View
1.636
Download
6
Embed Size (px)
Citation preview
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, jaanuar
2011Rahandusministeerium, 15. veebruar 2011
MAJANDUSARENGUD
Neljanda kvartali majanduskasvületas ootusi
• Eesti majanduse kasvutempo kiirenes 2010. aasta IV kvartalis 6,6%ni (kasv võrreldes eelmise kvartaliga 2,3%) ning SKP kasvas 2010. aastal kokku 3,1%.
• Kasvu kiirenemine tulenes peamiselt tootmismahtude 40%st suurenemisest tööstussektoris.
• 2010. aasta vältel pidevalt kiirenenud ekspordikasv tulenes tootmise taaskäivitumisest ning uute ettevõtete loomisest, mistõttu selle tempo võib aasta jooksul veidi raugeda.
• Samas peaksid eratarbimise taastumisest hoogu juurde saama sisenõudlusele orienteeritud ettevõtted.
• Sisenõudluse edasise taastumise osas annab lootust tarbijate kindlustunde kõrge tase, mis on viimased paar kuud jälle kerkinud.
Majanduskasv ulatus IV kvartalis 6,6%ni
0102030405060708090100110120
-30-25-20-15-10-505
1015202530
2001 III 2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III
% punkti
Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks* (parem skaala)
* Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatav koondnäitaja , mis leitakse tööstuse (40%), kaubanduse (5%), ehituse(5%) teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustunde indikaatorite kaalutud keskmisena.
Detsembris oli töötleva tööstuse kasv aasta kiireim (44,6%). Samas püsib
tööstustoodangu maht2005. aasta taseme lähedal.
-18
-36
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
01 2006
05 09 01 2007
05 09 01 2008
05 09 01 2009
05 09 01 2010
05 09 01 2011
%, v.e.a.
Jaemüük püsivhindades (% v.e.a.) Kaupade tellimused järgneval 3-4 kuul (p.sk.) Müük järgneva 3 kuu jooksul (p.sk.)
Detsembris kasvas jaemüük püsivhindades 5%.
Järgmise 3 kuu kaupade tellimused ja müügi prognoosid langevad
Kütuse ja toidu kallinemine jätkus jaanuaris, seda tasakaalustas energia
odavnemine. Euro kasutuselevõtu mõjud hindadele olid tagasihoidlikud.
-1
0
1
2
3
4
5
6
-2
0
2
4
6
8
10
12
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
%%
Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon
-45
-30
-15
0
15
30
45
60
75
0
3
6
9
12
15
18
2005 2006 2007 2008 2009 2010
%mld krooni
Kaupade ekspordi maht (mld kr) Kaupade impordi maht (mld kr)Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)
Allikas: Eesti Statistikaamet
Kaupade ekspordimaht on ületamas ka kriisieelset taset. Import on mahult juba 2006.
aastas. Detsembris oli ekspordi kasv aasta kiireim osalt ühekordse tehingu tõttu.
RIIGIEELARVE
Riigieelarve täitmine• Jaanuaris laekus riigieelarvesse tulusid 541,3
mln eurot ehk 9,5% eelarvest.• Eelmise aasta jaanuariga võrreldes laekus tulusid 16,1
mln eurot ehk 3,1% enam.
• Jaanuari kulude maht oli 477,5 miljonit eurot ehk 7,7% eelarves planeeritust.• Eelmise aasta jaanuariga võrreldes oli kulude maht 67,5
mln eurot ehk 16,5% suurem.
• Jaanuarikuus oli riigieelarve kassapõhiselt 63,7 miljoni euroga ülejäägis (51,4 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil).
RIIGIEELARVE TULUD
Tulude laekumine ületab eelmise aasta jaanuarikuu taset
• Maksutulusid laekus eelarvesse 399,8 miljonit eurot ehk 9,4% kavandatust. Võrreldes 2010. aasta jaanuariga laekus maksutulusid 41,1 miljonit eurot ehk 9,3% vähem:• aktsiise ja käibemaksu laekus kokku 69,3 mln eurot
vähem tänu 2010. aasta kõrgele võrdlusbaasile, mis tulenes aktsiisikaupade varumisest 2009. aasta lõpus;
• tulu- ja sotsiaalmaksu laekus seevastu eelmise aasta jaanuariga võrreldes 12,4 mln eurot rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 141,4 miljonit eurot ehk 9,7%.• Võrreldes 2010. aasta jaanuariga mittemaksulisi
tulusid 57,2 miljonit eurot ehk 68% enam.
Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate
suurim
4,3 7,3 1,9 8,5 7,0 20,15,8 9,7 5,8 9,2 2,9 6,99,7 9,6 10,7 6,9 3,3 14,40
5
10
15
20
KOKKU Kaupade ja teenuste müük
Toetused Mat. ja immat. varade müük
Tulu varadelt Muud tulud
2009 2010 2011
• Võrreldes 2010. aasta jaanuariga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 57,2 mln eurot rohkem:• toetuseid 57,5 mln eurot rohkem sh. heitmekvootide*
müügitulu 23,1 mln eurot;• muid tulusid 2,4 mln eurot rohkem;• riigilõive 495 tuhat eurot rohkem;• varade müügitulu 2,8 mln eurot vähem;• varadelt saadavaid tulusid 570 tuhat eurot vähem (sh
intressitulusid ca 2,9 mln eurot vähem).
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.
Jaanuari mittemaksulisi tulusid mõjutas enim toetuste
laekumine
141,40
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 2010 2009
Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2009‑2011
•Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.
•Eelmiste kuudega võrreldes on mõnevõrra vähenenud varade müügi, riigilõivude ja trahvide laekumised.
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarve kulusid tehtud 7,1%
477,50
100200300400500600700800
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
• Jaanuarikuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 477,5 mln eurot, mis on 16,5% (67,5 mln eurot) enam kui eelneval aastal. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud
Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (8,2 mln eurot);
• 2010. aastal kasutamata jäänud saastekvoodi vahendite väljamaksest (48,2 mln eurot).
Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel
tehtud kuludestRiigieelarve kulud allikate lõikes (jaanuar)
• Jaanuarikuus on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (387 mln eurot ehk 7,8% planeeritust).
• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel on jaanuaris väljamakseid tehtud 30,6 mln eurot (3,2% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 2,6% ehk 0,8 mln vähem.Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt
võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.
387,0 78,8 0,5 9,0 1,8
7,8 7,2
16,4
9,6
4,5
024681012141618
050
100150200250300350400450
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Välistoetuste väljamaksed suurimad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas
233,3 196,8 155,4 157,7 129,0 73,6 23,79,2 6,9 5,2 0,6 4,9 1,5 3,9
3,9 3,5 3,4
0,4
3,8
2,0
16,3
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
0
50
100
150
200
250
MKM PÕM HTM KKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes
738,1
107,2 89,5
20,9 4,4 5,7 3,721,2 6,9 0,0 3,7 0,4 0,0 0,0
2,9
6,4
0,0
17,6
8,4
0,0 0,00
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
0
100
200
300
400
500
600
700
800
2007-2013struktuuri-vahendid
2007-2013maaelu/ kalandus
EuroopaPõllumajanduse
Tagatisfond(EAGF)
muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi 2000-2006ISPA+
Ühtekuuluvus
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välisvahendite väljamaksed 3,3% aastaks planeeritust
• Jaanuarikuus on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 32,1 mln eurot, mis on ca 2,4 mln euro võrra vähem kui eelneval aastal.
• Struktuuritoetusi on jaanuarikuuga välja makstud 21,2 mln eurot. Väljamaksed on 2,1 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 1,3 protsendipunkti suurem.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on jaanuaris välja makstud 6,9 mln eurot (6,4% planeeritust), mis on eelmise aasta jaanuariga võrreldes 3,8 mln eurot vähem.
Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel
64,960
50
100
150
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
Jaanuaris kasutati tegevuskuludeks 64,96 mln eurot (0,5% ehk 0,35 mln eurot rohkem kui eelneval aastal).•Personalikuludeks kasutati 37,4 mln eurot (6,6% eelarvest), mis on eelmise aastaga võrreldes 3,2% väiksem (1,3 mln eurot).
•Majandamiskuludeks kasutati 27,6 mln eurot (6,3% eelarvest), mis on 1,6 mln rohkem (6,1%) kui eelneval aastal.
Investeeringud tavapärasest mahust suuremad
78,8
0255075
100125150
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
• Esimese kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 78,8 mln eurot, mis on 12,2% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud vahenditest.
• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused jaanuaris olid:• Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine
ja ehitus (830 419 eurot);• HIV/AIDSi ravimite soetamine (869 209 eurot);• tervishoiu infrastruktuuri arendamine (755 096 eurot).* Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei
ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.
Eraldiste maht suurenenud tänu sotsiaalmaksu paremale
laekumisele
329,90
50100150200250300350400450
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)
• Jaanuarikuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (8,2 mln eurot).
• Eraldisteks on jaanuarikuus suunatud 7,4% eelarvest (329,9 mln eurot), mis on 3,1% (9,8 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil ja üleeelmise aasta jaanuarikuuga võrreldes 8,6 mln eurot ehk 2,6% vähem.
Sotsiaalmaksu parem laekumine võrreldes eelmise aastaga mõjutab
eraldisi Haigekassale• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld
eurot). Neist suurimad: • pensionide kulude (jaanuari kulu 104,3 mln ehk 8,1% planeeritust);• eraldis Haigekassale ravikindlustuse (jaanuari kulu 68,2 mln ehk 9,6% planeeritust);• peretoetused kuludeks (jaanuari kulu 8,4 mln ehk 8,1% planeeritust);• vanemahüvitis kuludeks (jaanuari kulu 14,6 mln ehk 8,6% planeeritust);• puuetega inimeste toetused kuludeks (jaanuari kulu 4,4 mln ehk 8,9% planeeritust);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (jaanuari kulu 6,6 mln ehk
8,2% planeeritust);• riigipoolseteks kanneteks kohustusliku kogumispensioni fondi (jaanuari kulu 0,7 mln
ehk 0,9% planeeritust);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (jaanuari kulu 0,69 mln ehk 6,2%
planeeritust).• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati jaanuaris 207,9 mln eurot ehk
8,3% aastaks planeeritust, mis on 12 mln eurot ehk 6,1% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
• Ravikindlustuskulu on võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenenud 8,2 mln eurot (12,1%), pensionid on suurenenud 2,9 mln eurot (2,8%), vanemahüvitis 0,6 mln eurot (4,4%), puuetega inimeste igakuised toetused 0,4 mln eurot (9,8%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi suurendasid kulusid 0,5 mln eurot.
Peamised sotsiaalkulud (jaanuar) I
…
53,8 61,3 5,3 5,33,1
62,981,2
6,6 6,63,5
87,995,5
8,5 11,33,5
60,0
101,4
8,4 14,04,0
68,2
104,3
8,4 14,64,4
0
20
40
60
80
100
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused
2007 2008 2009 2010 2011
Peamised sotsiaalkulud (jaanuar) II
1,360,16
2,110,31
3,25 0,536,65 1,406,65 0,690
1
2
3
4
5
6
7
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus
2007 2008 2009 2010 2011
Muud kulud
3,902468
1012141618
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
• Erinevateks muudeks kuludeks on jaanuaris kulunud 3,9 mln eurot (6% eelarvest), sh riigisaladusega seotud kulud 3 mln eurot.
• Muudeks kuludeks kasutati 2011. aasta jaanuaris 0,5 mln eurot ehk 11,4% vähem, kui 2010. aasta jaanuaris.
Kulud valitsemisalade lõikes – jaanuar
• Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suurim eelarve kasutamine (18,4%) on tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest (48,7 mln eurot), ilma nendeta oleks eelarve kasutamine olnud ca 1% (tänu välisvahendite tavapärasele aasta alguse väiksematele kuludele).
• Siseministeeriumi (julgeolek) valitsemisala suurem eelarve kasutamine (11,2%) on põhiliselt seotud Politsei- ja Piirivalveametile soetatud helikopteri lõppmaksega (5,3 mln eurot).
• Rahandusministeeriumi valitsemisala madal eelarve kasutamine (3,4%) on tingitud arvestuslike kulude (põhiliselt taaskäivitatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi ning keskkonnatasude laekumisest suunatavad eraldised Keskkonnainvesteeringute Keskusele) väiksemast kasutamisest, ilma nendeta oli eelarve kasutamine 7,5%.
0,71 28,74 8,06 16,05 50,82 12,92 35,17 16,45 7,43 28,94 6,99 221,68 4,23
6,95,8
7,6
5,6
18,4
7,26,3
5,0
2,7
11,2
3,4
8,6 7,9
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
0
50
100
150
200
250
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – jaanuar
0,71 24,31 8,0516,05 2,16
12,9126,06 9,46 7,37 25,58
2,15 220,37
4,23
7,4 7,27,7
5,6
4,5
7,38,0
7,3
3,5
10,3
0,9
8,67,9
0
2
4
6
8
10
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
220
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)SIM (reg) SOM VÄM
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 1 073,8
mln eurot
• Jaanuarikuus on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 70,3 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (82,2 mln eurot).
353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 319,8
5,5 17,2 23,827,2
27,9 28,2 28,062,4
305,8 305,8 305,8
118,834,2
43,6 64,0 57,6
134,2171,3 253,5
489,1
485,0564,4
133,0 623,2483,8
472,6
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 31.12.10 31.01.2011Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservKlientide vahendid Likviidsusreserv (kassareserv)