ja pessimism tagasi

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

2006 2007 2008 2009 2010

% qoq, SA

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

EU27 US JP EE (parem sk)

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010* 2012* 2014*

%

Eksport (baas) Eksport (risk)

Riskistsenaarium: ekspordi kasvu jagub aastaks?

-16

-12

-8

-4

0

4

8

12

2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* 2014*

%

Majanduskasv (baas) Majanduskasv (risk)

Riskistsenaarium: ekspordi kasvu jagub aastaks?

Küsimärgid Tööturg

Paranemine seni valdavalt sesoonsetel põhjustel

Majanduskasv tööviljakuse tõstmise arvelt – uute töötajate palkamise vajadus?

Inflatsioon kogub hoogu, aasta lõpus ca 4% Erinevad ühekordsed tegurid/üllatused

Ootused

Hinnatasemete konvergents jätkub

Eksport Kriisist taastumise mõju kuni 2011.a

Kasvuootused II kvartali tulemuse valguses

2. Riigi rahanduse väljavaated

Sven KirsipuuRiigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik

Riigi rahanduse märksõnad 2010–2014

Majandusaktiivsuse kasv suurendab maksulaekumisi

2011 lisataotlused ületasid piirsummasid ca 4,8 mld krooni võrra

Kvoodimüük ja seotud investeeringud mõjutavad eelarvepositsiooni

Eelarvetasakaal prognoosiperioodi lõpuks

Maksulaekumised ületavad eelarve taset ca 2,0 mld krooni võrra

 2010 EA

Kevadine

prognoos

Suvine progno

os

Suvi vs kevad

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

61 767,5

63 096,4

63 757,4

661,0

sh Füüsilise isiku tulumaks

3 220,0 3 210,0 3 150,0 -60,0

Juriidilise isiku tulumaks

2 425,0 3 400,0 3 190,0 -210,0

Sotsiaalmaks 26

970,026

600,026

600,00,0

Käibemaks 19

030,019

000,019

400,0400,0

Alkoholiaktsiis 2 330,0 2 540,0 2 600,0 60,0 Tubakaaktsiis 1 830,0 1 800,0 1 970,0 170,0 Kütuseaktsiis 4 870,0 5 420,0 5 660,0 240,0 Hasartmängumaks 215,0 320,0 307,0 -13,0Mittemaksulised tulud

22 760,6

23 552,3

23 798,7

246,4

Ühekordsed tegurid süvendavad lähiaastatel puudujääki

1,6% 1,6%2,3% 2,6%

-2,8%

-1,7%-1,3%

-1,6% -2,3%

-0,4%0,0%

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* 2014*

mld EEK

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%% SKPst

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid

KOV Valitsussektori eelarvepositsioon

Struktuurset probleemi eelarves ei ole

1,6% 1,6%2,3% 2,6%

-2,8%

-1,7%-1,3%

-1,6% -2,3%

-0,4%0,0%

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* 2014*

mld EEK

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%% SKPst

Keskvalitsus SotsiaalkindlustusfondidKOV Valitsussektori eelarvepositsioonStruktuurne eelarvepositsioon

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011* 2013*

% SKPst

Tööjõumaksud Tarbimismaksud Kapitalimaksud Euroopa Liit

Maksukoormus alaneva trendiga

Res

ervi

d

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* 2014*

Võlg

% SKPst

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused Netovarad

2010 lõpu seisuga on Eestil veel netovarad