Eesti maavarad veiko_karu

Eesti maavaradGeograafia õpetajadGeograafia õpetajad

10.11.2010

mi.ttu.ee

Kes mina olen?Kes mina olen?Nimi: Veiko Karu

Õppeasutus:Õppeasutus: Tallinna Tehnikaülikool, mäeinstituut

Töötamine:Töötamine: TTÜ mäeinstituut, assistent

Muu tegevus: TalveAkadeemia, tudengiteadusetudengiteaduse populariseerimine, Mäenduse ja geoloogia teadusklubi

http://mi.ttu.ee/teadusklubi

mi.ttu.ee2

teadusklubiTTÜ mäeinstituut

MaavaradMaavarad• Maapõu peidab endas palju erinevaid

maavarasid ning selleks, et neid pareminimaavarasid ning selleks, et neid paremini kasutada on vaja teada millised on nende omadused ning kvaliteet.omadused ning kvaliteet.

• Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali vedeliku gaasi või orgaanilist ainetmineraali, vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvelja mis seetõttu on ressursina arvel.

mi.ttu.ee3TTÜ mäeinstituut

• Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi:nelja klassi:

• Põlevad maavarad;• Põlevad maavarad; • Looduslikud ehitusmaterjalid; • Maagid;

Keemiline toore• Keemiline toore; • Muud


Maavarade kaevandamineMaavarade kaevandamine

Jaguneb kaevandamisviiside järgi:l hk k d i• pealmaa- ehk avakaevandamine

• allmaakaevandamine• veealune ehk allveekaevandamine

mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 5

Pealmaakaevandamine

A iAllmaakaevandamine

mi.ttu.eeAllveekaevandamine

KaeveõõnedKaeveõõned

mi.ttu.ee

Suur või väikeSuur või väike

mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 8Aru-Lõuna lubjakivikarjäär

Suur või väikeSuur või väike

mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 9Hambachi ligniidikivikarjäär

Suur KaruSuur Karu

• Inseneriteadus

• Suurus on mäenduses oluline• Suurus on mäenduses oluline.• Mida suuremad masinad seda

mi.ttu.ee1010suurem tootlikus.

mi.ttu.ee9.11.2010 http://mi.ttu.ee/teadus 11Väike Veiko 11

KaevandamisprotsessGeoloogilise KaevandamisprotsessGeoloogilise uuringuluba

Uuringud. Keskkonna ekspertiis

KaevandamislubaKaevandamisluba

Projekteerimine. Võimalike keskkonna-

Maa kasutamisõiguse omandamine

jmõjude prognoosimine

Maa kasutamisõiguse omandamine

Kaevanduse/karjääri rajamineev duse/ j j e

Kaevandamine

mi.ttu.eeKaevanduse/karjääri sulgemine

E ti dEesti maavarad


PaekiviPaekivi• Paekivi ehk paas on

karbonaatkivimikarbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tegelikult on paekiviTegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli ühisnimetus.mergli ühisnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi.vorm on lubjakivi.

• Aastast 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi

mi.ttu.ee

Eesti rahvuskivi.14TTÜ mäeinstituut

LubjakiviLubjakivi• Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam

kasutatav looduslik kivim Eestis. • Lubjakivi on karbonaatkivim, mille

karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%.

• Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: 1) Tehnoloogiline lubjakivi; 2) Tsemendilubjakivi; 3) Ehituslubjakivi;

mi.ttu.ee

3) Ehituslubjakivi; 4) Täitelubjakivi. 15TTÜ mäeinstituut


DolokiviDolokivi• Dolokivi - karbonaatkivim, mille

karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi j j j gsisaldus kuni 25%.

• Dolokivi jagamine kasutusalade järgi:Dolokivi jagamine kasutusalade järgi: 1) Tehnoloogiline dolokivi; 2) Ehitusdolokivi;2) Ehitusdolokivi; 3) Viimistlusdolokivi;

mi.ttu.ee4) Täitelubjakivi. 17TTÜ mäeinstituut


KaevandamineKaevandamine

mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 19Lubjakivi lõhkamine Väo karjääris


mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 20Väo lubjakivikarjäär

Liiv ja kruusLiiv ja kruus• Liiva ja kruusa kvaliteedi põhinäitajad

on: 1. Lõimis, sealhulgas savi- ja

tolmuosakeste sisaldus:tolmuosakeste sisaldus: 2. Kruusaterade, veeriste ja rahnude

kivimiline koostis kuju ja mõõtmed;kivimiline koostis, kuju ja mõõtmed; 3. Liiva mineraalne ja keemiline koostis

ning orgaaniliste lisandite sisaldus;ning orgaaniliste lisandite sisaldus; 4. Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised

d dmi.ttu.ee

omadused. 21TTÜ mäeinstituut

Liiv ja kruusLiiv ja kruus• Liiv on peeneteraline sete (tera suurused

alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvadalla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu glaukoniidi jt osakesedvilgu, glaukoniidi jt. osakesed.

K i ld b li k lii t d l l• Kruus sisaldab lisaks liivateradele veel suuremaid kivikesi, mida nimetatakse

i kveeristeks


• Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses• Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses -mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete j ,valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika ja klaasitööstuses jnekeraamika- ja klaasitööstuses jne

• Kasutusalade järgi lii it t k k

• Kasutusalade järgi lii it t k lii liigitatakse kruusa:

1. Ehituskruus; liigitatakse liiva:

1. Tehnoloogiliseks liiva; 2 Ehitusliiva; 2. Eriotstarbeliseks

kruus

2. Ehitusliiva; 3. Eriotstarbeliseks liiva




mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 25Jaani kruusakarjäär


mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 26Kiiu soone kruusakarjäär

SaviSavi• Savi on maailmas väga levinud

ehitusmaavara. Maades, kus ehituskivi ib i hit ldnapib, on saviehitus valdav.

• Kuiva kliimaga maades kasutatakse õl t t it t id ii k klii õ bpõletamata savitooteid, niiske kliima nõuab

põletatud savikivi ehk telliste kasutamist. Savi koosneb peamiselt savimineraalidest• Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus jaiseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse.


Savi kasutusalad ja kasutusalade jmääramise nõuded

• Kasutusalade järgi jaotatakse savi: 1) tsemendisaviks;1) tsemendisaviks; 2) raskeltsulavaks saviks; 3) k ik j k iidi ik3) keraamika- ja keramsiidisaviks.

• Piiratud ulatuses on savi kasutatud ka vormisavina metallitööstuses. Looduslikus olekus savi kasutatakseLooduslikus olekus savi kasutatakse isolatsioonimaterjalina ehitiste ja prügilate rajamisel

mi.ttu.eeprügilate rajamisel.

28TTÜ mäeinstituut



mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 30Aseri savikarjäär

Kristalliinne ehituskiviKristalliinne ehituskivi• Kristalliinne ehituskivi, mida

maardlate nimistus esindab graniit,maardlate nimistus esindab graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- jakülmakindluse poolest lubja ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem.

• Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi• Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Graniidi lasumissügavus maapinnastGraniidi lasumissügavus maapinnast on ligi 150m.


Nõuded lähtuvalt seadusandlusestNõuded lähtuvalt seadusandlusest

• Kristalliinne ehituskivi –aluskorrakivimid mille survetugevusaluskorrakivimid, mille survetugevus kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2.

• Kristalliinset ehituskivi kasutatakse põhiliselt killustikuna betoonides,põhiliselt killustikuna betoonides, teekatetes ja mujal ning tükikivina ehitus- ja viimistlusdetailideehitus- ja viimistlusdetailide valmistamiseks.



KaevandamineKaevandamineTulevane Maardu graniidikaevandus


PõlevkiviPõlevkivi• Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja

diktüoneemaargilliitidiktüoneemaargilliiti. • Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud

Eesti põlevkivi nime all.• Argilliit on väga madala kütteväärtusegaArgilliit on väga madala kütteväärtusega

ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutatipõlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952. aastal Sillamäel uraani

mi.ttu.eetootmiseks.

35TTÜ mäeinstituut

Seadusandlusest tulenevad nõuded põlevkivile:

• Põlevkivi ehk kukersiit – orgaanilise aine sisaldus on suurem kui 10% ning mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg). g ( g)

• Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt: 1) kütusena energeetikatööstuses;1) kütusena energeetikatööstuses; 2) toormena keemiatööstuses;3) tsemendi valmistamiseks

mi.ttu.ee

3) tsemendi valmistamiseks. 36TTÜ mäeinstituut


PõlevkiviPõlevkivi• Kaevandamiskohad

mi.ttu.ee38

AvakaevandamineAidu põlevkivikarjäärAidu põlevkivikarjäär

mi.ttu.ee3939

AllmaakaevandamineAllmaakaevandamineEstonia kaevanduskaevandus

mi.ttu.ee4040

TurvasTurvas• Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev

orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest Turvas kujuneb surnudületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.

• Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e rabad Nendepõhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse veel nn. ülemineku- ehk siirdesood.

• Eesti territooriumist on soode all 22,3 %. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m.

mi.ttu.ee

7 8 m. 41TTÜ mäeinstituut

Turba kui maavara kvaliteedi hindamise põhinäitajad on:

1) botaaniline koostis; 2) lagunemisaste; 3) t h3) tuhasus; 4) happesus;4) happesus; 5) kütteväärtus5) kütteväärtus.




mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 44Rae turbaväli

FosforiitFosforiit• Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi• Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi

nime all. Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumitj g j p j jkvartsliivas.

• Maavarale esitatavad nõuded vastavalt d dl lseadusandlusele:

– fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6 0% minimaalne P2O5 sisaldus tööstusesvähemalt 6,0% minimaalne P2O5 sisaldus tööstuses kasutataval toormel peab olema vähemalt 28%.

– Kloori lubatav piirsisaldus kontsentraadis on 200 300g/t Fosforiiti kasutatakse põhiliselt200–300g/t. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks.



Mere ja järvemudaMere- ja järvemuda• Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis

on ladestunud seisva veega järvedes ja j t d l ht dvarjatud merelahtedes.

• Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse d d k ht õhi üh jä dmudad kahte põhirühma: mageveejärvede

muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremudamuda ehk meremuda.

• Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana võikasutatakse kas ravi ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest.

mi.ttu.ee

g47TTÜ mäeinstituut


JärvelubiJärvelubi• Järvelubi – magevee karbonaatne

setend mis sisaldab CaO vähemaltsetend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist

• Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud karbonaatne pudeajastul tekkinud karbonaatne pude setend (värvilt valkjaskollane, kollakasvalge või helebeež) miskollakasvalge või helebeež), mis sisaldab lisandina turvast, liiva jms.


mi.ttu.ee50

Tänan!Tänan!

Tänan!


Education

Eesti maavarad veiko_karu