Embed Size (px)
Citation preview
2017. aasta riigieelarveMajanduskasvRiigi julgeoleku kasvRahva heaolu kasv
27.9.2016
Valitsuse prioriteedid aastani 2019
1. Eesti julgeoleku tugevdamine.2. Majanduskasvu edendamine ja
tööjõumaksude vähendamine.3. Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine.4. Lastega perede toimetuleku parandamine,
laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine.
5. Riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine.
Majanduskasvu edendamiseks
• Langevad tööjõumaksudMaksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt 180 eurole kuus.Tulumaksu tagasimakse madala palgaga töötajateleSotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile.Maksukoormus püsib samal tasemel.
• Loome suurinvestori toetuseVälisinvesteeringute toomiseks panustab riik investeeringutoetusena kolm miljonit eurot, millele lisandub ettevõtjate omafinantseering kuni 30 miljonit eurot, et luua 400 uut töökohta tööstuses ja 100 teeninduses.
Tulumaksu tagasimakse madala palgaga töötajatele • Miks?
- Motiveerib töötama ja tööd vastu võtma- Vähendab tööjõumakse- Vähendab vaesust
• Tagasimakse suurus on kuni 710 eurot, aga mitte rohkem kui 2016. aastal tasutud tulumaks
• Sihtgrupp: Ligikaudu 100 000 täiskasvanut, kelle aastatulu on alla 7818 euro ehk kuni 651 eurot kuus ja kes on töötanud täistööajaga vähemalt kuus kuud
• Taotluse saab esitada koos 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega. Tagasimakse laekub hiljemalt 30. juuniks
• Eelarvemõju 35,9 miljonit eurot.
Välistoetused
• Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseeringuks 81 miljonit eurot.
Väljakutse ministeeriumidele, et raha saaks hästi kasutatud.
• Välistoetustest 60 protsenti moodustab 2014–2020 perioodi euroraha ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid.
Suurem osa välistoetusi liigub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning maaeluministeeriumi ja nende valitsemisalade kaudu.
Välistoetuste dünaamika riigieelarves 2007-2020
'07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 RE eelnõu
'18 '19 '200
2,000
4,000
6,000
8,000
10,000
12,000
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
5,6296,667 6,402 6,445 7,080 7,487 7,684 8,056 8,565 8,922 9,572 9,891 10,194 10,388
319 348 708 754 816 1,003 870 889 1,018 820 961 1,084 1,059 975
5.7% 5.2%
11.1%11.7%11.5%
13.4%
11.3%11.0%11.9%
9.2%10%
11.0%10.4%
9.4%
Riigieelarve kulud Välistoetused kokku
Välistoetuste osakaal riigieelarve kuludest (%)
mln EUR
Kinnisvarainvesteeringud 2017. aastal: sügisel tehtud uued otsusedRahastame• Tallinna Kalevi staadioni renoveerimist; • ingliskeelse Euroopa Kooli suuremale pinnale viimist.
Ettevalmistamist ja projekteerimist saab alustada:• Viljandi haigla uus hoone • Ida-Viru keskhaigla uus hoone • Eesti suursaatkonna restaureerimist ja renoveerimist
Washingtonis • Sillamäe päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti
ühishoone
Kinnisvarainvesteeringud 2017. aastal
• Kultuuriministeeriumi valitsemisalas: ✦ Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks ✦ Arvo Pärdi keskus ✦ mitme teatri lavatehnika
• Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas: ✦ Kaunite kunstide kool ✦ Viimsi ja Rapla riigigümnaasium ✦ Tartu Ülikooli IT-keskus ✦ Tallinna Tehnikaülikooli katsehall ✦ Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ✦ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks ✦ Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi kompleks ✦ Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehitus
Kinnisvarainvesteeringud 2017. aastal
• Siseministeeriumi valitsemisalas: ✦ Eesti-Vene piiri ehitus ✦ Sisekaitseakadeemia õppehoone ✦ Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone ✦ Vändra ja Vastseliina päästehooned
• Justiitsministeeriumi valitsemisalas: ✦ Tallinna vangla
✦ Lubja tänava kohtumaja ✦ kommunismiohvrite memoriaal
Maarjamäel
Energeetikasektorisse panustab riik 2017. aastal euroraha toel kokku 58,5 miljonit eurot.
• 25 miljoni euroga toetame korterelamute rekonstrueerimist energiasäästlikumaks.• 9,6 miljoni eurone toetusmeede biometaani tootmiseks ja kasutamiseks transpordisektoris.• 6 miljoni euroga toetame kaugküttekatelde renoveerimist ja rajamist ning kütuste vahetust.• 8 miljoni euroga läheb amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimise ja uue soojatorustiku rajamise toetuseks.• 7 miljonit eurot panustame tänavavalgustuse taristu energiasäästlikumaks renoveerimisse.• 2,9 miljonit eurot eluasemete energiasäästule (sh elektripaigaldiste ajakohastamine, uuringud, väikeelamute energiatõhususe suurendamise ja liginullenergia projektide tellimise toetamine).
Põllumajandustoetused
• Eesti maaelu arengukavaga 2014–2020 on Eestile ette nähtud kokku 832,3 miljonit eurot.
Võrreldes eelmise perioodiga on seda 226 miljonit eurot ehk 13,5 protsenti rohkem.
• 2017. aastal on põllumajanduse, merenduse ja kalanduse sektorite arengutoetusteks kokku ette nähtud 340 miljonit eurot, millest siseriiklik panus on 40 miljonit eurot.
Võrreldes 2016. aastaga on seda 14 protsenti rohkem.• Lisaks maaelu arengut toetavate projektide
rahastamine regionaalarengu meetmetest ning toetused Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
Erakorraline abi põllumajandussektorile
• 2017. aastal kavatseme põllumajandussektorile erakorralist abi anda 15,6 miljonit eurot.
• Riigieelarvest makstakse 2017. aastal põllumajandussektorile erakorralist toetust 4,6 miljonit eurot.
• Sellele lisandub Euroopa Liidu poolt Eesti põllumajandussektorile eraldatud 8,08 miljonit eurot erakorralist abi.
• Lisaks makstakse välja 3 miljonit tänavu aasta eelarvest eraldatud abi.
Haridus- ja tööturumeetmeid•HTM laiendab õpipoisiõpet – 2017 4,3 miljonit eurot. Aastail 2015–2017 hõlmatud 3000 õppijat, 200 ettevõtet.
• Töövõimereform käivitub - 2017. aastal töövõimetoetusteks 88,47 miljonit eurot, teenuste pakkumiseks täiendavalt ette nähtud 28,2 miljonit eurot ESFist.
• Ida-Viru tööjõuturu tasakaalustamiseks toetab riik töökohtade loomist.
Julgeoleku tugevdamiseks• Iseseisva kaitsevõime arendamiseks mõeldud
2 protsendile SKPst lisandub liitlaste võõrustamine.
• Kokku on kaitsekulud 2017 ligikaudu 2,19% SKPst ehk 477 miljonit eurot – läbi aegade kõrgeim tase.
• Liitlasväed saavad juurde 26 miljonit eurot. • Samuti panustame siseministeeriumi
valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse arendamisse 2,7 miljonit eurot ja idapiiri väljaehitamisse 20 miljonit eurot.
Lastega perede heaolu suurendamiseks
• Lasterikka pere toetus: 1. juulist makstakse vähemalt kolme lapsega perele makstakse lisatoetust 200 eurot kuus ning seitsme või enam lapsega perele 370 eurot kuus. Eelarvemõju 17,3 miljonit eurot.
• Käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Alates 2017. aastast on selleks riigieelarvest igaks aastaks ette nähtud 7,2 miljonit eurot.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
• Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta teisel poolaastal.
Eesistumine nihkus 2018. aasta esimeselt poolaastalt 2017. aastasse, kuna Suurbritannia otsustas EList lahkuda.
• Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kulu riigieelarvele on võrreldes kevadise teadmisega suurenenud 35 miljonit eurot.
Juba kavandatud ühekordne kulu siirdub pool aastat varasemaks.
Riigieelarve kaudu makstavad palgad
• Palgafondi suurendatakse keskselt ainult prioriteetsetes valdkondades.
Asutused võivad palgatõusudeks leida sisemisi võimalusi.
• Õpetajate palgafond kasvab 4,6 protsenti.HTMis tegeldakse struktuursete reformide ja efektiivsuse tõstmisega, et suunata lisavahendeid palgatõusuks.• Sotsiaalhoolekandetöötajate, kõrgharidusega
kultuuritöötajate ja siseturvalisuse (politseinikud, päästjad, toll jt) palgafond kasvab 3,3 protsenti.
Palgafondi täpsem jaotus ja konkreetsed palgatõusud jäävad iga valitsemisala enda otsustada.
Pensionid
• Riiklikuks pensionikindlustuseks on eelarves ette nähtud 1,67 miljardit eurot.
• Keskmine vanaduspension tõuseb 5 protsenti ehk 20 euro võrra 416 eurole.
• Keskmine vanaduspension jääb maksuvabaks, selleks tõstame pensionide täiendavat maksuvaba tulu 236 eurole.
• Üksi elavate pensionäride toetusskeem annab 115 eurot toetust aastas 92 300 pensionärile – mõju eelarvele 10 miljonit eurot aastas.
Ravikindlustus
• Haigekassa eelarve kasvab tuleval aastal 66 miljoni euro võrra 1,090 miljardi euroni.
• Sama kiire kasv jätkub edaspidi: haigekassa praegusele aastatulule lisandub nelja aastaga 275 miljonit eurot.
• Sotsiaalmaksu langetamine ei vähenda haigekassa tulusid.
• Koos maksumuudatusega jõustub järgmisel aastal seadusse kirjutatud kompensatsioonivalem, nii et haigekassa saab endiselt 13 protsendiga võrduva osa palkadest.
2015 2016 2017 2018 2019 20200
200
400
600
800
1000
1200
1400
951.3 1024.5 1048.7 1076.1 1140.2 1199.9
41.9 89.7 95 100
Haigekassa tulud
Haigekassa muud tulud, miljonit eurotHaigekassa tulud kompensatsioonivalemi alusel
mln eurot
• Hoo saab sisse euroraha toel esmatasandi tervisekeskuste rajamine.
Kokku on kavas rahastada 59 projekti, 15 esimest valmivad 2018. aasta lõpuks. Investeeringuteks on ette nähtud 63 miljonit eurot viie aasta peale.• Tervisekahjustusega inimeste tööle
aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform
2017. aastal on töövõimetoetusteks ette nähtud 88,47 miljonit eurot. Lisandub 23 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondist.
Eelarve tulud ja kulud kokku
• Valitsussektori eelarve on struktuurses ülejäägis 0,2 protsendiga SKPst.
• Riigieelarve kulud kasvavad 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 7,3 protsenti 9,57 miljardile eurole.
• Riigil on järgmisel aastal oodata tulusid kokku ligikaudu 9,4 miljardit eurot ehk ligikaudupool miljardit eurot rohkem kui tänavu.
Tähtsamad maksutulud 2017. aastal
• Maksutulu kokku 6,65 miljardit eurot. üle 300 miljoni euro rohkem kui 2016. aastal
prognoositud
• Sotsiaalmaksu laekub 2,69 miljardit eurot.115 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal
• Käibemaksu laekub 2,1 miljardit eurot.165 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal
• Aktsiise laekub 1,06 miljardit eurot. 31 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal.
Muud riigieelarve tulud
• Riik saab dividenditulu riigile kuuluvatelt ettevõtetelt ja Riigimetsa Majandamise Keskuselt.
• 2017. aastaks on riigieelarves kavandatud dividenditulu 153 miljonit eurot.
• Lähtume dividendipoliitikas iga ettevõtte ärilistest vajadustest ja võimalustest, arvestame investeerimisvajadusi.
Eelarvetasakaal• Riigieelarve seaduse järgi peab
valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olema tasa kaalus või ülejäägis.
• Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on see nõue kõigil aastatel täidetud.
• Struktuurne ülejääk 2017. aastal 0,2% SKPst.
• Eesti majandus kasvab 2,5 protsenti• Riigieelarve tulud kasvavad 6,7 protsenti
sealhulgas kasvab maksutulu 6,3 protsenti• Riigieelarve kulud kasvavad 7,3 protsenti• Maksukoormus püsib samal tasemel
34,7 protsendini SKPst sh tööjõumaksude osakaal langeb 0,51%• Keskmine palk tõuseb 5,5 protsenti 1199 euroni• Valitsussektori üldine palgafond ei kasva, prioriteetsetel
aladel palgafondi kasv 3,3 protsenti ja õpetajatel 4,6 protsenti
• Keskmine vanaduspension tõuseb 5 protsenti ligikaudu 416 euroni.
