View
3
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
1
EESTI HARIDUSE JA TEADUSE ANDMESIDEVÕRK EENet
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Aruandeaasta algus: 01.01.2012
Aruandeaasta lõpp: 31.12.2012
Aruandekohustuslase nimetus: Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Registri kood: 70005654
Aadress: Raekoja plats 14, Tartu
Telefon: 7 302 110
Faks: 7 302 111
E-post: eenet@eenet.ee
Veebilehe aadress: http://www.eenet.ee
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
2
SISUKORD
TEGEVUSARUANNE ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 3
1. OLULISEMAD TEGEVUSED JA TULEMUSED NING ASJAOLUD, MILLEL ON MÄÄRAV TÄHTSUS EENETI FINANTSSEISUNDI JA
MAJANDUSTEGEVUSE HINDAMISEL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 3
a) Akadeemilise andmesidevõrgu toimimise tagamine, ühendus Internetiga --------------------------------------- 3
b) Andmeside- ja sisuteenuste osutamine sihtgrupile ---------------------------------------------------------------------- 3
c) Infotehnoloogia kasutuse propageerimine --------------------------------------------------------------------------------- 6
d) Rahvusvaheline koostöö ja lepingud ----------------------------------------------------------------------------------------- 7
2. OLULISED SÜNDMUSED 2012. AASTAL NING EELDATAVAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTAL ---------------------------------------- 7
EENeti teenuste uute hindade kehtestamine---------------------------------------------------------------------------------- 7
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan kolme asutuse ühendamiseks ------------------------------------------------- 8
3. 2012. AASTAL TEHTUD JA LÄHITULEVIKKU PLANEERITUD OLULISEMAD INVESTEERINGUD -------------------------------------------- 8
4. OLULISEMAD TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE PROJEKTID NING NENDEGA SEOTUD VÄLJAMINEKUD 2012. AASTAL JA JÄRGMISTEL
AASTATEL ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 9
Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ----------------------------------------------------------- 9
Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ehk ETAIS ----------------------------------------------------------------------------- 9
5. EENETI DIREKTORI HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMILE NING TEGEVUS SISEAUDITI KORRALDAMISEL ---------------------------- 10
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ------------------------------------------------------------------------------------ 11
BILANSS --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 11
TULEMIARUANNE ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 12
RAHAVOOGUDE ARUANNE ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 13
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ----------------------------------------------------------------------------------------- 14
EELARVE TÄITMISE ARUANNE ----------------------------------------------------------------------------------------------- 14
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ------------------------------------------------------------------------ 15
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED ------------------------- 15
Lisa 1. Raha ja pangakontod ----------------------------------------------------------------------------------------------------- 18
Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega ------------------------------------------------------------------------- 18
Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid --------------------------------------------------------------------------------------------------- 19
Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused -------------------------------------------------------------------------------------------- 20
Lisa 5. Materiaalne põhivara ----------------------------------------------------------------------------------------------------- 21
Lisa 6. Immateriaalne põhivara -------------------------------------------------------------------------------------------------- 23
Lisa 7. Saadud toetused ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- 24
Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük ---------------------------------------------------------------------------------------------- 26
Lisa 9. Tööjõukulud ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 27
Lisa 10. Majandamiskulud -------------------------------------------------------------------------------------------------------- 27
Lisa 11. Muud kulud ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 28
Lisa 12. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ------------------------------------------------------------------------- 28
Lisa 13. Siirded ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 28
Lisa 14. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta. Lõpliku eelarve kujunemine ---------------------------------- 29
Lisa 15. Kasutusrendid ------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 29
Lisa 16. Bilansijärgsed sündmused ---------------------------------------------------------------------------------------------- 30
ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE -------------------------------------------------------------------------- 31
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
3
TEGEVUSARUANNE
1. Olulisemad tegevused ja tulemused ning asjaolud, millel on määrav tähtsus EENeti finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav
riigiasutus, mille peamine põhikirjaline eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks
vajalik infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine.
a) Akadeemilise andmesidevõrgu toimimise tagamine, ühendus Internetiga
2012. aastal jätkus Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatava projekti "Eesti
teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk" elluviimine. Selle raames käivitas
EENet
Nx10G tõrkekindla (protected) magistraalringi Tallinna ja Tartu vahel: 05.09.2012
Nx10G lõunaõlg (Tartu-Võru-Tsirguliina-Abja-Paluoja-Pärnu-Lihula-Haapsalu-Keila-
Tallinn) ja 15.11.2012 põhjaõlg (Tartu-Mustvee-Püssi-Rakvere-Tallinn);
1.11.2012 Tallinn-Pärnu 1 Gbps magistraali;
16.11.2012 Tartu-Võru 1 Gbps magistraali;
21.11.2012 Tartu-Tõravere 1 Gbps magistraali;
26.11.2012 Võru-Pärnu 1 Gbps magistraali.
01.03.2012 allkirjastasid EENet ja Televõrgu AS optilise magistraalvõrgu 10-aastase
kasutusõiguse ostu lepingu.
Jätkus 01.04.2009 alanud GN3 projekt, mis haldab teaduse- ja hariduse ülikiiret
magistraalvõrku GÉANT. Projekti partneriteks on 32 Euroopa teadus- ja haridusvõrku 36
riigis (sh Eestis EENet), DANTE ja TERENA.
19.07.2012 vahetas DANTE EENeti abiga Tallinnas välja GÉANTi ruuteri, mille käigus
tõsteti Eesti akadeemilise võrgu varuühendus GÉANT võrku seniselt 1 Gbps-lt 10 Gbps-le.
Magistraalvõrgu toimimisega võib rahule jääda: aastaga toimus ainult kaks olulisemat
ootamatut katkestust: 16.10.2012 kell 9:39-12:11, mil GÉANTi võrgus oli Tallinn-
Kopenhaagen kanalil fiiber katki ja Tallinn-Riia varukanali Riia ruuteritel riistvaraprobleem,
mistõttu toimis küll Eesti-sisene võrk, aga puudus välisühendus. 9.08.2012 päeval halvas ühe
teadusasutuse võrgus tehtud konfigureerimisviga välisühenduse ajutiselt ka teiste
võrgukasutajate jaoks.
b) Andmeside- ja sisuteenuste osutamine sihtgrupile
EENet osutas haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele erinevaid telekommunikatsiooni-
teenuseid, mille kirjeldused on avaldatud lehel http://www.eenet.ee/EENet/teenused.html
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
4
Teenuste töö on monitooritud, jälgimise all on nii ühenduste ja serverite tehnilised
parameetrid kui teenuste kasutajaliidesed; kõik tõrked logitakse, vajadusel informeeritakse
administraatorit.
Vastavalt asutuste tellimustele on jooksvalt käivitatud uued ühendused ja teenusekontod,
suletud mittevajalikud, jagatud jooksvalt konsultatsioone, lahendatud tehnilisi ja
turvaprobleeme.
Teenuste osutamise kohta kehtis 31.12.2012 seisuga 1088 tähtajatut teenuslepingut (1.1.2012
seisuga 1079 lepingut). Aastaga vormistati 65 uut teenuslepingut ja 34 püsiühendus-, 20 e-
posti-, 114 serveriruumi-, 13 domeeni-, 10 sertifikaatide, 8 serveriteenuse ning 2 TAATi lisa.
Lõpetati 56 teenuslepingut, 24 püsiühendus-, 36 e-posti-, 80 serveriruumi- ja 18
domeeniteenuse lisa.
Järgnevalt on esitatud andmed iga teenuse kasutusmahtude ja 2012. aastal toimunud
olulisemate uuenduste kohta.
Interneti püsiühendus, eduroam
Seisuga 31.12.2012 oli akadeemilisse võrku püsiühendatud 276 asutust, aasta varem 274.
1 Gbps ühenduse akadeemilisse võrku said 2012. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Kääpa
Põhikool, Tartu Maarja Kool, Võru Kunstikool, Hariduse Tugiteenuste Keskus, MTÜ Uus
teater, Vanalinna Hariduskolleegium, TTÜ Tartu Kolledž. 100 Mbps ühenduse said Tartu
Lastekunstikool, Tiigi Seltsimaja, Tartu I Muusikakool, Sisekaitseakadeemia Politsei- ja
piirivalvekolledži Paikuse kool. 10 Mbps juurdepääsu said Türi Kultuurimaja ja Muusikakool
ning 30 Mbps Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool.
6 asutust on liitununud eduroamiga, mis võimaldab rändlust teadus- ja haridusvõrkudes.
09.05.2012 lisandus eduroami kaardile kaks uut linna - Pärnu ja Viljandi. 24.05.2012 sai
eduroam 10 aastaseks.
Eesti teadusarvutuse infrastruktuuri arvutusvõimsuste ja vajalike tugiteenuste
arendamine
2012. aasta jooksul tegi EENeti kobararvutil 6 asutust 57847 arvutustööd, mis kasutasid
kokku 580458 tundi arvutusaega.
Jätkus Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri ETAIS käivitamise projekt, mille raames
hangitakse ning tehakse Eesti teadlastele kättesaadavaks suurteks eksperimentideks ja
teadustööks vajalik arvutus- ning salvestusressurss.
Asutustevaheliseks autentimiseks on käivitatud Eesti akadeemilise autentimise ja
autoriseerimise infrastruktuur TAAT, valmimas on kontode haldamise portaal, valmistatud
ette ressursside liitmine EGI infrastruktuuriga. TAATi abil saavad teadus- ja haridusasutuste
töötajad ja õppurid ennast turvaliselt autentida teadus- ja haridusalaste teenuste kasutamiseks.
14.06.2012 toimus Tartus TAAT avaüritus. TAATiga on liitunud või testimisel 6
identiteedipakkujat ja 5 teenust.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
5
Veebimajutusteenus
Seisuga 31.12.2012 oli veebimajutusserveris nw.eenet.ee 502 asutusel/projektil 532
veebimajutuskontot, millest igaüks võimaldab luua kuni 3 veebi. Teenust kasutavate asutuste
arv on üsna stabiilne (vähenemine aastaga vaid 3%), kuigi asutustel oleks võimalik veebi ka
tasuta HAVIKEse keskkonnas ehitada. Niisiis on selline suuremat tehnilist pädevust eeldav ja
vabaltvalitavaid võimalusi pakkuv teenus jätkuvalt sihtgrupile vajalik.
Novembris täiendas arendusmeeskond serveri riistvara.
Postkastiteenus
Seisuga 31.12.2012 kasutas postkastiteenust 355 asutust, kellel oli kokku 7018 aktiivset e-
postkasti EENeti serveris mail.edu.ee. Postkastide koguarv on pidevalt kasvanud, teenust
kasutavate asutuste arv aastaga vähenenud 6 asutuse võrra.
Märtsis ja aprillis uuendas arendusmeeskond postiserveri mail.edu.ee tarkvara ja veebiliidest
http://webmail.edu.ee. Tulemusena on postkastide kasutamine mugavam ja turvalisem:
lisandunud on kolmas postikeskkond Roundcube, uued importimis- ja eksportimisvõimalused,
popup-vabad sertifikaadid, uued juhendid. Korduvalt hoiatati postkastikasutajaid võrgus
levivate petukirjade eest, millega üritatakse kontode juurdepääsuandmeid hankida. 6.06.2012
käivitas EENet postiserveris IPv6 teenused ning sellest ajast võtab server kirju vastu ja saadab
neid IPv6 kaudu.
Hariduse Virtuaalkeskkond HAVIKE
HAVIKEses on 31.12.2012 seisuga 325 asutusel kokku 344 kontot (aasta varem 280 asutusel
296 kontot).
Alates 27.06.2012 on HAVIKEses käigus arendusmeeskonna loodud veebirakenduste
uuendamise kahe-etapiline süsteem. Novembris uuendas EENet HAVIKEses pakutava nelja
veebirakenduse tarkvaraversioone.
Postiloendite teenus
31.12.2012 oli EENeti serveris lists.eenet.ee 1178 postitusloendit ehk listi, aasta varem 1246.
Teenust kasutab 359 asutust.
Aprillist juunini viidi läbi vanemate listide inventuur, mille käigus kustutati 230
mittevajalikku listi.
Domeeniteenus
Akadeemiliste domeenide edu.ee, lib.ee, org.ee ja vil.ee alla on kokku registreeritud 792
kolmanda taseme alamdomeeni, neist 675 edu.ee, 60 org.ee, 29 vil.ee ja 28 lib.ee
alamdomeeni, registris on ka 9 täpitähtedega alamdomeeni. 2012. aastal registreeriti kokku 50
uut akadeemilist domeeninime, neist 38 edu.ee, 8 org.ee ja 4 vil.ee alla.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
6
EENet on 653 .ee domeeni registripidaja, teenust kasutab 396 asutust (01.01.2012 seisuga 638
domeeni 402 asutusel). EENeti vahendusel registreeritud .ee domeenidest 17 sisaldab
täpitähti.
Teenused koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega
Jätkus viljakas koostöö Tiigrihüppe Sihtasutusega: EENeti poolt välja arendatud
multimeediaserverile pakkus EENet garantiiteenust vastavalt lepingule kuni 11.12.2012;
lisaks on EENeti serverites majutatud Koolielu portaal, selle arhiiv, sihtasutuse uus koduleht,
mitmed erinevad õppekeskkonnad (opetaja.edu.ee, bio.edu.ee, VIKO, Wiris, IVA,
KooliPlone, PETS jt). Tiigrihüppe Sihtasutus toetab ka HAVIKEse käigushoidmist.
Serveris viko.edu.ee kasutab 124 kooli virtuaalset õpikeskkonda VIKO.
Serveris opetaja.edu.ee asuvad 94 õppematerjalide kontot 46 erinevast koolist. 20.01.2012
tõstis EENet õpetajatele õppematerjalide jaoks antava kettaruumi mahtu 500 MB-lt 1 GB-ni.
Serveris zope.eenet.ee on 7 koolil KooliPLONE instants ja 17 koolil õpihaldussüsteemi IVA
instants. Juunis toimus KooliPLONE kontode inventuur, mittevajalikud suleti.
25.04.2012 vahetas EENet välja storage serveri tarkvara, mille tulemusena on edaspidi
stabiilsemad Eesti Teadusagentuuri ja Tiigrihüppe Sihtasutuse jaoks osutatavad neli teenust.
Sertifikaatide teenused
EENet liitus 2012. aastal TERENA sertifikaatide teenusega (TCS). Koostöös TERENA ja
maailma ühe suurima sertifitseerimiskeskusega Comodo CA Limited väljastati asutustele 42
sertifikaati, teenusega on liitunud 11 asutust.
Balti Gridi sertifitseerimiskeskuse teenuseid kasutab 16 asutust. Keskus allkirjastas aasta
jooksul 169 kasutaja- ja 81 seadmesertifikaati, tühistati neli sertifikaati.
Videoülekandeteenus
Aasta jooksul osutati videoülekande/salvestusteenust 22 korral, tellijateks olid 11 asutust
(2011. aastal 13 asutuse tellimusel kokku 39 korral).
Muud serveriteenused
5 asutust kasutab tasulist serverimajutust, majutatud on 10 serverit. Muud, majutust mitte-
sisaldavat serveriteenust kasutab 2 asutust.
c) Infotehnoloogia kasutuse propageerimine
Üheteistkümnendal arvutijoonistuste võistlusel "Eesti - mereriik", mille EENet korraldas koos
Eesti Meremuuseumi ja Eesti Mereakadeemiaga, osales 4982 arvutijoonistust 4382 autorilt
195 koolist, juhendajaid oli 194.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
7
Jätkusid varasemate võistluste parimate piltide näitused erinevates Eesti paikades.
Jätkusid loodus- ja kultuurhariduslikud otseülekanded, kus EENet ühena paljudest partneritest
osaleb oma videoserveriga (Käsmu rannakaamera, kotkaste söödaplats, merikotkas, must-
toonekurg, väike-konnakotkad, Alutaguse metsakaamera, kalakotkad, hallhülged,
metsloomade toidukoht, talilinnukaamera).
Alates 24.04.2012 toimib eraldi veebileht www.eenet.ee/EENet/kaamerad kõigi käigusolevate
loodusülekannete vaatamiseks.
23.11.2012 ilmus EENeti infoleht, mis saadeti kõigi teenuslepinguga asutuste kontakt-
isikutele.
Detsembrist alates on EENeti veeb muudetud mobiiltelefonisõbralikumaks.
EENeti nädalaaruanded on jätkuvalt avalikud: http://www.eenet.ee/aruanded/
Jooksvaid uudiseid avaldas EENet oma veebilehel http://www.eenet.ee/EENet/uudised, saatis
neid sõltuvalt sisust ja vastavalt vajadusele teenuste kasutajatele, Koolielu portaali,
ajakirjandusele, muudesse kanalitesse.
d) Rahvusvaheline koostöö ja lepingud
EENet on kahe rahvusvahelise akadeemilisi võrke koondava organisatsiooni ja Euroopa
Griidi Infrastruktuuri liige:
CEENet - Kesk- ja Ida-Euroopa Võrguassotsiatsioon, Central and Eastern European
Networking Association (alates 1994)
TERENA - Üle-Euroopaline Teaduse ja Hariduse Andmesidevõrkude Assotsiatsioon,
Trans-European Research and Education Networking Association (alates 1996)
EGI - Euroopa Griidi Infrastruktuur, European Grid Infrastructure (alates 2010)
2012. aastal kehtis 9 välislepingut: 5 lepingut DANTEga (Delivery of Advanced Network
Technology to Europe) erinevate välisühendusega seotud teenuste saamise ja osutamise
kohta, lisaks lepingud RIPE NCC-ga IPv4 numbrite kasutamise, GN3-ga projektis osalemise
kohta, NDGF NGI-ga Operation level agreement, ja TERENAga sertifikaaditeenuse leping.
Seoses osalemisega Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatavates projektides
on EENet saanud 2012.a. soetada ligi 2,3 miljoni euro väärtuses põhivara, mis on parandanud
asutuse bilansilisi näitajaid ja suurendanud infotehnoloogilise taristu veelgi stabiilsemat
toimimist.
2. Olulised sündmused 2012. aastal ning eeldatavad arengusuunad 2013. aastal
EENeti teenuste uute hindade kehtestamine
Direktori 3. mai 2012 käskkirjaga nr 1-4/11 kehtestati EENeti teenustele uued hinnad. Sellega
seoses on vajanud muutmist ja täiendamist asutustele arvete esitamise süsteem.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
8
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan kolme asutuse ühendamiseks
Haridus- ja teadusminister moodustas oma 04.09.2012 käskkirjaga nr 450 komisjoni EENetis
tegevusanalüüsi läbiviimiseks. Vastavalt 11.09.2012 kohtumisel kokkulepitule koostas EENet
ja saatis 19.09.2012 komisjonile põhjaliku 44-leheküljelise andmestiku EITSA soovide lõikes
ning esitas koopiad soovitud lepingutest, korraldavatest dokumentidest, aruannetest ja
prognoosidest.
25.10.2012 saatis Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeeriumile
kooskõlastamiseks ministri käskkirja "Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu tegevuse
lõpetamine" eelnõu.
HTM kantsler kinnitas 24.01.2013 EENeti töötajatega kohtudes, et Haridus- ja
Teadusministeerium kavandab ühendada Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA),
Tiigrihüppe Sihtasutuse ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu ühtseks
organisatsiooniks, mis luuakse EITSA baasil. EENet kui riigiasutus juriidiliselt lõpetatakse,
kuid kõik EENeti kohustused, varad, kaubamärgid, lepingud lähevad üle ühend-sihtasutusele,
töö jätkub Tartus.
3. 2012. aastal tehtud ja lähitulevikku planeeritud olulisemad investeeringud
EENet kuulutas 2012. aastal välja 10 suuremat riigihanget, jätkus ja jõudis lõpule 2011. aastal
alanud kiudoptiliste liinide hanke menetlus. Viie hanke puhul toetas rahastamisega Euroopa
Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond:
Hange
Kas toetatud EL Euroopa
Regionaalarengu Fondi
poolt?
Viitenumber 139141: Switchi ost -
Viitenumber 139072: GPGPUdega arvutusserverite ost -
Serveri ost (pakkumise kutse 15.11.2012) -
Viitenumber 137020: Andmehoidla ost -
Viitenumber 137040: Magistraalvõrgu ruuterite kaasajastamine ja
laiendamine
-
Viitenumber 135995: Seadmete ja komponentide ost olemasoleva jah
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
9
infrastruktuuri osade ühendamiseks
Viitenumber 134537: Keskteenuste serverite ja võrguseadme ost jah
Võrguseadmete ost (pakkumise kutse 22.05.2012) -
Viitenumber 132128: Optilise magistraalvõrgu seadmete ost jah
Viitenumber 132257: Optilise magistraalvõrgu switchide ja optiliste
moodulite ost
jah
Viitenumber 129510: Kiudoptiliste liinide 10-aastase kasutusõiguse
ost
jah
Seoses osalemisega Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatavates projektides
tuleb 2013.a. projekti "Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk" raames
välja kuulutada riigihanked veel kahe kanali fiiberoptilise kiu kasutusõiguse ostuks ning
juurde tuleb hankida optika seadmeid ja komponente kokku ligi 225 tuhande euro eest.
4. Olulisemad teadus- ja arendustegevuse projektid ning nendega seotud väljaminekud 2012. aastal ja järgmistel aastatel
EENet ei ole teadus- ja arendusasutus Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3.
mõttes ega osale teadusteemade ega uurimisprojektide täitmises.
Küll aga on EENeti ülesandeks arendada ja pakkuda teadus- ja arendusasutustele vajalikku
infrastruktuuri. Seejuures on EENeti ülesanne kahe Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi
(https://www.etis.ee/Portaal/infrastruktuur.aspx) objekti loomine:
Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk
Projekti "Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk" eesmärk on luua Eesti
teadus- ja arendustegevuse tarbeks kogu Eestit kattev kaasaegne optiline magistraalvõrk ja
seda viib ellu EENet. Projekt algas 1. juulil 2011 ja kestab 31. detsembrini 2013.
Projekti infoleht: http://www.eenet.ee/EENet/optikavork
Projektiga seotud väljaminekutest 2012. aastal annab ülevaate raamatupidamise aastaaruande
Lisa 7.
Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ehk ETAIS
Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri ETAIS projekti raames hangitakse ning tehakse Eesti
teadlastele kättesaadavaks suurteks eksperimentideks ja teadustööks vajalik arvutus- ning
salvestusressurss.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
10
Projekti partneriteks on Tartu Ülikool, EENet, Tallinna Tehnikaülikool ning Keemilise ja
Bioloogilise Füüsika Instituut; projekti toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.
Projekti infoleht: http://www.etais.ee
Projektiga seotud väljaminekutest 2012. aastal annab ülevaate raamatupidamise aastaaruande
Lisa 7.
5. EENeti direktori hinnang sisekontrollisüsteemile ning tegevus siseauditi korraldamisel
EENeti sisekontrolli süsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab direktor. EENeti
struktuuris ei ole ette nähtud siseaudiitorit. 2012.a. majandusaasta aruannet auditeerib
Audiitorbüroo ELSS AS. EENetile seatud eesmärkideni jõudmise majandusliku otstarbekuse
tagamiseks toimuvad iganädalased regulaarsed koosolekud, kus osalevad direktor,
osakonnajuhatajad, majandusala juhataja ja vajadusel ka finantsjuht-pearaamatupidaja.
Direktorina hindan EENeti sisekontrollisüsteemi tõhusaks. Asutuse eesmärgid saavutatakse,
finantsaruanded on koostatud korrektselt ja järgitakse kehtivaid õigusakte ja regulatsioone.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
11
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
BILANSS Lisa 31.12.2012 31.12.2011
eurodes
Varad
Käibevara
Raha ja pangakontod 1 117 696 2 411 710
Muud nõuded ja ettemaksed 4 251 730 306 600
Käibevara kokku
369 426 2 718 310
Põhivara
Muud nõuded ja ettemaksud 4 3 815 3 815
Materiaalne põhivara 5 2 592 863 205 895
Põhivara kokku
2 596 678 209 710
Varad kokku
2 966 104 2 928 020
Kohustused ja netovara
Lühiajalised kohustused
Võlad hankijatele
25 653 26 011
Võlad töötajatele
17 655 13 522
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 4 36 739 2 358 494
Kohustused kokku
80 047 2 398 027
Netovara
Eelarvesse kuuluv netovara
529 992 730 265
Aruandeperioodi tulem 2 356 065 -200 272
Eelarvesse kuuluv netovara kokku
2 886 057 529 992
Kohustused ja netovara kokku
2 966 104 2 928 020
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
12
TULEMIARUANNE Lisa 2012 2011
eurodes
Tegevustulud
Saadud toetused 7 2 994 653 56 037
Kaupade ja teenuste müük 8 103 196 92 443
Muud tulud 7 456 1 278
Kokku
3 105 306 149 757
Tegevuskulud
Tööjõukulud 9 -504 981 -396 179
Majandamiskulud 10 -688 996 -731 583
Muud tegevuskulud 11 -500 385 -23 912
Põhivara amortisatsioon ja
ümberhindlus 12 -320 294 -153 296
Kokku
-2 014 656 -1 304 970
Tegevustulem
1 090 650 -1 155 213
Finantstulud ja –kulud
Muud finantstulud ja –kulud
5 5
Aruandeperioodi tulem 13 1 090 655 -1 155 208
Netofinantseerimine eelarvest 13 1 265 410 954 936
Aruandeperioodi tulem ja siirded kokku 13 2 356 065 -200 272
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
13
RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa 2012 2011
eurodes
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem
1 090 650 -1 155 213
Korrigeerimised:
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 12 320 294 153 296
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 11 475 309 0
Tulu põhivara sihtfinantseerimisest 7 -2 346 025 0
Põhivara sihtfinantseerimise ümberkanne
tegevuskulude sihtfinantseerimiseks 7 -22 255 0
Korrigeeritud tegevustulem
-482 027 -1 001 917
4
174 787 Põhitegevusega seotud käibevarade
netomuutus 54 870
Põhitegevusega seotud kohustuste
netomuutus 6 134 -12 035
Kokku rahavood põhitegevusest
-421 023 -839 165
Rahavood investeerimisest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse
põhivara soetamisel 5,6 -3 182 571 -37 096
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara
soetuseks 7 44 165 2 324 114
Laekunud intressi ja muu finantstulu 5 5
Kokku rahavood investeerimisest
-3 138 401 2 287 024
Rahavood finantseerimisest
Rahalised siirded 13 1 265 410 894 614
Kokku rahavood finantseerimisest
1 265 410 894 614
Puhas rahavoog
-2 294 014 2 342 473
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 2 411 710 69 237
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 117 696 2 411 710
Raha ja selle ekvivalentide muutus
2 294 014 2 342 473
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
14
NETOVARA MUUTUSTE
ARUANNE
eurodes
Lisa Akumuleeritud
tulem
Saldo 31.12.2010
790 586
Siire tulemi
elimineerimisest 13 -260 594
Saldo 31.12.2011
529 992
Siire tulemi
elimineerimisest 13 2 356 065
Saldo 31.12.2012
2 886 057
EELARVE TÄITMISE
ARUANNE eurodes 2012 esialgne
eelarve
2012 lõplik
eelarve
(lisa 14)
2012 tegelik
eelarve
täitmine
Tegelik
täitmine
miinus lõplik
eelarve
Üle viidud
2013 aastasse
A B C C-B D
Raha ja selle ekvivalendid aasta
alguses*
- - 2 411 710 - -
Tulude laekumine
32 Kaupade ja teenuste
müük
113 068 368 599 368 599 0 0
35 Saadud toetused 3 998 625 369 625 369 0 0
Tulude laekumine kokku 117 066 993 968 993 968 0 0
Kulude tasumine
15 Materiaalsete ja
immateriaalsete
varade soetamine ja
renoveerimine
-225 138 -450 276 -3 239 422 -2 789 146
-32 188
4 Eraldised -377 080 -377 080 -377 080 0 0
5 Tegevuskulud
Muud kulud
-584 538
0
-1 464 230
0
-935 840
-1050
528 390
0
0
0
Kulude tasumine kokku -1 186 756
-2 291 586 -4 553 392 -2 261 806 -32 188
Riigikassast saadud siirded* 1 265 410
Raha ja selle ekvivalendid aasta
lõpus*
117 696
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
15
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtuvalt Haridus- ja
Teadusministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjade p.1.3.3. nõuetest, mille
kohaselt koostab valitsemisala üksus oma raamatupidamise aastaaruande sarnaselt
riigiraamatupidamiskohustuslastele kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirja § 11
nõuetega. Seega on tegemist eriotstarbelise aruandega, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes
Haridus- ja Teadusministeeriumi siseselt.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja
riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud
arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised
finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid)
ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise
üldeeskirjas sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.
Raamatupidamise aastaaruande arvestus- ja esitusvaluutaks on euro. Aruanne on koostatud
eurodes.
Raha ja raha ekvivalendid
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel arvelduskonto jääki Swedbank`is ja
Riigikassa kontsernikonto koosseisus olevate toetuste kontode ja tulukonto jääki.
Muud nõuded
Muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid
kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt
laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi,
arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 alates 1917,30 eurost). Varad, mille
soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kantakse vara
soetamisel/kasutuselevõtmisel kulusse ja vajadusel registreeritakse väheväärtusliku vara
registris. Väheväärtusliku vara registrisse lähevad varad alates 26.04.2012.a. 320 eurost kuni
1999,99 euroni. Väheväärtuslike varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara
soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a
põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis
kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Põhivara rekonstrueerimis-
väljaminekud liidetakse põhivara maksumusele. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses,
millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
16
meetodit. Lähtudes üldjuhul järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest. Kui tegemist on
erandliku põhivaraga, siis määrab EENeti direktor käskkirjaga vara kasuliku eluea.
Hooned ja rajatised 20 aastat
Masinad ja seadmed 4 aastat
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 3 aastat
Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 5 aastat
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe
aasta ja soetusmaksumusega alates 2000,00 eurost (kuni 31.12.2010 alates 1917,30 eurost).
Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset
meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
Tarkvara 2 aastat
Renditud varad
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval
ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutatehingutest saadud
kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.
Tulude arvestus
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Kuid on ka teenuseid, mille eest arveid
esitatakse vastavalt sõlmitud lepingutele 1 kord aastas, (nt 1-50 e-postkasti majutus EENeti
serveris maksab kliendile 19,20 eurot aasta.) siis nende aastaste teenusearvete puhul tulude
aastasisest periodiseerimist ei toimu.
Kulude arvestus
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisega kaasnevad mittetagastatavad
maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade soetusmaksumusena.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
17
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud
toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus,
et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab
aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse
sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu eraldi.Tegevuskulude sihtfinantseerimise
kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest
kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega).
Siirded ja netovara
Riigi rahalisi vahendeid haldab Rahandusministeeriumi koosseisus olev Riigikassa osakond,
kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud
raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste
riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude
vastastikuseid üleandmisi. Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline
siire Riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse netovarade
muutusena.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
18
Lisa 1. Raha ja pangakontod
eurodes
31.12.2012 31.12.2011
Tulukonto 58 037 31 654
Toetuste kontod 54 561 2 372 107
Vahendid Riigikassas kokku 112 598 2 403 761
Arvelduskonto Swedbank´is 5 098 7 949
Raha ja pangakontod kokku 117 696 2 411 710
Selgitus: EENetil on Rahandusministeeriumi kontsernikonto koosseisus virtuaalkonto majandustegevusest saadava
tulu kajastamiseks ja ka virtuaalkontod toetuste kajastamiseks. Lisaks sellele omab EENet rahandusministri loal
arveldusarvet Swedbank´is. Arveldusarve on EENetil kasutuses seoses Euroopa Komisjoni VII raamprogrammi
jätkuprojektiga GN3.
Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
eurodes
A. Nõuded ja kohustused
konto
103000
konto
103799
konto
201000
kontogrupp
2030
Seisuga 31.12.2012
Riigiraamatupidamiskohustuslased 0 61 186 0 36 739
Kohalikud omavalitsused 2 0 0 0
Muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud 27 0 0 0
Sihtasutused, mittetulundusühingud,
tütarettevõtjad
3 517 0 4 332 0
Avaliku sektori üksused kokku 3 546 61 186 4 332 36 739
Sidusüksused 1 299 0 0 0
Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 4 844 61 186 4 332 36 739
Seisuga 31.12.2011
Riigiraamatupidamiskohustuslased 0 39 820 0 33 992
Kohalikud omavalitsused 22 0 0 0
Muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud 51 0 0 0
Sihtasutused, mittetulundusühingud,
tütarettevõtjad
179 0 14 204 0
Avaliku sektori üksused kokku 252 39 820 14 204 33 992
Sidusüksused 1 278 0 0 0
Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 1 530 39 820 14 204 33 992
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
19
B. Tulud ja kulud 2012 2011
Tegevus-
tulud
Tegevus-
kulud
Tegevus-
tulud
Tegevus-
kulud
Riigiraamatupidamiskohustuslased 3 889 80 3 953 67
Kohalikud omavalitsused 9 089 28 785 9 830 24 276
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 3 140 1 197 1 696 850
Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad 36 318 60 996 34 853 162 852
Avaliku sektori üksused kokku 52 436 91 058 50 333 188 044
Sidusüksused 198 9 981 205 13 059
Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 52 634 101 039 50 538 201 103
Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid
eurodes
Maksunõuded ja -kohustused
Lühiajalised
nõuded
Lühiajalised
kohustused
Seisuga 31.12.2012
Käibemaksu ettemaks
28 470
0
Ettemaksukonto jääk
32 716 0
Sotsiaalmaks 0 21 189
Üksikisiku tulumaks 0 11 956
Töötuskindlustusmakse 0 2 601
Kogumispensioni makse 0 702
Erisoodustuste t/m kohustus 0 291
Kokku: (lisa 4) 61 186 36 739
Seisuga 31.12.2011
Ettemaksukonto jääk
39 820 0,00
Sotsiaalmaks 0 19 697
Üksikisiku tulumaks 0 11 131
Töötuskundlustusmakse 0 2 363
Kogumispensioni makse 0 392
Erisoodustuste t/m kohustus 0 409
Kokku: (lisa 4) 39 820 33 992
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
20
Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused
eurodes
31.12.2012 31.12.2012 31.12.2011 31.12.2011
Lühiajaline
osa
Pikaajaline
osa
Lühiajaline
osa
Pikaajaline
osa
Muud nõuded ja makstud ettemaksed
Nõuded ostjate vastu 12 997 0 2 340 0
Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa 7) 56 617 0 11 608 0
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 3) 61 186 0 39 820 0
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 120 930 3 815 252 832 3 815
Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 251 730 3 815 306 600 3 815
Muud kohustused ja saadud ettemaksed
Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 3) 36 739 0 33 992 0
Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 7) 0 0 2 324 502 0
Muud kohustused ja saadud ettemaksed
kokku:
36 739 0 2 358 494 0
Selgitus: Ettemakstud tulevaste perioodide kulude lühiajalise osa sees on kajastatud summas 113 925 eurot
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaks DANTE LTD´le (Delivery of Advanced Network Technology).
Ettemaks on tekkinud seoses 2013.a. I kvartali arvete tasumisega 2012.a. IV kvartalis (lepingujärgne kohustus).
Samuti on ettemaks tekkinud seoses Euroopa Komisjoni poolt finantseeritavate allahindlustega, mis jõuavad
EENetti kreeditarvetana teenuste eest. Ka võrreldaval 2011. aastal kujunes ettemaks sarnaselt.
Ettemakstud tulevaste perioodide kulude pikaajalise osa moodustab Tartu LV linnavarade osakonnale tehtud
lepingujärgne ettemakse (tagatisraha) ruumide ühe kuu rendi ulatuses 1 578 eurot. Ettemakse tehti seoses
renditud pinna suurendamise ja lepingu uuendamisega. Vt ka lisa 15. Samuti moodustab ettemakstud tulevaste
perioodide kulude pikaajalise osa Eesti Interneti Sihtasutusele tasutud lepingujärgne tagatisdeposiit 2 237 eurot,
et EENet saaks olla registripidaja .ee domeenide registreerimisel.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
21
Lisa 5. Materiaalne põhivara
eurodes
Aruandeaasta
liikumised
2012 aasta
Hooned ja
rajatised
Konto
155109
Masinad ja
seadmed
Konto
155400
Info-
ja
kommunikatsio
oni-tehnoloogia
Konto 155500
Muu põhivara
Konto 155600 Kokku
Bilansiline väärtus
perioodi alguses
Soetusmaksumus 17 977 50 961 736 640 145 168 950 746
Akumuleeritud kulum -14 008 -40 025 -598 082 -92 736 -744 851
Jääkväärtus 3 969 10 936 138 558 52 432 205 895
Aruandeperioodi
liikumised
Soetused ja parendused 1 960 833 1 892 744 538 0 2 707 262
Amortisatsioon (vt lisa
12) -163 955 -6 756 -131 808 -17 775 -320 294
Mahakandmine
soetusväärtuses 0 0 -5 388 0,00 -5 388
Mahakantud vara kulum
0
0
5 388
0,00
5 388
Liikumised kokku 1 796 878 -4 864 612 730 -17 775 2 386 968
Bilansiline väärtus
perioodi lõpus
Soetusmaksumus 1 978 810 52 853 1 475 790 145 168 3 652 620
Akumuleeritud kulum -177 963 -46 781 -724 502 -110 511 -1 059 757
Jääkväärtus 1800 847 6 072 751 288 34 657 2 592 863
Selgitus: EENet osaleb perioodil 01.07.2011-31.12.2013 kahes Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi
toetatavates projektides: ``Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk`` ja ``Eesti Teadusarvutuste
Infrastruktuur``.
Projekti „Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk“ raames kuulutati 07.12.2011 välja riigihange
``Kiudoptiliste liinide 10-aastase kasutusõiguse ostuks`` summas 1 956 223 eurot ilma käibemaksuta. Edukaks
pakkujaks osutus Televõrgu Aktsiaselts, ning soetus toimus märtsis 2012.
Veel soetati sama projekti raames 2012. aastal:
*Optilise magistraalvõrgu switchid ja optilised moodulid summas 46 466 eurot.
*Optilise magistraalvõrgu seadmed summas 264 900 eurot.
*Seadmed ja komponendid olemasoleva infrastruktuuri osade ühendamiseks summas 155 421 eurot.
*Projekti ``Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur`` raames soetati Keskteenuste serverid ja võrguseadmed summas
46 490 eurot.
Eespool nimetatud 5 riigihanget rahastati 95% ulatuses Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest
ja 5% oli EENeti poolne omafinantseering.
2012.a. soetas EENet talle eraldatud investeeringutest veel:
*Andmehoidla summas 119 884 eurot.
*Seadmed magistraalvõrgu ruuterite kaasajastamiseks ja laiendamiseks summas 89 839 eurot
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
22
*Virtuaalserverite serveri summas 4 715 eurot
*Serverivõrgu switchide komplekti summas 4 715 eurot
*Fiiberoptilised kaablid (Raekoja plats - HTM ja Raekoja plats - Lossi tn) summas 4 610 eurot
*Cisco Wireless Controlleri summas 3 377 eurot
*Videokaamera summas 2562 eurot
Ja lisaks tehti parendusi seadmetele 8060 euro eest: masinatele ja seadmetele tehti parendusi 1 892 euro eest-
katkematu toitepinge allikal vahetati välja akud ja tiivik; info-ja kommunikatsioonitehnoloogilistele seadmetele
lisati võrgukaarte, mälusid, kõvakettaid 6 168 euro eest.
EENeti põhivarade aastainventuur viidi läbi seisuga 01.11.2012. Inventuuri komisjon tegi ettepaneku kanda maha 2
ühikut põhivarasid soetusmaksumusega 5 388 eurot ja jääkväärtusega 0 eurot. 2011.a. aastainventuuriga kanti maha
1 ühik materiaalset põhivara ja 1 ühik immateriaalset põhivara, kokku soetusmaksumusega 7 478 eurot ja
jääkväärtusega 0 eurot.
2011.a. täiendas EENet oma seadmebaasi 9 uue põhivara võrra sh. 8 serveri ja1videokonverentsi seadme statiiviga
summas 37 096 eurot.
Aruandeaasta
liikumised
2011 aasta
Hooned ja
rajatised
Konto
155109
Masinad ja
seadmed
Konto
155400
Info-
ja kommunikat-
sioonitehnoloo-
gia Konto
155500
Muu põhivara
Konto 155600 Kokku
Bilansiline väärtus
perioodi alguses
Soetusmaksumus 17 977 55 712 712 989 131 723 918 401
Akumuleeritud kulum -13 108 -37 030 -470 996 -76 194 -597 328
Jääkväärtus 4 869 18 682 241 993 55 529 321 073
Aruandeperioodi
liikumised
Soetused ja parendused 0,00 0,00 23 651 13 445 37 096
Amortisatsioon (vt lisa
12) -900 -7 745 -127 087 -16 542 -152 274
Mahakandmine
soetusväärtuses 0,00 -4 751 0,00 0,00 -4 751
Mahakantud vara kulum 0,00 4 751 0,00 0,00 4 751
Liikumised kokku -900 -7 745 -103 436 -3 097 -115 178
Bilansiline väärtus
perioodi lõpus
Soetusmaksumus 17 977 50 961 73 6640 145 168 950 746
Akumuleeritud kulum -14 008 -40 025 -598 082 -92 736 -744 851
Jääkväärtus 3 969 10 936 138 558 52 432 205 895
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
23
Lisa 6. Immateriaalne põhivara
eurodes
2012 2011
Immateriaalne põhivara
Tarkvara
Konto
156000
Tarkvara
Konto
156000
Bilansiline väärtus perioodi alguses
Soetusmaksumus 0 2 727
Akumuleeritud kulum 0 -1 704
Jääkväärtus 0 1 023
Aruandeperioodi liikumised
Soetus 0 0
Amortisatsioon (vt lisa 12) 0 -1 023
Mahakandmine soetusväärtuses 0 -2 727
Mahakantud vara kulum 0 2 727
Liikumised kokku 0 -1 023
Bilansiline väärtus perioodi lõpus
Soetusmaksumus 0 0
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkväärtus 0 0
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
24
Lisa 7. Saadud toetused
eurodes
Jääk perioodi alguses
Arvestatud
tulu
Toetuste
laekumine(+)
/ tagastus(-)
Jääk perioodi lõpus
Saadud toetused 2012 Nõuded
(lisa 4)
Saadud
ettemaksed
(lisa 4)
Nõuded
(lisa 4)
Saadud
ettemaksed
(lisa 4)
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks:
Projekt GN3 0 387 6 672 3 666 2 619 0
Projekt Optiline
magistraalvõrk 9 639 0 31 077 29 555 11 161 0
Projekti Optiline
magistraalvõrk
kaasfinantseerimine 1 134 0 3 656 3 477 1 313 0
Projekti Optiline
magistraalvõrk
käibemaksu
finantseerimine
tegevuskuludeks 0 0 444 224 444 224 0 0
Projekti Optiline
magistraalvõrk
käibemaksu
kaasfinantseerimine
tegvuskuludeks 0 0 31 084 31 084 0 0
Projekt ETAIS 747 0 118 024 81 623 37 148 0
Projekti ETAIS
kaasfinantseerimine 88 0 13 885 9 603 4 370 0
Projekti ETAIS
käibemaksu
kaasfinantseerimine 0 0 6 0 6 0
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks kokku: 11 608 387 648 628 603 232 56 617 0
Sihtfinantseerimine
põhivara soetuseks:
Projekt Optiline
magistraalvõrk 0 2 079 470 2 059 558 -19 912 0 0
Projekti Optiline
magistraalvõrk
kaasfinantseerimine 0 244 644 242 301 -2 343 0 0
Projekt ETAIS 0 0 39 517 39 517 0 0
Projekti ETAIS
kaasfinantseerimine 0 0 4 649 4 649 0 0
Sihtfinantseerimine
põhivara soetuseks
kokku: 0,00 2 324 114 2 346 025 21 911 0 0
Saadud toetused 2012 11 608 2 324 501 2 994 653 625 143 56 617 0
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
25
Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondist rahastatav projekt „ Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline
magistraalvõrk“ on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt.
Projekti rahalisi vahendeid koordineerib Sihtasutus Archimedes ja projekti viib ellu EENet. EENeti omafinant-
seering on 5% projekti kuludest.
Antud projekti raames laekus 29.12.2011 EENetile Sihtasutuselt Archimedes ettemaks summas 2 324 114 eurot.
2012.a. soetas EENet projekti raames põhivara 2 423 010 euro eest s.h. projekti vahenditest 95% ja tööd tehti
36 557 euro eest s.h. projekti vahenditest 95%. Sihtasutusele Archimedes on esitatud 2012. aastal 4
kvartaalset projekti kulude loetelu ja ettemaksu kinnikandmise taotlust. Need aruanded on läbinud
kahetasemelise kontrolli Sihtasutuse Archimedes koordinaatori ja maksespetsialisti poolt.
Antud projektiga seoses sõlmiti Sihtasutusega Archimedes ka käibemaksu finantseerimise leping. Kuni 2012.a.
3. kvartalini kajastati projekti abikõlbmatut käibemaksu riigipoolse sihtfinantseerimisena, peale seda aga
kaasfinantseerimisena.
Projekti „Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur“ ehk ETAISi rahastatakse samuti Euroopa Liidu Euroopa
Regionaalarengu fondist ning kuulub samuti Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti teaduse
infrastruktuuride teekaardi objektide hulka. Projekti viib ellu Tartu Ülikool ja EENet on projektis Tartu Ülikooli
partneriks. EENeti omafinantseering on 5% projekti kuludest.
Antud projekti rahalised vahendid saab EENet Tartu Ülikoolilt ja projekti aruandluse (3 neljakuulist projekti kulude
loetelu ja väljamakse taotlust) esitab EENet kontrollimiseks Tartu Ülikoolile.
Projekti ETAIS raames soetas EENet põhivara 46 490 euro eest s.h. projekti vahenditest 95% ja tööd tehti 138 845
euro eest s.h. 95% projekti vahenditest.
Projekti GN3 rahastatakse Euroopa Komisjoni VII raamprogrammist, rahalisi vahendeid koordineerib
ja aruandlust kontrollib Delivery of Advanced Network Technology to Europe (DANTE). 2012.a. tehti projekti
raames tööd ja võeti osa töökoosolekutest ning esitati projekti koordinaatorile aruandeid summas 6 672 eurot,
projekti kulude katteks laekus 3 666 eurot.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
26
Jääk perioodi alguses
Arvestatud
tulu
Toetuste
laekumine(+)
/ tagastus(-)
Jääk perioodi lõpus
Saadud toetused 2011 Nõuded Saadud
ettemaksed
Nõuded
(lisa 4)
Saadud
ettemaksed
(lisa 4)
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks:
Projekt GN3 73 0 7 463 7 923 0 387
Projekti Optiline magistraal
ettevalmistusprojekt 0 3 196 4 961 1 766 0 0
Projekt BalticGrid II 37 041
0 6 735 43 777 0 0
Projekt Optiline magistraalvõrk 0 0 9 639 0 9 639 0
Projekti Optiline magistraalvõrk
kaasfinantseerimine 0 0 1 134 0 1 134 0
Projekt ETAIS 0 0 23 357 22 610 747 0
Projekt ETAIS
kaasfinantseerimine 0 0 2 748 2 660 88 0
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks kokku 37 114 3 196 56 037 78 754 11 608 387
Sihtfinantseerimine põhivara
soetuseks:
Projekt Optiline magistraalvõrk 0 0 0 2 079 471 0 2 079 471
Projekti Optiline magistraalvõrk
kaasfinantseerimine 0 0 0 244 644 0 244 644
Sihtfinantseerimine põhivara
soetuseks kokku: 0 0 0 2 324 114 0 2 324 114
Saadud toetused 2011 37 114 3 196 56 037 2 402 849 11 608 2 324 501
Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük
eurodes
2012 2011
Tulud sideteenustelt 103 196 92 443
Kokku 103 196 92 443
Selgitus: EENet osutab haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele järgmisi tasulisi teenuseid: veebimajutus, e-
postkastid, serverite majutus, serverite/ruuterite installeerimine ja hooldus, videoülekande teenus Internetti.
Samuti osutab EENet kui Registripidaja registreerimisteenust .ee domeenidele.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
27
Lisa 9. Tööjõukulud
eurodes
2012 2011
Töötajate töötasud -362 069 -277 677
Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud -1 264 -1 115
Töötasukulud kokku -363 333 -278 792
Sotsiaalmaks töötasudelt -119 552 -91 917
Töötuskindlustusmaks -5 071 -3 899
Erisoodustused -6 430 -8 552
Sotsiaalmaks erisoodustustelt -6 475 -5 063
Tulumaks erisoodustustelt -4 120 -7 956
Tööjõukulud kokku -504 981 -396 179
Keskmine töötajate arv 2012 2011
Töötajad 20,81 20,09
Kokku 20.81 20,09
Lisa 10. Majandamiskulud
eurodes
2012 2011
Administreerimiskulud -34 924 -36 157
Lähetuskulud -42 730 -29 177
Koolituskulud -11 739 -14 029
Ruumide majandamiskulud -71 548 -56 768
Sõidukite majandamiskulud -34 188 -30 591
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -483 647 -550 981
Inventari majandamiskulud -8 289 -13 268
Meditsiinikulud -1930 -612
Kokku -688 995 -731 583
Selgitus: Majandamiskuludest 70% (2011.a. 75%) moodustavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud, mis on EENeti põhitegevuskulud ning sisaldavad eestisiseseid magistraalide kulusid Televõrgule ja
Elionile, rahvusvahelisi liikmemakse Dantele, Terenale, Ripele, EGIle ja CEENetile. Info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kulud on seotud teenustega, mida kasutavad 1086 EENeti poolt
teenindatavat haridus-, teadus- ja kultuuriasutust.
Ruumide ja sõidukite majandamiskulud sisaldavad nende rendikulusid. vt lisa 15
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
28
Lisa 11. Muud kulud
eurodes
2012 2011
Käibemaksu kulu -25 055 -23 841
Käibemaks põhivara soetuselt -475 309 0
Valuuta kursivahed -21 -45
Kahjutasud, viivised 0 -26
Kokku -500 385 -23 912
Käibemaks põhivara soetuselt 2012. aastal on kujunenud seoses projektiga „Eesti teaduse ja hariduse
andmeside optiline magistraalvõrk „. Sihtasutusega Archimedes sõlmiti seadmete soetamiseks käibemaksu
finantseerimise leping. Vt Lisa 7
Lisa 12. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
eurodes
2012 2011
Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 5) -320 294 -152 274
Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6) 0 -1 023
Kokku -320 294 -153 297
Lisa 13. Siirded
eurodes
2012 2011
Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks (rahalised) 1 265 410 894 614
Tekkepõhised siirded tulemi elimineerimiseks -2 356 065 200 272
Üksuste vahelised siirded 0 60 322
Siirded kokku 1 090 655 1 155 208
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
29
Lisa 14. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta. Lõpliku
eelarve kujunemine
eurodes
Tulud Kulud
Esialgne eelarve 117 066 -1 186 756
Üle toodud eelmisest aastast 0 -225 138
Muud eelarvete muudatused (min kk, VV korraldus, seaduse
muutmine aasta lõpus) 0 -2 770
Eelarves kavandatud toetused -3 998 3 998
Tegelikult laekunud toetused 625 369 -625 389
Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu -113 068 113 068
Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 368 599 -368 599
Kokku lõplik eelarve 993 968 -2 291 586
Lisa 15. Kasutusrendid
eurodes
2012 2011
Ruumide rendikulu 25 276 24 327
Sõiduautode rendikulu 12 335 12 781
Rendikulu kokku 37 611 37 108
Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendi lepingutelt tulevastel
perioodidel 31.12.2012 31.12.2011
Järgmisel majandusaastal 33 637 34 564
2. kuni 5. aastal 20 652 52 989
Selgitus: Seisuga 31.12.2012 kehtivad 3 auto kasutusrendilepingud Nordea Finance Estonia AS-iga.
Ruumide rendileping Tartu LV linnavarade osakonnaga sai uuendatud seisuga 01.04.2009 kehtib kuni
31.03.2014.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
30
Lisa 16. Bilansijärgsed sündmused
04.12.2012.a. kuulutas EENet välja riigihanke nr 139141 Switchi ostuks 9 995 eurot ilma käibemaksuta.
Riigihanke võitis Officetech OÜ, hange lõppes edukalt 31.01.2013.
03.12.2012.a. kuulutas EENet välja riigihanke nr 139072 GPGPUdega arvutusserverite ostuks maksumusega
25 500 eurot ilma käibemaksuta. Riigihanke võitis AS Atea. Käesolevaks ajaks 26.02.2013 ei ole AS Atea
täitnud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingut, maksimaalne viivis tarnega hilinemise eest on juba
saavutatud.
Eesti Interneti Sihtasutuse uue juhatusega käivad konsultatsioonid, arutamaks võimalust aktsepteerida eelmise
juhatuse poolset lepingu rikkumist: kui EENetile jäeti tasumata domeeninimede registreerimise vastu võtmisega
viivitamise ajal EENeti poolt tehtud töö eest tasumisel tekkinud leppetrahv summas 1278.23 eurot. Tigma OÜ ei
ole tasunud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel esitatud leppetrahvi nõuet summas 7456,32 eurot.
EENet ei pea nimetatud nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks.
14. veebruaril 2013 allkirjastas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hallatava riigiasutuse Eesti Hariduse
ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) tegevuse lõpetamise käskkirja nr 80. Info- ja kommunikatsioonivaldkonna
korrastamiseks ning ühtseks tervikuks arendamiseks antakse alates 15. aprillist 2013 EENeti varad ning
ülesanded tervikuna üle Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusele (EITSA). Pärast Tiigrihüppe Sihtasutuse liitumist
moodustub kolmest asutusest senise EITSA baasil kompetentsikeskus, mis annab panuse õppetöö kvaliteedi
tõusule ning edendab IKT alast haridust kõikidel haridustasemetel. EITSA on Eesti riigi, TÜ, TTÜ, Eesti
Telekomi ning ITL-i poolt asutatud organisatsioon, mille ülesandeks on IT-spetsialistide ettevalmistamine ning
info- ja sidetehnoloogia haridusalase tegevuse toetamine Eestis.
Oma ligi 20 aastase ajaloo algul oli EENet Eesti esimene Interneti-teenuste pakkuja. 1993. aastal, kui kultuuri-
ja haridusminister Paul-Erik Rummo EENeti asutas, võis mitme aasta jooksul sõnade Internet ja EENet vahele
Eestis panna võrdusmärgi. Esimeste EENeti kasutajate hulgas olid sõbralikult kõrvuti Tartu Ülikool ja ajaleht
Postimees. Aastate jooksul on EENeti töötajad aidanud käivitada Tiigrihüppe projekti ning
teadusarvutusprogrammi "Eesti Griid". Ei ole kahtlust, et esimese Interneti populariseerija ja propageerijana
andis EENet olulise panuse Eesti kui IT-riigi arengusse. 2013. aasta alguses kasutas EENeti teenuseid 1086
asutust, kus on internetikasutajaid kokku hinnanguliselt 220 tuhat inimest. EENeti baasvõrgu kiirus on
Nx10Gbps.
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet
Majandusaasta aruanne 2012
31
ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu 31.12.2012 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb
tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest
Mihkel Kraav Direktor
Recommended