Omariikluse saavutamine

Kairi Laak, Kristina Borodina, Merili Pärn, Marili KaseMustvee Gümnaasium

2010

Veebruarirevolutsioon• 1917. a. veebruaris Petrograndis puhkenud rahutuste tõttu loobus tsaar

Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele.• Venemaa üritas 1917. a. kevadel asuda demokraatlike reformide teele.• Veebruari revolutsioonis domineerisid vene keel ja –mõttelaad.• 2. märtsil arenes Tallinnas tööseisakutest ülelinnaline streik ja 20000

osavõtjaga miiting Uuel turul.• Poliitiliste(ja kriminaalsete) vangide vabastamise käigus tapeti vangla

ülem ja paar valvurit.• Peale Paksu Mergareeta rüüstati ka teised Tallinna vanglad.• Rüüstati ka politseijaoskondi ja kohtuid.• Korratused linnades likvideeriti kiiresti:1) Ajutine valitsus määras seniste kuberneride asemele

kubermangukomissarid(Eestis Jaan Poska).2) Seati ametisse maakonnakomissarid, tegevust alustas miilits.• Revolutsioonipäevil olid tekkinud Tööliste ja Soldatite Saadikute

Nõukogud, mis pidasid end revolutsioonilisteks parlamentideks.• Näiliselt olid meeleolud rahunenud.

Autonoomia• Eesti rahvuslikud jõud üritasid teostada vajalikke reforme.• Kuna iseseisvuse nõudmiseks poldud valmis, taheti saavutada

autonoomia.• 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste demontsratsioon, kus

üritati seadusprojekti läbi suruda.• Nõuti autonoomiaseaduse kohest kinitamist valitsuse poolt.• Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa

kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.• Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa

ühendati.• Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissaar koos kahe abiga

ning tema juurde pidi moodustuma Ajutine Maanõukogu.

Rahvuslaste tegevus• Algas võimu ülevõtmine:1) vene ametnikud asendati eestlastega2) asjaajamiskeeleks sai eesti keel3) valmistuti emakeelseks koolihariduseks• Tekkisid esimesed konfliktid Petrogradi ja Tallinna vahel.• Järgmiseks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel.• J. Poska kuulutas välja Maapäeva valimised.• Tekkis konflikt ja J. Poska pidi Tallinnast lahkuma.• Kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis taheti luua

rahvusväeosad, millele venelased vastu olid.• Siiski suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk.

Poliitiline areng• Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev.• Täitesaatva organina valiti Maavalitsus, mille etteotsa asus Jaan

Raamot.• Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Tööerakonna liider

Jüri Vilms uue sihi – taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene riigi koosseisus.

Sõjasündmused• Augustis vallutasid Saksa väed Riia ning Vene üksused valgusid

Eestisse.• Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale.• Sakslased maandasid dessandi Saaremaal ja 8. oktoobriks

hõivasid kogu Lääne-Eesti saarestiku.• Algas enamlaste populaarsuse järsk kasv.• Alustati tööstusettevõtete evakueerimist Eestist.• Töölised jäid tööta ja taheti sõja kohest lõpetamist.• Paljud sotsialistid läksid enamlaste poolele üle.• Oktoobriks oli Eestis ligi 20000 enamlast.• Nende kätte läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine.• Valmistuti relvastatud võimuhaaramiseks.• Tuli määrata kindlaks Eesti tulevik.

Oktoobripööre• 1917. a. oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-

Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepp.

• 23. oktoobril saatis SRK oma komissaarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse.

• Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks.• Kõrgeim täidesaatev võim läks J. Poskalt üle SRK abiesimees V.

Kingissepale.

Enamlaste reformid• Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks oli SRK, kuid olulisemad

korraldused tulid Petrogradist.• Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee,

mille eesotsas oli Jaan Anvelt.• Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute

nõukogud.• Valimised olid ebademokraatlikud – osaleda sai vaid töörahvas.• Valimised katkestati, kui selgus, et enamlased ei saa absoluutset

enamust.• Kärbiti kodanikuõigusi:1) keelustati poliitilised koosolekud2) suleti ajalehti3) arreteeriti juhtivaid rahvuslasi4) ei respekteeritud kodanike usuvabadust jne.

Majandusreformid• Pangad natsionaliseeriti• Tööstusettevõtted, suurärid, hotellid jm. riigistati.• Valmistuti elamute ülevõtmiseks.• Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused

konfiskeeriti.• Mõisatest moodustati suurmajandid, mida juhtisid

mõisamoonakate komiteed.• Hiljem asendati rahvusväeosad Eesti Punaväega.• Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema.

Iseseisvumise ettevalmistumine• Maapäeva koosolekul novembris deklareeriti, et Eesti tulevase

riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Maapäev.

• Katkes riiklik ühendus Venemaaga.• Leiti, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutumas

tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks.• Esimesed sammud:1) Loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ning nii

Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Petragradis.

2) Moodustati välisdelegratsioon, tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale.

Saksamaa pealetung• Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka

baltisakslased.• Otsusteti Venemaast lahku lüüa ja paluda abi Saksa

keisrilt.• Enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra:1) Mõisnikud kuulutati lindpriideks, nad arreteeriti ja

saadeti riigist välja.2) Vangistati pastoreid ja eesti rahvuslikke tegelasi.• Saksamaa valmistus pealetungiks idarindel.• 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung läänest.• Sellele järgnes kiire edasitung.

Iseseisvuse väljakuulutamine• 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee.• Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt

iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.• Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt avalikult ette 23.

veebruaril „Endla“ teatri rõdult.• 24. veebruaril moodustati Eesti Panga hoones Eesti Vabariigi

Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K. Päts.• Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud!• Järgmine päev oli pidulik – majadel lehvisid rahvuslipud, helistati

kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja aktusi.• Sakslaste edasitung jätkus 3. märtisini, mil nende kätte läks kogu

Eesti terriroorium.• Samal päeval kirjutati Brestis alla rahuleping.

Saksa okupatsioon• Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele.• Eesti iseseisvumist ei tunnustatud.• Rahvuslike erakondade tegevus, poliitiliste koosolekute ja

demontratsioonide korraldamine keelustati.• Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse.• Mitmed poliitikud vangistati ja saadeti koonduslaagreisse.• Okupatsiooni esimestel päevadel hukati üle 200 inimese.

Helsingis lasti maha peaministri asetäitja Jüri Vilms koos saatjatega.

• Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Eestist veeti välja kõike: teravilja, kartulit, loomasööta, kariloomi, metsamaterjali, tööstuse toorainet. Tööpuudus kasvas, langes elatustase, tõusid hinnad.

• Põliselanike saksastamine. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel, koolides üleminek saksa keelsele õpetamisele.

Sõjalised ettevalmistused• Kasutades Saksamaal puhkenud revoltutsiooni, tühistas

Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped.

• 1918. a. Novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed jõud Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis.

• Püüti anda kodusõja iseloomu.• Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee

kuulutas ennast ainsaks võimuorganiks, kutsus üles nõukogude võimu taastamist Eestis.

• Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad.• Nende vastas seisid Saksa väed ning illegaalselt tegutsenud Eesti

Kaitseliidu salgad.• Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud vabatahtlike värbamine tõi

Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest. Detsembri algul alanud sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi.

• Puudust oli relvadest, toiduainetest, riidevarustusest.

Vabadussõja algus• Rünnak 22. novembril löödi sakslaste poolt tagasi, ent see kiirendas

saksa vägede lahkumist Eestist.• Paar päeva hiljem loovutasid sakslased punavägedele Pihkva,

sellepärast kasvas oht Eesti lõunapiiridele.• Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud:

ohvitsere, vabatahtlikke, Tallinna koolipoisse kes olid valmis oma elu Eesti iseseisvuse nimel ohvriks tooma.

• 28. novembril 1918. a. Eesti Vabadussõda. Mitme tunni löödi enamlaste rünnakud Narvale edukalt tagasi, kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma, olid eestlased samuti sunnitud taganema.

• 1918. a. Jätkus Punaarmee kiire edasitungEesti pinnal.• Enamlaste kätte langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu

Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis. Uue aasta alguseks lähenes Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule.

• Ebaedu põhjused on vastaste arvuline ülekaal, relvastuse ja varustuse ebapiisavus.

Eesti Töörahva Kommuun• Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased-

kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun.• Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte,

mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.• Jätkati Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat.• Natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, konfiskeeritud

mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud.• Poliitiline vastasrind suruti maha, punase terrori läbi

hukkunute arv ületas 600 piiri.• Ainsa riigina tunnustas ETK iseseisvust Nõukogude Venemaa.• ETK allus Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma

tahet maksma panna.

Murrang Vabadussõja käigus• Punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate

vallutamine.• Silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narvaraudteel

tegutsevadsoomusrongid. • Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka juhitud

meredessandid Soome lahe rannikul.• Eesti armee arv jaanuaris suurenes.• Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlike väeosi. • Suure kuulsuse saavutasid spordiseltsi „Kalev“ liikmetest

Kalevlaste Malev, Tartumaa Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon Viljandimaal, samuti kooliõpilastest formeeritud üksused ja soomusrongide meeskonnad.

• Kui varem iga väeosa ülem tegutses oma äranägemise kohaselt, siis nüüd allutati nad sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner, tema staabiülemaks sai Jaan Soots.

Murrang Vabadussõja käigus• Paranes sõjaväe varustatus. Abi saadi Soomest ja Inglismaalt.• Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis

nurjas enamlaste plaani Eesti pealinna vallutamiseks.• Aastavahetusel jõudsid Soome vabatahtlike moodustatud

väeosad, vabatahtlikke oli ka Taanist ja Rootsist.• Punaarmee olukord halvenes, kaugenedes baasidest muutus

varustamine raskemaks, lahingus olevad väeosad väsisid, ning suurenes sõjatüdimus.

• Punaarmee kõrgem juhtkond aga pidas Eesti saatust otsustatuks ega saatnud siia täiendust.

Eesti vabastamine• 6. jaanuaril 1919. a. Algas Eesti vägede vastupealetung.• Edukalt tegutsesid soomusrongid.• Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaanuaril

Narva.• Koostöös Kuperjanovi partisanidega vabastati Tartu.• Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid

lahinguid 1. veebruaril Valga ja Võru ning hiljem Petseri.

Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel• Eesti vägede sõjaline edu sundis Punaarmee juhatust oma

varasemaid seisukohti ümber hindama.• Eesti vastu koondati ligi 75 000- 80 000 meest. Armee staabi

ülemaks määrati August Kork.• Lahingute põhiraskus kanud lõunarindele (kuppelmaastik,

järvede rohkus).• Enamlastel õnnestus ajutiselt vallutada Petseri, Vastseliina,

Räpina, Ruhja, Heinaste.• Ägedad heitlused Vastseliina- Orava ja Rõuge- Haanja all murti

Punaarmee rünnakuhoog.• Mai teisel poolel haarasid Eesti väed initsiatiivi.• Eesti sõdurid rajasid kindlusi Narva jõe joonel.• Enamlased purustasid suure osa Narva linnast, üle 2000

inimese jäi peavarjuta.

Riigielu korraldamine• Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra

tervendamine.• Maa oli väljakurnatuse äärel.• Toit oli lõpukorral.• Linnades vähendati leivanormi (140g inimese kohta).• Märtsis alles olukord paranes.• Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses

tugevndas valitsuse autoriteeti.• Enamlaste tegevust koordineeris illegaalselt Eestis viibiv Viktor

Kingsepp.• 1918. detsembris toimus mässukatsem mis pidi soodustama

pealinna langemist Punaarmee kätte.• Traagiliseks kujunes Saaremaa mäss. Saarlased olid

vastutulelikud enamlaste propagandale, mille kohaselt valitsus olevat vaid baltisaksa mõisnike tööriist.

Riigielu korraldamine• Olles saavutanud rea võite enamlaste üle, pidas valitsus

võimalikuks kutsuda kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõpilikult Eesti tulevikuga seotud küsimused.

• Esimesed parlamendi valimised leidsis aset 1919. a. aprilli algul.

• Valimistel saavutas edu pahempoolsed erakonnad.• Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei.• Asutav Kogu võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ja

määras kindlaks vabariigi valitsemise ja korra.• 2 seadust: maaseadus ja põhiseadus, võeti vastu 1919

oktoobris ja 1920 juunis.

Eesti vägede suurpealetung 1919. a. mais• Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas väejuhatus kanda

lahingutegevuse väljaspoole Eesti territooriumi.• Esimesena läks maikuus Narva alt pealetungile Vene

Põhjakorpus.• Tänu Punaarmee madalale võitlusmoraalile sujus rünnak

ootamatult edukalt - hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo.• Seejärel asusid Eesti väed pealetungile ka Pihkva all.• Eesti väed liikusid kiiresti edasi tõrjudes enamlased Velikaja

jõe taha ja vallutades Pihkva.• Lõunarindel teostati teinegi edukas operatsioon, mille

esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine.

• Punaarmee taganes. Puhastati põhiline osaa Lätist enamlastest.

Landeswehri sõda• Karlis Ulmanise juhtitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsised

probleemid iseseisvuse kaitsmisega. Abi tuli paluda sakslastelt.

• Nii kujunesid Lätimaa peamisteks kaitsjateks enamlsete eest baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis.

• Tegevust korrigeeris Rüdiger von der Goltz.• Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma taganevate

enamlaste kannul itta, kuid pöördus põhjasuunas, kohtudes Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega.

• Sakslaste eesmärgiks oli allutada võimalikult suur osa Lätist Niedra valitsuse kontrollile. Eesti väejuhatus aganõudis sakslaste tagasitõmbumist.

• Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kesnud rakses heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügamendid tagasi.

Landeswehri sõda• Võnnu vallutamise päeva 23. juuni tähistati hiljem

Võidupühana.• Sakslasi jälitati kuni Riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine

päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte.• Sõlitud vaherahu sundis sakslasi oma plaanidest loobuma,

tähistades eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle.

Kurss rahule• 1919ndatel toimus lahingutegevus väljaspoolt Eestit, põhiraskust

kandsid vene valged.• Loodearmee (endine Põhjakorpus) juhtkond ei osanud endale

kindlustada tsiviilelanikkonna toetust,mistõttu nende sõjaline jõud nõrgenes ning Punaarmee löökide all tõmbuti järkjärgult tagasi Eesti suunas.

• Välitimaks lahingu kandumist Eestisse, rakendati Eesti väeüksusi rindevõitlusesse Venemaa aladele.

• Samal ajal avaldas Nõukogude Venemaa valitsus soovi sõja lõpetamiseks.

• Likvideeriti Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu ja eesti kommunistlikud kütipolgud viidi teistele kodusõja rinnetele. Seega muutus Vabadussõda ka Moskva silmis kahe riigi, Eesti ja Venemaa – vaheliseks sõjaks, mida on võimalik kahepoolse lepinguga lõpetada.

• Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, kuna Antandi riigid lootsid veel nõukogude võimu kukutamisele relvajõul, ega soovinud väikeriigi väljusmist sõjast.

Loodearmee Petrogradi operatsioon• Oktoobris alustas Loodearmee suurt pealetungi Petrogradi

vallutamiseks.• Teravatele suhetele vaatamata vene valgetega, toetasid Eesti

väed rünnakut tiibadelt.• Punaarmee vastulöök Pulkova kõrgendikel tähendas

Loodearmee purustamise algust.• Demoraliseerunud Vene väed valgusid Eesti poole.• Oktoobris alustasid Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene

vabatahtilkud väed pealetungi Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda.

• Kriitilises olukorras palus Ulmanise valitsus abi Eestilt.

Narva kaitselahingud• Novembri keskpaigaks jõudis Punaarmee Narva-eelsete

kaitsepositsioonideni.• Nõugkogude väejuhatus oli otsustanud Narva iga hinna eest

vallutada ja koondas Narva alla 160 000- mehelise väe ning üle 200 suurtüki.

• Detsembri alguses algasid Tartus rahuläbirääkimised.• Toetamaks oma delegatsiooni nõudeid alustas Punaarmee

uut pealetungi Narva vallutamiseks.• Kuu keskpaigas kujunes Krivasoo ja Vääska all ohtlik olukord -

rindest läbi murdnud enamlased ähvardasi läbi lõigata Narva-Tallinn ühendusteid ning sulgeda Narva kaitsjad kotti.

• Suurte kaotuste hinnaga suudeti oht kõrvalda.• 31.detsmbril 1919. a. lõpetati Narva ründamine.

Tartu rahuläbirääkimised• Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha

enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise võimalikkusesse Venemaal.

• Eesti valitsus alustas Novembris rahukõneluste jätkumist Moskvaga.• Läbirääkimist juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe.• Eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine.• Tuli kindlaks määrata tugevad piirjooned.• Enamlased nõudsid endale kogu Petserimaad ja poolt

Virumaad(kuni Kundani).• Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis

Vene diplomaate järeleandlikkusele.• 31. detsembril kirjutati alla vaherahuleping, mis jõustus 3. jaanuari

hommikul kell 10:30.• Rahukonverents jätkus uuel aastal.• Põhiküsimusteks olid Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti

osasaamine Venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus jne.

Tartu läbirääkimised• Eestile maksti välja 15 miljonit kuldrubla.• Enamlased lubasid tagastada Eestist välja veetud

kultuurivarad ja tõotasid tulevikuks soodsaid majanduslepinguid.

• Rahuleping kirjutati alla 2. veebruar 1920.• Nõukogude Venemaa deklareeris, et “tunnustab ilmtingimata

Eesti riigi rippumatuks ja iseseisvust, loobudes kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja –maa kohta.

• Kõik Venemaal viibivad Eestlased said õiguse tagasi pöörduda kodumaale.