Upload
eesti-pank
View
485
Download
5
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer annab ülevaate euroala ja Eesti majanduse arengust. 13.03.2014, Eesti Panga avalik loeng Loengu videosalvestus asub aadressil http://youtu.be/_gbrErxu95M
Citation preview
ÜLEVAADE EUROALA JA EESTI MAJANDUSEST
13. märts 2014
Martti Randveer
1. Euroala majandus
2. Lähinaabrite majandus (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa, Leedu)
3. Eesti majandus
4. Ukraina sündmuste mõju Eesti majandusele
Lähiaastatel oodatakse maailmamajanduse kasvu kiirenemist
Allikas: Rahvusvaheline Valuutafond
Euroala majandus on viimased kolm kvartalit kvartaalses võrdluses kasvanud
Rahapoliitilised intressid on väga madalad ja turuosalised ootavad madalaid intressimäärasid ka lähiaastateks
Euroala finantsturgudel on olukord paranenud
Samas pankade poolt väljastatud laenumaht euroalal väheneb ja raha pakkumise kasv on väga tagasihoidlik
Allikas: Euroopa Keskpank
Euroala inflatsioon on viimasel aastal alanenud
No picture available for this analysis
Euroala töötus on viimase aasta jooksul püsinud 12% tasemel
Viimase viie-kuue aasta jooksul on euroala jooksevkonto- ja eelarvetasakaal tugevnenud
-7
-6
-5
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Eelarve tasakaal (% SKP-st) Jooksevkonto tasakaal (% SKP-st)
Allikas: Rahvusvaheline Valuutafond
Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem tõusutrendil
Allikas: Euroopa Komisjon
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kaubanduspartnerite kindlustunne
Euroala Eesti Soome Rootsi Läti Leedu
Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt hea; Venemaal ja Soomes on majandusaktiivsus madalam
Allikas: Eurostat, OECD
-12
-8
-4
0
4
8
12
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
SKP reaalkasv, a/a (%)
Soome Rootsi
-20
-16
-12
-8
-4
0
4
8
12
16
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
SKP reaalkasv, a/a (%)
Venemaa Läti Leedu
Poliitilised arengud Ukrainas on avaldanud selget mõju Vene rubla kursile ja Venemaa aktsiahindadele
25
27
29
31
33
35
37
2011 2012 2013 2014
USD/RUB
1000
1200
1400
1600
1800
2000
2011 2012 2013 2014
MICEX
150
170
190
210
230
250
270
2011 2012 2013 2014
Russia, RTS, Oil & Gas Index (USD)
Seisuga 04.03
Meie peamiste kaubanduspartnerite inflatsioon on viimasel aastal alanenud
Allikad: Eurostat, OECD
-5
0
5
10
15
20
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
THI (%, a/a)
Venemaa Läti Leedu Rootsi Soome
2013. aasta majanduskasv kujunes aeglasemaks kui prognoosisime (0,8% vs 1% Eesti Panga prognoosi järgi)
Allikas: statistikaamet
- IV kvartali SKP kasvas 0,2% kvartali ja 0,3% aasta võrdluses- Aastase kasvu struktuur jäi sarnaseks eelnevate kvartalitega:
• negatiivne panus ehitussektorist ja laondusest-veondusest
• positiivne panus töötlevast tööstusest ja kaubandusest (jaekaubandusest)
• neto-tootemaksude panus negatiivne
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
2010 2011 2012 2013
Panused SKP kasvu (tootmise meetod)
Töötlev tööstus Ehitus Veondus ja laondus Kaubandus
Muud tegevusalad Neto-tootemaksud SKP
Töötleva tööstuse panus majanduskasvu on olnud stabiilsest positiivne
Allikas: statistikaamet
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Töötleva tööstuse tootmismaht, kasv a/a
Puit ja paber Arvutid ja elektroonika
Muud masinad, seadmed ja transpordivahendid Metall
Kemikaalid ja muud mittemetallid Muu
Tegevusalad kokku Lisandväärtuse kasv
Kuigi eksport teisel poolaastal vähenes, paranes kaubandusbilanss� madal investeerimisaktiivsus piirab impordinõudlust
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
2010 2011 2012 2013
Kaupade ekspordi kasv, a/a
sh aluseksport sh mineraalsed kütused
muu eksport kokku
-800
-600
-400
-200
0
200
400
600
2010 2011 2012 2013*
Maksebilansi saldod (mln eurot)
Kaubad Teenused
Tulu Jooksevülekanded
Jooksevkonto
* IV kvartal on kuise maksebilansi põhjal
SKP kasv oli IV kvartalis suuresti tarbimispõhine
Allikas: statistikaamet
�Eratarbimine +3% a/a (vaba aja teenused + toidukaubad)
�Investeeringud -1,2% a/a (ettevõtete sektoris kahanemist ei olnud –
transpordivahendeid rohkem, masinaid vähem)
�Suur negatiivne panus varudest (baasiefekt)
-12
-8
-4
0
4
8
12
16
2010 2011 2012 2013
SKP aastakasv, tarbimise meetodil (%)
Eratarbimine ja KTKTI Valitsuse tarbimine
Kapitali kogumahutus põhivarasse Neto-eksport
Muu SKP
Majapidamised ei tunne vajadust oma tarbimist piirata ning jaekaubanduse kasv IV kvartalis ei aeglustunud
Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon, Maksuamet
-15
-5
5
15
2010 2011 2012 2013 2014
Jaemüügi mahuindeksi aastakasv
muu mootorikütusedrõivad, jalatsid majatarbedsupermarketid ja toit autode müükTegevusalad kokku
-40
-30
-20
-10
0
10
-25%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Jaemüügi ja palgafondi kasv
Jaemüük, a/aPalgafond, a/aTarbijate kindlustunne, sa (ps)
Välisnõudluse paranedes tekib ettevõtete sektoris vajadus täiendavate investeeringute järele
Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon
50
55
60
65
70
75
80
85
90
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Investeeringute kasv ettevõtete sektoris (%)
Kapitali kogumahutus põhivarasse, NFC (a/a)
Tootmisressursside rakendatuse tase (SA), ps
Tootmisvõimsuste rakendatuse tase on kerkinud juba buumieelsele tasemele
Hõive kasvu peatumine 2013. aasta II poolel oli kooskõlas majanduskasvu aeglustumisega
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Hõive a/a kasv
ehitus kaubandus erasektor teenused
avalik sektor teenused muu töötlev tööstus
mäetööstus, energia, veevarustus kokku
• Positiivselt panustasid hõive kasvu IV kvartalis teenindussektor
• Negatiivselt mäetööstus, energia, veevarustuse majandusharu.
• Töötlevas tööstuses oli hõive muutumatu
• Avalikus sektoris aasta kokkuvõttes hõive kahanes
Allikas: Statistikaamet
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööpuudus
12 kuud või rohkem vähem kui 12 kuud
töötuse määr pikaajaliste töötute osakaal, ps
Töötus kerkis IV kvartalis eelkõige lühiajalise töötuse kasvu tõttu
• Registreeritud töötuse andmed ei näita töötuse kasvu 2013. aasta lõpus ega ka 2014
alguses
• Nii registreeritud kui ka ILO töötute seas on alates 2009 kasvanud kõrgharidusega töötute
osakaal, kuid kõrgharidusega tööjõu töötuse määr on endiselt madalam kui I või II taseme
haridusega tööjõul
Allikas: Statistikaamet
Keskmise maksustatud palgatulu kasv on jätkuvalt kiire
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2 008 2 009 2 010 2 011 2 012 2 013 2 014
Keskmine palgaväljamakse, a/a kasv
äriregistri ettevõtted valitsusasutuste register majandus kokku
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Toiduainete hinnatase maailmaturul on viimastel kuudel kasvanud
Toormed kokku Toit Energia TööstustoormedHWWI; indeks 2007 jan=1; EUR
07 08 09 10 11 12 13 14
0,5
0,8
1,0
1,3
1,5
1,8
2,0
2,3
Eestis jätkub inflatsiooni aeglustumine alates suvest
Allikas: statistikaamet
Tagasihoidliku laenuaktiivsuse tõttu on aeglustunud reaalsektori laenuportfelli kasv
���� Ettevõtete laenujääk kasvas jaanuaris 0,8% ning eluasemelaenudel 1%
���� Majapidamiste muude laenude jääk väheneb
Allikas: Eesti Pank
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Reaalsektori laenuportfelli aastakasv
kokku ettevõtted eluasemelaenud muud majapidamiste laenud
Kinnisvaraturg oli aasta alguses jätkuvalt aktiivne
Korterite ruutmeetri mediaanhind kasvas jaanuaris aastaga 18%, tehingute arv 13%
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tehingute arv ja mediaanhind Eesti korteriturul
tehingute arv mediaanhind (p.s)
Allikas: Maaamet
Reaalsektori hoiuste kasv ületab selgelt laenukasvu
Ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 9,2% ning majapidamistel 7,4%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Reaalsektori hoiuste aastakasv
ettevõtted majapidamised kokku reaalsektor
Allikas: Eesti Pank
SKP (%, a/a)
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Eesti Venemaa Ukraina
Venemaa ja Ukraina majanduskasv on viimasel paaril aastal aeglustunud
Riiklik võlakoormus (% SKPst)
0
2
4
6
8
10
12
14
16
2010 2011 2012 2013 2014 2015
33
36
39
42
45
Eesti Venemaa Ukraina (ps)
Eelarve tasakaal (% SKPst)
-7
-6
-5
-4
-3
-2
-1
0
1
2
2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eesti Venemaa Ukraina
Võrreldes Venemaaga on Ukraina eelarve puudujääk ja riigivõlg suurem
Venemaa osakaal EL riikide ekspordi struktuuris on üsna erinev
Allikas:Eurostat
Eesti ekspordib Venemaale tööstuskaupu, impordime Venemaalt põhiliselt toorained
• 2013: eksport Venemaale moodustas 11,4% kogu Eesti kaubaekspordist
• Eesti lisandväärtuse sisaldus on Venemaale ekspordis olnud keskmisest väiksem,
35%
13%11%
5%
5%
4%
4%
22%
Masinad ja seadmed
Keemiatööstuse tooted
Valmistoidukaubad; alkohol
Elusloomad; loomsed tooted
Metallid ja tooted
Tekstiiltooted
Sõidukid jt transpordivahendid
Muud
Venemaa, 2013
Eksport 1404
Masinad ja seadmed 496
Keemiatööstuse tooted 189
Valmistoidukaubad; alkohol 160
Elusloomad; loomsed tooted 71
Metallid ja tooted 67
Tekstiiltooted 62
Sõidukid jt transpordivahendid 53
Muud 306
Mln eurot
Väliskaubanduses on Ukraina roll Eesti jaoks väike, kuid otseinvesteeringute osas olulisem
Eesti otseinvesteeringud välismaal (mln EUR)
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2010 2011 2012 2013
Küpros Leedu Läti Ukraina Venemaa Soome
Mitteresidentide hoiuste osakaal Eesti pankades on olnud viimastel aastatel üsna stabiilne
0%
5%
10%
15%
20%
25%
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
mln
eu
rot
Mitteresidentide hoiuste maht ja osakaal hoiuste kogumahus
maht (vasak telg) osakaal (parem telg)
Kokkuvõte - kaubanduspartnerid
• Euroala majandus kosub, kõigis euroala suuremates riikides majanduskasv
kiirenemas
• Läti ja Leedu majanduskasv on teiste EL riikidega võrreldes kiire
• Soome majanduse olukord on nõrk
• Rootsi majanduse olukord tugevnemas
• Venemaa majanduskasv aeglustumas, rubla nõrgenemine ja suur ebakindlus
lisavad pingeid
• Ukraina sündmused avaldavad selget mõju nii meile kui ka Lätile, Leedule ja
Soomele
Kokkuvõte – Eesti majandus
• Viimastes kvartalites on majanduse reaalkasv aeglustunud, kuid jooksevhindades
on majanduse mahu suurenemine jätkuvalt kiire
• Eelmise aasta majanduskasvu panustas positiivselt peamiselt kaubandus ja töötlev
tööstus, negatiivselt veondus-laondus ja ehitussektor
• Nii ekspordi kui ka impordi mahud on viimastes kvartalites vähenenud, kuid
jooksevkonto puudujääk on vähenenud
• Eelmise aasta majanduskasv põhines olulisel määral eratarbimisel
• Investeeringute maht viimasel aastal võrreldes varasemaga ei muutunud; valitsuse
investeeringud vähenesid ja erasektori investeeringud kasvasid
• Tööstussektori kapitali rakendatuse tase püsib buumieelsel tasemel, mistõttu võib
eeldada, et nõudluse taastudes tekib vajadus investeeringuteks
• Laenumahu kasv on olnud tagasihoidlik, kuigi eraisikute laenunõudlus näitab
märke tugevnemisest; hoiuste maht kasvab kiiremini
• Tööturul on hõive kasv aeglustunud; palgakasv püsib jätkuvalt üsna kiire.