Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017

Eesti Panga majandusprognoosaastateks 2015-2017

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-4%-2%0%2%4%6%8%

10%12%

Venemaa Hiina Jaapan Ameerika Ühendriigid

Allikas: IMF World Economic Outlook oktoober 2015, aprill 2015 (katkendlik joon)

Suuremate majanduste majanduskasv

prognoos

Maailmamajanduse kasv on jäänud oodatust aeglasemaks

• Maailmamajanduse kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi• Hiina majanduskasvu aeglustumisel on ülemaailmne mõju• Venemaa majanduses pole veel olulisi paranemise märke näha

2Eesti Panga majandusprognoos 2015-201710.12.2015

Toormete hinna langus on jätkunud• Prognoosi koostamise ajal näitasid tulevikutehingud, et naftabarreli

hind püsib järgmisel kahel aastal allpool 60 USA dollarit• Kui nafta rohkem ei odavne, siis kaob inflatsioonist nn baasiefekti

tõttu suur negatiivne panus

2012

2013

2014

2015

0

20

40

60

80

100

120

140

tööstustoormed (jaanuar 2012 = 100) toidutoormed (jaanuar 2012 = 100) naftabarrel

Toormete hinnad (USA dollarites)

Allikad: IMF, Bloomberg


Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt kerkib inflatsioon 2017. aastaks 1,6%ni

ÜTHI-inflatsioon, %

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Majanduskasv kvartali võrdluses, %

2014 2015* 2016* 2017*

0,4% 0,1% 1,0% 1,6%

2014 2015* 2016* 2017*

0,9% 1,5% 1,7% 1,9%

* prognoos


Toormete hinna langus on jätkunud• Prognoosi koostamise ajal näitasid tulevikutehingud, et naftabarreli

hind püsib järgmisel kahel aastal allpool 60 USA dollarit• Kui nafta rohkem ei odavne, siis kaob inflatsioonist nn baasiefekti

tõttu suur negatiivne panus

2012

2013

2014

2015

0

20

40

60

80

100

120

140

tööstustoormed (jaanuar 2012 = 100) toidutoormed (jaanuar 2012 = 100) naftabarrel

Toormete hinnad (USA dollarites)

Allikad: IMF, Bloomberg


2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

Allikas: Euroopa KeskpankMärkus. Viimane vaatlus 30.11.2015

3 kuu EURIBOR

Aeglase inflatsiooni tingimustes oodatakse rahaturgude negatiivse intressimäära kestmist• Euroopa Keskpanga nõukogu jätkab toetavat rahapoliitikat• Viimasel istungil otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu pikendada

varaostukava ja langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära –0,3%ni

prognoos


2013

2014

2015

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

-120%

-90%

-60%

-30%

0%

30%

60%

90%

Eesti NEER kaubanduspartnerite suhtes (vasak telg) SEK/EUR vahetuskurss (vasak telg)USD/EUR vahetuskurss (vasak telg) RUB/EUR vahetuskurss (parem telg)

Euro vahetuskursi ja NEERi muutus 2013. aasta algusega võrreldes

Allikad: Reuters, Eesti Pank

Euro odavnemine on suurendanud euroala riikide konkurentsivõimet

• Euro on USA dollari suhtes umbes 14% odavam kui aasta tagasi• Euro vahetuskurss on Eesti kaubanduspartnerite valuutade suhtes viimasel

kahel aastal ulatuslikult kõikunud ja kallinenud selle ajaga umbes 8%


Eesti konkurentsivõime on surve all• Eesti eksportijad peavad hakkama saama toodangu hinna

languse ja samaaegse palgakulude kasvuga• Vastupidiselt paljudele viimastele aastatele Eesti ekspordi

turuosa sel aastal kahanes

2013 2014 2015-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

keskmise palgaväljamakse aastane muutus ekspordihindade aastane muutus (ilma naftatoodete ja koksita)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank, maksu- ja tolliamet


Ebakõlad Eesti majanduses on suurenenud

-10%

-5%

0%

5%

10%

Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Pank

Majandusindikaatorite aastane muutus 2015. aasta kolmandas kvartalis

* Kolme kvartali libisev keskmine

keskminepalgaväljamakse

jaemüük

reaalne majanduskasv

toodangtöötaja kohtapüsivhindades

hõiveettevõtete

investeeringudjooksevhindades

kaubaeksportjooksevhindades

ettevõtetekasum*


Välisnõudlus toetab Eesti kasvu väljavaadet, kuid välisnõudluse paranemine on aeglane

• Rootsi ja Venemaa nõudluse väljavaadet on kõige enam allapoole korrigeeritud• Välisnõudluse taastumine on mitmel varasemal korral jäänud ootustele alla

2012 2013 2014 2015 2016 2017-4

-2

0

2

4

Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp) Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%)

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank

prognoos

Välisnõudluse kasv


Vene turule ei ole täiel määral asendust leitud


Allikas: statistikaamet

• Oktoobris kahanes kaubaeksport 12% eelmise aasta sama ajaga võrreldes

Nõrk välisnõudlus on kahandanud investeeringuid• Suure osa investeeringute langusest on põhjustanud energeetikasektor


2004

2006

2008

2010

2012

2014

0

5

10

15

20

25

energeetika (pp) veondus ja laondus (pp) põllumajandus ja veevarustus (pp) muud tegevusalad (pp) kokku (%) Euroopa Liidu keskmine (%)

suht

ena

SKPs

se

Allikad: statistikaamet, Eurostat2007

2009

2011

2013

2015

5%

10%

15%

20%

25%

lisandväärtusega kaalutud investeeringud tegelikud investeeringud

suht

ena

SKPs

se

Allikad: statistikaamet, Eesti PankMärkus. Nelja kvartali libisev keskmine

Mittefinantsettevõtete investeeringud

Investeeringud väljuvad madalseisust• Suurim osa investeeringute vähenemisest sel aastal tuli

energeetikasektorist, kuid ka ülejäänud tegevusaladel soetati eelmise aastaga võrreldes vähem tootmiskapitali

• Ettevõtted ja majapidamised jäävad investeeringute tegemisel vaoshoituks

2012 2013 2014 2015 2016 2017-8-6-4-202468

-6,1%

1,1%

4,8%

valitsemissektor (pp) ettevõtted (pp) majapidamised (pp) investeeringud kokku (%)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

prognoos

Investeeringute kasv


2012

2013

2014

2015

2016

2017

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

ettevõtete laenud eluasemelaenud

Allikas: Eesti Pank

Laenujäägi aastakasv

prognoos

2012

2013

2014

2015

2016

2017

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

ettevõtete laenud eluasemelaenud 3 kuu EURIBOR

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

-0,2% -0,1%

2,1% 2,1% 2,2%

Pangalaenude intressimäärad

0,0%

2,5% 2,6% 2,7%

Rahastamistingimused püsivad soodsad• Laenuintressimäärad jäävad kogu prognoosiperioodi kestel madalaks• Laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus väheneb

prognoos


Majanduse investeeringumahukus on vähenenud, osaliselt on see ootuspärane muutus

5000 10000 15000 20000 25000 30000 350007%

9%

11%

13%

15%

17%

19%

21%Eesti, 2000–2007

Eesti, 2014

ostujõuga korrigeeritud SKP tase elaniku kohta 2010. aasta ELi hindades

inve

stee

ringu

te o

saka

al S

KPs

Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetuleku tase ELi riikides*

*2000.–2007. aasta keskmineAllikad: Eurostat, Eesti Pank


Majandus on viimastel aastatel kasvanud hõive toel

• Hõive jõud kasvuallikana hakkab raugema, sest elanike arv kahaneb

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-4

-2

0

2

4

6

8tootlikkuse panus (pp) hõive panus (pp) SKP kasv püsivhindades (%)

Eesti majanduskasvu allikad

Allikas: statistikaamet

prognoos


2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

0%

5%

10%

15%

20%

5.9% 5.8%7.1%

alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud


Tööpuudus kestuse järgi

Tööpuuduse määr on ligilähedane buumiajale

• Tööturul osalemise aktiivsus on kasvanud selle sajandi kõrgeima tasemeni• 2017. aastal tööpuuduse määr suureneb, sest osa töövõimereformiga

tööturule sisenejatest ei leia rakendust

prognoos


Töökohale sobivus on ületanud ootusi

• Vakantsete töökohtade arv pole hakanud kuhjuma


0% 400% 800% 1200% 1600% 2000%05

1015202530354045

III kv 2015

töötuse määr (hooajaliselt tasandatud)

tööj

õupu

udus

(bar

omee

tri n

äita

ja)

Beveridge'i kõver Eestis (III kv 2003 – III kv 2015)

Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat, Eesti Pank

Tööturg on muutunud efektiivsemaks

• Üle- ja alakvalifikatsiooni indikaatorid ei ole viimastel aastatel eriti muutunud


2009 2010 2011 2012 2013 20140%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

kõrghariduseta töötajate osakaal juhtide ja tippspetsialistide seas kõrgharitute osakaal, kes peavad end ülekvalifitseerituks töötajate osakaal, kes on enda hinnangul alakvalifitseeritud


2012 2013 2014 2015 2016 2017-2%

0%

2%

4%

6%

8%

keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta nominaalse tööjõu ühikukulu kasv


prognoos

Tööjõukulude muutus

Tööjõu nappuse tõttu palgatõus eriti ei aeglustu• Edasine palgatõus saab põhineda suuremal lisandväärtusel töötaja kohta • Tööjõukulude osa lisandväärtuses jääb eelmiste aastatega võrreldes suuremaks


2012 2013 2014 2015 2016 2017-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

1,2%2,2% 3,1%

netoeksport (pp) investeeringud (pp) varud ja statistiline vahe (pp) eratarbimine (pp) SKP kasv püsivhindades (%)


prognoos

Majanduskasv jääb tagasihoidlikuks• Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeeringuid• Inflatsiooni kiirenemine kahandab eratarbimise kasvu


2012 2013 2014 2015 2016 2017-2

-1

0

1

2

3

4

-0,4%

1,2%

2,9%

Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%)


Tarbijahindade muutus

Inflatsioon järgmistel aastatel kiireneb• Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline: kallinevad toorained ja muu

importtoodang, tööjõukulude suurenemine tõstab kodumaise toodangu hinda

prognoos


Toormete hinna langus on jätkunud


2014 2015 2016 2017-0.4

-0.2

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

Euroopa Liidu riikide nõudluse kaudu (pp) energia- ja õlitööstuse kaudu (pp) ostujõu kaudu (pp) kogumõju (%)

Nafta hinna languse mõju Eesti SKPle

Allikad: Eesti Pank, Euroopa KeskpankMärkus. Joonis näitab nafta hinna muutuse mõju SKP tasemele võrreldes sellega, kui nafta hind oleks jäänud 2014. aasta kolmanda kvartali tasemele.

• Senise nafta hinna languseta oleks SKP umbes 0,5% väiksem

2012

2013

2014

2015

2016

2017

-1.0

-0.5

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0Tasuta kõrgharidus (pp) Tasuta ühistransport (pp) Maksud (pp) Kokku (pp)

Allikas: Eesti Pank

Administratiivsete meetmete mõju inflatsioonile

Maksud annavad suure osa eelseisvast hinnatõusust

prognoos

• Plaanitavad kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisitõusud annavad ligikaudu kolmandiku inflatsioonist


2012 2013 2014 2015 2016 2017-2%

-1%

0%

1%

2%

struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon


prognoos

Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)

Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on head• Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majandusolukorrale kohane ja võtnud

arvesse tööjõu- ja tarbimismaksude lahknevust üldisest majanduskasvust• Sisenõudluse ergutamine praeguses olukorras viiks majanduse veelgi enam

tasakaalust välja


KOKKUVÕTTEKS


• Praeguste tootmisvõimaluste juures oleks majandus suuteline kasvama 3%, kuid selle aasta majanduskasvuks kujuneb 1,2%

• Majanduskasvu kiirenemise eeldusteks on välisnõudluse taastumine ja ettevõtete konkurentsivõime paranemine

• Eksportiva sektori konkurentsivõime on varasemast suurema surve all, seda tõendab ka sel aastal kaotatud turuosa eksporditurgudel

• Maailmamajandus ja mitmed olulisemad kaubanduspartnerid on nõrgas seisus – võitlus turuosa pärast on teravnenud

Eesti majanduse kasv on allpool kasvuvõimekust


• Eesti majanduse lähiaastate olukord sõltub sellest, kuidas tekkinud ebakõlad lahenevad

• Kiirem majanduskasv sõltub eelkõige kasvupotentsiaali suurendamisest tootlikkuse senisest kiirema kasvu teel

• Eesti kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi rahandus, väike riigivõlg, paindlik tööturg, kahanenud erasektori võlakoormus ja soodsad rahastamisvõimalused

• Kui tööviljakus ei suurene, siis on tulemuseks palgatõusu oluline aeglustumine, võimalik on ka palkade alanemine koos tööpuuduse suurenemisega

Majandus on teelahkmel


• Rahvusvaheline majanduskeskkond on juba pikka aega valmistanud pettumust, välisnõudlusega seotud riskid on endiselt suured

• Geopoliitiline olukord on pingestunud, rändekriisi majanduslikud mõjud on alles avaldumas

• Võimalik varahindade langus Põhjamaades võib hakata piirama pankade rahastamisvõimet, kahjustuks ka ekspordivõimalused

• Toormete, eelkõige energiakandjate ootamatu kallinemine madalalt tasemelt kiirendaks märgatavalt inflatsiooni ja kahandaks majapidamiste ostujõudu

Kasvukeskkond on ebakindel


Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad


2014 2015 2016 2017

SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,97 20,46 21,45 22,66

SKP muutus püsivhindades (%) 2,9 1,2 2,2 3,1

SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 -2,1 2,0 3,9

THI-inflatsioon (%) -0,1 -0,4 1,2 2,9

Töötuse määr (%) 7,4 5,9 5,8 7,1

Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 5,1 4,8 5,6

Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,7 0,1 0,1 0,0


Economy & Finance

Avalik loeng 10.12.2015. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2015-2017