ilutervisja Nr. 2, mai 2015

Uku Suviste –itimees, kellest sai hoopis muusik

Allergia keerab elu pea pealeKuidas toiduallergiatel vahet teha?

Jookse õigesti Jooksutreener Peeter Karask annab nõu

www.benu.ee

KliendikaartHind 1.00 €

Ilmub 4 korda aastas

BENU kliendikaardiga on ajakiri tasuta

BEN

U A

PTE

EGI A

JAK

IRI

2

SisukordUku Suviste: „Kõike jõuab, kui sead selle endale eesmärgiks!“

Lk 6–11Allergia võib terve pere elu pea peale pöörata

Lk 12–14Kogu tõde targalt päevitamise kohta

Lk 16–18Ole ilus suvi läbi!

Lk 20–22Vaktsineerimine säästab ohtlikust puugihaigusest

Lk 24Tatjana Platonova – sihikindluse musternäide Narvast

Lk 26–29Õnnetus ei hüüa tulles – eriti lastega reisides

Lk 30–33Lasterubriik

Lk 34Eakad hoidku suvel pigem päikese eest varju

Lk 36–39Hambaaukudel pole midagi pistmist kurva saatusega

Lk 40–43Mõnuga ja mõistlikult jooksurajale!

Lk 44–47Grillime tervislikult ja maitsvalt

Lk 48–50Palun mulle üks smuuti-tervisepomm!

Lk 52–54Kaitse lemmiklooma suviste hädade eest

Lk 56–58

Toimetus: OÜ Meediapilt

Koduleht: www.meediapilt.ee

E-post: toimetus@meediapilt.ee

Ajakirja toimetaja: Kristina Traks

Ajakirja kujundaja: Marju Pottisep

Trükk: AS Kroonpress

Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik BENU Apteek Eesti OÜ nõusolek.

Ilus kirju suvi!Liblikad läksid sel aastal lendama erakordselt vara ja nii kohtasin esi-mest kirjut liblikat ringi tiirutamas juba märtsi keskel. Aga kirju liblikas tähendab ju ka kirjut suve – seda teab iga lapski!

Sisult kirju on ka meie ajakirja see-kordne suvenumber. Avaloos räägib paljude lemmiklaulja Uku Suviste, mida ta teeb, et nõnda palju jaksab ja nii heas vormis püsib. Uku nipp on mitte anda endale üldse võimalustki

vastuväideteks, à la „täna trenni minna ei viitsi/ei jõua/ei taha“. „Kõike jõuab, kui sead endale selle eesmärgiks,“ ütleb Uku.

Noor, ilus ja tark on ka meie teine persoon – BENU proviisor Tatjana Platonova Narvast. Tatjana alustas kümmekond aastat tagasi BENU Narva Kesklinna Apteegis praktikandina ning tänaseks on temast saa-nud sama apteegi juhataja. Muide, paljud alluvad on Tatjanast vanemad ja apteegitöös staažikamad. Kuidas noore juhina saada hakkama endast vanemate alluvatega, sellest Tatjana räägibki.

Suve oodates teeme me kõik puhkuseplaane ja loodame, et suvi tuleb pikk, kuum ja päikeseline. Nüüd on paras aeg üle vaadata oma päevita-misarsenal ning anda lihvi kehailule. Kui Teil on aga plaanis reisima minna mudilastega, siis on hea teada, milliseid ravimeid oleks mõtet pista reisiapteeki. Kipub ju lastega ikka äpardusi juhtuma. Hoolime ka oma vanematest ja hoiame neid kuuma eest nõnda, et suvekuumus neilegi liiga ei teeks. Just nendel suvistel teemadel me seekord kirjutamegi.

Mida pidada silmas lemmiklooma eest hoolitsemisel suvel, räägib Loo-made Kiirabi loomaarst Ain Starast. Lemmikloomaomanikele on meil ka üks tore uudis – kuigi seni müüdi BENU Apteekides inimestele mõeldud ravimeid ja apteegikaupu, siis nüüd oleme laiendamas oma kaubavalikut just lemmikutele mõeldes.

Mõnusat suve!

Kaidi KeltBENU Apteek Eesti OÜ jaemüügidirektor

3

TäIdA BENU APTEEGI KLIENdIKAArdI TAOTLUS FAcEBOOKIS

KÜSI MEILT NÕU INTErNETI KAUdU!

LISANdUS 21 UUT APTEEKI APTEEGIINFO.EE

Nüüdsest saab lisaks BENU Apteegi kodulehele täita elektroonilist kliendikaardi taotlusankeeti ka BENU Facebooki lehel. Lisaks leiab BENU Facebooki lehelt põnevaid tervisealaseid nõuan-deid, auhinnamänge, uudiseid BENU Apteegis ja tervisemaailmas toimuva kohta, infot headest pak-kumistest ja üritustest ning palju muud huvitavat.

BENU Apteegi kodulehel www.benu.ee/küsiapteekrilt ja BENU Facebooki lehe kaudu on nüüd võimalik küsida tervisealast nõu BENU apteekrilt. Selleks tuleb täita vastav küsimuse vorm. Meie asjatundlikud apteekrid vastavad küsijatele esimesel võimalusel e-posti teel. Sinu privaatsus on tagatud. Küsi julgelt – vastame rõõmuga!

BENU Apteekide pere sai lisa. 21 apteeki kahek-sast Eesti maakonnast võttis kasutusele BENU kaubamärgi.2015. aasta algul liitus BENU Apteegi kaubamärgiga 25 apteeki, mis tegutsesid eelnevalt Apteek1 nime all. Alates märtsist lisandus neile veel 21 apteeki, mis kannavad nüüdsest BENU kaubamärki. Tänaseks on BENU Apteeke Eestis kokku 127. Tere tulemast meie apteekidesse!

• Apteekidelahtiolekuajad,kontaktandmed

• Ravimitehinnakirjad,shhinnadhaige-kassa soodusmäärade lõikes

• Ravimitesoodusmääradjasoodustustetingimused

• Retseptiravimiteväljakirjutamiseõigused

• Ravimitejamuuapteegikaubainfo­lehed (sh näidustused, erihoiatused)

UUDISED

4

BENU mobiiliäpp on sinu igapäevane abilineLae mobiili BENU äpp! See aitab sul leida lähima BENU Apteegi, annab teavet nende lahtioleku-aegade, kontaktandmete ja pakutavate teenuste kohta. Samuti on sul alati võimalus tutvuda hetkel kehtivate sooduspakkumistega. rakendusse saab sisestada infot kasutatavate ravimite kohta ja lisada meeldetuletusi, mis annavad teada, kui on õige aeg ravimi tarvitamiseks. NB! Vastav võimalus on ainult toetava funktsiooniga ja ei asenda ravi jälgimise vajadust arsti või apteekri poolt!

5

„Kõike jõuab, kui sead selle endale eesmärgiks!“

PERSOONILUGU

TEKST: LIIS KONOVALOVFOTOD: JULIA-MARIALINNA

Särav ja karismaatiline Uku Suviste (32) saabub kohtu-misele küll väikese hiline-misega, ent muul moel ei saa laulja olemusest kuidagi välja lugeda seda, et viie aasta jooksul ei ole ta saa-nud endale lubada puhka-miseks kahte järjestikust nädalat.

66

Tegemisi täis pikitud päevakava on saatnud Ukut kogu elu. Juba kooli kõrvalt tegeles ta aktiivselt laulmisega ning klaveri õpingutega Tallinna Muusikakoolis, leides lisaks aega ka spordiks, tegeledes tennise ja kergejõustikuga. Kõik see on Uku elus alles siiani, lisaks enda esinemiste korraldamise praktiline pool. Kuidas ta küll seda kõike jõuab?

„Kõige jaoks jätkub aega siis, kui sa keelad endal millestki loobumise,” arvab Uku oma edu saladuse peituvat järje-pidevuses. „Kui hakata mõtlema selle peale, kas ma nüüd süüa jõuan või kas ma trenni jõuan, lähevad asjad käest ära.” Kõike jõuab, kui oled selle endale eesmärgiks sead-nud. Nii mahuvadki Uku päevadesse esinemised, proovid ja lugude kirjutamine kui ka trenn ning kvaliteetaeg koos elukaaslase Sandraga. Päevarütm muidugi erineb tava-pärase kontoriinimese omast ja esinemiste tõttu saab ta teinekord magama alles vastu hommikut. Ometi peab Uku und ja unevajaduse täitmist oma tervise ja eriti just hääle seisukohast kõige olulisemaks.

„Lauljatel võib unepuudusega hääl lihtsalt ära kaduda,” räägib Uku omast kogemusest. Seega on ta loobunud öösiti trennis käimisest ja kohanenud pigem hilise tõus-misega. Hommikusöök ja päeva algus on tavapäraselt um-bes kella kümne paiku. Muid võtteid, millega häält hoida, kaitsta või sellega manipuleerida, Uku ei tea. „Toores muna!” naljatab ta, kuid tõdeb siis, et selle instrumendi ulatust ja kõla saab muuta vaid pideva tööga. Suitseta-misest on ta seni hoidunud – olgugi, et suitsumeestel on väga mõnusad hääletämbrid, võib selle tegevusega hääle täiesti ära rikkuda.

JAANId JA JÕULUd ON MUUSIKU KIIrEIM AEG

„Aasta kõige kiiremad perioodid on kindlasti jõulud ja suvi,” alustab Uku ürituste loendamist, mille puhul artisti vajatakse. „Siis järgneb veebruari lõpp, märtsis on juba naistepäevaga seotud esinemised, aprill, seejärel haka-takse juba emadepäeva peale mõtlema, juunis on jaani-päev, seejärel suvetuurid…” ei tule loetelul lõppu. Suvest jõuame sujuvalt sügise alguseni septembris ja Uku tõdeb, et absoluutselt igas kuus on mõni põhjus, mille puhul haa-rata kitarr ja esineda.

Meie pehmetes ja viiruserohketes talvedes võitlevad paljud inimesed tihti haigustega, aga kuidas Uku talvel vastu peab? „Haiguste vältimise võti peitub ilmselt selles, et ma armas-tan oma tööd ja elustiili,“ ütleb ta. Küsimusele, kuidas ta on suutnud nii kiire ja intensiivse elu juures vältida läbipõlemist, vastab ta siiralt, et ei kujuta läbipõlemist ettegi. „Mul on vist lihtsalt vedanud, et mulle nii meeldib see kõik, mida ma teen,” kinnitab ta. Külmetushaigustesse Uku lihtsalt ei usu. „Kui ma ka olen kuskil külmetanud, siis ei ole ma haigeks jäänud ja samas on haigused tulnud siis, kui pole olnud vä-himatki võimalust külma saada,” nendib ta. Saatusega Uku

7

Küsi lisainformatsiooni apteekrilt või vaata bio-oil.com

Proovi Bio-Oil® nahahooldusõli

-20%Soodushind kehtib 01.05-31.05 kõigis BENU apteekides.

Armid?Venitusarmid?Ebaühtlane nahatoon?Dehüdreerunud nahk?Vananev nahk?

Nr.1 toode armidele ja

venitusarmidele 18-s riigis.

siiski mängima ei hakka ning talvisel ajal kuuluvad müts ja sall tema garderoobi. Sest eriti just detsembris tuleb püsida terve, kuna siis on aasta kõige esinemis-terohkem kuu. Kui Uku kord aga oma esinemisgraafikut ühte kalendriaas-tasse paigutama hakkab, siis selgub, et kogu aasta on ühtlaselt kohtumisi ja tegemisi täis.

Esinemistega Uku tegevus aga ei piirdu – muusiku elu juurde kuulub nii laulude loomine kui ka enese promomine. Ins-piratsioon ei küsi, kas on parasjagu päev või öö. „Muusikat kirjutada võin ma hommikuni välja. Mõnikord on nii, et mul on mingi idee. Istun sellega klaveri taha ja siis korraga avastan, et mängin hoopis midagi muud ning olen esialg-sest ideest väga kaugele tüürinud.” Nii

lööb mõttelend ja intensiivne loome-periood päevakava täiesti segamini. „Mulle täitsa meeldib see, et rutiini ei teki,” mõtiskleb ta ise. Tõepoolest, ru-tiinile ei ole sellise eluviisiga eriti ruumi, aga kuidas on lugu lähedastega – kas nende jaoks on aega?

Uku on veendunud, et elu pidevalt ko-mandeeringus käiva inimesega oleks hullem kui elu muusiku kõrval. „Minu esinemised ei kesta ju kaks nädalat, öö-seks jõuan ikka koju,” ütleb ta ja lisab, et elukaaslane käib tihti temaga esine-mistel kaasas. „Samas ei ole ka koosvee-detud aja puhul tähtis mitte selle kvan-titeet, vaid hoopis kvaliteet,” toob ta välja veel ühe tähtsa aspekti. Pigem on ta kodus vähem, aga tõepoolest väär-tustab seda aega ja on neis hetkedes

üdini kohal, mitte ei tegele samal ajal poole silmaga tööasjadega.

VALIB, MIdA SööB

Üldiselt sätib Uku end magama kella kahe paiku ja on kell kümme hommikul piisavalt ergas, et tõusta ja hommiku-söök valmistada. „Ma võin muud söö-gid ka teha, kui kedagi teist läheduses ei ole,” naerab ta, kuid lisab, et kokka pole nad koju veel tellima pidanud. Toitumisharjumused on aastate jook-sul mõnevõrra muutunud – kui päris pisikesena oli Uku lemmiktoit pitsa ning keskkooli ajal klassikaliseks lem-mikuks päts saia ja pudel limonaadi, siis nüüd üritab ta jälgida oma toidu tervislikkust ja toiteväärtust. See käib sisetunde põhjal, moevooludega nagu

Uku Suviste ajakava on nii tihe, et selles on väga raske leida nädalatki iseendale. Puhkamiseks tuleb aega spetsiaalselt planeerida ja kuu-päevad, mil esinemisi vastu ei võta, varakult lukku panna.

8

näiteks paleotoitumine või gluteeni-vaba dieet Uku kaasa läinud ei ole. Pä-ris taimetoitlane Uku ei ole, küll aga satub liha taldrikule viimasel ajal pisut harvemini. Lapsepõlves oli periood, kus ta seletamatutel põhjustel üldse ei söönud liha. Ise süüa valmistades jär-gib ta põhimõtet, et kõik peab olema tasakaalus – ei tasu tarbida liiga palju rasva ega süsivesikuid. Nädalasisesteks eelistusteks on pigem kerged salatid, mitte tugevad road.

Oma elus suhtub Uku muusika tege-misse sellise pühendumisega, et tal on raskusi puhkeaja leidmisega. „Viimase viie aasta jooksul ei ole kahte nädalat järjest olnud, kus pole ühtegi esine-mist,” meenutab ta. Ajakava on viimas-tel aastatel läinud veelgi tihedamaks ning väga raske on leida nädalatki en-dale, ent Uku on andnud endast parima. „Veel saab ümber mängida, näiteks eel-misel aastal olin kokku Eestist ära pool-teist kuud,” selgitab ta, et puhkamiseks tuleb aega lihtsalt võtta ja kuupäevad, mil esinemiskutseid vastu ei võeta, va-rakult lukku panna.

Sealjuures peab Uku olema endaga väga karm, sest ta tõesti naudib seda, mida ta teeb, ning kiusatus esineda on kogu aeg. „Ma ei näe seda kui tööd, kus ma pean kuhugi minema või midagi tegema. Iga esinemine on olnud minu jaoks täiesti uudne elamus, täiesti uue atmosfääri ja inimestega. Ma saan kogu aeg õppida midagi uut ja nii kaua, kui ma saan seda teha, on see minu jaoks põnev,” on ta üdini tänulik selle eest, et tal on võimalik muusikaga tegeleda. „Loomulikult on perioode, kus on hästi palju tööd ja tegemist mingi loo kirju-tamise või mõne projekti tegemisega,

aga kohe kindlasti ei ole mu töö selline, millest ma puhkust tahaks.”

KUIdAS SÜNNIB UUS LUGU?

Lisaks esinemistest saadud heale emot-sioonile meeldib Ukule ka loomeprot-sess. Ka praegu on tal käsil intensiivne loomeperiood ja ta on võtnud aega lugude kirjutamiseks. Kuidas sünnib ühest mõttevälgatusest esitatav pala? „Ma arvan, et igaüks teeb seda täiesti omamoodi ja ühte kindlat valemit ei ole,” ütleb Uku. Ta mõtestab protsessi lahti: kõik saab alguse ideest – olgu selleks siis meloodia, loo sisu või mõni gruuv. See-järel läheb ta klaveri taha ja üritab seda edasi arendada punktini, kus on olemas refrään ja üks salm. „Siis ma mängin ja laulan selle sisse – kas või pudi keeles, kui sõnu veel pole,” ütleb Uku.

Sel hetkel tulevad mängu ka juba teised inimesed, sest väga palju sõltub loo kirjuta-misel sellest, kuidas läheb paika inimeste-vaheline sünergia ja kuidas sujub koostöö. Uku ingliskeelsete laulude sõnad võivad valmida hoopis Ameerikas – tema saadab

Kui päris pisikesena oli Uku lemmiktoit pitsa ning kesk-kooli ajal oli klassikaliseks lemmikuks päts saia ja pudel limonaadi, siis nüüd üritab ta jälgida oma toidu tervislikkust ja toiteväärtust.

9

-25% (kuni 31.05.)

INTENSIIVNE HOOLDUS

Ainulaadsed, naistele mõeldud tooted juuste hõrenemise vastu – Phytocyane

Meestele kiilanemise vastu – Phytolium

Tõestatud toime

TA I M E D E J Õ U D

1NE NAISTELE MÕELDUDJUUSTE VÄLJALANGEMISVASTANE TOODE – PHYTOCYANE ON KOLMEKORDSE TOIMEGA- JUUKSED ON TAAS TIHEDAD, KOHEVAD JA SÄRAVAD.

TIHEDUS, KOHEVUS JA SÄRA 85%** kliinilised uuringud viidud läbi sõltumatu laboratooriumi poolt 77 katseisikuga.

TÄNU HÕRENEMIST TAKISTAVALE JA TIHENDAVALE TOIMELE ON MEESTE JUUSTE JUURED ELUJÕULISEMAD NING UUTE JUUSTE KASV INTENSIIVISTUNUD.

JUUSTE VÄLJALANGEMISVASTANE EFEKTIIVSUS KUNI 88%** kliinilised uuringud viidud läbi sõltumatu laboratooriumi poolt, tõestatud tulemused 90 päevaga 22 katseisikuga.

Phyto Estonia

MIS SEOB UKU SUVISTET JA ArVUTIASJANdUST?

Fakt, et hõbehäälsel Uku Suvistel on ka IT-haridus, pole just väga laialt tuntud. Ainuke aeg, kui Uku töötas arvutite alal, oli kooliajal tehtud prak-tika Tallinna Linnavalitsuses.

Õigupoolest tahtis Uku pärast kesk-kooli ja sõjaväeteenistuse läbimist saada IT-inimeseks ja astus Tallinna IT Kolledžisse popile IT-administraa-tori erialale. „Mu toonane tüdruksõ-ber tahtis minna Otsa kooli klaverit õppima ja kutsus mind kaasa,” mee-nutab Uku muusika juurde jõudmist. „Läksin siis niimoodi täiesti lambist ja saingi sisse!” oli Uku ise ka üllatunud asjade sellisest käigust. Oma arvuti-õpinguid ta aga pooleli ei jätnud ning sihikindla töö tulemusena lõpetas mõlemad koolid korraga.

Praeguseks on Uku oma kutsumuse leidnud ning arvuteid parandama teda paluda ei tasu. „Ma kohe üldse ei talu arvutite parandamist!” teatab ta emotsionaalselt. „Minu jaoks on see kõige hullem töö, sest arvutitel viib alati üks viga teiseni ja algpõhju-seni jõudmine on väga raske,” leiab Uku. Tehnikat ta samas ei põlga – nagu enamikul praegusest põlvkonnast, jookseb ka tema elu ja suhtlus kokku nutitelefoni. „Sõbrad ütlevad, et ma olen kogu aeg online,” naerab ta, väl-jendades selles osas vastakaid tun-deid. „See, et kogu info on telefonis, tekitab meis sellise võltsi kohaloleku illusiooni,” arutleb ta. „Ma näen, et mulle on keegi kirjutanud, aga samas ei vasta ma sellele kohe, sest olukord ei luba ja telefonis on ebamugav trük-kida ka,” tõdeb Uku. „Keegi ei kaotaks midagi, kui ta loeks oma e-kirju arvutist paar tundi pärast nende postkasti ilmumist. Seda enam, et ühe käega meili kirjutades avastan end tihti juba teise käega mingit muud infot otsi-mast, kuigi on selge, et kaht asja kor-raga tehes ei saa töö valmis kiiremini, vaid kannatab tehtu kvaliteet.“

enda poolt sisse lauldud jupikese, mil-lele tehakse sõnad ja need omakorda sisse lauldakse. Kui need sobivad, siis laulab Uku ise loo sisse, aga sellega protsess veel ei lõppe. „Lool on palju nüansse. Teinekord tuleb mõningaid pille lisaks mängida ja siis mängitut omakorda puhastada. Seejärel tuleb lugu miksida, masterdada ja alles siis on see valmis.” Kõlab nõnda keeruliselt nagu võtaks ühe loo valmimine aega aastaid, kuid see polevat teps mitte nii – optimaalseks ajaks peab Uku nädalat. Koostöö kohta arvab ta, et kõige oluli-sem on, et inimesed üksteist täiustaks ja aitaks mõnikord tekkivatest barjääri-dest üle saada.

Alati ei lähe aga loomeprotsess libedalt ja kui asi jääb toppama inimeste koos-tööst tulenevate probleemide tõttu, siis need asjad häirivad. Ta tõdeb ka, et oma tuntuse algusaastatel häiris teda ajakirjandusega seotud pealiskaudsus. „Ma ei saanud aru, kuidas kõigile on oluline see, mida ma kannan ja kuidas ma esinen, aga kedagi ei huvita, millest ma laulan või kuidas need lood sündi-sid,” meenutab ta, samas mööndes, et tegelikult on lauljale oluline ka väline

pool. Kui just ei tegeleta klassikalise või süvamuusikaga, siis tasubki olla pidevalt pildis ja tähelepanu huvior-biidis. Edevaks end Uku siiski ei pea, pigem ütleb, et on artisti kohta liigagi tagasihoidlik.

Uku leiab, et tal on elus tõeliselt veda-nud, sest ta saab elada just sellist elu, mida tahab. Huvitaval kombel ei näinud ta seda aga kuidagi tulemas, vaid oli poisina täiesti kindel, et tema elu saab olema seotud hoopis kas teletöö või ar-vutitega. Poisipõlves oli ta huvitatud ma-sinatest ja tudeeris põhjalikult vanaisa raamatust „Põllumajanduslikud trakto-rid” leitud jooniseid, hiljem pälvis aukar-tust isa teletöö. Isegi muusika kallakuga klassis käimine ning klaveri õpingud ei pannud elupõlisest muusikute sugu-võsast pärit Ukule veel pähe muusikaga elatise teenimise mõtet, vaid saatuse sõrmele järele andmiseks oli vaja hoopis ühte õnnelikku juhust. Nüüd aga ütleb Uku, et muusiku karjäär on tema jaoks loomulik valik, sest see on juhtunud nagu iseenesest, see toimib iseenesest ja hoiab teda seesmiselt põlevana. Kui kaua? „No ikka nii kaua, kuni ma elan,” arvab Uku veendunult. ■

Kooliajal ei kaalunud Uku Suviste muusikakarjääri üldse mitte, kuid nüüd on ta veendunud, et tahab just muusikuna tegutseda elu lõpuni. „See elu toimib nagu iseenesest ja hoiab mind seesmiselt põlevana,” ütleb ta.

10

Fakte UkU SUviSte kohta• Sündinud1982.aastal.• Õppis Tallinna 21. keskkoolis,mille

lõpetas 2000. aastal kahe kiituskirjaga – muusikas ja kehalises kasvatuses.

• LauliskooliajalTallinnapoistekoorisjaoma kooli poistekooris, mida juhendas Lydia rahula.

• Olikooliajalaktiivnesportlane–põhi­kooli ajal mängis tennist, keskkooli ajal tegeles kergejõustikuga.

• 2001.aastalastusTallinnaITKolledžisseõppima arvutiadministraatori erialale. Selle kooli lõpetas 4 aastat hiljem.

• 2002.aastalastusGeorgOtsanimelissemuusikakooli pop-jazz laulu õppima.

• 2006.aastalastusBerkleeMuusika­kolledžisse,kusõppislaulujamuusika-produktsiooni. Selles koolis täiendas end poolteist aastat.

11

-30%

-25%

-30%

-25%

-25%

DIFFUSIL AEROSOOL 75MLSääsetõrje-vahend.

BIODERMA PHOTODERM AR SPF50+ 30ML Tooniv näokreem.

BETA-CAROTEN STRONG TABLETID N30 Toidulisand. Soodustab päevitumist ja annab nahale kestva jume.

BABYFOOT Pehmete ja siidiste jalgade heaks.

MYCOSAN KÜÜNESEENE PLIIATS 5ML 10 VIILI

Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

MAI

MAI

MAI

MAI

MAI

KUPONGIPAKKUMISEd MAIS

Muusiku ja ajakirjaniku Evelin Samueli peres just nii juhtuski – tema esimese poja, praegu 8-aastase Oskari, toidutalumatus aval dus juba esimestel elu kuudel – poisi põsed olid punased, tal olid mured seedimisega ja sügeleva nahaga.

Hea uudis on see, et paljudele toidu-ainetele allergiline laps on tänaseks pea kõikidest allergiatest välja kasvanud. Jäänud on vaid piimatalumatus. „Aller-giatestiga sai selgeks, et lapsel on talu-matus ligi 30 toiduaine vastu, mistõttu olime sunnitud üle minema allergilistele lastele mõeldud rinnapiima asendajale. Ei pääsenud ka allergiatilkadest ja hormoonkreemist,” meenutab Evelin. „Proovisime ka üht-teist toidust välja jätta, aga muutusi polnud näha.”

Pikk nimekiri mittesoovitatavatest ai-netest Evelinile üllatusena ei tulnud ja julgustuseks oli lastearsti lohutus, et nii väikesed lapsed saavad enamasti toidu-talumatusest siiski ajaga jagu.

„See toidutundlikkus oli kui lakmustest söödavale. Loobusime välismaisest värs-kest puu- ja köögiviljast, hüdrogeenitud taimsetest rasvadest, kahjulikest värv-ainetest – kõik ebasobiv avaldus kohe allergiasümptomitena. Piisas suutäiest Hispaaniast toodud kurgist, kui lapse nägu oli punane ja paistes. Tegin lapsele iga päev toidu lasteaeda kaasa. Kare-dast nahast saime aga kohe ja lõplikult lahti Fairy nõudepesuainest loobudes,” kirjeldab Evelin.

Toiduallergiate esinemine on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud ning eriti tundlikud on just väikelapsed. Üld-juhul kasvavad nad allergiast välja, kui targalt tegutseda, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla laste-allergoloog Maie Laaniste.

Kui kahtlustad lapsel allergiat, tuleb tema sõnul kindlasti kohe tegutseda. „Probleemiga mitte tegeledes võib see pigem süveneda ja lisanduda muud allergiad nagu õietolmu aller-gia, loomakarva allergia,“ ütleb ta. „Kui allergeeniga pidevalt organismi ärritatakse, muutub organism al-lergeeni suhtes ülitundlikuks.” Mida varem toiduallergia ilmneb, seda tõe-näolisemalt võivad inimest tabada ka teised probleemid.

ALLErGIAGA SAAB KÕIGEPEALT ABI PErEArSTILT

„Lapse toiduallergia suudab diagnoo-sida kompetentne perearst, kes vaja-dusel saadab edasi nahaarsti või aller-goloogi juurde,” ütles Laaniste, kelle sõnul on palju perearste, kes tunnevad teemat hästi, kuid kahjuks ka neid, kelle teadmised veel nii suurepärased pole.

Toiduallergia diagnoosimisel aitab palju toidupäevik ja vanemate tähelepane-kud toiduaine ja sümptomite vahelisest seosest. Rinnapiimalaste puhul peab jäl-gima oma toitumist ema.

„Abistavateks uuringuteks on naha torketestide tegemine või veres spet-siifilise IgE määramine. Kõige täpsema vastuse annab provokatsioontesti

Allergia võib terve pere elu pea peale pöörataTEKST: MArILIIS PINNFOTOD: PrIIT GrEPP, ISTOcK.cOM

Evelin Samueli esimene poeg Oskar oli väga paljudele toiduainetele allergiline. Tänaseks on ta allergiatest peaaegu täielikult välja kasvanud.

12

tegemine ehk patsiendile antakse pime katses kahtlusalust toituainet järjest suurenevates annustes ja jälgi-takse reaktsiooni teket,” räägib Tallinna Laste haigla allergoloog Karin Puks.

Toiduallergia kahtluse korral tuleks jäl-gida sümptomite tekke seost kindla toidu ainega. „Selleks võiks pidada toidu-päevikut, kuhu kirjutatakse üles söödud toidu ained ja tekkinud reaktsioonid. Kui on leitud seos mingi toiduaine ja sümptomite vahel, tuleks see vähemalt üheks kuuks menüüst ära jätta. Edaspidi võib toiduainet uuesti proovida ja jälgida, kas ka kaebused tekivad uuesti,” õpetab dr Puks.

„Menüüst välja maiustused, tsitruseli-sed, pähklid ja välismaised puuviljad,” loetleb dr Laaniste tuntud allergeene. Ka tuleb tema sõnul kriitilise pilguga üle vaadata kasutatav kosmeetika ning kodukeemia ja kasutada spetsiaalselt allergikutele mõeldud tooteid.

Sagedasemad toiduallergeenid lastel on dr Puksi sõnul lehmapiim, muna, nisu, pähklid ja soja. Täiskasvanutel on

sagedasemad allergeenid koorikloo-mad, pähklid, kala. Imiku- ja väikelapse-eas esinev piima- või munaallergia taan-dub sageli koolieaks.

KÕIGE TAVALISEM ON SÜGELUS

Dr Puks selgitab, et toiduallergia sümp-tomid võivad olla kergetest kuni eluoht-likeni. „Tavaliselt arenevad toidualler-gia sümptomid mõne minuti kuni paari tunni jooksul peale allergeense toidu söömist. Kõige tavalisemad toidualler-gia sümptomid on suu sügelemine või kipitamine, villide, naha sügeluse või lööbe teke, huulte, näo, keele, kurgu turse, hingeldus, ninahingamise takis-tus või hingamisraskus või kõhuvalu,

kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus,” loetleb dr Puks. Mõnedel inimestel võib tekkida eluohtlik allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaksiaks ja siis esinevad mitmed ülaltoodud sümpto-mid koos.

Mõnedel inimestel, peamiselt täiskas-vanutel, aga ka teismelistel, võib kindla toiduaine söömise järgselt tekkida lööve ja naha sügelus siis, kui nad alustavad treeningut. „Raskel juhul võib tekkida isegi anafülaksia. Siin aitab kindlate toi-duainete vältimine enne treeningut või ka üldse söömise vältimine mõni tund enne treeningut,” soovitab dr Puks.

Inimestel, kellel esineb õietolmualler-gia, põhjustavad teatud toiduained (värsked puu- ja köögiviljad, pähklid, maitseained) nn suu allergia sünd-roomi – tekib suu sügelus, huulte, suu limaskesta turse. Raskemal juhul võib tekkida ka hingamisteede turse või anafülaksia. „Selle põhjuseks on rist-reaktiivsus, mis tähendab, et puuvilja-del ja köögiviljadel on sarnased valgud õietolmudega,” selgitas dr Puks. ■

Täiskasvanutel on sagedase-mad allergeenid koorikloo-mad, pähklid, kala. Imiku- ja väikelapseeas esinev piima- või munaallergia taandub sa-geli koolieaks.

13

Kalduvus allergiale esineb umbes kol-mandikul inimestest. Allergia on tõsine probleem, mis võib ägeneda iga kord, kui organism puutub kokku ebaso-biva ainega. Allergia eelsoodumus on suurem neil, kelle vanemad on olnud allergilised.

KUIdAS TOIdUALLErGIA VäLJA NäEB?

• nahkpunetabjasügeleb,tekibnõges­tõbi ja nahapõletik

• nina sügeleb ja tekib aevasta-mine, nohu, astma, korduv köha ja kõri turse

• tekibhuulte,keele,suulaesügelusja turse, kõhulahtisus, oksendamine, kõhupuhitus

• silmadsügelevadjapunetavad,te-kib pisarate vool, keskkõrvapõletik

LEVINUMAd TOIdUALLErGIAd LASTELLehmapiimaallergiaLehmapiima ei talu 2–5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal vähendada lehmapiimatoodete tarbimist, kui lapsel tekivad nahalööve või kõhulahtisus. Kui imetada aasta või poolteist, siis lehmapiimaallergia sageli ei avaldugi, lihtsalt selle tekkeaeg läheb mööda. Lehmapiimaallergia korral saab kunstlikul toidul olevale lapsele anda eri-list imiku toidusegu – lehmapiimavalgu hüdrolüsaati, mida saab retseptiga (soo-dustus nagu ravimitel 50–100%).

Lehmapiimaallergiast kasvavad lapsed 1.–2. eluaasta jooksul välja. Teisel elu-aastal võib hakata andma hapendatud piimatooteid, mida laps talub varem ja paremini kui rõõska piima.

MunaallergiaÜlitundlikkust tekitab munavalge. Muna allergia korral võivad haigustun-nused tekkida minutite jooksul, kuid vahel ka 2–4 tundi peale muna söömist. Allergia väljenduseks on:

• silmadesügelemine• iiveldus,oksendamine• kõhuvaluja­lahtisus• pakitsustunnesuus• nahapunetus,sügelemine,lööve• köhajavesinenohu

Imikule võib keedetud munakollast anda 9. elukuust. Alustada tuleks veerandist mu-nakollasest ja tasapisi seda annust suuren-dada kuni kolme munani nädalas. Muna-valget võib anda alles aastasele lapsele.

Kui lapsel on munaallergia, tuleb muna söömisest täielikult loobuda. Kui muna ei kannata rinnalaps, siis peab ka ema muna söömisest loobuma. Munast ei pea loobuma kogu eluks. Kui allergiat on vähe või see on taandumas, võib ha-kata muna kasutama toitudes (kotletid, pannkoogid, küpsetised). Munaallergia väheneb järk- järgult ja taandub tava-liselt 5–7 aasta vanuses. Sageli ei saa kana muna suhtes allergiline inimene süüa ka teiste lindude mune. Kanalihast aga enamasti ei pea loobuma.

ToidutalumatusToidutalumatuse korral on allergiale sarnased nähud, kuid tegemist ei ole immunoloogilise reaktsiooniga. Teatud toidu söömise järgselt võivad tekkida vaevused, mis korduvad. Kõige sageda-mini on piimasuhkrut ehk laktoosi lam-mutava ensüümi laktaasi puudulikkus

ning inimene ei saa juua rõõska piima. Seda esineb rohkem täiskasvanutel, kuid ka lastel peale soolepõletikku. Toidu-talumatusest saab üle siis, kui loobuda kaebusi tekitavast toiduainest täielikult.

Toidutalumatust võivad põhjustada ka toidus olevad lisaained.

KUIdAS ON VÕIMALIK ALLErGIAT VäHENdAdA?

Imiku ja väikelapse toidus tuleks vältida või anda ettevaatusega kõige sageda-mini allergiat põhjustavaid toiduaineid: tsitruselised, maasikad, kiivi, mandlid, pähklid, halvaa, kakao, mesi, muna, pap-rika, tomat, seller, oad, punapeet, koo-rikloomad (krevetid), kalamari, šokolaad.

Imikule ja väikelapsele võib olla aller-geeniks ka porgand.

Sageli ei sobi neile värvilised maiustu-sed ega kauasäilivad küpsetised, aga ka kartulikrõpsud ja ketšup. Kauplusest os-tetud läikivad õunad- pirnid tuleks koo-rida, sest säilivust parandavad ained on lapsele ohtlikud.

Ülitundlikkust võivad põhjustada ka kodu-tolm, toalilled, sünteetilised riided ja vai-bad ning kodukeemia vahendid nii aurude sissehingamisel kui puhastatud pindade vastu puutumisel; samuti võivad pesupul-ber, seep ja kreem tekitada nahaärritust.

Allikas: Haigekassa infobrošüür „Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla”

Küsi nõu!Allergialiidu

nõuandetelefon +372 5 069 896

tööpäeviti kella 8–20 ja e-post

info@allergialiit.ee

MIs on MIs – ToIduallErgIa

14

Foto

: ©iS

tock

.co

m/b

elch

ono

ck

MIs on MIs – ToIduallErgIa

15

UUDNE LAHENDUS

OVULATSIOONI-PÄEVADE KINDLAKS-

MÄÄRAMISEKS

KUIVŠAMPOONKAERAPIIMAGA

Tänapäeva naine jõuab kõike – karjääri teha, lapsi kasvatada, kodu korrastada ning seltskondlik olla. Kõige selle eelduseks on tugev tervis ja hea enesetunne. Apteegiletilt leiab mitmeid uusi tooteid, mis teevad naise elu mugavamaks ja lihtsamaks.

KLORANE KUIVŠAMPOON KAERAPIIMAGA 150MLKuivšampoon puhastab ja värskendab juukseid vett kasutamata. Sobib hästi reisile ning aitab vältida peanaha kuivust ja juuste loomuliku kaitsekihi eemaldamist.

UUS! GERATHERM OVU CONTROL OVULATSIOONITEST N1 Test, mis aitab lihtsalt ja diskreetselt määrata viljakat perioodi ehk ovulatsioonipäevi. Meetod on usaldusväärne ning tagab vähemalt 98-protsendilise täpsuse. Tulemus määratakse süljest ja kasutuskordade arv on piiramatu.

UUS! LACTACYD PHARMA HYDRATANT 250ML Niisutav ja toitev intiimpesuvahend aitab taastada ja tugevdada õrna intiimpiirkonna loomulikku hüdrolipiidkihti.

UUS! O.B. PROCOMFORT™ NIGHT Ainulaadsed tiibadega tampoonid tagavad usaldusväärse kaitse kogu ööks.

Liia Saava proviisor

TAASTAB JA TUGEVDAB ÕRNA INTIIMPIIRKONNA

LOOMULIKKU HÜDROLIPIIDKIHTI

USALDUSVÄÄRNE KAITSE KOGU

ÖÖKS

KLORANE KUIVŠAMPOON KAERAPIIMAGA KLORANE KUIVŠAMPOON KAERAPIIMAGA KLORANE KUIVŠAMPOON KAERAPIIMAGA UUS! GERATHERM OVU CONTROL

USALDUSVÄÄRNE USALDUSVÄÄRNE USALDUSVÄÄRNE

UUS! LACTACYD PHARMA HYDRATANT 250ML

APTEEKER SOOVITAB

TEKST: MArILIIS PINNFOTOD: TOOMAS TATAr, ISTOcK.cOM

Kogu tõde targalt päevitamise kohta

16

Linnateatri näitleja Piret Kaldale oli nooruses päevi-tamine väga oluline, nüüd ta enam ennast iga hinna eest pruuniks päevitada ei ürita.

„Noorena oli hästi oluline ennast kiiresti ja kõige pruunimaks saada. Päevitamine oli nagu täiskohaga töö,” meenutab ta. „Nüüd enam ma spetsiaalselt päevitama ei kipu, teadlikkus selle ohtlikkusest on tõusnud ja selline põletamine ei ole na-hale väga hea.”

Siiski ei varja ta ennast täielikult päikese eest ja suvel pikki pükse ei kanna. „Mõis-tuse piires mõnuga päikese nautimises pole midagi hullu,” räägib Piret, kelle hu-vitavamad kogemused päevitamisest on Musta mere kallastelt. „Lapsena käisime seal perega puhkamas. Päevitades võeti päikesest viimast. Naha kaitsmise peale ei mõelnud keegi ja pigem määriti ennast posla-masla ehk õliga kokku, et veel kii-remini tumedaks saada. Pärast määriti ennast hapukoorega sisse,” meenutab ta. Loomulikult põles nahk ära, läks pu-naseks, tulid villid jne. „Aeg oli selline.”

Regionaalhaigla dermatoveneroloog ja nahahaiguste keskuse juhataja dr Maigi Eisen soovitab hoiduda päikesepõle-tustest ehk et päikese käes viibimise järgselt ei tohiks nahk hakata pune-tama, olla valulik või mis kõige hullem – päevitada nii, et nahale moodustu-vad järgnevatel päevadel koguni villid. „Päikesepõletus põhjustab rakkudes muutusi, mis aastate pärast avalduvad nahakasvajate (melanoom, lamerakk- ja basaalrakuline kartsinoom) tekkena,” selgitab ta.

IGA INIMENE KANNATAB PäIKEST ErINEVALT

Üldiselt ei soovitata päikese käes viibida päeval kella 12 ja 16 vahel. „Tõestatud on nahakasvajate ja lapseeas saadud päikesepõletuste vaheline seos, mis-tõttu tuleb erilise hoolega kaitsta oma lapsi intensiivse UV-kiirguse eest,” sel-gitab dr Eisen. „Teisest küljest on päe-vitamine vajalik D-vitamiini tootmiseks

nahas, kuid selleks sobib ka päikese käes viibimine hommikul enne kella 12 või pärast kella 16.”

Reeglina ei tohiks päevitada siis, kui pooleli on mõni ravikuur. „Ravimite võtmise ajal päevitades ajal võivad ilm-neda fototoksilised või ka fotoallergi-lised reaktsioonid ning ravimid võivad tekitada liigset pigmendi kogunemist päikesele eksponeeritud kehaosadel,” ütleb nahaarst. „Kõige mõistlikum on nahka kaitsta päikese eest riietega. Li-saks päikesepõletusele ja nahavähi ris-kile on päikesekiirgus ka oluline naha vananemise soodustaja.”

KUIdAS VALIdA PäIKESEKrEEMI?

Piret Kalda igapäevaselt suvel päikese-kreemi ei kasuta ja eelistab ennast just riietusega kaitsta. „Ka liigne keemia pole hea,” üritab ta leida õiget tasakaalu ja leiab, et põhjamaises kliimas iga päev ehk ennast kreemitada polegi vaja. „Päi-kesekaitsefaktoriga kreem on oluline lõunamaises kliimas, kus päike on senii-dis. Ka peab väikelapsi rohkem hoidma.”

Õli ja hapukoort ükski spetsialist täna-päeval päevitamisel endale peale mää-rida enam ei soovita. Kuid mida siis kasutada? „Päikesekaitsekreemi, mille faktor on vähemalt 20. Väiksem kaitse-faktor lihtsalt ei kaitse piisavalt,“ ütleb BENU Apteegi proviisor Margot Lehari. Paljudes kreemides on faktor väiksem ja

selline kreem sobib vaid juhul, kui tegu on jumestus- või BB-kreemiga (mood-sad kreemid, kus on ühendatud nii ju-mestus- kui ka päevakreemi omadused – toim).

Kevadise päikesega piisab piisab vaid näo kaitsmisest kreemiga, kuid suvisel ajal, kui päike intensiivsemaks muutub, tuleb naha kaitsmisele rohkem rõhku pöörata. „Veel peab vaatama, et kreem kaitseks UVA- kui ka UVB-kiirte eest,“ ütleb Lehari. Apteegis müüdavates päi-kesekreemides on enamikel mõlemat tüüpi kiirte vastane kaitse sees, kuid kindlasti tasub ka ise tähelepanelik olla. UVA-kiired tekitavad päiksepõletust ja on paljuski süüdi naha enneaegses ehk fotovananemises. Lehari hoiatab ka so-laariumi eest, sest seal kasutatakse UVB valgusspektrit ning puudub hoiatav kii-resti tekkiv nahapõletus.

UVB-kiired on toimelt efektiivsemad ja need jõuavad meieni kevadel ja suvel. Väikses koguses on see isegi tervislik, kuna tõstab naha vastupanuvõimet ja aktiveerib D-vitamiini tootmist. Liialda-mine on aga väga ohtlik, sest aastatega UVB-kiirgus kumuleerub kehas ning võib soodustada melanoomi teket.

Lapsed peavad kasutama tugevaid füüsi-kalise kaitsefaktoriga kreeme, kuna nende nahk on õrnem. „Alla kolme aastased ei tohiks üldse päevitada, sest nende nahas puudub selleks sobilik pigmendirakkude

Päikese eest ei peaks kaitsma ennast vaid rannas päevitades, vaid ka näiteks sportides. Ka mehed võiksid julgemini kasutada päikesekaitsekreeme, sest päikesega liialdamine mõjub ühtviisi halvasti nii naistele kui ka meestele.

17

Foto

: ©iS

tock

.co

m/t

ravn

iko

vstu

dio

süsteem,” toonitab Lehari. „Füüsikalise kaitsefaktoriga (kreem, milles leidub titaandioksiidi või tsinkoksiidi) kreem suunab peegeldusega päikesekiired nahast eemale, keemiline kaitsefaktor aga tekitab nahas reaktsiooni, mis aitab päikese eest kaitsta.“

Kindlasti tuleb päikesekreem nahale kanda vähemalt 30 minutit enne välja minekut, sest kui teha seda rannas va-hetult enne päikese kätte heitmist, on juba oht ennast ära põletada. Päeva jooksul tasub kreemikihti kindlasti uuendada – kevadisi päikesekiiri püü-des tihedamalt, sest nahk pole siis veel päikesega harjunud, suvel pisut harvemini. Lehari toob välja, et kuigi päikesekaitsekreem võib olla veekin-del, siis kindlasti tuleks peale ujumist ennast uuesti sellega katta, kuna kaitse ei pruugi muidu piisav olla.

Päikesekaitsetooted säilivad 12 kuud ehk üks pudel päevituskreemi on sobi-lik üheks hooajaks. Kui pudelisse jääbki päevituskreemi alles, siis seda aasta hil-jem kasutades ei pruugi see enam anda piisavat kaitset, kuna tootes olevad kee-milised ühendid lagunevad aja jooksul.

Kui päike on juba liiga teinud, siis kind-lasti ei tohi põletuse peale hapukoort või pantenooli panna. „Hapukoor on piimatoode, mis kuuma käes roiskub. Tekivad bakterid ja põletikulisel nahal ei ole bakterite juurde tootmine hea. Ka ei sobi vahendid, mis tekitavad põletu-sele kileja kihi. Parimad on vesilahusel hingavad põletusvastased geelid,” soo-vitab proviisor. Ka soovitab ta vältida õlisid, eriti mineraalõlisid. Kõige õigem ja tervislikum aga on päikesepõletust mõistliku päevitamisega hoopis vältida.

Mõistlikuks ja tervislikuks päevita-misajaks peetakse 20 minutit päe-vas. Lehari lükkab ümber arvamuse, et suvel peab palju päikest võtma ja nii meie põhjamaises kliimas talveks D-vitamiini koguma. „Minge, liikuge väljas, olge rannas, tehke päikese pais-tel oma igapäevatoimetusi, kuid olge kõige selle juures mõistlikud ja vältige liialdamist,” soovitab ta. ■

TUNNE OMA NAHKA!Et targemini päevitada, tasub oma nahka tundma õppida. Ühe võimaluse selleks pa-kub naha diagnostika, millega saab mää-rata naha niiskust ning rasu ja pigmen-tatsiooni ehk melaniini sisaldust nahas.

Melaniin annab nahale pigmendi ehk värvuse, mis kaitseb nahka ultraviolett-kiirguse eest. Melaniini näidu teadmine aitab valida sobiva kaitsefaktoriga päi-kesekaitsetoote, mis kaitseks nahka päikesepõletuse tekke eest. Mõned uuringud on näidanud ka nahavähki hai-gestumise riski vähenemist nahas mela-niini kõrgema kontsentratsiooni korral.

Naha niiskuse ning rasu ja pigmen-tatsiooni ehk melaniini sisalduse

mõõtmiseks kasutatakse teaduslikel uuringutel põhinevat täpset ja kergesti kasutatavat aparaati. Jumestusega ja puuderdatud nahal on väga keeruline mõõtmist läbi viia ning pärast naha puhastamist võib kuluda kuni 2 tundi, enne kui naha (eriti rasutootmise) normaalne seisund täielikult taastub. Seetõttu teostatakse nahadiagnostikat karvadeta nahapinnal, millele ei ole eel-nevalt kantud kreeme ja jumestustoo-teid. Mõõtmiseks kasutatakse erinevaid pliiatsandureid ning niiskuse, rasu ja pi-gmentatsiooni sisalduse määramiseks kasutatakse erinevaid mõõtmismee-todeid. Selline analüüs annab ülevaate naha tegelikust olukorrast ja sobivatest nahahooldustoodetest. ■

UVA,UVB,SPF–MISONMIS?

Nahale mõjuvad kahjulikult päikseval-guse spektri UVB, UVA ja UVC ultravio-lettkiired. Neist viimane õnneks maa-pinnani ei jõua.

UVB-kiired (280–320 nm) moodusta-vad ultraviolettkiirgusest 5 protsenti. Nad imenduvad vaid naha pindmisesse kihti, kuid on see-eest nö tugevama kah-justava toimega, päikesepõletust põh-justavad kiired. UVB-kiired on ka üheks peamiseks nahavähi põhjustajateks. Lisaks võivad nad pärssida immuunsüs-teemi toimimist ja põhjustada teatud tüüpi valgustundlikke lööbeid.

UVA-kiired (320–400 nm) jagunevad omakorda UVA-1 (350–400 nm) ja UVA-2 (320–350 nm) kiirteks. UVA-kiired on küll nö nõrgema nahka kahjustava toimega, kuid nad moodustavad 95% UV-kiirgu-sest ja jõuavad sügavamale pärisnahka. UVA läbib ka aknaklaasi. UVA-kiired on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuste (solaarlaigud, kort-sud, sarvkihi paksenemine) tekkes. Samuti on nad valdava osatähtsusega

fotosensitiivsete ehk valgustundlike löövete kujunemisel. Lisaks soodustavad UVA-kiired täiendavalt nahapõletuste, nahavähi ja melanoomi teket. Kaitse UVA-kiirte eest on äärmiselt oluline!

Uuringutes on leitud, et ägedad nahapõ-letused, eriti lapsepõlves, kuid ka hilise-mas elus, tõstavad melanoomi haigestu-mise riski. Samuti suurendavad nahavähki ja melanoomi haigestumise riski vahel-duv suhteliselt intensiivse päikese käes viibimine (näiteks soojal maal puhkamine) ning kumulatiivne ehk aja jooksul lisan-duv UV-kiirguse kogudoos. UVA-kiirgus on vastutav naha fotovananemise eest.

MIdA NäITAB SPF KAITSEFAKTOr?

SPF number päikesekaitsetootel näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. 1 SPF=15–20 minu-tit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit ja vähem.

Allikas: www.derma.ee Elo Kuum, dermatoloog

MIS ON MIS?

18

19

S I N U I D E A A L N E N A H K

Kuidas suvel nahka koorida, millal ette võtta sügav-puhastav mask juustele ning mida peale hakata nahapaksenditega jalga-del, räägib kosmeetik Eva Miller. Suvisel iluhooldusel on omad nipid, mida tasub teada!Alustame kevadest. Kui nahk on pikast talvest elutu ja hall, on suur kiusatus

esimeste soojade ilmadega kõik päikese-kiired kiireks päevitamiseks ära kasu-tada. Aga ära torma, vaid võta ette hoo-pis üks põhjalikum koorimine. Kui nahalt on surnud rakud eemaldatud, hakkab päike paremini peale ning päevitus kes-tab kauem, selgitab Miller.

Ei ole rusikareeglit, kui tihti peaks nahka koorima, küll aga peaks jälgima oma enesetunnet ja naha seisundit. Nagu iga muu asjaga, pole hea koorimisega ka liiale minna. Ja üks suvine reegel ta-suks endale ka meelde jätta: koori oma

Ole ilus suvi läbi!

TEKST: KrISTINA TrAKSFOTOD: BENU, ErAKOGU

Eva Miller.

20

nahka õhtul, sest kui sa teed seda hom-mikul ja pärast lähed kohe päevitama, võid nahale liiga teha. Nimelt tekitab ka kõige õrnem koorimine nahale mikro-kahjustusi. Tehes seda õhtul, jõuab nahk öö jooksul taastuda ning päevitamiseks jõudu koguda.

Miller hoiatab ka liiga teralise koorija eest, millega võib nahka vigastada. Kellel on väga õrn nahk, võiks proovida hoopiski ensüümkoorijat. Selles ei ole terakesi ning seetõttu on ensüümkoo-rija ideaalne just kuivale ja tundlikule nahale. Ensüümkoorija kantakse nahale nagu mask, lastakse 5 minutit mõjuda, masseeritakse nahk kergelt läbi ja pes-takse siis vahend maha.

Muidugi võib kehakoorija endale ka ise valmistada (näiteks soolast-meest) või koorida ainult meega. Viimast varianti kasutab ka Eva Miller ise. Protseduur käib nii, et mett masseeritakse nahale ning kui on näha, et mesi tõmbab nahalt ära surnud sarvkesta, on aeg massaaž lõpetada. „Esimene kord võib protse-duur isegi valus olla, aga tulemus on väga mõnus,“ ütleb Miller.

Nii nagu naha koorimisega, peaks ka depileerimise ja päevitamise vahele jääma vähemalt 8–12 tundi. Miks? Põhjus on sama nagu koorimisega – depileerides (ja eriti seda ise tehes) vigastame enamasti nahka ja selliste haavakestega päikese kätte minemine võib olla isegi ohtlik. „Ma soovitan de-pileerimise lasta teha professionaalil salongis, sest nii tekib üldiselt vähem karvanääpsupõletikku. Kui ise depilee-rida, tekib see paratamatult ning pun-nikestega päikese kätte minna ei tohi,“ ütleb Miller.

TäHELEPANU JALGAdELE!

Talvel jätavad paljud inimesed jalgade eest hoolitsemise unarusse ning vastu suve selgub äkki, et olukord on üsna nukker. Aga tahaks ju suvel käia lahtiste jalanõudega ning uhkeldada ilusate jal-gadega. Mida siis teha? Kõige lihtsam on muidugi seada sammud pediküürisa-longi ja lasta jalad korda teha. Ühtlasi

saab spetsialistilt küsida nõu kõikides jalgu puudutavates küsimustes.

Jalgade eest tuleb hoolitseda igapäe-vaselt. Vanni tahaksid nad iga päev ja vette võiks lisada spetsiaalselt jalavan-niks mõeldud jalasoolasid või ka mõnd aroomiõli (eukalüpt, lavendel jne). Pä-rast mõnusat jalavanni on jalad tänuli-kud, kui neid kreemitatakse. Suvel on see eriti oluline, sest päike kipub jalgu kuivatama. Endale sobivat jalakreemi küsi apteegist.

Nii mõnigi inimene on hädas jalapaksen-ditega. Neid tuleks maha raspeldada. Seda tehakse pärast jalavanni ja enne kreemitamist. Siin hoiatab Miller aga liigse innukuse eest: „Mõnikord püüavad inimesed oma jalad muuta nn titejalgade sarnaseks. Aga kui nahk on juba sõrmega tuntavalt pehme ja astudes valus, siis annab aju valutavale kohale kohe käsu hakata uue hooga paksendit kasvatama. Nõnda tekib suletud ring – paksenditega

võideldes loome hoopis olukorra, kus nad aina hoogsamalt juurde tekivad.“

Spetsialisti juurde soovitab ta kind-lasti minna nendel inimestel, kellel on kandadele tekkinud lõhed. Sageli on kannalõhede tekkimise põhjuseks kaasuvad haigused, teatud ravimid. Sa-muti kipuvad need tekkima eakamatel inimestel ja nendel, kes vähem liiguvad.

Jalgade eest hoolitsemist peab Miller väga oluliseks, sest on ju nahaarstid pannud tähele, et just jalgadele kipub kõige enam tekkima nahavähki. „Ärge depileerige vahetult enne päevitamist ja kaitske ka jalgu päikese eest,“ ütleb Miller.

KErGEMAT JA VäHEM

Probleemne nahk muutub suveperioo-dil enamasti paremaks. Rasusele nahale teeb päike igati head – nahk näib tervem ja igasuguseid punnikesi tekib vähem. Rääkimata sellest, et päike on lihtsalt suur rõõmuallikas ning kui tuju tõuseb, on see ka näost ja säravast jumest näha.

Suvel võiks anda nahale ka puhkust ja vähemalt proovida mõnda aega saada läbi täiesti ilma kreemideta. Kui nahk kuskilt ei kisu ning näib terve, siis ei ole kreemitamine suvel kohustuslik, üt-leb Miller. Sama lugu on meikimisega – kui sulle tundub, et saad hakkama ka meigita, siis võiks muidugi väikese

Jalad tahavad hellitamist – vannita neid iga päev ja ära unusta pärast kreemitada.

Mõnikord püüavad inimesed oma jalad muuta nn titejal-gade sarnaseks. Aga kui nahk on juba sõrmega tuntavalt pehme ja astudes valus, siis annab aju valutavale kohale kohe käsu hakata uue hooga paksendit kasvatama.

21

meigipuhkuse endale lubada. Aga see on juba puhtalt enesetunde küsimus.

Enamasti aga läheb ka suvel vaja niisu-tavat kreemi. Et päike kuivatab nahka teistmoodi kui talvine keskkütteõhk, võiks kreem suvel olla erinev talve-kreemist – kergem ja õhulisem. Selline, mis annab nahale niiskust, kuid ei tekita peale nö korki.

Ka suvised maskid võiksid olla pigem kergemat sorti. „Kindlasti ärge unus-tage hoolitseda dekoltee eest – see näi-tab välja naise vanuse. Niisutada, niisu-tada ja teha maske,“ ütleb Miller. „Ning taas – tugevamad hooldused võtta ette pigem õhtuti.“

Kui selja taga on päev rannas, ei maksaks kohe koorimise ja maskitamisega peale hakata, vaid lasta nahal kõigepealt ra-huneda. Siis piisab täiesti niisutamisest.

Suvine meigikott võiks olla väiksem ning erinev talvisest iluarsenalist. Nt veekindla ripsmetuššita on raske suvel ripsmete värvimist ette kujutada. On olemas ka tušid, mis tulevad maha tea-tud temperatuuril veega ning pole vaja ka meigieemaldajat. Väga mugav!

TAKUKOONALT PäHE ME EI TAHA

Juuksed tahavad samuti suvel veidi erinevat hooldust kui talvel. Kui juuste eest suvel eriti ei hoolitse, siis sügiseks on pähe tekkinud päris korralik taku-koonal. Selleks pole vaja isegi suvi läbi rannas lebada, sest päike mõjub ühtviisi kahjustavalt nii rannas, koduses marja-põõsas kui ka paljapäi sporti tehes.

Universaalne soovitus on kaitsta juuk-seid päikese eest, kandes peakatet. Aga kui terve suvi kübaraga käia ei taha, siis on olemas ka spetsiaalsed SPF-kaitsega sprayd, mida lastakse juustele ning mis neid päikese eest kaitsevad. Sellist va-hendit kasutades tuleks umbes kord nädalas pesta juukseid sügavpuhastava šampooniga, mis eemaldab juustelt hooldusvahendi, mere- või basseinivee jäägid. Sügavpuhastavale pesule võiks järgneda juuksemask. Miller soovitab seda teha tunde järgi – kui juuksed tun-duvad kuivavõitu, siis on selleks õige

aeg. Eriti kehtib see blondide juuste kohta, mis kipuvad olema kuivemad. On olemas maskid, millel on SPF-kaitse ning mis on väga sobivad just suviseks kasutamiseks.

Hästi sobib juuksemaskiks ka kookosõli. Seda kasutab Eva Miller ka ise – mas-seerib ööseks õli juustesse ning peseb hommikul maha. „See tuleb väga hästi maha ja juuksed on pärast sellist ööd imeliselt siidised,“ räägib ta. „Kellel on peanahk väga kuiv, need võiksid seda ka peanahka masseerida.“

Kes puhkab mõne lõunamere ääres, võiks kasutada spetsiaalset šampooni ja balsamit, mis juukseid soolase merevee eest kaitseb. „Meie kohalik merevesi on nii vähesoolane, et see juukseid ei riku, kuid kui kuskil lõunamaal puhata, siis seal on merevesi soolasem ja soovitaks oma juukseid kaitsta,“ ütleb Miller.

Lendlevate pikkade juustega on tore uhkeldada, kuid vähemalt randa minnes võiks need patsi panna – nõnda ei pääse tuul juukseid sasima ning kahjustab neid vähem. Patsis juuksed on rohkem kaitstud ka päikese eest, kuid terve suvi ühesuguse patsiga käia vast ei maksaks, sest päike pleegitab ja ka kahjustab siis juukseid pidevalt samalt kohalt.

Pikkade juuste omanikud on küllap mär-ganud, et just suvel kipuvad juukse otsad eriti kergesti harunema. Selle vastu ai-tab juukseotste regulaarne lõikamine, sest muidu võib juhtuda, et sügiseks on juuksed niivõrd kahjustatud, et loobuda tuleb pikast jupist juustest.

Kõige olulisem on aga suvel anda ke-hale puhkust, leida üles oma sisemine tasakaal ja rõõm ning teha just seda, mis kõige enam meeldib. Hea elu peegeldub ka välimuses! ■

Kerge suvine kübar on parim viis oma juukseid päikese eest kaitsta.

Veekindla ripsmetuššita on raske suvel ripsmete värvimist ette kujutada. On olemas ka tušid, mis tulevad maha tea-tud temperatuuril veega ning pole vaja ka meigieemaldajat.

Terve suvi ühesuguse patsiga käia vast ei maksaks, sest päike pleegitab ja ka kahjus-tab siis juukseid pidevalt sa-malt kohalt.

22

23

Kevadest-sügiseni liikuvad puugid või-vad kanda ohtlikke haigusi, millest saab ennast säästa kas vaktsineerimise või ettevaatlikkusega.

Vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu ning Terviseameti soovitus on, et inime-sed, kes elavad piirkondades, kus esi-neb rohkem entsefaliiti ja liiguvad palju looduses, peaksid ennast selle haiguse vastu vaktsineerima. Vaktsineerimine kaitseb puukentsefaliidi vastu tõhusalt ja nii ütleb nakkushaiguste arst Leelo Moosar, et tema ei ole paarikümne aasta jooksul kohanud nakkuskliinikus puuk-entsefaliidiga patsienti, kes oleks hai-gestunud vaatamata vaktsineerimisele.

Vaktsineerimise olulisus suureneb vanu-sega, sest just eakad inimesed põevad puukentsefaliiti raskemalt. Lapsi võib vaktsineerida alates esimesest eluaas-tast ja eriti oluline on dr Moosari sõnul vaktsineerida koolilapsi, sest nemad lii-guvad palju looduses, nt maal vanaema juures või laagrites.

Entsefaliidi vastu vaktsineerimine on etapiviisiline ning peaaegu täielik im-muunsus haiguse suhtes tekib pärast kolmandat vaktsiinisüsti. Teine süst tehakse 1–3 kuud pärast esimest ning kolmas doos sõltuvalt vaktsiinist 5–12 kuud pärast teist süsti. Soovituslikult võiks alustada vaktsineerimist aprillis, sest siis on puukide aktiivsuse kõrgajaks käes soovitud immuunsus. Immuunsus üheks hooajaks tekib juba pärast teist süsti, kuid see ei ole püsiv ja sellepärast ongi vaja teha selle pikendamiseks kol-mas vaktsiinidoos. Edaspidi revaktsinee-ritakse iga 3–5 aasta järel. Puugihaiguse-vastast vaktsineerimist saab teha näiteks oma perearsti juures või ka nakkusklii-niku vaktsineerimiskabinetis. Arstilt võib

küsida ka kiirskeemi, mida kasutades saa-vutatakse immuunsus kiiremini.

OLE TäHELEPANELIK!

Puukide puhul tasub arvestada, et nen-dega võib kohtuda igal pool – ka koe-raga linnapargis jalutades või koduõues marju korjates võib saada puugi. Puugid lähevad looduses liikvele siis, kui kesk-mine ööpäevane temperatuur maapin-nal on +5...+7 kraadi ehk et Eestis kestab puugihooaeg aprillist novembrini.

Puugid varitsevad rohukõrtel ning ini-mese külge haakides otsivad varjulise koha, kus ennast naha külge imevad. Kui puuk hakkab inimese verd imema, siis laseb ta haava tuimastavat ainet, mille tõttu on puugihammustus valutu.

Metsast tulles võiks kohe oma riided ära vahetada ja ennast üle vaadata. Kui leiad endalt puugi, eemalda see puu-gipintsettidega ettevaatlikult tõmma-tes ning desinfitseeri hammustuskoht. Puuki ära tõmmates püüa haarata või-malikult puugi peaosast, naha lähedalt, ja mitte pigistada puugi tagakeha. Üles võiks märkida ka kuupäeva, millal puugi enda küljest leidsid.

Kui puukentsefaliidiviirus võib juba ham-mustushetkel kehasse tungida, siis teise puugihaigusesse – borrelioosi – nakatu-miseks peaks puuk olema naha küljes vähemalt 24 tundi. ■

KUIdAS PUUGITÕBESId ärA TUNdA?PUUKENTSEFALIIT

Haiguse peiteaeg on 1–2 nädalat. Esi-algu tekivad gripilaadsed sümptomid nagu palavik, nõrkus, halb enesetunne, selja ja jäsemete valud. Pärast seda enamus inimesi terveneb. Kolmandi-kul puukentsefaliidi põdejatest tekib aga teine haiguselaine 1–20 päeva hiljem. Iseloomulikuks on hästi kõrge palavik, meningiidi või meningoentse-faliidi tunnused – väga tugev peavalu, oksendamine, kuklakangestus, tasa-kaaluhäired, värisemine, halvimal juhul teadvusehäired ja halvatused. Lapsed ja noorukid põevad haigust tavaliselt kergemini, kõige raskemini aga kulgeb see üle 60 aasta vanustel inimestel. Puukentsefaliidi läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus.

BOrrELIOOS EHK LyME`I TÕBI

Selle haiguse vastu puudub vaktsiin. Palju haigestumisi on olnud Hiiumaal, Saaremaal, Läänemaal, Harjumaal ja Pärnumaal.

Enamikel juhtudel tekib ümber puu-gihammustuse järjest suurenev ümar-ovaalne punetav laik. See tekib 7–14 päeva jooksul. Läbimõõt on vähemalt 5 sentimeetrit. Samas võib ka olla juhtumeid, kus iseloomulikku laiku ei tekigi. Kui märkad puugihammus-tuse ümber kahtlast laiku, pöördu kohe perearsti poole, kes määrab antibiootikumiravi.

Kui haigus jääb laigufaasis ravimata, läheb bakter keha erinevatesse or-ganitesse vere- ja lümfiringega laiali. Tekivad borrelioosi närvisüsteemi-vormid, liigesevormid või harva ka südamekahjustus.

Borrelioosi diagnoositakse täpsus-tava vereproovi abil. Borrelioosi võib elu jooksul nakatuda korduvalt.

Vaktsineerimine säästab ohtlikust puugihaigusest

Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 83 puukentsefaliidi ja 1289 borrelioosi juhtu

Allikas: Terviseamet

24

25

Puugi eemaldamisekskasuta SILVALURE PUUGILASSOT!

Puugilassot kasutatakse puukide jateiste naha külge kinnituvate putukate eemaldamiseks.

Talitage nii:1. Ava nupule vajutamisega lasso silmus ning tõmba see võimalikult naha lähedalt ümber puugi.2. Lase nupp aeglaselt lahti nii, et silmus ümber puugi pea kokku tõmbub. Seejärel aseta puugieemaldaja nahapinna suhtes risti.3. Keera puugieemaldajat ühe täispöörde võrra ja tõmba puuk välja. Väldi puugi pigistamist. Desinfitseeri hammustuse ümbrus. Puhasta puugieemaldaja alkoholi lahusega. Väikese puugi puhul tuleb eemaldamisel suruda puugieemaldaja ots tihedalt vastu nahka otse puugi pea juures.

Puugid levitavad inimestele puukentsefaliiti ja puuk-

borrelioosi, mis halvimal juhul võivad põhjustada raskeid

terviskahjustusi. Leides oma kehalt puugi, on tähtis

putukas võimalikult kiiresti eemaldada. Naha muutuste

korral (punetus) tuleb pöörduda arsti poole.

MIDA TEHAPUUGIHAMMUSTUSE KORRAL?

Vaktsineeri!Maaletooja: Selteret OÜ

VÄIKE KASVAB SUUREKS

BENU Narva Kesklinna Apteegi juhataja Tatjana Platonova (33) on lapsest saadik eriliselt sihikindel ja töökas. Just need omadu-sed on Tatjana teinud väga lugupeetuks ka endast va-nemate töökaaslaste seas. Nii kaua, kui põline narvalane Tatjana ennast mäletab, on ta alati püüelnud maksimaalse tulemuse poole. Kõiges. Koolis õppis ainult headele ja väga headele hinnetele ning gümnaasiumi lõpetades oli tänu headele eksamitu-lemustele tüdruku ees kõik teed valla. „Minu ema on elupõline ökonomist ja tema soovitas mul valida kindlasti enda ametist erinev eriala. Ta arvas, et mulle ei sobi numbrite maailm,“ räägib Tatjana. Niisiis otsustas Tatjana Tartu Ülikooli ja proviisori eriala kasuks. Ja ta ei ole kordagi pidanud seda kahet-sema, sest töö on igatipidi huvitav ja arendav.

TEKST: KrISTINA TrAKSPILDID: BENU

Tatjana Platonova– sihikindluse musternäide NarvastTatjana töövõime on hämmastav. Seda illustreerib näiteks fakt, et kahe tütre – 11-aastase Valerija ja 5-aastase Ksenija – ema ei võtnud lastega kodusolemi-seks pausi. Vanem tütar sündis siis, kui Tatjana oli ülikoolis neljandal kursusel. Kui tavaliselt võetakse ülikooliõpingutes lapse sünni puhul akadeemiline puhkus, siis Tatjana lõpetas ülikooli nominaal-ajaga hoolimata sellest, et vahepeal oli pere suurenenud. „Kui sain teada, et ootan last, asusin kohe lõputöö kallale,“ räägib ta. „Muidugi oli raske, aga mul olid head lapsehoidjad, lapse isa on väga suur abiline ning eks ma muidugi õppisin ka öösiti.“ Ka noorema lapsega ei jäänud Tatjana koju, vaid pidi juba 3-päevase lapse kõrvalt apteegiasju tulema ajama.

Paistab, et Tatjana on oma töökust ja visadust suutnud ka tütardesse süstida. Vanem tütar õpib klaverit ja on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel. Tütre klaveriõpingutega seoses on emal rää-kida üks tore lugu. Tegelikult ei ole peres varem kellelgi klaveriõppega tegemist olnud, kuid et tütar nii väga pilli õppida

soovis, pandi ta muusikakooli. Muidugi oli vaja koju hankida ka pianiino, et laps saaks harjutada. Et see aga tütre tuppa saada, tuli lausa seina auk teha, sest kitsukesest koridorist ei õnnestunud pilli tuppa tuua. „Nüüd on klaver toas ja pole enam pääsu mängimisest,“ mui-gab Tatjana. „Esimestel õpinguaastatel tütar küll vahel punnis vastu, et jätame õppimise pooleli, aga meie peres on põ-himõte, et kui midagi on ette võetud, siis tehakse see lõpuni ära. Praegu ta aga juba väga naudib mängimist ning on konkurssidel osalemisest palju innustust saanud. Nüüd tahab juba noorem laps ka klaverit mängima õppida.“

ALUSTAS PrAKTIKANdINA

Kuid tuleme tagasi apteegitöö juurde. Ülikooli lõpetamise järel mõtles Tatjana, et äkki läheks tööle hoopis Tallinna. Sa-mas Narva on hea kodune koht ning siin oli konkurents apteegialal väiksem. „Siin on tegelikult suuremad võimalused are-nemiseks kui kusagil mujal,“ leiab ta. Nii asuski Tatjana 11 aastat tagasi Narva

26

Kesklinna Apteegis tööle praktikandina. Juba õige peatselt oli tarmukast noo-rest proviisorist saanud apteegi ase-juhataja. Kas vanemad kolleegid viltu ei vaadanud, et tuleb tütarlaps ülikoolist ja saab kohe peaaegu et juhatajaks? Tat-jana tunnistab, et mõnede inimestega oli tõesti probleeme, sest nad arvasid,

et on ise pigem väärt asejuhataja ame-tit. „Ma olen väga tänulik apteegi endi-sele juhatajale – Maria Parthalile – kes otsustas mind võtta tööle ja valmistada ette juhataja ametiks,“ ütleb Tatjana. „Usun, et tõestasin oma tööga, et mul on tugev teadmiste baas ja et ma olen töökas ning kohusetundlik inimene.“

Tatjana räägib, et ta pole kunagi kart-nud vanematelt kolleegidelt nõu küsida, sest ega värskel ülikoolilõpetajal ei saagi ju olla selliseid töökogemusi ja teadmisi nagu aastaid apteegis töötanud inimes-tel. „Kui sain apteegi asejuhatajaks, võt-sin kasutusele nii mõnegi Maria Parthali nipi, olgu juhtimises või ka administra-tiivtöös,“ ütleb Tatjana. Üks on kindel – mitte iialgi pole Tatjana ennast teistest paremaks pidanud ega suhtunud oma kaaslastesse, et „mina olen ju proviisor ja teie olete farmatseudid“.

PANEB ISE KA KäEd KÜLGE

Praegu juhatab Tatjana BENU Narva Kesklinna Apteeki ning selle kolme haruapteeki. 1960. aastast tegutsevas apteegis töötab 7 inimest ning Tatjana on üliväga rahul oma töökollektiiviga – kokku on õnnestunud panna tõeliselt toredad meeskonnad. Nõukogude ajal asus samas kohas hiigel apteek, kus sai tööd koguni 50 inimest.

Tatjana ei ole oma inimestele juht, kes istub ainult kabinetis ning tähtsalt

Tatjana (paremal) aitab oma kolleege Maria Pinchuki (vasakul) ja Jekaterina Milovat rõõmuga ka leti taga.

27

käske jagab. Ei, kui on vaja, siis lööb ta igal pool käed külge. Näiteks valmistab ise rohtusid. See pole küll otseselt tema töö, kuid kui inimesel, kes tavaliselt roh-tusid valmistab, juhtub olema vaba päev ning klient vajab rohtu kohe, siis teeb Tatjana ise selle ära. Samamoodi asen-dab ta vajadusel töötajaid leti taga. „Mul on üks töötaja lapsepuhkusel ja mina olen iga päev praegu leti taga kliente teenindamas,“ räägib ta. „See on väga tore, sest nii saan ka oma inimestele olla eeskujuks. Ja samuti kliendid rõõmus-tavad, sest enne kui hakkasin tegelema peamiselt administratiivtööga, oli mul oma klientuur. Nüüd kohtume jälle ap-teegis silmast silma.“

Tatjana tegeleb ka praktikantide juhen-damisega. Nimelt on BENU Apteegis põ-himõte, et võimalusel võetakse tööle praktikante, kellest siis endale apteek-rid koolitatakse.

Veel nuputatakse apteegis pidevalt, kuidas paremini klientide vajadusi ra-huldada ja ka apteegi läbimüüki suu-rendada. Narvas käib palju Vene turiste ning nad on huvitatud ka apteegikau-bast. Tatjana mõtles välja, et miks mitte pakkuda neile võimalust osta apteegist ilutooteid ja toidulisandeid tax-free hin-naga. Uuendus läkski käiku ja Tatjana teada ükski teine apteek Narvas sellist võimalust turistidele ei paku.

APTEEGIrAHVAS ON NAGU SUUr PErE

Tatjanale meeldib hästi sõna „aja-juhtimine“. Ta teeb plaane ja paneb täpselt paika, mida on vaja teha täna, sel nädalal või kuul. Ning püüab siis kõik ettevõetu ära teha. Enamasti jõuab ka.

Juba ammu ei pea Tatjana ennast ea poolest vanematele kolleegidele

kuidagi eriliselt tõestama. „Nemad aus-tavad mind ja mina austan neid,“ ütleb ta. „Mina suhtun oma kolleegidesse nii, nagu ma tahan, et minusse juht suhtuks. Püüan teha nii, et meil kõigil oleks hea ja tore töötada, just inimsuhete mõttes. Inimene veedab tööl sama palju aega kui kodus ning on väga oluline, et tööl oleks meeldiv olla ning puuduks emot-sionaalne pinge. Seda enam, et meil on üsna raske klientuur.“

Aastate jooksul on Tatjana haruaptee-kidesse loonud meeskonnad, kus inime-sed hästi omavahel klapivad ning seega sujub töö mõnusasti. Psühholoogia on Tatjanat alati huvitanud ja juhtimisele lähenebki ta kui psühholoog – tunneb ära inimestevahelised hõõrumised ning sümpaatiad ja püüab omavahel koos töötama panna inimesed, kes hästi kokku sobivad. Nüüd ongi kujunenud nõnda, et apteegirahvas suhtleb ka

BENU Narva Kesklinna Apteegi endised ja praegused töötajad.

28

Lierac Estonia

DIOPTI - silmaümbruskreemid erinevatele probleemidele;

PHYTOLASTIL - tooted venitusarmide ennetamiseks, vähendamiseks;

DERIDIUM - tundlikule nahale vananemisvastased kreemid;

ARKESKIN+ kreem nähtavate, hormonaalsetest muudatustest tingitud naha vananemisvastaste ilmingute ennetamiseks ja korrigeerimiseks;

PHYTREL ampullid - kontsentreeritud seerum rindade korrigeerimiseks;

PHYTOPHYLINE – ülikontsentreeritud seerum soovimatute kehakurvide korrigeerimiseks ja tõrksatselluliidi vähendamiseks

-25% (kuni 31.05.)

töövälisel ajal. Ja mitte ainult – isegi apteegiprouade abikaasad on hakanud omavahel suhtlema, sest Tatjana on justkui nööp liitnud erinevad inimesed kokku üheks suureks pereks.

Tatjana ellukutsutud traditsioon on ühi-sed suvepäevad. Neid peetakse juba 7 aastat ning osalema on oodatud mitte ainult apteegi töötajad, vaid ka nende pered. Suvepäevade korraldamine on täielikult Tatjana rida – ta mõtleb välja, mida vahvat võiks koos teha, organisee-rib transpordi ja majutuse, sest üritus on kahepäevane. Muide – suvepäevade sisu on töötajatele üllatuseks ning see selgub alles kohapeal. Nii on käidud üheskoos seikluspargis, kanuudega sõit-mas, Rakvere linnuses. Rõõmu on palju ja suvepäevad on hästi oodatud üritus.

rääGI INIMESTEGA!

Mis on apteegitöös kõige olulisem? Kõik töölõigud peavad olema täpselt ja korrektselt tehtud, kuid eriti tõs-tab Tatjana esile suhtlemist klienti-dega. Tatjanal on raudne põhimõte

– apteeker peab inimesega ka rääkima, mitte ainult üle leti rohu ulatama. „Väga tihti on nii, et inimene teab, et tal on vaja rohtu, aga ta ei oska seda ise valida. Näiteks, kui klient küsib kö-harohtu, siis meie alati küsime vastu, et milline see köha teil on. Ja ega ei osata öelda, kas on kinnine või lahtine.

Öeldakse, et ma võin näidata – ja nii nad siis köhivadki siin,“ muigab Tatjana. „Meil on nii, et kliendid juba teavad, et meie käest saab ka asjalikku nõu ja kuna meie apteek ei asu kaubandus-keskuses, vaid siia tuleb eraldi tulla, siis tihtipeale tullaksegi väga spetsiifilist nõu küsima. Ja seda siit ka saab!“ ■

Igal aastal korraldab Tatjana oma töötajatele suvepäevad, kuhu oodatakse kõiki koos peredega. Pildil on apteegirahvas eelmise aasta juunis Rakvere linnuses toimunud suvepäevadel.

29

Lierac Estonia

DIOPTI - silmaümbruskreemid erinevatele probleemidele;

PHYTOLASTIL - tooted venitusarmide ennetamiseks, vähendamiseks;

DERIDIUM - tundlikule nahale vananemisvastased kreemid;

ARKESKIN+ kreem nähtavate, hormonaalsetest muudatustest tingitud naha vananemisvastaste ilmingute ennetamiseks ja korrigeerimiseks;

PHYTREL ampullid - kontsentreeritud seerum rindade korrigeerimiseks;

PHYTOPHYLINE – ülikontsentreeritud seerum soovimatute kehakurvide korrigeerimiseks ja tõrksatselluliidi vähendamiseks

-25% (kuni 31.05.)

Lastega on tore reisida, kuid ikka juhtub nendega äpardusi – nad ronivad igale poole, või-vad end katki kukkuda või sattuda ootamatutesse olu-kordadesse. Sestap tasub las-tega reisides kindlasti kaasa võtta arsenal tavapärase-mate hädade raviks. Pisemate kriimustuste puhul piisab plaastrist, kuid reisiapteek võiks siiski olla rikkalikum. Kindlasti võiks kuuluda sinna ka valuvaigistaja -palavikualan-daja, allergiaravimid ning midagi see-dehäirete leevenduseks.

„Mõni allergiaravim ja paratseta-mool,” soovitab Linnamõisa pere-arstikeskuse perearst Eve Kivistik põhivarustust jõnglastega reisile minnes. Loomulikult võib ka roh-kem ennast varustada ja reisile võtta samad asjad, mida leidub tavalises koduapteegis.

Kui juhtub õnnetus ja vanemad ei tea, mida teha, soovitab Kivistik aga kindlasti konsulteerida spetsialis-tiga. „Helistada näiteks 1220. Seal on meditsiini haridusega spetsialis-tid tööl. Nad oskavad küsida õigeid küsimusi ja suuniseid anda,” ütleb Kivistik.

Väärt nõuanded lapsevanematele on kokku pannud ka Haigekassa. Nende infovoldikuid leiab meditsiiniasutustest kui ka kodulehelt www.ravijuhend.ee. „Lastega reisimisel soovitan lugeda voldikut „Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla”. See an-nab lapsevanematele väga hea ülevaate õnnetusjuhtumi korral tegutsemiseks,” lisab dr Kivistik.

KOLMP-d:PROBIOOTIKUMId,PLAASTEr, PALAVIKUALANdAJA

Hille Tressum reisib oma poja, 6-aas-tase Hugoga, paar korda aastas. Just hiljuti naasesid nad puhkuselt Dubaist.

Õnnetus ei hüüa tulles – eriti lastega reisidesTEKST: MARI-LIISPINNFOTOD: ErAKOGU JA BENU

30

Reisihimulise pere reisiapteegis on alati seedetegevust korrigeerivad bakterid, plaaster ja palavikualandaja.

„Reisil on alati kaasas probiootikumid kõhuhädade vastu. See on eriti oluline soojades maades, kus on meie omadest erinevad bakterid. Annan seda Hugole tavaliselt hommikusöögi ajal koos jogur-tiga ja see on meid päästnud paljudest kõhuprobleemidest,” räägib Hille. Kui probiootikume pole käepärast, sobivad reisiapteeki hästi ka tavalised söetable-tid. „Need on head kõhulahtisuse kor-ral,” soovitab Hille.

Lisaks on tal reisiapteegis alati siiru-pina palavikualandaja, plaastrid ning side. „Kui aus olla, siis rohkem ei olegi,” ei näe ta põhjust suurt apteeki reisile kaasa võtta. Samas ilma nende asjadeta ta kodust ei välju, sest laps võib reisil kergemini haigestuda, kuna lendamine ja pikad sõidud väsitavad ning nõrges-tavad organismi. Kui reisil aga läheb vaja mõnda arstimit lisaks, loodab Hille kohalike apteekide peale. Õnneks pole Hugoga reisidel õnnetusi ette tulnud, kuid ettevaatus pole kunagi liiast.

Küll aga soovitab Hille lastega rei-sile minnes vormistada Euroopa Liidu tervise kindlustuskaart, mis tagab arsti-abi kättesaadavuse kogu Euroopa Liidu piires. ■

Hille ja Hugo.

Ellen Sternhof ja lapselaps Stella.

MIdA TEHA, KUI rEISIL JUHTUB ÕNNETUSEsmaabikoolitaja Ellen Sternhof jagab nõu, mida teha, kui lapsega juhtub õnnetus.

Lõikehaavad ja kriimustused. Pane laps võimalusel istuma, imikut tuleb hoida süles. Pese kriimustus/lõikehaav ettevaatlikult veega puhtaks, igaks puhastamiseks tuleb kasutada uut pu-hastuslappi. Puhastamisliigutused tee suunaga vigastusest eemale. Aseta haa-vale piisavalt suur haavaplaaster, millel on riidepolster. Vaheta plaastrit, kui see on saanud märjaks või mustaks. Juhul, kui lõikehaav on sakiliste servadega, vii laps kindlasti EMOsse, sest haava võib olla vaja õmmelda. Pöördu perearsti poole, kui haav läheb paiste, punetab ning lapsel tekib palavik.

Kukkumised. Sagedamini piirdub kuk-kumine ehmatuse või mõne sinikaga, sest kukkudes võivad puruneda väi-kesed veresooned ja tekib verimuhk. Kui laps on kukkumise järgselt täiesti vaikne, nutab nõrgalt või kiljuvalt, jääb ootamatult uniseks või magama, tuleb ta viia läbivaatuseks lähemasse haig-lasse. Valutavat kohta saab leevendada külmaga, näiteks kasutada külmakotti või jahedat vett. Kui muljuda saanud jäse on liigutamisel valulik või ebaloo-mulikus asendis, tuleb minna EMOsse. Iga kukkumise järel peaks laps rahuli-kult lamama, kuni on selge, et vigastusi ei ole.

Päikesepiste. Vii laps päikese käest varju, tee nahk jaheda veega märjaks, lehvita tuult. Anna jahedat juua, aseta laubale külmaveekott või külma vee lapp. Juhul, kui tekib teadvusehäire, helista numbril 112 ja kutsu abi.

Põletused. Põletusi on erineva raskus-astmega, kuid alati tuleb põletuspinda jahutada veega 15–20 minutit. Kui vett

käepärast ei ole, siis kasutage jahuta-miseks spetsiaalseid jahutavaid geele. Väikest põletust võib ravida kodus, suuremat ala haaravat põletust peab näitama arstile, kes oskab soovitada õige ravi.

Mürgistused. Püüdke kindlaks teha, mida ja kui palju laps mürki sisse sõi. Helistage mürgistuskeskusse 16662 ja küsige nõu. Seisundi halvenemisel kut-suge kiirabi.

Puuk. Tõmba puuk aeglaselt pintset-tidega välja, puhasta hammustuskoht. Soovitav on kuupäev endale kirja panna, sest kui lapsel tekivad järgneva kuu jooksul külmetushaiguse tunnused või puugihammustuse kohale pune-tav laik, saab kohe kahtlustada puu-gihaigust ning vajadusel kiiresti ravi alustada.

Sääsehammustus. Sääsekublad võivad palju vaeva teha ning apteekides on müügil erinevaid vahendeid kupladele määrimiseks.

31

MIdA VÕIKS SISALdAdA VäIKE ReISI-APTEEK?•allergiavastane ravim

•naha puhastusvahendid

•põletuseravim

•kraadiklaas

•plaastrid

•paar sidemerulli

•puhtad haavalapid

•käärid

•puugipintsetid

•termotekk

•palavikku alandav ravim

•külmakott, -geel või -sprei

•paar kolmnurkrätikut

•silma loputusvahend

•seedetraktihäirete puhuks probiootikumid

Allikas: Ellen Sternhof, Eesti Punane Rist, Linnamõisa perearstikeskus

Koer hammustas. Sagedamini hammus-tavad lapsi kassid ja koerad, kelle ham-mustused on ohtlikud peamiselt looma süljes olevate haigusetekitajate tõttu, mis võivad põhjustada raskeid põletikke.

Mida teha? Peske haava rohke sooja vee ja seebiga, seejärel puhastage desinfitsee-riva lahusega. Katke haav steriilse mar-liga ning siduge sidemega kinni. Kui haav jookseb verd, siduge rõhksidemega, mis peatab verejooksu. Tõstke haavaga koht ülespoole ja minge lähimasse haiglasse. Kui laps kaotas teadvuse, pange ta külili, riiderull selja taha toeks ning helistage 112.

Võtke haiglasse kaasa lapse vaktsiinipass, sest oluline on teada, kas talle on tehtud teetanuse kaitsesüst. Kui last hammustas tundmatu loom, tuleb arvestada võima-lusega, et last peab vaktsineerima maru-tõve vastu. Iga looma hammustuse korral küsige alati arstilt nõu.

rästikuhammustus. Pange laps lamama, katke soojalt ja hoidke teda liikumatult. Hammustatud käsi või jalg pange laha-sesse ja hoidke kehast pisut kõrgemal. Valu vaigistamiseks võib pärakusse panna paratsetamooli küünla. Ärge andke mi-dagi suu kaudu. Helistage 112 või viige laps kiiresti lähimasse haiglasse.

Ärge pange hammustatud jäsemele rõhksidet ega püüdke haavast mürki välja imeda!

Lämbumine. Väikesed lapsed on väga uudishimulikud ja kipuvad kõike leitut suhu panema. Pisikesed esemed, näi-teks pärlid, pähklid, herned või Lego klotsid võivad neelamisel sattuda hin-getorusse ning laps ei saa enam hin-gata. Hingetorusse võib sattuda ka toit, eriti kui laps söömise ajal nutab või räägib.

Mida teha? Kui laps suudab veel hingata ja köhib, oodake. Kui laps enam ei hinga, tuleb kiiresti tegutseda. Las keegi kol-mas kutsub abi, samal ajal pange laps risti üle oma põlvede, pea allapoole rippu ja koputage 4–5 korda abaluude vahele. Imik pange oma käsivarrele, pea allapoole ja koputage samamoodi aba-luude vahele.

Kui see võte ebaõnnestus – laps ei hakka hingama – proovige uuesti nii: suurema lapse puhul seiske tema selja taha, pange käed tema ümber nii, et üks käsi on rusikas vahetult nabast ülevalpool vastu kõhtu ja haarake teisega sellest kinni. Tõmmake kätt nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole. Imik pange selili ja suruge oma rusikas õr-nalt kõhtu suunaga rinna poole. Äki-line rusikaga vajutamine võib võõrkeha hingamisteedest välja lükata. Korrake protseduuri kuni 5 korda. Isegi juhul, kui võõrkeha õnnestus edukalt eemaldada, peab arstil laskma kontrollida, kas lapse hingamisteed on vabad ja pole saanud kahjustada. ■

32

Kindel valik! KÕRGE KVALITEET, SOODNE HIND

BENU plaastrid

HädAOLUKOrrAKS TULEB VALMIS OLLA

Mida kiirabi kutsudes teatada? Häda-abikeskus tahab alati teada, mis ja kellega juhtus, keda ja miks nad pea-vad aitama. Suruge alla oma erutus ja püüdke rääkida rahulikult ja sel-gelt – mis juhtus, kellega juhtus, millal juhtus, kes helistab, kust te helistate, kas laps on teadvusel. Kui teid juhen-datakse, mida abi saabumiseni teha, täitke juhiseid täpselt.

Ja kõige tähtsam - säilitage rahu! Edasi-tagasi siblimine ja paanika ainult halvendavad olukorda!

KUIdAS KIIrESTI ABI LEIdA? Kui käes on hädaolukord, laps on saanud viga ja vajab kiiresti abi, pole enam aega otsida telefoninumbreid. Need peavad olema alati nähtaval kohal telefoni juures.

•Eesti hädaabinumber, sealt saadetakse kiirabi – 112

•Perearsti nõuandetelefon – 1220

•Mürgistusteabekeskus – 16662

• Lähim haigla, kust võiks juhatust saada

•Perearst, lastearst

• Isa mobiiltelefon, ema mobiiltelefon

ENNE TELEFONITOrU HAArAMIST:

•Pangelapskülili–seeonohutuasend

•Avageriided,ettasaakspareminihingata

•Kuitaeihinga,tehkesuust­suhuhingamist

•Kuivõimalik,hõigakekeegiappi

33

Kindel valik! KÕRGE KVALITEET, SOODNE HIND

BENU plaastrid

LASTE RUBRIIK

Mida teha, kui...BENU pardipere annab nõu

SÕBER SÕI MIDAGI MÜRGIST? KUTSU KIIRESTI

MÕNI VANEM INIMENE APPI!

KUI JUHTUSID END KRIIMUSTAMA, PESE HAAV

VEEGA JA PANE SELLELE PEALE PLAASTER.

TUNNED, ET PÄIKE TEEB LIIGA? MINE RUTTU

VARJULISSE KOHTA JA KuTsu EMa-Isa appI!

LEIDSID ENDALT PUUGI? RAHU, AINULT RAHU!

KUTSU APPI MÕNI VANEM INIMENE JA EEMALDAGE

PUUK!

34

35

SMARTSUN UV-KÄEPAEL N7 Uus revolutsioonilne päikesekaitsevahend Smartsun UV- käepael mõõdab päeva jooksul saadud UVA- ja UVB-kiirguse kogust ning näitab ära, millal tekib päikesepõletuse oht. Käepaela kasutamine on lihtne ja mugav, sobib kõigile. Eriti vajalik on see lastele ning I ja II nahatüübiga inimestele.

BLISTEX HUULEHOOLDUS Blistex muudab huuled pehmeks ning kaitseb päikese kahjulike mõjude eest. Peaaegu kõik Blistexi tooted sisaldavad päikesekaitsefaktorit.

QUIXX BABY 10ML Ninatilgad aitavad beebil nohu sümptomeid leevendada ning rahulikult süüa ja magada.

BETA-CAROTEN STRONG TABLETID N30 Beta-Caroten soodustab päevitumist ja kaitseb nahka. Kasutamine kogu päevitushooaja jooksul tagab kestva jume.

KASUTA SMARTSUN

UV-KÄEPAELA ALATI KOOS

PÄIKESEKREEMIGA

KASUTA BETA-CAROTENI

JUBA ÜKS KUU ENNE PÄEVITUSHOOAJA

ALGUST

IMIKU NINA HOOLDUSEKS JA

HÜGIEENIKS

IDEAALSELT PEHMED JA NIISUTATUD

HUULED BLISTEXIGA!

QUIXX BABY 10ML QUIXX BABY 10ML QUIXX BABY 10ML

Põhjamaa inimene põgeneb võimalusel suveks perega maale, kus ammutab päikest, värsket õhku ja vitamiine, et järgmisele külmale hooajale reipana vastu minna. Pruuni jume ihaluses ei tohi päikesega siiski liiale minna. Apteegist leiab erinevaid tooteid, millega ennast ja lapsi tõhusalt kiirguse eest kaitsta ning samas päevitumist soodustada. Suvila esmaabikappi tasub kaasa pakkida ka kõik esmased ravimid, mis on vajalikud pere pisemate tervisemurede ennetamiseks ja leevendamiseks.

Liia Saava proviisor

APTEEKER SOOVITAB

Eakad hoidku suvel pigem päikese eest varju

TEKST: ILU JA TErVISFOTOD: ISTOcK.cOM, BENU

36

Foto

: ©iS

tock

.co

m/l

isaf

x

Suviste kuumalainete eest pole meist keegi kaitstud, kuid raskemalt võib see mõjuda vanemate inimeste tervisele. Silmas tasub pi-dada lihtsaid reegleid: juua tunnis vähemalt 2–4 klaasi vett ning võtta oma ravi-meid korraliselt.

Viimane tähelepanek kõlab elemen-taarsena, kuid näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloog Ilmar Särg teab omast käest, et nii mõnigi pensionär ongi kuumaga haiglasse sattunud, sest ei järginud arsti reegleid ning ravimi-kord ununes.

„Kui ilmad lähevad soojaks, on rannad rahvast täis. Noore inimesega ei juhtu kuuma käes üldjuhul midagi. Organism on tugevam, nii lihtne see ongi,“ arutleb Särg. „Eakamale inimesele pole liigne kuumus kunagi hea. Eriti mõjub see reuma- ja südamehaigetele.“ Südame-puudulikkuse korral on süda kaotanud võime efektiivselt töötada, mistõttu te-kib vereringepuudulikkus. Suure kuuma ja lisaks ka vedelikupuuduse korral see võimendub. „Olen kuulnud mõne pat-siendi käest, et kuumalaine korral läheb ta kasvõi keldrisse varju. Nii hull asi siiski pole. Otseselt päikese käes praadimine pole hea, aga näiteks aias peenraid ro-hides ja põõsaste-puude varjus olles on teine lugu,“ lisab ta.

BENU Apteegi proviisor Sille Krüger üt-leb, et lisaks südamehaigetele mõjutab kuumus palju ka kilpnäärmeproblee-midega inimesi ning kehvemini tunne-vad end loomulikult ka ülekaalulised. Ta lisab, et organism üritab ülekuu-menemisega võidelda, kuid seda võib raskendada füüsiline koormus. Tagajär-jeks võib olla vererõhu tõusmine ja hul-lemal juhul isegi südameatakk. Tema kinnitusel võivad kuumatalumatust võimendada näiteks viirushaigused, sest organism kasutab olemasolevat energiat viirusega võitlemiseks. Kuu-matalumatust võivad suurendada ka rahustid.

VETT PEAB JOOMA, OLGU JANU VÕI MITTE

Krügeri sõnutsi võivad palavuse vastu leevendust tuua mõningad ravimteed – näiteks piparmündist, palderjanist ja viirpuust. „Oluline on tarvitada oma ravimeid regulaarselt ning muidugi juua palju vett,“ lisab ta. Vesi peaks olema pigem jahe, mitte jääkülm. Krüger ütleb, et oodata ei tuleks janu tekkimist, vaid juua 2–4 klaasi soovita-valt mullita mineraalvett tunnis. „Kui inimene higistab, siis see viib kehast vedeliku välja. Veri läheb paksemaks ja see teeb südame töö raskemaks. Süda peab verd pumpama ja sellepä-rast ongi vaja juua.“

Ilmar Särg teab näiteid, kus inimesed mõtlevad, et mis sellest joogist ikka, küll pärast jõuab. Eriti kippuvat see välja paistma turismireisidel, kus inimeste tä-helepanu koondub hoopis muule. „Tean ühte inimest, kes läks kõrbematkale. Vedelikku jäi puudu ja tal tekkisid isegi nägemishäired. Ta lihtsalt ei näinud mõnda aega mitte midagi. Loomulikult nägemine hiljem taastus, aga olukord oli hirmutav. Veekao puhul on koormus organismile väga suur ja inimene võib ka kokku kukkuda.“

Kuidas kõrvaltvaataja saab aru, et va-nema inimesega on midagi valesti? „Tekivad tasakaaluhäired ega suudeta enam sirgelt kõndida. Kaaslane võib

tunda end väga nõrgana ja tal on suur joogijanu,“ kirjeldab Särg.

Sille Krüger räägib, et üldiselt on meie pensionärid siiski teadlikud ning kuuma ilmaga naljalt ringi ei liigugi. Pigem jäe-takse oma toimetamised hommikusse või õhtusse, kui väljas juba jahedam. „Küll tuleb apteeki vahel keset päeva turiste, kes on kuuma tõttu väsinud ning nende süda puperdab. Istuvad jahedas apteegis ja saavad siis osta näiteks sil-matilku. Taastavad ennast.“

ALKOHOL TEEB TErVISELE LIIGA

Ilmar Särg viitab samuti vanemate ini-meste teadlikkusele. Kuna terviseteema-del loetakse palju, siis teatakse erineva-test riskidest. „Noor inimene ei pruugi mõeldagi, et liiga kaua päikese käes olles on oht saada ka nahavähk, kuid vanem inimene on elukogenum ja pigem just mõtleb taoliste ohtude peale. Seepärast ta hoidubki päikese käes praadimisest.“

Üks oht aga ei küsi tema sõnutsi vanust, vaid on murekohaks laiemalt – alkoholi tarbimine. „Kui ennast purju juuakse, siis jäädakse päikese kätte magama ja üle-jäänu on juba teada. Kahjuks on alkoholi tarbimine meil nii levinud pahe.“ Õlle joo-mist võiks siis kuumade ilmade ajal üldse vältida? „Õlu polegi ehk kõige halvem, aga mida kangem alkohol, seda raskem orga-nismile,“ ütleb südamearst. ■

Veejoomist ei tohi suure kuumaga kindlasti ära unustada või edasi lükata. 2-4 klaasi tunnis ära juua on igati mõistlik.

37

ÜLEKUUMENEMISE OHTU SUUrENdAVAd:

• Vanus–eritiohtlikonpalavusvanuses 65+ ning väikelaste puhul (eriti kui mudilased jäetakse umbsesse autosse)

• Ülekaalulisus• Alkoholijamuudemeelemürkide

tarbimine• Kroonilisedhaigused(näiteks

diabeet, südame-veresoonkonna haigused)

• Teatudravimid(näiteksrahustid).Lisainfot ravimite tarvitamise kohta palavate ilmade ajal tasub küsida oma perearstilt

• Vähenevedelikutarbimine• Valeriietus:paksudjakehaümber

olevad riided võimendavad kuuma

mõju, samas on kindlasti vajalik kanda peakatet

• Otsenepäikesekäesviibimine,pigem otsida varjulisi kohti

• PäikesekreemidemittekasutamineAllikad: Ilmar Särg, Sille Krüger

ÜLEKUUMENEMISE MärGId:

• Vererõhuhäired• Iiveldus• Tasakaaluhäired• Suurenenudjoogijanu• Südamepuperdamine• Kõrgekehatemperatuur(üle39°C)• Pulsikiirenemine• Inimeneeihigista

Allikad: Ilmar Särg, Sille Krüger

Eakamal inimesel on kõige targem „päevitada“ puu all, mõnus suvine kübar peas.

Dr Ilmar Särg. Foto: Äripäev

VIKTOR VASSILJEV: KUUMATALUMATUST VÕIMENDAB ISEGI NOHUSisehaiguste arst Viktor Vassiljev üt-leb, et iga organismi (ka looma, taime) vananemisega kaasnev põhiline näh-tus on kohanemisvõime langus. Sama on inimestega – vananedes halveneb

kohanemine temperatuuri- ja üldisemalt kliimamuutustega. Ta märgib, et kuu-matalumatust võimendavad praktiliselt kõik haigused, isegi nii lihtne külmetus-nähtus kui nohu. „Südameprobleeme

ja diabeeti on meil vanemaealise ela-nikkonna seas suhteliselt palju, selle-pärast seostatakse paljusid probleeme just nende haigustega,“ viitab ta.

Ta ütleb, et kui kuuma tõttu muutub enesetunne vilet-saks ehk pea käib ringi ja silme ees virvendab, siis peaks minema jahedasse, heitma pikali ning oma rohud sisse võtma. „Tuleb natuke oodata, küll läheb üle. Kui üle ei lähe, siis loomulikult kiirabi välja kutsuda. Ja kui on kahtlust, et tegemist kuu-marabandusega, siis kraed-vööd lahti, otsaesisele ja kae-lale külm-märg rätik ja ikkagi esimese asjana päikese käest ära.“

Vanematele inimestele on Vassiljevil lihtne soovitus: „Otseste päikesekiirte all istumine ei ole hea, vanaini-mese „päevitamine“ on ikka puu varjus, suvine kübar peas.“ ■

38

Foto

: ©iS

tock

.co

m/m

onk

eyb

usin

essi

mag

es

KUUMARABANDUS JA PÄIKESEPISTEKuumarabandus on organismi termoregulatsiooni meh-hanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon üle-kuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks – üle 42 ° C. Kuumarabanduse korral ei suuda organism enda sees füüsilisel koormusel tekkivat soojushulka ära anda, higistamine lakkab.

Üks kuumarabanduse vorme on päikesepiste, mis kujuneb otsesest päikesekiirguse toimest ilma kehalise koormu-seta. Sageli saavad päikesepiste rannas magama jäänud inimesed (eriti siis, kui nad on alkoholijoobes), päikese-paistelisel päeval autosse jäetud väikelapsed ning väljas töötavad inimesed (näiteks ehitustöölised).

Päikesepiste hoiatavateks nähtudeks on peavalu, pea-pööritus, nõrkus, iiveldus. Nahk on kuum, pehme ja kuiv. Pulss kiireneb 160–180 löögini minutis, tekib hingeldus. Protsessi süvenedes teadvus häirub, nii et inimene ei saa enam aru, kus ta viibib või mis temaga toimub. Kehatem-peratuur võib tõusta kuni 40–41 °C.

“Tervise ABC” (Kirjastus Valgus, 2009)

KUIDAS AIDATA KUUMARABANDUSE OHVRIT?Tallinna kiirabiarstide sõnul hakkavad tervisehädad endast märku andma juba 25 kraadise kuumusega. Kui kuuma-rabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluoht-liku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sek-kumist. Kutsu kohe kiirabi, kuni abi saabumiseni tuleks kuuma rabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

• Toimeta kuumarabanduse ohver jahedassevarjulisse paika.

• Jahuta kannatanu kiiresti, kasutades käe­päraseid vahendeid. Näiteks: paiguta inimene jaheda dušši alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett; niisuta teda jahedasse vette kastetud käsna, märgade jahedate rättide või paberiga. Võimalusel lehvita talle jahedamat õhku (ventilaator, konditsioneer jne).

• Mõõdaaegajaltkuumarabanduseohvrikeha­temperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuurlangebvähemaltalla39°C.

Häirekeskuse number on 112.

Allikas: Terviseamet

39

-30%

-25%

-25%

-30%

-30%

BLISTEX TOPELT-NIISUTAV HUULEPALSAM SPF15

DUREX PLAY FEEL LUBRIKANT GEEL PUMBAGA 50ML

LACTRASE KAPSLID N30 Toidulisand.Lõhustab laktoosikergesti seeditavateks süsivesikuteks.

VICHY AQUALIA THERMAL RICH 40ML Niisutav kreem kuivale ja ülikuivale nahale.

VICHY AQUALIA THERMAL LIGHT 40ML Niisutav kreem normaalsele ja seganahale.

FREE AEROSOOL 150ML Putukatõrjevahend.Lõhnatu.

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

JUUNI

JUUNI

JUUNI

JUUNI

JUUNI

KUPONGIPAKKUMISEd JUUNIS

Hambaaukudel pole midagi pistmist kurva saatusega

TEKST: KrISTINA TrAKSFOTOD: ISTOcK.cOM; ErAKOGU; BENU

Hambaaugud ja igemehai-gused ei ole mitte kurb saa-tus, vaid elustiilihaigused, mille ärahoidmiseks saab korraliku ja järjepideva suu-hügieeniga vägagi palju ära teha.

40

suuhugieen.eesunstargum.ee

GUM® Soft-Picks™

GUM® Original White

Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades

teie hambaid ja igemeid.

sunstar gum® hambapastadtäielik valik tugevamate ja tervemate hammaste ning igemete jaoks

Professionaalne hambakatueemaldus igemete optimaalse tervise tagamiseks.Kahe antiseptikumi koostoimesüsteem eemaldab maksimaalselt hambakatu ning tagab kauakestva kaitse igemeprobleemide vastu.

GUM® CariesProtect

Eriline koostis tõhustab hammaste kaitset emailist juurepinna dentiinini.

GUM® Junior

Hambapasta 7–12-aastastele lastele.Ennetab maksimaalselt kaariest ja tugevdab uute jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil.jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil.jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel

täiendatud koostis

GUM® SensiVital®

Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele hammastele

Annab igemetele elujõudu ning remineraliseerib hambaemaili

s

GUM® Kids

Hambapasta 2–6-aastastele lasteleMaksimaalne kaariese ennetamine ja

kahekordne hambaid tugevdav toime fluoriidi Maksimaalne kaariese ennetamine ja

kahekordne hambaid tugevdav toime fluoriidi Maksimaalne kaariese ennetamine ja

ja isomalti kompleksiga, mis on piimahammaste vastu eriti õrn.

täiendatud koostis

Foto

: ©iS

tock

.co

m/D

eklo

fena

k

Maxilla hambakliiniku hambaarst Karen Puusepp ütleb, et korralik hambapesu ühes heade toitumisharjumustega aitab ära hoida uute hambaaukude tekkimise ja on seega väga oluline osa suuõõne tervise eest hoolitsemisel. Hammaste puhastamise eesmärk on eemaldada hammastele kogunenud bakteritest koosnev hambakatt, mis toidus leidu-vate suhkrutega koosmõjus meile aja jooksul hambaauke tekitabki. Ham-baid tuleb pesta hommikul ja õhtul,

kusjuures pärast õhtust hambapesu ei tohiks enam midagi süüa või juua. Eran-diks on puhas vesi.

Tihti jäävad korralikult puhastamata mõned raskesti ligipääsetavad piirkon-nad suus (tagumised hambad, hambava-hed). Hinnanguliselt tekib 40 protsenti igemehaigusi ja hambaauke tekitavast hambakatust just taolistesse hamba-harjale raskesti ligipääsetavatesse koh-tadesse. Kuidas ka need paigad puhtaks teha, soovitab dr Puusepp küsida oma hambaarstilt, kes oskab siis individuaal-selt nõu anda. „Suuhügieeni seisukohalt on väga oluline lisaks hambaharjale ka-sutada regulaarselt hambaniiti. Ka selle kasutamise õpetust võiks oma hamba-arstilt küsida,“ ütleb dr Puusepp. Lisaks on olemas ka pisikesed hambavahehar-jakesed, mida saab kasutada suuremate hambavahede, proteeside või ortodon-tiliste aparaatide kasutamise korral.

Hambahari võiks pigem olla pehmem kui liiga karm. Nimelt võib liiga kõvade harjastega harjaga hambaid puhasta-des neid liigselt kulutada. Elektrilise

hambaharjaga on mõnes olukorras liht-sam hambad puhtaks saada, kuid hamba-arsti sõnul saab ka tavalise harjaga ham-bad õige tehnikaga harjates puhtaks.

Hambaid pole vaja nühkida üleliia üles-alla, sest nõnda võime liiga teha igeme-tele. Samuti on hambaarsti sõnul oluline, et hambaid ei harjataks liiga tugevasti. Nimelt võib jõulise toimetamisega kah-justada hambaemaili. Hammaste puhas-tamise aeg võiks olla 2–3 minutit ning oluline on tähele panna, et puhastatud saaks kõik piirkonnad suus. „Soovitan lausa luua endale mingi hammaste pu-hastamise süsteem, et ei juhtuks seda, et mõni koht jääb puhastamata,“ ütleb dr Puusepp. Ta lisab, et õpetab oma pat-sientidele pidevalt hammaste õiget pu-hastamist, eriti kui on näha, et puuduliku puhastamise tõttu tekivad probleemid.

Hambaniiti oleks soovitav kasutada igal õhtul, sest seda kasutamata on väga keeruline või pea võimatu hamba-vahesid puhtaks saada. Seevastu suu-vee kasutamine on pigem enesetunde küsimus.

Hambaaukudel pole midagi pistmist kurva saatusega

Dr Karen Puusepp

41

suuhugieen.eesunstargum.ee

GUM® Soft-Picks™

GUM® Original White

Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades

teie hambaid ja igemeid.

sunstar gum® hambapastadtäielik valik tugevamate ja tervemate hammaste ning igemete jaoks

Professionaalne hambakatueemaldus igemete optimaalse tervise tagamiseks.Kahe antiseptikumi koostoimesüsteem eemaldab maksimaalselt hambakatu ning tagab kauakestva kaitse igemeprobleemide vastu.

GUM® CariesProtect

Eriline koostis tõhustab hammaste kaitset emailist juurepinna dentiinini.

GUM® Junior

Hambapasta 7–12-aastastele lastele.Ennetab maksimaalselt kaariest ja tugevdab uute jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil.jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil.jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel

täiendatud koostis

GUM® SensiVital®

Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele hammastele

Annab igemetele elujõudu ning remineraliseerib hambaemaili

s

GUM® Kids

Hambapasta 2–6-aastastele lasteleMaksimaalne kaariese ennetamine ja

kahekordne hambaid tugevdav toime fluoriidi Maksimaalne kaariese ennetamine ja

kahekordne hambaid tugevdav toime fluoriidi Maksimaalne kaariese ennetamine ja

ja isomalti kompleksiga, mis on piimahammaste vastu eriti õrn.

täiendatud koostis

suuhugieen.eesunstargum.ee

GUM® Soft-Picks™

GUM® Original White

Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades

teie hambaid ja igemeid.

sunstar gum® hambapastadtäielik valik tugevamate ja tervemate hammaste ning igemete jaoks

Professionaalne hambakatueemaldus igemete optimaalse tervise tagamiseks.Kahe antiseptikumi koostoimesüsteem eemaldab maksimaalselt hambakatu ning tagab kauakestva kaitse igemeprobleemide vastu.

GUM® CariesProtect

Eriline koostis tõhustab hammaste kaitset emailist juurepinna dentiinini.

GUM® Junior

Hambapasta 7–12-aastastele lastele.Ennetab maksimaalselt kaariest ja tugevdab uute jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil.jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil.jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel

täiendatud koostis

GUM® SensiVital®

Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele hammastele

Annab igemetele elujõudu ning remineraliseerib hambaemaili

s

GUM® Kids

Hambapasta 2–6-aastastele lasteleMaksimaalne kaariese ennetamine ja

kahekordne hambaid tugevdav toime fluoriidi Maksimaalne kaariese ennetamine ja

kahekordne hambaid tugevdav toime fluoriidi Maksimaalne kaariese ennetamine ja

ja isomalti kompleksiga, mis on piimahammaste vastu eriti õrn.

täiendatud koostis

suuhugieen.eesunstargum.ee

GUM® Soft-Picks™

GUM® Original White

Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades

teie hambaid ja igemeid.

sunstar gum® hambapastadtäielik valik tugevamate ja tervemate hammaste ning igemete jaoks

Professionaalne hambakatueemaldus igemete optimaalse tervise tagamiseks.Kahe antiseptikumi koostoimesüsteem eemaldab maksimaalselt hambakatu ning tagab kauakestva kaitse igemeprobleemide vastu.

GUM® CariesProtect

Eriline koostis tõhustab hammaste kaitset emailist juurepinna dentiinini.

GUM® Junior

Hambapasta 7–12-aastastele lastele.Ennetab maksimaalselt kaariest ja tugevdab uute jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil.jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil.jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel

täiendatud koostis

GUM® SensiVital®

Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele hammastele

Annab igemetele elujõudu ning remineraliseerib hambaemaili

s

GUM® Kids

Hambapasta 2–6-aastastele lasteleMaksimaalne kaariese ennetamine ja

kahekordne hambaid tugevdav toime fluoriidi Maksimaalne kaariese ennetamine ja

kahekordne hambaid tugevdav toime fluoriidi Maksimaalne kaariese ennetamine ja

ja isomalti kompleksiga, mis on piimahammaste vastu eriti õrn.

täiendatud koostis

Kauplustes ja apteekides on müügil kõik-võimalikke hambapastasid, mis lubavad kasutamisel lumivalget pärlirida. Kuidas nende hulgast see kõige õigem ja sobi-vam pasta leida? Dr Puusepa sõnul ei saa siin anda ühest soovitust, mis kõikidele inimestele sobiks. Väikelastele, kes ei oska veel hambapastat välja sülitada, on müügil spetsiaalsed vähendatud fluorii-disisaldusega pastad. Täiskasvanute hambapastad on tema sõnul koostiselt aga väga sarnased. „Mõnel juhul on võib-olla vaja valida hammaste tundlikkust vä-hendav pasta või ülitundlikkuse korral eelistada vahuaineteta pastat,“ ütleb ta. „Kui aga on mure igemete veritse-mise või hammaste tundlikkusega, siis ei maksaks jääda uskuma reklaamides lubatut, vaid küsida nõu hambaarstilt, kellega koos leitakse probleemi põhjus ja seejärel ka sobiv hambapasta.“

dr puusepp soovitab valida fluoriidiga hambapasta, sest pastas leiduv fluoriid aitab hammastel muutuda vastupidava-maks hambaaukude tekkimise suhtes ning ei lase bakteritel nii efektiivselt suhk-rust hapet toota. Tänapäevastes hamba-pastades on vähendatud abrasiivse

komponendi osa ja asendatud see ensüü-midega. On ka pastasid, mis vahutavad vähem ning sobivad seetõttu inimestele, kellel hambapastades leiduv vahuaine te-kitab reaktsioone suu limaskestadel.

Hambapasta tuleb valida vastavalt vanu-sele ja hammaste-igemete seisukorrale. Väga võimalik, et kõikidel pereliikmetel tuleks valida oma isiklik hambapasta, rääkimata sellest, et loomulikult peab igaühel ka isiklik hambahari olema.

SUUPrOBLEEMId KULGEVAd TIHTI VArJATULTHammaste eest hoolitsemine pole täh-tis sugugi vaid esteetilisest vaatenur-gast lähtudes, vaid on terve rida haigusi, mis võivad saada alguse just lagunenud hammastest ja viletsast suuhügieenist. On täheldatud seoseid südamevere-soonkonna haiguste ja liigesepõletike ning varjatult kulgevate hambapõletike vahel.

Väga paljudele inimestele teeb muret hambakivi, mis ikka ja jälle hammas-tele tekib ning mida oleks hea aeg-ajalt hambaarsti juures eemaldada. Kui hambakivi ei eemaldata, siis hambad aegamööda hävivad. „Hambakatt mi-neraliseerub sülje toimel, bakterid nö kivistuvad hambale. Hambakivi tekitab igemepõletikku ja veritsust. Halvimal juhul järgneb parodontiit, mille tule-musena luu igemetes taandub, hambad hakkavad loksuma ja võivad suust välja kukkuda,“ kirjeldab dr Puusepp. „Korra-liku suuhügieeniga on võimalik edasi lü-kata hambakivi teket, aga kui see ikkagi kipub suhu tekkima, tuleb seda lihtsalt aeg-ajalt hambaarsti või suuhügienisti juures eemaldamas käia.“

Kord aastas tasuks kindlasti hambaars-tilt läbi käia, sest paljud protsessid suus

toimuvad väga varjatult, ei anna endast kuidagi tunda ning neid märkabki ainult hambaarst. „Suured põletikud võivad kulgeda aastakümneid nii, et valu pole mingisugust. Ka tekkiv hambaauk ei anna endast kuidagi märku. Vaikselt arenedes aga võib ta kasvada närvipõletikuks ja sealt edasi luupõletikuks,“ räägib dr Puusepp. Hambaarstid on ka kohanud inimesi, kellel on magades hammas liht-salt ära tulnud, sest suus oli pikaajaliselt ja varjatult arenenud parodontiit.

Mõned inimesed arvavad, et kui neil on sünnipäraselt viletsad ja lagunevad hambad, siis ei olegi midagi teha. Tege-likult on kaaries bakterite poolt põh-justatud haigus, mida me ei saa mitte geenidega kaasa, vaid nakatume tava-liselt juba imikueas. Kõige tavalisemad nakkusteed on lutt, mida ema puhastab oma suus, lusikas ja suule suudlus. Kaa-riesse nakatutakse tihti juba 6–30ndal elukuul ehk ajal, kui suhu tulevad alles piimahambad. Mida varem laps nakatub ning mida tugevama nakkuse ta saab, seda enam esineb tema hammastel edaspidi kaariest. Muide – kaaries on maailma kõige levinum nakkushaigus.

Samas ütleb dr Puusepp, et hea suu-hügieeniga saab igal juhul väga palju ära teha. „Puhastamine pluss korralik

Lapsi pole vaja hambaarstiga hirmutada, sest nii võib alguse saada terve elu kestev hambaarstihirm.

Loomulikult peab igal pereliikmel olema oma hambahari, mida kasutab ainult tema.

42

M.E.E.S 50+ 30 tablettiElujõu ja energiavitamiinide kompleks meestele 50+

• sisaldab kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale, et organism oleks terve ja tugev

• sisaldab arginiini, mis annab lihastele jõudlust• sisaldab serenoa palmi ekstrakti, mis on kasulik

eesnäärme funktsioonidele

www.tervisepyramiid.ee

N.A.I.N.E 50+ 30 tablettiNooruslikkuse sära ja energiavitamiinide kompleks naistele 50+

• sisaldab kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale, et organism oleks terve ja tugev

• sisaldab hobukastani ekstrakti, mis tugevdab veeniseinu ja parandab venoosset vereringet

• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust

M.E.E.S 50+M.E.E.S 50+M.E.E.S 50+ 30 tablettiElujõu ja energiavitamiinide kompleks meestele 50+

30 tablettiNooruslikkuse sära ja energiavitamiinide kompleks naistele 50+

• sisaldab kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale, et

• sisaldab arginiini, mis annab lihastele jõudlust• sisaldab serenoa palmi ekstrakti, mis on kasulik

www.tervisepyramiid.ee

organism oleks terve ja tugev• sisaldab hobukastani ekstrakti, mis tugevdab veeniseinu

ja parandab venoosset vereringet• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust

sisaldab hobukastani ekstrakti, mis tugevdab veeniseinu

• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust

NÜÜD MÜÜGIL UUED TERVISEPÜRAMIIDI VITAMIINID MEESTELE JA NAISTELE 50+

Foto

: ©iS

tock

.co

m/F

edo

tovA

nato

ly

söömine – tuleb meeles pidada, et iga suutäis, mis suhu läheb, on hammastele üks toidukord. Aga toidukordade vahele peaks jääma 2–3 tundi kindlasti. Ham-maste seisukohalt on väga-väga halb pi-dev toidu näksimine,“ ütleb dr Puusepp.

ILUVIGAdEGA EI PEA LEPPIMA

Dr Puusepa sõnul pole olemas ühtegi hammaste iluviga, mille puhul ham-baarstilt abi ei saaks. Hambaravi haru, mille käigus parandatakse hammaste asendeid, on ortodontia. Ravi käigus saab muuta hammaste asendeid, paran-dada hambakaarte kuju ja funktsiooni. Ruumipuuduses olevad hambad saab suunata sirgesse ritta, sulgeda liiga suuri vahesid hammaste vahel või taas-tada parodontiidi tõttu kohalt nihkunud hammaste asendeid.

Ortodontilist ravi tehakse igas vanuses inimestele, kuid kõige soovitavam on sel-lega alustada teismeliseeas, kui jäävham-bad on just suhu lõikunud. Hambad saab ilusasse sirgesse ritta breketite kandmi-sega ning neid on tänapäeval võimalik

valida mitut tüüpi – metallist, keraamilisi ja iseligeeruvaid. Samuti on neid erivärvilisi ja erikujulisi. Ravi kestab enamasti 1,5–2 aastat ja seda Haigekassa ül-diselt kinni ei maksa.

Dr Puusepa sõnul pole viltused hambad tihti mitte ainult iluprob-leem, vaid nad võivad valesti kokku minna ja seetõttu valesti ku-luda või võivad vale hambumuse tõttu tek-kida kohad, kust hambaid ei ole võimalik puhastada.

MÜÜT HIrMSAST HAMBAPUUrIMISEST

Paljudes meist istub sügaval sees hirm hammaste puurimise ees ning pahatihti anname seda edasi ka oma lastele. Juba jutt, et „ära karda, hambaarst ei tee hai-get“ tekitab lapses hirmu, sest miks muidu

vanemad talle sellist asja räägiksid. Dr Puu-sepa sõnul on sellised jutud karuteene lap-sele ja just sealt võib saada alguse aastate-pikkune hambaarstide vältimine.

Eestis on lastele kuni 19. eluaastani hambaravi tasuta. „Mitte kõikides rii-kides pole see nii ning meie inimesed võiks seda võimalust oma laste puhul hästi hoolega ära kasutada,“ soovitab dr Puusepp. ■

Breketeid kandes saab hambad ilusasse sirgesse ritta. Breketeid on võimalik valida erivärvilisi ja erikujulisi.

43

M.E.E.S 50+ 30 tablettiElujõu ja energiavitamiinide kompleks meestele 50+

• sisaldab kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale, et organism oleks terve ja tugev

• sisaldab arginiini, mis annab lihastele jõudlust• sisaldab serenoa palmi ekstrakti, mis on kasulik

eesnäärme funktsioonidele

www.tervisepyramiid.ee

N.A.I.N.E 50+ 30 tablettiNooruslikkuse sära ja energiavitamiinide kompleks naistele 50+

• sisaldab kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale, et organism oleks terve ja tugev

• sisaldab hobukastani ekstrakti, mis tugevdab veeniseinu ja parandab venoosset vereringet

• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust

M.E.E.S 50+M.E.E.S 50+M.E.E.S 50+ 30 tablettiElujõu ja energiavitamiinide kompleks meestele 50+

30 tablettiNooruslikkuse sära ja energiavitamiinide kompleks naistele 50+

• sisaldab kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale, et

• sisaldab arginiini, mis annab lihastele jõudlust• sisaldab serenoa palmi ekstrakti, mis on kasulik

www.tervisepyramiid.ee

organism oleks terve ja tugev• sisaldab hobukastani ekstrakti, mis tugevdab veeniseinu

ja parandab venoosset vereringet• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust

sisaldab hobukastani ekstrakti, mis tugevdab veeniseinu

• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust• sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust

NÜÜD MÜÜGIL UUED TERVISEPÜRAMIIDI VITAMIINID MEESTELE JA NAISTELE 50+

Foto

: ©iS

tock

.co

m/p

hoto

clic

ks

Kevadel alustavad paljud inimesed õhinal jooksutree-ninguid, sest jooksmine tun-dub ju nõnda lihtne. Kuidas aga läheneda asjale nii, et jooksurõõm kestaks kauem ning treeningud ei kujuneks vaid enesepiitsutamiseks, õpetab MyFitnessi jooksu-treener Peeter Karask.

Algatuseks soovitab ta kriitilise pil-guga üle vaadata oma jooksujalatsid ja riietuse. Jooksutossud ei kesta ni-melt igavesti ning isegi kuigi nad pole kuskilt katki, väsivad nad aktiivsel kasu-tamisel umbes paari aastaga. Kümme aastat vanad jalanõud võivad olla küll mugavad ja jala järgi, kuid nad ei täida enam joostes oma funktsiooni ning selliste jalanõudega joostes võib oma liigestele liiga teha.

Spordipoes räägi müüjale oma soovi-dest ja küsi proovimiseks just jooksu-jalanõusid. Varem oli küll nii, et ühesu-guste tossudega harrastati erinevaid spordialasid, kuid tänapäeval on iga ala jaoks oma jalats ning need on vas-tavalt alale küllaltki erinevate funkt-sioonidega. Proovimiseks võiks müü-jalt küsida julgelt 2–3 paari tossusid, mida proovida mõlemasse jalga. Suur viga, mida inimesed (spordi)jalanõusid ostes teevad, on see, kui proovitakse ja-latsit vaid ühte jalga ning tehakse seda istudes. „Pane tossud jalga, tõuse püsti, proovi kõndida, joosta, pöördeid teha,“ soovitab Karask. Jooksujalats võiks olla varbast umbes pool sentimeetrit pikem, et kõiki varbaid selles saaks liigutada. Poodi mine kindlasti õhtupoolikul, sest siis on jalad rohkem turses ja saad osta paraja mõõduga tossud. Kui hommikul minna spordijalatseid valima, siis võivad need osutuda hilisemal kandmisel hoo-pis väikeseks.

Jooksuriietus peaks olema õhuke, hin-gav. Spetsiaalseid jooksuriideid on müü-gis suures valikus ning nad on väga mu-gavad. Mõnusates riietes on kindlasti ka lahedam joosta ja sellepärast soovitab Karask teha see ühekordne investeering mugavatesse riietesse. Loomulikult peab riietus olema ilmastikule vastav ja soovi-tavalt mitmekihiline. Ja kui ilm on tuuline või jahe, tasub ka müts pähe panna.

ärA PANE KOHE ALGUSES GAASI PÕHJA

Jooksmine tundub hästi lihtne. Seda enam, et väga paljud meist on seda nooruses teinud. Nii juhtub ka tihti, et esimestel kordadel minnakse suure hur-raaga jooksma ning pingutatakse üle. Keha pole jooksmisega harjunud, tege-vus võtab väga võhmale ning juba paari-kümne minuti pärast tundub veremaik suus olevat. Selline kogemus pole just positiivsete killast ja seepärast soovitab Karask alustada just tasapisi ja rahuli-kult. Väga võimalik, et alustada tuleb jooksutreeningutega hoopis kõnnist või kiirkõnnist.

Miks on oluline alustada ettevaatlikult? „Tavaliselt on põhivastupidavus talve jooksul vähenenud, samuti südame tree-nitus ja sooritusvõime,“ selgitab Karask. „Alguses võiks joosta ja kiirkõndi teha va-heldumisi. Kui aga juba jooksma minna, siis alguses olla korraga kuni pool tundi

Mõnuga ja mõistlikult jooksurajale! TEKST: KrISTINA TrAKS

FOTO: ErAKOGU, JULIA-MARIALINNA,ISTOcK.cOM

MyFitnessi jooksutreener Peeter Karask.

4444

Foto

: ©iS

tock

.co

m/l

zf

väljas. Kindlasti ei tohi alguses pingutada nii, et hing paelaga kaelas on.“

Jooksutreeninguid alustatakse hingamis- ja vereringe-elundkonna tugevdamisest ehk nö põhja ladumisest. Tu-leks joosta sellises tempos, et suudad veel kaaslasega rääkida. Treening algab soojendusega, seejärel alustad kõnniga, lähed üle kiirkõnnile ning kui tunned ennast hästi, siis jooksed. Kui jooksmine tundub liiga raske, võta tempot aeglasemaks.

Parem on, kui esimesi treeninguid ei tee koos sõbraga, kes on juba palju jooksnud. Tema ei saa sellest trennist siis kasu, sest ta peab ennast tagasi hoidma ja sina ei tunne ka treenin-gust mõnu, sest sa üritad treenitud inimese tempos püsida.

Kes on väga ülekaalulised, need peaksid Karaski sõnul alustama hoopis kaalu langetamisest, sest kui kaal on normist üle, siis varem või hiljem tekivad probleemid liigestega. Ülekaalulistele soovitab ta jooksmise asemel treeninguna pigem kiirkõndi, kepikõndi või mäkkekõndi – pulss tõuseb ja saab sama koormuse kui joostes.

Jooksutreeninguid võiks alustades teha 2 korda nädalas korraga pool tundi. Edaspidi pikendada treenimiseaega ühe tunnini ning lisada üks treeningkord. Lisaks võiks harrastada ka muid spordialasid – nt käia ujumas, aeroo-bikatrennis või treenida kergete raskustega jõusaalis. Jooksmisega harjumine võtab organismil aega tavaliselt 2–3 nädalat ning siin tuleb jälgida oma sisetunnet – kui tunned, et tahad jooksma minna, kuskilt ei valuta ja mõnus on olla, siis järelikult on keha jooksmise omaks võtnud.

ANNA KEHALE VETT

Tihti tehakse joostes see viga, et ei joosta anaeroobses ega aeroobses pulsitsoonis, vaid kuskil vahepeal. See ei ole eriti efektiivne ning kui suvi läbi nõnda joosta ja minna siis võistlustele, ei ole tegelikult väga põhja laotud ega ka intervalltreeninguid tehtud. Kui nüüd spurtida, on pulss kohe üleval, hing kinni ning olemine vilets. „Joosta võiks aeroobses läves ehk pulsivahemikus 120–140 lööki minutis (see sõltub inimese vanusest, treenitusest ja muudest eripäradest), sellega laotakse põhi. Kui aga tahta kiiren-dada ja parandada sooritusvõimet, siis kiirendada pigem anaeroobsesse tsooni ehk nii, et pulss tõuseb 160–170 löögini (sõltub jälle inimese vanusest, treenitusest). Need oleksid lühiajalised kiirendused kestvusega umbes 15–60 sekundit,“ selgitab Karask. Pulsikella soovitab ta endale hankida nendel, kes kavatsevad ka natuke võistelda või tahaksid treeningutele läheneda teadlikumalt.

Vanasti öeldi, et jooksmise ajal ära joo, kuid praegu soovita-takse täpselt vastupidist – kindlasti juua vett treeningu ajal. Juba tunniajase jooksmisega kaotab keha vett nii palju, et kui

üldse ei joo, siis on tulemuseks väsimus – ei jaksa enam joosta.

Kas juua tavalist vett või spordijooki, on harjumise asi. Pühapäevajooksjale piisab täielikult lihtsalt veest. Küll aga tasub silmas pidada seda, et kui minna võistlustele, siis mitte võtta seal joogiks spordijooke, kui oled eelnevalt harju-nud treeningul vett jooma.

Jooksma ei tohiks minna tühja kõhuga, vaid poolteist tundi enne tuleks süüa. Kui on plaanis pikem, üle tunni kestev treening, peaks kindlasti enne välja minekut sööma süsivesikuid, mis an-navad kehale energiat joostes vastu pidada.

Karask soovitab teha venitusi nii enne kui ka pärast jooksu. „Tee seda enese-tunde järgi, kui tunned venitades en-nast hästi, siis venita,“ ütleb ta.

Jooksmisest valusaks jäänud lihased on tuttav tunne eriti algajatele. Vanasti öeldi lausa, et õige trenn ongi see, mis lihased valutama paneb. Tänapäeval nii siiski ei arvata. „Lihasvalu võib tekkida, aga see ei peaks olema treeningu ees-märk. Treening on see, kui sa naudid te-gevust, tulemused vaikselt paranevad, sa tunned ennast hästi ja peale jooks-mist suudad ka veel elada. Võistlustel tuleb piimhape kindlasti lihastesse, aga treeningul võiks valida nii õige pik-kusega distantsi, et lihasvalu pigem ei teki.“

Joosta soovitab Karask mitte kilomeet-reid, vaid pigem aega. „Mõtled küll, et mul on kindel ring, jooksen selle ära. Aga sa ei tea, kui valmis oled seda jooksma. Võta parem nii, et täna jooksen 20 mi-nutit, järgmine kord 25 minutit ja edasi 30 minutit,“ õpetab Karask.

Kui kiiresti jooksutreeningutel tulemusi võib näha? „Jooks on väga hea ala selles mõttes, et jooksmine ise on ka test. Ta annab kõige kiiremini ja selgemini taga-sisidet. Näiteks, kui ma aprillis jooksin 5–6 kilomeetrit ajaga 40–50 minutit, siis kuu aega hiljem suudan sama distantsi läbida poole tunniga, siis see on kõige

parem emotsionaalne tagasiside orga-nismilt,“ ütleb Karask.

VÕISTLEMA!

Eestimaa suvi on väga rikas kõikvõima-like jooksuürituste poolest – neid toimub igas Eesti nurgas ja tihti mitu tükki samal nädalavahetusel. Kiusatus võistelda või-malikult paljudel neist võib olla suur.

Karask soovitab siin asjasse suhtuda mõistlikult – iga nädalavahetus jooksu-võistlusel osaleda pole kuigi tark tegu, sest keha vajab aega ka taastumiseks. „Tavalised rahvasportlased pinguta-vad tihtipeale võistlemisega üle. Suve jooksul 3–5 võistlust tavainimesele on täiesti paras mõõt. Pigem tunne jooks-misest mõnu, osale 1–2 võistlusel, kui et jooksed 10 võistlust hooajal. On ju jooksurajal ka hinge heidetud ning enamasti on nende juhtumite taga just ülepingutamine. Hasart ei ole halb, kuid ta võib olla ohtlik, sest me pingutame lihtsalt üle.“

Karask annab veel nõuandeid rahva-sportlasest võistlejale:

Pea spetsialistiga treeningute osas nõu. Kui sa tahad näiteks minna mara-toni jooksma, siis lase spetsialistil teha endale spetsiaalne harjutamiskava. See peab kindlasti olema individuaalne, mitte nii, et tellid internetist mingi tüüpkava. Oleks hea teha ka Vomaxi tes-tid, et teada saada oma pulsivahemikud.

Treening on 10-kordne võistlusmaa. Rusikareegel on, et kui lähed võistlema, siis pead enne olema läbinud 10-kordselt võistlusmaa. Ehk kui minna maratoni jooksma, siis peaks enne olema läbitud 420 km.

Harjuta ka asfaldil jooksmist. Kuna enamik võistlusi on asfaldijooksud ja kui tahta neist osa võtta, siis tuleks osa treeninguid teha asfaldil, et jalad ja or-ganism harjuks jooksmisega asfaldil.

Võistle ainult iseendaga. Kui sa võist-lema lähed, siis võistle iseenda vara-semate aegadega, mitte töökaaslase,

sõbra või tuttavaga. Me kunagi ei tea, kui palju tema on trenni teinud ja kui hea on tema vorm.

Võistlemine on rangelt vabatahtlik! Kui sa ikka üldse pole võistleja tüüpi inimene, siis pole vaja sundida end vä-gisi jooksuvõistlusest osa võtma. Joosta võib ka ainult oma lõbuks! Seda enam, et rahvamöllus on oht viga saada alati suurem, kui üksi kodusel jooksurajal harjutades.

JOOKSE TEHNILISELT ÕIGeSTI–MIdATäHELE PANNA

Joosta saab ka valesti ning tehnika on sellel alal üsna oluline. „Eesmärk on joosta nii, et kuskilt hiljem ei valutaks, ei tekiks vigastusohtu ja samal ajal põ-letame ka kaloreid,“ ütleb Karask.

Keha on joostes kolm-neli kraadi ette-poole kallutatud. Ei maksa joosta sirge seljaga, sest siis on jooksmine nagu hüplemine. Kui keha ette kallutada, siis automaatselt hakkadki ette liikuma.

Jalgade töö – ei tohiks tõsta liiga palju põlvi, sest mida kõrgemale tõstad, seda lühemaks samm jääb. Põlvetõste sõl-tub jooksukiirusest.

Käed käivad ette taha, küünarvarre nurk on 90 kraadi, sõrmed kergelt ru-sikas. Liikuma peaksid mõlemad käed ja kindlasti tuleb vältida käte ristipidi liigutamist. Käte töö on joostes väga oluline, sest kätega saab jooksule hoogu anda.

Õlad hoia madalal ja väldi joostes õl-gade tõstmist – nii tekib õlavöö pinge. Ükskõik, kus pinge tekib, vähendab see alati vastupidavust ja jõudlust.

Pea hoia otse, kui võimalik, ära vahi oma varbaid. Vaade 20–30 meetrit edasi, nii ei teki kaelapinget.

Päkk võiks maad puudutada esimesena.

46

KUIDAS MA JOOKSMIST ARMASTAMAHAKKASIN

BENU Narva Tiimani Apteegi apteeker Alina Ovtsinikova (25) pole mitte alati olnud suur jooksusõber. Nüüd aga naudib jooksmist Narva-Jõe-suu mererannas ja ootab kan-natamatult Narva Energia-jooksu, et teada saada, kas jooksmine tuleb tänavu välja paremini kui aasta tagasi.

Alina on läbi elu väga sportlik olnud ja proovinud erinevaid spordialasid. Kooli-ajal mängis ta võrkpalli ja katsetas õe kõr-valt kergejõustikuga. Praegu leiab Alinat tihti tantsu- või aeroobikatrennist ning muidugi jooksurajalt. Ta räägib, et hak-kas jooksmas käima suuresti sellepärast, et kõik justkui tegelevad sellega. „Panin tossud jalga ja läksin jooksma. Minu kaasa on hästi sportlik ja läksin temaga kaasa. Proovisin jooksmist armastama hakata. Aga ei, alguses oli väga raske, ma ei jõud-nud joosta ja mulle sellepärast ei meel-dinud ka see tegevus,“ kirjeldab Alina. Ta sai nõu ühelt oma healt tuttavalt, kes ise

jooksmisega tegeleb. Nõu oli selline, et jookse omas tempos kasvõi 15 minutit ja sellest piisab. Järgmine kord jookse 20 minutit ja nii pikenda iga kord jooksuaega. „Ma jälgisin tema nõuandeid ja see tõesti aitas. Ma hakkasin jaksama. Sest alguses proovisin kohe nii, et läksin jooksma ja püüdsin korraga kohe palju joosta,“ rää-gib Alina.

Eriti sai Alina jooksuvaimustus hoogu pärast suvist Narva Energiajooksu. Alina jooksis seal 7-kilomeetrise distantsi ja see oli üldse tema elu esimene jooksuvõistlus. „Idee minna võistlusele tuli Narva BENU Kesklinna Apteegi juhatajalt, kes mind jooksma kutsus. Jooksime seal töökaas-lastega koos ja nüüd on meil plaan ka sel aastal samamoodi joosta,“ räägib Alina. Ta möönab, et tulemus oleks võinud olla pa-rem, aga esimene kord võisteldes lihtsalt ei tea, kuidas asjalood kujunevad. „Näi-teks pakuti seal juua ja ma ka võtsin. Pä-rast esimest joogipausi hakkasin ennast väga halvasti tundma ja mõtlesin juba, et jätan pooleli. Aga ma jätkasin ja varsti sain edasi joosta nagu uue hingamisega.“

Alina Ovtsinikova.

47

OMRON M3 VERERÕHUAPARAAT Täpne ja usaldusväärne universaalse mansetiga (22-42cm) vererõhuaparaat annab LED tuledega märku, kui vererõhk on soovituslikust ülempiirist kõrgem.

UUS! WORTIE 50ML Külmutusmeetodil põhinev Wortie on kiire ja tõhus abiline naha pehmete fi broomide (nahanäsade) kiireks ja tõhusaks eemaldamiseks. Wortie ainulaadne koonilise kujuga otsik külmutab fi broomi täpselt ning tõhusalt ilma ümbritsevat nahka kahjustamata ning ebameeldiv moodustis kaob kahe nädala jooksul.

SYSTANE ULTRA 10MLVäga paljud inimesed kannatavad silmade kuivuse all.Systane Ultra libestavad silmatilgad tagavad pikaajalise heaolutunde, vähendades kuivusest tingitud silmade väsimust, ärritust, hõõrdumist, ohjelda-matut pisaravoolu. Vaatamata sellele, et puudub spetsiaalne ravi kuivale silmale aitavad niisutavad silmatilgad kaitsta ja taastada silma pinda.

SYSTANE ULTRA 10ML

APTEEKER SOOVITAB

Suvi polekski õige suvi, kui puuduksid hõrgutavad grilli-lõhnad! Hea uudis on see, et grillroogi saab sütel küpse-tada vägagi tervislikult. Kui-das täpselt, õpetab grilli- ja BBQ-koolitaja Enn Tobreluts. Kõik algab muidugi tooraine valikust. Parim valik tervislikuks grillimiseks on väherasvane liha, näiteks linnu-, liha-veise-, uluki- või loomulikult ka vähe-rasvane sealiha (sise- või välisfilee jm vähemrasvasemad tükid). Liha puhul soovitab Tobreluts kindlasti võimalusel eelistada Eestimaist liha, sest isegi, kui see ei ole maheliha, on ta tihti mahedam kui importliha. Rääkimata värskusest, mis on tooraine valikul samuti väga oluline.

Kui osta poest valmis grill-liha, tasuks süveneda tooteetiketti ning vältida neid tooteid, kuhu on lisatud väga palju lisa-, värv- või lõhnaaineid ning maitse-tugevdajat. „Kõige parem on liha mari-neerida kodus ise, sest nii tead täpselt, mis lihale lisatud on,“ ütleb Tobreluts. Poes müüdavatest julgeb ta soovitada Maks&Mooritsa suvetooteid, mille val-mimisele on ise aidanud.

Kui grillid kana, siis tee seda koos nahaga, sest see hoiab liha grillil liigse kuivamise eest. Kananaha võid eemaldada pärast grillimist, kui pelgad liigseid rasvasid.

Tobreluts ärgitab grillima rohkem ka kala, mida võiks grillida puuplangul. Eelnevalt vees leotatud puuplank ase-tatakse grillile ning sellele pannakse

TEKST: KrISTINA TrAKSFOTOD: ENN TOBrELUTSU ErAKOGUGrillime

tervislikult ja maitsvalt

48

kala. Puuplank kuumeneb ning kala küpseb sellel veelgi paremini kui foolium alusel. Puuplanke saab osta osadest grillipoodidest ja ka otse Enn Tobrelutsu enda käest. Lõhe on tuntud suurepärase grillimismaterjalina, kuid väga hästi sobib grillimiseks ka forell, lest, meriahven, tursk.

Põhimõtteliselt saab gillida kõike ning muidugi ka köögi-vilju. Suvikõrvits ja šampinjonid on siin klassika, aga Tobreluts ärgitab grillile panema ka muid köögivilju – näiteks poolpehmeks keedetud ja grillil üleküpsetatud kartul on hoopis teise mekiga kui lihtsalt keedukartul. Ja magustoiduks pane grillile banaanid või ananassirattad. Või hoopis virsikud – grillitud virsikud ühes jäätisega on väga lihtne suvine maiusroog.

Köögivilju võib grillida täiesti naturaalselt ning neid ei ole vaja üle valada õli või maitseainete hunnikuga. Las tule-vad esile köögivilja enda maitsed! Lisada võib soovi korral veidikene musta pipart, soola ja kvaliteetset neitsioliivõli.

HOIdU SÜÜTEVEdELIKUST!

Ühele asjale juhib Tobreluts aga eriti tähelepanu – grillrest olgu enne toidu valmistamist väga korralikult puhtaks teh-tud. Harjuta endale sisse komme, et kui grillimise lõpetad, siis puhastad resti kohe terasharjaga, tõmbad tolmu ära majapidamisrätikuga ning õlitad resti kergelt. Nõnda on hea järgmist grillimist alustada kohe puhta restiga.

Tervislikuks grillimiseks on väga oluline ka see, milliste süte peal toitu valmistada. Parim valik on siin Tobrelutsu sõnul eestimaine lepapuusüsi (nt “Grillon BBQ”). Tasuks vältida tammepuust või muudest kõvadest puudest valmistatud sütt või, veelgi hullem, kokkupressitud söebrikette. Leht-puust valmistatud puusüsi annab tervislikuma tulemuse.

Grilli süütamiseks on kõige parem tavaline toiduõli, järg-nevad süütekuubikud või süütestarterid. Süütevedelikku ei soovita Tobreluts kohe kindlasti kasutada, sest paha-tihti uputatakse grill sellega täielikult üle, ei lasta teda

korralikult sütel ära põleda ning lihale jääb külge ebameeldiv süüte-vedeliku maitse.

Tobrelutsu enda eelistuseks on Ka-mado Joe keraa-miline grill, kuid koduse grillimise puhul ajab asja täiesti ära ka tava-line kuppelgrill või ka gaasigrill. ■Enn Tobreluts.

49

-30%

-30%

-30%

-25%

-30%

SHOLL KONNASILMAPLIIATS 2IN1 Tõhus konnasilmade eemaldamise vahend.

FUTURA AVIA N20 Toidulisand. Reisitabletid.

BIO-OIL 60ML Spetsiaalne armide ja venitusarmide nähtavust vähendav ning nahatooni ühtlustav nahahooldus-toode.

EUCERIN SUN VÄRVITU PÄIKESEKAITSE- SPREI SPF30 200ML

EUCERIN AFTER SUN PÄEVITUSJÄRGNE IHUPIIM 150ML

SILVASLIM DETOX KAPSLID N60Toidulisand.Ergutab seedimist, aktiveerib puhastumis-protsesse.

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

JUULI

JUULI

JUULI

JUULI

JUULI

KUPONGIPAKKUMISEd JUULIS

MAHLANE JA TeRVISLIKGRILL-LIhASAMM-SAMMULT–eNNULIHAKÜPSETAMISNIPId:

• enne grillimist võiks lihatund aega toasoojas seista, sest nii ei toimu kiiret temperatuuri muutust.

• Grillontoiduvalmistamiseksvalmis, kui söed hõõguvad üht-laselt, leeki enam ei ole ja süte pealispinnale on tekkinud õrn valge tuhakiht. Selleks kulub tavaliselt 10-20 minutit.

• Aseta liha grillile alles siis,kui grillrest on kuum ja puhastatud.

• Pruunistalihaalguseskõrge-mal kuumusel ühelt küljelt ja siis teiselt küljelt. Lihalõiku to-hib keerata vaid 1 kord. Samas toorvorste, ribisid ja šašlõkki võib keerata ka mitu korda.

• Lihatükkivõibpööratasiis,kuiühelt poolt grillitud lihalõigu pealispinnale on tekkinud väike lihamahla loiguke.

• Pealelihapruunistamisttõstaliha grilli vähem kuumemale alale või kõrgemal asetsevale restile järelküpsema, sulge grillikaas.

• Kuikuumuslähebliigasuureksja lihast eralduv rasv on sütel põlema läinud, saab leeki sum-mutada grillile kaane peale asetamisega ja ventilatsioo-niavade sulgemisega.

• Lihatükkidepööramisekska-suta grilltange ja mitte kunagi kahvlit. Lambasooles vorsti-keste pööramiseks on parimad lapiku otsaga grilltangid, mille vahele saad korraga võtta hulga vorste.

ENNU MAAILMAKUULUS „DIRTy STEAK“Vaja läheb: ❚ lihaveise laagerdatud RibEye või välis-

filee steik (eelistatud on marmorliha) ❚ kõrgekvaliteetne balsamiäädikas Bal-

samico Red Wine Vinegar (soovitavalt laagerdatud ehk ingl k “aged”)

❚ purustatud must pipar ❚ meresoola helbed

Toimi nii: • ava pakend, puhasta liha kelmest ja

lõika ca 1 cm paksused steigid. Lase lihal toatemperatuuril kuni tund aega seista.

• raputa liha ühele poolele natuke musta pipart (veskist) ja mõned tilgad palsamiäädikat. Ettevaatust maitses-tamisega – liha ei tohiks kaotada oma naturaalset maitset!

• sega ahjuroobiga hõõguvad söed läbi ja tuuluta grill-labidaga, et nende külge ei jääks söetolmu. Veendu, et kõik söed kenasti hõõguvad.

• aseta steik otse hõõguvatele sütele küpsema. Kohe peale seda võta mõ-lemasse kätte tangid, kergita steiki ja lükka maha nende külge jäänud söetükid. Aseta liha tagasi süte peale

küpsema. Korda juba mõne hetke pä-rast seda tegevust, sest siis on kindel, et liha sütel ära ei kõrbe või süte külge kinni ei jää.

• grilli steiki nii kaua, kuni nende külg on pruunistunud (ca 1 minut). Seejä-rel keera liha teistpidi ja toimi sama-moodi, nagu teise küljega toimisid.

• ole ettevaatlik sütega ja väldi liha ja ka enda kõrvetamist! Küpsetusaeg on umbes 1–2 minutit kummalegi poo-lele, lisaks umbes 3–5 minutit nn tõm-bamisaega toatemperatuuril lõike-laual. Oluline, et saaksid tulemuseks mahlase medium-küpsetusastmega liha. See liha on tugeva söearoomiga ja eriliselt nauditav!

• Kui soovid küpsemat liha, siis võid steigid asetada eelnevalt hõõguma aetud puuhalule järelküpsema. Olu-line on, et halg hõõgub, mitte ei põle.

• Enne serveerimist pühi steigi pea-lispind ja ääred näpuga puhtaks. Raputa steigile peale soolahelbeid. Maitseelamus on meeliülendav – soo-lakristall avaneb hamba all ning toob lihamaitse veelgi paremini esile!

SUPERFOOD SALATVaja läheb: ❚ roheline noor spinat ❚ rukola ❚ mangoldi lehed ❚ avokaado (küps) ❚ kirsstomateid ❚ kurk ❚ punane sibul ❚ lutserni idud ❚ mungoa idud ❚ seemnesegu (päevalille-, lina-,

kõrvitsa- ja seesamiseemned) ❚ kuivatatud goji marjad ❚ värsked füüsalid ❚ värske till ❚ värske õunamahl, kvaliteetne neitsi-

oliivõli ja veidi õunaäädikat ❚ must pipar ja helvessool

Sega kõik komponendid omavahel ning serveeri salat kohe. Väldi salati ülemait-sestamist, sest domineerima peaksid jääma viljade endi maitsed.

50

51

Kerge ja tervislik smuuti on väga mõnus pala grillipeo lõpetamiseks. Smuutide te-gemine on imelihtne ning neid saab teha just käepä-rast ainetest.

Smuuti sobib suurepäraselt ka päeva alustamiseks või kasvõi tervislikuks va-hepalaks. Lapsed armastavad üldjuhul smuutisid hullupööra, eriti kui nad on

saanud sinna valida oma lemmikviljad ja ise joogi valmis suristada.

Smuutit võib valmistata nii värsketest kui ka sügavkülmutatud marjadest-puuvilja-dest. Hobikokk Kätrin Maidla annab kavala nipi – lisa smuutile natuke külmutatud spi-natit, raua- ja mineraalainete allikat.

Smuuti magustajaks sobib suurepära-selt hästi küps banaan – selline, millel koor juba pruunitäpiline. Veel sobivad kuivatatud ploomid ja datlid.

VEEL MÕNEd NIPId ENNE KUI SMUUTIT VALMISTAMA: • Smuutipõhivõiksollatavalinevesi.

Vedelik aseta alati blenderi põhja, sest nii töötab masin paremini ja sinu smuuti saab kreemisem. Smuuti valmistamisaeg blenderis on 30 sekundit kuni minut.

• Smuutibaasretsepton3osapuu-vilja ja 1 osa vedelikku. Pea see nipp meeles ja lase aga fantaasial lennata.

Palun mulle ükssmuuti-tervisepomm!

TEKST: ILU JA TERVISFOTOD: RIMI

52

• Võimalusel lisasmuutissekaveidirasva, sest hulk vitamiine on rasvla-hustuvad. Sobib näiteks avokaado või kookospiim.

• Kuitahadsmuutitehalausamagus-toiduks, lisa pähklivõid või pähkleid. Pane pähklid eelmisel õhtul vette ligunema, siis on neid kergem blen-derdada, sest nad on justkui ellu ärganud.

• Proovismuutittehakakookos­võimandlipiimaga. Väga hea kreemine tulemus!

• hoiasmuutitklaasanumas.Parimon smuuti kohe pärast valmistamist, aga säilib külmkapis 24–48 tundi.

• Smuutisse võib lisada erinevaidväge andvaid lisandeid – chia seem-neid, spirulinat, astelpaju marju, õietolmu. Katseta ja leia ise oma lemmik!

SUVELONKS KAHELE Vaja läheb: ❚ 250 g külmutatud maasika-punase

sõstra-põldmarja segu ❚ 400 grammi maitsestamata jogurtit ❚ 1 väike küps banaan ❚ külmutatud spinati kuubik

Pane marjad ja külmunud spinatikuubik blenderisse kümneks minutiks sulama. Lisa jogurt ja banaan ning blenderda kreemine jook. Serveeri kohe. Soovi korral turguta spirulinaga.

Mango-spInaTI SMUUTI, ÜHELEVaja läheb: ❚ peotäis spinatit ❚ 100 grammi värskeid küpseid või kül-

mutatud mangokuubikuid

❚ veerand kooritud sidrunit ❚ 150 ml vett ❚ soovi korral mett või datleid

Pese spinat ja blenderda veega 20 se-kundit. Lisa mango ja kooritud sidrun ning vurista ühtlaseks. Soovikorral tur-guta õietolmuga. Magustajaks võib li-sada mett või datleid.

PÄIKESETERVITUSVaja läheb: ❚ 2 keskmist apelsini ❚ peotäis peterselli (varred ja lehed) ❚ 100 ml vett ❚ 4–5 astelpaju marja ❚ 1–2 datlit sõltuvalt apelsini

magususest

Blenderda petersell ja vesi. Lisa koori-tud apelsin, astelpajumarjad ja datlid. Blenderda pikalt, et kõik seguneks. Naudi kohe!

53

EKSOOTIKA Vaja läheb: ❚ 1 väike küps banaan ❚ 1 kooritud laim ❚ 4–6 lehte rooma salatit ❚ 2 granadilli sisu ❚ 100 ml vett

Blenderda salat ja vesi, lisa ülejäänu ja töötle smuutiks.

SHREKI SMUUTI Vaja läheb: ❚ 1 suur küps pirn ❚ 2 sellerivart ❚ 1 kooritud sidrun ❚ 100 ml vett

Blenderda seller, vesi ja sidrun. Lisa ilma südamikuta pirn ja vurista kogu segu ühtlaseks.

Kõik smuutides vajaminevad ained leiad Rimi kauplustest. Retseptid koos-tas Rimi tellimusel toidublogija Kätrin Maidla.

54

Foto

: ©iS

tock

.co

m/V

alen

tynV

olk

ov

Foto

: ©iS

tock

.co

m/V

alen

tynV

olk

ov

Foto

: ©iS

tock

.co

m/W

atch

a

55

LACTRASE KAPSLID N30LACTRASE GO NÄRIMISTABLETID N50 Lactrase kapslid ja närimistabletid aitavad ennetada piimatoodete söömisest tekkivat “mullirevolutsiooni” kõhus. Lactrase lõhustab laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks.

EUCARBON HERBAL TABLETID 105MG N30Toimeaine: Taimsed komponendid. Käsimüügiravim. Näidustus: kõhukinnisus.Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.Taimedel põhinev Eucarbon (taimsed komponendid) leevendab kõhukinnisust ning aitab kõhupuhituse vastu. Sennalehed ja rabarberijuur ergutavad sooletegevust, aktiivsüsi seob gaase ja mürgiseid ühendeid.

IMODIUM® INSTANT 2MG N6Toimeaine: loperamiid. Käsimüügiravim. Näidustused: ägeda mittespetsiifi lise kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastelTähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.Imodiumi toimeaine loperamiid aeglustab seedimist ning aitab ägeda kõhulahtisuse korral.

YOSQIERO® 5MG TABLETID N10 Toimeaine: desloratadiin. Käsimüügiravim. Näidustus: allergilise riniidi ja urtikaaria sümptomaatililine ravi.Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. B11412278220Allergiaravim leevendab heinanohust või tolmuallergiast tingitud ebamugavaid sümptomeid. Yosqiero (desloratadiin) aitab nii vesise nohu, aevastamise kui nina ja silmade sügeluse korral.

Suvel tahab iga inimene olla terve ja tegus, teha sporti ja nautida looduses olemist. Allergiad ja kõhumured on ennetatavad ning nendest ei tohi ennast segada lasta. Küsi apteekrilt nõu, et leida sobiv ravim tüütu terviseprobleemi leevendamiseks ning naudi suve.

Liia Saava proviisor

EEMALDAB SOOLESTIKUST

GAASID JA MÜRGISED

JÄÄKAINED

AITAB LAKTOOSI-

TALUMATUSE PUHUL NAUTIDA PIIMATOOTEID

SULAB JUBA SUUS

MANUSTAMISEKS POLE VAJA VEDELIKKU

MÜNDI-MAITSELINE

LEEVENDUS ALLERGIALE

EI PÕHJUSTA UIMASUST

LACTRASE KAPSLID N30LACTRASE KAPSLID N30LACTRASE KAPSLID N30

APTEEKER TUTVUSTAB

Suvel vaevavad lemmik-loomi üsna spetsiifilised probleemid, millest palju-sid on aga võimalik teadliku tegutsemisega ära hoida. Loomade Kiirabi looma-arst Ain Starast räägib lem-mikloomade levinumatest suvistest hädadest ning nende ennetamisest. Suve saabudes muutub inimeste elu-stiil oluliselt ning ühes sellega ka meie lemmikute elu. Rohkem on liikumist väljas ja kokkupuudet loodusega. Ka parasiitidega, kellega koerad-kassid on soojemal ajal palju enam kimpus kui ja-hedamatel aastaaegadel.

Parasiidiprobleem algab kohe lume sulades, kui linnades paljastuvad nn miiniväljad. „Koerad tunnevad mingitel

Kaitse lemmiklooma suviste hädade eest

põhjustel väljaheidete vastu isuvääras-tust ja kipuvad neid sööma. Nad võivad sealt saada nakkuse või sooleparasii-did ning see võib kergesti ka inimes-tele edasi kanduda, sest oma lemmikut me ikka ju kallistame ja musitame. Eriti kergesti võivad lapsed saada niimoodi siseparasiite,“ räägib Starast. Loomad puutuvad rohkem kokku ka erinevate välisparasiitidega või ka lestalistega. Maal metsas jooksev koer võib nii saada metsloomade seas leviva kärntõve ning ka kirpe on väga lihtne saada.

Igale loomaomanikule on tuttav su-vine puuginuhtlus. See algab siis, kui keskmine välistemperatuur tõuseb üle 6 kraadi ning kestab külmadeni välja. Loomad ei haigestu entsefaliiti, aga borrelioos võib tabada ka koera. „Bor-relioosi kliinilised tunnused on koertel sarnased inimeste omadele, kuigi tõsi – punast laiku hammustuse ümber ei teki või seda pole näha karvade seest.

Tunnused on tihti ebaselged, tekivad liikumisprobleemid, loom on loid, tal tõuseb palavik,“ ütleb Starast. „See haigus on kiirtestidega hõlpsasti diag-noositav ja ka ravitav. Koerte borrelioos allub nimelt ravile oluliselt paremini kui inimestel.“

Kassid borrelioosi ei haigestu, kuid puuke korjavad nad ikka ja võivad neid oma karvastiku sees ka tuppa kanda. Nõnda võib puugi saada mõni pereliige, kes üldse väljas ei käinudki, kui eriti halvasti läheb, siis ka puuknakkuse.

PUUKIdE KOrJAMIST SAAB VäLTIdA

Lemmiklooma tuleb regulaarselt puu-kide suhtes üle vaadata, kuid neid tüü-tuid parasiite on võimalik vältida ka mitmete spetsvahenditega. On olemas spetsiaalsed kaelarihmad, mis kesta-vad ühe hooaja ja hoiavad selle jooksul

TEKST: KrISTINA TrAKSFOTOD: BENU, MEELI KÜTTIM

56

puugid jm parasiidid loomast eemale. Need maksavad küll päris palju ja nii üritavad loomaomanikud Starasti sõ-nul pigem hakkama saada täpilahusega. Neid on erinevatele loomaliikidele ning ka erineva koostisega. „Kindlasti tuleb täpilahust kasutades jälgida ravimi in-folehte ning mitte tarvitada seda va-lesti,“ ütleb ta ja lisab, et kui võimalik, siis tuleks kasutada looduslikku täpila-hust. Aja jooksul võib täpilahuse mõju väheneda, sest ka puugid jm parasiidid harjuvad ravimi lõhnaga. Mõningaid tä-pilahuseid müüakse retseptiravimitega ning neil võib olla kõrvaltoimeid. „Peab arvestama, et nad ei hoia eemal mitte ainult puuke ja kirpe, aga ka tapavad nn head nahaparasiidid. Soovitan olla nende lahustega mõõdukas ning va-lida kõige lahjem toimiv lahus,“ ütleb Starast.

Kui loomale on pandud täpilahust, siis võib juhtuda nii, et pärast seda, kui koer on käinud suplemas, lahus ei toimigi. Nüüd võib tekkida kiusatus loomale uuesti vahendit panna, kuid Starast hoiatab selle eest, et nii teha ei tohiks. „Kui koer suplusest ära kuivab, hakkab ka täpilahus uuesti toimima,“ ütleb ta.

Spetsiaalsete parasiitide vastaste kae-larihmade kasutamine on turvaline. Nad eritavad pikaajaliselt lõhna, mis parasiidid eemal hoiab ja neid saab ka-sutada vastavalt elustiilile. „Toas võiks kaelarihma ära võtta, panna karpi, aga kui metsa või välja lähete, siis loomale kaela panna. Kaelarihmad töötavad päris hästi ja ta ei sega ka looma. Kassidega, tõsi, on veidi keerulisem, sest nemad kipuvad kaelarihmu kergesti ära kao-tama. Tavaliselt aitab kaelarihm lisaks puukidele ka kirpude vastu ja mõned ka kõõmalestade vastu,“ selgitab Starast.

Kui lemmik on siiski puugi saanud ning puuk on ennast ka juba külge imenud, siis tuleks ta eemaldada spetsiaalsete puugitangidega tõmmates. „Vanasti õpetati, et puuk tuleb välja keerata, aga uuemad soovitused on just vastupidised – keerata ei tohi, sest sellega me intensii-vistame puugi seedetegevust. Kui puuk alguses ennast sisse imeb, siis ta haigust

edasi ei annagi. Nüüd, kui me hakkame teda aktiivselt välja keerama, siis kiiren-dame nakkuse edasikandumist, räägib Starast. Puugi võiks püüda tervelt kätte saada, sest kui tema pea sisse jääb, võib koer hakata end sellelt kohalt kratsima ja endale haava tekitada.

SESOONSEd NAHAPÕLETIKUd JA ALLErGIAd

Paksema karvastikuga tõuge kipuvad soojal ajal ja eriti siis, kui loom armas-tab ka ujumas käia, kimbutama naha-põletikud, mida kutsutakse hot spotiks ja kõrva väliskuulmekäigupõletikud. Et neid hädasid vältida, tuleks loom pärast suplemist korralikult kuivatada ning loo-mulikult jälgida tema kriitilisi piirkondi, et tekkivale probleemile võimalikult kii-resti jälile saada. Kriitilised piirkonnad on need, kus karvastik on paksem ja millel on niiskusega rohkem kokkupuudet. Näi-teks alalõuapiirkond, sabaalune jne.

Samas kõrvade hooldamisega ei ole mõ-tet ka üle pingutada. Pole vaja püüelda täieliku bakterivabaduse poole, vaid panna tähele, et kui loom hakkab pead kuidagi viltu hoidma, raputama või

kratsima, siis ettevaatlikult vatipul-gakesega kindlaks teha tema kõrvade olukord. Kui on näha, et tal on väga ebamugav, siis konsulteerida arstiga, leida koos kõrvapuhastusvahend ja so-biv ravim.

Koertel-kassidel on ka allergiaid. „Nii kui hakkavad kõrstaimed õitsema, hak-kavad loomadel allergiaprobleemid. Silmad jooksevad vett, nahk sügeleb eriti pea piirkonnas (koonu ja kõrvade juures) või ka abaluude piirkonnas,“ kir-jeldab Starast. „Kui loota, et probleem ise üle läheb, võib tekkida atoopia ning koer on lõpuks ennast täiesti katki krat-sinud ja karvutu.“

Loomadel määratakse allergeene sa-mamoodi nagu inimestele. Üldiselt loomadel inimeste allergiaravimid ei toimi, küll aga on turvalisi vahendeid, mida saab lasta loomaarstil välja kir-jutada ja siis kindla raviskeemi järgi kasutada. Põhiline on teadlikkus, üt-leb Starast. „On võimalus tellida ka immuunseerumit, kui teame, et loom elab põllu ääres ja on kõrstaimedele tundlik.“

KUUMA EEST PAKKU

Kindlasti tuleb lemmikut säästa kuuma-rabandusest. Üldiselt taipavad loomad ise palavuse käest varju minna, kuid mõni loom võib ennast unustada päi-kese kätte magama ja tõsiselt üle kuu-meneda. Kui loomal on kuumarabandus, siis on ta täiesti loid ja apaatne. Nüüd on väga kiire tema jahutamisega – ta tuleb viia jahedasse paika, teha talle jahedat vanni. Aitab ka alkoholiga jahutamine – kallata koerale selga pudel viina ja seejärel loom märjaks teha.

Mõistagi ei tohi looma jätta suvel autosse ootama, sest seal on ülekuu-menemine kerge tulema. Kui loom on kaasas autoreisil, siis võiks ta reisida oma puuris, mitte aga autos lahtiselt ringi sebida. See on oluline kõikide ohutuse seisukohalt – ringisebiv koer võib takistada auto juhtimist, äkkpi-durduse korral viga saada või inimesi vigastada.

Puugirihm on kõige lihtsam vahend hoidmaks puugid loomast eemal.

57

Mõnikord võib näha, kuidas koeral las-takse autosõidu ajal pea aknast välja pista. See on ohtlik – loom võib märgata väljas midagi huvitavat ja üritada autost välja hüpata või autost välja kukkuda. Häda võivad saada ka tema silmad, sest sõidu ajal pead aknast välja pistes kuiva-tab tuul koera silmi või võib talle mõni puru silma lennata ning tekkida silma sarvkesta vigastus.

Lemmikuga välismaale reisides uuri kindlasti eelnevalt sealseid vaktsinee-rimisnõudeid ning tee kindlaks, et sinu looma pass on täidetud nõuetekohaselt. Lemmikloomapass tuleb reisile kaasa võtta ning sellesse märgitud vaktsinee-rimised peavad kehtima. „Väga tülikas on, kui piirilt valesti täidetud või keh-tetute vaktsineerimiste pärast tagasi saadetakse,“ ütleb Starast. Ta rõhutab, et loom peab kindlasti olema ka kiibis-tatud ning registrisse kantud.

ELU MAAL

Koeri võivad suvel kimbutada ka eri-nevad seedimismured. Kui nad joovad merevett, võib tekkida oksendamine.

Kergemad hädad mööduvad ise, kuid kindlasti hoiatab Starast koeraoma-nikke sinivetikate eest – jälgige, et koer ei jooks sinivetikatega saastunud merevett. „Tervisekaitseinspektsiooni hoiatusi sinivetikate kohta tuleb võtta tõsiselt ja ka ise silmad lahti hoida,“ ütleb ta. Sinivetikad on ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele. On juhtumeid, kus koer on joonud sinive-tikatega saastunud vett ja ära surnud.

Kui aias grillitakse liha, võib koera liha-vaagnast päris raske eemale hoida. Ta vaatab ju nõnda paluva ilmega ning kui-das siis keelata talle tükikest grill-liha. Ega väike tükike ei teegi midagi, kuid ka siin tuleb Starasti sõnul piiri pidada – grill-liha on enamasti liiga soolane-piprane ja ei ole tegelikult kuidagi koerale sobilik toit. Maal on tihtipeale ka palju seletamist sellega, et koerale ei tohiks konti anda. Ikka leidub sõbralikke naabreid, kes kut-sule üle aia konti viskavad, kuid sellest võib tulla palju pahandust, sest kondikil-lud võivad vigastada koera seedetrakti.

Paljud inimesed kolivad suveajaks maa-kodudesse ja seal on suur kiusatus

võimaldada ka lemmikutele vabadust. „On väga hea, kui loom saab vabalt joosta, kuid kohta selleks tuleb hoo-lega valida. Järelevalveta koer võib liiga teha metsloomadele, ehmatada inimesi, teiste koertega kaklema minna või ka võõras kohas ära eksida. Liiklusohtusid ei maksaks samuti alahinnata isegi maal,“ ütleb Starast. „Kindlasti peaks loom olema leitav, kui ta juhtubki ära kaduma. Ehk et kui tal on kiip, siis peab see olema ka registris, mida laialdaselt kasutatakse. Sotsiaalvõrgustik töötab tänapäeval küll väga hästi, kuid kui lemmik on kadunud, siis me kõik tahame teda kiiresti leida.“

Veel paneb Starast lemmikloomade omanikele südamele, et ravimeid an-taks lemmikutele vaid arsti soovitusel. „Ise ravida ei tohiks, sest ka loomadel esineb ravimite kõrvaltoimeid ning va-lesti kasutatud ravim teeb pigem halba kui head,“ ütleb ta. „Korra aastas tuleks looma näidata loomaarstile profülakti-liselt ja arutada tema tervis läbi. Selles suhtes saan kiita meie loomaomanikke, sest kuidagi nii on, et loomaga käiakse arstil hoolsamaltki kui iseenda hädade korral.“ ■

PUUGIRIHMAST ON VÄGA PALJU KASUFotograaf Meeli Küttim suvitab oma iiri setteri Fionaga tihtipeale maa-kodus Hiiumaal. Fional on Hiiumaal paradiis – ta saab vabalt metsas ringi lipata ning mereski lustimas käia.

Puugirihm on aga see, ilma milleta suvel kuidagi ei saa, ütleb Meeli. Vabas loo-duses liikuv koer korjab puuke kõvasti, ükskord korjas Meeli Fionalt ära koguni paarikümne puugi ümber. „Ostsin eel-misel kevadel Fionale päris kalli ja ka väga tõhusa puugirihma, aga ta kao-tas selle kuskile ära. Järgmine rihm oli odavam, aga vist ka nõrgema toimega, sest umbes kuuajase kandmise järel hakkas Fiona hirmsasti puuke korjama,“ räägib Meeli. Ta on kasutanud ka täpi-lahust, kuid puugirihm tundub kuidagi loodussõbralikum.

Meeli jälgib ka hoolega ilmateadet ning kui hoiatatakse sinivetikate eest, siis hoiab Fiona veest eemale. „Üks-kord läksime randa ja vesi tundus ime-lik, kahtlustasin, et ongi sinivetikad. Fiona jooksis seal, jõi vett ka ning olin pärast väga mures. Sinivetikaid tuleb tõesti hoolega jälgida, sest sellise vee joomine võib looma haigeks teha,“ üt-leb ta.

Suvel tuleb Fionat ka tihemini kam-mida ja takjaid tema küljest ära kor-jata. Meeli laseb Fional taluümbruses vabalt ringi joosta, sest koeral on seal omad käigud, aga samas tundideks ta metsa ei kao. „Seal ei ole inimesi, keda ta võiks häirida ja üldiselt ta alati hüüd-mise peale tuleb ka metsast välja,“ üt-leb Meeli. ■

Fotograaf Meeli Küttimi iiri setteril Fional on su-vel mõnus põli - saab vabalt metsas ringi joosta.

58

59

Täielik kaitse sinu lemmikule!

fiproniil

Kaitseb just õigel kohal

Harmooniline sõprus

Kirpude ja puukidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Kirbuallergiast põhjustatud dermatiidi ennetamine ja osa ravistrateegiast kassidel ja koertel.

Täidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Müügiloa hoidja: KRKA, d.d. Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia.Täiendavat informatsiooni saab müügiloa hoidja Eesti esindusest: Krka, d.d. Novo mesto Eesti � liaal: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti. Tel: +372 6671658Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

prasikvanteelpüranteelembonaat febanteel

tabletid koertele175 mg+525mg+504mg

N12

prasikvanteelpüranteelembonaat febanteel tabletid koertele

150mg+50mg+144mgN100, N2 Järgmiste ümarusside ja paelusside segainfektsioonide

raviks täiskasvanud koertel ja kutsikatel: Solkmed: Toxocara canis, Toxascaris leonina (vanemad noorvormid ja täiskasvanud) Kõõrpead: Uncinaria stenocephala, Ancylostoma caninum (täiskasvanud)Paelussid: Taenia spp., Dipylidium caninum.

FYPRYST® Kropla ochrony na właściwym miejscu DEHINEL® PLUS W trosce o przyjaciela …

Slove

nia, 5

/201

1, 20

11-1

3908

B, IF/

KS.

FYPRYST 67 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 134 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 268 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 402 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 50 mg roztwór do nakrapiania dla kotów. Skład 1 pipetka 0,67 ml zawiera 67 mg fipronilu, 1 pipetka 1,34 ml zawiera 134 mg fipronilu, 1 pipetka 2,68 ml zawiera 268 mg fipronilu, 1 pipetka 4,02 ml zawiera 402 mg fipronilu, 1 pipetka 0,50 ml zawiera 50 mg fipronilu. Wskazania Leczenie i przeciwdziałanie infestacji pcheł (Ctenocephalides spp.) i kleszczy (Rhipicephalus spp., Dermacentor spp., Ixodes spp.) u psów. Leczenie i kontrola alergicznego pchlego zapalenia skóry (APZS) u psów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji wszołów (Trichodectes canis) u psów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji pcheł (Ctenocephalides felis) i kleszczy (Rhipicephalus spp., Dermacentor spp., Ixodes spp.) u kotów. Leczenie i kontrola alergicznego pchlego zapalenia skóry (APZS) u kotów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji wszołów (Felicola subrostratus) u kotów. Przeciwwskazania Ze względu na brak dostępnych danych produktu nie należy stosować u szczeniąt w wieku poniżej 8 tygodni lub ważących mniej niż 2 kg. Produkty dla psów są przeznaczone do stosowania u psów i nie należy go stosować u kotów ze względu na ryzyko przedawkowania. Ze względu na brak dostępnych danych produktu dla kotów nie należy stosować u kociąt w wieku poniżej 8 tygodni lub ważących mniej niż 1 kg. Nie stosować produktu u zwierząt chorych (cierpiących na choroby układowe, gorączkę) lub u zwierząt w okresie rekonwales-cencji. Nie stosować produktu u królików ze względu na ryzyko wystąpienia działań niepożądanych, a nawet zgonu. Pozwolenie na dopuszczenie do obrotu w Polsce nr FYPRYST 67 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1972/10, FYPRYST 134 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1973/10, FYPRYST 268 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1974/10, FYPRYST 402 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1975/10, FYPRYST 50 mg roztwór do nakrapiania dla kotów - 1971/10. Podmiot odpowiedzialny KRKA, d. d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Słowenia.

Przed użyciem zapoznaj się z treścią ulotki dołączonej do opakowania.

DEHINEL® PLUS Tabletki do podawania doustnego dla psów. Skład 1 tabletka zawiera: febantel 150 mg, pyrantelu embonian 144 mg, prazikwantel 50 mg. Wskazania Preparat przeznaczony jest do profilaktyki i leczenia inwazji nicieni żołądkowo-jelitowych oraz tasiemców u psów. Jest skuteczny przeciwko: nicienie żołądkowo-jelitowe Toxocara canis − formy dojrzałe i stadia larwalne, Toxascaris leonina − formy dojrzałe i stadia larwalne, Uncinaria stenocephala − formy dojrzałe i stadia larwalne, Ancylostoma caninum − formy dojrzałe i stadia larwalne, Trichuris vulpis − formy dojrzałe; tasiemce Echinococcus granulosus, Echinococcus multilocularis, Dipylidium caninum, Taenia spp., Multiceps multiceps, Mesocestoides spp. Przeciwwskazania Nie podawać sukom ciężarnym w pierwszych dwu trymestrach ciąży. Działania niepożądane Nie są znane. Interakcje Nie podawać preparatu jednocześnie z innymi lekami o działaniu cholinergicznym (np. lewamizol) oraz lekami wpływającymi na acetylocholinoesterazę (np. lekami fosforoorganicznymi). Nie podawać z preparatami zawierającymi piperazynę ze względu na jej antagonistyczne działanie w stosunku do pyrantelu. Dawkowanie i droga podania Preparat należy podawać jednorazowo w dawce 1 tabletka na 10 kg m.c. (co odpowiada: febantel 15,0 mg na kg m.c., pyrantelu embonian 14,4 mg na kg m.c., prazikwantel 5,0 mg na kg m.c.) to jest: szczenięta i małe psy: o masie ciała do 5 kg − 0,5 tabletki, o masie ciała od 5 kg do 10 kg − 1 tabletka; średnie psy: o masie ciała od 10 kg do 15 kg − 1,5 tabletki, o masie ciała od 15 kg do 20 kg − 2 tabletki, o masie ciała od 20 kg do 30 kg − 3 tabletki; duże psy: o masie ciała od 30 kg do 40 kg − 4 tabletki, o masie ciała od 40 kg do 50 kg − 5 tabletek, o masie ciała od 50 kg do 60 kg − 6 tabletek. Tabletkę należy umieścić głęboko w jamie ustnej na języku lub podać ukrytą w kawałku karmy (mięsa, wędliny lub sera). Preparat należy podać natychmiast po zdiagnozowaniu inwazji. W przypadkach silnej inwazji dawkę można powtórzyć po dwu tygodniach. W celach profilaktycznych zaleca się regularne podawanie preparatu 3- lub 4-krotnie w ciągu roku. Preparat podaje się szczeniętom w wieku powyżej 3 tygodni po laboratoryjnym potwierdzeniu inwazji mieszanej. W przypadku glistnicy u szczeniąt preparat należy podać dwukrotnie w wieku 6 i 12 tygodni. Warunki przechowywania i transportu Przechowywać w temperaturze do 25oC. Specjalne środki ostrożności Przechowywać w miejscu niedostępnym i niewidocznym dla dzieci. STOSOWAĆ WYŁĄCZNIE U ZWIERZĄT. WYDAWANY NA PODSTAWIE RECEPTY. Opakowania Blistry aluminiowe zawierające 2 tabletki, pakowane w pudełka kartonowe po 10 i 100 tabletek. Podmiot odpowiedzialny KRKA, tovarna zdravil, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Słowenia. Pozwolenie na dopuszczenie do obrotu w Polsce nr 1642/06.

Materiał reklamowy przekazywany jest wyłącznie z Charakterystyką Produktu Leczniczego Weterynaryjnego, która stanowi integralną część niniejszej reklamy.

KRKA-POLSKA Sp. z o.o., ul. Równoległa 5, 02-235 Warszawa, Tel. (022) 573 75 00, Fax (022) 573 75 64, E-mail: poland@krka.bizwww.krkapolska.pl

Kompletna ochrona KRKAInformacja adresowana jest wyłącznie do lekarzy weterynarii.

fipronil

febantel, pyrantelu embonian, prazikwantel

FYPRYST® Kropla ochrony na właściwym miejscu DEHINEL® PLUS W trosce o przyjaciela …

Slove

nia, 5

/201

1, 20

11-1

3908

B, IF/

KS.

FYPRYST 67 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 134 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 268 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 402 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 50 mg roztwór do nakrapiania dla kotów. Skład 1 pipetka 0,67 ml zawiera 67 mg fipronilu, 1 pipetka 1,34 ml zawiera 134 mg fipronilu, 1 pipetka 2,68 ml zawiera 268 mg fipronilu, 1 pipetka 4,02 ml zawiera 402 mg fipronilu, 1 pipetka 0,50 ml zawiera 50 mg fipronilu. Wskazania Leczenie i przeciwdziałanie infestacji pcheł (Ctenocephalides spp.) i kleszczy (Rhipicephalus spp., Dermacentor spp., Ixodes spp.) u psów. Leczenie i kontrola alergicznego pchlego zapalenia skóry (APZS) u psów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji wszołów (Trichodectes canis) u psów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji pcheł (Ctenocephalides felis) i kleszczy (Rhipicephalus spp., Dermacentor spp., Ixodes spp.) u kotów. Leczenie i kontrola alergicznego pchlego zapalenia skóry (APZS) u kotów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji wszołów (Felicola subrostratus) u kotów. Przeciwwskazania Ze względu na brak dostępnych danych produktu nie należy stosować u szczeniąt w wieku poniżej 8 tygodni lub ważących mniej niż 2 kg. Produkty dla psów są przeznaczone do stosowania u psów i nie należy go stosować u kotów ze względu na ryzyko przedawkowania. Ze względu na brak dostępnych danych produktu dla kotów nie należy stosować u kociąt w wieku poniżej 8 tygodni lub ważących mniej niż 1 kg. Nie stosować produktu u zwierząt chorych (cierpiących na choroby układowe, gorączkę) lub u zwierząt w okresie rekonwales-cencji. Nie stosować produktu u królików ze względu na ryzyko wystąpienia działań niepożądanych, a nawet zgonu. Pozwolenie na dopuszczenie do obrotu w Polsce nr FYPRYST 67 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1972/10, FYPRYST 134 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1973/10, FYPRYST 268 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1974/10, FYPRYST 402 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1975/10, FYPRYST 50 mg roztwór do nakrapiania dla kotów - 1971/10. Podmiot odpowiedzialny KRKA, d. d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Słowenia.

Przed użyciem zapoznaj się z treścią ulotki dołączonej do opakowania.

DEHINEL® PLUS Tabletki do podawania doustnego dla psów. Skład 1 tabletka zawiera: febantel 150 mg, pyrantelu embonian 144 mg, prazikwantel 50 mg. Wskazania Preparat przeznaczony jest do profilaktyki i leczenia inwazji nicieni żołądkowo-jelitowych oraz tasiemców u psów. Jest skuteczny przeciwko: nicienie żołądkowo-jelitowe Toxocara canis − formy dojrzałe i stadia larwalne, Toxascaris leonina − formy dojrzałe i stadia larwalne, Uncinaria stenocephala − formy dojrzałe i stadia larwalne, Ancylostoma caninum − formy dojrzałe i stadia larwalne, Trichuris vulpis − formy dojrzałe; tasiemce Echinococcus granulosus, Echinococcus multilocularis, Dipylidium caninum, Taenia spp., Multiceps multiceps, Mesocestoides spp. Przeciwwskazania Nie podawać sukom ciężarnym w pierwszych dwu trymestrach ciąży. Działania niepożądane Nie są znane. Interakcje Nie podawać preparatu jednocześnie z innymi lekami o działaniu cholinergicznym (np. lewamizol) oraz lekami wpływającymi na acetylocholinoesterazę (np. lekami fosforoorganicznymi). Nie podawać z preparatami zawierającymi piperazynę ze względu na jej antagonistyczne działanie w stosunku do pyrantelu. Dawkowanie i droga podania Preparat należy podawać jednorazowo w dawce 1 tabletka na 10 kg m.c. (co odpowiada: febantel 15,0 mg na kg m.c., pyrantelu embonian 14,4 mg na kg m.c., prazikwantel 5,0 mg na kg m.c.) to jest: szczenięta i małe psy: o masie ciała do 5 kg − 0,5 tabletki, o masie ciała od 5 kg do 10 kg − 1 tabletka; średnie psy: o masie ciała od 10 kg do 15 kg − 1,5 tabletki, o masie ciała od 15 kg do 20 kg − 2 tabletki, o masie ciała od 20 kg do 30 kg − 3 tabletki; duże psy: o masie ciała od 30 kg do 40 kg − 4 tabletki, o masie ciała od 40 kg do 50 kg − 5 tabletek, o masie ciała od 50 kg do 60 kg − 6 tabletek. Tabletkę należy umieścić głęboko w jamie ustnej na języku lub podać ukrytą w kawałku karmy (mięsa, wędliny lub sera). Preparat należy podać natychmiast po zdiagnozowaniu inwazji. W przypadkach silnej inwazji dawkę można powtórzyć po dwu tygodniach. W celach profilaktycznych zaleca się regularne podawanie preparatu 3- lub 4-krotnie w ciągu roku. Preparat podaje się szczeniętom w wieku powyżej 3 tygodni po laboratoryjnym potwierdzeniu inwazji mieszanej. W przypadku glistnicy u szczeniąt preparat należy podać dwukrotnie w wieku 6 i 12 tygodni. Warunki przechowywania i transportu Przechowywać w temperaturze do 25oC. Specjalne środki ostrożności Przechowywać w miejscu niedostępnym i niewidocznym dla dzieci. STOSOWAĆ WYŁĄCZNIE U ZWIERZĄT. WYDAWANY NA PODSTAWIE RECEPTY. Opakowania Blistry aluminiowe zawierające 2 tabletki, pakowane w pudełka kartonowe po 10 i 100 tabletek. Podmiot odpowiedzialny KRKA, tovarna zdravil, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Słowenia. Pozwolenie na dopuszczenie do obrotu w Polsce nr 1642/06.

Materiał reklamowy przekazywany jest wyłącznie z Charakterystyką Produktu Leczniczego Weterynaryjnego, która stanowi integralną część niniejszej reklamy.

KRKA-POLSKA Sp. z o.o., ul. Równoległa 5, 02-235 Warszawa, Tel. (022) 573 75 00, Fax (022) 573 75 64, E-mail: poland@krka.bizwww.krkapolska.pl

Kompletna ochrona KRKAInformacja adresowana jest wyłącznie do lekarzy weterynarii.

fipronil

febantel, pyrantelu embonian, prazikwantel

Vichy Eucerin Bioderma Avene Lierac BodysolApteekides müüdavad kosmeetikasarjad 60+Apteekides tasuta jagatav ajakiri

BENU APTEEGIDBENU APTEEGID TALLINNASAia 7 Kaubahalli Rimi Mustakivi 3a Mustakivi Selver Tartu mnt 87 Sikupilli Keskus Õismäe tee 105a Õismäe tee 1b Nurmenuku Keskus

Ehitajate tee 137 Õismäe Polikliinik

Sadama 6/8 SadamarketJ. Sütiste tee 17Merivälja tee 1 Regati Maja Vesivärava 37 Torupilli Selver Madala 3 Narva mnt 21 Comarket Gonsiori 3 Narva mnt 7 Põhja pst. 17 Põhja Rimi Supermarket

Kari 3 Grossi Toidukaubad Lastekodu 11a Keskturg Pärnu mnt 326 Pärnu mnt 76Sõle 63 Kopli PolikliinikPaasiku 2a Grossi Toiduaubad Tulika 31/ Endla 45a Narva mnt 1 Postimaja Vilde tee 101 Szolnok Tammsaare tee 116 Mustika keskus

BENU APTEEGID HARJUMAALAruküla tee 25 Jüri Nelgi tee 1 Viimsi VallamajaKaluri tee 5 Haabneeme Kase 10 Aegviidu Kreutzwaldi 7 KehraJaama 11 Keila Rae 38 Paldiski Konsum Rae 14b/14c Paldiski Maxima Vaela tee 4 Kiili Maxima Keemikute 25 Maardu turgPapli 2 Loksa Pärnu mnt. 556a Laagri RIMI

BENU APTEEGID TARTUS JA TARTUMAALSõbra 56 Selver Sõbra 58 Prisma Ujula 2 Konsum Turu 14 Zeppelini Keskus Vahi 62 Vahi Selver Soola 7 Grossi Võru 77 Aardla Selver Aleksandri 8 Rannu Noormaa külaLossi 3 AlatskiviOja 17 KallasteKoosa küla Vara vald

BENU APTEEGID PÄRNUS JA PÄRNUMAALPapiniidu 8/10 Kaubamajaka Keskus

Aida 7 Pärnu Keskus Suur-Jõe 57 Suurejõe Selver Linaküla KihnuPikk 11 PärnuSuur-Sepa 14 PärnuRiia mnt 17/19 PärnuKarja 4 PärnuPärnu mnt 65 Kilingi-Nõmme

BENU APTEEK LÄÄNEMAALPosti 26 Haapsalu Rannarootsi tee 1, Ridala valdRannarootsi keskus

BENU APTEEK JÄRVAMAALLasteaia 4 AraveteTallinna mnt 4 Türi

BENU APTEEGID NARVAS JA IDA-VIRUMAALKreenholmi pst 39F Narva Vestervalli 15 Narva

Mõisa 5 Narva Pavlovi 12A SillamäeTškalovi 3 SillamäeViru pst. 22/1B SillamäeSoo 3 KiviõliPuškini 13 Narva Vestervalli 15 Narva PolikliinikKerese 3 Kerese Selver, Narva Tiimani 20 Maxima, Narva Kangelaste prospekt 5-62 Narva Kreenholmi 50 NarvaRakvere mnt 71 Megamarket, Narva

Kalevi 32a Kohtla-Järve Keskallee 6 Kohtla-JärveJärveküla tee 68 Selver, Kohtla-Järve

Põhja-Allee 4 Säästumarket, Kohtla-Järve

Rakvere mnt 29 Maxima, Jõhvi

BENU APTEEGID RAPLAS JA RAPLAMAALHariduse 3 Rapla Lasteaia 12 Tervisekeskus, RaplaKasvandu tee 12 Kaiu, RaplamaaTööstuse 5 Kohila Vana-Asula 2 JärvakandiViljandi mnt 8-2 KäruPärnu mnt 12-14 Lelle

BENU APTEEGID RAKVERES JA LÄÄNE-VIRUMAALLaada 27 Rakvere Kroonikeskus Pargi 26 KundaTuleviku 1 Rakvere Polikliinik Rakvere mnt 3 Haljala VallamajaSalutaguse tee 6 LaekverePikk 33 Maxima Tapa Jaama 1 Grossi Toidukaubad Tapa

Mere 63a Võsu

BENU APTEEGID VÕRUS, VALGAS JA VALGAMAALKooli 2 Maxima, Võru Vabaduse 10b Võru Põllu 2 AntslaSänna mnt 4 RõugeRaja 5 Selver, Valga Valga 3 Kevade Keskus, Tõrva Lipuväljak 28 Konsum, Otepää

BENU APTEEGID PAIDES, VILJANDIS JA VILJANDIMAALPärnu mnt 63 Maxima, Paide Jakobsoni 2 Mulgi Market, Viljandi

Viljandi mnt 6 Kolga-Jaani

BENU APTEEGID SAAREMAALKihelkonna mnt 3 Kuressaare Turu 2 Kuressaare Mustjala 3 KuressaareLossi 1 Kuressaare Aia 25 KuressaareLiiva Muhu vald

BENU APTEEK HIIUMAALLinnumäe küla Hiiumaa Selver

BENU APTEEGID JÕGEVAMAALKesk 4 Selver, Jõgeva Lossi 9 Põltsamaa Kesk 6-9 TormaPala küla Pala valdTartu mnt. 3 Mustvee

BENU APTEEGID PÕLVAMAALTartu mnt 21 AhjaMäe tn 2A PõlvaVõru mnt 1 RäpinaRäpina mnt 2 VerioraPikk 30 Värska

www.benu.ee