Ärinimed eesti seadusandluses

ÄRINIMED EESTI SEADUSANDLUSES

Emma Minn

Kadri Puusepp

Ärinime mõiste

Ärinimekorraldus laiemas tähenduses peaks hõlmama asutuste, organisatsioonide, ettevõtete, äriühingute nimetusi ja nimesid.

Kitsamas tähenduses tähistab termin ärinimi ehk firma äriseadustikus vaid üht nimetatud valdkonda.

Äriseadustiku § 7 ütleb: “Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb”.

Väljavõtteid äriseadustikust

Äriühingu ärinimi:• Täisühingu ärinimes peab olema täiend

"täisühing", usaldusühingul "usaldusühing", osaühingul "osaühing", aktsiaseltsil "aktsiaselts" ja tulundusühistul "ühistu“.

• Täiendeid võib kasutada lühendatud kujul: "TÜ", "UÜ", "OÜ“ ,"AS“.

• Täiendeid või lühendeid võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus.


FIE ärinimi1) Peab sisaldama ettevõtja ees- ja

perekonnanime ega või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit.

2) Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi.


• Ärinime eristatavus1) FIE ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest

sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest.

2) Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.

3) Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, mille registrisse kandmist taotletakse, peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma. (jõustunud 2006)


• Ärinime valiku piirangud1) Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku

vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas.2) Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. 3) Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina

kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.


4)Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes registreeritud geograafilist tähist, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb tegevusalal, mille suhtes geograafiline tähis ei ole kaitstud.

5) Valitsus võib kehtestada piiranguid sõna «Eesti» kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võõrkeelsetes vastetes, välja arvatud välismaa äriühingu filiaali ärinimes.


6) Kui ärinimi lisaks äriühingule viitavale täiendile sisaldab riigi, haldusüksuse või muu koha nime, peab ärinimi sisaldama riigi, haldusüksuse või muu koha nimest eristavat täiendit.

7) Ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi.

8) Sõnu «riigi» või «linna» või «valla» või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või KOV-le kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest.

9) Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

Ärinimedega seonduvast keeleseaduses

• Kehtiv seadus võeti vastu 1995. • Praegu arutlusel uue seaduse eelnõu.• Seaduses sisalduvaid põhimõtteid:1) Ärinimi kantakse registritesse

eestikeelsena, lisada võib tõlke võõrkeelde, kuid ei tõlgita nimetuste koosseisus olevaid nimesid – tühistati 1996 äriseadustiku muutmisega, millega keeleseadus seotud oli.


2) Ärinime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga. Muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid.


3) Äriühingute ja FIEde eesti keele kasutust reguleeritakse, kui see on õigustatud avalikes huvides, sh tarbijakaitse puhul. See peab olema põhjendatud ja proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. (Uus eelnõu lisab regulatsiooni vajaduse põhiõiguste kaitseks)


4) Ärinimed ilmnevad sageli avalikel siltidel, mis aga peavad olema eestikeelsed, v.a teatud puhkudel. Nimedele võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav.


Uue eelnõu ettepanekud:1) Ka ettevõtete liiginimetused

eestikeelseks. Neile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav.

2) Kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, näiteks tegevuskoha sissepääsu juures.


3) Ärinime kirjutamisel lähtutakse äriseadustikust.

Eesti Kaubandus - Tööstuskoja kriitika ettepanekutele

Selgitused arutlustelt Riigikogus

Loomingulisi näiteid

OÜ Siil Udus (riiulifirma) Hea Tuju Maaletooja OÜ (helkurite valmistamine) OÜ Mesilase Põlved (reklaam) OÜ Siidsisalik (infosüsteemide arendus) Viis Vaala OÜ (turunduskonsultatsioonid) OÜ Pime Juhus (toitlustus) Meeleheitel Koduperemehed OÜ

(majapidamistööd) OÜ Välk ja Pauk (finantsvahendus) Plekk-Liisu Liikluskool OÜ

Entertainment & Humor

Ärinimed eesti seadusandluses