26-27.04.2011.a.´Tere tulemast koolitusele:

EELARVED JA EELARVESTAMINE NÜÜDISAEGSES ORGANISATSIOONIS

Sander Karumitmete finants- ja juhtimisraamatute autor,

koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate

juurutamisel praktikasse

tel. 5043202

rafiko@rafiko.ee, skype: sanderkaru

www.sanderkaru.ee; www.rafiko.ee

UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 28-29 aprill 2011, 2 päeva UUS! Ettevõtja finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus, 17-18.

mai 2011, 2 päeva Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis 23-24. mai 2011, 2 päeva UUS! Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht 23-26. mai 2011, 4 päeva UUS! Raamatupidamise aastaaruande finantsanalüüs juhile, 27. mai 2011, 1 päev Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile 8-

10. juuni 2011, 3 päeva, Eelarvestamine ja hinnakujundus nüüdisaegses organisatsioonis, aeg täpsustub, 3 päeva Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) - juurutamine ja arendamine organisatsioonis ,

aeg täpsustub, 2 päeva Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, aeg täpsustub, kolm päeva UUS! Raamatupidamine, juhtimisarvestus, finantsprognoosimine ja finantsjuhtimine edukale juhile, aeg

täpsustub, 1 päev Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs

, aeg täpsustub, 2 päeva Müügijuhi, turundusjuhi ja ostujuhi finantsprogramm , aeg täpsustub, 2 päeva, Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, , aeg täpsustub, 2 päeva Eelarved ja eelarvestamine nüüdisaegses organisatsioonis. , aeg täpsustub, 2 päeva,

Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel www.sanderkaru.ee

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused

©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS: koolitaja (avalikud ja tellimuskoolitused), konsultant, mentor finantsjuhtimine, juhtimisarvestus, raamatupidamine strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine õnnelik ja tulemuslik meeskond

www.sanderkaru.ee ja www.hot.ee/sanderkaru/ osalemine juhtimises EELNEV TÖINE TEGEVUS:

2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise õppetooli hoidja, lektor

1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener 1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja 1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko peadirektor 1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener 1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister

HARIDUS RAAMATUTE KIRJUTAMINE

Enesetutvustus

3©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest 2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk 2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. 352

lk, koos Villu Zirnaskiga2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele. 322

lk, üks kaasautoritest 2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336 lk2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega

(ka digiraamatuna)

KUIDAS OSTA? www.rafiko.ee koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal digiraamatud: http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new

Sander Karu raamatud

4©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu, Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)

Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes

Täpsem info ja müük otse kirjastusestRafiko Kirjastus OÜ,2007www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee

www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee5

Eelarvestamise olemus ja olulisemad mõisted Eelarvete koostamise eesmärgid Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine,

koondeelarve Eelarvestamine juhtimissüsteemis Prognoosimine ja eelarvestamine Eelarvete koostamise meetodid.

- „Ülevalt alla“ või „alt üles“?- baasist või nullbaasist?- perioodiline või pidev?

Eelarvekorraldus Eelarvesegmentide moodustamine Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine Ettevalmistused eelarvete koostamiseks Visioon ja missioon Eesmärgid ja strateegia Väärtusahela analüüs Tulemuslikkuse mõõtmine ja mõõtmismudelid (tasakaalus tulemuskaart) Tulude ja kulude arvestus eelarvestamisel

KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (1)

6©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Projektide eelarvestamine Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet? Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides Traditsioonilise eelarve koostamine Praktiline ülesanne: Eelarvete koostamine (põhitegevuse eelarved, eelarvestatud

bilanss, tulude kulude eelarve, rahavoogude prognoos) Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas konkurentsikeskkonnas Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB) Traditsioonilise ja tegevuspõhise eelarvestamise erinevused Praktiline ülesanne: Tegevuspõhise eelarve koostamine Nüüdisaegsed eelarvestamise meetodid ja praktiline koostamine Paindlikud eelarved controllinguks Sihtkuluarvestus Pideveelarvestamine Kaizen eelarvestamine Kohanduv eelarvestamine (beyond budgeting) Tasakaalus tulemuskaart (Balanced scorecard) ja eelarvestamine Eelarvete kasutamise stiil Miks eelarvetest ei ole kasu? 15 soovitust eelarvete koostamiseks

KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (2)

7©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Eelarve (budget) - erinevatel eesmärkidel koostatud formaalset tulevaste perioodide tegevuskava, milles määratletakse organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud olulisemad tegevused ja ressursid ning nende kasutamine nii rahalistes kui ka mitterahalistes näitajates (Karu 2004, lk 25).

Eesti keelses erialases kirjanduses on kasutatud mõistet „eelarve“ sageli samas kontekstis mõistega „plaan“.

Eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi nimetatakse eelarvestamiseks ehk eelarve(te) koostamiseks (budgeting).

Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi (budgeting system).

EELARVED, EELARVESTAMINE, EELARVESTAMISSÜSTEEM

8©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis,

•Eelarved

•Tegevus

•Tulemus

Eelarvestamine ja finantsanalüüs juhtimisprotsessis

9©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

TULEVANE PERIOOD

JOOKSEV(HETKE)

TERMINOLOOGIA: EELARVED JA EELARVESTAMINE

10©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

………………………. on kvantitatiivsetes terminites detailne plaan, mis sätestab, kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal ajaperioodil tulevikus (Hilton, Maher, Selto 2003, lk 600).

………………….. on juhtkonna poolt kavandatud tulevaste perioodide tegevusplaanide kvantitatiivne väljendus, mis haarab nii rahalisi kui ka mitterahalisi aspekte ja aitab koordineerida ja juurutada plaane (Horngren, Bhimani, Datar, Foster 2002, lk 469).

……………………. on organisatsiooni tegevusplaan; ta identifitseerib ressursid ja investeeringud, mis on vajalikud organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks teatud perioodil. Eelarve hõlmab plaanitud tegevuste nii finants- kui ka mittefinantsaspekte. Perioodi eelarve on üheaegselt tegevuste juhis ja tegevusperioodi tegevustulemuste projekt (Blocher, Chen, Lin 2002, lk 340).

……………… on aruanne, mis määrab teatava ajaperioodi plaanitavad tulud, kulud, varad, kohustused ja rahavood (-käibed) (Kallas 2002, lk 38).

……………….. on kvantitatiivselt väljendatud detailne plaan, mis kirjeldab ressursside soetamist ja kasutamist kindla perioodi jooksul. Eelarve seondub eelkõige lühiajalise planeerimisega (Lääts, Peets 1999, lk 106).

……………………………….on detailne kava raha ja muude ressursside soetamiseks ja kasutamiseks teatud ajaperioodi jooksul (Alver, Reinberg 2002, lk 186).

……………….- erinevatel eesmärkidel koostatud formaalset tulevaste perioodide tegevuskava, milles määratletakse organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud olulisemad tegevused ja ressursid ning nende kasutamine nii rahalistes kui ka mitterahalistes näitajates (Karu 2004, lk 25).

TERMINOLOOGIA: EELARVED JA EELARVESTAMINE

11©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Eelarve (7)

Plaan

Baasiline eelarvestamine (baasist lähtuv, traditsiooniline, ajalooline, iibeline eelarvestamine)

Nullbaasieelarve

Perioodiline eelarvestamine (traditsiooniline eelarvestamine)

Pideveelarvestamine (pidevplaneerimine, libisev planeerimine)

Pideveelarve

eelarvestamiseks ehk eelarve(te) koostamiseks

Prognoosimine

Nullbaasiga eelarvestamine

Ülevalt alla“ meetod

„Alt üles“ meetod

Vastassuunaline meetod Nullbaasiga eelarvestamise

Paindlik eelarve

Staatiline eelarve

Eelarvejuhend (koondeelarve koostamise juhend) (budget manual) on organisatsiooni poolt heaks kiidetud eelarve poliitikate ja protseduuride kokkuvõte, mis koondab kokku kõik eelarvestamisprotsessi aspektid ja sisaldab kõiki eelarve koostamiseks vajalikke olulisemaid nõudeid.

Eelarvejuhend on üks organisatsiooni tegevusjuhenditest, mis peaks ühilduma organisatsiooni visiooniga ja missiooniga ning sobima organisatsiooni efektiivseks juhtimiseks vajaliku juhtimisstiiliga.

Eelarvejuhendi väljatöötamine ja arendamine võib koosneda alljärgnevatest tegevustest: eelarvejuhendi sisu kindlakstegemine, vastutuse määratlemine eelarvejuhendi koostamise eest, eelarvejuhendi kinnitamine, eelarvejuhendite jaotamine eelarveprotsessis osalejatele, eelarvejuhendite läbivaatamine, arendamine ja muudatuste tegemise kord.

Eelarvejuhend ja selle väljatöötamine

12©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Allikas: Karu jt, 2007. Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele

Praktilised juhtimiskogemused raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor Sander Karu)

Täpsem info ja müük otse kirjastusestRafiko Kirjastus OÜ,www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee

www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee13

14©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

MAJANDUSKESKKONNA ANALÜÜS

Majanduspoliitika Inflatsioon Töötus Majanduskasv Raha väärtus

FISKAALNÄITAJAD

Tulumaksu tõus

Kulutuste tõus (tarbimine)

Maksude langus

Kulutuste vähendamine

MONETAARNÄITAJAD

Kõrged intressimäärad

Suur rahamassi kasv

Madalad intressimäärad

Väike rahamassi kasv

L – surve langusele; T – surve tõusule;

EELARVEKESKNE JUHTIMISSÜSTEEM

15©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

VISIOON JA STRATEEGIA

PERSONAALSEDMEETMED

ANALÜÜS JAMUUTMINE

PLANEERIMINE JA INVESTEERINGUTE

JAOTAMINEAllikas: Kaplan, R., Norton, D. 2001. The Strategy-focused organisation, p.24

FINANTSNÄITAJAD, LÜHIAJALINE, KONTROLLILE ORIENTEERITUD

EELARVE

EELARVESTAMISE TERMINID 2: PRAKTILINE TEGEVUS

16©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

…………………………………………………………….. - eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul kasutatavate materjalide kogused (ühikutes) ja vastavad kulutused.

………………………………………………………………. - eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul ostetavate materjalide kogused (ühikutes) ja vastavad kulutused.

……………………………………………………. - eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalistes kui ka mitterahalistes mõõdikutes.

……………………………………………. - eelarved, kus on määratletud, kui palju ja milliseid ressursse vajatakse ja kuidas neid ressursse saadakse, et ellu viia organisatsiooni strateegiaid ning sooritada organisatsiooni põhitegevusi.

……………………………………………………………… - eelarve, milles eelarvestatakse detailselt rahavajadus, laekumised ja väljamaksed kogu eelarveperioodi ja selle lühemate osaperioodide kohta.

……………………………………………………………………….. - eelarve, milles eelarvestatakse organisatsiooni üldhaldusfunktsiooni täitmiseks vajalikke kulusid.

EELARVESTAMISE TERMINID 2: PRAKTILINE TEGEVUS

17©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Eelarvestatud bilanss

Eelarvestatud kasumiaruanne

Eelarvestatud rahavoogude aruanne

Finantseelarved

KoondeelarveMaterjalide eelarve

Materjalide kasutamise eelarve

Materjalide ostu eelarve

Müügieelarve

Põhitegevuse eelarved

Rahakäibe eelarve

Üldhalduskulude eelarve

Tootmise eelarve

Tootmislike üldkulude eelarve

Turustuskulude eelarve

Tööjõu eelarve

Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve

Ühikuline tootmiseelarve

Toodete/teenuste eelarve

PÕHITEGEVUSE EELARVESTAMISE PROTSESS TEENINDUSES

18©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

MÜÜGI EELARVE

TEENUSTE ÜLD-KULUDE EELARVE

MÜÜDUD TEENUSTE KULU

EELARVE

EELARVESTATUDKASUMIARUANNE

TURUSTUS- JAÜLDHALDUSKULUDE EELARVED:• ARENDUSKULUDE

EELARVE• TURUSTUSKULUDE

EELARVE• MÜÜGIJÄRGSE

TEENINDUSE EELARVE

• ÜLDHALDUSKULUDE EELARVE

TÖÖJÕU- EELARVE

Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 170

KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu

Uue raamatu tutvustusRafiko Kirjastus OÜwww.rafiko.ee rafiko@rafiko.eeISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)

www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee19

20©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

OLULISEMAD KULUDE LIIGITAMISE KRITEERIUMID

Kulude olemuse järgi (KA skeem 1): • kaubakulu, materjalikulu• tööjõukulud, kulum jne

Kulude funktsiooni järgi (KA skeem 2):• põhitegevuse kulud (tootmiskulud)• müüdud toodangu (kaupade, teenuste)

kulu• organisatsiooni üldkulud

(mittetootmiskulud)• turustus-, üldhaldus- ja finantskulud

Käitumise järgi:• muutuvkulud• püsikulud

Kuluobjektide (NB! väljundid) järgi:• otsekulud• kaudkulud

Kontrollitavuse järgi:• kontrollitavad

kulud• mittekontrollitavad

kulud

Arvestuses kajastamise järgi:• toote kulud• perioodi kulud

Ajaline:• soetuskulud (minevik)• asenduskulud (olevik)• eelarvestatud kulud (tulevik)

Kulukohtade järgi:• põhiprotsess/tugiprotsess• tootmine/teenindus

(tugiteenus) • allüksus 1, 2….• seade 1, 2….• Leedu, Läti, Eesti jneProtsesside/tegevuste järgi väärtusahelas:• uurimis- ja arendus kulud• tarnekulud• tootmiskulud• turunduskulud• müügi- ja jaotuskulud• müügijärgse teeninduse kulud

jne

Ettevõtlusega seostatavuse järgi:• ettevõtlusega seotud kulud• ettevõtlusega mitteseotud

kulud

Välditavuse järgi:• välditavad kulud• vältimatud kulud

Olulisuse järgi:• olulised kulud• ebaolulised

kulud

Delphi meetod (Delphi technique) on meeskonnatööl põhinev prognoosimise meetod, mida kasutatakse täpsema prognoosi saamiseks ja hinnangu kõrvalekallete vähendamiseks. Meetod on järgmine: prognoosimismeeskonna liikmed koostavad kõik individuaalsed prognoosid. Kõik liikmed saavad enda käsutusse teiste meeskonna liikmete prognoosid, kuid autoreid ei avaldata. Arutatakse läbi kõikide meeskonnaliikmete prognoosid ja prognooside erinevused, jättes kõrvale prognoosija positsiooni ja isiku. Pärast arutelu koostab iga osaleja uue prognoosi, mis jaotatakse kõigile teistele meeskonna liikmetel. Protsessi korratakse seni kuni sõelutakse välja parim müügiprognoos järgmiseks perioodiks.

Trendianalüüsiks võib kasutada erinevaid meetodeid alates lihtsast visuaalsest näitajate analüüsist kuni keeruliste aegridade mudeliteni. Kuna trendianalüüs põhineb eelnevate perioodide andmetel, siis selle eeliseks on vajaminevate andmete olemasolu organisatsioonis. Trendianalüüsi oluliseks miinuseks on asjaolu, et tulevikus ei pruugi mineviku sündmused korduda.

Ökonomeetrilised mudelid (nagu regressiooni või aegridade analüüs) hõlmavad eelnevate perioodide müügiandmeid ja teisi müüki mõjutavaid tegureid. Näiteks võib kasutada sellist ökonomeetrilist mudelit, mis sisaldab rahvuslikke ja regionaalseid näitajaid, töötuse määra ja vanusegruppide jaotusi. Ökonomeetriliste mudelite kasutamise eeliseks on see, et nendel põhinevad prognoosid sisaldavad objektiivseid ja kontrollitavaid näitajaid. Ökonomeetriliste mudelite kasutamine on viimastel aastatel muutunud sagedasemaks osaliselt tänu infotehnoloogia arengule. Meetodi miinuseks on keerukus.

MÜÜGIPROGNOOSIDE KOOSTAMISE MEETODID

21©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 184

Palgatakse 1 põhikohaga tähtajatu töölepinguga töötaja, kellele makstakse töötasu alates projekti algusest 2 kuu jooksul. Töötaja astmepalk on 8000 € kuus. Lisaks makstakse töötajale lisatasu 2000 € kuus. Töötasu arvestatakse mõlemas kuu lõpus (nädalad 4 ja 8) ning makstakse välja järgneva kuu 10ndaks kuupäevaks (nädalad 5 ja 9).Tulumaks on 22%. Tulumaksuvaba määr on 2000 € kuus. Sotsiaalmaks on 33%. Puhkusetasu reservi arvestatakse 8,8%. Töötaja töötuskindlustus on 0,6% ja tööandja töötuskindlustus 0,3%. Kogumispension on 2%. Kuu palgaarvestus on alljärgnev: Brutopalk: 10000 € Kogumispension: 2% * 10000 = 200 € Töötaja töötuskindlustus: 0,6% * 10000 = 60 € Tulumaks: (10000 – 200 – 60 - 2000) * 0,22 = 1703 € Väljamakstav palk: 10000 – 200 – 60 - 1703 = 8037 € Sotsiaalmaks: 0,33 * 10000 = 3300 € Tööandja töötuskindlustus: 0,003% * 10000 = 30 € Kokku palgafond: 10000 + 3300 + 30 = 13330 € Puhkusetasu reserv: 13330 * 0,088 = 1173 €

Koostada projekti kasumiaruanne ja rahakäibe prognoos nädalate lõikes

ÜLESANNE: PROJEKTI EELARVE JA RAHAKÄIBE PROGNOOS (järg)

22©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

23©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

ÜLESANNE: EELARVETE KOOSTAMINE - TET

toote VÕLU eelarve (TET)

Ühikute arv, tk Ühiku hind, €

Müügitulu, € Materjalide kulu, €Tööjõu kulu, €Üldkulud, €Kulud kokku, €Kasum, € Kasum/müügitulu, %Ühiku tootmiskulu, € Kasum toote kohta, €

24©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

VÕTMEVALDKONNAD KOHANDUVA EA RAKENDAMISEKS

Hope ja Fraser (Hope 1999, lk 16-21) : kümme olulisemat valdkonda kohanduva eelarvestamise rakendamiseks:

eesmärkide püstitamine - püstita eesmärgid, mis on suunatud pikaajalisele väärtuse maksimeerimisele ja konkurentsis edu saavutamisele (mitte ainult eelarvele), oluline on lähtuda organisatsiooni visioonist, missioonist, kultuurist ja väärtustest;

strateegia - kommunikeeri strateegia töötajateni ja muuda strateegia kujundamise protsess pidevaks ja avatuks protsessiks (mitte, et strateegia viiakse töötajateni kord aastas „ülevalt alla“);

kasv ja arendus - soosi radikaalset (mitte samm-sammulist) mõtlemist ja uuendusi; ressursside juhtimine - ressursside juhtimisel lähtu investeeringu kasuliku eluea jooksul loodavast

väärtusest (mitte lühiajalisest eelarvestatud ressursside jaotamisest); koordinatsioon - saavuta koordineeritud juhtimine äriüksuste ja vastutuskeskuste (samuti protsesside)

vahelisi põhjus-tagajärg seoseid kasutades (mitte osakonnaeelarveid kasutades); kulude juhtimine - kulude vajalikkust hinda tulevikus loodava lisaväärtuse seisukohast (ära otsusta

kulude suurendamist/vähendamist eelmise aastaga võrdlemise põhjal); prognoosimine - kasuta pidevprognoosimist (rolling forecasting) strateegia juhtimiseks ja otsuste

tegemiseks; mõõtmine ja controlling - parema ülevaate saamiseks jaota mõõdikud juht- ja tulemusmõõdikuteks

ning kasuta nendest olulisemaid (mitte paljusid detailseid möödunud baasperioodide aruandeid); hüved ja motivaatorid - kasutades võrdlevanalüüsi (benchmarking), seo põhilised hüved ja

motivaatorid kogu meeskonna, tulemusüksuse, organisatsiooni ja ühikutasandi tippmõõdikutel (benchmarkidel) põhinevate mõõdikutega (mitte üksikute finantseesmärkidega), parim motivaator on eluterve konkurents organisatsioonis;

delegeerimine - anna juhtidele vastutus- ja tegutsemisvabadus eesmärkide läbi (juhtidele ei ole soovitav kõiki tööülesandeid detailselt ette kirjutada).

Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 324

AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI) ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu

www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee25

Praktilised soovitused ja näited +CD amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks

Täpsem info ja müük otse kirjastusestRafiko Kirjastus OÜ,2008www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee

26©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

MIKS EELARVETEST EI OLE KASU?

puudulik arusaam eelarvestamise eesmärkidest ja tähtsusest organisatsiooni eesmärgid on ebaselged, prioriteedid määratlemata eelarved ei ole seotud organisatsiooni väljunditega (olulisemate kulukandjatega) keskendutakse valedele või ebaolulistele mõõdikutele strateegiad ei ole seotud eelarvetega eelarved ei kindlusta nüüdisaegsete juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku infot (vähe

kasutatakse nullbaasiga, pidev- ja kohanduvat eelarvestamist ning paindlikke eelarveid) ebareaalsed eelarved (kellele ja miks kasulik?) liigne keskendumine minevikule (ära ületähtsusta minevikku - mineviku sündmused ei

pruugi korduda ja keskkond meie ümber muutub pidevalt) töötajate tööülesandeid ei seostata eelarvetega töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi puuduvad tulemuste saavutamist toetavad motivatsioonisüsteemid (kiputakse koostama

„lõtvu eelarveid“ - ala-eelarvestatud tulud, üle-eelarvestatud kulud) töötulemuste hindamisel ei tunnustata tulemuslikku töötegemist vaid töölkäimist ei arvestata eelarvete koostamise käitumuslikku külge; eelarveid kasutatakse karistamiseks

ja töötajate hirmutamiseks (kui eelarvet ei täida, leiame uue töötaja!) vähene pühendumine organisatsiooni tippjuhtkonna poolt ei tähtsustata eelarvetest kinnipidamist ratsionaalse otsustamise vältimine (eelarvestamine või “terve mõistus”)

Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 59

rohkem slaide osalejatele...

Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin

Soovitame koolitustel osalemiseks kasutada erinevaid toetusmeetmeid: Kuigi uusi koolitusosakute taotlusi käesoleval ajal enam vastu ei võeta, on

võimalik väljastatud koolitusosakuid ümber vormistada ja kasutada kehtivusajal koolitustel osalemiseks. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele. Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko OÜ / Sander Karu finantskoolitustel tehtud kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 959 eurot (15000 kr).

Töötutele koolituskaart kuni 959 eurot (15000 kr). Täpsema info koolituskaardi taotlemisest leiate Töötukassa kodulehelt. Koolituskaarti on võimalik kasutada Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammides

Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud teretulnud rafiko@rafiko.ee

28©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee