Hariduse Infotehnoloogia SihtasutuseEesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet

kasutajaküsitlus 2015

Kokkuvõte

Tartu 2015

Sisukord1. peatükk: Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustest.........................................................................................32. peatükk: Küsitluse käik...................................................................................................................................... 5

2.1. Ankeedi struktuur...................................................................................................................................... 52.2. Küsitluse korraldus.................................................................................................................................... 52.3. Vastamisaktiivsus...................................................................................................................................... 5

3. peatükk: Küsitluse sihtgrupp............................................................................................................................. 73.1. Sihtgrupp................................................................................................................................................... 73.2. EENeti teenuseid kasutavate asutuste liigid ja asukohad...........................................................................73.3. Milliseid EENeti teenuseid asutused kasutavad..........................................................................................9

4. peatükk: Püsiühendus Internetti...................................................................................................................... 114.1. Internetiühendusega arvutid ja nende kasutajad.....................................................................................114.2. Püsiühenduse kiiruse soovid.................................................................................................................... 114.3. IPv6 kasutamine...................................................................................................................................... 144.4. Operatsioonisüsteemide kasutamine.......................................................................................................144.5. EENeti pakutav püsiühendus................................................................................................................... 16

4.5.1. Akadeemilise püsiühenduse kasutajate arv.....................................................................................164.5.2. Hinnang akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele........................................................................164.5.3. Soovid püsiühendusteenuse muutmiseks........................................................................................17

4.6. Akadeemilist püsiühendust mittekasutavad asutused.............................................................................175. peatükk: Veebimajutusteenus serveris nw.eenet.ee........................................................................................19

5.1. Hinnang veebimajutusteenusele..............................................................................................................195.2. Hinnang kettamahu vajaduse kohta........................................................................................................ 195.3. Veebimajutuskonto hooldamine asutuse poolt.........................................................................................205.4. Ettepanekud veebimajutusteenuse ja selle juhtpaneeli kohta..................................................................21

6. peatükk: Hariduse virtuaalkeskkond HAVIKE....................................................................................................226.1. Hinnang HAVIKEsele................................................................................................................................ 236.2. HAVIKEse veebirakenduste vajalikkus......................................................................................................236.3. Ettepanekud HAVIKEse kohta................................................................................................................... 24

6.3.1. Tarkvara, mida võiks HAVIKEse kaudu veel pakkuda........................................................................246.3.2. Muud ettepanekud HAVIKEses pakutava kohta või probleemide kirjeldused....................................24

7. peatükk: Postkastiteenus................................................................................................................................. 257.1. Hinnang postkastiteenusele..................................................................................................................... 257.2. Soovid postkastiteenuse muudatusteks...................................................................................................26

7.2.1. Postkastiteenuse juhtpaneel............................................................................................................ 267.2.2. Postkastid, sh nende kasutamise veebiliides https://webmail.edu.ee...............................................26

8. peatükk: Teenuste vajalikkus, hinded, ettepanekud.........................................................................................288.1. Seitsmeteistkümne EENeti teenuse vajalikkus asutusele.........................................................................28

8.1.1. Teenused, mida ei teata või ei osata hinnata...................................................................................298.1.2. Vajalikumad ja vähemvajalikumad teenused...................................................................................29

8.2. Ettepanekud ja hinded muudele teenustele.............................................................................................308.2.1. Hinded viie teenuse kvaliteedile......................................................................................................308.2.2. EENeti kui registripidaja vahendusel tasuliste domeenide registreerimine .ee alla..........................308.2.3. Domeenide tasuta registreerimine .edu.ee, .org.ee, .lib.ee, .vil.ee alla............................................308.2.4. Postiloendid ehk listid (www.eenet.ee/EENet/listid.html)..................................................................318.2.5. Õpetajate õppematerjalide paigutamine EENeti serverisse (opetaja.edu.ee)...................................318.2.6. Sertifikaatide teenus (www.eenet.ee/EENet/tcs)..............................................................................318.2.7. Virtuaalne õpikeskkond VIKO (www.eenet.ee/EENet/viko.html)........................................................328.2.8. eduroam ehk rändlus akadeemilistes võrkudes (www.eenet.ee/EENet/eduroam.html).....................328.2.9. TAAT - Eesti haridus- ja teadusasutustevahelise autentimise ja autoriseerimise taristu (www.taat.ee).................................................................................................................................................................. 328.2.10. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ETAIS (etais.ee)....................................................................338.2.11. Serverimajutus.............................................................................................................................. 338.2.12. Kuutõrvaja - eestikeelsed õppematerjalid tarkvara ja Interneti kohta (http://kuutorvaja.eenet.ee) 338.2.13. Otseülekanded Eesti loodusest (www.eenet.ee/EENet/kaamerad)..................................................33

8.3. Vajadus uute teenuste järele ja muud ettepanekud.................................................................................339. peatükk: Juhendid ja klienditeenindus.............................................................................................................36

9.1. Soovid juhendite kohta............................................................................................................................ 379.2. Ettepanekud suhtluse kohta EENetiga.....................................................................................................37

Lisa: Teated kasutajaküsitlusel osalejatele........................................................................................................... 39Näidiskutse kasutajaküsitlusel osalemiseks....................................................................................................39Näidismeeldetuletus kasutajaküsitlusel osalemiseks......................................................................................39

2 (39)

1. peatükk:  Küsitluse eesmärk. Kokkuvõte tulemustestEesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (edaspidi HITSA) struktuuriüksus, mille peamine eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks vajalik infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine. Et teenused vastaksid sihtgrupi vajadustele, viib EENet läbi kasutajaküsitlusi. Nende eesmärk on uurida, kuidas hindavad haridus­, teadus­ ja kultuuriasutused EENeti osutatavate teenuste kvaliteeti ning millised on vajalikud muudatused. 

2015. aasta kasutajaküsitlusel osales 577 asutust ehk 57% sihtgrupist. Ankeediga saab tutvuda aadressil http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/Kysitlused/2015/ankeet.html

Üheksa teenuse kvaliteeti hinnates andsid vastajad valdavalt häid või väga häid hindeid.

Püsiühendusele antud kõrgete hinnete osatähtsus oli 90% (2014. a 92%, 2011. a 81%). Akadeemilise võrgu püsiühendusega kasutajaskonnas oli 2014. aastal üle 230 tuhande kasutaja. IPv6 kasutab 4% ja sooviks kasutada 27% vastajatest.

HAVIKEsele antud hinnetest oli häid ja väga häid kokku 94% (8% rohkem kui 2014. aastal), veebimajutusteenuse puhul 92% ja postkastiteenusel 84% (mõlemal 4% rohkem kui 2014. aastal).

VIKO, õpetajate õppematerjalide paigutamise, listide, .ee registripidaja ning sertifikaatide teenuste kvaliteedile küsiti hindeid esmakordselt. Kõrgeimad hinded said .ee domeenide registripidamise ja sertifikaatide teenuse kvaliteet (häid ja väga häid hindeid kokku vastavalt 97% ja 94%).

3 (39)

Joonis 1.1: Hinded üheksale teenusele 2015

VIKO

Õpetajate õppematerjalide paigutamine

Postkastiteenus

HAVIKE

Veebimajutusteenus

Listid EENeti serveris

Püsiühendus

.ee registripidaja teenus

TERENA sertifikaadid

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

väga hea hea rahuldav mitterahuldav

Seitsmeteistkümnest EENeti pakutavast teenusest hindasid vastajad oma asutuse jaoks kõige vajalikumateks akadeemiliste domeenide registreerimise, veebimajutusteenuse, Interneti püsiühenduse, e­postkastiteenuse ja .ee domeenide registreerimise. Järgnesid otseülekanded Eesti loodusest, Kuutõrvaja õppematerjalid ning listid EENeti serveris.

Väärtuslikku tagasisidet ja muudatusettepanekuid sai EENet pea kõigi osutatavate teenuste kohta.

EENeti töötajaid peeti jätkuvalt abivalmiks, klienditeenindust viisakaks ja korrektseks, probleemide lahendamist professionaalseks, pöördumistele reageerimist kiireks.

EENet tänab kõiki vastanuid tagasiside eest!

4 (39)

Joonis 1.2: Heade ja väga heade hinnete osakaal 2011, 2014, 2015

HAVIKE

Veebimajutusteenus

Püsiühendus

Postkastiteenus

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

89%

94%

81%

91%

86%

88%

92%

80%

94%

92%

90%

84%

2011 2014 2015

2. peatükk:  Küsitluse käik 

2.1.  Ankeedi struktuurKasutajaküsitluse ankeedis oli 29 küsimust ja need olid teemade kaupa jagatud kuude plokki:

1. veebimajutusteenus,2. hariduse virtuaalkeskkond HAVIKE,3. postkastiteenus,4. muud EENeti teenused,5. püsiühendus,6. juhendid ja klienditeenindus.

Näidisankeediga saab tutvuda aadressil http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/Kysitlused/2015/ankeet.html

Erinevalt eelmistest küsitlustest näidati seekord paljusid küsimusi 1.­5. plokis ainult nende asutuste nimelvastajatele, kellele vastav teenus EENeti poolt küsitluse ajal avatud oli. Varem oli vastajal vaja esmalt endal märkida, kas asutuses mingit teenust kasutatakse, ja järgmisi küsimusi esitati sõltuvalt antud vastusest. Muudatuse eesmärgiks oli vältida näiteks veebimajutuskonto ja HAVIKEse konto segiminekut,samuti vajadust mittekasutatavale teenusele antud hinnete väljafiltreerimiseks enne vastustest kokkuvõtte tegemist.

2.2.  Küsitluse korraldusKüsitluse läbiviimiseks ­ ankeedi koostamine ja vastuste kogumine ­ kasutas EENet viiendat korda HAVIKEse serverisse paigaldatud LimeSurvey küsitlustarkvara (lähemalt vt http://havike.eenet.ee/, http://limesurvey.org/). 

3. märtsil 2015 saatis EENet sihtgruppi kuuluvate asutuste tehnilistele kontaktisikutele LimeSurvey keskkonnast e­kirja palvega täita veebis kasutajaküsitluse ankeet. Igas kirjas oli toodud unikaalne veebiaadress just selle asutuse jaoks. Meeldetuletuskirjad neile, kes ei olnud veel vastanud, saadeti 10. ja 17. märtsil 2015, vastavalt 801 ja 599 meeldetuletust. Näidised nii kutsest kui meeldetuletuskirjast on toodud aruande lisas.

Aruanne valmis 05. mail 2015 ja see avaldati EENeti veebilehel http://www.eenet.ee dokumentide sektsioonis.

2.3.  VastamisaktiivsusAnkeedile vastas 577 asutust ehk 57% sihtgruppi kuulunud, EENeti teenuseid kasutavatest asutustest.

Arvesse läksid hiljemalt 29. märtsil 2015 kella 20­ks saabunud vastused.

Ankeedi viimasel lehel oli nupule 'Saada' vajutanud 526 asutust ehk 52% sihtgrupist. 

Aruandes on arvesse võetud ka sellised 51 asutuse vastused (5% sihtgrupist), kus oli jäetud lõpuks vajutamata nupule 'Saada', kuid siiski vastatud vähemalt ühele küsimuste plokile:

Millistele plokkidele vastas? Mitu asutust Millistele plokkidele vastas? Mitu asutust

Ainult esimesele plokile 1 1.­4. plokile 7

1.­2. plokile 14 1.­5. plokile 11

1.­3. plokile 18 Vajutas 'Saada' 526

5 (39)

2015. aasta küsitluse vastamisaktiivsus oli täpselt sama kõrge kui eelmisel, 2014. aasta küsitlusel.

Kõige usinamad olid vastajad Saaremaal (vastas 87% asutustest), järgnesid Viljandi­ (73%), Lääne­ (70%), Pärnu­ ja Tartumaa 66% ning Põlva­ ja Lääne­Virumaa 65%­ga. Kõige madalam oli vastamisaktiivsus seekord Hiiu­ (38%) ja Valgamaal (40%). Suurima klientide arvuga Tallinnas oli vastajaid 50% ning Tartus 57%.

Haridusasutustest vastas ankeedile 63%, teadusasutustest 55%. Traditsiooniliselt oli madalaim vastamisaktiivsus kultuuriasutuste hulgas: vastas 42% ankeedikutse saanutest. Muudest haridus­, teadus­ või kultuurivallas tegutsevatest asutustest1 vastas 53%.

1 Kategooriasse 'muud asutused haridus­, teadus­ ja kultuurisfääris' kuuluvad näiteks omavalitsused, mille side või mõni muuIT­teenus on lahendatud koos kohaliku kooli või raamatukoguga, haridus­ ja teadusministeerium, mõned sihtasutused, riigiametid vmt.

6 (39)

Joonis 2.1: Vastamisaktiivsus 2015

Ei vastanud 43%

Vastas osale ankeedist 5%

Vastas tervele ankeedile 52%

Joonis 2.2: Vastamisaktiivsus 1998-2015

1998

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2011

2014

2015

0%

25%

50%

75%

100%

64% 65% 65%59%

53%58%

72%

63%

53%61% 63% 61%

57% 57%

vast

an

ute

% s

ihtg

rup

ist

3. peatükk:  Küsitluse sihtgrupp

3.1.  SihtgruppKüsitluse sihtgruppi kuulusid 1008 haridus­, teadus­ ja kultuuriasutust, mis kasutasid märtsi 2015 seisuga üht või mitut järgmistest teenustest:

1. püsiühendus EENeti hallatava akadeemilise magistraalvõrguga,2. hariduse virtuaalkeskkond HAVIKE,3. postkastiteenus EENeti serveris,4. veebimajutus EENeti serveris nw.eenet.ee,5. õpetaja õppematerjalide konto serveris opetaja.edu.ee,6. veebipõhise õpikeskkonna VIKO kasutajainstants serveris viko.edu.ee,7. .ee domeeni registreerimine EENeti kui registripidaja kaudu,8. sertifikaatide teenus http://www.eenet.ee/EENet/tcs.

Kehtivate teenuslepingutega asutustest jäid sihtgrupist välja need 8 asutust, kes majutavad oma veebi mõnes EENeti püsiühendust kasutavas asutuses, samuti küsitlusperioodil teenuslepingust loobunud või selle alles saanud asutused.

Järgmisel joonisel on näha EENeti ja haridus­, teadus­ ja kultuuriasutuste vahel sõlmitud kehtivate teenuslepingute arv viimase 15 aasta 1. jaanuari seisuga. Märgime, et näiteks 1.1.2015 oli kahel asutusel kaks kehtivat teenuslepingut korraga; ülejäänud asutustel üks kehtiv leping.

Kehtivate teenuslepingute arvu mõjutab koolide liitmine ja sulgemine, uute teenuste avamine ja seniste sulgemine.

Joonis 3.1: Kehtivad teenuslepingud 2001­2015

3.2.  EENeti teenuseid kasutavate asutuste liigid ja asukohadEENeti teenuste kasutajatest enamik on haridusasutused: 69% kogu klientuurist (sama eelmise kahe küsitlusega 2011. ja 2014. aastatel). Kultuuriasutusi on 23%. Teadus­ ja arendusasutusi on 5% ning muid haridus­, teadus­ ja kultuurisfääris tegutsevaid asutusi 3%. Et vastanute seas oli haridusasutuste osakaal veelgi suurem kui kasutajaskonnas muidu, kajastasid küsitlustulemused eeskätt haridusasutusteesindajate seisukohti.

7 (39)

1.1.

2001

1.1.

2002

1.1.

2003

1.1.

2004

1.1.

2005

1.1.

2006

1.1.

2007

1.1.

2008

1.1.

2009

1.1.

2010

1.1.

2011

1.1.

2012

1.1.

2013

1.1.

2014

1.1.

2015

0

200

400

600

800

1000

1200

694 672 704 724

892 886 875 870

956992

1087 1079 10881032 1023

keh

tiva

te le

pin

gu

te a

rv

Tabel 3.1: EENeti teenuste kasutajate ja neist küsitlusele vastanute osakaalud liikide kaupa

AsutuseliikAsutuste osakaal

akadeemilise võrgukasutajate seas

Asutuste osakaalvastanute seas

Haridusasutused 69% 76%

Kultuuriasutused 23% 17%

Teadusasutused 5% 5%

Muud asutused haridus­, teadus­ ja kultuurisfääris 3% 3%

Järgmised tabelid annavad täpsema ülevaate vastanud asutuste arvust asutuseliikide ning maakondade kaupa.

Tabel 3.2: Küsitlusele vastanud asutuste jaotus asutuseliikide järgi

AsutuseliikVastanudasutusi

Asutuse alamliik Vastanuid

Haridusasutused 436

sh Kõrgkoolid 17

Gümnaasiumid 106

Põhikoolid 130

Kutseõppeasutused 15

Algkoolid, lasteaiad 64

Huvikoolid 39

Raamatukogud, arhiivid 16

Muud haridusasutused 49

Kokku haridusasutused 436

Kultuuriasutused 96

Teadusasutused 29

Muud asutused haridus­, teadus­ ja kultuurisfääris 16

KOKKU VASTANUID 577

Tabel 3.3: Küsitlusele vastanud asutuste jaotus maakondade järgi

Maakond (või linn) Vastanud asutusi Maakond Vastanud asutusi

Tallinn 125 Saaremaa 20

Tartu 108 Lääne­Virumaa 20

Harjumaa 39 Raplamaa 20

Pärnumaa 38 Järvamaa 18

Ida­Virumaa 37 Läänemaa 16

Viljandimaa 35 Põlvamaa 11

Tartumaa 29 Valgamaa 8

Jõgevamaa 24 Hiiumaa 6

Võrumaa 23

KOKKU 577

8 (39)

3.3.  Milliseid EENeti teenuseid asutused kasutavad

EENeti teenustest kasutas küsitluse ajal enim asutusi veebimajutust serveris nw.eenet.ee, kus oli üks võimitu veebimajutuskontot 462 asutusel. Neist vastas küsitlusele 248 ehk 54% teenuse kasutajatest.

.ee domeeniteenust kasutas 371 asutust, vastajaid neist 52%.

HAVIKEse teenust kasutas 328 asutust, vastajaid neist 68%. Postkastide teenust kasutas 327 asutust, vastanuid 56%. Püsiühendatud 244 asutusest vastas 1452 ehk 59%, VIKO kasutajainstantsiga 121 asutusest 84 ehk 69%. Õpetajate õppematerjali kontodega 45 asutusest vastas 67%. Kõige rohkem vastajaid ­ 86% ­ oli teist aastat järjest sertifikaaditeenust kasutavate asutuste seas: 42 asutusest osales küsitlusel 36.

Aastaga on kasvanud sertifikaaditeenuse kasutajate arv: mulluselt 26 asutuselt 42­ni (kasv 62%). Muudeteenuste kasutajaskond on muutunud mõne protsendi (+0,9% kuni ­4,3%) võrra, nii et suuri muudatusi klientuuris ei ole toimunud. 

Võrreldes aastataguse küsitlusega on 15 asutuse võrra kahanenud serveris nw.eenet.ee veebimajutuse kasutajate arv, kuid jäänud ikkagi kõrgeks (462). Seega on nii vabalt valitava tarkvaraga veebimajutus kui lihtsalt kasutatav HAVIKE jätkuvalt vajalikud.

Märgime, et ka tasulise .ee domeeniteenuse kasutajate arv on kahel viimasel aastal olnud stabiilne, hoolimata tasuta akadeemiliste domeenide (.edu.ee, .org.ee, .lib.ee) võimalusest, mida samuti pakub EENet.

Tabel 3.4: Teenuseid kasutavate asutuste arvud 2005­2015

TeenusSeda teenust kasutavate asutuste arv vastavate küsitluste ajal3:

2005 2006 2007 2008 2009 2011 2014 2015

Veebimajutus 576 581 577 581 561 527 477 462

Postkastiteenus 362 357 361 367 367 362 335 327

Püsiühendus akadeemilise magistraalvõrguga

316 306 269 264 263 277 229 244

Hariduse virtuaalkeskkond HAVIKE

­ ­ ­ 99 196 265 329 328

Domeeniteenus ­ ­ ­ ­ ­ 405 379 371

Sertifikaaditeenus (TCS) ­ ­ ­ ­ ­ ­ 26 42

Õpetaja õppematerjalide paigutamine serverisse opetaja.edu.ee

31 44 47 51 53 60 47 45

Veebipõhine õpikeskkond VIKO serveris viko.edu.ee statistika puudub 115 145 126 121

Üks asutus võib korraga kasutada mitut teenust.

418 asutust ehk 42% sihtgrupist kasutab ainult ühte neist kaheksast teenusest:

• ainult HAVIKEst 114 asutust,

• ainult püsiühendust 90 asutust,

• ainult domeeniteenust 77 asutust,

• ainult veebimajutust 76 asutust,

2 Seejuures selgus 12 asutuse poolne akadeemilise võrgu püsiühenduse kasutamine küsitluse käigus (seltsid, mis tegutsevad näiteks Eesti Keele Instituudi ruumides; vilistlasi koondav MTÜ, mis tegutseb ülikooli ruumides jmt). Nende asutustega seisab ees teenuse kasutamise kohta ka lepingulisa sõlmimine.

3 Halli taustaga lahtrite puhul on teenust kasutanud asutuste arv enne 2011. aastat toodud 1. jaanuari seisuga vastaval aastal.

9 (39)

• ainult postkastiteenust 30 asutust,

• ainult VIKOt 20 asutust,

• ainult õpetaja õppematerjalide kontot (kontosid) serveris opetaja.edu.ee 6 asutust,

• ainult sertifikaatide teenust 5 asutust.

Kolmandik EENeti klientuurist (329 asutust) kasutab kahte ning 191 asutust ehk 19% kolme teenust neist kaheksast. 56 asutuse jaoks on avatud neli ja 11 asutuse jaoks viis teenust neist kaheksast.

Ülevaate EENeti klientide jagunemisest erinevate teenusekomplektide vahel annab järgmine tabel.

NB! Kuna erinevaid variante, millist komplekti 8 võimalikust teenusest asutused kasutavad, on üle 80, piirdume seejuures neljast teenusest ­ veebimajutus, postkastiteenus, püsiühendus, HAVIKE ­ üht või mitut sisaldavate komplektide väljatoomisega. Lisaks neile võivad tabelis toodud komplektidesse kuuluda ka üks või mitu muud teenust (domeeniteenus, VIKO, õppematerjalide kontod, sertifikaadi­teenus).

Tabel 3.5: Sihtgrupi jaotus kasutatavate teenusekomplektide järgi 2009., 2011., 2014. ja 2015. aastal

Teenustekomplekt Sellise komplekti kasutajaid terves sihtgrupis vastaval aastal

2009 2011 2014 2014

HAVIKE 85 10% 124 11% 173 17% 173 17%

Veebimajutus 198 22% 181 17% 164 16% 161 16%

Veebimajutus ja postkastiteenus 231 26% 201 19% 171 17% 160 16%

Püsiühendus 169 19% 177 16% 138 14% 150 15%

Veebimajutus, postkastiteenus ja HAVIKE

40 4% 48 4% 46 5% 47 5%

Postkastiteenus 38 4% 42 4% 43 4% 46 5%

Veebimajutus ja HAVIKE 27 3% 32 3% 40 4% 36 4%

Püsiühendus, veebimajutus ja postkastiteenus

37 4% 39 4% 31 3% 29 3%

Postkastiteenus ja HAVIKE 9 1% 19 2% 27 3% 26 3%

Püsiühendus ja HAVIKE 22 2% 29 3% 26 3% 26 3%

Püsiühendus ja veebimajutus 16 2% 14 2% 10 1% 13 1%

Püsiühendus, veebimajutus, postkastiteenus ja HAVIKE

5 1% 7 0% 8 1% 9 1%

Püsiühendus, veebimajutus ja HAVIKE

7 1% 5 0% 6 0% 7 1%

Püsiühendus ja postkastiteenus 6 1% 5 0% 6 0% 6 1%

Püsiühendus, postkastiteenus ja HAVIKE

1 0% 1 0% 3 0% 4 0%

Muud teenusekomplektid4 157 15% 124 12% 115 11%

KOKKU 891 100% 1081 100% 1016 100% 1008 100%

4 2011. aastal erinevad kombinatsioonid teenustest KooliPlone/IVA, õpetajate õppematerjalid, VIKO, domeeniteenus.2014.­2015. aastal erinevad kombinatsioonid teenustest ­ õpetajate õppematerjalid, domeeniteenus, VIKO, sertifikaadid.

10 (39)

4. peatükk:  Püsiühendus Internetti

4.1.  Internetiühendusega arvutid ja nende kasutajadKüsitlusele vastanud 577 asutusest 145 on püsiühendatud EENeti hallatavasse akadeemilisse võrku. Ülejäänud 432 asutusest 323 kinnitas, et neil on püsiühendus olemas.

7 akadeemilise ja 43 mitte­akadeemilise võrgu kasutajat oli jätnud püsiühenduse plokile vastamata; lisaks olid mõned vastajad jätnud vastamata mõnele küsimusele püsiühenduse plokis.

417 asutuses on kokku 40104 Internetti püsiühendatud arvutit ja muud seadet. Asutustes, mis kasutavadEENeti pakutavat püsiühendust, on 24392 püsiühendatud arvutit ja seadet; muude teenusepakkujate püsiühendusega asutustes 15712 arvutit/seadet.

66 asutusest vastati küsimusele "Kas teie asutusel on püsiühendus Internetiga olemas?" eitavalt. Nende seas oli kultuuriasutuste ja haridus/teadusvaldkonnas tegutsevate seltside ja ühingute kõrval ka üks Tallinna gümnaasium, 4 huvikooli, 1 põhikool. Samas peaks kõigil koolidel internetiühendus siiski olemasolema, nii et võimalik, et vastati ka ekslikult.

4.2.  Püsiühenduse kiiruse soovidKõigil püsiühendatud asutustel paluti võrrelda nende praeguse internetiühenduse kiirust5, praegu tegelikult vajalikku kiirust ning hinnata vajalikku kiirust kolme aasta pärast, 2018. aastal. Neile kolmele küsimusele andis kiiruste kohta oma arvamuse püsiühendatud asutustest vastavalt 375, 362 ja 340 asutust. Oma praegust ühenduskiirust ei hinnanud või ei osanud hinnata 20%, praegu tegelikult vajalikkukiirust 23% ja kolme aasta pärast vajalikku kiirust 27% püsiühendatud asutustest.

Oma hinnangu kohaselt on praegu 4% asutustest ühendatud kuni 1 Mbps kanaliga (2014. oli see näitaja 2% ja 2011. aastal 17%), 25% 10 Mbps, viiendik 20 Mbps, 12% 50 Mbps ja viiendik 100 Mbps.15% asutusi märkis praeguse ühenduse kiiruseks kuni1 Gbps ja 2% üle selle.

Asutuste hinnanguid praegusele ja tulevasele ühenduskiirusele illustreerivad järgmine tabel ja joonis.

Tabel 4.1: Hinnangud vajalikule ühenduskiirusele

Kuni 1Mbps

Kuni 10Mbps

Kuni 20Mbps

Kuni 50Mbps

Kuni 100Mbps

Kuni 1Gbps

Kuni 10Gbps

Rohkemkui 10Gbps

Praegune ühenduskiirus (asutuse enda andmete kohaselt)

4% 25% 21% 12% 20% 15% 2% 1% 100%

Asutusele hetkel tegelikult vajalik ühenduskiirus

2% 11% 19% 17% 25% 22% 3% 1% 100%

Hinnang vajalikule ühenduskiirusele aastal 2018

1% 4% 17% 14% 23% 29% 16% 4% 108%

Kuni 1 Mbps ühendust peab praegu piisavaks vaid 8 asutust. Kuni 1 Gbps või üle selle kiirust vajaksid enda hinnangul kokku 26% vastanutest ehk 94 asutust.

Järgmisel joonisel märgib sinine ala praegust ühenduskiirust ja kollane ala hetkel tegelikult vajalikku ühenduskiirust. Seal, kus need alad kattuvad ja näha on roheline piirkond, on kõik korras: asutustel ongi praegu sellise kiirusega ühendus, nagu tarvis.

5 Andmed asutuste praeguse püsiühenduse kiiruse kohta põhinevad vastajate enda hinnangutel.Nii olemasoleva kui vajaliku kiiruse hindamisel oli ette antud skaala: kuni 1 Mbps, kuni 10 Mbps, kuni 20 Mbps, kuni 50 Mbps, kuni 100 Mbps, kuni 1 Gbps, kuni 10 Gbps, rohkem kui 10 Gbps ja vastusevariant „Ei oska vastata”.

11 (39)

Kolme aasta pärast vajaksid pea pooled (49%) asutused kuni 1 Gbps või kiiremat ühendust. Joonisel on 2018. aastal vajalik ühenduskiirus märgitud triibutatud alaga.

Joonis 4.1: Hinnangud tegelikule ja vajalikule püsiühenduskiirusele

Esitame sarnased joonised ka kõrgkoolide, teadusasutuste ja gümnaasiumide kohta.

Joonis 4.2: Hinnangud tegelikule ja vajalikule püsiühenduskiirusele: kõrgkoolid

Kõrgkoolidest vastas oma praeguse ühenduskiiruse kohta 16 ja tegelikult vajaliku ning 3 aasta pärast vajaliku ühenduskiiruse kohta 15. Mitte ükski kõrgkool ei pea juba praegu piisavaks alla 50 Mbps ühendust. Praegused vajadused algavad kuni 100 Mbps ühendusest (vajalik 40% jaoks); 40% vajadus on kuni 1 Gbps, viiendik hindab praeguseks vajaduseks kuni 10 Gpbs. Mitte ükski kõrgkool ei vaja hetkelüle 10 Gbps ühendust.

Kõrgkoolide vajadused kolme aasta pärast kasvavad: aastaks 2018 prognoosib 67% kõrgkoolide esindajatest 1 Gbps ühenduse vajadust, 20% kuni 10 Gbps vajadust ja 7% üle 10 Gbps ühenduse vajadust. 

Teadusasutustest vastas praeguse ja praegu vajaliku ühenduskiiruse kohta 19 ning 2018. aastal vajalikuühenduse kiiruse küsimusele 18 asutust. Teadusasutuste praegused ühendused ja tegelikud vajadused on ka sel aastal omavahel üsna hästi tasakaalus. Kolme aasta pärast vajab 39% teadusasutusi kuni 1 Gbps püsiühendust ja 28% kuni 10 Gbps ühendust. 11% vajadus ületab asutuste hinnangul siis 10 

12 (39)

Kuni 1 Mbps

Kuni 10 Mbps

Kuni 20 Mbps

Kuni 50 Mbps

Kuni 100 Mbps

Kuni 1 Gbps

Kuni 10 Gbps

Üle 10 Gbps

0%

20%

40%

60%

80%Kõik asutused koos

Praegune ühenduskiirus

Asutusele hetkel tegelikult vajalik ühenduskiirus

Hinnang vajalikule ühenduskiirusele aastal 2018

Kuni 1 Mbps

Kuni 10 Mbps

Kuni 20 Mbps

Kuni 50 Mbps

Kuni 100 Mbps

Kuni 1 Gbps

Kuni 10 Gbps

Üle 10 Gbps

0%

20%

40%

60%

80%Kõrgkoolid

Praegune ühenduskiirus

Asutusele hetkel tegelikult vajalik ühenduskiirus

Hinnang vajalikule ühenduskiirusele aastal 2018

Gbps. Samas märkisid kaks teadusasutust (st 11%), et neile piisab ka kolme aasta pärast kuni 10 Mbps ühendusest.

Märgime, et akadeemilises võrgus suurimat ühendusmahtu kasutavad Tartu Ülikooli ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut seekord küsitlusele ei vastanud.

Joonis 4.3: Hinnangud tegelikule ja vajalikule püsiühenduskiirusele: teadus­ ja arendusasutused

Nagu järgmine, 98 gümnaasiumi vastuseid visualiseeriv joonis näitab, on gümnaasiumide praegune ühendus on tihti aeglasem kui praegu vajalik ühendus: 14% kasutab kuni 10 Mbps ja 24% kuni 24 Mbps,kuid piisavaks hindab neid kiirusi vastavalt 3% ja 10% gümnaasiumidest. Praeguseks vajaduseks hindabkolmandik vastajaid kuni 100 Mbps, 23% arvates piisab kuni 50 Mbps ja 27% arvates kuni 1 Gbps ühenduskiirusest.

Kolme aasta pärast algavad gümnaasiumide ühenduskiiruse vajadused 50 Mbps­st (13%), jõudes üle 100 Mbps (27%) ja 1 Gbps (32%) nendeni, kellele on siis vaja juba kuni 10 Gbps kiirust (24%). Neljast gümnaasiumist leiti, et kolme aasta pärast vajalik ühenduskiirus oleks rohkem kui 10 Gbps.

Joonis 4.4: Hinnangud tegelikule ja vajalikule püsiühenduskiirusele: gümnaasiumid

13 (39)

Kuni 1 Mbps

Kuni 10 Mbps

Kuni 20 Mbps

Kuni 50 Mbps

Kuni 100 Mbps

Kuni 1 Gbps

Kuni 10 Gbps

Üle 10 Gbps

0%

20%

40%

60%

80%Teadusasutused

Praegune ühenduskiirus

Asutusele hetkel tegelikult vajalik ühenduskiirus

Hinnang vajalikule ühenduskiirusele aastal 2018

Kuni 1 Mbps

Kuni 10 Mbps

Kuni 20 Mbps

Kuni 50 Mbps

Kuni 100 Mbps

Kuni 1 Gbps

Kuni 10 Gbps

Üle 10 Gbps

0%

20%

40%

60%

80%Gümnaasiumid

Praegune ühenduskiirus

Asutusele hetkel tegelikult vajalik ühenduskiirus

Hinnang vajalikule ühenduskiirusele aastal 2018

4.3.  IPv6 kasutaminePüsiühenduse teemaplokis esitatud küsimusele, kas asutuses IPv6 numbreid kasutatakse, vastas 445 asutust, kellest aga 36% valis vastusevariandi 'Ei oska vastata'. 32% ei soovi IPv6 numbreid kasutada, 4% enda väitel kasutab neid, 27% soovib IPv6 tulevikus kasutama hakata. Tulemused on sarnased 2014. aasta küsitlusel selgunuga.

4.4.  Operatsioonisüsteemide kasutaminePüsiühenduse teemaplokis küsiti, milliseid operatsioonisüsteeme (OS) asutuse arvutites ja teistes seadmetes kasutatakse. Vastusevariantides olid pakutud neli operatsioonisüsteemide jaotust: 

1. Microsoft Windows, 

2. vabavaralised süsteemid (sh Linux, BSD jmt), 

3. MacOS, 

4. muu.

Iga OS jaotuse puhul sai asutus valida ühe vastusevariandi järgmistest:

• „Jah, kasutame ainult seda”

• „Jah, kasutame seda (aga mitte ainult)”,

• „Ei kasuta ega soovi kasutada”,

• „Ei kasuta, kuid on soov kasutada (kui ühilduks olemasoleva süsteemiga)”,

• „Ei tea või ei oska vastata”

­ vt ka http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/Kysitlused/2015/ankeet_5.html küsimus p6.

Paljude asutuste antud vastustes operatsioonisüsteemide küsimusele sisaldus vasturääkivusi: näiteks 21 asutust, kes olid Windowsi puhul vastanud 'Kasutame ainult seda', märkisid ka vabavara puhul ära kasutamise (sh mitmed ka ainult vabavara kasutamise). Võimalik, et küsimus oli osade asutuste jaoks liiga keeruline või ebaõnnestunud sõnastusega.

Järgmisel joonisel on näha, et operatsioonisüsteemidest on EENeti klientide jaoks massiliselt kasutuses Microsoft Windows ­ seda kasutavad vastuste kohaselt praktiliselt kõik asutused.

14 (39)

Joonis 4.5: IPv6 kasutamissoov 2014-2015

2015

2014

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

kasutame IPv6 soovime kasutada, veel ei kasuta

ei soovi kasutada ei oska vastata

Joonis 4.6: Milliseid operatsioonisüsteeme teie asutuse arvutites ja teistes seadmetes kasutatakse?

15 (39)

39%

9%4%

35%

13%

MacOS(300 vastajat)

36%

6%2% 22%

34%

Muu(239 vastajat)

44%

54%

2%

Microsoft Windows(450 vastajat)

17%

9%

3%

63%

8%

Vabavara (sh Linux, BSD jmt)(350 vastajat)

4.5.  EENeti pakutav püsiühendus

4.5.1.  Akadeemilise püsiühenduse kasutajate arv

Järgnevalt on hinnatud EENeti pakutavat püsiühendust kasutavate inimeste arvu. 

Akadeemilist püsiühendust kasutavaid asutusi oli küsitletute seas 244, kellest ankeedile vastas 145 asutust ehk 59%. Seejuures oli 7 asutust neist jätnud püsiühenduse küsimuste plokile vastamata.

Arvuliselt hindas asutuses püsiühendust kasutavate inimeste arvu 124 asutust (51% akadeemilisse võrku püsiühendatutest), kus saab seda kasutada kokku 67813 asutuse enda töötajat, ametnikku, õpilast, tudengit, liiget ja kasvandikku6. 40% neist kasutajatest on kõrgkoolides, 22% gümnaasiumides, 12% kutseõppeasutustes, 6% teadusasutustes, 12% põhikoolides. Kultuuriasutuste personal moodustabvaid ca 2% akadeemilise võrgu püsiühendatud kasutajaskonnast.

Neile kasutajatele lisanduvad avalike internetipunktidena (AIP) tegutsevate asutuste külastajad. 78 AIP­na toimivat asutust hindas oma erinevate asutuses Internetti kasutanud külastajate arvuks 2014. aastal kokku 1652957 (sealhulgas näiteks Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu 75 tuhat, Eesti Rahvusraamatukogu 30 tuhat, Eesti Muusika­ ja Teatriakadeemia 20 tuhat erinevat külastajat).

Akadeemilise võrguga püsiühendatud asutustes sai niisiis akadeemilist võrku kasutada ­ asutuste enda inimesed pluss külastajad ­ 2014. aastal vähemalt 230 tuhat inimest.

Nagu 2014. aasta küsitlusaruandes ei sisaldu ka seekord kasutajate arvus (erinevalt 2011. a ja varasematest küsitlusaruannetest) hinnangut küsitlusele mittevastanud asutustes olevate inimeste arvule. Näiteks ei vastanud tänavu küsitlusele 6 kõrgkooli (lisaks ei vastanud Tartu Ülikool püsiühenduseplokile), 10 gümnaasiumi, 5 kutsehariduskeskust/kutseõppeasutust, 7 põhikooli jne ­ ja neis olevaid kasutajaid selle 230 tuhande seas ei ole arvestatud. Samas on õpilased jt tihti vähemalt ühe või mitme raamatukogu lugejate seas ja lähevad internetikasutajana arvesse mitmes asutuses.

4.5.2.  Hinnang akadeemilise võrgu püsiühendusteenusele8

EENeti pakutava püsiühenduse kasutajatel paluti hinnata selle püsiühendusteenuse kvaliteeti.

Akadeemilise võrgu püsiühendusteenuse kvaliteedile andis hinde 136 asutust. 90% neist hindas akadeemilise püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks (2014. aastal 92%, 2011. aastal 81%, 2009. aastal vaid 70%; 2008. aastal 78%). Seejuures andis väga hea hinde tänavu koguni 57% akadeemilise võrgu kasutamist hinnanutest (2014. aastal 50%, 2011. aastal 44%, 2009. ja 2008. aastal 25%). Rahuldava hinde andis tänavu 8% ehk 11 asutust.

2 asutust ehk 1% vastajatest andsid akadeemilise püsiühenduse kvaliteedile mitterahuldava hinde: üks väiksemas maakonnakeskuses asuv kutseõppeasutus nimetas põhjuseks, et ühenduskiirus ei ole piisav;teine maakonnakeskusest eemal asuv kutseõppeasutus tõi põhjuseks linnaga loodud raadiokanali ebapiisava kvaliteedi.

Järgmisel joonisel on toodud akadeemilise võrgu püsiühendusteenuse kvaliteedile antud hinded alates 2002. aastast.

6 Selles summas ei sisaldu raamatukoguvõrgu konsortsiumi ja kahe suure raamatukogu andmeid, kus kogupersionali oli ilmselt üle hinnatud (999999, 30000 ja 30334) ja peetud kahel viimasel juhul arvatavasti silmas pigem erinevaid külastajaid.

7 Selles summas ei sisaldu raamatukoguvõrgu konsortsiumi, ühe kontserdimaja ja ühe teatri andmeid, mis tunduvad samuti olevat üle hinnatud (999999, 10000 ja 100000).

8 2002.­2009. aasta kasutajaküsitlustel kasutas EENet 5­pallilist hindeskaalat, kus lisaks mitterahuldavale oli ka väga sarnanevalik väga halb. Alates 2011. aastast on kasutusel 4­palline skaala: väga hea, hea, rahuldav, mitterahuldav. Varasemate tulemustega võrdlemiseks on jooniste jaoks varasemad mitterahuldav ja väga halb summeeritud mitterahuldava hinde alla. Sama märkus kehtib ka teiste teenuste kvaliteedile antud hinnete kohta.

16 (39)

4.5.3.  Soovid püsiühendusteenuse muutmiseks

Akadeemilises võrgus osutatava püsiühendusteenuse muutmissoovide küsimusele vastas 123 asutust. 67% (mullu 79%) neist leidis, et akadeemilise võrgu püsiühendusteenus sobib neile nii, nagu see praeguon.

30% (2014. aastal 16% ja 2011. aastal 15%) arvas, et juurdepääsuühendus magistraalvõrgule võiks olla kiirem. 8 asutust ehk 7% (eelmisel küsitlusel 3% ja 2011. aastal 7%) leidis, et juurdepääsuühendus võiksstabiilsem olla; 7 asutust ehk 6% (eelmisel küsitlusel 8% ja 2011. aastal 5%) soovis, et magistraalvõrk oleks stabiilsem.

Saaremaa kutseõppeasutus soovib kiiremat välisühendust, Võrumaa põhikool ja Tallinnas asuv MTÜ lihtsalt kiiremat ühendust; suur raamatukogu nentis: „Alati saab parem olla.”

4.6.  Akadeemilist püsiühendust mittekasutavad asutused323 asutust vastanutest kasutab internetiühendust väljaspool akadeemilist võrku.

262 ehk 80% neist märkis oma internetiteenuse pakkujaks Eesti Telekomi (sh Elion, EMT); Elisa on kaheksa, ASO ja Kernel kumbki viie asutuse teenusepakkujaks, kolmeteistkümmet muud teenusepakkujat nimetati 1­4 korral. Kaks asutust pani kirja kaks erinevat teenusepakkujat ja nelja jaoks hoolitseb internetiühenduse eest omavalitsus või teine (akadeemilisse võrku mitteühendatud) haridusasutus.

73% väljastpoolt akadeemilist võrku püsiühendusteenust hankivatest asutustest hindas saadava püsiühenduse kvaliteeti heaks või väga heaks. Seejuures andis väga hea hinde 29% ja hea 44% (võrdluseks: akadeemilise võrgu puhul oli väga häid hindeid 57% ja häid 33%). Võrreldes eelmise aastaga ei ole heade ja väga heade hinnete osakaalud muutunud.

Mitterahuldavaks pidas oma püsiühendust 17 asutust, kellest 16 olid märkinud oma teenusepakkujaks Elioni/Eesti Telekomi. Madala hinde põhjuseks tõid 16 asutust välja ebapiisava ühenduskiiruse, kaks leidis, et sageli on sidekatkestusi (seejuures märkis üks vastaja: „Kiiruse näitaja ei vasta tegelikkusele“) ning nelja jaoks on juurdepääsuühendus liiga kallis.

17 (39)

Joonis 4.7: Hinded akadeemilises võrgus kasutatavale püsiühendusele 2002-2015

2015

2014

2011

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

väga hea hea rahuldav mitterahuldav

18 (39)

Joonis 4.8: Hinded muude teenusepakkujate püsiühendusele 2005-2015

20152014

2011

2009

2008

20072006

2005

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

väga hea hea rahuldav mitterahuldav

5. peatükk:  Veebimajutusteenus serveris nw.eenet.eeHaridus­, teadus­ ja kultuuriasutused saavad oma veebe majutada EENeti hallatavas serveris nw.eenet.ee. Teenus on tasuline; selle tehnilised tingimused: http://www.eenet.ee/EENet/serveriruum.html Veebiruumi haldamiseks saab kasutada veebipõhist juhtpaneeli ja sellesse siseneda kasutajanime ja parooli või ka ID­kaardi, Open­ID ja Mobiil­ID­ga.

Küsitluse sihtgrupis oli 462 seda veebimajutusteenust kasutavat asutust. Küsitlusele vastas neist 248 asutust ehk 54% teenuse kasutajatest.

5.1.  Hinnang veebimajutusteenusele 

Vastanutest 223 andsid hinde veebimajutusteenuse kvaliteedile. Väga hea hinde andsid neist 40% ning hea 52%, kokku on heade või väga heade hinnete osatähtsus 92% (2014. aastal 88%; 2011. aastal 94%ja 2009. aastal 91%). Rahuldava hinde andsid 17 asutust (8%) ja mitterahuldava ainult üks asutus. 8 asutust märkis, et ei oska teenuse kvaliteeti hinnata.

Mitterahuldava hinde andnud gümnaasium sooviks juhtpaneelis kasutada tarkvara paigaldamise võimalust. Sellist teenust pakub EENet aga mitte veebimajutusserveris, vaid tasuta HAVIKEse kontol. Veel häiris mitterahulolijat see, et veebi ja e­postkaste on vaja hallata kahes erinevas juhtpaneelis.

Järgmisel joonisel on toodud hinded veebimajutusteenuse kvaliteedile aastatel 2002­2015.

5.2.  Hinnang kettamahu vajaduse kohtaVeebimajutuskonto(de)ga asutuste esindajatel paluti hinnata, kui suurt kettamahtu vajaks nende asutus serveris nw.eenet.ee. Pakutud vastusevariantide ­ kuni 1 GB, kuni 2 GB, kuni 5 GB, kuni 10 GB, kuni 100 GB, kuni 1 TB ja üle 1 TB ­ vahel tegid oma valiku 201 asutust. Enim hinnati kettamahu vajaduseks seejuures kuni 5 GB (30%) ja kuni 10 GB (29%). 15% vajaks kuni 100 GB, 12% kuni 2 GB ja 10% kuni 1GB. 10 asutust (st 5%) vajaks kuni 1 TB kettaruumi.

Üks asutus kirjutas, et oleks vaja kuni 20 GB kettaruumi ja tema vastus lisati joonise jaoks kuni 100 GB sektorisse.

Järgmisel joonisel on kõrvutatud ankeedis vastajate poolt hinnatud asutuse kettaruumivajadust ja hetkel iga konto puhul tegelikult kasutatud kettaruumi EENeti veebimajutusserveris. Ühel asutusel võib olla korraga mitu kontot (veebimajutusteenust). Tegelikkuses on rohkem kui üks konto ainult 14 asutusel.

19 (39)

Joonis 5.1: Hinded veebimajutusteenusele 2002-2015

2015

2014

2011

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

väga hea hea rahuldav mitterahuldav

Nagu illustreerib joonise vasak pool, kasutatakse 88% kontode puhul praegu vaikimisi ette nähtud 5 GB kettamahust ära vaid 2 GB või alla selle. Kettamahu teoreetilised soovid on neljal viimasel küsitlusel olnud tunduvalt kõrgemad kui senine tegelik kasutus. Seega ei ole kettamahu suurendamist kõigil kasutajatel jätkuvalt vaja, täiendavat kettaruumi vajavad üksikud kliendid.

5.3.  Veebimajutuskonto hooldamine asutuse pooltVeebimajutuskonto(de)ga asutuste esindajatelt küsiti, kas nende asutuses on praegu olemas inimene, kes kontole paigaldatud veebitarkvara vajadusel uuendab ja parandab.

Küsimusele vastas 234 asutust (st 51% kõigist veebimajutusteenuse kasutajatest).

Neist 41% puhul on veebimajutuskonto haldamine asutuse töötaja(te) ülesanne ja 29% on selle töö kokku leppinud välise partneriga (sh märkis kaks asutust, et abiline leitakse vajadusel ühekordselt). Niisiis on 70% juhtudest veebimajutuskonto hooldaja teada.

Problemaatiline on aga olukord 27% küsimusele vastanud asutustest, kus ei ole sellist inimest, kes asutuse poolt veebimajutuskontole paigaldatud veebitarkvara vajadusel uuendaks ja parandaks. 6 asutust (3%) valis vastusevariandi 'Ei oska vastata'.

20 (39)

Joonis 5.2: Tegelik kettakasutus veebimajutusserveris nw.eenet.ee. Soov kettaruumi järele

51%

18%

19%

11%1%

Tegelik kettakasutus

10%

12%

30%29%

15%

5%

Soovid kettaruumi järele

Joonis 5.3: Kas teie asutuses on praegu olemas inimene, kes asutuse poolt veebimajutuskontole

paigaldatud veebitarkvara vajadusel uuendab ja parandab?

Meie asutuse töötaja(te) ülesanne 41%

Väline partner 29%

Ei, sellist inimest ei ole 27%

Ei oska vastata 3%

5.4.  Ettepanekud veebimajutusteenuse ja selle juhtpaneeli kohtaVeebimajutusteenuse ja/või selle juhtpaneeli muutmisettepanekuid tegi või tõi välja probleeme ainult 16 asutust.

20 asutust kirjutas muudatusettepanekute lahtrisse, et probleeme ei ole, võimalused on piisavad. Näiteks kirjutas üks põhikool: „Kõik elementaarne on olemas ja lakooniliselt selge ning lihtne.”

Neli asutust aga soovisid võimalusi, mis on olemas (alamdomeenide arvu suurendamine, ID­kaardiga juhtpaneeli logimine, erinevatele kontodele logimine) ja neile saadeti vastuste läbivaatamise käigus selle kohta e­kirja teel lisainfo.

Veebimajutuse kohta tehtud ettepanekud või tõstatatud probleemid:

• Võiks olla rohkem kettaruumi (1 asutus).

• Veebimajutuskontol võiks olla rohkem kui üks ftp konto (1 asutus).

• Vaja oleks https sertifikaati (1 asutus).

• Rohkem kontrolli failide (FTP) ja andmebaaside (MySQL) üle (1 asutus).

Veebimajutusteenuse juhtpaneeli kohta tehtud ettepanekud:

• 6 asutust sooviks, et veebimajutuse, HAVIKEse ja e­postkastiteenuse juhtpaneelidesse oleks ühtne sisselogimine, sh ka mitme sama teenuse konto olemasolu puhul.Näiteks: „Kõik erinevad vidinad võiksid koos olla ühes kohas hallatavatena (mitte nii, et mailid ühes, ftp teises jne)” ja „Kui ühel isikul on mitu veebi hallata, oleks tore, kui tal oleks võimalik ühe sisselogimisega neid kõiki näha.”

• Sooviti, et juhtpaneel oleks kaasaegsem, mugavam, loogilisem, ja toodi eeskujuks analooge: cPanel (2 asutust), Zone (2 asutust), DirectAdmin (1 asutus).

• Üks asutus soovis kas vene või inglise keelset keskkonda.

• Kaks asutust soovisid juhtpaneelis statistikat, sh kirjutati ühest gümnaasiumist: „Võiks olla konkreetse kasutava mahu aruanne (kui palju failid erinevates formaatides, nt jpg, pdf jne).”

21 (39)

6. peatükk:  Hariduse virtuaalkeskkond HAVIKETasuta hariduse virtuaalkeskkonda HAVIKE (havike.eenet.ee) saavad haridus­, teadus­ ja kultuuriasutused kasutada alates 2009. aastast. HAVIKEse kontole saab asutuse töötaja paari hiireklikiga paigaldada vajalikke vabavaralisi veebirakendusi. Küsitluse toimumise seisuga oli HAVIKEses võimalik paigaldada järgmisi tarkvarapakette:

Tabel 6.1: HAVIKEses pakutavad tarkvarapaketid ja nende kasutus aprillis 2015

Tarkvara­pakett

Kirjeldus

Joomla! sisuhaldussüsteem (näiteks kodulehtede, portaalide tegemiseks)

MediaWiki wikikeskkond ühiseks tekstiloomiseks

Wordpress blogitarkvara, sobib ka kodulehtede tegemiseks

LimeSurvey küsitluste läbiviimise keskkond; sobib ka näiteks kontrolltööde koostamiseks ja tegemiseks, olümpiaadide (eelvoorude) läbiviimiseks

HAVIKEse konto oli küsitluse ajal olemas 328 asutusel, kellest vastas küsimustiku selleteemalisele plokile 212 asutust ehk 65%. HAVIKEse kontosid on enim gümnaasiumidel, põhikoolidel ja algkoolidel­lasteaedadel, samuti kultuuriasutustel (vt Tabel 6.2). Just üldhariduse vajadustega arvestades EENet HAVIKEse käivitaski. 

Tabel 6.2: HAVIKEse kontoga asutused liikide kaupa

AsutuseliikHAVIKEsekontogaasutusi

Asutuse alamliikHAVIKEsekontogaasutusi

Haridusasutused 283

sh Kõrgkoolid 10

Gümnaasiumid 93

Põhikoolid 82

Kutseõppeasutused 9

Algkoolid, lasteaiad 39

Huvikoolid 15

Raamatukogud, arhiivid 4

Muud haridusasutused 31

Kokku haridusasutused 283

Kultuuriasutused 35

Teadusasutused 8

Muud asutused haridus­, teadus­ ja kultuurisfääris 2

KOKKU 328

22 (39)

Joomla 205

LimeSurvey 70MediaWiki 30

WordPress 187

HAVIKEses paigaldatud veebirakendusi

6.1.  Hinnang HAVIKEsele

HAVIKEse teenuse kvaliteedile andis hinde 131 asutust. Väga hea hinde andis neist 31% ja hea hinde 63%;  häid ja väga häid hindeid kokku 93%9 (eelmisel aastal 86%, kolme aasta eest 90%). 6% arvates oli teenus rahuldava ja alla 1% (1 asutuse) hinnangul mitterahuldava kvaliteediga.

Mitterahuldava hinde andja kirjutas ettepanekute lahtris, et ta ei tea, kas tema kool HAVIKEse teenust kasutab; HAVIKEse konto oli seejuures koolil olemas ja vastaja ise märgitud konto haldajaks.

Võrreldes 2014. aastaga oli 8% võrra kasvanud HAVIKese teenuse kvaliteeti heaks või väga heaks pidavate asutuste arv.

46 asutust märkis, et ei oska HAVIKEse teenuse kvaliteeti hinnata ja 35 HAVIKEse küsimuste plokile muidu vastanutest jättis hindeküsimusele vastamata.

6.2.  HAVIKEse veebirakenduste vajalikkusHAVIKEse konto(de)ga asutuste esindajatel paluti hinnata, kuivõrd vajalikud on vastaja asutuse jaoks HAVIKEses pakutavad veebirakendused.

Vajalikumaks peeti Joomlat ja Wordpressi: ca pooled hindajad leidsid, et rakendus on väga või keskmiselt vajalik. Vähem peeti vajalikuks LimeSurvey'd ja MediaWikit.

9 Täpsemalt väga häid hindeid 30,5% ja häid 62,6%, kokku niisiis 93,1%.

23 (39)

Joonis 6.1: Hinded HAVIKEse teenuse kvaliteedile 2008-2015

2015

2014

2011

2009

2008

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

väga hea hea rahuldav mitterahuldav

Joonis 6.2: HAVIKEses pakutavate veebirakenduste vajalikkus asutusele

Joomla!

Wordpress

LimeSurvey

MediaWiki

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Väga vajalik Keskmiselt vajalik Vähevajalik Ei ole üldse vajalik Ei oska hinnata

6.3.  Ettepanekud HAVIKEse kohtaHAVIKEse teenuse täiendamiseks ja muutmiseks tegi ettepanekuid või tõi esile probleeme 19 asutust.

6.3.1.  Tarkvara, mida võiks HAVIKEse kaudu veel pakkuda

• Veebipõhine tund ­ BigBlueButton (vt http://bigbluebutton.org)

• Veebipõhine LibreOffice ­ (vt https://wiki.documentfoundation.org/Using_LibreOffice_in_a_Web_Browser, http://www.fernapp.com)

• Veebipõhine virtuaalarvuti, nt VirtualBox'i baasil (ka headless režiimis; vt https://www.virtualbox.org/manual/ch07.html)

• Vabavaraline sisuhaldustarkvara (2 asutust), näiteks Drupal

• Vabavaraline pilveteenuse tarkvara (3 asutust), näiteks: „Vabavaraline analoog Google Drive'ile”

• Google Docs sarnane keskkond

• Intraneti tarkvara

• Koostööplatvorm etherpad (http://etherpad.org/)

• Üks vastaja tundis puudust Moodle'st, mida aga HAVIKEses alates 1.9.2014 enam ei ole, sest Moodle kasutamine on võimalik HITSA tsentraalselt administreeritud keskkonnas.

• Varundusteenuse pakkumine kliendi tööjaamadele (nt 1­2 personaalarvutiga väikesele MTÜ­le)

• Kaks asutust soovisid lihtsalt suuremat tarkvaravalikut.

6.3.2.  Muud ettepanekud HAVIKEses pakutava kohta või probleemide kirjeldused

• Soov kasutada FTP­juurdepääsu (3 asutust) ja juurdepääsu andmebaasile (1 asutus).

• Oma domeeni kasutamine ilma suunamiseta (1 asutus).Märkus: Asutustel on võimalik HAVIKEse kontol oma domeene kasutada, aga nimeserveris, kus selle domeeni kirjeid hoitakse, on siiski paratamatult vaja teha domeeni A­kirje suunamine HAVIKEse serverile.

• Soov saada suunamiste plokis võimalus teha suunamisi mitte ainult HAVIKEse konto siseselt, vaid ka väljaspool asuvatele ressurssidele (1 asutus).

• Wordpressi sagedasem uuendamine: „Wordpressi uuendusi peaks sagedamini läbi viima ­ on pluginaid, mida kasutaja uuendada ei saa” (1 asutus).

• Kaks vastajat olid hädas Joomla uuendamisega HAVIKEses.

• „Joomla puhul võiks rohkem avatust olla” (1 asutus).

24 (39)

7. peatükk:  PostkastiteenusHaridus­, teadus­ ja kultuuriasutused saavad vajadusel e­postkaste EENeti hallatavas serveris mail.edu.ee. Seejuures saab asutus oma töötajatele postkastid asutuse domeeninimega (näiteks Jorh.Kaasik@metsakool.edu.ee jne); iga üksiku postkasti maht on 1 GB. Kui postkastile on vaja suuremat mahtu, saab seda tasulise teenusena juurde tellida.

Postkastide kasutamiseks pakub EENet aadressil webmail.edu.ee kolme vabavaralist veebiliidest Horde,Roundcube ja Squirrelmail, samuti saavad inimesed oma postkastidele juurde POP3 ja IMAP protokollide abil.

Postkastiteenust saab asutuse esindaja hallata EENeti loodud veebipõhise juhtpaneeli kaudu:

• lisada uusi postkaste,• muuta postkastide andmeid ja kustutada ülearuseid postkaste,• vahetada ununenud postkastikontode paroole,• lisada, muuta ja kustutada suunamisi.

Juhtpaneeli sisenemiseks on vaja postkastiteenuse haldaja kasutajanime ning parooli; võimalik on siseneda ka ID­kaardi, Mobiili­ID või Open­ID abil.

Teenus on tasuline; selle lähem teave on avaldatud aadressil  http://www.eenet.ee/EENet/postkast.html

Küsitluse toimumise ajal oli postkastiteenust kasutavaid asutusi 327, kellel oli EENeti serveris kokku üle 6700 postkasti. Küsitlusele vastas neist 182 asutust ehk 56% teenuse kasutajatest.

7.1.  Hinnang postkastiteenusele

Vastanutest 171 andis hinde postkastiteenuse kvaliteedile. Neist 31% arvates oli teenus väga hea , 53% jaoks hea (2011. aastal 48%) ning 13% jaoks rahuldav. 

Mitterahuldava hinnangu andis teenuse kvaliteedile 4 asutust ehk 3%. Neist ühe jaoks oli haldussüsteemväga aeglane; teisel olid kaks korda kirjad postkastist kustunud; kolmanda jaoks postkastide mahud liiga väikesed. Üks mitterahulolnutest ei teinud teenuse kohta ettepanekuid ega märkusi.

Võrreldes eelmise, 2014. aasta küsitlusega oli 4% võrra kasvanud teenuse kvaliteeti heaks või väga heaks hinnanute osakaal; samas oli 2% võrra kasvanud ka mitterahulolijate arv.

Kvaliteedi hindamise küsimusele valis 12 asutust vastusevariandi 'Ei oska hinnata'.

Järgmisel joonisel on postkastiteenuse kvaliteedile antud hinded alates aastast 2002. 

25 (39)

Joonis 7.1: Hinded postkastiteenusele aastatel 2002-2015

2015

2014

2011

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

väga hea hea rahuldav mitterahuldav

7.2.  Soovid postkastiteenuse muudatusteks37 asutust tegi ettepanekuid postkastiteenuse muutmiseks või tõi välja probleeme.

Samas andis mitu vastajat muudatusettepanekute küsimusele vastates märku rahulolust postkastiteenuse või selle juhtpaneeliga, näiteks: „Kasutajaliides võiks jääda samaks, lihtne, kiire ja igaleinimesele kergelt arusaadav, kuidas lehel toimetada.”

7.2.1.  Postkastiteenuse juhtpaneel

• Võiks näidata iga postkasti kohta kasutatud mahtu (2 asutust) ja viimase külastuse aega (1 asutus).

• Postkastid võiksid suuremad olla (3 asutust), mahtu võiks saada ise muuta (2 asutust).

• Postiloendite ja e­postiteenuse haldamine võiksid ühes kohas koos olla (2 asutust).

• Postkastile genereeritud kasutajanimi tundub imelik: „Ei saa aru, miks antakse veel mingi imelik kasutajanimi näiteks "ab7". Pärast on selle asja kusagil mujal tööle saamine väga keeruline, ütlebkogu aeg, et kasutaja on vale. Sellega saab hakkama meie IT teenuse pakkuja, aga mitte tavaline arvutikasutaja.”

• „Haldussüsteem on väga aeglane ning ei ole rahuldav.”

• Hämmingut on tekitanud „kasutajakontode parooli "resettimine" parooli kuvades.”

• „Võiks olla postkastide jooksvate paroolide aruanne.”

7.2.2.  Postkastid, sh nende kasutamise veebiliides https://webmail.edu.ee

• Rämpspostiteemat käsitles neli vastajat:

◦ „Võiks olla hõlpsam võimalus ise otsustada, millist posti spämmiks pidada ja kuidas seda blokeerida.”

◦ „Ei pääse kuidagi ligi meilidele, mida süsteem käsitleb kui rämpsposti.”

◦ Ettepanek uueks teenuseks: rämpspostifilter "akadeemilistele Nigeeria kirjadele"

◦ Väljasaadetavad kirjad lähevad saajatel sageli rämpspostkasti ja lahendust ei ole leitud.

• Üks asutus soovib postkastide viirusetõrjet.

• Üks asutus soovib suuremat postkastide mahtu ja: „E­posti teenuse kiirus võiks paraneda”.

• Veebiliidesed/kasutajaliides võiksid olla mugavamad, uuema disainiga, kasutajale lihtsamad, leidis 9 asutust. Näiteks kirjutasid vastajad: „Postkastide veebiliidesed on algelised ja aegunud, seeärast paljud lasevad oma kirjad edasi suunata Gmaili”; „Üldises plaanis võib töökindlusega rahule jääda. Disain võiks olla paremini lahendatud ja kaasaegsem”; „Postkastid tunduvad vanematele (ealiselt) kasutajatele keerulised.”Arvamused olid kohati ka vastukäivad:

◦ „On kasutusel 3 halba veebiliidest, millest ükski pole kaugelt võrreldav enamlevinud kommertsteenust pakkuvate veebiliidestega. Ainult gmail­i oma on veel hullem.”

◦ „Postkastide veebiliideste valik ei ole hullem kui keskmisel Eesti teenusepakkujal, pole vaja midagi muuta, põhimõtteliselt kasutatakse samu lahendusi.”

• Ettepanek luua hoopis uus veebiliides postkastide kasutamiseks: „Võiks kõik kolm postkasti lahendust kokku viia, et luua ühtne lihtsalt majandatav keskkond.”

• Postiteenuse uuendamisest tingitud probleeme kurtis üks asutus: „Uuendused rikuvad postkastide tööd tihti.”

• „Otsingufunktsioon võiks parem olla ja hõlmata tervet postkasti (kõiki kaustasid); Kirjad võiksid olla teema järgi grupeeritud, umbes nagu Gmailis.”

26 (39)

• „SquirrelMailis võiks olla ka gruppide tegemise võimalus.”

• „Nutiseadmes on kuidagi imelik. osa funktsioone kadunud.”

• „Võiks olla võimalik siduda pilvekliendiga, et kasutajad ei peaks e­kirjaga faile saatma, vaid saaksid failid panna nt ownCloud'i ja kirjaga kaasa lingi. See võiks mugavalt toimida, et kasutajale oleks see loogiline tegevus ja ei peaks eraldi ekstra ownCloud'i panema, seal linki tekitama vaid et see toimuks läbipaistvalt otse e­posti liidesest.”

• „Veebiliidestes võiks olla alajaotus, mis võimaldab valides alagrupi, saada sealt vastavate asutuste e­mailid kätte. N: valin vallavalitsused ja või algkoolid ja seal annab mulle algkoolide e­maili aadressid.”

• Soov seadistada veebiliideses automaatset puhkusevastajat (3 asutust)Võimalus on olemas; juhend: http://www.eenet.ee/EENet/automaatvastaja.html ­ ja see sai soovijatele vastuste töötlemise ajal kätte juhatatud.

Paaril asutusel oli esinenud postkastide kasutamisel selgusetuks jäänud põhjusega probleeme:

• „Kaks korda kõik meie kirjad postkastist oli täiesti kustunud. Ma ei tea miks, aga see ei ole normaalne.”

• Kirjad jäävad saabumata või saatmata: „liiga palju kirju ei tule ja ei saadetakse välja”

27 (39)

8. peatükk:  Teenuste vajalikkus, hinded, ettepanekud

8.1.  Seitsmeteistkümne EENeti teenuse vajalikkus asutuseleKogu sihtgrupilt uuriti, kui vajalik on mingi teenus vastaja asutusele; loetelus oli 17 EENeti osutatavat teenust. Küsimusele vastas enamik küsitlusel osalenutest (sõltuvalt teenusest 507 kuni 515 asutuse esindajad ehk 88­89%) ja tulemusi illustreerib joonis 8.1. Teenuste vajalikkus.

28 (39)

Joonis 8.1: Teenuste vajalikkus

Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS)

Virtuaalprivaatserver ehk VIPS

TAAT - autentimise ja autoriseerimise taristu

VIKO - virtuaalne õpikeskkond

Asutuse serveri majutamine EENeti seadmeruumis

eduroam ehk mugav ja turvaline wifi akadeemilistes võrkudes

Õpetajate õppematerjalide paigutamine EENeti serverisse

Sertifikaatide teenus

HAVIKEse teenus

Kuutõrvaja - eestikeelsed õppematerjalid

Listid ehk postiloendid EENeti serveris

Otseülekanded Eesti loodusest

EENeti registripidajateenused .ee domeenide registreerimiseks

E-postkastid EENeti serveris

Interneti püsiühendus EENeti kaudu

Veebimajutusteenus EENeti serveris nw.eenet.ee

Tasuta domeenid .edu.ee, .org.ee, .lib.ee, .vil.ee alla

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5%

6%

8%

9%

13%

15%

15%

17%

18%

21%

24%

24%

26%

27%

40%

42%

45%

7%

11%

9%

12%

11%

16%

18%

13%

17%

26%

18%

32%

19%

14%

10%

16%

16%

12%

15%

13%

16%

16%

13%

17%

14%

15%

16%

16%

16%

16%

14%

6%

9%

10%

Kui vajalikud on teie asutusele järgmised EENeti teenused?

Väga vajalik Keskmiselt vajalik Vähevajalik

Ei ole üldse vajalik Ei oska hinnata Ei tea sellist teenust

8.1.1.  Teenused, mida ei teata või ei osata hinnata

Vastanutest 12% (tasuta domeenide puhul) kuni 36% (TAATi puhul) valisid vastusevariandi 'Ei oska vastata' ning 2­21% variandi 'Ei tea sellist teenust'.

Võib oletada, et osa neist, kes ei osanud vastata, ei pruukinud osad vastavate teenuste kohta samuti piisavalt teavet omada.

21% vastanuist märkis, et ei tea ETAISi ja 17% TAATi. 12% vastanuist märkis, et ei tea sellist teenust nagu VIPS ning 11% eduroami. Ülejäänud teenuste mitteteadjate osakaal jäi 2­9% piiresse.

Nisiis vajavad need neli teenust ­ ETAIS, TAAT, VIPS, eduroam ­ kindlasti täiendavat tutvustamist haridus­, teadus­ ja kultuuriasutustele.

Hinnata ei osatud sagedamini lisaks neile neljale teenusele ka sertifikaatide teenuse ja asutuse serveri majutamise teenuse vajalikkust (vastavalt 28% ja 27% küsimusele vastanutest). Ka neid teenuseid tuleks täiendavalt tutvustada.

8.1.2.  Vajalikumad ja vähemvajalikumad teenused

Vastajate hinnangul on nende asutuste jaoks kõige vajalikumad 

• tasuta domeenid .edu.ee, .org.ee, .lib.ee, .vil.ee all (küsimusele vastanutest 45% jaoks väga vajalik ja 16%­le keskmiselt vajalik).

• veebimajutusteenus EENeti serveris nw.eenet.ee (42% väga vajalik, 16% keskmiselt vajalik),

• Interneti püsiühendus EENeti kaudu (40% väga vajalik, 10% keskmiselt vajalik),

• e­postkastid EENeti serveris (27% väga vajalik, 14% keskmiselt vajalik),

• EENeti registripidajateenused .ee domeenide registreerimiseks (26% väga vajalik, 19% keskmiselt vajalik).

Üsna vajalikud on asutuste jaoks veel

• otseülekanded Eesti loodusest (24% väga vajalik, 32% keskmiselt vajalik),

• Kuutõrvaja eestikeelsed õppematerjalid tarkvara ja Interneti kohta (21% väga vajalik, 26% keskmiselt vajalik),

• listid ehk postiloendid EENeti serveris (24% väga vajalik, 18% keskmiselt vajalik)­

Teenused, mida pidas oma asutuse jaoks väga või keskmiselt vajalikuks 30­35% vastajaid:

• HAVIKEse teenus (18% väga vajalik, 17% keskmiselt vajalik),

• õpetajate õppematerjalide paigutamine EENeti serverisse (15% väga vajalik, 18% keskmiselt vajalik),

• eduroam ehk mugav ja turvaline wifi akadeemilistes võrkudes (15% väga vajalik, 16% keskmiseltvajalik),

• sertifikaatide teenus (17% väga vajalik, 13% keskmiselt vajalik).

Vähem vajalikud on 

• asutuse serveri majutamine EENeti seadmeruumis (13% väga vajalik, 11% keskmiselt vajalik),

• VIKO ­ virtuaalne õpikeskkond (9% väga vajalik, 12% keskmiselt vajalik),

• virtuaalprivaatserver ehk VIPS (6% väga vajalik, 11% keskmiselt vajalik),

• TAAT ­ autentimise ja autoriseerimise taristu (8% väga vajalik, 9% keskmiselt vajalik),

• ETAIS ­ Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (5% väga vajalik, 7% keskmiselt vajalik).

Vastused teenuste vajalikkuse kohta olid kohati vastuolus teenuste tegeliku kasutamisega, sellest aga lähemalt allpool konkreetsete teenuste juures.

29 (39)

8.2.  Ettepanekud ja hinded muudele teenustele

8.2.1.  Hinded viie teenuse kvaliteedile

Muude teenuste kohta käivate küsimuste plokis näidati juhul, kui asutus vastavat teenust küsitluse koostamisel hetkel kasutas, vastajale küsimust teenuse kvaliteedi kohta. 

Kokkuvõte antud hinnetest on toodud joonisel 8.2 ja teenustele antud tagasisidet lähemalt kirjeldatud järgmistes punktides.

8.2.2.  EENeti kui registripidaja vahendusel tasuliste domeenide registreerimine .ee alla

Alates 03.07.2010 on .ee domeenide registri haldajaks Eesti Interneti Sihtasutus (www.eestiinternet.ee, EIS). EENeti kui registripidaja kaudu saavad .ee domeeni registreerimistaotlusi esitada ning EISile nende eest tasuda ainult haridus­, teadus­ ja kultuuriasutused.

EENeti kui registripidaja teenuseid .ee domeenide registreerimiseks kasutas küsitluse ajal 371 asutust jaküsitlusele vastasid neist 194 esindajad.

Hinde domeeniregistreerimisteenuse kvaliteedile andis 163 vastajat, kellest 66% andis väga hea ja 31% hea hinde. Mitterahuldavaks ei pidanud teenuse kvaliteeti keegi, rahuldavaks aga 3% (5 vastanut).

Domeeniteenust pidas oma asutusele seejuures väga vajalikuks ka 56 sellist vastajat, kelle asutus EENeti kui registripidaja teenuseid küsitluse ajal ei kasutanud.

Domeeniteenuse kohta tegi ettepanekuid või märkusi 6 vastanut:

• 5 neist soovisid veebiliidest, kus oma asutuse domeeni(de) DNS­kirjeid ise vaadata ja muuta (seejuures ei täpsustatud, kas tegemist on .ee või nn akadeemilise domeeniga);

• ühele MTÜ­le oli .ee domeeni registreerimistasu liiga kõrge.10

8.2.3.  Domeenide tasuta registreerimine .edu.ee, .org.ee, .lib.ee, .vil.ee alla

Akadeemiliste domeenide ehk domeenide edu.ee, lib.ee, org.ee ja vil.ee alla saavad tasuta alamdomeene registreerida vastavalt EENeti kliendiks kvalifitseerumise korrale kõik hariduse, teaduse või kultuuri valdkonnas tegutsevad asutused.

Teenust kasutas aruande koostamisel ajal ca 770 asutust; sellega liitumine ei vaja teenuslepingu sõlmimist. Vastanud asutustest kasutas akadeemiliste domeenide teenust üle 200 asutuse11.

10 .ee domeeni 1 aastaks registreerimine EENeti vahendusel maksab aruande koostamise ajal 11 € ja sellest summast on EENet kohustatud tasuma Eesti Interneti Sihtasutusele 9 €; nimetatud hinnale lisandub käibemaks.

11 Akadeemiliste domeenide register vajab korrastamist, kuna viimastel aastatel on paljude koolide nimed muutunud ja toimunud koolide liitmisi. Seetõttu ei saa aruandes täpseid andmeid anda.

30 (39)

Joonis 8.2: Hinded viie teenuse kvaliteedile 2015

TERENA sertifikaatide teenus

.ee registripidaja teenus

Listid EENeti serveris

Õpetajate õppematerjalide majutamine

VIKO

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Väga hea Hea Rahuldav Mitterahuldav

231 vastaja asutuse jaoks oli teenus väga vajalik ja 80 jaoks vajalik. Vaid 10 vastajat valis vastusvariandi'Ei tea sellist teenust'.

8.2.4.  Postiloendid ehk listid (www.eenet.ee/EENet/listid.html)

Haridus­, teadus­ ja kultuuriasutused saavad soovi korral tasuta postiloendeid ehk liste (mailing list) EENeti hallatavas serveris, liste hallatakse Mailman tarkvara abil, teenuslepinguid listide kohta ei vormistata.

Aruande koostamisel ajal oli 404 erineval asutusel EENeti serveris kokku 1459 postiloendit12. Kuna kutseküsitlusele said ainult teenuslepinguga asutused, said listikasutajatest kutse ainult 218 asutust. Neist vastas küsitlusele 129 (st 32% teenuse kasutajatest).

Hinde listiteenuse kvaliteedile andis 89 asutust. Neist pidas teenuse kvaliteeti väga heaks 56% ja heaks 37%. Rahuldavaks hindas teenuse kvaliteeti 7% ehk 6 asutust.

Ettepanekuid listiteenuse muutmiseks tegi või tõi esile probleeme 7 asutust:

• Soov liste sarnaselt postkastidega ise luua ja kustutada (3 asutust)

• „Ühe klõpsuga võiks olla võimalik liikuda listide vahel.”

• „Listide liikmete üleviimine teise listi on väga tülikas.”

• „Listide haldamise keskkonda13 võiks kaasajastada.”

• „Listi/listserverisse kirjutades on tekib kirjale juurde manus nimega ATT00001.txt Mitte ei oska seda eemaldada, täitsa võimalik, et see on ka 4,5 aastat vana mailman­i versiooni viga.”

8.2.5.  Õpetajate õppematerjalide paigutamine EENeti serverisse (opetaja.edu.ee)

Õpetajatel on võimalus hoida tasuta oma õppematerjale EENeti serveris opetaja.edu.ee. Samas on kõigile kasutamiseks väljas ka Tiigrihüppe SA toel 2004.­2005. aastatel valminud õppematerjalid. Küsitluse toimumise ajal paiknes serveris 47 erineva haridusasutuse 84 õpetajaveebi ja 10 õppematerjalikogu. Võrreldes 2014. aastaga oli õpetajaveebide arv vähenenud 12 võrra.

Oli väga suur erinevus selle vahel, kuidas vastajad hindasid selle teenuse vajalikkust oma asutusele (172 asutuse esindaja vastus oli 'väga vajalik' või 'keskmiselt vajalik') ja teenuse tegelikul kasutamisel. Võimalik, et vajalikkuse all peeti silmas lihtsalt potentsiaalset võimalust vajaduse tekkimisel õppematerjalidele EENetis majutuskohta leida, mitte aktuaalset vajadust.

Küsitlusele vastanute seas oli 30 õpetajate õppematerjalide majutamisvõimalust kasutava asutuse esindajat. Neist 19 andis hinde teenuse kvaliteedile: 26% väga häid, 58% häid, 16% rahuldavaid hindeid.Niisiis on kasutajate rahulolu selle teenusega tunduvalt madalam muudele teenustele antud hinnetest (v.a VIKO).

Üks asutus tegi ettepaneku: „opetaja.edu.ee teenus võiks toetada ka mingit serveripoolset program­meerimiskeelt (PHP, PERL, Python).”

8.2.6.  Sertifikaatide teenus (www.eenet.ee/EENet/tcs)

Digitaalsed sertifikaadid võimaldavad veebiserveritel pakkuda oma sisu turvalise ja krüptitud HTTPS protokolli kaudu. Sertifikaate saab kasutada postiliikluse ja VPN ühenduse juures ning paljude muude internetiprotokollide turvamiseks. Sertifikaatide teenus on tasuta ja seda saavad kasutada kõik haridus­, teadus­ ja kultuuriasutused. Teenus on käivitatud oktoobris 2012, niisiis on tegemist suhteliselt uue teenusega.

Aruande koostamisel ajal oli teenusega liitunud 42 asutust, kellest küsitlusele vastas 36 ehk 86%.

Neist andis hinde sertifikaatide teenuse kvaliteedile 31, kellest 71% pidas teenuse kvaliteeti väga heaks ja 23% heaks. Rahuldavaid hindeid ei antud.

12 Kooli/klassi vilistlastele käivitatud listid loetakse vastava kooli listideks; lasteaiarühma vanemate listid lasteaia listideks.13 Listide haldamise tarkvara Mailman on vabavara ja seda ei arenda EENet.

31 (39)

Mitterahuldava hinde valis 6% ehk kaks asutust: üks haridusteenuseid pakkuv osaühing tõi põhjuseks selle, et aasta tagasi oli sertifikaatide tellimine väga jäik; teine mitterahuldava hinde andja (kutseõppe­asutus) põhjendust ei lisanud ega muudatusettepanekuid ei teinud.

Ühe vastaja jaoks oli sertifikaadi saabumine liiga kaua aega võtnud; muid märkusi ega ettepanekuid küsitlusel osalejad selle teenuse kohta ei teinud.

8.2.7.  Virtuaalne õpikeskkond VIKO (www.eenet.ee/EENet/viko.html)

Virtuaalse õpikeskkonna VIKO on välja töötanud Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus. Seda keskkonda saavad koolid kasutada kas EENeti serveris või paigaldada VIKO kooli enda serverisse.

VIKO instantsid olid aruande koostamise ajal EENeti serveris olemas 121 koolil (aasta tagasi 127 koolil).Nagu varasemate küsitluste ajal, võis ka nüüd kontode statistika järgi oletada, et vähemalt 45% neist ei pruukinud ikkagi olla tegelikus kasutuses (failide maht alla 10 MB ja/või õpilasi alla 10 ja/või kursusi alla 5), vaid on loodud või alles hoitud lihtsalt igaks juhuks.

VIKOt kasutavatest asutustest endist vastas küsitlusele 84 ehk 69%.

Neist andis hinde VIKO teenuse kvaliteedile 50: 22% hindas teenuse kvaliteeti väga heaks, 56% heaks, 20% rahuldavaks ja 2% (1 asutus) mitterahuldavaks ­ tegemist oli seejuures põhikooliga, mille esindaja oli märkinud VIKO oma kooli jaoks vähevajalikuks.

VIKO vajalikkust said hinnata kõik küsitlusel osalejad (ka need, kelle asutuse jaoks VIKOt EENeti serveris käivitatud ei ole). 48 vastajat märkis, et teenus on tema asutusele väga vajalik, ning 63, et teenus on keskmiselt vajalik. Seejuures oli nende 111 VIKOt väga+keskmiselt vajalikuks hinnanud vastaja hulgas 83 sellist, kelle asutusel VIKO instantsi EENeti serveris ei olegi. 

VIKO instantsiga 15 asutuse vastajad hindasid teenuse vähevajalikuks ja 16 üldse mitte vajalikuks. Niisiis on vaja läbi viia inventuur VIKO instantsidega ja sulgeda neist mittevajalikud.

VIKO kohta arvas kolm asutust, et see on mõnevõrra aegunud:

• 'VIKO hakkab juba vananema'

• „VIKO keskkonda enam õpetajad ei kasta nii aktiivselt, kui seda oli paar aastat tagasi. Nüüd oleme tasapisi hakanud Moodlet kasutama.”

• „Igal aastal peab õpilaste klassi muutma käsitsi, ei saa eelmise aasta klasse üle kanda korraga jne. Aga muidu on selline suht lihtsasti kasutatav keskkond. Tundub, et seda VIKOt pole eriti arendatud.”

8.2.8.  eduroam ehk rändlus akadeemilistes võrkudes (www.eenet.ee/EENet/eduroam.html)

eduroam ehk Education Roaming võimaldab akadeemiliste võrkude kasutajatele vaba juurdepääsu Internetile kõigis projektiga ühinenud asutustes. Näiteks saab õppejõud teises asutuses külas olles oma koduasutuses saadud kasutajanime+parooliga eduroami kaudu Internetti kasutada, kui nii tema koduasutus kui külastatav asutus on eduroamiga liitunud.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis laialt levinud avatud wifi võrgustik, mistõttu asutustel pole eduroami kasutuselevõtt tingimata vajalik.

Siiski märkis eduroami puhul 157 asutust, et teenus on nende asutusele väga vajalik (77 asutust) või keskmiselt vajalik (80 asutust). Selline hinnang oli ootamatult kõrge, kui arvestada, et eduroami oli küsitluse ajal kasutusele võtnud vaid 10 Eesti asutust.

8.2.9.  TAAT ­ Eesti haridus­ ja teadusasutustevahelise autentimise ja autoriseerimise taristu (www.taat.ee)

TAAT ehk Eesti haridus­ ja teadusasutustevahelise autentimise ja autoriseerimise taristu võimaldab laiendada ühes asutuses kasutavate elektrooniliste identiteetide kehtivust mitmete haridus­ ja teadusalaste teenuste kasutamiseks. TAATi käivitas EENet 2012. aastal.

32 (39)

Teenust pidas oma asutuse jaoks väga vajalikuks 39 ja keskmiselt vajalikuks 47 vastajat. Sarnaselt teiste vähemtuntud ja vähekasutatud uuemate teenustega ei pruukinud neil vastustel olla veel seost asutuste tegelike vajadustega.

8.2.10.  Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ETAIS (etais.ee)

Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ETAIS on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, KBFI ja EENeti ühisprojekt, mille raames on hangitud ja tehtud Eesti teadlastele kättesaadavaks suurteks eksperimentideks ja teadustööks vajalik arvutus­ ning salvestusressurss ning loodud portaal, mis TAATi abil annab kasutajatele lihtsa ligipääsu neile ressurssidele.

ETAIS oli küsitlusel osalejate jaoks kõige vähem tuntud teenus: 108 neist vastas, et ei tea sellist teenust,ja 173 ei osanud hinnata teenuse vajalikkust oma asutusele. Kuna aga küsitlusel osalesid sajad koolid jm haridusasutused, samuti paljud väikesed kultuuriasutused, siis ei olnudki kuigivõrd oluline, et nad neile mittevajalikku teenust ei teadnud.

ETAISi puhul oli 27 vastanut märkinud, et teenus on nende asutusele väga vajalik, 35 juhul aga keskmiselt vajalik. Nende 62 asutuse seas leidusid 6 lasteaeda, 13 põhikooli, 16 gümnaasiumi esindaja vastused. Kuna aga neil haridusasutustel arvutusressursse küsitluse ajal pea kindlasti tarvis ei läinud, olid vajalikkuse kohta antud vastused arvatavasti tingitud vastajapoolsest vähesest informeeritusest.

8.2.11.  Serverimajutus

Asutuse füüsilise serveri majutamine EENeti seadmeruumis oli 66 vastaja arvates tema asutusele väga vajalik ja 55 vastaja asutusele keskmiselt vajalik. Teenuse tegelik kasutus on olnud madal ja küsitluse ajal oli majutatud vaid 5 asutuse 10 serverit. Niisiis oli serverimajutusteenuse vajadus vastajate poolt üle hinnatud.

8.2.12.  Kuutõrvaja ­ eestikeelsed õppematerjalid tarkvara ja Interneti kohta (http://kuutorvaja.eenet.ee)

Kuutõrvaja kaudu pakub EENet eestikeelseid materjale tarkvara (eelkõige Linuxi ja muu vaba tarkvara) ning Interneti kohta. Materjalidest leiab abi nii arvuti tavakasutaja kui spetsialistiks pürgija, kaastöid saab teha wiki­põhiselt.

Kuutõrvajat pidas oma asutusele väga vajalikuks 108 ja keskmiselt vajalikuks 134 asutust.

Andmeid Kuutõrvaja materjalide tegeliku kasutuse kohta ei ole.

Üks asutus märkis, et „Kuutõrvaja on veidi stoppama jäänud.”

8.2.13.  Otseülekanded Eesti loodusest (www.eenet.ee/EENet/kaamerad)

2007. aastast toimuvad paljude partnerite koostöös loodushariduslikud otseülekanded. EENeti hooleks on striimi jagamine, video salvestamine ja serveriruumi pakkumine. Huvi ülekannete vastu on ülemaailmne. Eraldi veebilehe www.eenet.ee/EENet/kaamerad vahendusel on loodud juurdepääs kõigi käigusolevate loodusülekannete vaatamiseks.

Otseülekanded olid küsitletutele hästi tuntud, vaid 20 vastajat ei teadnud sellist EENeti teenust.

Väga vajalikuks pidas looduskaameraid oma asutusele 122 ja keskmiselt vajalikuks 162 vastajat.

8.3. Vajadus uute teenuste järele ja muud ettepanekud

Ettepanekuid haridus­, teadus­ ja kultuuriasutustele vajalike uute teenuste või võimaluste kohta tegi 36 vastajat

• Identiteedihalduslahendus14, sh seda kasutavad juurdepääsud: wifi, eduroam (4 asutust): 

◦ „Keskne identiteedihaldus, mis on kuuldavasti ka tulekul ­ kõik koos: eduroam erinevad sisselogimised, ühendused rahvusvaheliste süsteemidega (EDUgain) jne”

14 Koolide tsentraalne identiteedihalduslahendus HarID on EENetil 2014.­2015. aastal välja töötatud ja aruande koostamise ajal pilootfaasis. Lisainfo: http://www.eenet.ee/EENet/HarID

33 (39)

◦ „Üldist õpilaste ja õpetajate identifitseerimise teenust [­­­] tänane olukord, kus õpilaste­õpetajate andmebaasi haldab sisuliselt ekool, ei ole hea, sunnib meid oma andmebaasi püsti panema, mis omakorda viib koolidele suunatud arenduste jätkuva killustumiseni.” (ettepanekutegija töötab teaduse propageerimisega tegelevas MTÜ­s)

◦ Asutusepõhine autentimisteenus õpilastele.

◦ „WiFi ühine autentimine, kuigi eduroam juba seda võimaldab, kuid kõrgkoolides.”

◦ „Tulevikus koolides paigaldada ja seadistada wi­fi eduroam”

• Koolielu ja õppetöö korraldamine

◦ Alternatiiv eKoolile (2 asutust), näiteks: „Võiks olla mingi riiklikult arendatud ja rahastatud EKooli alternatiiv, mis oleks väga hästi integreeritud EHISe ja Innove eksamite süsteemiga (vajadusel ka EKisega). Sellele kõigele võiks veel külge integreerida veel mingi edasi­arenduse Moodle'st.”

◦ Vaja on erinevaid õpikeskkondi koondavat integreeritud süsteemi: „Erinevad õpikeskkonnad tunduvad kõik olevat väga killustunud. [­­­]Tunnen puudust täielikust kokkuvõtvast õppetegevuse e­keskkonnast, kuhu on koondatud kõikide õppeainete digitaliseeritud materjalid, koos interaktiivsete lisamaterjalidega. Süsteem peaks olema integreeritud e­kooli süsteemide kasutamise ja õpetajate töökavade koostamise võimaluste ja lahendustega.”

◦ „Koolide kodulehed võiks kõik ühise haldustarkvara alla minna.”

◦ „Sellist keskkonda, kuhu saaks teha iga õpilasele ühe kaardi ja mida õpetajad, kelle on antud ligipääs, saaks kaarti täita ja oleks lihtne seda kaarti teha PDF­iks ja ka välja printida.”

◦ „Õppeotstarbeliste eestikeelsete appide olemasolu ja alla laadimine”

• Püsiühendusteenusega seotud soovid

◦ Soodne ja kiire püsiühendus (1 kool, 1 MTÜ)

◦ Kool soovib riiklikult finantseeritud juurdepääsukanalit akadeemilisele võrgule: „Akadeemilise magistraalvõrguga ühendamine võiks olla võimalik lisatasudeta teenusoperaatoritele (võrgutasu lõpp­punktist kuni EENeti liitumispunktini). Praegusel juhul ei saa teenust kasutada, kuna maksumus on liiga kõrge.”

◦ EENeti­poolne tulemüüriteenus, et peatada DDOS15 rünnak juba EENeti switchis.

◦ „Tulemüüri filtrite haldamise võimalus asutuse võrgu välispiiril.”

◦ „Interneti filtreerimise teenus [­­­] (OpenDNS analoog), olen kindel et sellise teenuse kasutamine aitaks tõsta interneti turvalisust ning samas hoiaks kokku ka välisühenduse kasutamist tarbetute lehtede arvelt.”

◦ Võrguseadmete keskne haldamine

◦ Layer2 VLANi võimalus

• Andmehoidla, pilveteenus, VOIP16, videoülekanne/videoseminar

◦ Videoülekannete ja/või VOIP soovid:

▪ „Võiks olla aga telekonverentsi korraldamise võimalus (kas VOIP tehnoloogia põhine või telefoniga kombineeritud). [­­­] videoülekanne.[­­­] Moodles on küll BighBluebutton tüüpi loengutarkvara, aga see töötab vaid Flash keskkonnas ning tal puudub hea võimalus tahvli/ekraanipildi jagamiseks.”

▪ „Veebinari võimalus Big Blue Buttoni abil”

▪ „Otseülekannete serveri kasutamise võimaldamine”

15 DDOS ­ Distributed Denial of Service16 VOIP ­ Voice Over IP

34 (39)

▪ „Videoserveri teenus konverentside ülekandmiseks laiemale publikule” 

▪ „Striimimisserver, kuhu saab üles laadida audio­videofaile (2 asutust)”

◦ „Varukoopiateenus, on piisavalt palju andmeid, mida iga asutus hoiab iseenda maja serverites, lauaarvutites ja võrguketastel, ent millede varukoopiad on ikkagi [praegu] majasisesed”

◦ Pilveteenus, näiteks: „ownCloud kui pilveketas”

◦ „Tasulise Dropbox­teenuse alternatiiv”

◦ „Koolil oleks vaja pildigalerii teenust piisavalt suure andmemahuga. Hetkel oleme sunnitud kasutama Picasawebi.”

◦ Turvaline (digitaalselt allkirjastatud) dokumentide keskkond eri ligipääsuvõimalustega

• EENeti teenuste kasutamine, tutvustamine, juhendid ja koolitus

◦ Kasutajaliideste uuendamist soovis 2 asutust, näiteks: „Parem/moodsam GUI enamustele teenusele”.

◦ „Rohkem reklaaminfot teenuste sisu ja võimaluste kohta”

◦ „Konsultatsioonid kaasaegsete lahenduste kasutuselevõtuks”

◦ „Koolituspakkumised "poole kohaga" infojuhtidele”

◦ „Koolitusteenus. Näiteks kuidas konfigureerida eduroami wifi lahendust erinevatel platvormidel. Jagada näpunäiteid ja korraldada infopäevi, mis suunas IKT liigub.”

◦ „Sooviks rohkem infot [teenuste kohta].”

◦ „Teadlikkuse tõstmist”

• Muud soovid

◦ Defineerida teenuste käideldavus: „Milline on teenuste, interneti püsiühenduse, TAAT ja muu talitluspidevus; käideldavus. [­­­] Peaks olema deklareeritud talitluspidevsus, seonduv teatamine (9 kuni 17:00 on vähe), reageerimine; ehk ka formaalsed turvaklassid.”

◦ EENeti võrgueeskirja muutmine: „Täpsustada reglementi interneti püsiühenduse kasutamise kohta ja kontrollida sellest kinnipidamist, et tagada rohkem turvalisust kõigile,” kirjutas teadusasutuse esindaja.

◦ „Failide versioonistamisteenus [­­­] Näiteks Git­i põhine”

◦ „Ühishanked soodsama hinna saavutamiseks”

◦ Suhtlusvõrk, „mis oleks asutusesiseselt domeeniga soetud ja privaatne”

◦ Üks asutus sooviks kasutada ainult SMTP­d kirjade saatmiseks, aga postkastid teha mujal (ntGoogle serveris): st soovib teenust, mis tagaks ainult suunamise ja oma domeeni kasutamise.

Mitmed vastajad kinnitasid, et teenuseid on juba piisavalt ja need rahuldavad asutuse vajadusi:

• „Oleme EENeti teenustega väga rahul, kasutame domeeniteenust EENeti nimeserveritega. Reageerimine on kiire ja väga meeldib abivalmidus.”

• „Oleme kasutatavate teenustega rahul.”

• „Kõik on olemas”

• „Momendil on vajadused kaetud.”

või et tänu küsitlusele saadi teavet neistki teenustest, mida veel ei kasutata:

• „Sain teada mitmete teenuste olemasolu kohta, millest varem polnud aimu (nt VIPS, ETAIS, opetaja.edu.ee).”

35 (39)

• „Hostime ühte oma teenusplatvormi praegu mujal, mitte EENetis, ilmselt võiksime kaaluda VIPSile kolimist.”

Mitmed asutused soovisid ettepanekuid tehes teenuseid, mis juba toimivad. Neile saadeti e­kirja teel juhised nende teenuste saamiseks.

9. peatükk:  Juhendid ja klienditeenindusAnkeedi kuuendas plokis paluti hinnata EENeti teenuste juhendeid, klienditeenindust, informeerimist katkestuste korral, operatiivsust ja professionaalsust. Pea kõik, kes arvamust avaldasid, olid nõus, et: 

• juhendid EENeti teenuste kasutamiseks on piisavad (nõus 54%, pigem nõus 43%),

• juhendid teenuste kasutamiseks on EENeti veebilehel hästi leitavad (nõus 48%, pigem nõus 47%),

• EENeti töötajad on abivalmis, klienditeenindus viisakas ja korrektne (nõus 75%, pigem nõus 25%),

• asutuse pöördumistele reageeritakse kiiresti (nõus 70%, pigem nõus 28%),

• probleemide lahendamine on professionaalne (nõus 74%, pigem nõus 24%),

• katkestustest teenuste toimimises saadakse piisavalt teavet (nõus 67%, pigem nõus 30%).

Juhendite ja klienditeeninduse kohta käivate väidete kohta oli oma vastused märkinud 74­79% vastanutest (st 427­458 asutust); küsimuste plokile jättis vastamata või märkis 'Ei oska vastata' 21­26% (119­150 asutust).

Järgmisel joonisel on esitatud ainult juhendite ja klienditeeninduse teemalistele väidetele vastanute jaotus 2015. aastal.

Positiivsete vastuste osakaal oli iga väite juures 95% või enam, klienditeeninduse viisakuse ja korrektsuse puhul lausa 99.4%. Võrreldes 2014. aastaga oli väike (2%) kahanemine toimunud nende osas, kes olid (pigem) nõus juhendite piisavusega. 6% võrra oli kasvanud nende osakaal, kelle arvates olid juhendid teenuste kasutamiseks EENeti veebilehel hästi leitavad. Muude väidete puhul oli muutus aastaga olnud +2% kuni +4%.

Järgmisel joonisel on kõrvutatud väidetega nõus ja pigem nõus olijate osakaalu 2014. ja 2015. aasta küsitlustel.

36 (39)

Joonis 9.1: Väidetega nõustumine juhendite ja klienditeeninduse osas 2015

Juhendid teenuste kasutamiseks on EENeti veebilehel hästi leitavad

Juhendid EENeti teenuste kasutamiseks on piisavad

Katkestustest teenuste toimimises saame piisavalt teavet

Meie asutuse pöördumistele reageeritakse kiiresti

Probleemide lahendamine on professionaalne

EENeti töötajad on abivalmis, klienditeenindus viisakas ja korrektne

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Nõustun Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei nõustu

9.1.  Soovid juhendite kohtaKüsimustele „Milliseid juhendeid on puudu? Mis võiks olla teisiti teie asutuse ja EENeti vahelises suhtluses?” vastates tegi ettepanekuid ainult 16 asutust.

6 vastajat tegi ettepanekuid juhendite kohta.

• „TAAT'i tehniline kirjeldus on natuke pealiskaudne. Mõned asjad vajavad uurimist, aga põhimõtteliselt on selle järgi võimalik asjad käima saada.”

• HAVIKEse konto kasutaja: „Tarkvara uuendamise juhend võiks olla põhjalikum, näiteks saab teha videojuhendi.”

• „Teatud teenuste info võiks olla rohkem lahtikirjutatud. Kuutõrvaja infot võiks täiendada”

• „Turvalisusega seotud juhiseid võiks rohkem olla (eriti nutiseadmete osas). Samuti kuidas õpetajad teaksid ennast kaitsta volitamata salvestuste eest.”

• Vaja on juhendit opetaja.edu.ee seadistamiseks: „Õpetajakonto seadistamine/ühendamine näiteks FileZilla või WINscp­ga”

• „Uuendada haldaja.eenet.ee”Oletatavasti pidas vastaja silmas, et juhtpaneelis endas juhendeid eriti ei ole, need leiab aga EENeti veebist http://www.eenet.ee iga teenuse kirjelduse juurest.

9.2.  Ettepanekud suhtluse kohta EENetigaEENetiga suhtlemise kohta tegi muudatusettepanekuid või tõi esile probleeme 9 asutust:

• Katkestustest soovitakse paremat ja kiiremat teavet (2 asutust).

• EENet võiks oma sihtrühma suurematest turvaintsidentidest/­teemadest informeerida, eeskujuks toodi https://kyberkirjutised.ria.ee.

• EENet võiks oma teenuseid julgemalt reklaamida.

• Edulugude jagamine: „Paremate otsuste tegemiseks vajaksime teavet teiste EENetiga liitunud asutuste IT­lahendustest, võrguseadmetest jms.”

37 (39)

Joonis 9.2: Vastused väidetele olid 'Nõus' või 'Pigem nõus' (2014, 2015)

Juhendid teenuste kasutamiseks on EENeti veebilehel hästi leitavad

Juhendid EENeti teenuste kasutamiseks on piisavad

Katkestustest teenuste toimimises saame piisavalt teavet

Probleemide lahendamine on professionaalne

Meie asutuse pöördumistele reageeritakse kiiresti

EENeti töötajad on abivalmis, klienditeenindus viisakas ja korrektne

0% 20% 40% 60% 80% 100%

95%

97%

97%

98%

99%

99%

89%

99%

93%

96%

97%

97%

2015 2014

• „Otsene veebisuhtlus spetsialistidega.”

• Üks asutus kirjeldas konkreetset poole aasta tagust juhtumit postkastiteenuse probleemiga, mil taei saanud abi, vaid kliendi jaoks vale vastuse, et „EENetist ei sõltu mitte miski.”

• Üks asutus kirjutas: „Suuremad nurinad on e­postide korraldamises... (minul küll seda muret pole).”

• Küsimustikus oli osa küsimusi (töötajate, klientide, arvutite arv) ühe MTÜ jaoks asutuse profiili tõttu ebasobivad.

22 vastanut kirjutas muudatusettepanekute asemel, et kõik on korras; mitmed jagasi oma positiivseid kogemusi. Näiteks:

• teadusasutus: „Suhtlust on vähe ja see on väga hea­ tähendab, et asjad toimivad.” 

• gümnaasium: „Hetkel tundub, et kõik on korras.”

• põhikool: „Kõik vajalik olemas.”

• lasteaed­algkool: „Juhendeid on piisavalt ja kuna ei ole esinenud mingeid arusaamatusi meie ja teie vahelises suhtlemises, siis ei arva, et midagi peaks olema teisiti.” „Ei ole olnud probleeme EENetiga.“

• lasteaed­algkool: „Juhendeid pole puudu, nii väikses asutuses pole arvutialaste teenustega tegelemine mitte kellegi põhitöö, saab tehtud nii palju, kui elu nõuab kõige muu kõrvalt, seetõttu on Teie töötajate professionaalne abi väga teretulnud.”

• muuseum: „Ettepanekud puuduvad. Täname osutatud teenuste eest.”

Üks omavalitsusele kuuluv lasteaed kirjutas aga: „Kõikide probleemide puhul pöördume linnavalitsuse poole.”

38 (39)

Lisa: Teated kasutajaküsitlusel osalejatele

Näidiskutse kasutajaküsitlusel osalemiseksDate: FMon, 2 Mar 2015 16:08:36From: EENet <eenet@eenet.ee> To: <*********>Subject: EENet ootab Teilt tagasisidet (ASUTUSE NIMI) 

ASUTUSE NIMILugupeetud KONTAKTISIKU NIMI

Palume Teil kui tehnilisel kontaktisikul vastata EENeti 2015. aasta kasutajaküsitlusele. 

Ankeedile vastamiseks avage leht http://poll.eenet.ee/kysitlus/index.php?lang=et&sid=61881&token=***************

Ootame vastuseid 20. märtsiks 2015. 

Täname abi eest ette! 

Lugupidamisega ­­ Anne Märdimäe EENeti üldosakonna juhataja Raekoja plats 14, Tartu 51004 http://www.eenet.ee Telefon 730 2110 

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus 

Näidismeeldetuletus kasutajaküsitlusel osalemiseksDate: Tue, 10 Mar 2015 09:30:52 From: EENet <eenet@eenet.ee> To: <*********>To: anne@eenet.ee Subject: EENet ootab Teilt tagasisidet 20.03.2015­ks (AsUTUSE NIMI)

ASUTUSE NIMILugupeetud KONTAKTISIKU NIMI

Tuletame meelde, et palume Teil kui tehnilisel kontaktisikul vastata EENeti 2015. aasta kasutajaküsitlusele 20. märtsiks 2015. 

Ankeedile vastamiseks avage palun leht http://poll.eenet.ee/kysitlus/index.php?lang=et&sid=61881&token=************

Täname abi eest ette! 

Lugupidamisega ­­ Anne Märdimäe EENeti üldosakonna juhataja Raekoja plats 14, Tartu 51004 http://www.eenet.ee Telefon 730 2110 

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus 

39 (39)