ilu tervisja Nr. 3, sügis 2015

Andrei Korobeinik –meister aja haldamises

Hiiliv ja salakaval osteoporoos:kuidas seda ennetada?

Mehed trenni!Tund aega rassimist Body Combati trennis

www.benu.ee

KliendikaartHind 1.00 €

Ilmub 4 korda aastas

BENU kliendikaardiga on ajakiri tasuta

BEN

U A

PTE

EGI A

JAK

IRI

Meeste- eri

2

Tervis

Meeste-eri

SisukordAndrei Korobeinik - meister ajaplaneerimises

Lk 6–11

Nahk ootab sügiseti eriti hella kohtlemist

Lk 12–14Tõmba juhe seinast ja läki spaasse!

Lk 16–18

Silmad tahavad puhata – luba neile seda!

Lk 20–22Lasterubriik: Pilk teravaks!

Lk 24Juta Hiielo – päeval apteegis, õhtul portselani maalimas

Lk 26–29Süda käib meil kõigil vahel rütmist väljas

Lk 30–32Salakaval osteoporoos võib tabada igaüht

Lk 34–36Diabeet kui elamise vorm

Lk 38–41Viis peotäit puu- ja köögivilju tervise heaks – iga päev!

Lk 42–43Kokka värviliselt!

Lk 44–47

Body Combat – tund täis võitlust kujuteldava kaaslasega

Lk 48–50Kui töömured löövad jalust maha...

Lk 52–54Mees, mine arsti juurde: mis vanuses mida kontrollida

Lk 56–58

Toimetus: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeE-post: toimetus@meediapilt.eeAjakirja toimetaja: Kristina TraksAjakirja kujundaja: Marju PottisepTrükk: AS KroonpressAjakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik Tamro Eesti OÜ nõusolek.

Hoiame oma mehi!Seekordne ajakirjanumber sai sisult mehine. Leiad siit

palju lugusid tublidest Eesti meestest ja hulga tervi-senõuandeid just tugevamale soole.

Avaloos räägib ettevõtja ja poliitik Andrei Korobeinik sellest, kuidas ta oma kiiret elu haldab ning väga erine-vateks tegevusteks aega leiab. Tema üks soovitus on, et veetke vähem aega televiisori ees. „Kui teile aga tundub, et pidevalt aega napib, siis pange kirja, millega te tege-lete,“ annab ta nõu.

Puhkust tuleb anda ka silmadele. Seda enam, et ena-miku tööst teeme tänapäeval arvutiga ning sellepärast on väga tähtis hoolitseda hea silmanägemise eest. Sil-mad tahavad regulaarselt puhata ja abi tasub otsida ka apteegist, kus leidub spetsiaalselt silmanägemist toeta-vaid preparaate. Kindlasti proovi silmaarst Merike Mereni soovitatud silmaharjutusi.

Võib-olla on paljud meist olnud jännis sellega, et kallis isa, abikaasa või vend on nõus arsti juurde minema vaid viimases hädas ja sedagi suure sundimise peale. Perearst Eero Merilind annab meestele põhjaliku juhendi, mis va-nuses milliste tohtrite juures võiks kontrollis käia. Ikka selleks, et avastada salakavalad ja märkamatult algavad tõved enne seda, kui need juba meie elukvaliteeti halven-dama hakkavad. Tähtsaid tervisenäitajaid nagu vererõhk, veresuhkur ja kolesterool on võimalik mõõta ka BENU Apteekides.

Mehiste teemade vahelt põikame korraks õrna portse-lanimaailma koos BENU Rapla Apteegi farmatseudi Juta Hiieloga, kelle suur hobi juba kümmekond aastat on port-selanimaalimine. Juta õpe-tab seda kaunist iidset kunsti Raplas ka teistele huvilistele.

Mõnusat lugemist ja värvilist sügist,

Kaidi KeltBENU Apteek Eesti OÜ jaemüügidirektor

Ilu

3

Uudised

Küsi BENU Apteegist Eakate festivali tasuta pääset!

Üritus toimub Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Festivali põhirõhk on harivatel loen-

gutel, näiteks tunnustatud arst Adik Levin räägib tervislikust toitumisest, metsamees Hendrik Relve jagab mõtteid loodusega tasakaalu leid-misest ja BENU apteeker Liia Saava annab nõuandeid immuunsüsteemi tugevdamiseks.

BENU Apteekidel on festivalil oma ala, kus saad kahe päeva jooksul

küsida asjakohast tervisenõu ning lasta mõõta vererõhku ja ve-resuhkru ning kolesteroolitaset. Esmakordselt pakume võimalust teha südametervise raportit. Koha-peal saab soetada organismi tugevda-vaid toidulisandeid ja tervisetooteid.

Meelelahutust loovad Heidy Tamme ja Eduard Toman ning erine-vad taidlusgrupid. Festivali kavaga saad tutvuda kodulehel www.eakate-festival.ee või BENU Apteegis.

Festivali korraldaja on MTÜ Inkotuba koostöös ajakirjaga 60+. Piletilevitoetaja on BENU Apteek, festivali toetavad Tamro Eesti, Corega, TENA, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Linnavalitsus.

Küsi tasuta pääset festivalile oma

kodule lähimast BENU Apteegist!

BENU avab ja uuendab apteeke

Kui oled vähemalt 60-aastane, astu läbi BENU Aptee-gist ja võta tasuta pääse 30. septembril ja 1. oktoobril toimuvale Eakate festivalile, kus saad kohtuda põne-vate inimestega, harida end huvitavatel teemadel ning loomulikult ei puudu ka mõnus meelelahutus.

Tallinnas Kawe Plazas asuv apteek on täpselt pealinna suurimal tuiksoo-

nel – Pärnu maantee ja Estonia puiestee nurgal, Vabaduse

platsi vahetus läheduses. BENU Apteek on

nüüd taasavatud Tal-linna külje all Viimsis äsjavalminud kau-b a n d u s ke s ku s e s . Tartus avati BENU Apteek renoveeritud Sepa Keskuses Rimi

supermarketi kõrval. Lisaks BENU aptee-

giketi oma apteekidele on suve jooksul tulnud toe-

kat lisa ka BENU kaubamärgi alla koonduvatele iseseivatele pro-

viisorapteekidele. BENU kaubamärgi võtsid hiljuti kasutusele kokku 16 ap-teeki: Arukülas, Järva-Jaanis, Koon-gas, Laagris, Lool, Kiviõlis, Paides, Puhjas, Püssil, Raasikul, Ristil, Toot-sis, Toris, Ulilas, Vinnis ja Väätsal.

Lõppeval suvel avas BENU kolm uut

moodsa sisustusega apteeki ning

BENU ketiga liitus 16 apteeki Eesti erinevais paigus.

©iS

tock

.co

m/l

isaf

x

4

hinga elu sisse

Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest: UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Teva Eesti esindus, Peterburi tee 81, 11415 Tallinn, tel 6610801 või ravimi omaduste kokkuvõttest: www.ravimiamet.eeTähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Magage külmetus väljaKui te ei saa magada vähemalt seitse tundi kvaliteetset und, väheneb immuunsüsteemi külmetusega võitlemise võime. Püüdke järjekindlalt igal ööl seitse-kaheksa tundi heale ja kvaliteetsele unele pühendada.Valutav kurk. Kinnine nina. Vilisev köha. Külmetuse või gripi korral tahame vaid voodisse heita ja nädal-kaks maha magada. Vaevavad sümptomid ei lase teil aga hästi puhata. Kui lõpuks saabub magamaminekuaeg, tunnete te end tegelikult halvemini kui päeval.Õnneks on siin aga seitse loomulikku vahendit, mis aitavad teil lõpetada visklemise ja ühelt küljelt teisele keeramise ning võimaldavad taastavasse ööunne jääda.1. Loputage nina vabaks. Vabanege hingamist takistavatest ninaeritistest, loputades regulaarselt nina. Nina loputamise komplekte võib leida enamikest apteekidest ning nende kasutamine on lihtne ja valutu. Põhimõtteliselt loputate te ninaõõnt destilleeritud vee ja naatriumkloriidi seguga. See aitab puhastada hingamisteid ja säilitada nende niiskustaset. Kui teile ei meeldi nina loputamise vahend, proovige selle asemel soolalahusega ninaaerosooli. 2. Tehke magamistuba pimedaks. On oluline luua tervislik keskkond, mis soodustab kvaliteetset und. Kuna valgus paneb aju ärkama, püüdke vältida hommikuse valguse silma paistmist. Selleks kasutage pakse kardinaid või mugavat silmadele asetatavat maski. Kui

teil on eredalt valgustatud äratuskell, veenduge, et see ei ole öösel teie poole suunatud.3. Hoidke magamistuba jahedana. Langetage magamistoas temperatuuri. Kehatemperatuuri langedes läheb aju magamisrežiimi. Riiklik unefond (National Sleep Foundation) soovitab hoida magamistoa temperatuuri vahemikus 12,2°C (54º F) kuni 23,8°C (75º F).4. Käige kuuma duši all. Käige enne magamaminekut kuuma duši all. Duši all käimisele järgnev kehatemperatuuri langus häälestab aju uneks. Boonus – aur muudab ninaeritisi vedelamaks ning niisutab hingamisteid ninas ja kõris.5. Pange jalga sokid. Pange enne magamaminekut jalga paar sooje sokke. Vastavalt Šveitsis tehtud uuringule aitab jalgade soojendamine kehal puhata ja soodustab uinumist.1

6. Tõstke pea kõrgemale. Haigena magage nii, et pea on veidi tõstetud. Varuge endale mõned täiendavad voodi- või diivanipadjad. Veidi tõstetud peaga magamine aitab vähendada survet nina kõrvalurgetele ja kergendab hingamist.7. Rahustage oma meeli. Ka siis, kui te olete kurnatud ja tunnete end halvasti, võib mõnikord olla tekkinud psühholoogiline barjäär, mis takistab uinumist. Selleks, et end õigesti unele häälestada, proovige mõnd neist rahustavatest tegevustest: meditatsioon, oma mõtete paberile kirjutamine, rahustava muusika kuulamine või lemmikraamatu lugemine.1 Kurt Kräuchi, Christian Cajochen, Esther Werth, Anna Wirz-Justice, Functional link between distal vasodilation and sleep-onset latency?, American Journal of Physiology, 2000; 278(3).

inga elu sisseh

metuuussss

e tundi kvaliteetset und, ega võitlemise võime. Püüdke

teil on eredalt valguuuuususssssssustattatatatatatatututuututuututututuddddddddd d d ääräräräräärärrär tattattatatatatatususussussususkkkkkkkkkekkkkkkellll, vev enduge, et see ei ole öösel teie poole suunatud.3. Hoidke magamiimi ttstuba jahedana. Langetage magamistoas temperatuuri. Kehatemperatuuri langedes läheb aju magamisrežiimi. Riiklik unefond (National Sleep Foundation) soovitab hoida magamistoa temperatuuri vahemikus 12 2°C (54º F) kuni 23 8°C

WICK tootesari kombineerib teaduse ja looduse, et leevendada

tõhusalt köha ja külmetuse sümptomeid!

ET/WICK/15/0014

Käsimüügiravimid.Sinex (oksümetasoliinvesinikkloriid), 0,5 mg/ml ninasprei, lahus. Näidustus: Ninakinnisuse sümptomaatiline ravi. ExPexin (guaifenesiin), 200 mg/15 ml siirup. Näidustus: Röga lahtistamine ja väljaköhimise kergendamine ülemiste hingamisteede infektsioonide ja gripilaadse haigestumise ning ägeda bronhiidi korral. ExPexin siirup on näidustatud täiskasvanutele ja üle 14-aastastele noorukitele. Dioppex (paratsetamool, fenüülefriin), 1000 mg/12,2 mg suukaudse lahuse pulber. Näidustus: Ülemiste hingamisteede infektsiooni ja gripi sümptomite (sh peavalu ja teised valud, kurguvalu, ninakinnisus) leevendamine ning palaviku alandamine. TriFlunex (paratsetamool, guaifenesiin, fenüülefriin), 500 mg/200 mg/10 mg suukaudse lahuse pulber. Näidustus: Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonidest ja gripist põhjustatud sümptomite (nõrk kuni mõõdukas valu, palavik, ninakinnisus ja lahtine köha) lühiajaline sümptomaatiline ravi.Müügiloa hoidja: Wick Pharma, Sulzbacher Strasse 40, 65824 Schwalbach am Taunus, Saksamaa

5

hinga elu sisse

Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest: UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Teva Eesti esindus, Peterburi tee 81, 11415 Tallinn, tel 6610801 või ravimi omaduste kokkuvõttest: www.ravimiamet.eeTähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Magage külmetus väljaKui te ei saa magada vähemalt seitse tundi kvaliteetset und, väheneb immuunsüsteemi külmetusega võitlemise võime. Püüdke järjekindlalt igal ööl seitse-kaheksa tundi heale ja kvaliteetsele unele pühendada.Valutav kurk. Kinnine nina. Vilisev köha. Külmetuse või gripi korral tahame vaid voodisse heita ja nädal-kaks maha magada. Vaevavad sümptomid ei lase teil aga hästi puhata. Kui lõpuks saabub magamaminekuaeg, tunnete te end tegelikult halvemini kui päeval.Õnneks on siin aga seitse loomulikku vahendit, mis aitavad teil lõpetada visklemise ja ühelt küljelt teisele keeramise ning võimaldavad taastavasse ööunne jääda.1. Loputage nina vabaks. Vabanege hingamist takistavatest ninaeritistest, loputades regulaarselt nina. Nina loputamise komplekte võib leida enamikest apteekidest ning nende kasutamine on lihtne ja valutu. Põhimõtteliselt loputate te ninaõõnt destilleeritud vee ja naatriumkloriidi seguga. See aitab puhastada hingamisteid ja säilitada nende niiskustaset. Kui teile ei meeldi nina loputamise vahend, proovige selle asemel soolalahusega ninaaerosooli. 2. Tehke magamistuba pimedaks. On oluline luua tervislik keskkond, mis soodustab kvaliteetset und. Kuna valgus paneb aju ärkama, püüdke vältida hommikuse valguse silma paistmist. Selleks kasutage pakse kardinaid või mugavat silmadele asetatavat maski. Kui

teil on eredalt valgustatud äratuskell, veenduge, et see ei ole öösel teie poole suunatud.3. Hoidke magamistuba jahedana. Langetage magamistoas temperatuuri. Kehatemperatuuri langedes läheb aju magamisrežiimi. Riiklik unefond (National Sleep Foundation) soovitab hoida magamistoa temperatuuri vahemikus 12,2°C (54º F) kuni 23,8°C (75º F).4. Käige kuuma duši all. Käige enne magamaminekut kuuma duši all. Duši all käimisele järgnev kehatemperatuuri langus häälestab aju uneks. Boonus – aur muudab ninaeritisi vedelamaks ning niisutab hingamisteid ninas ja kõris.5. Pange jalga sokid. Pange enne magamaminekut jalga paar sooje sokke. Vastavalt Šveitsis tehtud uuringule aitab jalgade soojendamine kehal puhata ja soodustab uinumist.1

6. Tõstke pea kõrgemale. Haigena magage nii, et pea on veidi tõstetud. Varuge endale mõned täiendavad voodi- või diivanipadjad. Veidi tõstetud peaga magamine aitab vähendada survet nina kõrvalurgetele ja kergendab hingamist.7. Rahustage oma meeli. Ka siis, kui te olete kurnatud ja tunnete end halvasti, võib mõnikord olla tekkinud psühholoogiline barjäär, mis takistab uinumist. Selleks, et end õigesti unele häälestada, proovige mõnd neist rahustavatest tegevustest: meditatsioon, oma mõtete paberile kirjutamine, rahustava muusika kuulamine või lemmikraamatu lugemine.1 Kurt Kräuchi, Christian Cajochen, Esther Werth, Anna Wirz-Justice, Functional link between distal vasodilation and sleep-onset latency?, American Journal of Physiology, 2000; 278(3).

inga elu sisseh

metuuussss

e tundi kvaliteetset und, ega võitlemise võime. Püüdke

teil on eredalt valguuuuususssssssustattatatatatatatututuututuututututuddddddddd d d ääräräräräärärrär tattattatatatatatususussussususkkkkkkkkkekkkkkkellll, vev enduge, et see ei ole öösel teie poole suunatud.3. Hoidke magamiimi ttstuba jahedana. Langetage magamistoas temperatuuri. Kehatemperatuuri langedes läheb aju magamisrežiimi. Riiklik unefond (National Sleep Foundation) soovitab hoida magamistoa temperatuuri vahemikus 12 2°C (54º F) kuni 23 8°C

WICK tootesari kombineerib teaduse ja looduse, et leevendada

tõhusalt köha ja külmetuse sümptomeid!

ET/WICK/15/0014

Käsimüügiravimid.Sinex (oksümetasoliinvesinikkloriid), 0,5 mg/ml ninasprei, lahus. Näidustus: Ninakinnisuse sümptomaatiline ravi. ExPexin (guaifenesiin), 200 mg/15 ml siirup. Näidustus: Röga lahtistamine ja väljaköhimise kergendamine ülemiste hingamisteede infektsioonide ja gripilaadse haigestumise ning ägeda bronhiidi korral. ExPexin siirup on näidustatud täiskasvanutele ja üle 14-aastastele noorukitele. Dioppex (paratsetamool, fenüülefriin), 1000 mg/12,2 mg suukaudse lahuse pulber. Näidustus: Ülemiste hingamisteede infektsiooni ja gripi sümptomite (sh peavalu ja teised valud, kurguvalu, ninakinnisus) leevendamine ning palaviku alandamine. TriFlunex (paratsetamool, guaifenesiin, fenüülefriin), 500 mg/200 mg/10 mg suukaudse lahuse pulber. Näidustus: Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonidest ja gripist põhjustatud sümptomite (nõrk kuni mõõdukas valu, palavik, ninakinnisus ja lahtine köha) lühiajaline sümptomaatiline ravi.Müügiloa hoidja: Wick Pharma, Sulzbacher Strasse 40, 65824 Schwalbach am Taunus, Saksamaa

Persoon

Andrei Korobeinik –meister aja-planeerimisesTekst: BENUFotod: ÄrIPÄEV, ScANPIX,UrMAS LUIK

6

Kõige selle juures on ta ise lee-belt tagasihoidlik – hoidub pigem meediast ja eelistab tegutseda kuluaarides. Ta on

tuntud kunagise legendaarse suhtlus-portaali Rate.ee asutajana ning on praegu seotud mitmete IT-projekti-dega, lisaks juhib Maleliitu ja Pärnu Linnavolikogu. Just tema eestveda-misel korraldati mullu Eestis noorte kiir- ja välkmale EM, tuleval aastal toi-mub Pärnus juba täiskasvanute EM, kuhu oodatakse osalema 300–400 mängijat. „Kõik on läbirääkimiste tulemus. Kui suudad selgitada, miks Eesti on hea koht ja korraldus kõr-getasemeline, siis ei ole küsimust,“ nendib Korobeinik. Tuleval aastal on ka Paul Kerese 100. sünniaastapäev ja Korobeinik loodab, et rahvusvaheline Maleliit nimetab aasta malehiiu auks just Kerese-aastaks.

Poliitik KorobeinikKohtume Korobeinikuga Pärnus

– just siin ta sündis ja kasvas. Ko-robeiniku peres kasvab väike tütar ning perel on kodu nii Tallinnas kui ka Pärnus. Kuigi Korobeinik (Refor-mierakond) 2013. aasta lõpus Rii-gikogust lahkus, pole ta poliitikale selga pööranud. Nüüd lööb ta kaasa kodulinna poliitelus, olles Pärnu Linnavolikogu esimees. Pärnu võiks tema arvates palju edukam turismi-linn olla. Praegu on pigem nii, et tu-ristid põikavad küll korraks läbi, aga kohapealseid teenuseid tarbitakse tegelikult vähe.

Missioonitundest tegutseb Ko-robeinik ka Maleliidu juures. Ta sõ-nab, et probleemiks on see, et meie mõistes tippmaletajad ei saa end ära elatada pelgalt malega ja nad peavad ka tavatööd tegema. „Minu eesmärk oligi see, et Maleliit saaks normaal-selt jätkata. Suutsime parandada suhteid riigiga, saime erasektorist toetajaid juurde.“ Võiks eeldada, et Korobeiniku kirg tuleneb tema enese heast maletamisoskusest, ent mees tunnistab, et ega ta malelaual väga osav olegi. Vahel küll mängib, aga enda võitude peale panustama ei hakkaks.

IT-ettevõtja KorobeinikKorobeiniku põhikirg on hoopis

infotehnoloogia. Ta on praegugi

IT-ettevõtjalt, visionäärilt ja poliitikult Andrei Korobeinikult (34) tasub õppida ajaplaneeri-mist – sel mehel on niipalju asju korraga kä-sil, et tundub, nagu kestaks tema ööpäevad 48 tundi. Ta jõuab kättpidi juures olla mitmel IT-firmal, juhtida Pärnu volikogu, Maleliitu ning tegeleda mälumänguga. Puslesse mahub veel ka pere ja väike tütar.

7

Persoon

mitmes firmas osanik ja juhendab tiime mentorina. Ta on näiteks ka üks tutvumisportaali Flirtic asutajatest. Mõni aeg tagasi avati ka selle mobii-lirakendus Flirtic Play. Üks teine tema osalusega firma on seotud ka Elioni nutiTV ja e-valimistega. „Ma arvan, et minu tugevuseks on kogemused ja oskused seoses eraklientidele suu-natud teenustega. Oskan nõu anda selle kohta, mida tavalised inimesed tahavad tarbida.“

Kuid milliseid IT-teenuseid nad siis tahavad? Seda enam, et praegu-sel nutiajastul tundub, et üllatavaid teenuseid on vähe – kõik juba tehtud ja nähtud. „Kindlasti mitte. Suur tule-vik on projektidel, mis elimineerivad vahendajad – näiteks taksonduses Taxify ja Uber, kus klient ei pea enam taksofirmaga suhtlema. Pangandu-ses aga TransferWise. Usun, et trend jätkub ning inimeste jaoks muutuvad teenused soodsamaks ja kiiremaks. Arvan, et 2025. aastaks pole vahen-dajaid enam üldse vaja,“ arutleb Korobeinik.

Eesti on e-riigina tagaajaja rollis

Korobeinik murrab ka igikestva müüdi Eestist kui eesrindlikust e-rii-gist. Kuigi siiani räägitakse Skype’ist ja võimalusest pea kõik eluvajalikud toimingud internetis teha, oleme Ko-robeiniku sõnutsi paljudest teistest riikidest hoopis maha jäänud. Ta üt-leb, et tipus olime 2000ndatel, ent siis polnud meil veel kõva mainet. „2008. aastal hakkas USA president Barack Obama ehitama USA e-riiki, eesku-juks võeti Prantsusmaa, millest Eesti oli siis tegelikult valgusaastate võrra ees. Meile oli see kindlasti marketingi poolest kaotatud võimalus, aga meid ei teatud siis nii palju. Nüüd teatakse, et oleme tegijad, aga meil pole enam suurt midagi müüa.“

Näiteks pole riiklikud e-kanalid mõeldud üldse kasutamiseks mobii-lile. „Käisin mõni aeg tagasi e-riigi lehel telefoniga ja see oli šokeeriv,“ kirjeldab Korobeinik. Need riigid, mis alustasid oma e-võidukäiku hil-jem, said paljuski kohe minna üle uutele mobiilsetele lahendustele ja

kasutada alusplatvormiks juba teiste riikide eelnevaid arendusi.

Ent olukord pole siiski lootusetult pilvine. Eestlased on viimastel aastatel üsna edumeelsed näiteks äppidega. Põnevaid ideid näeb Korobeinik võist-lusel Ajujaht, mille žürii liige ta on.

Ilmselt ei kõla üllatavalt, et Koro-beinik soovitab noortel ka ülikoolis õppida just IT-d ja teisi reaalaineid. „Keskkoolides tekitatakse suhtumine, et reaalained on väga keerulised ning lapsed ei julgegi neid hiljem ülikoo-lis valida. Eesti IT-sektoris on umbes 3000 inimest puudu, kuid kohtade arv on ju ülikoolis olemas. Noortel on liht-salt hirm. Kuid kui juba algklassides näidataks, mida saab kas või legodega teha, seda muret poleks,“ sõnab Ko-robeinik. „Nii juhtubki, et inimene läheb näiteks filosoofiat õppima ja hiljem imestab, et 400 eurot palka saab. Mille peale sa loodad?“

Mälumängur KorobeinikKorobeiniku enda tööpäevad ei

kulge kunagi 9.00–17.00 rütmis. Nii

Öötöö Riigikogus – 2014. aasta riigieelarve kallal pusiti mitu ööd. Pildil koos keskerakondlase Kadri Simsoniga.

8

Topelt efektiivne JUUSTE + TIHENDAVVÄLJALANGEMISVASTANE SÄILITAB 2880 JUUKSEKARVA LOOB 2640 UUT JUUKSEKARVA

-20% (01.10.15 - 31.10.15)

TA I M E D E J Õ U D

TÄNU HÕRENEMIST TAKISTAVALE JA TIHENDAVALE TOIMELE ON MEESTE JUUSTE JUURED ELUJÕULISEMAD NING UUTE JUUSTE KASV INTENSIIVISTUNUD.

JUUSTE VÄLJALANGEMISVASTANE EFEKTIIVSUS KUNI 88%** kliinilised uuringud viidud läbi sõltumatu laboratooriumi poolt, tõestatud tulemused 90 päevaga 22 katseisikuga.

Phyto Estonia

Andrei Korobeinik

z Sündinud 1980. aastal Pärnus.

z Lõpetanud Pärnu Vene Gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat ja infotehnoloogiat.

z Suhtlusportaali Rate.ee looja.

z 2005. aastal müüs Rate.ee-st 51% ligi 2 miljoni euro eest EMT-le. See tehing tegi tollal vaid 25-aastase Korobeiniku Eesti üheks noorimaks miljonäriks.

z Populaarse kohtingu-portaali Flirtic.com üks asutajatest.

z 2011. aastal kandideeris Riigikogu valimistel ning sai 2057 häält. Pääses Riigi-kokku Rein Langi asendus-liikmena ning oli Riigikogu liige kuni 2013. aasta lõpuni.

z Pärnu Linnavolikogu esimees.

9

Topelt efektiivne JUUSTE + TIHENDAVVÄLJALANGEMISVASTANE SÄILITAB 2880 JUUKSEKARVA LOOB 2640 UUT JUUKSEKARVA

-20% (01.10.15 - 31.10.15)

TA I M E D E J Õ U D

TÄNU HÕRENEMIST TAKISTAVALE JA TIHENDAVALE TOIMELE ON MEESTE JUUSTE JUURED ELUJÕULISEMAD NING UUTE JUUSTE KASV INTENSIIVISTUNUD.

JUUSTE VÄLJALANGEMISVASTANE EFEKTIIVSUS KUNI 88%** kliinilised uuringud viidud läbi sõltumatu laboratooriumi poolt, tõestatud tulemused 90 päevaga 22 katseisikuga.

Phyto Estonia

Persoon

on ta oma ajakavva mahutanud viimastel aastatel näiteks ka Kanal 2 mälumängu “Mis? Kus? Millal?”, kus ta on ühe tiimi kapten. Saade on Venemaa samanimelise saate nö sõ-sarversioon. Mõni aeg ta-gasi avanes Korobeinikul võimalus osaleda ka ida-naabrite saates. „Hästi närviline mäng, jäime alguses kaotusseisu, aga suutsime siis ikkagi võita. Huvitav ja teistmoodi ko-gemus – ikkagi otse-eetris ja sind vaatab üle Venemaa paarkümmend miljonit ini-mest,“ kirjeldab Korobeinik.

Ta ise telerisõber pole, ni-metades pildikasti pigem ajaku-lutajaks. „Keskmine eestimaalane vaatab telerit neli tundi päevas, näda-las teeb juba üle ööpäeva. Ma arvan, et sellest ei võida absoluutselt mitte midagi. Tasub vahel kirja panna, mil-lega oma aega sisustad, võib avastada palju tühja-tähja, mille asemel midagi kasulikku teha.“ Korobeinik toob näi-teks New Yorgi kunagise meeri Mic-hael Bloombergi, kes õppis tihedate töökohustuste kõrvalt ise napi kolme kuuga elementaarsed programmeeri-misoskused selgeks. Puhas kättevõt-mise asi! Korobeinik ise investeerib vaba aega näiteks raamatutesse, ta üritab iga nädal lugeda paar teost. Tõsi, paberraamatute ajastu on tema jaoks läbi ja ta kasutab e-lugerit, mida on mugav ka reisidele kaasa võtta.

Tulevikus välismaale?Ajaplaneerimisest hoolimata tun-

dub ikkagi, et Korobeiniku ööpäeva-des peab vähemalt 48 tundi olema, kui kõik tema kohustused ritta seada. Korobeinik nendib, et ega tal vaba aega tegelikult väga palju ole ning ta tahaks ka prioriteete pisut ümber sättida. „Natuke korrastaks oma ühis-kondlikke tegemisi, näiteks valmistun Maleliitu kellegi teise juhtimise alla andma. Tulevikus tahaks ennekõike tegeleda ikka IT-valdkonnaga,“ sõ-nab ta, lisades, et juba praegugi on tööd võimalik teha pea igast maailma punktist. „Ei välista, et lähen kunagi ka välismaale elama, aga kõik meie üm-ber muutub nii kiiresti, et väga pikalt planeerida on mõttetu.“

Andrei Korobeinik oma abikaasa ja tütrega Briti suursaadiku traditsioonilisel kuninganna auks korraldatud kübarapeol.

10

Mis saab Facebookist?Kui kuskil kohvikus näha inimesi kaaslase asemel

telefoniekraani vaatamas, võib enamasti kindel olla, et inimene on sukeldunud Facebooki. Vähemasti praegu

on suhtlusportaal Eestis veel ülipopulaarne. IT-ekspert Korobeinik aga portaali suurde tulevikku ei usu.

Ta toob välja, et meil juhtuvad paljud asjad 2–3aastase hilinemi-sega. Näiteks USAs ja Kanadas on saidi populaarsus juba praegu

märgatavalt langenud ja kasutajate osakaalus on aina rohkem va-nemaid inimesi. Noored ei pea Facebook`i enam cool`iks.

„Ka MySpace`i langus sai kunagi alguse sellest, kui noored nägid, et ka nende emad-vanaemad seda kasutavad.

Facebook üritab praegu olukorda lahendada, ostes kokku trendikamaid konkurente – näiteks Instagram –

aga ma pigem arvan, et neil ei õnnestu väga pikalt populaarseks jääda.“

Korobeinik integratsioo-nist: keeleoskus ei näita midagi

Andrei Korobeinik lõpetas 1998. aastal Pärnu Vene Gümnaasiumi. Eesti keel on tal lapsepõl-vest saati suus, ent hea meelega suhtleb ta ka vene keeles ning annab näiteks intervjuusid kohalikele venekeelsetele meediakanalitele. Kohalikud poliitikud räägivad tihti keele-oskusest kui võluvitsast, ent Korobeiniku sõnutsi pole see integratsiooni näitaja. „Eesti keele rääkimine ei tähenda, et vene noor elab samas kultuuriruumis. Ei tähenda, et nad vaataks samu telesaateid või loeks samu raamatuid,“ arutleb Korobeinik. Kui ta vahe-peal Riigikogu saadik oli, kutsus ta pidevalt koolidest gruppe Toompeale parlamenditööga tutvuma. „Küsisin alati laste käest, kas nad tahavad elada edaspidi Eestis. Eesti koolides oli suhe ¼ ehk 20 protsenti tahtis lahkuda, kuid vene koolides soovis seda teha valdav enamus,“ nendib Korobeinik. „Need noored pole rahul olukorraga siin. Ilmselt häirib ennekõike tunne, et nad ei saa siin ühiskonda sulanduda. Riiklik poliitika ei saa vaid keelele keskenduda. Küll inimene õpib keele ära, kui vajadus on, aga inimene peab seda ka siiralt tahtma ja ühiskond peab siiralt huvi pak-kuma,“ ütleb ta. Korobeinik viitab ka vahepeal kerkinud pa-gulaste teemale ja möönab, et ega eestlased ole ka väga avatud venelasi, rääkimata palju kaugematest riikidest pärit inimestest, soojalt kohtlema.

11

Kupongipakkumisedseptembris

-25%-25%

-25%-25%

-25%-25%

-25%-25%

-25%-25%

VICHY AQUALIA THERMAL SILMAÜMBRUS-KREEM 15ML Tõhus niisutus silmaümbruse nahale.

MÖLLER´S CARDIO KAPSLID N76Toidulisand südame tegevuse toetamiseks.

AUGEN PLUS KAPSLID N30 Silmavitamiin.

CLAVIN ULTRA KAPSLID N8Meestele, seksuaalse aktiivsuse ja energia tõstmiseks.

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.09 - 30.09.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

SEPTEMBER

SEPTEMBER

SEPTEMBER

SEPTEMBER

SEPTEMBER

GUM® TUTTI-FRUTTI JUNIOR HAMBAPASTA VANUSELE 7+, 50 MLSisaldab fl uoriidi, apelsinimaitseline.

Tekst: KrISTINA TrAKS

Kui suvel polnud eriti aega ega tahtmist kreemipotsi-kutega mässamiseks, siis sügisel küsib nahk seda enam poputamist. Paljud inimesed avastavad pä-rast päikeseküllast suve näolt ka ebameeldiva ül-latusena sinna tekkinud pigmendilaigud.

Kosmeetik Eva Miller rõhutab, et just järjekindlus naha eest hoo-litsemisel on põhiline ilu võti

ning ennast ei maksaks hooletusse jätta. Sügiseti on inimesed tema sõnul hädas naha liigse kuivuse ja ei-tea-kust ilmuvate vistrikega. Nimelt on suve-soojuselt rohkem sisehooajale ülemi-nek nahale suur stress ning see väljen-dub erinevates probleemides. Sügisel algavad mured naha kuivusega. See ei ole probleemiks vaid loomupäraselt kuiva nahaga inimestele, vaid ka neil, kel nahk on tegelikult rasune.

Olenevalt tüübist vajab kuivu-sele kalduv nahk täiesti erinevaid

hooldusvahendeid: rasune nahk küsib niisutavat kreemi, kuid kuiv ja õhuke nahk ei oska nagu midagi sellise kree-miga peale hakata – nahk „kisub“ ja on kuiv ka pärast kreemitamist. Sellepä-rast vajabki kuiv nahk pigem toitvat kreemi. Hästi sobib kasvõi naturaalne näoõli (astelpaju, kibuvitsa, kuninga-kepi jne) apteegist või ökopoest. Hea oleks võtta ette ka seerumikuur, mis võiks kesta umbes 10 päeva.

Suvine päike, tuul ja merevesi võivad pahandust teha ka juustele, muutes need kuivaks ja harunenuks. Oma pikkadest juustest sellepärast siiski loobuda pole vaja, vaid nüüd on aeg juukseid rohkem hellitada – teha neile maske või kasutada juukseõlisid.

Tõhus koorimine happegaKodusest koorimisest tõhusam

on happekoorimine, mida tehakse ilusalongides. Sügis on selle protse-duuri ettevõtmiseks ideaalne aeg, sest pärast koorimist on mõne aja jooksul vaja tingimata hoiduda päi-kese võtmisest.

Happekoorimine on iseenesest väga lihtne, lühike, kuid tõhus prot-seduur, mis aitab lahti saada väga erinevatest iluvigadest. Enne prot-seduuri tasuks kosmeetikuga kokku

leppida, millisest probleemist vaba-neda soovitakse. Nimelt saab happe-koorimisest leevendust nii pigmendi-laikude, kortsude kui ka vistrikulise naha puhul. Kuigi protseduur ise on lühike, võib nahk ca 5 päeva jooksul pärast seda veel kergelt ketendada. Kuu aja jooksul pärast happekoo-rimist soovitab Miller hoiduda päi-kese kätte minemisest ning saunas käimisest. „Minnes värskelt happega kooritud nahaga päikese kätte, või-vad pigmendilaigud uuesti tagasi il-muda,“ ütleb ta. Samas on happekoo-rimine tema sõnul pigmendilaikude puhul, millega naised aina enam

Hoia päevitust kauem nahal!

z Küsi apteegist toiduli-sandeid, mis pikendavad päevituse püsimist.

z Koori nahka ka suvel, sest siis tekib püsivam päevitus.

z Kasuta isepruunistavat kreemi. Selle abil saad ju-mekas olla aastaringselt.

z Väldi kindlasti solaariumit.

12 Pakkumine kehtib Benu apteekides 01.sept. – 30.sept. 2015.a.

Arstide poolt enim soovitatud toode armidele ja venitusarmidele.*

* Lisainfo: www.bio-oil.com

9,99* 60ml

(*soovituslik)

Nahk ootab sügiseti eriti hella kohtlemist

Ilu

jännis on, tõhus ja toimiv abivahend. Tõsi – kui pig-mendilaikudest on õnnestunud lahti saada, siis edaspidi tuleks p ä e v i t a m i s e s t hoiduda, sest neil on kuri kalduvus taas tekkida.

Jälgi oma sünnimärkePiltlikult öeldes peab

oma sünnimärkidest olema kogu aeg detailne ülevaade – ega mõni neist ei ole hakanud suurenema, värvi muutma või veritsema. „Kui midagi taolist märkate, tuleb kohe minna arsti juurde, mitte jääda ootama, et ehk saab sünnimärk ise „terveks“,“ ütleb Miller. „Kindlasti ei tohi ise sünnimärke näppida ega neid vigas-tada ning kui mõni neist asub kohas, kus näiteks riideservaga pidevalt ära hõõrdub, tasuks arstiga nõu pidada sünnimärgi eemaldamise suhtes.“

13Pakkumine kehtib Benu apteekides 01.sept. – 30.sept. 2015.a.

Arstide poolt enim soovitatud toode armidele ja venitusarmidele.*

* Lisainfo: www.bio-oil.com

9,99* 60ml

(*soovituslik)

Lihtne test nahatüübi määramiseks

Tõmba hommikul puhta sõrmega õrnalt üle puhta näonaha.

Sõrm libiseb takistuseta =normaalne nahk

Sõrm takerdub = rasune nahk

Sõrme liikumine tekitab ärritust = kuiv või tundlik nahk

Sõrm takerdub mõnes näopiirkonnas = segatüüpi nahk

K as tead, millised vitamiinid teevad naha klaariks, küü-ned tugevaks ja juuksed läi-kivaks? Teejuhiks nn iluvita-

miinide ja mineraalainete maailmas on BENU Viru Platsi Apteegi juhataja Sille Krüger. Kõigepealt rõhutab Krüger, et hea väljanägemise saamiseks ei piisa kind-lasti vaid apteegist purgikese ostmi-sest, vaid ilu ning reipus algab ikkagi seestpoolt – liialdada ei tohiks alko-holi ega kohviga, jätta suitsetamine, toituda mitmekesiselt ning liikuda palju. Neli korda aastas soovitab Krü-ger ette võtta organismi puhastuse ja muidugi ei tohi unustada puhkamist

Mida teeb? Kus leidub? Mis juhtub puuduse korral?

A-vitamiin z Parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele.

z Loomse päritoluga toiduainetes (kalaõli ja kalamaks, või, rasvased piimatooted).

z Nahk on kuiv ja näib vanana.

C-vitamiin z Kaitseb nahka UV-kiirguse eest, tugevdab E-vitamiini toimet ja on oluline komponent kollageeni moodustamiseks.

z Marjad, puu- ja köögiviljad. z Piinab pidev väsimus, nahk on kahvatu.

E-vitamiin z Antioksüdantne vitamiin, mis kaitseb nahka UV-kiirguse eest. Seda vitamiini on nimetatud ka energia- ja vastupidavuse vitamiiniks. E-vitamiin takistab kortsude teket ja aeglustab vananemist.

z Taimsetes õlides, pähklites, seemnetes, idandites.

z E-vitamiini madalat taset on leitud akne, aneemia, vähi, sapikivide jne korral.

B-grupi vitamiinid

z Hoiavad korras naha-ja närvikoe, teevad head juustele,  küüntele, huultele.

z Loomsetes toiduainetes, aga ka kaunvilja-des, pärmis.

z Suunurgad pragunevad ja huuled lähevad katki. Ini-mene tunneb ennast nõrgalt, väsinult, ärritub kergesti ja tekivad unehäired.

Vitamiin H ehk biotiin

z Takistab juuste väljalangemist ja hallinemist, enneaegset vanane-mist. Annab nahale sära, tagab ka närvisüsteemi normaalse töö, korrastab ainevahetust.

z Munakollases, pärmis, maksas, pähklites, kamas, idudes, neerudes.

z Nahk on kuiv, hallikas ja ke-tendav nahk, vaevab unetus, juuste väljalangemine.

Kaltsium z Organismi tähtsamaid mine-raale. Oluline luude ja hammaste kasvamise ja tervena hoidmise seisukohalt.

z Piimas ja piimatoodetes, kalas ja tumero-helistes taimeosades.

z Luud hakkavad hõrenema ning suureneb luumurdude risk.

Räni z Muudab juuksed elastseks ja läikivaks, väheneb juuste välja-langemine, küüned muutuvad tugevamaks ja vähem rabedaks.

z Maks jt subproduktid, punane liha, veretooted.

z Organismi immuunsus vä-heneb, haavad ja luumurrud võivad raskemini paraneda.

Magneesium z Kindlustab lihaste lõdvestumise organismis ja vähendab lihaspinget.

z Inimene omastab magneesiumi kõige paremini välispidiselt. Näiteks tasuks teha magneesiumisoolaga jalavanne või kasutada apteegis müüdavaid magneesiu-mipihusteid. Toiduainetest on magneesiu-mirikkad täisteratooted, pähklid, lehtköö-giviljad, idandid.

z Jalad lähevad krampi, inimene on püsivalt väsinud ja närviline.

Millised vitamiinid ja mineraalained mõjutavad meie väljanägemist?

– hea ja piisav uni on üks ilus olemise alustalasid.

Apteegist leiab müügilt kompleks-vitamiinid ilu heaks, mis on välja töö-tatud spetsiaalselt nahale, küüntele ja juustele mõeldes. Kasu on neist vita-miinidest Krügeri sõnul aga ainult siis, kui neid võtta õigesti – kuurina vähe-malt 2–3 kuud järjest ning vajadusel korrata kuuri mitu korda aastas. Kuna vitamiinikompleksid võivad koostiselt olla erinevad, siis võiks enne apteegi-letilt purgikese haaramist pidada nõu kas arsti või apteekriga ja vajadusel teha vereproov, et juba täpselt teada saada, millist vitamiini või mineraalai-net organismis puudu on.

14

Ilu

Tunne iluvitamiine!

15

Tõmba juhe seinast ja läki spaasse!

16

Ilu

Tekst: KrISTINA TrAKSFotod: ISTOcK.cOM, BENU

Eesti umbes neliküm-mend spaad on justkui loodud mõnusa sügis-puhkuse veetmiseks. Paljud neist asuvad ka looduslikult kaunites kohtades ehk et lisaks mõnusatele protseduu-ridele saad imetleda ka Eestimaa ilusat värvi-list sügist.

Spaad on Eestis tegutsenud ligi 200 aastat ning kui vahepeal võis tunduda, et meie spaad on mõeldud vaid välisturistidele,

avastavad ka eestimaalased aina enam neid mõnusaid ja moodsaid puhkamiskohti. Eesti Spaaliidu tegev-juhi Aire Tofferi sõnul oli eelmisel aas-tal oli umbes 40 protsenti kõikidest spaades ööbinud külastajatest eestla-sed ja see on aegade suurim protsent. „Eks siinsete inimeste spaapuhkuse ostuotsused on paljuski tingitud ka sellest, et palju on erinevaid soo-duspakkumisi ja kampaaniaid. Lõplik otsus spaasse lõõgastuma minna te-hakse aga tihti siiski spontaanselt,“ räägib ta.

Spaades meeldib käia kõigil – lap-sed armastavad neid veekeskuste tõttu ning perekonniti on nädalava-hetus spaas armastatud nädalalõpu veetmise võimalus. Spaa kinkekaart on ka suurepärane kingitus – miks mitte rõõmustada oma lähedasi mõ-nusa mõnepäevase puhkusega! Sa-muti on ka paljud firmad avastanud toreda viisi oma töötajate tänami-seks – saadavad nad mõneks päevaks spaasse lõõgastuma.

Kahte liiki spaad Spaasid on laias laastus kahte

liiki – ravispaad (medical spa) ja hea-oluspaad (wellness spa). „Ravispaad on hinnatud nende külastajate seas, kes ootavad eelkõige raviprotse-duure. Kõikidel ravispaadel on Ter-viseameti väljastatud nn taastusravi litsents ning nendes asutustes on

tööl taastusarstid, füsioterapeudid, erinevate raviprotseduuride tegijad jne. Kui üldiselt arvatakse, et ravis-paad on pigem eakamate inimeste jaoks, siis soovitan ka noorematel ja täistööjõus inimestel võtta pakette ravispaades – lihaspinged kummita-vad ületöötamise tõttu juba ka noori inimesi ning puhkus ravispaas on hea viis ennetada tõsisemaid tervisevae-vusi,“ selgitab Toffer. „Ravispaadesse tulijad vaatab arst üle ja annab oma soovitused. Samas ei maksa karta sõna „ravi“, sest nende pakettide ost-miseks ei pea inimene sugugi haige olema. Lõõgastust ja ehk mõne häda ennetust vajame kõik ning just see on ravispaade mõte.“

Heaoluspaast leiab erinevaid ke-hahoolitsusi, massaaže, iluteenuseid ja muidugi ka lõõgastusteenuseid.

Spaasid on Eestis palju, nad on väga erineva suurusega, asuvad üle Eesti laiali ning pakuvad ka küllalt erinevaid teenuseid. Kuidas siis leida endale kõige sobivam puhkamiskoht?

Toffer soovitab võtta spaade kodu­leheküljed ja põhjalikult pakutavat uurida. Tõsi on see, et mõned spaad on suunanud oma tegevused pigem vanematele inimestele ja lastele ei pruugi seal leiduda piisavalt põne-vat tegevust. Näiteks on läbi aegade Eesti eakamate inimeste lemmikspaa Värska Sanatoorium. On ka lõõgastus-paiku, mis on suunatud just lasteta ini-mestele ja kuhu ei ole soovitatav lapsi kaasa võtta. Nii näiteks pakub Viimsi Spa võimalust lõõgastuda ilma lasteta – Spa18+ kolmetunnine lõõgastus on

Kas teadsid, et... z Eesti spaatraditsioonide alguseks loetakse 1820. aastaid, kui

avastati Haapsalu ravimuda tervistav toime. z Just mudaravilate rajamisega Eestisse seostatakse 19. sajandil

tollase uue majandusharu turismi teket. z 1830. aasta suvel viibis Haapsalu kuurordis juba

260 supelvõõrast. z Haapsalu meremuda oli see tõmbenumber, mis meelitas

Haapsallu tervist parandama nii Vene tsaari õukonna kui ka Peterburi kõrgintelligentsi.

z II maailmasõja ajal sai Pärnu kuurortist paik, kus turgutati rindelt ravile ja puhkusele saabunud sõdureid.

z Nõukogude defitsiidiajal oli tuusik sanatooriumi kättesaadav vaid valitutele, peamiselt töölistele. Eesti sanatooriumid olid kuulsad üle liidu – näiteks Estoniasse tuldi lähedalt ja kaugelt ning koguni 24ks päevaks, sest just nii kaua kestis toona tuusik sanatooriumi.

©iS

tock

.co

m/L

UN

AM

AR

INA

17

mõeldud vaid täiskasvanutele ning kellel kodus lapsehoiuvõimalust pole, saab jätta lapsed lõõgastumisajaks spaa lastekeskusesse mängima.

Üldiselt panustavad spaad jõud-salt laste tegevustesse ning lastega pered on neisse ka väga oodatud. Ehitatakse juurde lastetubasid, kor-raldatakse lastele vahvaid mänge, meisterdamisi ning pakutakse spet-siaalselt lastele mõeldud hoolitsusi.

Kes aga mäletab endisaegseid sa-natooriume ühes pikkade pimedate koridoride ja arstilõhnaga, peaks Tofferi sõnul minema neid vanu paiku uuesti vaatama. „Sa võid üllatuda, sest kõik en-disaegsed sanatooriumid ehk tänased ravispaad on teinud läbi väga põhjaliku uuenduskuuri. Endisaegsest nostalgiast ei ole järel midagi,“ ütleb Toffer.

Mõtle pikalt ette!Küsin Tofferilt ka soovitusi, mida

silmas pidada spaasse minnes. „Kõige esimene soovitus – võta puhkust!,“ toob ta välja täiesti universaalse

soovituse. Edasine sõltub juba ajast ja ka rahalistest võimalustest. Kui aega napib, piisab ka paaripäevasest lõõgastusest, samas ravi eesmärgil soovitab Toffer ette võtta nädalase kuurortravipaketi.

Üldiselt tasuks oma plaanid teha varakult, sest asja viimasele hetkele jättes võib halva üllatusena selguda, et väljavalitud spaas soovitud kuupäeval vabu tube enam polegi. Eriti kriitilised ajad on koolivaheajad ja ka paljud nä-dalavahetused, seevastu nädala algu-ses on tavaliselt spaades vaiksem. Siit ka erinevad hinnad – ööbimine ja prot-seduurid on üldiselt veidi odavamad nädala esimeses pooles, kallimad aga nädala lõpupoole.

Toffer soovitab ette broneerida ka hoolitsuste ja protseduuride ajad, sest kohapeal võib selguda, et sobi-vaid vabu aegu enam polegi.

Põhjaliku ülevaate Eestis tegut-sevates spaadest leiab spaaliidu ko-dulehelt www.estonianspas.eu. Seal on ka viited iga ettevõtte kodulehele ning saab erinevate spaade teenuseid juba täpsemalt uurida. Kusjuures ta-sub võrrelda teenuste kirjeldusi, sest mitte kõik spaad ei paku ühesugu-seid teenuseid, vaid vastupidi – üri-tavad klienti üllatada just erinevate teenustega.

Milliseid protseduure võtta, jääb igaühe enda otsustada. Läbi aegade on spaakülastajate lemmikuks klas-sikaline massaaž ning sügis­talvisel perioodil tahetakse end turgutada ka soolakambris. Toffer soovitab julgelt proovida kõike, mis tundub põnev, uus ja eksootiline. Ega teistmoodi seda oma lemmikut ei avastagi, sest spaad pakuvad kokku mitut sada eri-nevat protseduuri.

Võrdle spaade pakutavaid teenuseid

leheküljel www.estonianspas.eu

18

Ilu

19

Tervis

Silmad tahavad puhata – luba neile seda!Arvutiga töötades süveneme tihti tegevusse nii põhjalikult, et unus-tame silmi puhata. Silmaarstid soo-vitavad silmade säästmiseks mitte unustada tööpause ja hoiatavad olukorra eest, kus arvutist pilku tõstmata töötad järjest tunde.

Tekst: MArILIIS PINNFoto: SCAnpix/TEET MALSROOS ÕHTULEHT

20

Filmirežissöör, muusik ja riigi­kogu liige Hardi Volmer on lühinägelik. Prille on ta see-tõttu kandnud juba viien-

dast klassist alates. Arvutiga tööd tuleb tihti ette, kuid Volmer ütleb, et ega ta midagi väga erilist silmade säästmiseks ei teegi. „Silmatilku ma ei kasuta, kuid tihti suunan pilgu ekraanilt eemale kaugusse. See ai-tab ka üldise väsimuse vastu ja nii ei tunnegi, et silmad väsinud on,” rää-gib ta. „Näiteks Toompeal, riigikogu kabinetis saan aknast välja vaadata ja Vene kiriku kupleid imetleda. Ko-dus töölaua tagant paremal paistab suur park, võimalusi on,” on Volmer rahul. Tihedaid “silmapause” soodus-tab Volmeri sõnul ka fakt, et ta on suitsumees. „Silmad küll puhkavad, kuid ülejäänud organismile on see halb," konstanteerib ta.

Pikki tekste Volmer arvutist ei loe. „Kui on juba üle paari lehekülje vaja lugeda, siis prindin selle välja. Kui ise kirjutan, siis teen sagedasti pause,” lisab ta.

Prillid on Volmeril kaugele vaa-tamiseks, lähedal oleva teksti luge-miseks ta prille ei vaja. Prillipoodi ja silmaarstile satub ta harva, kuigi ehk põhjust vast oleks. Nimelt on aja jooksul nägemine pisut viletsamaks jäänud. „See protsess on õnneks siiski üliaeglane,” lisab ta. Nägemist korri-geerivat laserlõikust pole Volmer kaa-lunud. „On akuutsemaid muresid. Pril-lid ei häiri nii palju. Hambaarsti juurde peaks hoopis minema.”

Hästi nägemiseks peavad prilli-klaasid piinlikult puhtad olema ning

Volmer ei salli absoluutselt, kui prillid on mustad. „Puhastan neid sageli –kohe kui adun, et prillil on puru, sõr-mejälg või mingi udu peal,” selgitab ta. Prillide puhastamiseks on tal spet-siaalsed vahendid, millest seemisna-hast lapike on kõige parem.

Kreutzwaldi Silmakeskuse sil-maarsti Merike Mereni sõnul on iga inimene erinev ja seetõttu taluvad silmad ka erinevalt näiteks tööd ar-vutiga. Igal juhul manitseb ta mõist-likkusele ja rõhutab tööpauside olu-lisust. Sellega nõustub ka Nõmme Silmakeskuse silmaarst Aili Neier.

„Mitu tundi jutti ei tohiks ekraani vaadata,” ütleb Meren. Samas tu-leb hoolitseda, et silma limaskest oleks pidevalt niiske. „Üks tund tööd, 10–15 minu-tit puhkust. See an-nab ka ajule võimaluse puhata,” lisab ta. Kes tun-neb, et silmad väsivad kiiremini, peab pause tegema sagedamini.

Laste silmad on veelgi õrnemad ning nemad peaksid pause tegema ti-hedamini. „Mudilased tohivad järjest 30 minutit ekraani vaadata ja sellele peaks järgnema sama pikk paus. Va-nematel koolilastel võiks rütm olla 45 minutit tööd ja 15 minutit pausi,” õpetab silmaarst. „Kindlasti ei tä-henda see paus, et tegin tunni arvutis tööd, siis 15 minutit mängin tahvliga või vaatan televiisorit või loen. Tuleb

110

tundtööd

minutit puhkust-15

puhata kõikidest ekraanidest, lapsed võiksid minna mängima – teha hoopis midagi muud.”

Aili Neier lisab, et kui on puh-kepaus ekraanist, ei tohiks lugeda ka raamatut. „Paus aitab puhata ka sund asendist, mis sülearvutit või nuti seadet kasutades tekib,” lisab ta.

Silmi liigselt pingutades on oht, et need jäävad kuivaks, mistõttu kaob niiske kaitsekiht ja tekib põle-tikuoht. „Silmad on kuivad, justkui liivaterad oleks silmas, vahest ka valusad,” kirjeldab Meren. Seetõttu

soovitab ta kindlasti kasu-tada kunstpisaraid. „See

pole ravim ja neist sõl-tuvust pole mõtet

karta. Kindlasti on mõistlikum silmi niisutada, kui olla kuiva silma sünd-roomi tõttu pide-

vas silmapõletiku nõiaringis,” ütleb

Meren.Kui arvutiga tööd te-

hes tundub pilt enam mitte harjumuspäraselt terav, tuleks kind-lasti pöörduda silmaarstile. „Ham-bad ristis uduse pilguga arvutitööd teha ei tasu, sest silma lihas peab nii rohkem pingutama,” räägi Meren. Lastel, kellele on määratud prillid, võiks silmi lasta kontrollida kord aas-tas, täiskasvanutel kord paari aasta tagant.

Silmaarst kiidab ka väga sil-maharjutusi ning soovitab neid teha silmade treenimiseks ja lõdvestamiseks.

Arvuti sunnib puhkamaOn olemas programmid, mis annavad sulle pausivajadusest märku. Leebemad tuletavad meelde, et on vaja puhata, karmimad teevad arvuti või muu ekraani kasutamise mõneks ajaks võimatuks.

Eyeleo (http://www.eyeleo.com) tuletab meelde kui on aeg pausiks. Ka saab sõbraliku lõviga koos teha silmavõimlemist.

Workrave pakub palju võimalusi, kuidas oma pause seadistada ja isegi võimalust päevast ekraanitarbimist piirata. Lisaks antakse soovitusi, mida pauside ajal teha.

21

Tervis

Võimle silmadega!Silmavõimlemine on eriti oluline neile, kes veedavad suurema osa ajast arvuti ees. Neid harjutusi oleks hea teha kaks korda päevas, 10 minutit korraga.Siia-sinna-siia-sinnaVaadake otse.Suunake pilk nii üles, kui vähegi või-malik. Seejärel suunake pilk sama-moodi alla, paremale ja vasakule.Korrake seda mitu korda.

SilmaringidTehke silmadega rahulikke ringe: kõi-gepealt 5–10 korda päripäeva, siis 5–10 korda vastupäeva.

Pliiats kaheksVõtke pliiats või pastakas, mille peal on mingi väike kiri. Sirutage pliiats enda ette ning tooge see aeglaselt oma silmade poole, kuni pliiats näib muutuvat kaheks.Viige pliiats uuesti kaugemale, seejä-rel hakake seda taas ninale lähemale tooma. Proovige nii, et pliiats püsiks ühekordsena võimalikult kaua, vähe-malt 10 sekundit.Puhake silmi, vaadates 2–5 minutit ruumi kaugemasse punkti või aknast välja kaugusse.Tehke seda harjutust 4–5 korda.

Udune tekstOtsige selle harjutuse jaoks mõni väikese tekstiga ese, näiteks raamat, postkaart vms. Sirutage käsi koos teks-tiga välja.Tooge tekst tasapisi silmadele lä-hemale. Üritage hoida seda selge ja teravana vähemalt 10 sekundit ning 5–10 cm kaugusel silmadest.

Kui tekst läheb uduseks, vaadake va-hepeal kaugemale.Siis vaadake uuesti teksti ning tooge see taas lähemale, kuni tekst muutub silme ees uduseks.Lõpetuseks vaadake kaugusse ja lõd-vestage silmad.

Kahest kolmVõtke kaks pliiatsit. Asetage üks pliiats umbes 20 cm kaugusele ninast, teine aga käepikkuse kaugusele.Liigutage esimest pliiatsit ninale lähe-male ning hoidke seda 10 sekundit, kuni tagumine pliiats näib muutuvat kaheks.Nüüd suunake pilk 10 sekundiks ta-gumisele pliiatsile. Samal ajal paistab esimene pliiats kahekordsena.See harjutus parandab loomulikku topeltnägemist, mis esineb alati, kui meie vaateväljas on mitu eset. Sel ajal, kui jälgime üht eset, tekib meile teisest topeltkujutis, kuid enamasti ei pane me seda tähele.

Silmad sissepooleVõtke pliiats ning asetage see sil-made kõrgusele, umbes käepikkuse kaugusele.Tooge pliiats järk-järgult silmadele lähemale, kuni see asub silmadest umbes 6 cm kaugusel.Hoidke pilku pliiatsil kümmekond se-kundit, siis pange pliiats käest.Puhake silmi.

Allikas: Kreutzwaldi Silmakeskus

Millist silmapreparaati apteegist valida?BENU Papiniidu Apteegi proviisor Margot Lehari sõnul toetavad näge-mist spetsiaalsed nn silmavitamii-nid. Üks hea silmapreparaat peaks sisaldama E-vitamiini, karotenoide nagu luteiini või zeaksantiini, beeta-karoteeni, B6-vitamiini, C-vitamiini, foolhapet. Et kõiki neid ained pole võimalik ühte tabletti kokku panna, peaks silmapreparaati paari-kolme kuu tagant vahetama.

Lehari soovitab silmapreparaate apteegist küsida eelkõige silmaprob-leemidega inimestel, eakatel, diabee-tikutel aga ka nendel, kes töötavad palju silmadega ja arvuti taga.

Vanarahvas soovitas hea silma-nägemise huvides palju mustikaid süüa, kas sellel soovitusel on ka tõe-põhja all? „Loomulikult! Mustikas pa-randab verevarustust silmades, ta on tõhus antioksüdant. Kuigi kliinilised uuringud on kohati vastuolulised, eriti need, mis puudutavad nägemistera-vust, siis igal juhul mõjutavad mustika-tes leiduvad ained silmi positiivselt,“ ütleb Lehari.

Kuiva silma sündroom

Paljud arvutiga töötavad inime-sed tunnevad, et silmad on õhtuks väsinud, punetavad, silmas on nn liiva tera-tunne ja tekib pisaravool. Need sümptomid on enamasti silma sarvkesta kuivuse tunnused. Kuiva silma põhjustavad lisaks arvutitööle ka päike, tuul, silmaoperatsioonid, teatud ravimid, läätsede kandmine jne. Tavaliselt piisab silmade pilgu-tamisest, aga kui erinevatel põhjus-tel on pisarate teke puudulik või on pisara koostis muutunud, siis läheb vaja abivahendeid. Lehari soovitab sellisel puhul kasutada niisutavaid silmatilku. Kui silmad on nii kuivad, et tilku läheb vaja pidevalt, tasuks valida need silmasõbraliku säilitusai-nega. Eriti raske kuivuse korral tuleb vaadata õlilisandiga silmatilgad, mis aitavad taastada ka silma sarvkesta lipiidkihti. Sobivaimad silmatilgad ja -preparaadid aitab valida apteeker.

©iS

tock

.co

m/S

edne

vaA

nna

©iS

tock

.co

m/C

entr

alIT

Alli

ance

22

23

AugenPlus on silmade tervist toetav preparaat, mis sisaldab kõiki silmade heaks terviseks vajalikke koostisosi: piisavas annuses (10 mg) luteiini, zeaksantiini, foolhapet, vitamiine B6, B12, C ja E. Luteiin on looduslik aine, mis paikneb silma võrkkestas ja kaitseb silmi erinevate kahjustuste eest. Seetõttu kutsutakse luteiini ka looduslikeks „kaitseprillideks“. AugenPlusis sisalduv luteiin on eriline, kõrge kvaliteediga FloraGLOTM luteiin, mistõttu organism omastab seda paremini kui teisi luteiini vorme.

Uuenduslikult sisaldab AugenPlus ka foolhapet, mis kompleksis vitamiinide B6 ja B12-ga parandab silmade verevarustust.

AugenPlus kapsleid soovitatakse kasutada kõigil, kes peavad oma igapäevatöö tõttu silmi päevast päeva koormama, samuti neil, kes tunnevad, et silmad väsivad kiiresti. Tänu kõrgele luteiini sisaldusele aitab AugenPlus tugevdada ka eakate inimeste silmade tervist.

AugenPlus – et silmad püsiksid terved!

Silmavitamiin AugenPlus sisaldab kõiki silmade heaks terviseks vajalikke koostisosi.AugenPlus kapslid on müügil apteekides. Esindaja Eestis KBM Pharma, tel. 7 338 080

Lastele

Pilk teravaks!

SÖÖ MUSTIKAID! NEED ON SILMANÄGEMISELE KASULIKUD.

VANEMAD EI LUBA MUL HÄMArAS LUGEDA, SEST SEE rIKUB SILMANÄGEMIST.

ArVUTIGA ON TOrE MÄNGIDA, AGA MITTE PIKALT – MUIDU SILMAD VÄSIVAD.

VAATA KAUGELE JA SIIS LÄHEDALE! SEE ON SILMADEGA VÕIMLEMINE.

24

Leia novembrikuu 3=4 testribade

kupongipakkumine – ostes X-Sensor

testribad, saad kaasa tasuta glükomeetri.

Võimaldab erinevate funktsioonidega muuta veresuhkru mõõtmise lihtsaks ja mugavaks. Glükomeeter on kohe kasutusvalmis ega vaja kodeerimist.

Tulemus 5 sekundiga. Vajalik verekogus ainult 0,3 mikroliitrit. Tulemuste vahemik 0,6-33,3 mmol/l. Testriba valgustus. Mälumaht on 500 tulemust, ka 7, 14, 30 ja 90 päeva keskmised tulemused.

Erinevad funktsioonid: söögiaja –ja kehalise liikumise märgistus, hüpo-glükeemia alarm, mugav testriba eemaldusfunktsioon. Glükomeeter töötab koos X-Sensor testribadega.

KIWI on väikseim inhalaator, mis ühendab endas parimaid inhalaatori omadusi. See on hääletu, patareide ja adapteriga töötav ning tänu sellele väga mugav kaasas kanda ja lihtne puhastada. Erinevalt samuti vaikse-test ultraheli inhalaatoritest, kasuta-takse siin uut "VÕRK"-tehnoloogiat, mis eelisena võimaldab inhaleerida kõiki vees lahustuvaid ravimeid, mida teie raviarst teile ette näeb.

Kuna tegemist on meditsiinisead-mega, siis lugege hoolikalt kasutus-juhendit ja vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

Strathi tooted on valmistatud plasmolüüsitud looduslikust pärmist Saccharomyces cerevisiae, mis on tuntud kui rikkalik B-vitamiini allikas, andes lisaenergiat kogu päevaks. Tooted on 100% looduslikud ja ei sisalda kunstlikke lõhna- ega magusaineid ning säilitus- ega värvaineid. Samuti on tooted laktoosivabad ning Strath tabletid ka gluteenivabad.

Strath tooted on sobilikud kogu perele.

Strath tõmmis 250ml ja Strath tabletid N100

Haava ja põletuse tõhus ja valutu esmaabi UUS! Mugavas spreipudelis kaas-aegne haavasprei kõikide pindmiste haavade esmaabiks ja korduvaks puhastamiseks.Hoiab ära haavapõletiku, soodustab haava kiiret paranemist ja ennetab armi

teket.

Paljud protseduurid, mille puhul veel hiljuti pidi pöörduma arsti poole, on täna tehtud lihtsaks ja too-dud inimestele koju kätte. Nii võib apteegiriiulilt leida meditsiini seadmeid ja tooteid, mis aitavad nii haiguseid varakult avastada kui ka krooniliste tõbedega seotud protseduure mugavamaks muuta.Liia Saava, proviisor

Innovaatiline X-mini plus glükomeeter

Kaasaskantav, vaikne, kõikide ravi-mite manustamiseks sobiv inhalaator KIWI

Prontosan Wound Spray 75 ml

TOIDULISANDID

25

Apteeker soovitab

Juta Hiielo– päeval apteegis, õhtul portselani maalimas

Pärast tööpäeva lõppu sukeldub BENU Rapla Apteegi farmatseut Juta Hiielo tihtipeale hoopiski pintslite, värvide ja portselani maailma. Juta on üle 10 aasta nakatunud portselanimaalimise pisikust ning ju-hendab juba aastaid Raplas ka teisi selle ala huvilisi.

Tekst: KrISTINA TrAKSFotod: JuLiA-MARiA LinnA

Persoon

26

Juta kodus vaatavad kõikjalt vastu kaunid kunstiteo-sed – seinataldrikud, tassid, taldrikud, kannud, toosid, kellad – kõik erinevates portselanimaali tehnikates

maalitud. Lillemotiivid, maastikud, linnud-loomad. Ühelt taldrikult leian koguni heegelmustri, mis kraapimistehni-kas värvi sisse on uuristatud.

Portselanipisikuga nakatus Juta 2004. aastal, kui läks koos töökaaslastega Raplas Mai Kolossova juhendatud portselanimaali kursustele. Juta töid uurides on esimene küsimus, et kas portselanimaalija peab ka väga hästi joo-nistada oskama? Üllatusega selgub aga, et see pole sugugi nii. „Ma ei osanud joonistada selles mõttes, et ma looksin peast visandeid. Lapsena tegelesin piltide maha joonis-tamisega, aga see oli ka kõik. Portselanile maalimiseks ei pea sugugi oskama suurepäraselt joonistada, vaid kõik on kinni hoopis kavandis. On isegi olemas spetsiaalsed kopeerid, millega saab joonistatava esemele ette kanda,“

27

Kupongipakkumisedoktoobris

-30%-30%

-25%-25%

-25%-25%

-25%-25%

-25%-25%

LACTACYD INTIIMPESU-GEEL 200MLIgapäevaseks intiimhügieeniks.Uuena pumbaga pudelis.

BIODERMA SEBIUM GLOBAL NÄOKREEM 30ML Vistrikulisele nahale.

SCHOLL FUNGAL NAIL TREATMENT 3,8ML Küüneseene eemaldamise vahend.

SCHOLL SOOLATÜÜGASTELE KÜLMUTUSPIHUSTI80ML

VITAMIIN D3 30MCG KAPSLID N100 Annab elujõudu ja soodustab kaltsiumi ning magneesiumi imendumist.

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.10 - 31.10.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

OKTOOBER

OKTOOBER

OKTOOBER

OKTOOBER

OKTOOBER

PURELL DESINFITSEERIV GEEL 60ML Efektiivne anti-mikroobne käte desinfi tseerimis-vahend, mis ei kuivata nahka.

selgitab Juta. „Hea oleks muidugi joo-nistatav enne paberil läbi proovida, aga ma pean tunnistama, et ei taha seda kuigi tihti teha. Kui on tulnud hea idee, tahaks ju ruttu-ruttu päri-selt selle kallale asuda, mitte enam eeltöödega tegeleda.“

Enamasti alustatakse portsela-nimaali õppimist sõrme- või kraa-pimistööga. Klassikalisele pintsliga maalimisele lisaks on hulk igasu-guseid muid tehnikaid – värvi saab tupsutada, kanda tööle kortsutatud kile meetodil või tõmmatakse ese hoopis värvist läbi. Üks raskemaid tehnikaid on Juta sõnul sülitamine, mille tulemusena näib töö selline nagu oleks ta imekerge värvivihma kätte jäänud. „Värv puhutakse läbi metallpulga esemele. Tundub väga lihtne, kuid tegelikult on siin hulk nüansse – kuidas puhuda nii paraja tugevusega, et värvi tuleb parajalt, aga mitte ka niipalju, et ta voolama hakkaks,“ räägib Juta.

Kodune töövahendite arsenal on Jutal muljetavaldav – suur kohvritäis kõikvõimalikes toonides värve, kaks mapitäit erinevas suuruses pintsleid, kraabitsaid, spaatleid, kaustade viisi kavandeid ning spetsiaalne põletus-ahi. Muide, hinnalisim värv Juta vär-vikohvris on tilluke purgike kullavär-viga – 2 grammi seda hinnalist kraami maksab vähemalt 50 eurot.

Ideid ammutab Juta kõikjalt enda ümber – ajakirjadest, inter-netist, ka nähtud töödest. Võimalusel katsetab ta ka You-tubest leitud õppevi-deosid erinevate teh-nikatega. „Pinterest (www.pinterest.com – toim.) on aga üks väga „ohtlik“ koht. Õetü-tar näitas mulle seda ja hoiatas kohe alguses, et ma endale ajalimiidi peale paneksin, sest sinna võib muidu imetlema jäädagi,“ räägib Juta.

Üheksa pintslitõmmet ehk roosIgal suvel on Juta käinud Pärnus

portselanimaalimise kursustel ning õppinud palju Liisel Leppiku käe all. Juta meenutab üht 3-päevast kursust, kus kogu selle aja õpiti üheksat pintsli-tõmmet ehk väikese roosi maalimist.

„Tundub kummaline, aga neid tõm-beid on väga raske õppida ja roosi maalimise oskust peetaksegi tõelise meistri tunnuseks. Nii me siis harju-tasime kolm päeva. Kolmanda päeva lõuna paiku tundus mulle, et on juba

roosi moodi, aga juhendaja ütles, et ei, ikka veel on

kapsas, mitte roos,“ muigab Juta. Muide, tõeliseks meistriks saavat alles siis, kui oled suutnud 2000 roosi moodi roosi ära

maalida. „Ma olen sel-les mõttes ikka väga

algaja veel, olen vast 20 roosi joonistanud,“ ütleb

Juta. Ka sel suvel käis ta jälle roosi joonistamist õppimas.

Arusaadavalt läheb taolise peene töö jaoks vaja tohutut kannatlikkust ja rahulikkust. Juta aga ütleb, et ta ei ole tegelikult loomult kuigi kannatlik. Samas on portselanimaaliga tegele-mine seda õpetanud. Töö nõuab ka suurt täpsust, alustades juba sellest, et väriseva käega on üsna võimatu korrektset tulemust saavutada kuni selleni välja, et töö ise peab väga

puhas olema – värvi sisse sattunud puru võib kogu asja ära rikkuda. Täp-suse mõttes võrdleb Juta maalimist oma igapäevatööga – ka apteegis ei lähe lohakus kohe üldse mitte.

Juta veab aastaid ka ise Raplas portselanimaali gruppe. Praegu ju-hendab ta kahte gruppi ning koos käiakse kaks korda kuus.

Miljon pisiasjaJuta jutust koorub välja, kui nüan-

sirohke tegevus portselanimaalimine tegelikult on. Kauni tassi või taldriku saamiseks kulub tunde ja lausa päevi. Väga oluline on näiteks see, millises järjekorras värve esemele kanda. Ko-genud silm näeb ära ka vead, mida ta-vainimene üldse tähele ei pane. Juta näitab üht uhket ploomimotiiviga kannu ning lisab, et sellel on palju vigu – toonid olevat valesti. „Näiteks tuleb läbi mõelda, milline lille õie-leht või marjakobara mari on kõige tagumine. Sellestki sõltub toon, sest eesmärk on saada võimalikult ruumi-line pilt.“ selgitab Juta. Keeruline on teha ka väga väikest maalingut, sest see eeldab ülitäpset pintsli valda-mist. Ja pintsli valdamine tuleb ainult

Persoon

Portselanitöö värvid segab Juta kahhelplaadil. Kui vaja, saab samas ka töövõtteid lihvida ja alles seejärel portselannõu peale maalima hakata.

28

z Portselanimaalimine sai al-guse Hiinast 7.-8. sajandil.

z Euroopas hakati portselani-maaliga tegelema alates 18. sajandist.

z 19. sajandil sai portselani-maalist Põhja-Ameerika ja Euroopa keskklassi naiste elitaarne hobi.

z Euroopa kõige esimene portselanivabrik oli Meisseni vabrik Dresdeni lähedal Saksamaal.

z Eesti kuulsaim omaaegne portselanitööstus oli 1924. aastal loodud Nikolai Langebrauni tööstus. Langebraun oli esimene, kes Eestis selle alaga tegelema hakkas.

Kas teadsid, et …

29

harjutades – portselanimaali võtteid peab koguaeg har-jutama, see ei ole nagu jalgrattasõit, et korra õpid ära ja oskad elu-aeg. „Õppida on siin alal kogu aeg. Kuigi ma olen üle 10 aasta alaga tegelenud, siis mul on ikka vahel sel-line tunne, et olen esime-ses klassis,“ räägib Juta.

Kui kaua ühe töö valmimine aega võtab? See sõltub sellest, mitu põleta-mist on vaja esemele teha. Ühekordse põletamisega enamasti hakkama ei saa, sest üks kord ahjus kuni 800-kraadi-ses kuumas käinud töö on üsna plass ja hele. „Alles pärast esimest põletamist hakatakse värvidega toone ja varjun-deid juurde andma. Kuus korda ahjus käimist on täiesti normaalne, kusjuu-res kõige keerulisemad tööd võivad ka 20 korda põletuses käia. Mida rohkem erinevaid toone ja varje on, seda enam peab ta ahjus käima. Näiteks valgeid marju või lilli tehes tuleb arvestada 6–8 põletamisega – iga kord paned veidike

värvi juurde. Tausta ja mustrit ei saa korraga teha, vaid töö

peab käima vahepeal ahjus. Näiteks teed tausta, siis

käib ahjus ja alles siis saad motiivi peale joo-nistada,“ selgitab Juta.

Kõige sagedamini võtab Juta portse-

lanitöö ette siis, kui tulemas on lähedaste

või sõprade sünnipäevad. On ju uni-kaalne käsitsimaalitud ese suurepä-rane kingitus. Ta teeb esemeid valmis kohe terve ahjutäie ja paneb korraga põletusse. Kodus olevaid asju Juta ära ei kingi, sest need on kas õppe-tööd, pooleliolevad esemed või hoo-pis ebaõnnestunud tööd.

Kes aga tahaks ise proovida kätt portselani maalis, siis soovitab Juta seada sammud kõigepealt mitte käsi-töötarvete poodi tarvikute järele, vaid hoopis mõnele kursusele. „See on ala, kus on lisaks pealehakkami-sele vaja ka spetsiifilisi teadmisi. Sa-muti saab kursustel käies aimu, kas selline nokitsemine üldse sobib,“

ütleb Juta. Temal endal pole portse-lanivaimustus 10 aastaga üle läinud ja Juta loodab, et niipea ei lähe ka – tahaks veel palju õppida ja katsetada.

Tervis

Süda käib meil kõigil vahel rütmist väljas

Tekst: MArILIIS PINNFotod: ISTOcK.cOM

Südamerütmihäireid ehk arütmiat esi-neb kõigil inimestel ja teada on üle 80 erineva rütmihäire. Paanikaks pole siiski enamasti põhjust, sest juba puhtstatis-tiliselt ei saa olla nii, et süda ööpäeva jooksul vaid ühesuguseid lööke teeks.

©iS

tock

.co

m/t

om

azl

30

„Igasugune südamelöök, mis ei tule siinussõlmest, on rütmi häire. Ööpäevas teeb süda umbes 200–300 vahe-

lööki. Kokku teeb süda ööpäevas 100 000–120 000 lööki ja statistiliselt ei saa olla kõik löögid ühesugused,” selgitab kardioloog Jüri Kaik.

Koheseks muretsemiseks pole aga põhjust. „Mõned tundlikud noored inimesed panevad neid vahelööke hästi tähele. Me uurime neid siis ja tuvastame, et kõik on korras,” räägib Kaik. Samas on murelikuna lihtne sat-tuda ka nõiaringi, sest ärevus põhjus-tab stressi ning see võib rütmihäireid süvendada. Siis on vajalik arsti kinni-tus, et kõik on hästi.

Arstile tuleb pöörduda, kui va-helöögid hakkavad enesetunnet segama, kui on varem diagnoositud mõni südamehaigus, mille süvene-mise ohumärk on arütmia või kõrg-vererõhutõbi. Korra aastas peaksid kardioloogi vastuvõtul käima kõik üle 40-aastased mehed ja üle 50-aas-tased naised ning ka need naised, kel on menopaus alanud. Regulaar-selt kontrollitakse ka võistlevaid sportlasi.

Südame arütmia pole üldiselt probleem inimestele, kes teevad tervisesporti, toituvad tervislikult, väldivad ülekaalu, suitsetamist ja al-koholiga liialdamist.

„On ka juhuseid, kui inimene on pöördunud muu hädaga arsti poole ja südame kontrollimisel oleme leidnud potentsiaalselt eluohtlikuks arene-vaid seisundeid nagu ventrikulaarne tahhükardia ja torsades de pointes ehk torsaad,” selgitab Kaik.

Äkksurm ongi Kaiki sõnul täna-päeva kardioloogia suurim probleem.

Südamerütmur tuleb appiPaljusid äkksurma juhtumeid

suudab ära hoida implanteeritav kardioverter­defibrillaator. „See ti-kutoosi suurune aparaat salvestab südametöö andmed, analüüsib lööke, kui vaja, siis annab mitu järjestikkust elektrilööki, mis reeglina taastavad normaalse rütmi.” lisab Kaik. Süda-merütmureid paigaldatakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Rütmihäiretevas-tased ravimid on oma tähtsust oluli-sel kaotanud, kuna nad võimaldavad kas katkestada rütmihäire või seda mingil määral ära hoida, kuid mitte välja ravida.

Paljud südamerütmihäired ei vaja aga üldse ravi. Neid võivad põhjus-tada mure, stress, menstruatsiooni-tsükkel, kevad, sügis, loetleb Kaik.

Südamearst Arvo Rosenthal pa-neb inimestele südamele, et nad ise endal südamerütmihäireid ja sellega seotud haigusi diagnoosima ei hakka. „Infomüra on sellel teemal palju,” ütleb ta. „Tulge arsti juurde, teeme EKG ja siis saab midagi konkreetse inimese kohta öelda. Tuleb lähtuda personaalse meditsiini printsiibist ehk igale inimesele personaalselt läheneda, siis on võimalik ka õigesti abi anda.”

Täiskasvanud inimese süda lööb

rahuolekus

korda minutis60–80

Miks läheb süda nö rütmist välja?

Mõned võimalikud rütmihäirete põhjused:

z Südame koronaartõbi z Südameklapi defektid z Südamelihasepõletik z Südameinfarkt z Kõrge vererõhk z Stress z Liialdamine kofeiini,

nikotiini ja alkoholiga, narkootikumide tarbimine või mürgistused

z Mõnede ravimite tarbimine

z Kilpnäärmehaigused z Mineraalainete vaegus (nt

kaaliumi ja magneesiumi puudus)

z Kõrvalekalded vere koostises

z Tugev kõhupuhitus z Psühholoogilised

põhjused

„Need on seisundid, mis on ravitavad esime-sel neljal minutil,” selgitab ta. Samas loetakse neid juh-tumeid küllalt harvadeks.

Mõnel juhul on aga ka ars-t i l äkksurma p o t e n t s i a a l i väga keeruline d i a g n o o s i d a . Näiteks noortel sportlastel. „Raske on diagnoosida hü-pertroofiat ehk va-saku vatsakese seina paksenemist, mis võib olla nii haiguse osa või ka täiesti normaalne spordist tingitud lihase kasv,” toob Kaik välja.

31

Mis on südamerütmihäire?

Tekib siis, kui on probleeme südame löögi-sageduse või rütmiga.

Süda lööb liiga aeglaselt, liiga kiiresti või ebaregulaarse rütmiga. Mõned rütmihäi-rete tüübid on täiesti ohutud, kuid mõned võivad olla eluohtlikud. Seetõttu on alati

kõige parem saada selle kohta arstilt arvamus.

Tervis

Kuidas elada „rütmist väljas“ südamega?Üldiselt on paljud arütmiatüübid põhjustatud sü-

damehaigusest. Südamehaiguse õige raviga kaob enamasti ka arütmia.

Tervislike eluviisidega saab aga ise väga palju ära teha. See tähendab, et kehakaal tuleb hoida kontrolli all, vältida suitsetamist, alkoholiga liialdamist ja narkootikume. Asja juurde käib ka sportimine ning stressi maandamine lõõ-gastavate tehnikatega.

Lase regulaarselt mõõta oma vererõhku ja koleste-roolitaset ning hoia need kontrolli all. Sportimise asjus pea nõu arstiga – liikuma peab, kuid ülepingutamist peab vältima. Toitudes tervislikult, liikudes palju ja muretsedes vähe teeme oma südamele ainult head ning nõnda saab ka ennetada võimalikke rütmihäireid.

Allikas: AOP Orphan

Kuidas rütmihäired tunda annavad?

z Subjektiivne tunne, et süda lööb kas liiga aeglaselt või liiga kiiresti (palpitatsioonid, „kappav“ rütm)

z Ebaregulaarne südamerütm z Valud rindkeres z Hingeldus z Pearinglus, peapööritus z Nõrkus, higistamishood, minestamine

NB! Südame rütmihäire võib esineda ka ilma igasuguste sümptomiteta.

©iS

tock

.co

m/k

hz

32

Tule 30. septembril ja 1. oktoobril Eakate

festivalile Tallinnas Salme Kultuurikeskuses. BENU

Apteegi alal mõõdame sinu tervisenäitajaid ja anname

kasulikku tervisenõu! Tasuta kutsed üritusele ootavad meie eakaid kliente BENU

Apteekides!  

33

SÜDAMEASPIRIINON

Vaid 1 tablett päevas

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tromboosi profülaktika südameinfarkti riski korral; stenokardia ja infarkti kahtluse korral ning südameinfarkti, ajuisheemia ja ajuinsuldi järgselt.

ENNETAB INFARKTI JA INSULTI!

EE-0

7031

4-36

1

Salakaval osteoporoos võib tabada igaühtIga lapski teab, et tervete ja tugevate luude ja hammaste jaoks peab jooma palju piima. Kuidas aga väljendub see, et luud ei ole tugevad ja mida saab teha, et neid tuge-vamaks muuta?

Tekst: LIIS KONOVALOVFotod: BENU, ISTOcK.cOM

34

Tervis

Inimese keha toeks on luudest koosnev skelett. Ilma selleta ei püsiks me püsti ega saaks lii-kuda, seetõttu on luude tervis

äärmiselt oluline. Luukude koosneb elusatest rakkudest, mis aitavad luudel kasvada ja ennast parandada. Selliseks organismi normaalseks ta-litluseks on olulised valgud ja mine-raalid. Elu jooksul toimuvate pidevate protsesside abil lammutatakse vana luukude ja asendatakse see uuega. Luukoe ülesehitamine toimub kuni 30. eluaastani – selleks hetkeks oman-datakse luu tippmass.

Luuhõrenemise korral on pidevas ülekaalus luukoe lammutamine, mis-tõttu väheneb luude mass ja muutub nende struktuur. Kui normaalne luu-struktuur on üsnagi tihe, siis poorne luu näeb välja nagu pesukäsn või pal-jude aukudega Šveitsi juust. Osteopo-roosi tekkimine sõltub ühelt poolt luu maksimaalsest massist, mis on saa-vutatud noores eas, ja teiselt poolt luukao kiirusest vananedes.

Osteoporoosil on otsene seos naissuguhormoonidega, mis on abiks uue luukoe ehitamisel. Kui nende teke organismis väheneb, siis ehitatakse vähem ka uut luukudet – nii ongi pea-miselt ohus menopausiealised naised.

„Üha rohkem räägitakse osteo-poroosist seoses rahvastiku vanane-misega,“ tõdeb reumatoloog Sandra Tälli. Teema on oluline, kuna osteo-poroos tõstab plahvatuslikult luude haprusmurdude esinemist.

Mõranevad ja kergesti murduvad luud

Kuigi võib arvata, et mis seal ikka – tänapäevase tehnika ja raviga kasvab murtud luu kiiresti kokku, siis reieluu-kaela murd võib võimalike tüsistuste tõttu lõppeda surmaga. Muid kaebusi peale murdude osteoporoos enamasti ei põhjusta. Arsti juurde jõutaksegi kas korduvate luumurdude või märkama-tuks jäänud murdudest tingitud va-lude tõttu ning patsient võib abi otsida mitme spetsialisti juurest enne, kui ta luutiheduse uuringutele suunatakse.

Tälli selgitab, et kasutusel olevate ravisoovituste järgi tuleks luutihe-dust mõõta 65-aastastel ja vanematel naistel ning üle 70-aastastel meestel. Kui inimene on nendest vanusegrup-pidest väljas, on luutiheduse uuring

ehk densitomeetria näidustatud korduvate luumurdude, varase me-nopausi või mitmesentimeetrise pik-kuse kao korral.

Ellenile (60), kes kurtis igapäevast seljavalu, soovitas perearst üha tuge-vamaid ja tugevamaid valuvaigisteid. Saanud lõpuks neuroloogi vastuvõ-tule, soovitas see densitomeetriat. Selgus, et luude seisukord ei ole enam kiita ja valud on ilmselt põhjus-tatud selgroolülide kokku vajumisest. Nüüd võtab Ellen ühe tugevatoime-lise Fosavance tableti nädalas ja ka seljavalud on kadunud.

Tavaliselt hakkab luude mass vähenema pärast viiekümnendat eluaastat, seetõttu osati Elleni juh-tumi puhul luutihedust uurida. Mar-til (29) aga kulus palju erakorralise

Osteoporoosi riskifaktorid

Mittemuudetavad

z Vanus z Naissugu z Osteoporoos perekonnas z Eelnev luumurd z Rass z Menopaus z Pikaajaline

glükokortikosteroidravi z Kroonilised haigused z Hüpogonadism meestel

Muudetavad

z Alkoholi tarbimine z Suitsetamine z Madal kehakaal z Halb toitumine z Söömishäired z Östrogeenide defitsiit z Kehaline inaktiivsus z Sage kukkumine

(Allikas: osteoporoos.ee)

©iS

tock

.co

m/l

ette

rber

ry

35

meditsiini osakonnas veedetud tunde enne, kui üks arst tegi ette-paneku luutihedust mõõta. Selgus, et kui normaalne luutihedus ehk T-skoor on +/- 1SD, siis Martil oli see -3. Osteoporoosiks loetakse juhtumeid, kus luutihedus on väiksem kui -2,5 ja on esinenud luumurdusid.

Marti meenutab, et kooliajal pidi ta vahetunnis aset leidvatest rüse-lustest kiivalt eemale hoidma. Iga pi-simgi kokkupõrge – näpu ukse vahele jätmine, palli löömine või üle maas oleva spordikoti hüppamine – võis lõppeda mõraga. Samuti lõppesid mõradega kehalise kasvatuse tunnid, millest ta lõpuks ka vabastati. Pärast diagnoosi saamist kirjutati talle välja ravim Fosamax, lisaks sai ta soovi-tuse kaltsiumirikkaks toiduvalikuks. „Igal hommikul pool tundi enne sööki pidi tableti sisse võtma,“ meenutab Marti aastatetagust kogemust. „See oli üsna tüütu.“

Tänapäevased ravimid mitte ai-nult ei väldi luukoe hõrenemist, vaid aitavad seda ka taastada. Marti juh-tumi puhul oli ravi efektiivne ja vii-mased kümme aastat pole tal prob-leeme esinenud. Kord aastas käib ta luutihedust mõõtmas ning seni kuni numbrid on normis, võib rahulikult oma igapäevaelu jätkata. Pärast eel-misel aastal kogetud tugevat trau-mat oli Marti kindel, et tegu on taas kooliajast tuttava mõraga. Röntgenis

seda aga ei tuvastatud, seega on luud taastanud oma normaalse tiheduse.

Ennetuse lihtne retsept – toitumine ja liikumine

Osteoporoosi ennetuses on suur roll õigel eluviisil. Arvatakse, et liiku-mine tugevdab ainult lihaseid, ent piisav igapäevane koormus on vaja-lik ka luude tiheduse suurenemiseks. Lisaks peaks meie igapäevane toidu-sedel sisaldama piisavalt vitamiine

ja mineraale. Osteo-poroosi seisukohalt on neist tähtsaimad kaks – kaltsium ja D-vitamiin.

Kaltsiumi saami-seks on tavapärane

toitumissoovitus tar-bida rohkelt piima ja

piimatooteid. Sandra Tälli ütleb, et kuigi kalt-

siumi leidub ka salatites, rohelistes lehtköögiviljades,

ubades, pähklites ja mandlites, on seda kõige lihtsam kätte saada piima-toodetest. Ta lisab, et uuringutes on leitud taimetoitluse ja osteoporoosi vaheline seos, kuna taimetoitlastel võib esineda madalamat kaltsiumi ja D-vitamiini taset. „Muidugi vajab see valdkond veel uuringuid,“ sõnab ta ning soovitab normist madalama luuti-hedusega inimestel tarbida kaltsiumi-preparaati 500–1000 mg päevas. Taimetoitlased võiksid tarbida kalt-siumiga rikastatud taimseid piimasid.

D-vitamiin hoolitseb meie kehas selle eest, et kaltsium saaks siirduda luukoe sisse. Seega peab inimese or-ganism saama lisaks kaltsiumile ka va-jaliku koguse niinimetatud päikesevi-tamiini. „Toidust saame me D-vitamiini ainult 10% päevasest vajadusest,“ selgitab Tälli, et enamus vajamine-vast D-vitamiinist on toodetud nahas päikesekiirguse toimel. Ta kinnitab, et Eesti kliimat arvestades vajavad ka normaalse luutihedusega inimesed sügis-talvisel perioodil täiendavalt D-vitamiini ja peaksid võtma seda vähe-malt 800–1000 toimeühikut päevas, samas kui D-vitamiini puudusega pat-siendid peaksid tarvitama keskmiselt 1600 toimeühikut päevas. „Selliste annuste juures ei ole vaja karta üle-annustamist,“ ütleb ta. Suvel pole aga vaja D-vitamiini pärast muretseda, sest päike teeb oma töö.

Tälli leiab, et kuigi osteoporoosi avaldumine sõltub üsna palju geneeti-kast, saab ka inimene ise oma elukva-liteeti mõjutada. Väga oluline on saa-vutada nooruses kõrge luu tippmass, mistõttu just noorukid peavad tähele-panu pöörama toitumisele ja treenin-gule. Vanemas eas on oluline kõrval-dada kukkumist põhjustavad tegurid, sest kui luumurde ei esine, siis saab ka osteoporoosiga koos eksisteerida.

Luumurdude arv kasvab osteoporoosi tõttu plahvatuslikult

Maailmas registreeritud reieluukaela murdude arv (mln)

(Allikas: Eesti Osteoporoosi Selts)

1990

2050*

* – prognoos

1,6

6,26

©iS

tock

.co

m/M

izin

a

36

Kuidas ennetada luuhõrenemist?

zTarvita igapäevaselt kaltsiumi. zVõta iga päev D-vitamiini.

zLiigu palju. zVäldi alkoholi ja kohvi joomist.

zÄra suitseta! zVäldi kukkumist ning enneta

seeläbi luumurde.

Tervis

37

• Tugevdab luustikku ja hambaid• Tagab päevase, kaltsiumi, tsingi ja magneesiumi vajaduse• Annab päevase D3-vitamiini vajaduse• Mõjub turgutavalt närvisüsteemile

Annustamine: 1-2 tabletti päevas veega sisse võtta.

www.tervisepyramiid.ee

Kaltsium D3 vitamiiniga 100 tabletti Tõhus kompleks Sinu luude ja liigeste heaks

Kaltsium D3 vitamiiniga on müügil kõikides apteekides üle Eesti!

Tervis

Diabeet kui elamise vorm

Tekst: BENUFotod: Err fOTOArHIIV

Kuidas leppida teadmisega, et sinu kaaslaseks on edaspidi diabeet? Oma kogemusest räägib näitleja ja lavastaja Ago-Endrik Kerge (76), kellel 37 aasta eest diagnoositi esimest tüüpi suhkruhaigus.

Kuigi Kerge peab end süstima viis korda päevas ning pidevalt toitumist jälgima, ei näe ta selles suurt probleemi. Pigem hoopis kiidab, et distsiplinee-

ritud toitumine on tervisele hästi mõjunud.

Balletisolistina alustanud ning hiljem ka näitejuht-la-vastajana töötanud Kerge oli alati heas vormis. Ega tantsijana teisiti saagi, vahel laval ehk mõni kergem vigas-tus tuli, aga see oli ka kõik. 1978. aastal reisis ta abikaasa Elle Kulli ning sõprade Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukoviga Tadžikistanis ja Usbe-kistanis. „Kolleegid muudkui naersid mu üle, sest kogu aeg otsisin tualetti. Janu oli ka suur, aga mõtlesin, et

põhjuseks on palavad ilmad,“ meenutab Kerge. Toona ta veel arsti juurde ei läinud, kuid olukord ei läinud ka Eestisse tagasi jõudes paremaks. Õnneks soovitas üks

tuttav, et mingu Kerge ikkagi kontrolli. „Ma olin sellisest haigusest väga vähe kuulnud, aga peagi oli asi selge,“ nen-dib Kerge. „Jahmatus oli suur. Tolle aja süstlad ja kõik muu...mõtlesin, et on nüüd siis sellist asja vaja..."

Tema vastas seisis toona range moega venelannast arst. Suure õllesõbrana uu-ris Kerge, kas lemmikjooki ikka võib tarbida. „Ei, mitte mingil juhul!,“ pahandas arst ja luges ette pika nimekirja toiduainetest, mida kõike süüa-juua ei tohi. „Rääkis, et

"Kui mul seda haigust poleks, siis kühveldaksin siiani

ükskõik mis kell, ükskõik mida ja kui palju sisse.“

38

süsivesikud peavad normis olema. Mina mõtlesin, et mis pagana süsivesikud, ei tea sest midagi.“

Vahel lubab endale isegi šokolaadiInimene kohandub vajadusel kõigega ja nii läks ka Ker-

gega. Tõsi, raske oli leppida, et näiteks õlut juua ei saa. Kui ta 7–8 aastat hiljem Tšehhimaal reisis, jõudis ta kõrvu, et seal on üks sort, mis sobib ka diabeetikutele. Ta ostis kohe mitu pudelit ja nautis. Tegelikult pole piirid nii ranged ja praegu lubab ta aeg-ajalt endale ka tavalist õlut, ta lihtsalt oskab planeerida, mille arvelt seda teha. „Tänapäeval on selge, et diabeetikud võivad praktiliselt kõike süüa-juua. Näiteks, kui joon õlut, söön leiba vähem.“

Kerge lisab, et tema üheks kireks on ka šokolaad. Seda ostab ta harva, kuid seda magusam preemia on. „Liha võib süüa muidugi piiramatutes kogustes. Ja nõukogude ajal

Ago-Endrik Kerge z 1939. aastal sündinud Eesti

näitleja ja lavastaja z Lõpetas Tallinna Koreograafia-

kooli (1959), töötas balletisolistina Estonia teatris (1959–1967) ja Leningradi Music Hallis (1967–1969). Seejärel pöördus tagasi Estoniasse.

z Lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti erialal (1976, 7. lend).

z Pälvis tähelepanu August Kitzbergi „Kosjasõidu“ lavastuse uudse lahendusega ning asus näitejuht-lavastajana tööle Tallinna Riiklikku Akadeemilisse Draamateatrisse.

z Aastatel 1985–1990 oli Vanemuise teatri näitejuht.

z Abielus näitlejanna Elle Kulliga.

39

Näitleja ja lavastaja Ago-Endrik Kerge on diabeediga elanud 37 aastat ning näeb haiguses ka positiivseid külgi – see distsiplineerib toitumist jälgima.

Kupongipakkumisednovembris

-25%-25%

-25%-25%

-25%-25%

-25%-25%

3=43=4

VICHY ANTIPERS-PIRANT 48H 50MLspetsiaalselt meestele.

PROSTA-CHECK® N1Kiirtest eesnäärme tervise kontrollimiseks.

MAKSA-FUNKTSIOONIKIIRTEST N1

M.E.E.S TABLETID N30 Tõhus elujõu ja energiavitamiinide kompleks meestele.

LARFASOL IMEMISTABLETID N18

GLUCOCARD X-SENSOR TESTRIBAD N50

KÜSI APTEEKRILT TESTRIBADE JUURDE TASUTA GLÜKOMEETER!

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Pakkumine kehtib 1.11 - 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

NOVEMBER

NOVEMBER

NOVEMBER

NOVEMBER

NOVEMBER

oli nali selles, et tomatid, mida suhkruhaige võib manus-tada tonnide viisi, olid kevadel-suve hakul kõige kallimad toiduained, kuid minu toitumisharjumustega need sobisid. Sain ikka uhkustades öelda, et ma odavaid asju ei söö, vaid ikka kõige paremat,“ muheleb ta.

Kerge ütleb, et aastatega on palju muutunud aparaa-tide ja süstalde osas. Nõukogude ajal olid nõelad võrdlemisi paksud ja süstimine pehmelt öeldes valus. Tal on kodus ka aparaat, millega veresuhkrut mõõta. Ta teeb seda õhtuti enne magamaminekut. „Kas teate, kui palju on teiesuguse ta-valise inimese veresuhkru tase,“ uurib Kerge. Raputan pead. „Umbes 5,2. Täiesti tavaline ja elab öö üle. Kui mul on viis, siis magama ei läheks, sest tean, et võib langeda ka kahe peale. Kui on seitse-kaheksa, siis on juba hästi,“ kirjeldab Kerge. Kui tase on liiga madal, sööb ta näiteks mõne võileiva. Need olid tal varem igaks juhuks ka teatris kaasas. Ta meenutab, kuidas kord etenduse ajal tundis, et veresuhkur langeb liiga mada-lale. „Too mu võileib,“ poetas ta Elle Kullile. Kergel õnnestus see publiku jaoks märkamatult ära süüa ning tükk jätkus.

Viis süsti päevasVõileivalugu jääb aega, kui Kerge haigusega alles koha-

nes. Nüüd on toitumisrutiin enam-vähem paika timmitud ja probleeme esineb harva. „Räägiks suhkruhaiguse posi-tiivsetest külgedest – tänu sellele olen nüüdseks juba 37 aastat regulaarselt õigel ajal ja õigeid koguseid söönud. Kui mul seda haigust poleks, siis kühveldaksin siiani üks-kõik mis kell, ükskõik mida ja kui palju sisse,“ räägib ta.

Kergel on kindlad kellaajad söömiseks ja need kõigu-vad vaid tunnike siia-sinna. Hommikusöök on kella üheksa

Tervis

paiku, lõuna kell 13, õhtusöök kell 18 ja mõni kerge võileib magamamineku eel. Insuliini süstima peab ta viis korda päevas, iga toidukorra eel või järel ning korra varahommi-kul ja enne magamaminekut. Viis tundub palju, ent Kerge selles probleemi ei näe. Ta sõnab, et teda lohutas juba haigestumise ajal rootslastelt kuuldu, et suhkruhaigust ei pea üle põdema. „See on mitte niivõrd haigus, vaid lihtsalt üks elamise vorm,“ ütleb Kerge.

I tüübi diabeetKuulub haiguste rühma, mida nimetatakse auto immuunhaigusteks. Kui keegi sugulastest on põdenud I tüübi dia-beeti, on haigestumise risk ligikaudu 0,3–04 prot-senti. Kui üks vanematest on diabeetik, suureneb risk ligikaudu 5 protsendini. Kui dia beeti põeb teie kaksikõde või -vend, siis on risk haigestuda 30–50 protsenti.

Sümptomid: z Suurenenud uriinikogused z Pidev janutunne ning kaalulangus z Väsimus ja nõrkus, koormustaluvuse langus z Suurenenud söögiisu z Naha sügelus z Haavad paranevad aeglaselt z Öösiti võivad tekkida säärelihaste krambid

NB! I tüübi diabeeti ei ole võimalik ennetada!

Ago-Endrik Kerge lavastatud "Kuulsuse narrid" on aegade jooksul naerutanud paljusid televaatajaid.

40

CANDEREL GREENlooduslik suhkruasendajaCanderel Green suhkruasendajad on valmistatud looduslikust magusainest – suhkrulehe ekstraktist. Suhkruleht on Lõuna-Ameerikast pärinev taim, mida on tänu magusaks tegevatele omadustele kasutatud magustamiseks juba sadu aastaid.

Canderel Green suhkruasendajad sobivad diabeetikutele ja inimestele, kes soovivad vähendada suhkru tarbimist.

Canderel Green on saadaval pulbrina, tablettidena ja pulbripakikestena.

Maaletooja: AS Oriola

Stevia

M

agustatud

ekstraktidega

Rohkem infot:www.canderelproducts.com/ee

II tüübi diabeetTekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füü-silise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin.

Sümptomid: z Suukuivus, janu z Sage urineerimine z Väsimus ja töövõime langus

Haigustunnused võivad avalduda tagasi-hoidlikult või üldse puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga.

riskifaktorid: z Vanus üle 40 eluaasta z Diabeedi esinemine perekonnas z Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine z Eelnenud veresuhkru omastamise häire z Kõrgenenud vererõhk z Kõrgenenud kolesterool z Eelnevad südame- ja veresoonte haigused z Naistel rasedusaegne diabeet

(Allikas: diabeet.ee)

41

CANDEREL GREENlooduslik suhkruasendajaCanderel Green suhkruasendajad on valmistatud looduslikust magusainest – suhkrulehe ekstraktist. Suhkruleht on Lõuna-Ameerikast pärinev taim, mida on tänu magusaks tegevatele omadustele kasutatud magustamiseks juba sadu aastaid.

Canderel Green suhkruasendajad sobivad diabeetikutele ja inimestele, kes soovivad vähendada suhkru tarbimist.

Canderel Green on saadaval pulbrina, tablettidena ja pulbripakikestena.

Maaletooja: AS Oriola

Stevia

M

agustatud

ekstraktidega

Rohkem infot:www.canderelproducts.com/ee

Vaata, millistes BENU Apteekides

saab mõõta veresuhkrut

http://www.benu.ee/terviseinfo/tervisenaitajate/.

Tervis

Viis peotäit puu- ja köögivilju tervise heaks – iga päev! Tekst: KrISTINA TrAKS

Foto: ISTOcK.cOM

Viis peotäit puu- ja köögi-vilju on minimaalne ko-gus, mis iga inimene peaks päeva jooksul sööma. Kus-juures ei piisa sellest, kui süüa päeva jooksul ära viis suurt õuna, sest tarbida tuleks just võimalikult erinevaid ja erivärvilisi vilju-marju.

Kuigi enamik inimesi teavad, et puu- ja köögiviljad on ter-visele vajalikud ning neid tuleks süüa, tarbitakse

neid enamasti ikkagi liiga vähe, näitab Tervise Arengu instituudi (TAI) eelmisel aastal tehtud uuring. Näiteks köögiviljade kogus, mida inimesed enamasti viimase nädala jooksul endi hinnangul sõid, oli vaid 100–200 grammi päeva kohta. See on kolme korda vähem kui minimaalne 300-grammine soovituslik kogus. Neid mehi-naisi, kes söövad päevas köögivilju alla 300 grammi on lausa 71 protsenti. Köögi- ja puuviljade mittesöömise põhjustena tuuakse välja peamiselt nelja põhjust: pole rahaliselt võimalik neid endale lu-bada – seda tunnistas lausa kolm-veerand küsitletutest; pole ideid (vt

köögiviljatoitude retsepte järgmistel lehekülgedel) ega aega nende valmis-tamiseks ning puu- ja köögiviljad liht-salt ei maitse.

Miks?Kehakaalu kontrolli all hoidmise

teema puudutab väga paljusid ini-mesi ning puu- ja köögiviljad sobivad sellest aspektist toidulauale suurepä-raselt. Neis on palju vett ja kiudaineid ning üldjuhul vähe rasvu ehk et nad täidavad hästi kõhtu, andes seejuures vähe energiat.

Soola tarbimisega liialdamine on hulga haiguste riskiteguriks, kuid puu- ja köögiviljades leidub naat-riumi ehk soola üht komponenti mi-nimaalselt. Seetõttu soovitab Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi eelistada just värskeid vilju, mitte

konserve, kuhu võib olla lisatud soola. Tervislik kehakaal ühes väik-sema soolatarbimisega aitab hoida kontrolli all vererõhku.

Meie keha vajab iga päev vita-miine ja mineraalaineid ning puu- ja köögiviljad on suurepärased nende allikad. Kas puu- ja köögiviljades lei-duvaid vitamiine võiks asendada nn purgivitamiinidega? Pitsi sõnul omas-tab meie organism vitamiine-mine-raalaineid kõige paremini toidust, kus on nende omavaheline tasakaal imendumise tagamiseks kõige opti-maalsem. „Kindlasti on mõnel juhul purgivitamiinide lisaks võtmine õi-gustatud (nt foolhape enne raseduse planeerimist, D-vitamiin lastel ja ea-katel), kuid toitu nendega asendada ei tohi,“ lisab Pitsi.

Puu- ja köögiviljades leidub ka erinevaid fütotoitaineid, mida seos-tatakse südame-veresoonkonna-haiguste ja osade vähkkasvajate vormide ennetamisega. Kui mõnda

vitamiini-mineraalainet võime saada juba väikesest kogusest (nt päevase soovitusliku koguse C-vitamiini paa-rist kibuvitsamarjast), siis fütotoit-ainete haigusi ennetav toime algab alates 500 grammist puu- ja köögivil-jadest päevas.

Kui palju?Seega, iga inimene peaks sööma

päevas vähemalt viis portsjonit (üks portsjon on umbes peotäis) ehk 500 grammi puu- ja köögivilju ning marju.

500grammi

puu- ja köögivilju =

miinimumkogus iga päev

©iS

tock

.co

m/n

ikky

tok

42

Ideid puu- ja köögivilja nutikaks serveerimiseks

z Tee suppi! z Tee hautisi ja värvilisi vokiroogi! Nendesse kulub palju köögivilju

ning kasutada saab ka väga erinevaid vilju. z Peida köögivilju hakklihatoitudesse, kastmetesse, putrudesse! z Leiuta ja katseta! Kartuliputru tunnevad kõik, aga kas tead, et suure-

pärase köögiviljatambi saab ka näiteks porganditest või kaalikatest. z Maitsesta vähema soolaga! Kasuta soola asemel hoopis rohkem

ürte (tilli, peterselli, rosmariini, salveid, iisopit jne). z Tee köögiviljapirukaid! z Puuviljadest saab valmistada lõputul hulgal magustoite. z Laste lemmikud on smuutid – ideaalsed vahepalaks või magustoiduks. z Asenda moos värske kraamiga. Peotäis marju hommikumüslile või

pudrule riivitud õun on tervislikum valik kui suhkrurikas moos.

Allikas: www.toitumine.ee

See on miini-m u m k o g u s

ja tegelikult võiks neid süüa ve e l g i r o h -

kem. Hea, kui tarbitav oleks

mitmekesine – viiest peotäiest

kaks moodustaksid puuviljad-marjad ja

ülejäänud köögiviljad. Samas väga liialdada ka

ei maksaks – naised võiksid piirduda umbes 9 portsjoniga päe-

vas ja mehed 15 portsjoniga. Eelkooliealiste laste puhul on soo-

vitatavad kogused veidi väiksemad ja portsjoni määratlemiseks võiks alu-seks võtta lapse peo suuruse.

Mida?Üldine nõuanne on, et mida eri-

nevamaid ja erivärvilisi vilju sa sööd, seda parem on. Kusjuures tasub

teada, et eestlaste läbi aegade suur lemmiktoiduaine kartul üldse köö-giviljaks ei kvalifitseerugi, vaid ta liigitatakse suure tärklisesisalduse tõttu hoopis leiva ja teraviljatoodete gruppi. Puu- ja köögiviljadeks loetakse kõik aia- ja metsaviljad, eksootilised viljad (sh marjad, arbuus, melon jne) ja koguni seened. Kusjuures arvesse

lähevad kõik, nii värskelt, salatina kui ka kõikvõimalike toitude koostises (nt supp, puder, hautis, vormiroog jne) leiduvad viljad. Seetõttu võib näiteks ühe päevase puuviljaportsjoni asen-dada mahlaga, kuigi korralik puuvili on parem. Samas nektar ja mahlajook kuuluvad maiustuste gruppi ning puu-viljana arvesse ei lähe.

43

Tervis

Kokka värviliselt!Köögivili on kuldaväärt tooraine kõikvõimalike toitude valmistamiseks. Kasuta võimalikult palju kodumaist köögivilja, mida nüüd, sügisel, ju kõikjalt võtta on. Põne-vama maitse lisamiseks miksi hulka ka eksooti-lisemaid vilju ning val-mibki huvitav ja tervislik toit! Retseptide autorid on toidu blogijad Olga Kaju, Kärt Peterson ja Taavi Arus.

44

Kokka värviliselt!

Lillkapsasalat (2-le)

z 100 g lillkapsast z 200 g tomateid z 1 punane sibul z Poole sidruni mahl z Peotäis hakitud rohelist sibulat z Peotäis peterselli z Peotäis piparmünti

Vürtsisegu: z 0,25 tl musta terapipart z 0,25 tl vürtsi z 0,25 tl kaneeli z 0,25 tl muskaati z 1 küüslauguküüs z Oliiviõli z Soola z Soovi korral granaatõunaseemneid

Riivi lillkapsas ja pane kaussi. Haki tomatid ning punane ja roheline sibul. Lisa lillkapsale. Seejärel haki petersell ja piparmünt võimalikult peeneks ning lisa kaussi.Purusta vürtsisegu uhmris ühtlaseks ja pane väiksesse kaussi. Lisa purustatud küüslauguküüs, sidrunimahl ja oliiviõli. Vispelda hoolikalt kokku.Kalla kaste salatile ja sega läbi. Vajadusel lisa salatile veel sidrunimahla või soola. Soovi korral puista kaunistuseks peale granaatõunaseemneid. Serveeri kohe.

Pastinaagihummus sinepiseemnetega (2–4-le)

z 1 keskmine pastinaak z 1 purk kikerherneid z 1 küüslauguküüs z 1 spl tahini’t (seesamiseemne pasta) z 1–2 spl sidrunimahla z 1 spl sinepiseemneid z 0,5–1 tl soola z 2 spl külmpressitud oliiviõli

Koori pastinaak, kata õli ja soolaga ning rösti 180-kraa-dises ahjus pehmeks, umbes 20–30 minutit.Kurna kikerhernekonserv ja jäta pool vedelikust alles. Pane kikerherned, küüslauk, küpsetatud pastinaak, ta-hini, 1 spl õli, pool sidrunimahlast ja soolast köögikom-baini ja püreesta. Kui segu on liiga paks, lisa vähehaaval kikerhernestest kurnatud vedelikku, aga mitte rohkem kui 100 ml. Maitse ning lisa soovi korral veidi sidrunimahla ja/või soola ning sega sisse sinepiseemned.

45

Vürtsikas tomati-oa pajaroog(2–3-le)

z 1 sibul z 50 g porrulauku z 240 g punaseid konservube z 3 suurt tomatit z 8 kirsstomatit z Maitseaineid (meresoola, valget pipart, purustatud

tšillit ja Cayenne’i pipart) z 1 spl agaavisiirupit/mett  z Oliiviõli praadimiseks

Tükelda sibul ja porrulauk väikesteks tükkideks. Nõruta oad sõelal ja loputa jooksva vee all, kuni need enam ei vahuta. Prae sibul klaasjaks, lisa tükeldatud tomat ja nõrutatud oad. Hauta köögivilju pannil kaane all 30–40 minutit madalal kuumusel. Kirsstomatid on maitserohke-mad kui tavalised, seepärast võiksid kasutada mõlemaid sorte, kuid võid valiku langetada ka ainult kirsstomatite või tavaliste tomatite kasuks. Kasuta viimasel juhul liht-salt topeltkogust.Maitsesta pajaroog soola, pipra, purustatud tšilli ja Cayenne’i pipraga. Kuna tomat annab roale hapukust, siis kasuta magustamisel agaavisiirupit või mett.Serveeri riisiga või iseseisva roana.

Porgandikeeks krõbeda müslikattega (4–8-le)

z 3 keskmist porgandit (200 g) z 50 g võid z 2 muna z 80 g suhkrut z 150 g nisujahu z 2 tl küpsetuspulbrit z 1 tl kaneeli z 1 dl keefirit z 50 g kuivatatud jõhvikaid z 0,25 tl soola z 4 spl müslit

Koori ja riivi porgandid. Sulata või ja lase sel veidi jah-tuda. Vahusta muna ja suhkur. Sega omavahel jahu, ka-neel, sool ja küpsetuspulber. Lisa jahtunud sulavõi ja keefir munasegule, seejärel kuivained koos jõhvikatega, riivitud porgand ning sega õrnalt kokku. Vala võitatud keeksivormi, puista peale müsli ja küpseta 180-kraadises ahjus 50–60 minutit. Kui keeks kipub vahepeal pealt liiga pruuniks minema, kata see fooliumiga ja küpseta edasi. Kontrolli küpsust puutikuga. Enne lõikamist lase keeksil vähemalt 30 mi-nutit taheneda.

Tervis

46

47

Kui valu annab märku ...vali kiire lahendus.

Kiirelahendusvalule

Nalgesin S (naprokseennaatrium) leevendab kiiresti nõrka ja mõõdukat valu (nt hamba- ja peavalu, lihase-,liigese- ja seljavalu, menstruaalvalu).

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugegetähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisekorral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Täiendavat informatsiooni saab müügliloa hoidja Eesti esindusest: Pärnu mnt. 141, 11314 Tallinn, Eesti. Tel: +372 6671658

naprokseennaatrium

Vaata veel köögiviljaretsepte

aadressilt http://toitumine.ee/

kampaania/kaal/retseptid/

tund täis võitlust kujuteldava vaenlasega Tekst: KrISTINA TrAKS

Foto: UrMAS LUIK

Meeste-eri

Rühmatreening ei ole kindlasti vaid muu-sika taktis kepslemine, vaid sobib väga hästi ka meesterahvale. Tamro Baltikumi kaubakategooriate juht Krister Tamm proovis MyFitnessi Pärnu klubis Body Combati trenni ja sattus vaimustusse.

Body Combat põhineb enesekaitsevõtetel ja võit-luskunstidel ning sisuliselt on tegemist ägeda võitlusega muusika saatel. Sellepärast nähakse

mehi neis treeningutes ka suhteliselt tihti. Päeval, mil Krister Body Combatis käis, sattus ta aga olema ainuke tugevama soo esindaja. Veel on meeste lemmiktrenniks

rühmatreeningutest Body Pump. Teadagi – kangid, ras-kuste tõstmine.

Krister on ka muidu sportlik. Kuni 10. klassini tegeles ta Kreeka-Rooma maadlusega, edaspidi on olnud suureks armastuseks korvpall, mida ta vähemalt korra nädalas mängib. Suvel käib Krister jooksmas ja on osalenud ka mitmetel rahvajooksudel. Maratoni pole küll veel tiha-nud ette võtta, kuid poolmaratoni küll. Saalitrennidest on Krister enne kokku puutunud Body Pumpi, jooga ja strechinguga.

Et Krister polnud enne Body Combatis käinud, uuris ta netist enne natuke ette, mis teda trennis ootab. „Tahtsin teada, mis mind ees ootab ja et ma ikka sobivaimad riided selga paneks,“ selgitab ta. Riietus peakski olema mugav ja sportlik, jalanõud libisemiskindlad. Mingit erivarustust selles trennis aga vaja ei lähe.

Body Combat –

48

Kerge soojendus ja siis täiega peale!Treening algas kerge soojendusega, mille käigus õpiti

(või korrati üle) peamised liikumiskombinatsioonid. Ja siis läks lahti! „Klobisime kujuteldavaid vastaseid käte ja jal-gadega. Hästi palju oli poksielemente, jalalööke, täielik võitlus,“ kirjeldab Krister. „Mina olin seal esimest korda ja muidugi ma kippusin teistest maha jääma, läksin omadega segi. Teised aga tundusid kõik vanad kalad olema ja ikka väga ägedasti võitlesid.“

Kombinatsioonid olid Kristeri sõnul algajale esimeseks tunniks ehk natuke keerulised, kuid samas on ta kindel, et järgmises tunnis oleks juba palju lihtsam. „Mulle meeldis ka väga see, et kõik harjutused tehakse oma keharaskusega – abivahendeid ei kasutata,“ ütleb ta. Krister kiidab ka trenni head muusikat, mis ei lasknud mõtetel uitama minna ja hoidis täiega trenni juures.

Tamro Baltikumi kaubakategooriate juht Krister Tamm (punases särgis) käis Pärnu MyFitnessi klubis Body Combati trennis ja vaimustus intensiivsest ning võitluslikust tunnist. Esiplaanil treener Mailis Stolts.

49

Enne kui trenni tormad, pea asjatundjaga nõu!

MyFitnessi treener Raido Ilp jagab meestele soovitusi rühmatreeningute osas.

z Kuula treeneri soovitusi ja pea enne treeninguid nõu. Konsulteeri füsioterapeudi või spordiklubi perso-naaltreeneriga, et leida endale sobiv treeningkoormus ja treeningstiil. Leia endale treener, kes on valmis pike-maks koostööks, kui vaid ühekordne pealiskaudne suhtlus.

z Alusta lihtsamatest treeningu-test. Les Mills Body Pump, mille leiab kõikide suuremate spordiklu-bide treeningplaanist, on algatuseks väga hea. Edaspidi võiksid proovida ka juba keerulisemat koordinat-siooni nõudvaid rühmatreeninguid.

z Tee igapäevasest liikumisest en-dale harjumus. Treenerina soovitan

liikuda igapäevaselt, kuid see ei tähenda, et iga päev peaks intensiivselt treenima. Piisab 2–3st intensiivsest treeningust nädalas, mis vahelduvad rahulikuma liikumisega. Samas peab muidugi arvestama ka üldist tree-nitust. Treeningud ja liikumine võiksid saada igapäevaelu meeldivaks lahutamatuks osaks, mitte kohustulikuks periooditi rassimiseks.

z Proovi erinevaid treeninguid. Kui sa käid erinevates trennides, ei muutu treening tüütavaks ja tõenäoliselt ei tüdine sa nii kergesti. Erinevates tree-ningutes ja erinevates spordiklubides käivad ka erinevad inimesed ning ega sotsiaalne faktor spordiklubis käimisel pole vähemtähtis.

z Anna kehale ka puhkust. Treenerina pean pausiks ka sellist treeningut, mis on taastav – kas see on siis võimlemine, kepikõnd, sörkjooks. Arves-tama peaks aga jällegi treenitusega, sest ka kepikõnd võib vähemtreeni-tud inimesele olla intensiivse treeningu eest. Treenimise kõrval on sama oluline ka taastumine.

z Ära unusta kehale ehitusmaterjali anda. Kehal ei ole võimalik treenin-gutest kvaliteetselt taastuda, kui puudub nö ehitusmaterjal. Juba tree-ningute ajal vajab keha nii süsivesikuid kui ka valku. Harrastussportlane ei peaks süsivesikute peale ehk niipalju mõtlema, kuid valkude tarbimine vahetult pärast intensiivsemat treeningut võiks olla üks treeninguga kaasnevaid harjumusi.

Body Combat – mis trenn see on? z Kuulub Les Millsi süsteemi ning on inspireeritud erinevatest

võitluskunstidest. Trenn on üles ehitatud kindlatele harjutustele ja liikumiskombinatsioonidele, mis varieeruvad iga kolme kuu tagant. Sobib suurepäraselt nii naistele kui ka meestele.

z Liigutused sisaldavad endas jala- ja rusikalööke ning enesekaitse-liigutusi. Tund kestab 60 minutit ja on jagatud kümneks eri osaks. Alustatakse soojenduse ja löökide õppimisega, järgneb intensiivne treening, kus töötatakse läbi kogu keha. Tund lõpeb venitusega.

z NB! Ole valmis selleks, et pärast esimest trenni tunned neid liha-seid, mille olemasolust sul varem aimugi polnud!

Jõusaali treeninguga ei anna Body Combatit Kristeri sõnul aga üldse võr-relda. Jõusaalis kipud ju viilima, istud niisama pinkidel, ajad inimestega juttu, jalutad ringi – Body Combatis aga polnud selliseid vabu hetki. „Ma vahepeal ikkagi natuke kella piilusin, et kaugel me juba oleme. Isegi joogi-pausid olid selles trennis väga kiired – väike lonks ja kohe edasi. Hästi inten-siivne trenn ja efektiivselt veedetud tund. Minul tuli higi juba esimese 10 minutiga,“ kiidab ta.

Järgmisel päeval tunned, et käisid trennis

Et trenn tõesti asja ette läks, tun-dis Krister juba tunni lõpupoole, sest maiuspalaks oli lõppu jäetud kõhuli-haste seeria. „Selleks ajaks olin ma ikka päris väsinud juba. Aga piinlik nagu viilida ka, kui kõik teevad. Trenni keskel tegime tugeva kätekõverduste seeria ja ehkki oli võimalik treeneri soovitusel põlved maha toetada, ei saanud ma vana maadlejana (ja ainsa mehena trennis!) sellist kompromissi endale lubada. Motivatsiooni mõt-tes ongi selline ühistrenn hea, seal lihtsalt ei saa viilida,“ sõnab ta. Päev hiljem tunneb Krister neid lihaseid, millest tal tavaliselt aimugi pole. „See on hästi hea tunne, mulle meeldib. Näitab, et trenn on läinud asja ette. Hea on ka see, et see trenn võttis läbi kõik lihased,“ ütleb ta.

Kas julged ka teistele inimestele just Body Combatit soovitada? „Täiesti kindlasti! Mulle meeldis see trenn isegi rohkem kui Body Pump, just sel-lepärast, et seal sai ennast tühjaks rahmida. Pea sai ka töömõtetest tüh-jaks. Seniproovitud saalitrennidest oli see minu arvates parim!“ ütleb Krister.

Meeste-eri

50

51

iWhite Instant2 hammaste valgendamise eeltäidetud vormid 10tk Uudne kodustes tingimustes kasutatav hammaste val-gendamise tehnoloogia, mis muudab hambad kuni 8 tooni valgemaks, eemaldab neilt plekid, tugevdab struktuuri ja taastab hambaemaili. Ei sisalda vesinikperoksiidi, mistõttu on 100% ohutu ega muuda hambaid, igemeid tund-likuks. Lihtne kasutada – pa-kendis on geeliga eeltäidetud vormid, mida saab kohe kodus kasutada. iWhite’i kiire mõju on näha juba pärast esimest kasutuskorda!

Toodet iseloomustab era-kordne antimikroobne efektiivsus ja ainulaadne tootevalem – hügieeni-line käte desinfitseerimis­vahend, mille kasutamine on meeldiv, värskendav ning kliiniliselt tõestatud. Toode on läbinud ärritus-vastased- ja allergiatestid, sisaldab naha niisutajaid, mis säilitavad käte niis-kuse tasakaalu. Hävitab 99,9% bakteritest, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Apteekides saadaval pakendid 60ml ja 350ml pumppudel, 30ml ripatsiga pudel suurepärane vahend kaitsmaks end bakterite, viiruste eest nii ühistrans-pordis kui ka matkal, reisil, üritusel.

Enterosgeli poorne struktuur imab soolestikust kahjulikke aineid ja viib need organismist loomulikul teel välja. Tänu sellele mõjub Enterosgel® tõhusalt kõhulahtisuse ja oksen-damise puhul ning kergendab kaasnevaid seedehäireid. Geel kiirendab ka alkoholi väljaviimist kehast ja vähendab alko-holi mürgiste laguproduktide mõju maksale ja neerudele.

Antibiootikumide kasutamise järgselt stimuleerib normaal-set mikrofloora kasvu. Tänu allergeenide sidumisele soo-lestikus leevendab geel ka allergiaid, ekseeme ja derma-tiite. Lisaks on Enterosgel® suurepäraseks vahendiks or-ganismi puhastuskuuride te-gemisel. Sobib kasutamiseks kõigile – imikutest kuni kuldse eani välja. Maitsetut geeli tarvitatakse kas lahjendatult veega või ka lahjendamata.

Boulardii s isaldab pärmseent Saccharomyces boulardii, mis aitab soolestikul korralikult toimida, takistades meile võõraste mikroobide elutegevust.

Saccharomyces boulardii pärm-seent esineb ka inimese soolestikus, mistõttu preparaadina kasutades kan-dub see kiiresti soolestiku seintele ja toimib tõhusalt. Kuna Saccharomyces boulardii on pärmseen, mitte bakter, ta-lub ta hästi antibiootikume ega hävine

soolestikust antibiootikumravi käigus. Boulardii

z sobib kasutamiseks  antibiootikumravi ajal kõhulah-tisuse ennetamiseks või leevendamiseks

z soovitav kasutada paar päeva enne kirurgilisi protseduure

z soovitav kasutada reisidel. Alustage toote tarvitamist juba mõned päevad enne reisi ja jätkake kogu reisi aja.

Terves kehas terve vaim. Ükskõik milline terviseprobleem murendab meie enesekindlust, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu nii väikestele kui suurtele tervisega seotud kü-simustele, et haigusi ennetada ja vajadusel kiiresti reagee-rida. Alati võib pöörduda nõu saamiseks ka apteekri poole, kes soovitab uusimaid ja tõhusamaid lahendusi.Liia Saava, proviisor

iWhite® – sügisele vastu valgema naeratusega!

purell desinfitseeriv geel

Enterosgel® – uus innovatiivne abimees mürkide väljaviimisel

Tõhus abiline sinu soolestikuleSaccharomyces boulardii

Apteeker soovitab

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri viimase uuringu kohaselt kogeb Euroopas ligi nel-jandik meestest tööstressi. Meestele on eriti omane mure töösoorituse ja tööga toimetulemise pärast, kuid stressi põhjustavad ka suhted.

Koolitaja ja õppejõud, koolitus-firma Arikano juhataja Jaana Liigand soovitab kõigepealt

selgeks teha, mis on stressi allikad. “On see siis asjade kuhjumine, halvad suhted, üle jõu käivad tööülesanded või hoopis alla oma võimete tööta-mine,” selgitas ta põhjuseid, mis või-vad stressi tekitada.

Laias laastus on kolm stressi lee-vendamise viisi – enesetunde leeven-damine, olukorra muutmine ja suh-tumise muutumine. “Enesetunnet leevendab meditatsioon, hingamishar-jutused,” ütleb ta. „Olukorda saab iga inimene ise muuta. Kui stressi põhjus on näiteks igapäevane kahetunnine sõit tööle, tuleb kas elu- või töökohta muuta. Kui töö ei vasta võimetele, tu-leb tööd muuta või otsida teine töö.“

Kõige keerulisem on suhtumist muuta. Levinud on müüt, et inimene saab suhtumise sündides kaasa. Kaas-aegne psühholoogia seda arvamust ei kinnita. „Inimene sünnib puhta

lehena, käitumus-likud jooned oman-dab ta elu käigus ja kui lapsepõlvest pole saa-nud kaasa õigeid võtteid, siis neid jooni on tõesti raske muuta. See nõuab enesejuhti-mist, distsipliini ja emotsionaal-set intelligentsust,” lisab ta.

Kui mees tunneb, et stressi halda-mine on muutunud suureks problee-miks, siis soovitab Liigand pöörduda spetsialisti poole. „Oleneb kui suur probleem on. Natuke saab ennast muuta igaüks. Kui on tõsine häda, siis parima abi saab terapeudilt. Kindlasti tasub lugeda ka vastavateemalist kir-jandust,” ütleb ta.

Hinga ennast stressist üle!Üks võimalus stressi vastu kiiret

abi saada on õige hingamine. “Mehed otsivad just kiireid ja lihtsaid tehni-kaid, mis kohe toimiks,” toob välja holistilise regressiooniteraapia tera-peut ja joogaõpetaja Kadi Kütt. Märk-sõna aeglane meditatsioon peletavat mehed aga eemale.

Õige hingamine aitab luua vaimset tasakaalu. „Just vaimne tasakaal võiks olla meie tormle-vas ja stressirohkes elus üks olulisi

arengueesmärke. Hingamist tasa-kaalukamaks ja stabiilsemaks muutes muutub ajutegevus automaatselt ra-hulikumaks. Sisemine dialoog, millega meie aju pidevalt tegeleb, rahuneb. See vähendab aju hapniku tarbimise vajadust ja nii jääb ülejäänud kehale rohkem energiat. Arvestades sellega, et hapnik on keha jätkuvas uuene-misprotsessis üks kõige olulisemaid elemente, tähendab see, et suureneb keharakkude võime end parandada,” räägib Kütt.

Hingamisprotsessi käigus toi-mub midagi enamat, kui lihtsalt vere rikastamine hapnikuga ja jääkainete põletamine. Osates kontrollida oma hingamist, suudame ravida nii psüü-hilisi kui füüsilisi hädasid, võita hirme, taluda valu ning kontrollida oma emotsioone. „Õige hingamise mõ-jul suureneb meie vaimujõud, eluga rahulolu, enesevalitsemine ja hinge-jõud,” lisab Kütt.

Abi saab ka apteegistBENU Sõbra Apteegi proviisor

Astrid Oolberg soovitab kõigepealt igal mehel üle vaadata oma igapäe-vased käitumis- ja toitumisharjumu-sed. On teada, et füüsiline aktiivsus on üks vahend vaimse stressi lee-vendamiseks. Teiseks tuleks rohkem süüa aed- ja puuvilju, piirata alkoholi

Testi, kui palju stressi töö põhjustab

www.pekonsult.ee/stress.php

Tekst: MArILIIS PINNFotod: BENU, ISTOcK.cOM

52

Kui töömured löövad jalust maha…

Meeste-eri

tarbimist. Kolmandaks hoida oma vorm ja vaim värskena, osata puhata ja mitte lasta end viia kurnatuse vii-mase piirini. Kõigele sellele lisaks on võimalik leida erinevaid tervist toetavaid preparaate, mis sisaldavad endas nii vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid ja ka toniseerivaid lisandeid.

Noorematele meestele mõeldud preparaadid sisaldavadki organismile vajalikke vitamiine, mineraalaineid ning aminohappeid ning lisaks veel toniseerivat ainet, näiteks ženženni. Kõik eelpoolnimetatud koostisosad aitavad vältida väsimust ja kurnatust. Tarvitades ühe tableti päevas aita-vad need toidulisandid hoida mehe vitaalse ja energilisena.

Üle 50-aastastele meestele mõel-dud vitamiine ja mineraalaineid sisal-davad preparaadid aitavad küpsemas eas mehe hoida terve ja elujõulisena. On preparaate, mis sisaldavad Sere-noa palmi ekstrakti, et vähendada eesnäärmega seotud probleeme. Paljude preparaatide koostises leidub lükopeeni, et kaitsta veresooni ja sü-dant. Märkimist tasub luteiini sisal-dus, mis hoiab silmanägemise korras. Kõik meestele mõeldud kompleksid sisaldavad kindlasti vitamiini E, tsinki ja pantoteenhapet, mis mängivad olu-list osa testosterooni tootmisel.

Paljud mehed töötavad infoteh-noloogia valdkonnas, mis nõuab kiiret reageerimist ja head kont-sentreerumist. Letsitiin on siin asen-damatu, kuna soodustab mälu ja kontsentreerumisprotsesse.

Eraldi toob Oolberg välja macat ehk mugulkressi sisaldavad kapslid. Macat on mehed kasutanud juba tuhandeid aastaid, sest see parandab pingelisel perioodil stressitaluvust, üldist enese-tunnet ning annab juurde energiat. Li-saboonusena suureneb vitaalsus ning tõuseb kehaline ja seksuaalne võimekus.

Hingamisharjutus südamerütmi korrastamiseks

z Võta iga päev paar-kolm 3-minutilist pausi ja hinga nende jooksul rahulikult 6 korda minutis (ehk 1 sisse-välja hingamine 10 sekundi jooksul).

z Säärane hingamisrütm justkui ujutab organismi üle rahulolutundega.

z Iga kord, kui stressilained kipuvad üle pea kokku lööma, tee paus ja hinga!

(Allikas: Kadi Kütt, Holistilise regressiooniteraapia terapeut ja joogaõpetaja)

Alati võib meestele soovitada kalaõli. Kalaõlis sisalduvad omega-3 rasvhapped koos E-vitamiini lisandiga aitavad kaasa normaalsele südamete-gevusele. Vitamiini D lisand kalaõlis aitab kaasa immuunsüsteemi nor-maalsele talitlusele.

Kõike tuleb elus teha mõõdukalt ja nii soovitab apteeker mõõdukust ka toidulisandite tarbimisel. Oolbergi sõnul on siiski tähtsaim osata teha tööd töö ajal ja puhata puhkuse ajal ning tunda rõõmu oma perest ja liht-satest asjadest.

53

z Parim aeg hingamisharjutuste tegemiseks on vahetult pärast ärkamist. Võid need võtta appi ka mistahes ajal päeva jooksul, kui tunned väsimust või tüdimust.

z Kõht ei tohi hingamisharjutusi tehes olla ei liiga täis ega ka mitte liiga tühi.

z Tee harjutusi vaikses ruumis, hoides silmi kinni – nii on lihtsam keskenduda ja ka kasu harjuta-misest on suurem.

z Kanna harjutusi tehes mugavaid rõivaid.

z Istu sirge seljaga, hoides selg-roogu, kaela ja pead ühel joonel. Jalad on taldadega kindlalt maas või lootosistes. Nii saab energia kõige paremini kehas liikuda.

z Hinga nina kaudu, sest ninasõõr-med peavad kinni õhus leiduva

tolmu. Ära tee hingamisharju-tusi, kui nina on külmetuse või allergia tõttu kinni.

z Harjutusi sooritades pane tähele, et su keha ei oleks pin-ges. Keskendu ja ole täielikult kohal! Kui tekib peapööritus, hingeldus või ebamugavus-tunne, istu mõned minutid rahulikult kinnisilmi. Jätka, kui oled rahunenud.

z Pööra tähelepanu ka väljahingamisele.

z Harjutuse lõppedes istu mõni hetk kinnisilmi, hinga rahulikult ja lase harjutusel oma kehale ja meelele mõjuda.

z Kuula oma keha ja ole tema vastu leebe! Alustuseks tee pigem vähem kui liiga palju harjutusi.

juhist stressi leevendava-teks hingamisharjutusteks

©iS

tock

.co

m/m

abe1

23

54

Meeste-eri

10

55

Apteeker soovitab

Toimeaine: ambroksoolKäsimüügiravimidNäidustus: Röga lahtistamine produktiivse köhaga kulge-vate ägedate ja krooniliste bronhopulmonaalsete haiguste korral.Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lu-gege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Mõeldud mehele vanuses 45–75 aastat. Just selles vanuse vahemikus peab eesnäärme funktsiooni kontrol-lima vähemalt kord aastas. Nüüd on võimalik eesnää-ret mugavalt, valutult ja privaatselt kontrollida kodus PROSTA-Check® kiirtesti abil, milleks on vaja ainult mõni tilk sõrmeotsa verd.

Larfasol imemistabletid astelpajuõli, C-vitamiini ja na-turaalse mentooliga. Ei sisalda säilitus- ega kunstlikke värvaineid. Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitusele.

Brontex lahus 7,5mg/ml 100mlBrontex siirup 3mg/ml 100mlBrontex tabletid 30mg N20

Larfasol imemistabletid N18

Tugev tervis on täisväärtusliku elu alus. Proviisorina soovitan pöörata rohkem tähelepanu haiguste ennetamisele ja immuun-süsteemi tugevdamisele. Ikka selleks, et sügis oleks nauditav ja heitlikus kliimas võimu võtvad viiruspuhangud ei pääseks meile ligi. Esimeste külmetusnähtude ilmnemisel tasub kindlasti pidada nõu apteekriga, et leida kiire leevendus ja tõhus ravi.Liia Saava, proviisor

Vabastab köhast

kogu pere

Kasulik astelpajuõli

imemistabletis!

PrOSTA-check® kiirtest eesnäärme tervise kontrollimiseks

TOIDULISAND

Mees,palun mine arsti

juurde!Tekst: KrISTINA TrAKSFotod: ISTOcK.cOM, BENU

©iS

tock

.co

m/N

eust

ock

imag

es

56

Meeste-eri

„Me võime oma tervist võr-relda auto vanusega – mida noorem auto, seda

pikema aja tagant ülevaatust tehakse, vanemat autot aga kontrollitakse juba igal aastal. Sama lugu on tervisega,“ selgitab Merilind. Paraku on reaal-sus sageli just vastupidine – mehed naljalt arsti juurde ei lähe ja nõnda võib nii mõnigi tõsine haigus pikka-deks aastateks märkamata jääda ning tasahilju organismi laastada. Sellised hiilivalt algavad haigused on näiteks kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus. Tihti avastataksegi need haigused juhusli-kult, näiteks autojuhtidele kohustus-liku tervisekontrolli käigus.

Enamus uuringuid saab ära teha perearsti juures. Tõsi on, et uuringu-teks on Eesti perearstidele ette näh-tud üsna vähe raha, mistõttu võiks hea tervise nimel ka mõned uuringud endal ise täiendavalt juurde osta. Sel-legipoolest julgustab Merilind mehi arsti juurde tulema.

Oma auto eest hoolitseb mees enamasti eeskujulikult ning kiliseva-koliseva-tos-sava autoga ringisõitmine käib uhkuse pihta. Perearst Eero Merilind soovitab ka oma tervist perioodiliselt arsti juures kontrollida – just nii nagu autoga käiakse ülevaatusel.

57

Mis vanuses mida kontrollida?

z Vähemalt iga viie aasta tagant mõõta vererõhku, kolesterooli-taset ja veresuhkrut. Kui avastatakse kõrvalekal-ded normist, siis tuleb neid näitajaid mõõta tihedamalt ning vasta-valt näidule kõigepealt püüda probleemi kont-rolli alla saada elustiili-muutusega ja kui see ei

aita, siis määrab arst ravi. z Hambad korda! Tee endale reegliks, et käid läbi elu

korra aastas hambaarsti juures isegi siis, kui millegi üle ei kaeba.

z Korra 2 aasta jooksul võiks lasta silmi kontrollida. Kui otseselt kaebusi pole, saab seda hõlpsasti lasta teha prillipoes.

z Kas oled vaktsineeritud? Hiljemalt ülikooli alguseks peaksid olema kõik vaktsineerimised tehtud, sest paljudes välismaa ülikoolides on see oluline nõue.

z Aeg-ajalt tasub end kontrollida suguhaiguste suhtes, eriti kui on olnud kaitsmata vahekordi. Seda saab teha naha- ja suguhaiguste arsti, meestearsti juures või ka anonüümses kabinetis.

z Nii nagu naised peaksid ise iga kuu oma rindu kont-rollima, peaksid mehed kontrollima oma munandeid – seal ei tohiks olla mingeid sõlmekesi ega muutusi. Kui avastad midagi tavapärasest erinevat, konsul-teeri oma pere- või meestearstiga. Ka see rutiin peaks kestma läbi elu.

z Iga 5 aasta jooksul võiks teha perearsti juures üldise kehalise ülevaatuse. Selle käigus võib arst märgata probleeme, millele ise ei ole osanud tähe-lepanu pöörata, samuti saab läbi arutada liikumis- ja toitumisharjumused, alkoholi- ja tubakatarbimi-sega seonduva jne.

1840

4060-aastased

-aastased

65

z Tervisekontrolli teemad on samad, kuid nüüd on vaja kontrollis käia tihedamalt. Vere-rõhku, kolesterooli ja veresuhkrut võiks mõõta iga kahe aasta tagant.

z Alla 50-aastased võiksid teha soolevähi-kontrolli. Kui arsti juurde minna ei julge, saab apteegist osta testi, mis

on natuke sarnane rasedustestiga. Sellega mõõde-takse peitverd väljaheites. Merilind soovitab seda testi teha eriti juhul, kui on probleeme seedimisega, oled märganud verd väljaheites või kellelgi peres on olnud soolehaigusi. Positiivse testi saamisel tuleb kiiresti oma perearsti poole pöörduda.

z Alates 55. eluaastast oleks soovitatav ka meestel kontrollida luutihedust, seda eriti juhul, kui selja-valud piinavad. Kuigi luuhõrenemine on rohkem naiste probleem, esineb seda ka meestel.

z Tähelepanu eesnäärmele! Selles vanuses soovitab Merilind teha PSA eesnäärmetesti ning korrata seda alates 50. eluaastast alguses iga 5 aasta tagant ning vanemas eas veelgi tihedamalt. Tegemist on vere-prooviga, mida saab teha perearsti, meestearsti või uroloogi juures. PSA veretest annab viite, et eesnäär-mega on probleeme.

z Suitsumehed võiksid röntgenuuringuga kontrollida oma kopse, eriti juhul, kui muret teeb nn suitsetaja köha ning suitsu on tehtud enam kui 15 aastat.

z Vererõhku, veresuhk-rut ja kolesterooli võiks nüüd kontrollida korra aastas või vastavalt indi-viduaalsele raviplaanile.

z Kui jalad kogu aeg külmetavad, siis tuleks

minna arsti juurde, sest pidevalt jahedad jalad või-vad viidata tõsisele vereringehäirele ja veresoonte lubjastumisele (ateroskleroos).

z Peitvere uuringud soolevähi avastamiseks tuleks üle 75-aastastel meestel teha igal aastal.

z Suitsetajatest mehed peaksid igal aastal käima kopsukontrollis.

z Lase igal aastal kontrollida silmanägemist ja silma-põhju. Eriti, kui oled diabeetik.

z Lase kontrollida kuulmist, sest vanas eas kipub kuul-mine langema. Võib-olla läheb vaja kuulmisaparaati.

z PSA test igal aastal.

58

Meeste-eri

59

VITAMIINID, MINERAALID, TOIDULISANDID

BENU OMATOOTED =HEA HIND + KÕRGE KVALITEET

www.benu.ee

Vichy Eucerin Bioderma Avene Lierac BodysolApteekides müüdavad kosmeetikasarjad 60+

Apteekides tasuta jagatav ajakiri

Veterinaartoodete saadavus

BENU APTEEGIDBENU APTEEGID TALLINNASAia 7 Kaubahalli Rimi Mustakivi 3a Mustakivi Selver Tartu mnt 87 Sikupilli Keskus Õismäe tee 105a Õismäe tee 1b Nurmenuku Keskus

Ehitajate tee 137 Õismäe Polikliinik

Sadama 6/8 Sadamarket J. Sütiste tee 17Merivälja tee 1 Regati Maja Vesivärava 37 Torupilli Selver Madala 3 Narva mnt 21 Comarket Gonsiori 3 Narva mnt 7 Põhja pst. 17 Põhja Rimi Supermarket

Kari 3 Grossi Toidukaubad Lastekodu 11a Keskturg Pärnu mnt 326 Pärnu mnt 76Sõle 63 Kopli PolikliinikPaasiku 2a Grossi Toiduaubad Tulika 31/ Endla 45a Narva mnt 1 Postimaja Vilde tee 101 Szolnok Tammsaare tee 116 Mustika keskus

Pärnu mnt 15 Kawe Plaza

BENU APTEEGID HARJUMAALAruküla tee 25 Jüri Nelgi tee 1 Viimsi VallamajaKaluri tee 5 Haabneeme Kase 10 Aegviidu Kreutzwaldi 7 KehraJaama 11 Keila Rae 38 Paldiski Konsum Rae 14b/14c Paldiski Maxima Vaela tee 4 Kiili Maxima Keemikute 25 Maardu turgPapli 2 Loksa Piiri 12a ArukülaVeskitammi 4 LaagriSaha tee 11 LooTallinna mnt 19 RaasikuPärnu mnt. 556a Laagri RIMI Randvere tee 9 Viimsi Rimi

BENU APTEEGID TARTUS JA TARTUMAALSõbra 56 Selver Sõbra 58 Prisma Ujula 2 Konsum Turu 14 Zeppelini Keskus Vahi 62 Vahi Selver Soola 7 Grossi Võru 77 Aardla Selver Aleksandri 8 Elva tee 1 PuhjaRannu Noormaa külaLossi 3 AlatskiviOja 17 KallasteKesk 4 UlilaKoosa küla Vara valdSepa 21 Sepa keskus

BENU APTEEGID PÄRNUS JA PÄRNUMAALPapiniidu 8/10 Kaubamajaka Keskus

Suur-Jõe 57 Suurejõe Selver Linaküla KihnuPikk 11 PärnuSuur-Sepa 14 PärnuRiia mnt 17/19 PärnuKarja 4 PärnuKoonga vald KoongaKesk 7 TootsiPärnu mnt 3 ToriPärnu mnt 65 Kilingi-Nõmme

BENU APTEEK LÄÄNEMAALJaama 1 RistiPosti 26 Haapsalu Rannarootsi tee 1, Ridala valdRannarootsi keskus

BENU APTEEGID PAIDES JA JÄRVAMAALPärnu mnt 63 Maxima, Paide Vee tn 3 PaideKase 1 Järva-JaaniLasteaia 4 AraveteTallinna mnt 4 Türi

BENU APTEEGID NARVAS JA IDA-VIRUMAALKreenholmi pst 39F Narva Vestervalli 15 NarvaMõisa 5 Narva Pavlovi 12A SillamäeTškalovi 3 SillamäeViru pst. 22/1B SillamäeKeskpuiestee 35 KiviõliSoo 3 KiviõliPuškini 13 Narva Vestervalli 15 Narva PolikliinikKerese 3 Kerese Selver, Narva Tiimani 20 Maxima, Narva Kangelaste prospekt 5-62 Narva Kreenholmi 50 NarvaViru 1 PüssiRakvere mnt 71 Megamarket, Narva

Kalevi 32a Kohtla-Järve Keskallee 6 Kohtla-JärveJärveküla tee 68 Selver, Kohtla-Järve

Põhja-Allee 4 Säästumarket, Kohtla-Järve

Rakvere mnt 29 Maxima, Jõhvi

BENU APTEEGID RAPLAS JA RAPLAMAALHariduse 3 Rapla Lasteaia 12 Tervisekeskus, RaplaKasvandu tee 12 Kaiu, RaplamaaTööstuse 5 Kohila Vana-Asula 2 JärvakandiViljandi mnt 8-2 KäruPärnu mnt 12-14 Lelle

BENU APTEEGID RAKVERES JA LÄÄNE-VIRUMAALLaada 27 Rakvere Kroonikeskus Pargi 26 KundaTuleviku 1 Rakvere Polikliinik Rakvere mnt 3 Haljala VallamajaSalutaguse tee 6 LaekvereSõpruse 1A VinniPikk 33 Maxima Tapa Jaama 1 Grossi Toidukaubad Tapa

Mere 63a Võsu

BENU APTEEGID VÕRUS, VALGAS JA VALGAMAALKooli 2 Maxima, Võru Vabaduse 10b Võru Põllu 2 AntslaSänna mnt 4 RõugeRaja 5 Selver, Valga Valga 3 Kevade Keskus, Tõrva Lipuväljak 28 Konsum, Otepää

BENU APTEEGID VILJANDIS JA VILJANDIMAALJakobsoni 2 Mulgi Market, Viljandi

Vaksali tn 11A Kantremaa ApteekViljandi mnt 6 Kolga-JaaniOru tn 1 Abja- Paluoja

BENU APTEEGID SAAREMAALKihelkonna mnt 3 Kuressaare Säästumarket

Turu 2 Kuressaare Mustjala 3 KuressaareLossi 1 Kuressaare Aia 25 KuressaareLiiva Muhu vald

BENU APTEEK HIIUMAALLinnumäe küla Hiiumaa Selver

BENU APTEEGID JÕGEVAMAALKesk 4 Selver, Jõgeva Lossi 9 Põltsamaa Kesk 6-9 TormaPala küla Pala valdTartu mnt. 3 Mustvee

BENU APTEEGID PÕLVAMAALTartu mnt 21 AhjaMäe tn 2A PõlvaVõru mnt 1 RäpinaRäpina mnt 2 VerioraPikk 30 Värska

www.benu.ee