30
ÖKOLOOGILISED TEGURID Koostas: Kristel Mäekask

Okoloogilised tegurid

Embed Size (px)

DESCRIPTION

õppematerjal gümnaasiumile

Citation preview

Page 1: Okoloogilised tegurid

ÖKOLOOGILISED TEGURID

Koostas: Kristel Mäekask

Page 2: Okoloogilised tegurid

Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks.

Ökoloogilisi tegureid võib jagada:

Abiootilised – Eluta looduse tegurid;

Biootilised – Eluslooduse tegurid;

Antropogeensed (vahest eristatakse biootilistest teguritest eraldi) – inimtegevusest tulenevad tegurid.

Siilile avaldavad mõju nii abiootilised kui ka biootilised tegurid.

Page 3: Okoloogilised tegurid

Abiootilised tegurid Valguskiirgus

Temperatuur

Sademed

Tuul

pH

Õhustatus (aeratsioon)

Toitainete sisaldus

Veerežiim

Rõhk

Tuli

Page 4: Okoloogilised tegurid

Nähtav valgus - Oluline fotosünteesi toimumiseks ja loomadel nägemiseks.

Infrapunane kiirgus - Soojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta oma kehatemperatuuri.

Ultraviolettkiirgus - Väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi.

Suurtes kogustes on kahjulik. Rakkudes võib esile kutsuda geenmutatsioone ja valkude denaturatsiooni; nahavähki.

Page 5: Okoloogilised tegurid

Fotoperiodism

Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele.

Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi.

Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.

Page 6: Okoloogilised tegurid

Lühipäevataimed

Riis, kanep, tubakas, päevalill.

Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.

Pikapäevataimed

Hernes, kartul, teravili, lina.

Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi.

Page 7: Okoloogilised tegurid

TemperatuurKõigusoojased loomad - nende kehatemperatuur on otseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist.

Rästik on kõigusoojane loom nagu teised roomajad, kalad ja kahepaiksed

Page 8: Okoloogilised tegurid

TemperatuurPüsisoojased loomad – säilitavad kehatemperatuuri sõltumata väliskeskkonna temperatuurist (abiks on taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni või talveuinak ja karvavahetus, lindudel ränded).

Pruunkaru on püsisoojane loom nagu teised imetajad ja linnud

Page 9: Okoloogilised tegurid

Kui temperatuur langeb miinuskraadidesse, võivad rakkudes tekkida jääkristallid ning organism hukub.

Mesimuraka lehtede külmakahjustused.

Page 10: Okoloogilised tegurid

Ökoloogilise teguri optimum

Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.

Sõltub organismi iseärasustest.

Inimesel nt 22°C siseruumides.

Page 11: Okoloogilised tegurid

Alumine taluvuslävi

Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.

Ülemine taluvuslävi

Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub.

Ökoloogiline amplituud

Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.

Page 12: Okoloogilised tegurid

Ökoloogilise teguri toime organismile

optimum

Elutegevuse aktiivsus

Teguri intensiivsus

Ökoloogiline amplituud

hukkumine hukkumine

Alumine taluvus- lävi

Ülemine taluvus- lävi

Page 13: Okoloogilised tegurid

Koosta ökoloogilise amplituudi graafik temperatuuri suhtes ameerika rohelisele puukonnale.

Teada on, et puukonna alumine taluvuslävi on 20°C ning ülemine taluvuslävi 24°C. Optimum on 22°C.

Page 14: Okoloogilised tegurid

Antropogeensed tegurid

keskkonna saastatus;

metsade hävitamine;

soode kuivendamine;

asulate ja teede rajamine;

võõrliikide sissetoomine;

salaküttimine;

loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine jm.

Page 15: Okoloogilised tegurid

Keskkonna saastatus

Page 16: Okoloogilised tegurid

Metsade hävitamine

Page 17: Okoloogilised tegurid

Võõrliikide sissetoomine

Euroopa naarits

Ameerika naaritsSosnovski karuputk

Page 18: Okoloogilised tegurid

Biootilised tegurid

sümbioos

kommensalism

parasitism

kisklus

herbivooria

konkurents

Page 19: Okoloogilised tegurid

Sümbioos

Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid).

Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid.

Keskmine ristik

Page 20: Okoloogilised tegurid

Mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.

Seen saab taimelt orgaanilisi aineid.

Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega.

Mükoriisa männi juurtel

Page 21: Okoloogilised tegurid

Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist.

Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi.

Fibrobacter succinogenes Ruminococcus albus Ruminococcus flavefaciens

Page 22: Okoloogilised tegurid

Kommensalism

Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid).

Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad.

Page 23: Okoloogilised tegurid

Sirpnokk Bubulcus ibis toitub härgadel ja hobustel olevatest putukatest.

Page 24: Okoloogilised tegurid

Parasitism

Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit).

Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss.

Verd imev sääsk maksalutikad

Page 25: Okoloogilised tegurid

Kisklus

Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja).

Kits gepard.

Page 26: Okoloogilised tegurid

Kiskjate eest kaitseb saakloomi näiteks kaitsevärvus

Page 27: Okoloogilised tegurid

Herbivooria

Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (herbivoor).

Bambus hiidpanda

Page 28: Okoloogilised tegurid

Kaitseks herbivooride vastu on taimedel välja kujunenud mitmed kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad.

Page 29: Okoloogilised tegurid

Konkurents

Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.

Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse ja toitainete osas; loomad toidu, elupaiga, emasloomade pärast.

Page 30: Okoloogilised tegurid

Kasutatud materjal:http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gator_and_Python.jpghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Hyla_cinerea_-_distended_vocal_sac.jpghttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ec/Artiszoo_desert.jpghttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/Mother_cubs.JPGhttp://www.abc.net.au/nature/island/ep2/map/redcrabs.htm http://www.sunflowerproject.org/ http://www.bized.co.uk/images/water_pollution.jpg http://www.stephenvoss.com/stories/ChinaRiverPollution/china27.jpg http://www.oceanservice.noaa.gov/education/kits/pollution/media/pol08a_700.jpg http://www.hot.ee/vasulaaed/mesimurakas.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Roadkill http://www.wallpaper.net.au/wallpaper/animals/Squirrel%20-%201027x768.jpg http://www.mfa.gov.lv/data/stockholm/pic/lv/enviroment-34.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-2.htm http://www.cybernature.ee/herb/ http://www.myrmecology.info/MyrmecologyGallery/nfpicturepro/displayimage.php?album=42&pos=13 http://www.micro.cornell.edu/faculty/Angert/gastro3.html http://www.nearctica.com/ecology/pops/commens.htm http://members.tripod.com/~LouCaru/index-3.html http://giant-panda.com/ http://www.dongettyphoto.com/kenya/images/new/GiraffesFighting.jpg http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg