RAHVASTIKUMUUTUSED,

ELUIGA JA TERVIS

Aleksander Zahharov

Juhendaja Ott Väli

Sissejuhatus

• 1990. aastad tõid Balti riikides kaasa negatiivse iibe

• Seoseid on võimalik leida tööelu, võimaluste,

migratsiooni, suremuse ja sündimuse muutustes

• 20. sajandi lõpp tõi kaasa inimeste (eriti meeste) eluea

vähenemise

Siirdeaeg• 1990. aastatel suurenes Baltikumis surmade ja

väljarände arv, samas kui sündide ja sisseränne vähenes

• Toimus suurim rahvastiku muutus peale II maailmasõda

• Lõppes ligi 50 aastat kestnud sisseränne Nõukogude

Liidu erinevatest osadest

• Muutustest tingitud probleemide tõttu otsustati tihti laste

saamine edasi lükata või üldse lapsi mitte saada

• Paremate elutingimuste ja kõrgema turvatunde otsinguil

otsustasid paljud inimesed Baltikumist välja rännata

• Siirdeaja üheks tõsisemaks eripäraks oli kõrge stressi,

depressiooni ja alkoholismi tase

• Eestlaste keskmine oodatav eluiga vähenes järjest 10

aastat

• NL endiste liiduvabariikides on tekkinud suur lõhe meeste

ja naiste oodatavas elueas

• Paljud Baltikumi mehed kogesid siirdeajal suurenenud

tööstressi, vähenenud emotsio-naalset toetust ja

lõdvemat ühiskondlikku lõimumist

Kokkuvõte

1990 aastatel oli väljaränne siiski põhiline Eesti rahvaarvu

vähendaja

• Paljud vähemusrahvuste esindajad lahkusid peale NL

poolt loodud piirangute lõppemist tagasi oma ajaloolisele

kodumaale

• Tööpuudus ja majandusraskused ajendasid ka paljusid

eestlasi, lätlasi ja leedulasi oma kodumaalt lahkuma

Oodatav Eesti rahvaarvu vähenemine

lähiajal