BAKTERITE EHITUS

Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel.

E-coli bakteri pooldumine

Arhed ehk ürgbakterid

On rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed.

Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (ekstremofiilid) - kuumaveeallikad ja ülisoolased järved.

Bakterite avastamine

Antoni van Leeuwenhoek

(1632-1723)

nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis, millest järeldas, et tegemist on elusorganismidega.

Robert Koch (1843-1910)

1876 avastas antraksi (siberi katk), ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid. 1882 avastas tuberkuloosi põhjustava batsilli.

Bakteriraku ehitus

VIBUR

PIILID

KAPSEL

RAKUKEST

RAKUMEMBRAANTSÜTOPLASMA

DNA

PLASMIID

RIBOSOOM

Vibur

Viburi pikkus on kuni 10m

Koosneb kontraktiilsest proteiinist – flagelliinist

Viburiga bakteri liikumiskiirus on kuni 200m/s

Bakterid liiguvad kas libisedes või ujudes

Viburitega bakterid võivad mõne välisteguri

mõjul viburid kaotada

On palju liikumatuid baktereid

Viburite arvu ja paiknemise alusel jaotatakse nad:

Piilid ehk narmastik ehk fimbriad

Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks.

Eristatake kahte tüüpi fimbriaid:

Lühikesed ja võivad katta kogu raku keha

Üsna pikad üle 20m - seksfimbriad

Kapsel ehk kihn

Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorganismides on kihn oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele.

Rakukest ja tsütoplasmamembraan

Rakukest annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani.

Eeltuumsete organismidel on jäik rakusein, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju.

Tsütoplasmamembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse.

Tsütoplasma ja ribosoomid

Tsütoplasma on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid.

Ribosoomid on kerajad moodustised

Sisaldavad RNA-d ja proteiine

Valgusünteesi toimumispaik

Asendavad mitokondreid

Ühinedes moodustavad polüsoome

Nukleoid ja plasmiidid

Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal.

Bakterirakk on haploidne

Bakterirakul ei ole tuumamembraani

Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis determineerivad mitmesuguseid raku omadusi.

Eosed ehk endospoorid

Moodustavad osad bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks.Eosed on väga resistentsed. Taluvad keetmist 30-40 minutit.

Bacillus anthracis endospoor

Bakterite suurus

Eribakteriliikide rakud on erisuurusega 0,5 – 3 m.Haigustekitajad bakterid on tavaliselt suuremad kui ohutud.Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad 0,1 - 0,3 m

Suurim senileitud bakter on 0,75 mm

Thiomargarita namibiensis

Bakterite kuju

Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks

põhitüübiks:

Kerabakterid e. kokid

Pulkbakterid e. batsillid

Spiraalsed bakterid e. sprillid

Keeritsbakterid e. spiroheedid

Jätketega bakterid

Niitjad bakterid

Kokid ehk kerabakterid

kokk diplokokk

streptokokk

stafülokokk

Batsillid ehk pulkbakterid

Spirillid ehk spiraalsed bakterid

Kokid, batsillid ja spirillid

Komajad ehk jätketega bakterid

Vibrio cholerae

Spiroheedid ehk keeritsbakterid

Niitjad bakterid

A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjadB. kokk (coccus) – kerakujulisedC. Kerakujulised - parvD. Kerakujulised - paarisE. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunudF. vibrioon (vibrio) – komajad

Kasutatud materjal:• http://www.wissen.swr.de/sf/begleit/bg0057/gj08c.htm • http://www.pmf.unsa.ba/biologija/talofiti/proc_shapes.jpg

• http://library.thinkquest.org/CR0212089/meso.htm

• http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1905/koch-bio.html

• http://www.uccs.edu/~rmelamed/MicroFall2002/Chapter%204/bacteria.jpg

• http://www.visualsunlimited.com/browse/vu214/vu214483.html

• http://www.ebc.ee/MOLBIO/ribosome.jpg

• http://sitemaker.umich.edu/hanna_lab/home

• http://www.ynet.co.il/yaan/0,7340,L-13285-PreYaan,00.html

• http://www.ehagroup.com/epidemiology/illnesses/vibrio-parahaemolyticus.asp

• http://www.cs.dartmouth.edu/brd/Research/Bio/water-borne-bioterrorism.htm

• http://www.environmentalleverage.com/Filamentous%20Bacteria%20Photomicrographs.htm