Töövõime reform

Töövõime reform

1

Töövõime reform

• Iga inimese elus võib juhtuda olukordi, kus ta on töövõimetu, kas siis ajutiselt või pikaajaliselt

• Põhiseaduse § 28 sätestab:– Õiguse riigi abile töövõimetuse korral. Abi liigid, ulatuse

ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.

• Pikaajalise tervisekahjustusega inimestele abi saamise korda hakkab reguleerima töövõimetoetuse seadus

• Lisaks mahukad muudatused: tööturuteenuste- ja toetuste seadus, sotsiaalhoolekande seadus

2

Töövõime toetamise reformi eesmärgid

• Vähenenud töövõimega inimeste töötamise toetamine

• Vähenenud töövõimega inimeste töölesaamise toetamine

• Sissetuleku tagamine osalise või puuduva töövõime korral

3

Olukord täna

• Eestis on 99 400 on töövõimetuspensionäri –> süsteemi muutmata on kaheksa aasta pärast töövõimetuspensionäre 119 000;

• 2/3 ei tööta• Süsteemist väljumine vähene• 63% mittetöötavatest

töövõimetuspensionäridest tahab tööle minna;

4

Kehtiva süsteemi probleemid

• killustatud korraldus inimese jaoks;• vähenenud töövõimega inimesed ei pruugi

saada sobivaid meetmeid tööle tagasipöördumiseks;

• töövõimetuse hindamine põhineb iganenud mudelitel;

• ennetustegevused on puudulikud;• 10% tööealistest saab töövõimetusega

seonduvat hüvitist (OECD keskmine on 6,6%). 5

Vajadus muutusteks

• Tänase süsteemi jätkudes on prognoositud töövõimetuspensionäre 2020. aastaks juba ca 176 000. Süsteemi ümberkujundamisel töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arv esimestel aastatel pidurduks ning pikemas perspektiivis, so 2020. aastaks, väheneks 80 000ni.

6

Töövõimetuspensionite ja töövõimetoetuste prognoositav eelarve

7

Vähenenud töövõimega isikute toetamise kehtiv kord (1)

• Vähenenud töövõimega isikutele makstakse töövõimetuspensioni

• Maksmise alus on riikliku pensionikindlustuse seadus pluss eriseadustes ettenähtud pensionid ja hüvitised

• Selle seaduse alusel kehtestatud määrused, näiteks– Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja

kestuse tuvastamise tingimused ja korra ning töövõimetuse põhjuste loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

– Töövõime kaotuse protsendi määramise korra ning püsiva töövõimetuse ekspertiisiks vajalike dokumentide loetelu ja vormid kehtestab sotsiaalminister.

8

Vähenenud töövõimega isikute toetamise kehtiv kord (2)

• Süsteemi sisenemine vaba• Otsuse teeb sotsiaalkindlustusamet• Hinnatakse töövõimetuse ulatust diagnoosipõhiselt

protsentides 10 – 100 (nulliga lõppev arv)

• Vähenenud töövõimega isik saab pensionäri staatuse• Töövõimetuspensioni maksmine (40 % kuni 100 %

töövõime kaotuse korral)• Passiivne makse (töövõimetuspension)• Makstakse koos näiteks töötuskindlustushüvitisega,

töötasuga mistahes suuruses

9

Reformi tulemusena• Süsteemi sisenemine vaba• Otsuse töövõime ulatuse kohta teeb töötukassa• Hinnatakse säilinud töövõimet:

a) inimene on töövõimeline;b) inimesel on osaline töövõime;c) inimesel töövõime puudub.

• Kohustus täita aktiivsusnõudeid osalise töövõime korral• Koos teiste toetuste ja hüvitistega (töötuskindlustus- ,

vanemahüvitis) ei maksta• Point – vähenenud töövõimega inimestega hakatakse

tegelema ühes kohas – Töötukassas, eesmärgiga tööle aidata, meetmete läbi paraneb ka tervis

10

Üks administreeriv asutus

• Eesti Töötukassa korraldab:– töövõime hindamist;– toetuse maksmist;– tööturuteenuste osutamist;– rehabilitatsiooni ja abivahenditega seostamist.

11

Õiguslik regulatsioon

• Töövõimetoetuse seadus– Töövõime hindamise hindamise tingimused

(sotsiaalministri määrus)– jt määrused

• II seaduste pakett (sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmise seadus)

12

Mõistete muutmine

• Mõistete muutmine– Mõiste „püsiv töövõimetus“ asemel kasutatakse

mõisteid „osaline töövõime „ või „puuduv töövõime“ – „töövõimetuspensionär“ asemel „osalise või puuduva

töövõimega inimene“– „töövõimetuspension“ asemel „töövõimetoetus“– „püsiva töövõimetuse ekspertiis“ asemel – „töövõime

hindamine“• NB! Mõiste muutmine toob kaasa sisu või

staatuse muudatuse. Muudatused c 50 seaduses

13

Töövõime hindamise eesmärgid

– Selgitada tervisekaoga inimese võimekus jätkata töötamist

– Selgitada maksimaalse töövõime tagamise tingimused

– Kirjeldada inimese sooritusvõimet– Kirjeldada sooritusvõimet tagavaid tingimusi

(sooritusvõime hõlmab tegevusvõimet ehk inimese võimet sooritada tegevusi ning osalusvõimet ehk inimese võimet osaleda elulistes situatsioonides)

14

Töövõime hindamise tulemus

– Töövõimeline teatud tingimustel või tingimusteta

– Osaliselt töövõimeline teatud tingimustel– Töövõime puudub– Antakse soovitusi töö iseloomu osas, mis

sobib, mis ei sobi

15

Osalise töövõimega inimesele pakutakse

• Tööturumeetmeid, mis vastavad tema terviseseisundile

• Kohandused töökohas• Töötamiseks sobiv abivahend• Tööalane rehabilitatsioon• Töövõimetoetus 180 eurot kuus või inimese

varasema töövõimetuspensioni suuruses

16

Osalise töövõimega inimese kohustused

• Mittetöötav osalise töövõimega inimene on töötukassa vaateväljas, ta peab:– Osalema aktiveerivates meetmetes (individuaalne

tööotsimiskava)

– Otsima sobivat tööd• Aktiivsuseks loetakse ka õppimist, alla 3 a lapse

kasvatamist või puudega inimese hooldamist• Töötama. Töövõimetoetuse vähendamine töötasu

saamisel teatud piirist (640,2; 1005 eurost alates ei maksta)

17

Puuduva töövõimega inimene

• Võimalus osaleda tööturumeetmetes• Töövõime toetus 320 eurot kuus• Rehabilitatsiooniteenus

sotsiaalkindlustusameti kaudu

18

Rehabilitatsiooni korraldus

• Rehabilitatsioon jaguneb kaheks– Töötukassa osutab tööturuteenuste ja –toetuste

seaduse alusel osalise töövõimega inimesele eesmärgiga säilitada või leida tööd

– Sotsiaalkindlustusamet osutab sotsiaalhoolekande seaduse alusel puuduva töövõimega inimestele, lastele, eakatele eesmärgiga parandada toimetulekut igapäevases elus (kodune toimetulek, liikumine, orienteerumine, suhtlemine, osalemine ühiskonnas, teadlikkus)

19

Soodustused tööandjatele

• abi osutamine tööandjale töökeskkonna parandamisel (töövõime kaotusega inimese tööl hoidmiseks ning tööle võtmiseks).

• Pensionärile/vähenenud töövõimega inimesele ei kohaldu sotsiaalmaksu miinimumkohustus

• Riik (Sotsiaalkindlustusamet) maksab sotsiaalmaksu tööandja eest töövõimetuspensionäri/vähenenud töövõimega inimese kohta töötasu kuumääralt

20

Soodustused tööandjateleOtseselt tööandjale suunatud Töötukassa teenused on:* Tööruumide ja –vahendite kohandamine. * Koolituskulude osaline hüvitamine.

Lisaks teenused, mis on tööandjale abistavaks, toetavaks meetmeks, kuid osutatakse inimesele:* Tugiisikuga töötamise teenus * Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine puudega ja pikaajalise tervisehäirega töötajale ja puudega, pikaajalise tervisehäirega töötu tööle rakendamiseks. * Individuaalne töölerakendamine

21

Erihoolekanne

• Erihoolekanne jääb sotsiaalkindlustusameti korraldada– Kui töötukassa näeb individuaalset tegevuskava tehes, et

inimene vajaks erihoolekande teenust, annab ta sellest sotsiaalkindlustusametile teada

– Kui Töötukassa suunab psüühilise erivajadusega isiku rehabilitatsiooniteenusele (lähtuvalt isiku vajadusest leida tööd), koostatakse isikule teenuse osutamise lõppedes ka hinnang erihoolekandeteenuste vajaduse kohta - rehabilitatsiooniplaan.

22

Kaitstud töö ja toetatud töö

• Alati jääb sihtgrupp, kes ei ole võimeline konkureerima avatud tööturul– Kaitstud töö

• erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu

– Toetatud töö• Juhendamine tööprotsessis, ettevalmistus avatud

tööturule minekuks

23

180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid reformi elluviimiseks

• töövõime hindamise metoodika arendamine• tööturuteenuste arendamine ja pakkumine • tööandjate toetamine• teavitamine ja asutustevaheline koostöö

24

Kes on osalenud ettevalmistuses

• töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, haigekassa

• perearstid, töötervishoiuarstid • Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti

Puuetega Inimeste Fond• sotsiaalpartnerid• mõjude eelanalüüs

25

Ajakava

• Töövõimetoetuse seaduse eelnõu Riigikogus suvel 2014

• II seaduste pakett (sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja toetuste seadus) samas ajagraafikus

• 1. juuli 2015 ainult uued taotlejad töötukassasse• 1. jaanuar 2016 – 2020 korduvtaotlejad

töötukassasse

26

Mõtteviisi muutus • Need inimesed on väärtuslikud maksumaksjad, nende erisused rikastavad

ühiskonda• Teenused peaks töövõimekaoga inimesele hakkama osutama võimalikult

vara, nii et püsivat tervisekahjustust või puuet ei tulekski. See oleks eriti edukas psüühiliste- ja liigesehaiguste korral - perspektiivis on vaja ajutise töövõimetuse reformi

• Töökohtade loomine ja kohandamine, sealhulgas arvestades, et tervisekahjustusega inimeses ei tohi näha madala kvalifikatsiooniga tööjõudu

• Haridus peaks olema kättesaadav, vajalikud teenused peaksid olema kättesaadavad (taastusravi, rehabilitatsioon, abivahendid, kodu kohandamine, haridusvõimalused, KOV-ide võimekus pakkuda sotsiaalteenuseid nt transport, viipekeeleteenus jne)

27

Tänan kuulamast!

Perit PuustSotsiaalministeeriumperit.puust@sm.ee

28