Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,mai 2015

18.06.2015

Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-turgudest on

kiirema kasvuga Rootsi ja Inglismaa majandus; Eestis halvenes kindlustunne mais teeninduses, kuid paranes tööstuses, mujal oli

konjunktuur stabiilne; Esimeses kvartalis aeglustus Eesti SKP kasv 1,1%ni, nominaalselt kasvas SKP maht

kevadel oodatust vähem, 2,7%; Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka eksport. Samas vaatamata hinnalangusele

eratarbimise kasv pidurdus; Vähenenud investeeringute taga oli esimeses kvartalis peamiselt energeetika-ettevõtete

investeeringute vähenemine, elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid; Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo ulatus 2,8%ni, mis on võrreldav majanduse

nominaalkasvuga; Mais lõppes ligi aasta kestnud deflatsioon. Nafta ja aiasaaduste kallinemise mõjul olid

hinnad 0,1% kõrgemad kui aasta tagasi. Euroalal kiirenes hinnatõus 0,3%ni; Kaupade ja teenuste ekspordikasv aeglustus I kvartalis 2%ni peamiselt nõrga idaturu

tõttu, kuhu on ekspordimahud vähenenud ligi poole võrra. Import oli väheste investeeringute tõttu kerges languses.

Lühikokkuvõte 2/3

TuludMai lõpu seisuga Tulusid laekus 3,3 miljardit eurot ehk 39% aastaks planeeritust, kasv 7,3%

võrreldes mullu sama ajaga. Maksutulusid laekus 194,4 miljonit eurot ehk 7,4% rohkem kui mullu sama ajaga,

sh sotsiaalmaksu 68,4 miljonit eurot, käibemaksu 78,4 miljonit eurot ja aktsiise 19,3 miljonit eurot rohkem.

Mittemaksulisi tulusid laekus 29,7 miljonit eurot ehk 6,5% rohkem kui aasta varem: toetuste maht kasvas 24,4 miljonit, omanikutulud 14,4 miljonit eurot.

Aprilli lõpu seisuga Töötukassa tulud olid 11,7% väiksemad kui mullu samal ajal, vähenemist mõjutab

alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le;

Haigekassa tulusid laekus 309,7 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot ehk 7,6% rohkem kui mullu samal ajal.

Lühikokkuvõte 3/3

KuludMai lõpu seisuga Kuludeks suunati 3,47 miljardit eurot ehk 10,6% rohkem v.e.a. Toetuste maht kasvas vastavalt 97 miljonit eurot ehk 6,1% v.e.a. Tööjõukulude maht suurenes 2,1% ja majandamiskulude maht 10,3% v.e.a. Investeeringud vähenesid 27,3% v.e.a. seoses investeeringutoetuste kahanemisega. Väljamakseid välistoetustest tehti 173,3 miljonit eurot, kahanemine 74,8 miljonit

eurot tuleneb peamiselt põllumajanduse ja kalanduse toetuste vähenemisest (54,8 miljonit eurot).

Aprilli lõpu seisuga Töötukassa kulud on 1,4% suuremad v.e.a., registreeritud töötute hulk on aastaga

vähenenud 10,6% ja osakaal tööjõulisest elanikkonnast 4,6%-le (2014. a – 5,2%). Keskmine töötuskindlustushüvitis tõusis 326 eurolt 340 eurole, saajate hulk on

3467 isiku võrra väiksem, kulud on mullusega samal tasemel. Haigekassa on kuludeks suunanud 343,8 miljonit eurot, kasv 27,7 miljonit eurot ehk

8,8%, nelja kuu ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 3,9 miljoni euroga. Valitsussektori puudujääk ulatus aprilli lõpuks 0,46%-ni SKP-st.

MAJANDUSÜLEVAADE

Majanduskasv peamistel eksporditurgudel

2007

II III

IV 2008

II III

IV 2009

II III

IV 2010

II III

IV 2011

II III

IV 2012

II III

IV 2013

II III

IV 2014

II III

IV 2015

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

Euroopa Liit Eesti

Soome Rootsi

Läti Saksamaa

Venemaa

%, v.e.a

Eurostat, Vene Statistikaamet

EUR/USD kurss juuni keskel 1,13 ehk on kooskõlas prognoosieeldustega

Finviz.com

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

Sisenõudlus

Kaupade ja teenuste eksport

% v.e.a.

SA

Eesti majanduskasvu toetas aasta alguses eksport ja eratarbimine

Majandususaldus Eestis on kerges languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 92015560

70

80

90

100

110

120

EL27

Eesti

Läti

Leedu

Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline

COM

3 kuu keskmine

20075 920085 920095 920105 920115 920125 920135 920145 920155-80

-60

-40

-20

0

20

40

Tööstus

Teenindus

Tarbijad

Kaubandus

Ehitus

2001

2001Q2

2001Q3

2001Q4

2002

2002Q2

2002Q3

2002Q4

2003

2003Q2

2003Q3

2003Q4

2004

2004Q2

2004Q3

2004Q4

2005

2005Q2

2005Q3

2005Q4

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

-40

-32

-24

-16

-8

0

8

16

24

SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)

% %

ESA

I kvartalis aeglustus SKP kasv 1,1%ni

2010 05 09

2011 05 09

2012 05 09

2013 05 09

2014 05 09

2015

-10

0

10

20

30

40Tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks

sama 3 kuu keskmine

v.e.a. %

Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus aprillis 0,5%ni

I kvartalis panustas lisandväärtuse kasvu enim töötlev tööstus ja põllumajandus

2010 2011 2012 2013 II III IV 2014 II III IV 2015-4

-2

0

2

4

6

8

10 Neto-tootemaksud Teised teenusedValitsussektori teenused Haldus- ja abitegevusedKutse-, teadus- ja tehnika… Kinnisvaraalane tegevusFinants- ja kindlustust… Info ja sideVeondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…Ehitus Mäetööst., energeetika…Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus…

Eratarbimise panus nõudluse kasvu väheneb

ES

Panus SKP kasvu, pp

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-30

-20

-10

0

10

20

30

Eratarbimine Valitsussektori tarb.

KTKTI Investeeringud

Varude.muutus Eksport–import

Palgatulu kasv ületab juba poolteist aastat kasumite kasvu% v.e.a.

ES

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-60

-40

-20

0

20

40

60Hüvitised töötajateleTegevuse ülejääk ja segatulu*

2009

02030405060708091011122010

02030405060708091011122011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405060708091011122014

02030405060708091011122015

02030405

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)

%

Tarbijahinnad pöördusid mais taas tõusule

Kaupade eksport riikide lõikes – eksport kasvab Rootsi suunal, tugev langus Venemaale

3 k keskmine, %

2012

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2013

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2014

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2015

2 3 4-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

Soome

Rootsi

Saksamaa

Venemaa

Läti

2005

2006

2007

2008

2009

II III IV 2010

II III IV 2011

II III IV 2012

II III IV 2013

II III IV 2014

II III IV 2015

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

Teisene tulu Esmane tulu

Teenused Kaubad

Jooksevkonto bilanss

% SKPst

Jooksevkonto oli I kvartalis tasakaalulähedane (-0,3% SKPst)

RIIGIEELARVE TULUD

Viie kuuga laekus tulusid 3,3 mld eurot (39% eelarvest), kasv 7,3% v.e.a.

2013 2014 20150

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

3,500

4,000

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

1,991.6 2,143.0 2,309.4

434.1467.5

495.6662.8 461.0

490.7

41.3%38.3% 39.0%

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

Maksulaekumised kasvasid 7,4% v.e.a.Eelarve 2015 (tuhat EUR)

5 kuud 2015 (tuhat EUR)

5 kuud v.e.a.

Eelarve 2015 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 968 235 2 804 907 7,4% 40,3%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 2 309 353 7,8% 39,8%

Füüsilise isiku tulumaks 309 000 69 792 -6,9% 22,6%

Juriidilise isiku tulumaks 320 572 144 078 2,7% 44,9%

Sotsiaalmaks 2 370 000 975 177 7,5% 41,1%

Raskeveokimaks 4 300 2 470 19,3% 57,4%

Käibemaks 1 865 000 751 311 11,7% 40,3%

Aktsiisid kokku 882 350 343 268 6,0% 38,9%

Alkoholiaktsiis 240 000 89 112 8,4% 37,1%

Tubakaaktsiis 185 000 69 546 1,2% 37,6%

Kütuseaktsiis 424 000 168 505 6,7% 39,7%

Pakendiaktsiis 250 342 1196,8% 137,0%

Elektriaktsiis 33 100 15 762 3,8% 47,6%

Hasartmängumaks 22 700 8 359 -14,5% 36,8%

Tollimaks 30 200 14 899 21,4% 49,3%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 495 554 6,0% 42,6%

Töötuskindlustusmakse 150 113 63 924 -9,1% 42,6%

Kogumispensionimakse 129 000 50 005 14,4% 38,8%

KOV tulumaks 826 000 349 364 8,2% 42,3%

Maamaks 59 000 32 261 5,8% 54,7%

Mittemaksulisi tulusid laekus viie kuuga 490,7 mln eurot (33,2% eelarvest), kasv 6,5% v.e.a

eelkõige toetuste ja finantstulude parema laekumise tõttu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

50

100

150

200

250

300

44,8

173,8

55,7

145,2

71,2

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadeltVarade müük Finantstulud Muud2014 laekumine 2013 laekumine

mln EUR

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 10,6% ehk 331,3 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,69 mld eurot, muud tegevuskulud

1,05 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 531 mln eurot. Antud toetuste maht suurenes 97 miljonit eurot ehk 6,1%. Muud tegevuskulud kasvasid 71,2 miljonit eurot ehk 7,2%. Finantskulud vähenesid 3,5 miljonit eurot ehk 38,9%.

Kulude maht 3,47 mld eurot, kasv 10,6% v.e.a. peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude

arvel

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000

1,000,000,000

659,520,866676,005,802676,051,757670,544,430662,530,524 0 0 0 0 0 0 0

2015 2014 2013

Tööjõu- ja majandamiskulude maht 531 mln eurot, kasv 6,1% v.e.a.

Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati neljal esimesel kuul 531 miljonit eurot ehk 37,1% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 433,6 miljonit eurot ehk 37,7%. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 500,6 miljonit eurot, mis moodustas 37,5% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.

Tööjõukuludeks kasutati 273,5 miljonit eurot ehk 2,1% rohkem kui mullu samal ajal ja majandamiskuludeks 257,5 miljonit eurot ehk 10,3% rohkem kui mullu samal ajal.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

180,000,000

200,000,000

87,755,515.496,868,559.0114,053,286.4115,958,795.2116,345,628.20.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015

2015 2014 2013

Investeeringuteks suunati 110 mln eurot, vähenemine 27,3% v.e.a.

Investeeringuid tehti viie kuuga 110 mln eurot ehk 41,4 mln eurot vähem v.e.a. Riigiasutused investeerisid ise 59,3 mln eurot, mis on 22,3% ehk 10,8 mln eurot

rohkem v.e.a. Suurimad objektid riigitulu vahenditest olid KAMi valitsemisala hoonete ehitus ja renoveerimine summas 8,2 mln eurot ning MKMi valitsemisalas riigimaanteede renoveerimine summas 7,1 mln eurot.

Investeeringutoetusi anti 50,7 mln euro ulatuses, mis on 54,7% ehk 61,1 mln eurot vähem v.e.a.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46

2015 32 14 23 17 24 0 0 0 0 0 0 0

% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%

% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 4% #FMT #FMT #FMT #FMT #FMT #FMT #FMT

5

15

25

35

45

55

65

75

85

95

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

3526

3526 29 27

44 45 44 51

3046

3214

23 17 24

0 0 0 0 0 0 0

5%

4%

5%

4%4% 4%

6% 7%6%

7%

4%

7%

5%

2%

3%

2%

4%

Välistoetuste väljamakseid tehtud 173,3 mln eurot ehk 17,2% plaanitust, suurimad

väljamaksete tegijad PÕM ja MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

5

10

15

20

25

30

35

40

156,548,047.0133,797,139.0276,880,338.0261,544,061.070,088,625.089,088,150.0

18,139,342.0

24,193,852.817,781,075.4

59,408,480.2

29,094,423.623,805,058.414,720,648.5

4,311,727.2

15.513.3

21.5

11.1

34.0

16.5

23.8

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 98,7 mln eurot ehk 14,5% ning maaelu ja kalanduse vahenditest 51,4 mln eurot ehk

33,7%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

678,267,855.0

152,620,009.0124,256,461.0

33,401,534.0 13,513,106.0 4,026,737.0

98,663,799.051,439,454.5

7,854,220.6 8,479,660.8 5,586,879.8 1,291,251.4

14.5

33.7

6.3

25.4

41.3

32.1

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 74,8 mln eurot väiksem v.e.a.

Välistoetusi koos ettemaksetega tasuti 173,3 mln eurot ehk 17,2% plaanitust, vähenemine peamiselt põllumajanduse ja kalanduse toetuste arvelt 54,8 mln eurot. 31.05.15 seisuga oli 2014+ perioodi vahenditest väljamakseid tehtud 27,4 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.

Struktuuritoetuste (perioodi 2007–2013) arvel on seisuga 31.05.15 tehtud väljamakseid 97,2 mln eurot ehk 28,2% planeeritust, mullu ulatus summa 48,4 mln euroni. Lisaks on tehtud 2014+ perioodi väljamakseid 1,5 mln eurot ehk 0,4% planeeritust;

Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 25,5 mln eurot ehk 54% planeeritust, eelmisel aastal 80,3 mln eurot. 2014+ perioodi MAK toetuste väljamakseid on tehtud 25,9 mln eurot, ehk 25,1% planeeritust.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (6,3%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni eurot). Veebruaris maksti välja erakorraline abi piimatootjatele 7,8 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 5,6 mln eurot ehk 41,3% planeeritust;

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi välja makstud 1,3 mln eurot, ehk 32,1% planeeritust;

Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide kehtiva 2014+ perioodi toetusi on välja makstud 4,1 mln eurot ehk 29,2% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 31.05.15 seisuga projekte

heaks kiidetud 99,5% ja toetusi välja makstud 90,0% perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot;

lõpetatud on 14 080 ja töös 1 016 projekti. Projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni; perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 31.05.15 seisuga projekte heaks

kiidetud 4,8% ja toetusi välja makstud 1,5 mln eurot perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,5 mld eurot.

Maaelu (MAK) ja kalanduse arendamise toetused MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on aprillikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud

100% ja väljamakseid tehtud 98,53% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 4,1% ja väljamakseid tehtud 3,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 823,3 mln eurot);

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 94,3% ja 83,2% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014) Väljamaksete tase on 44,9% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi (2007–2012) raames väljamakseid tehtud 80,9% perioodiks määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013) Väljamaksete tase on 86,3% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

Töötukassa tulud ja ülejääk võrreldes mullusega väiksemad, töötuskindlustusmakse

määrad langesid töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le

Nelja kuu tekkepõhine ülejääk on 12,4 mln eurot ehk 35,8% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 8,3 mln eurot (40,2%) väiksem.

Nelja kuu tulu on 57,8 mln eurot ehk 32,5% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 7,7 mln eurot (11,7%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%lt 2,4%le alates 2015. aastast.

Kuised tulemid 2011-2015

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0

2,000,000

4,000,000

6,000,000

8,000,000

10,000,000

12,000,000

14,000,000

16,000,000

0

10,000,000

20,000,000

30,000,000

40,000,000

50,000,000

60,000,000

70,000,000

80,000,000

Töötukassa nelja kuu kulud 45,4 mln eurot, kasv 1,4% v.e.a. seoses suurenenud

töötutoetuse päevamäära ja töötuskindlustushüvitistegaKulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest

Suurenenud on töötutoetus 3,2%, (35,1% eelarvest, ülekulu 1,8 pp), tööjõukulud 16,6% (28,1% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 11,7% (24,1% eelarvest) ja majandamis-kulud 22,3% (32,4% eelarvest).

Vähenenud on hüvitised koondamise korral 4,3% (40,4% eelarvest, ülekulu 7,1 pp), hüvitised maksejõuetuse korral 55% (eelarvest 11,7%), töötuskindlustus-hüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 6,5% (34,7% eelarvest, ülekulu 1,4 pp), eri-juhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 9,1% (35,2% eelarvest, ülekulu 1,9 pp).

Töötuskindlustushüvitised jäävad võrreldes eelmise aastaga samasse suurusjärku, vähenemine 0,1% (37,3% eelarvest, ülekulu 4 pp).

Kulude muutuste põhjused Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal

tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole. Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 326 eurolt 340 eurole, aga saajate

arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 150 isiku võrra. Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud

81 euro võrra (keskmine hüvitis 2014. a 1 603 eurot, 2015. a 1 522 eurot), (saajad 2014. a 2 276, 2015. a 2 324).

Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud 1 976 eurolt 1 746 eurole ja saajaid vähenenud 230 isiku võrra.

Töötukassas registreeritud töötute arv 10,6% ja osakaal tööhõivelisest elanikkonnast

väiksem v.e.a.

TÖÖHÕIVE

2015. a aprilli lõpus oli registreeritud töötuid 29 195 isikut ehk 1 530 töötut (5%) vähem kui eelmisel kuul ja 3 467 töötut (10,6%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli aprilli lõpus 4,6%, 2014. a samal ajal 5,2%.

Uusi töötuid registreeriti nelja kuuga 22 791 isikut, mis on 31 (0,1%) töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 3 629 isikut (27,4%) ja eesti keelt mitteoskavaid inimesi 1 859 (16,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid 969 (47,9%) isikut rohkem.

Töötuna arveloleku lõpetasid nelja kuuga 21 734 isikut, 2014. aastal samal ajal 24 444 isikut.

Haigekassa eelarve on viimase viie aasta suurimas puudujäägis seoses kasvanud

kuludega

Haigekassa nelja kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 35,4 mln eurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 5 mln eurot negatiivsem.

Tulusid on laekunud 309,7 mln eurot – 32,5% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 307,8 mln eurot, mis on 5 mln eelarves kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude maht suurenenud 22 mln eurot ehk 7,6%.

Kulusid on tehtud 343,8 mln eurot - 36% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 27,7 mln eurot ehk 8,8%.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-40,000,000

-30,000,000

-20,000,000

-10,000,000

0

10,000,000

20,000,000

2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Aprilli lõpuks on kasutatud 36% ravikindlustuse eelarvest

Tervishoiuteenuste kulud kokku on aprilli lõpu seisuga 249 mln eurot, sh eriarstiabi 198 mln, üldarstiabi 30,5 mln, õendusabi 10 mln, haiguste ennetus 2,6 mln ja hambaravi 7,9 mln eurot.

Eelarve ületati haiguste ennetuses, eriarstiabis ja õendusabis kokku 3,9 mln euroga. Eelarve täitmist on mõjutanud eriarstiabi kasutuse kasv. Hambaravi eelarve jäi alatäidetuks.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 46,1 mln eurot, mis ületab eelarvet 6 mln euroga. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis.

Ravimite hüvitisi on välja makstud 37,5 mln eurot, mis on 1,4 mln eurot üle eelarve. Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 2,9 mln euro ulatuses.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kahanes aasta algusest 5,5%, kuid kasvas

aastatagusega 5,3%

Mai lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,41 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,04 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 373 mln eurot.

Stabiliseerimisreserv suurenes 5 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.Likviidsusreserv kasvas 78,7 mln eurot ehk 7,6% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid 5,5 mln eurot ehk 44,4% v.e.a.

2014 mai 2015 mai0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

1,600,000,000

1,800,000,000

2,000,000,000

-30.0%

-25.0%

-20.0%

-15.0%

-10.0%

-5.0%

0.0%

367,889,148.0 373

969,198,292.0 1,042,359,777.0-19.9%

-5.5%

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreservkogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)

mln

eur

Valitsussektori nelja kuu nominaalne eelarve puudujääk oli 0,46% SKPst ehk 94 mln eurot

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-250

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

-1.25%

-1.00%

-0.75%

-0.50%

-0.25%

0.00%

0.25%

0.50%

0.75%

Keskvalitsus SotsiaalkindlustusfondidKOV VS eelarvepositsioon 2013

mln EUR % SKPst

Lühendite selgitused

a – aasta; EAGP – Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa

Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja

Teadusministeerium; k – kuu; KAM - Kaitseministeerium KKM – Keskkonnaministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava;

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; PÕM – Põllumajandus-

ministeerium; SIM – Siseministeerium; SKP – sisemajanduse

koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; v.e.a. – võrreldes eelmise

aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise

perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.