Kohanimede määramine ja kohanimeregistrisse kandmine Tallinn, 22. jaanuar 2009

Kohanimede määramine ja kohanimeregistrisse

kandmineTallinn, 22. jaanuar 2009

Aule Kikaskohanimenõukogu sekretär

kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist

Te mõtelge vaid, kui palju on maailmas nimesid. Igal kohal ümber kogu selle palli on oma nimi, alates New Yorgi linnast ja lõpetades Konnaojadega.

Henn Saari

Kohanimekorraldus

3

Kohanimekorraldus

Riiklik kohanimekorraldus Teaduslik kohanimekorraldus

Riiklik kohanimekorraldus

Seaduseelnõude jm õigusaktide väljatöötamine kohanimede määramise ja kasutamise ning nende üle järelevalve teostamise kohta

Kohanimenõukogu kui suunaja Kohanimeregister kui koguja ja hoidja

Riikliku kohanimekorralduse eemärk

- kohanimede kasutamisel selgus ja ühemõttelisuse tagamine;- kohanime täpne kirjakuju ning kohanime seos nimetatava objektiga, - praktiline väärtus: kaardid, maadearvestus, transport, side, loendus, registrid;- ajalooline/kultuuriline väärtus- kohanimed kui keele- ja ajaloomälestised, osa kohalikust identiteedist, mida tuleb kaitsta nagu muid muinsuskaitseobjekte.

Eesti riiklik kohanimekorraldus paistab silma teiste riikidega võrreldes sellega, et kogu tegevus on ühtselt reguleeritud.

Teaduslik kohanimekorraldus Eesti Keele Instituut- kohanimede asjus

eksperdihinnanguid andev ning tellimuslikke sihtuuringuid

korraldavaks nimeteaduslikuks usaldusasutuseks. NB! Keelenõuanne igal tööpäeval kella 9–12 ja 13–17 telefonil 631 3731

Emakeele Seltsi keeletoimkond – nimekirjutusreeglid, nimesoovitused

Võru Instituut – nimeuurimine Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool

Kohanimeseadus

8

Kohanimeseadus Kohanimekorraldusega seonduvat

reguleerib Eestis 1. juulil 2004 jõustunud kohanimeseadus

Seadus seab alused - kohanimede määramisele - kohanimede kasutamisele - kohanimede üle järelevalve teostamisele.

Kohanimeseaduse eesmärk

tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine

tagada ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslike kohanimede kaitse

Kohanimeseaduse terminid

11

Mõisted Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab

nimeobjekti liiki Hargtäiend on kohanime täiendav osa, mis

eristab korduvaid kohanimesid Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja

hargtäiendita Rööpnimi on erandjuhtudel määratav kohanimi Pühendusnimi on kellegi mälestuseks või

austuseks määratud kohanimi

Ametlik kohanimi

• kohanimemääraja antud õigusaktiga määratud kohanimi

(tänavanimed, looduskaitsealade nimed)

• kohanimenõukogu otsusega kinnitatud kohanimi

(jõgede nimed, saarte nimed)

Mitteametlik kohanimi:

• ei ole kinnitatud õigusaktiga

• ega määratud kohanimenõukogu poolt

Kohanime määrajad kohalik omavalitsus (oma territooriumil

asuvatele nimeobjektidele, va seadusest tulenevad erandid).

minister Vabariigi Valitsus (haldusüksustele)

kohanimenõukogu

Pädevuse üldreegel:

- kohalik omavalitsus määrab nime oma-valitsusüksuse territooriumile jäävale nime-objektile

Erandlik kord:

- nime määrab Vabariigi Valitsus või minister (kui nimeobjekti moodustamine on nende pädevuses )

Kohanime määramine

17

Kohanime määramineKohanime määramine on:- kohanime panek ametliku nimeta objektile- ametliku kohanime muutmine - ametliku kohanime kehtetuks tunnistamine

Kõik eelnimetatud otsused vormistatakse kohanime-

määraja poolt antava õigusaktiga.

Nimeobjektid haldusüksus; osavald ja linnaosa;

asustusüksus; tänav, väljak, riigimaantee, kohalik maantee ja

eratee raudteejaam, rongi- või muu

ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn;

muu üksus, kui see vajab kohanime

Eelnõu seaduse muutmiseks Vajadus reguleerida maaüksusele nime määramine.

Lisada maaüksus kohanimekohustusega objektide hulka, va juhud kui:

- maaüksus on adresseeritud mõne teise nimeobjekti järgi;

- maaüksus on moodustatud tehnilise rajatise teenindamiseks ja tal ei paikne adresseerimist vajavaid objekte;

- maaüksus ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.

Kohanime muutmine_1

Peab muutma, kui

- on vastuolus KNS 3. peatükiga (keelsus, õigekiri, samanimelisus, valik);

- kasutusel oleva kohanime eri kujud vajavad ühtlustamist

Kohanime muutmine_2

Võib muuta, kui

- tegelikkus kasutuse eeslistatakse mitteametlikku kohanime (NB: 3.pt nõuded!)

- soovitakse taastada ajalooline eestipärane nimi

- kohanimi on eksitav

- muu põhjus

Kohanime muutmine_3

Muutmiseks vajalik regionaalministri nõusolek (KNS 7 lg 1 ja 2 käsitlemata põhjused)

Enne nõusoleku andmist küsib regionaalminister kohanimenõukogult arvamuse

Nimevaliku põhimõtted Vanad kohanimed

talunimed, loodusnimed .. Kirjeldavad nimed

koha asend, kuju, suurus, loodus, maastikuvormid jm (Pikk tänav, Kalda tänav, Tiigi tänav..)

sõidusihi näitamiseks (Jõesuu tee) Ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed (Fama põik,

Heinaturu tänav) Sarjaviisiline nimepanek (lindude nimed, liblikate

nimed, puuvillatööstusega seotud nimed jne)

Kohanime kehtetuks tunnistamine

Kohanimemääraja õigusakt, kui

- nimeobjekt on ala planeerimise käigus kaotatud;

- nimeobjekt on hävinud

Kohanime määramine

Õigusakti miinimumnõuded: kohanimi nimeobjekti liik asukoha kirjeldus või kaart (peab võimaldama

määrata nimeobjekti tunnuspunkti asukohta)

Teavitamine

- 10 päeva jooksul- riiklikule kohanimeregistrile (kande

tegemiseks)- kohanimenõukogule (järelevalve)

kohanimeregister@siseministeerium.ee

Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord

28

Kohanime keelsus*Kohanimed on eestikeelsed ja

dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus

*Erandid: aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud• Rahvusvahelisameti- ja ärisuhtluses on

nimetuum ja hargtäiend sama Eestis kasutatavaga.

• Erandid: a) Eesti; • b) riikidevaheliste veekogude nimede tõlked

Eestikeelsuse kindlakstegemine Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on: 1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm (nt Tõusu, Tormi, Jääraku,

Raudsilla); 2) kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga (nt Juhkentali,

Rakvere, Vestervalli) ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna (nt Iskra, Jantar, Ogonjok, City, Neugrund, Plaza);

3) füüsilise isiku nimi (st pühendusnimede kohta keelsusnõudeid ei esitata).

Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju. “Pimeaed tn” > Pimeaia tänav, (väikekohad) “Voka-Aed” > Voka-Aia,

“Elektron AÜ” > Elektroni AÜ, “Metsaonnid AÜ” > Metsaonnide AÜ Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse nimed, kus

kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu sadam) (erandid nt omadussõnad nimetuumas - Pikk tänav, Lai tänav, Lühike

jalg)

Eesti-ladina tähestik Eesti tähestik:

a b d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü neist f, š, z, ž on kasutusel üksnes võõrsõnades b, d, g sõna alguses esinevad üksnes võõrsõnades

võõrtähed: c q w x y (esinevad üksnes võõrkeelsetes nimedes) NB! eestikeelne omasõna (puss) / võõrsõna (buss) //

Eesti-ladina tähestik = eesti tähed + võõrtähed + kõik ladinatähelistes

keeltes kasutatavad tähed (sh č, é, å)

Eestikeelsuse kindlakstegemisest veel Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad

nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on: tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine (nt

Fosfori tänav); tähed b, d, g sõnavormi algul (nt Betooni tänav,

Gümnaasiumi tänav); rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse

laensõnaga (nt Energia tänav, Tekstiili tänav). Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed (c, q, w, x, y)

tulevad arvesse ainult füüsilise isiku nime kasutamisel (A. Weizenbergi tänav).

Suur ja väike algustäht Nime tuum suure algustähega (kõik sõnad

peale sidesõnade), liigisõna väikese tähega: Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav, Kulgu

sadam, Kulgu tamm, (Kadastiku) Suur tiik, Jõe vaatlustorn, Taani Kuninga aed, Suur promenaad, Uue Maailma haljak

Hargtäiend liitub sidekriipsu abil: Suur-Aguli tänav

Haruldased liigisõnad Roheline aas (Tln) Tõnismägi (Tln), Trepimägi (Vjd) Torupilli ots (Tln) Suur Rannavärav (Tln) Mereäär (Pld) Vormistus: Suur kaar v Suur-Kaare tn?

Nimetuuma kokkukirjutus Katastriüksuste nimedes võiks soovitada nimetuuma

kokkukirjutust: Küüni-Saare > Küünisaare, Vabadiko Pealse >

Vabadikupealse, Vana Loosu > Vanaloosu, Kuusiko-Allika > Kuusikuallika, Mardi-Metsa > Mardimetsa, Jüri-Aadu > Jüriaadu, Tooma-Mihkli > Toomamihkli

Sidekriips sobib kui üks talunimi on hargtäiendita, teine täiendiga: Lepiku

ja Mäe-Lepiku, Kubja ja Alt-Kubja keerulisemates ühendites (eesnimi + liitsõna, liitsõna +

eesnimi): Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Tagaküla-Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli

Kokku- ja lahkukirjutamine Üldreeglina nimi ja liigisõna kokku (Emajõgi, Munamägi

jne), välja arvatud: kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest

ei muutu (Narva = Narva linn) aadressikohtade (liikluspindade) nimedes, nt Lossi

plats, Mere puiestee kui nimeks on omadussõna (Väike väin) selgetes sekundaarnimedes (tuletatud mõne teise koha

nimest, nt Salme aed, Kulgu kanal) NB! Haljasalad liikluspindade alla ei kuulu ja seega tuleb

nende nimedes üldjuhul kokku kirjutada: Mõisapark, Lossiaed, Jaamapark

Tänavanimed kokku/lahku Õige: Mere puiestee Kase põik Maidla tee Turu plats Vabaduse väljak

Väär: “Merepuiestee” “Kase-põik” “Maidlatee” “Turuplats” “Vabaduseväljak”

Pühendusnimede määramise kord

38

Pühendusnimi*Isiku austuseks või mälestuseks määratud

nimi ei või määrata eluajal- täielik eesnimi ja perekonnanimi või täielik

varjunimi- elanike arvamus- määrajale soovituslik, v.a

erisus ametliku kohanime muutmisel § 3 lg 1-3

Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise

või ärajätmise kord

40

Kohanimede kasutamine*Üldjuhul tuleb kasutada ametlikku kohanime

täiskujul• Mitteametlikku kohanime võib kasutada, kui ei

ole nõutav ametliku kohanime kasutamine (KNS § 14 lg 1) või kui nimeobjektile ei ole määratud ametlikku kohanime (NB, avalikkusele suunatud info ei tohi olla eksitav)

Kohanimede kasutamise erisusedKohanime liigisõna, hargtäiendit või muud osa võib

lühendada või ära jätta...- geograafilisel kaardil- avalikul sildil- viidal- elukoha- või aadressandmetes

Liigisõnade lühendid Kohanime lahkukirjutatud liigisõnade lühendid:j, jv, kr, l, m, mnt, n, pkr, pl, ps, pst, s, t, tk, tn, vh,

vk Hargtäiendi lubatud lühendid:S = Suur- (Suure)U = Uus- (Uue)Vk = Väike-Vn= Vana-NB! Aadressiandmete süsteemi määruse alusel

võib aadressiandmetes kasutada ainult kuut lühendit: tn, mnt, pst ja AÜ, SÜ, GÜ

Liigisõna ärajätmineAsulanime lahkukirjutatud liigisõna (linn, alev,

alevik, küla) võib ära jätta asula nimesildil ja geograafilisel kaardil)

Kui asula (nt linn) on samaaegselt haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi.

Tänavanime liigisõna “tänav” võib ära jätta tänava nimesildil, geograafilisel kaardil, elu- või asukohaandmetes

NB! Aadressiandmete süsteemi määruse alusel aadressiandmetes liigisõna või selle lühendit ära jätta ei tohi

Liigisõnade kokku- ja lahkukirjutamineAedlinn, keskus, ühistu kirjutatakse nimetuumast

lahku, sest tuumaks on enamasti mingi teise koha nimi.

Väikekoht kirjutatakse samuti lahku.

Rahvapärased liigisõnad kirjutatakse üldreeglina kokku (Pügalaots, Hangunukk, Mäepool, Rannaveer). Lahku kirjutatakse siis, kui tuumaks on teise koha nimi (nt Varstu kant)

Tänavanimede nõuannet

46

Tänavanimed Teeseadus- kirjeldavad nimetused algus- ja

lõpp-punktiga Kohanimed - kindla ülesehitusega (nimetuum,

hartäiend ja liigisõna valik; ) Nimevaliku põhimõtted (vanad kohanimed,

kirjeldavad nimed, ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed, sarjad)

Pühendusnimed

Sagedamini esinevad veadkohanimede määramisel

48

Vead- numbriline ja muu mittesõnaline tähis- liik määratlemata- õigusaktile ei ole lisatud kaarti- pühendusnimed ilma eenimedeta või ei ole

järgitud pühendusnimede määramise korda- liigisõnad suurte tähtedega- kokku- ja lahkukirjutamine- eestikeelsus küsitav - omastav kääne

Kohanimeregister

50

Kohanimeregistri põhimäärus Eesmärk: teabe kogumine Eesti kohanimede

kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine, samuti kohanimekasutuse korrastamine

Vastutav töötleja: Siseministeerium

Volitatud töötleja: alates 1. juuli 2008.a. Maa-amet

• Põhimääruse muudatused (AvTS)

Kohanimeregistrile andmete esitamise kord

52

Andmete esitamine Register on andmeesitajate nägu- 10 päeva jooksul õigusakti vastuvõtmisest või

kohanimenõukogu nõustuva otsuse langetamisest

- mitteametlike kohanimede esitamise õigus igal füüsilisel või juriidilisel isikul

Alusdokumendid kaaskiri (vt määrus § 4) kohanimemääraja otsus nimeobjekti asukoha kirjeldus v kaart,

mis võimaldab määrata vähemalt nimeobjekti tunnuspunkti asukohta

andmed posti, faksi v e-postiga. Tähevead jm ilmsed sisestusvead- operatiivselt , ka tel teel.

Kohanimeregistri uus avalik teenus

uus ja mugavam kasutajaliides; uus kujundus; saadaval ka inglise keelne versioon; saab teha väljavõtteid csv formaadis; saab esitada ettepanekuid ja märkusi kohanimede kohta nii E-kirja kui ka

logides ID kaardiga KNR suunatud rakendusse; KNR suunatud rakendusse ID kaardiga sisse logides saab oma algatatud

menetlusi jälgida; saab jälgida ja teha päringuid lisainfo (kohanime märkuste) kohta; kaardile saab pöörduda nii kohanimeobjekti tervikkujuga kui ka

tunnuspunktiga; sarnaselt muude Maa-ameti kaardirakendustega võimalik teha väljatrükki

koos kaardipildiga, mõõta vahemaid, teha erinevatele objektidele infopäringuid jne.

Kohanimeregistri avalik teenus

Riiklik kohanimeregister

http://xgis.maaamet.ee/knravalik/

Maa-ameti geoportaali kaudu http://xgis.maaamet.ee/

Küsimused

57

Pilk kodulehele Kohanimenõukogu kodulehekülg

www.eki.ee/knn

Kohanimekorraldus

www.siseministeerium.ee

Küsimusi?

Tänud kaasamõtlemise eest!

aule.kikas@siseministeerium.ee tel 612 5147

Lisalugemist

61

Kohanimenõukogu

62

Kohanimenõukogu Kohanimeseaduse alusel moodustati 17. juuni 1997

kohanimenõukogu Hetkel kehtib: Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2004. a

korraldus nr 478-k Kohanimenõukogu moodustamine

Kohanimenõukogu on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine.

Kohanimenõukogu koosseis

15 liikmeline valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse

üksuste ja nende liitude esindajaid, kohanimeala asjatundjaid teadusasutustest ja ülikoolidest, samuti geoinfosüsteemidega tegelevate eraõiguslike juriidiliste isikute esindajaid.

Ülesanded kohanimede kinnitamine kohanimemäärajate nõustamine ettepanekute tegemine kohanimede

määramiseks kohanimede kasutamise jälgimine osalemine erinevates töögruppides

Partnerid Eesti Keele Instituut

Nimeteaduslik usaldusasutus Maa-amet (kohanimeregistri volitatud

töötleja alates 1. juuli 2008) AS Eesti Kaardikeskus Võru Instituut

Kohanimenõukogu tegevus koosolekud keskmiselt 2 korda aastas pidev infovahetus ja arvamuste

kujundamine töörühmad

Olulisemad tegevused külanimede taastamine järvede nimistu saarte nimed tänavate nimed kohanimepäev kohanimeregister rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö

69

Kohanimekorralduskonverentsid1. 1967 Genf 2. 1972 London3. 1977 Ateena4. 1982 Genf5. 1987 Montréal 6. 1992 New York7. 1998 New York8. 2002 Berliin9. 2007 New York

UNGEGN UNGEGN- United Nations Group of Experts on

Geographical Names –ÜRO kohanimeekspertide rühm eesmärk on edendada rahvusvahelise sidususe

huvides kindlate normitud kohanimede kasutuselevõttu.

2007-2012 on UNGEGN-i Balti jaotise eesistuja Eesti.

UNGEGNi istungid Iga kahe aasta tagant, sh

konverentside ajal XXI istung, august 2002, Berliinis XXII istung, aprill 2004, New York XXIII istung, aprill 2006, Viin XXIV istung, august, New York

UNGEGN jaotised (22) Ameerika Ühendriikide/Kanada araabia Balti Edela-Aasia (v.a araabia) Hiina hollandi- ja saksakeelne Ida-Euroopa, Põhja- ja Kesk-Aasia Kesk-Ida-Euroopa ja Kagu-Euroopa prantsuskeelne Põhjala romaani-kreeka Ühendkuningriigi jt

UNGEGN töörühmad (9)• avalikkus ja finatseerimine• hääldus• eksonüümid• latinisatsioonisüsteemid• maade nimed• terminoloogia• toponüümikakursused• toponüümilised andmekogud ja nimeloendid• töö tulemuslikkuse hindamine

Konverentsid ja istungid ÜRO konverents:

osalevad riigid riikide aruanded soovituslikud

resolutsioonid vajaduse korral

hääletatakse

UNGEGNi istung: osalevad jaotised jaotiste aruanded töörühmade

aruanded konverentside

ettevalmistamine otsused konsensuse

alusel

Balti jaotis

Moodustati 1992 Liikmed: Eesti, Leedu, Läti, Venemaa Vaatlejad: Poola, Ukraina, Valgevene.. Koordineerijad:

1992 Eesti, 1997 Läti, 2002 Leedu, 2007-2012 Eesti

Esimees Aule Kikas

Balti jaotise istungid 1. Tallinn 1995 2. Riia 1997 3. Vilnius 2000 4. Riia 2002 5. Berliin 2002 6. Kihnu 2003

7. New York 2004 8. Vilnius 2004 9. Jūrmala 2005 10. Tallinn 2006 11. New York 2007 12.Kaliningrad 2008

Mõtteid

78

Maamuna koosneb nimedest, nimede sipelgapesana ta koos püsib.

Ühelgi taimel pole nii pikki juuri kui kohanimedel, toponüümidel.

Riigidki lähevad, aga kohanimi ulpleb nagu poi lainetel.

Kohanimi on ankurdatud, seda ei pühi paigast majanduse tõusud või mõõnad.

Kirjanik Kalju Saaber

Säilitage seda hindamatut väärtust, mida pakub aastasadade või koguni aasta-tuhandete taha ulatuv toponüümika

Enn Soosaar, kolumnist

Kui kaotame ja tõstame ümber kohanimesid, siis lammutame kodulinna identiteeti, siis võltsime ajalugu.

Boris Kivi, Kuressaare linnakodanik

Kohanimede transkribeerimine ja translitereerimine

81

Eesti kohanimed teistes tähestikes Tähetabel “Eesti nimede kirjutamine vene

tähestikus” Eesti kohanime kirjutamisel muus mitteladina

tähestikus, mille kohta tähetabel puudub, on nimekuju fikseerimise aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse ekspertiis

Eesti territooriumihaldusjaotuse seadus

83

Kohanimed ETHS-s haldusüksuste nimistu nime muutmise alused: algatab

Vabariigi Valitsus või asjaomane volikogu

otsustab Vabariigi Valitsus

Asustusüksuse nime, liigi ja lahkmejoonte määramise

alused ja kord

85

Asustusüksuste nimed Nime muutmine= asustusjaotuse muutmine Nimistu - regionaalministri määrusega Nimi peab vastama kohanimeseadusele Algatus volikogult, ettepanekuks põhjendatud

taotlus, maavanema arvamus, kohanimenõukogu arvamus

Vallanimede valiku soovitused

87

Liituvad valladValla nimi = valla identiteet eelistada pika järjepideva traditsiooniga maa-

alaste üksuste nimesid (kihelkonnanimed) kihelkonnad looduspiirkonnad valla keskused (erandid) lühike, soovitavalt ilma sidekriipsuta nimi vältida meelevaldust ja kunstlikkust

Väikekohtade nimetamise soovitused

89

Väikekohad aadressiandmete süsteem kohanimi KNS § 4 ja 5 sätestatud korras-

eestikeelne, õigekiri, nimevaliku põhimõtted jne

liigisõna valik: keskus, aedlinn, ühistu, väikekoht

rahvapärased liigisõnad- kant, nulk, nurk, ots, külg, pool, veer jms