Kevad 2012Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.Projektijuht: Janno Lamsoo, janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646

TÄIESTI UUS AUTO

100% elektriauto NISSAN LEAF.

Voted World Car of the Year 2011

Energiaklass [A]CO2 heitmed: 0 g/kmKeskmine energiakulu 17,3 Kw/100 km

Nissan LEAF on müügil ainult Fakto Auto esinduses.www.faktoauto.eeLoe lähemalt: www.nissan.ee/LEAF

KredEx toetab selle auto soetamist kuni 18 000 € ulatuses jakodulaadija soetamist kuni 1 000 € ulatuses

Hind alates 39 990 € täisvarustusegaHind KredEx’i toetusega alates 21 990 € täisvarustusega

Erilehe Puhas Keskkond väljaandmist toetavad: MTÜ Eesti Rehviliit, Eesti Pandipakend OÜ, Nissan Nordic Eesti Filiaal, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Preisor OÜ, Taararing OÜ, Kuusakoski AS , Meie Vesi OÜ, Konneri@Co OÜ, Varma Partner OÜ, Nelitäht OÜ

Puhas Keskkond2

MTÜ Rehviliit hindab loodussõbra-likke lahendusi ja pakub võimalust tuua oma vanarehvid taaskasutus-punkti, et anda neile seeläbi uus elu. Kuus aastat aktiivselt tegutsenud MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuht Kaur Kuurme kinnitab, et igal aastal jõuab taaskasutuspunktidesse keskmiselt 6000–8000 tonni vanarehve.

Partneritega suudame enamEesti Rehviliit tegeleb kahe valdkon-naga – vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise organiseerimisega ning rehvidega seonduva liiklusturva-lisuse küsimustele tähelepanu pöö-ramisega.

„MTÜ Eesti Rehviliit alustas aktiivselt 2006. aastal vanade reh-vide kogumise ja taaskasutamise kor-raldamisega ning tänaseks päevaks kogume rehve üleriigiliselt 95 kogu-mispunktis. Meil on erinevaid part-nereid, kes rehvide ümbertöötlemi-sega tegelevad ja püüavad seda materjali väärtustada,” ütles Kuurme, kelle sõnul osatakse loodus-sõbralikke lahendusi hinnata ning seda enam rõõmustab teda jõudsalt laienenud rehviliidu tegevus.

Loomulikult ei saaks ärksaid lahendusi ellu viia ilma abilisteta. Huvitavamatest koostööpartneritest on Kuurme ütlust mööda tegusaim kindlasti OÜ Hansa Biodiisel, kes too-

Uue elu saavad vanarehvid näiteks laste-mänguväljakutel kummimattidena ning liiklusmärkide aluste ja murukärgedena.

Rehviliit hindab loodussõbralikke lahendusi

dab õli. Kummimatid OÜ ja Pris-maarendus OÜ toodavad veoauto-rehvide lintidest lõhkamise matte. Samuti on headeks partneriteks olnud Leedu firma UAB Metaloidas ja Eesti firma Nelitäht OÜ, kes tege-levad vanarehvidest kummimattide valmistamisega. „Kindla vormiga kummimatte saab väga edukalt kasutada laste mänguväljakute ehi-tamiseks, mis aitab kaasa laste tur-valisuse tõstmisele,” tõi Kaur Kuurme näite sellest, kuidas vana-rehvidele uut elu andes on võimalik meid ümbritsevat turvalisemaks muuta.

Seepärast soovitab ta ka neil, kes siiani seda võimalust kasutanud ei ole, tulevikus vanarehvid taaskasu-tuspunkti viia, mitte prügikasti visata või veel hullem – metsa alla või koduaeda vedelema jätta. „Neli-täht OÜ toodab kummipurust liik-lusmärkide aluseid ning ka muru-kärge, mis on kokku segatud plastist ja rehvipurust. Murukärg sobib väga edukalt asendama kivist tehtud murukivi, sest see on elastsem ning seeläbi ka vastupidavam murdumis-tele ning ilmastikule,” lisas Kuurme.

Seaduskuulekus ja vastutustunneJämedat rehvipuru saab kasutada ehitusmaterjalina prügilate ehitus-tel ja katmisel, samuti toodetakse

jämedast purust pürolüüsi tehno-loogiat kasutades õli, millest eraldub veel tahm, gaas ja metall. Eelnevalt räägitud kummimattide toodanguga saab kõige lähemalt tutvuda kodu-lehe www.rubber.ee kaudu.

Miks peaksid inimesed ning ettevõtted aga vanarehve taaskasu-tuspunkti tooma? Kasutatud reh-vide kogumise süsteem on üles ehi-tatud tootjavastutuse põhimõttel, mis tuleneb EL-i seadusandlusest

ning mida reguleerib Eestis jäätme-seadus. „See tähendab, et uute või kasutatud rehvide maaletoojal on kohustus organiseerida vanade reh-vide kogumise ja taaskasutamise süsteem. Lisaks peab rehvide maa-letooja olema registreeritud riikli-kus prob leemtootereg ist r i s (PROTO) – vastasel juhul ei tohi ta üldse rehvide maaletoomisega ja müümisega tegeleda. Selle juures ei oma vahet, kas rehve tuuakse EL-

i-siseselt või väljastpoolt EL-i,” sel-gitas Kuurme.

Rehviliit, mis on loodud Eestis tegutsevate suuremate rehvide maaletoojate poolt, võtab ettevõ-tetelt seadusega pandud kohustu-sed enda kanda, organiseerib vanade rehvide kogumise ja taaska-sutamise süsteemi ning registreerib ka ettevõtte PROTO-s. Seega saab maaletooja tegeleda oma põhilise tegevuse ehk rehvide müügiga.

Selle eest küsib Rehviliit ka tee-nustasu, mis on üks odavamaid võrreldes teiste Euroopa riiki-dega. Rehvidest saab küll valmis-tada erinevaid tooteid ning pide-valt täiendatakse taaskasutuse võimalusi, kuid siiamaani on vana ümbertöötlemata rehv siiski negatiivse väärtusega, mille käit-lemisele peab veel peale maksma.

Kogumispunkte on üle Eesti Nüüdseks on kasutatud rehvide kogumispunkte üle Eesti juba 95 ning elanikul või firmal ei jää muud üle, kui leida oma asuko-hale kõige lähedasem kogumis-punkt ja sammud sinnapoole seada, sest vanarehve saab ära anda tasuta.

Kogumispunktide andmed leiab kõigi PROTO-s registreeritud tootjate kohta aadressilt proto.keskkonnainfo.ee lingilt Kogumis-kohad. See nimekiri tugineb PROTO-s registreeritud ettevõtete esitatud andmetele, kes peavad jäätmekava esitama, ning sisaldab ka vana elektroonika ja romusõi-dukite kogumispunkte. „Oleme 2006. aastast alates kogunud vanu rehve keskmiselt 6000–8000 tonni aastas. Rehvide vastuvõtmi-sel piiranguid ei ole, kuid suure-mate koguste puhul oleks vaja eelnevalt kogumispunkte teavi-tada,” kinnitas Kuurme. Vanareh-vide kogumispunkti viimisel ei peaks küll ühtegi takistust olema ja vajaduse korral on võimalik tasu eest tellida transport rehvide kogumispunkti viimiseks.

Hoia loodust ning too oma vanad rehvid tasuta ära!Eestis kehtiva jäätmeseaduse järgi ei tohi rehve visata olmeprügi hulka, vaid need peab muudest jäätmetest eraldi koguma ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse viima.

Rehve võetakse tasuta vastu järgmistel aadressidel:

Täpsem info: proto.keskkonnainfo.eeNimekiri on koostatud Riikliku

Probleemtooteregistri andmete alusel.

Reklaami tellis MTÜ Eesti Rehviliit

Maakond Aadress Lahtiolekuaeg Lisainfo

HARjuMAAHarju maakond Peterburi tee 90f, Tallinn E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 Oscarrehvid OÜHarju maakond Kadaka tee 1, Tallinn E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 Oscarrehvid OÜHarju maakond Pärnu mnt 139e, Tallinn E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 Oscarrehvid OÜHarju maakond Peterburi tee 58c, Tallinn E-R 08.30-19.00; L 10.00-15.00 Tireman OÜHarju maakond Mustamäe tee 54, Tallinn E-R 09.00-19.00 Tireman OÜHarju maakond Punane 6, Tallinn E-R 09.00-18.00 Tireman OÜHarju maakond Tartu mnt 119, Tallinn E-R 09.00-18.00 Tireman OÜHarju maakond Betooni 12, Tallinn E-R 08.00-16.30; L 08.00-15.00 Kuusakoski ASHarju maakond Rae põik 14, Lõunasadam, Paldiski E-R 08.00-18.00; L 08.00-14.00 Kuusakoski ASHarju maakond Salo 1, Kehra E-R 09.00-17.00 A. Urva OÜHarju maakond Nooruse 9, Tabasalu E-R 09.00-17.00 Peegelauto OÜHarju maakond Vibeliku tee 17, Loo E-R 09.00-17.00 Carrec OÜHarju maakond Altmetsa tee 10/5, Maardu E-R 09.00-17.00 Krooni Grupp OÜHarju maakond Ehitajate tee 4, Keila E-R 09.00-17.00 Tomesko OÜHarju maakond Tartu mnt. 10a, Kose E-R 09.00-17.00 Kose-Risti Autohooldus OÜHarju maakond Lõuna 4, Loksa E-R 09.00-17.00 FIE V. OksenenkoHarju maakond Järsi küla (Aruküla) E-R 09.00-17.00 Aave Transport OÜHarju maakond Üksnurme tee 14, Saku E-R 09.00-17.00 Ogri-AHT Autoremont OÜHarju maakond Sooja 2b, Saue E-R 09.00-17.00 Oilikom OÜHarju maakond Rohuneeme tee 1/4, Haabneeme E-R 09.00-17.00 Efekt Auto OÜHarju maakond Aiandi tee 26, Viimsi E-R 09.00-17.00 Viimsi Autohooldus OÜHarju maakond Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, E-R 09.00-17.00; Loovälja Rebala küla L 08.00-18.00; P suletud Tel. 609 6530Harju maakond Aruküla, Sügise 2a E-R 09.00-16.00; L 10.00-15.00Harju maakond Alavere Jäätmejaam, TÜ Alvar territoorium E-R 08.00-17.00 Tel. 609 6764Harju maakond Keva tankla kõrvalt sissepääs, E-R 17.00-19.00; Ülejõe tee 2 L 10.00-16.00 Keila JäätmejaamHarju maakond Tabasalu Jäätmejaam, Kooli 3 E ja N 16.00-19.00Harju maakond Mustamäe Jäätmejaam, Artelli 15 K-R 14.00-19.00; L-P 10.00-15.00Harju maakond Paljassaare Jäätmejaam, K-R 14.00-19.00; Paljassare põik 9a L-P 10.00-15.00

Harju maakond Pääsküla Jäätmejaam, Raba 40 K-R 14.00-19.00; L-P 10.00 - 15.00Harju maakond Maardu Jäätmejaam, Veeru 1 E ja R 08.00-16.00Harju maakond Tallinn, Silikaltsiidi 7 E-R 9.00-17.00 Pakendihai OÜHarju maakond Raasiku Jäätmejaam, Teemeistri 1 E-R 9.00-16.00Harju maakond Aegviidu Avatud kord kuus reedeti Tarvo Kornel rehvitöökodaHarju maakond Kiili alev, Töökoja kinnistu Avatud iga kuu 2 ja 4 reede 10.00-16.00Harju maakond Jüri alevik, Mõisa tee 5 Iga nädala reede 10.00-16.00 Helenart OÜHarju maakond Kose alevik, Karla küla Iga nädala reede 10.00-16.00 Kuivajõe Talukaup territooriumHarju maakond Laagri alevik, Vae 3 Avatud iga nädala reedel 10.00-16.00 Mellson OÜHarju maakond Vasalemma alevik, Ranna tee 8 E-R 08.00-17.00Harju maakond Loksa, Papli 2a E-R 10.00-17.00Harju maakond Paldiski, Alexela tankla territoorium L 12.00-15.00, muul ajal pöörduda tankla töötaja pooleHarju maakond Lennujaama tee 5, 11415 E-R 9.00-18.00; L 10.00-15.00; P suletud

HiiuMAAHiiu maakond Ristivälja küla, Käina vald E-R 09.00-18.00 Hiiumaa Jäätmejaam, Hiiumaa Prügila OÜHiiu maakond Kõrgessaare mnt. 45, Kärdla E-R 09.00-17.00 T. Türnpuu OÜHiiu maakond Veolia Keskkonnateenused AS, Väike Sadama 1 E-R 8.00-17.00 Tel. 462 2811, 503 4396Hiiu maakond Valli 1a, 92412 E-R 9.00-18.00; L-P suletud

idA-ViRuMAAIda-Viru maakond Tartu mnt. 29, Jõhvi E-R 09.00-18.00 Autohall TÜIda-Viru maakond Jõhviküla 14a, Jõhvi E-R 08.00-16.30 Kuusakoski ASIda-Viru maakond Puuvilla 21, Narva E-R 08.00-16.30 Kuusakoski ASIda-Viru maakond Järveküla tee 32/3, Kohtla-Järve E-R 09.00-17.00 Foresauto OÜIda-Viru maakond Kiviõli tee 17a, Lüganuse E-R 09.00-17.00 Lüganuse Kummiservis OÜIda-Viru maakond Viru 1, Kiviõli E-R 09.00-17.00 Ercars OÜIda-Viru maakond Tervise 21, Sillamäe E-R 09.00-17.00 A-Auto OÜIda-Viru maakond Kordoni tn 12, Aseri alevik R 10.00-16.00 Aseri Kommunaal OÜIda-Viru maakond Uikala Prügila, Jõhvi, Kukruse küla E-R 7.30- 19.30; L-P 9.00- 17.00 Tel. 332 7911

Puhas Keskkond 3Ida-Viru maakond Sillamäe Jäätmepunktid, K ja P 11.00-14.00 Enne toomist on Tallinna mnt 3, Tervise 21, vaja ette helistada Tallinna mnt 11b Tel. 5599 9282Ida-Viru maakond Rahu 3b, Narva E-R 08.00- 16.00 Narva JäätmekäitluskeskusIda-Viru maakond Kiviõli, Erra Jäätmejaam T ja L 10.00-17.00Ida-Viru maakond Püssi, Erra Jäätmejaam T ja L 10.00-17.00Ida-Viru maakond Jõhvi linn, Tammsaare 59 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Moto Trading OÜIda-Viru maakond Kohtla Järve, Ehitajate 122 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Gektor Grupp OÜIda-Viru maakond Narva-Jõesuu, Kalda 45 E-R 17.00-19.00 Kommunaali territooriumIda-Viru maakond Kohtla Nõmme, Kaevurite pst 19 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Kommunaali territoorium

jõgeVAMAAJõgeva maakond Pauastvere, Põltsamaa vald E-R 08.30-17.00 Rail Auto OÜ teenindusJõgeva maakond Tallinna mnt. 15, Jõgeva E-R 09.00-17.00 Kaldes OÜJõgeva maakond Kastani 27, Mustvee E-R 09.00-17.00 Revan OÜJõgeva maakond Torma Prügila, Torma vald, Võtikvere küla E-P 08.00-20.00 Tel. 776 4789Jõgeva maakond Vaimastvere Jäätmejaam Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval 10.00-15.00Jõgeva maakond Siimusti Jäätmejaam Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval 10.00-15.00Jõgeva maakond Jõgeva aleviku Jäätmejaam Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval 10.00-15.00Jõgeva maakond Kasepää Jäätmejaam T-L 08.00-16.00Jõgeva maakond Põltsamaa Jäätmejaam, Pauastvere T-R 11.00-19.00; L 10.00-18.00 Tel. 5335 8042Jõgeva maakond Jõgeva Jäätmejaam, Toominga tn 32 T-R 10.00-16.00; L 10.00-15.00 Tel. 5556 7665Jõgeva maakond Mustvee, Kasepää Jäätmejaam T-L 08.00-16.00

jäRVAMAAJärva maakond Tallinna tn. 6, Paide E-R 09.00-18.00 Heko Kaubanduse OÜJärva maakond Kase tn 5, Järva-Jaani L 10.00-13.00 valla keskkonnajaamJärva maakond Viljandi 13, Türi E-R 09.00-17.00 Fi-Kin OÜJärva maakond Väätsa Prügila, Roovere küla Iga päev 24 tundi Tel. 384 0111Järva maakond Türi Jäätmejaam, Viljandi tn 4 N-R 14.00-19.00; L-P 11.00-14.00Järva maakond Järva-Jaani Jäätmejaam, Kase tn 5 L 10.00-13.00Järva maakond Mündi 49, Paide N, R 13.00-17.00 ja L-P 10.00-14.00 Paide Jäätmejaam

LääneMAALääne maakond Lihula mnt. 23, Haapsalu E-R 09.00-17.00 Autoart OÜLääne maakond Valuste põik 6, Lihula E-R 09.00-17.00 FIE M.PajumetsLääne maakond Mehtrans AS territoorium, Valuste tee 7 T 14.00-17.00; R 14.00-17.00 Tel. 5623 6697Lääne maakond Kiltsi küla, Pullapää K-R 10.00-19.00; L-P 9.00-15.00 Läänemaa Jäätmejaam

Lääne-ViRuMAALääne-Viru maakond Muru tn. 2, Rakvere E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 Oscarrehvid OÜLääne-Viru maakond Haljala tee 15, Tõrremäe, Rakvere vald E-R 08.00-18.00 Tireman OÜLääne-Viru maakond Raua 2, Rakvere E-R 08.00-16.30 Kuusakoski ASLääne-Viru maakond O.Müntheri 5, Tamsalu E-R 09.00-17.00 Tamsalu Autoveod OÜLääne-Viru maakond Pargi 2b, Tapa E-R 09.00-17.00 R-Segakauba OÜLääne-Viru maakond Selja tee 11, Kunda E-R 09.00-17.00 Lajos ASLääne-Viru maakond Ebavere, Väike-Maarja vald E-R 09.00-17.00 Kaarma KT ASLääne-Viru maakond Raua tn 2, Kadrina E 11.00-13.00; R 15.00-18.00; L 10.00-15.00 valla jäätmejaamLääne-Viru maakond Tamsalu Jäätmejaam, Raudtee 4 K-R 12.00-18.00; L 10.00-14.00 Tel. 5203 992, 527 8302Lääne-Viru maakond Rakvere Linnahoolduse OÜ territooriumil, Pikk 39a E 14.00-17.00; N 14.00-17.00 Tel. 508 7744Lääne-Viru maakond Haljala, Päästeteenistuse territoorium, Rakvere mnt 19a E-L 09.00-18.00 Tel. 325 9112, 5669 4496Lääne-Viru maakond Tapa Jäätmejaam, Ülesõidu 8 E, T, K, R 9.00-17.00; L 9.00-14.00 Tel. 322 9665Lääne-Viru maakond Väike-Maarja Jäätmejaam, K-R 13.00-19.00; Tamsalu mnt 1 L ja P 10.00-15.00 Tel. 534 74621Lääne-Viru maakond Rakke Jäätmejaam, Räitsvere küla K ja P 10.00-18.00 Tel. 52 90797Lääne-Viru maakond Simuna Jäätmejaam, Pargi 1 N ja R 14.00-18.00; L 10.00-14,00 Tel. 528 0898Lääne-Viru maakond Kunda Mobil AS territoorium, Jaama tn 14 E-R 10.00-16.00

PõLVAMAAPõlva maakond Võru tn. 29, Põlva E-R 08.30-17.00 Kaguserv OÜPõlva maakond Meeksi mnt. 25, Räpina E-R 09.00-17.00 Beanda OÜPõlva maakond Räpina Jäätmejaam, Võhandu 23a (sissepääs Rahu tänav 16 vastast) T-R 08.00-17.00; L 9.00-12.00Põlva maakond Põlva kommunaali territoorium, Lina 15 E-R 10.00-16.00Põlva maakond Veriora Jäätmejaam, Uus tn 1a E-R 08.00-15.00; L 09.00-14.00

PäRnuMAAPärnu maakond Ehitajate tee 18, Pärnu E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 Oscarrehvid OÜPärnu maakond Tallinna mnt. 82, Pärnu E-R 08.00-18.00; L 09.00-14.00 Tireman OÜPärnu maakond Savi 30, Pärnu E-R 08.00-16.30; L 09.00-14.00 Kuusakoski ASPärnu maakond Soo tn. 5, Pärnu-Jaagupi K 13.00-19.00; R 10.00-19.00; L 10.00-15.00 valla jäätmejaamPärnu maakond Lavassaare P 10.00-12.00 alevi jäätmejaamPärnu maakond Tehnika 5a, Paikuse E-R 09.00-17.00 Duo Auto OÜPärnu maakond Künka 11, Kilingi-Nõmme E-R 09.00-17.00 Target Auto OÜPärnu maakond Vihtra tee 5, Vändra E-R 09.00-17.00 Karotam OÜPärnu maakond Seljametsa küla, Kannuse kinnistu- Asub Paikre Prügilasse viiva tee ääres Avatud E-R 09.00-17.00 Tel. 447 5755, 51 2092Pärnu maakond Vändra Jäätmejaam, Allikõnnu küla E-R 8.00-16.30 Tel. 517 7293Pärnu maakond Tõstamaa Jäätmejaam, Raba 1b L 10.00-12.00. Muul ajal helistada Kalev Martsonile, tel. 522 3024Pärnu maakond Lavassaare Jäätmejaam Tel. 446 3324Pärnu maakond Pärnu mnt 24, Sindi Iga nädala reedel 10.00-16.00 Sindi, Kommunaali territooriumPärnu maakond Kilingi-Nõmme, Kommunaali territoorium, Muru tn 4 E-R 10.00-16.00

Pärnu maakond Pärnu, Savi 16 T ja R 10.00-16.00 Savirehvid OÜPärnu maakond Tootsi, Kommunaali territoorium Iga nädala reedel 10.00-16.00Pärnu maakond Pärnu-Jaagupi, Rehvitöökoda, Iga kuu 2. ja 4. nädala reedel Pärnu mnt 64 10.00-16.00Pärnu maakond Audru valla kogumispunkt, Kõima küla, Sepikoja kinnistu Iga nädala reedel 10.00-16.00

RAPLAMAARapla maakond Loo 14, Rapla E-R 09.00-17.00 Dageron OÜRapla maakond Urge, Kohila vald E-R 09.00-17.00 Roost OÜRapla maakond Välja 2, Märjamaa E-R 09.00-17.00 Jansen Rehvid OÜRapla maakond Veolia Keskkonnateenused territoorium, Talve 4, Rapla T ja R 10.00-16.00 Tel. 489 0200Rapla maakond Märjamaa Jäätmejaam, Jaama 5 N ja R 14.00-19.00; L 10.00-16.00 Tel. 564 50390Rapla maakond Järvakandi Jäätmejaam, Energia 1a T 14.00-19.00; N 08.00-14.00; L 11.00-15.00 Tel. 529 3354Rapla maakond Raikküla Jäätmejaam, Tamme küla T 16.00-19.00 Tel. 509 8687Rapla maakond Kohila Jäätmejaam, Vetuka tee 13 N ja R 14.00-19.00; L 10.00-16.00SAAReMAASaare maakond Talli 5, Kuressaare E-R 09.00-17.00 O.S.I. Grupp OÜSaare maakond Kuressaare, Prügimees OÜ, Kudjape küla E-P 8.00-20.00 Tel. 453 1601Saare maakond Maasi Jäätmejaam, Mäeküla küla E 9.00-13.00; K 13.00-17.00; L 9.00-17.00 Tel. 534 80250

TARTuMAATartu maakond Aardla 23c, Tartu E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 Oscarrehvid OÜTartu maakond Ringtee 35, Tartu E-R 08.00-18.00; L 09.00-15.00 Tireman OÜTartu maakond Aardla 23c, Tartu E-R 09.00-18.00 Tireman OÜTartu maakond Teguri 53, Tartu E-R 08.00-16.30; L 09.00-14.00 Kuusakoski ASTartu maakond Staadioni 2, Kallaste E-R 09.00-17.00 FIE A.GoidinTartu maakond Kirde 2d, Elva E-R 09.00-17.00 Edutech OÜTartu maakond Voika 20, Nõo E-R 09.00-17.00 NRTK OÜTartu maakond Männimetsa 22, Reola E-R 09.00-17.00 Regum ASTartu maakond Tartu Jäätmejaam, Jaama 72a E-R 12.00-18.00; L 10.00-16.00Tartu maakond Nõo Jäätmejaam, Voika tn, Nõo alevik N ja R 09.00-19.00; L 10.00-15.00Tartu maakond Rõngu Jäätmejaam, Tehase tn 8, Rõngu alevik E-P 10.00-18.00Tartu maakond Reola kogumispunkt T ja R 08.30-16.30 Tel. 5307 9957Tartu maakond Puhja Jäätmejaam, Nooruse 2a L 10.00-12.00 Tel. 730 0649Tartu maakond Kallaste, Kommunaali territoorium, Iga kuu esimene ja kolmas laupäev Oja tn 13 10.00-15.00Tartu maakond Tõrvandi alevik Iga nädala reedel 10.00-16.00 2G Baltic Company OÜ territooriumTartu maakond Ülenurme Iga nädala reedel 10.00-16.00 AT Nobe OÜ territoorium

VALgAMAAValga maakond J. Hurda 1b, Otepää E-R 09.00-18.00; L 09.00-15.00 Karter OÜValga maakond Valli 34a, Valga E-R 09.00-17.00 KuldPark Auto OÜValga maakond Valga 74a, Tõrva E-R 09.00-17.00 Nave OÜValga maakond Valga Jäätmejaam, Võru 109c E-R 9.00-17.00Valga maakond Helme jäätmejaam (asub endises Härma kruusakarjääris, sissesõiduga Tõrve-Pikasilla) T-R 8.00-15.00; L 8.00-13.00Valga maakond Otepää, Kännukuke kinnistu Iga nädala reedel 10.00-16.00

ViLjAndiMAAViljandi maakond Paala tee 65, Viljandi E-R 08.00-18.00; L 08.00-15.00 Paalatee OÜViljandi maakond Vaksali 44, Viljandi E-R 08.00-16.30; L 09.00-14.00 Kuusakoski ASViljandi maakond Mäe talu, Põlde küla E-R 10.00-15.00 U.JakobsonViljandi maakond Kivi 11, Karksi küla E-R 09.00-17.00 Metsatehnika Service OÜViljandi maakond Pärnu mnt. 10, Suure-Jaani E-R 08.30-17.30; L 09.00-15.00 Lehola Varahaldus OÜViljandi maakond Tallinna 28, Võhma E-R 09.00-17.00 ECK Auto OÜViljandi maakond Viljandi Veolia, Pärnu mnt 36, Viljandi E-L 07.30- 20.00 Tel. 435 5025Viljandi maakond AS Võhma Elko territoorium, Kauba 3 E-N 08.00-17.00; R 08.00-16.00; lõuna 12.00-13.00 Tel. 437 7329Viljandi maakond Abja-Paluoja, Era Auto RT OÜ territoorium Iga nädala reedel 10.00-16.00Viljandi maakond Karksi-Nuia, Kivi 11 Iga kuu teine kolmapäev 10.00-16.00 FIE Ilmar SikkViljandi maakond Suure- Jaani, Jäätmejaam, Päraküla N ja R 11.00-18.00 ja L 10.00-16.00Viljandi maakond Mõisaküla, Linnahoolduse töökoda, Õhtu tn 9 Avatud iga kuu 2. ja 4. reedel

VõRuMAAVõru maakond Pikk 17B, Võru E-R 07.00-17.00 Mehka ASVõru maakond Jaama 22, Võru K-R 10.00-19.00; L-P 10.00-15.00 Kuusakoski ASVõru maakond Lusti küla, Antsla vald T, K 09.00-12.00; N,R 13.00-18.00; L 09.00-12.00 Antsla JäätmejaamVõru maakond Võru Jäätmejaam, Räpina mnt 22c/Lühike tn 1 E-R 08.00-17.00 Tel. 512 9072Võru maakond Vastseliina Jäätmejaam, aleviku piiril, tööstusala piiril T 08.00-18.00; lõuna 13.00-14.00; N 08.00-18,00; lõuna 13.00-14.00; L 10.00-14.00 Tel. 556 50058Võru maakond Antsla Jäätmejaam, Lusti küla T ja K 09.00-13.00; N ja R 13.00-18.00; L 09.00-12.00Võru maakond Sõmerpalu Iga nädala reedel 10.00-16.00 Võhandu Põllumajandus OÜ, laoplats

Tel 505 4410 • preisor@veehool.ee • preisor.veehool.ee

• Veekogude TAASTAMINE, HOOLDAMINE, SANEERIMINE.

• Jõgede, järvede, tiikide, merelahtede NIITMINE, niidetud taimede kogumine, veest välja toomine.

• KESKMAHULISED KAEVETÖÖD vees ja pehmel pinnasel, samuti SETETE VÄLJAPUMPAMINE veekogust.

• Kopratammide ning muude VOOLUTAKISTUSTE EEMALDAMINE veekogudest

• Biotiikide PUHASTAMINE SETETEST

• VÕSA RAIUMINE JA PURUSTAMINE

OÜ PREISOR

Peale prügilagaaside saab ka teised hirmsasti haisvad gaasid panna inimeste hüvanguks tööle, mida on Eestis juba edukalt tehtud.

Bio- ja prügilagaas tasub kinni püüda

Prügiautode ja kajakate Pääskü-last ärakolimisest ehk Pääsküla prügila kinnipanemisest saab varsti juba kümme aastat, kuid suletud prügilast eralduva gaasiga köetakse tänini ümbruskonna maju.

Pääsküla prügimägi on hea näide sellest, kuidas on võimalik ära kasutada prügilas tekkiv gaas. Pääsküla prügila oli Eestis esi-mene, kus selliselt prügilas tekki-vaid gaase ära kasutama hakati. Samamoodi saab soojuse või ka elektrienergia tootmisel kasutada näiteks seasõnnikus või heitvees tekkivaid gaase, mis vastasel juhul lihtsalt keskkonda saastaksid.

Gaaside kogumine on kohustuslikKuidas gaasid prügilas tekivad? Prügilagaas on prügilasse toodud orgaanika lagunemisel tekkiv gaa-side segu, mis koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Enamasti kogutakse prügilagaasi

suletud prügilatest ning see liht-salt põletatakse ohutustamise eesmärgil. Kuid seda saab kasu-tada ka kütusena, kuid tema küt-teväärtus on siiski maagaasi omast madalam – ta sisaldab enam niis-kust, süsinikdioksiidi ja muid kõr-valgaase.

Gaasi kogumiseks rajatakse prügila sulgemisel ladestatud prügi ülemistesse kihtidesse kogu-mistorustik ja kaetakse see pealt õhukindlalt. Prügilas tekkivate gaaside kogumine ja utiliseeri-mine on prügila kohustus, vastasel juhul peab prügilaomanik maksma saastetasusid. Kui prügilas gaasi kokku ei koguta, siis lenduvad need atmosfääri ja annavad seal oma osa kasvuhoonegaasidega seotud kliimamuutustesse.

Peale juba mainitud Pääsküla prügila kogutakse ja kasutatakse prügilagaasi ka Jõelähtme prügi-las, kus kaks aastat tagasi valmis prügilagaasil põhinev elektri- ja küttejaam. Eelmisest aastast muu-

tub prügimäegaas elektriks ja soo-jaks ka suletud Rääma prügilas Pärnu lähedal. Sel aastal peaks sarnane, kui väiksema võimsusega jaam valmima ka Väätsa prügilas ning on veel mitmeid idee- ja pro-jekteerimisfaasis projekte, näiteks Tartu Aardlapalu prügilaga. Laias laastus jätkub suletud prügilas gaasi umbes 15 aastaks.

Peale prügilagaaside saab ka teised hirmsasti haisvad gaasid panna inimeste hüvanguks tööle. Näiteks Tallinna reoveepuhastist püütakse juba aastaid kinni seal tekkivad gaasid ja neid kasuta-takse katlamajas kütteks ja aero-tankidesse õhku andva õhupuhuri gaasimootori kütuseks. Saaremaal Valjala vallas Jööri külas asub aga Eesti seni ainuke sõnnikust biog-aasi tootev ettevõte Saare Econo-mics. Biogaasijaam kasutab sea-läga ning tegutseb juba kuuendat aastat. Paraku on tehase juhid tunnistanud, et tegemist ei olevat just kullaauguga – kui mujal

Lähikuudel peaks tööle hakkama biogaasil põhinev elektri- ja küttejaam Aravetel, mis kasutab naabruses asuva Mägise suurfarmi loomade sõnnikut.

Puhas Keskkond4

LISAINFO: WWW.KUUSAKOSKI.EE

TOO OMA VANAMETALL MEILE JA MUUDAME KOOS MAAILMA ROHELISEMAKS!

Kuusakoski püsikliendina võid peagi olla vägeva Nissan Qashqai omanik!

Püsikliendile maksame ka rohkem raha!

Igale uuele püsikliendile kingituseks Diili SäästuÄssa stardikomplekt jaKuusakoski parkimiskell!

ja jätkub ka põllumajandusette-võtte kuivati töös hoidmiseks.

Siim Umbleja möönab, et biog-aasiga tegelemine ei ole mingi „ratsa rikkaks” äri, vaid pigem on tegemist pika tasuvusajaga pro-jektidega. See äri sõltub väga taas-tuvenergiatoetutest ehk et kui toetust pole, siis ei ole ka äril mõtet, ütleb ta.

Lisaks pikale tasuvusajale on tihti keeruline leida ka kohta, kuhu oleks mõtet biogaasijaama üldse püsti panna. Laudad, kus tuleb „tooraine”, asuvad ju ena-masti inimasulatest eemal, kuid gaasi või soojuse transportimine tarbijateni teeb asja juba nii kal-liks, et odavam on mõttest loo-buda. Kui aga asukoht biogaasist elektri- ja soojatootmist soosib, siis peaks see toasoe Umbleja sõnul olema küll mõnevõrra oda-vam kui fossiilsest kütusest saa-dud analoog.

Meil on väga palju arenguruumiTulevikus aga võiks bio- ja prügila-gaasil kindlasti olla senisest roh-kem kasutamisvõimalusi. Gaasili-sed biokütused oleksid ühelt poolt alternatiiv üha kallinevatele fos-siilsetele autokütustele, pidurda-des hinnatõusu, ja teisalt ei saas-taks biokütusel sõitvad masinad õhku nii nagu praegu. Näiteks Tal-linna linnaõhu suurim probleem on mitu korda üle normi olevate tahkete osakeste arv ja õhku saas-tavad peamiselt diiselmootoritega sõidukid – veoautod ja bussid.

Praegu takistab bio- ja prügila-gaaside laiemat kasutust asjaolu, et see gaas on lahjem kui maagaas. Kuid tehnoloogiate arenedes ning riiklikul toel võiks temast ehk kunagi saada atraktiivne alternatiiv maagaasile, millega maju köetakse, või võiks ta leida kasutust autokütusena. Näiteks Saksamaal kasutatakse biogaasipõ-hist gaasi autokütusena ning see on oluliselt odavam kui bensiin autokü-tusena. Meil aga alles uuritakse või-malusi, kas ja kuidas oleks võimalik biogaase senisest enam ja paremini ära kasutada.

Küsimus on suuresti ka riigipool-setes soodustustes. Seni ei ole Eesti riik eriti soosinud biogaasiga tegele-mist ja Eestis biogaasist toodetud elektrienergia makstavad riiklikud toetused on ühed madalamad Euroopas. Ilmselt just sellepärast on Eestis biogaasi tootmine ja kasuta-mine alles nii lapsekingades, samal ajal kui paljudes Euroopa riikides on tegemist täiesti arvestatava tootmis-haruga ja alternatiiviga fossiilkütus-tele. Energiajulgeoleku kõrval toetab see tootmisharu ka regionaalaren-gut, kuna loob juurde töökohti.

Meie lõunanaabrid lätlased on ses vallas meist märgatavalt ette jõudnud: biogaasielektri eest saab neil tootja võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega head hinda ning see-tõttu arenevad neil biogaasiprojek-tid jõudsalt. Läti suurim biogaasi-jaam, mis asub Riia prügilas, toodab aastas 5,4 MW elektrit ja rajamisel on biogaasikompleks, mis hakkaks sealägast elektrit tootma 12 MW aastas.

Fotod: Rauno Volmar

Puhas Keskkond 5

Euroopas on biogaasist elektri toot-mine kuum sõna, siis Eestis räägi-takse pigem taastuvenergia toetuste vähendamisest. Lisaks nõuab sellise ettevõtmise püstipanemine kopsakat alginvesteeringut.

Uued biogaasijaamadKeskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) energeetikavaldkonna juhtkoor-dinaatori Siim Umbleja sõnul aga paistab, et biogaasi tootmise vallas on olukord nüüd muutumas: juba lähikuudel peaks valmima biogaasil põhinev elektri- ja küttejaam Arave-tel ning ehituslepinguteni on jõudnud sarnased projektid ka Oisus, ja Vinnis. Varsti ka Ilmatsalus. Kõik neli biogaa-siprojekti said KIK-i vahendusel raha Euroopa regionaalarengu fondist. Oisus ja Vinnis rajab nende toetuste kaasabil biogaasijaamu koos kompan-jonidega OÜ Nelja Energia, Aravetel ja Ilmatsalus OÜ Baltic Biogas.

Aravete elektri- ja küttejaam, mis muudab lehmasõnnikust tekkivad gaasid soojuseks ja elektriks, peaks Umbleja sõnul käiku minema juunis. Jaama omanikuks on OÜ Aravete Bio-gaas, kus võrdsed osalused on nii põl-lumajandusettevõttel Aravete Agro kui ka OÜ Baltic Biogas.

Investeeringu suurus on ligikaudu 6 miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot saab ettevõte KIK-i vahendusel Euroopa regionaalarengu fondist. Jaama tootmisvõimsus on 2 MW elektrienergiat ja 2 MW soojusener-giat. Toodetava elektri plaanib ette-võte müüa Põhjamaade elektribör-sile, soojuse abiga aga saavad toad soojaks samas Aravetel asuvad majad

Pantone 2995 cPantone 367 c

Lahendame kaupmeestetaarakäitluse probleemid

www.taararing.eeinfo@taararing.ee

Tel (+372) 516 6899

Taararing on loodud 2006. aastal ja keskendub taaraoperaatori teenuse pakkumisele. Ettevõte pakub täislahendusega teenust, mis hõlmab taaraautomaadi paigaldust ja hooldust ning puhastust pudelitest. Klientide soovil pakume ainult taaraautomaatide hooldust ja puhastust. Taararing aitab lahendada ja pakkuda oma klientidele parimat taaratagastussüsteemi. Meie jaoks on tähtis klientide rahulolu, mille tagame turul pakutava kõrgeima kvaliteediga.

PARIM TAARATAGASTUSKOHT

Puhas Keskkond6

kas lihtsalt H2O või midagi enamat?Vesi -

info@meievesi.eetel: 5251918

www.meievesi.ee

Joogiveesüsteem Cristalle

Inimese keha massist 70% moodustab vesi. Toiduainetöös-tuses kulub pätsi leiva tootmiseks 650 liitrit vett ja lihatüki eest taldrikul väidetavalt veel 10 x rohkem. USA-s juuakse iga päev 80 miljonit plastikpudelis vett päevas. Plastiktaara aga omakorda reostab keskkonda. Seoses pudelivee kvaliteedi ja hinnaga on olnud palju poleemikat. Veeteadlase Erna Sepa sõnul läheb värske vesi õitsema mõne päevaga, mis on nor-maalne. Selleks, et pudeliveega seda ei juhtuks, lisatakse säi-litusaineid ning konserveeritud vee säilivusaeg on kuni aasta.

Inimese organism omistab paremini korrastatud struktuuriga vett, mida kraanivee ja pudelivee puhul saada ei õnnestu.

Selleks on OÜ Meie Vesi-l välja pakkuda erinevad lahen-dused nii elukvaliteedi tõstmiseks kui ka keskkonnareostuse minimaliseerimiseks.

Joogivee peamiseks ülesandeks on transportida kehas toit-aineid ning puhastada organismi. Kõige tõhusam ja tuntum meetod organismi puhastumiseks on teada-tuntud vee paast. Samas on oluline nii igapäevaselt kui ka organismi puhastumi-seks kasutada kvaliteetset joogivett.

Ei saa öelda, et veeettevõtted ei näeks vaeva vee puhasta-misega, kuid veepuhastusjaama ja tarbija vahele jääb torustik. Selleks, et torustik ei sisaldaks ohtlikke baktereid, lisatakse

lisaks osoneerimisele sinna ka vähesel määral kloori.Kõiki veeprobleeme polegi silmaga ja keelega väga kerge

tuvastada, näiteks radioaktiivsuse taset. AS Tallinna Vesi on ajakirjanduse andmetel taotlenud piir-

normide tõstmist, mis aga ei muuda olematuks fakti, et vesi on siiski probleem.

Joogivee puhul on võimalik kraaniveest välja võtta enamus elemente, mis võivad pikemas perspektiivis tervisele ohtu kujutada. Samas lisatakse või jäävad alles vajalikus koguses vajalikud mineraalained. Jääb ära ebamugav veepudelite tas-simine ning sellega seotud keskkonnaprobleemid

Enamikul juhtudel ei voola meie koduukse läheduses värs-ke ja puhta vee allikat.

Positiivse alternatiivina saab kraanivee muuta värskeks ioni-seeritud (energeetiliselt laetud) veeks.

Hinnapommiks on kujunenud tõhus rauaeemaldussüsteem, mille saab kätte sadu eurosid soodsamalt kui kaubandusvõr-kudes. Põhiline peavalu kodumasinate ja vannitubade säilimi-se puhul on raud ja katlakivi. Samas eraldab antud süsteem ka mangaani ja väävelvesinikku (mädamuna hais). Selleks, et pudeliveega seda ei juhtuks, lisatakse säilitusaineid ning kon-serveeritud vee säilivusaeg on kuni paar aastat.

Pole midagi lihtsamat kui vesi, pole midagi keerulisemat kui puhas vesi.

KONNERI & CO OÜPae 21, Tallinn 11415

Tel: 6 772 100Faks: 6 772 110

e-post: info@konneri.ee www.konneri.ee

TÄIUSLIK MAAILM ENDA ÜMBEREhitusfi rma KONNERI spetsialiseerub ehituses eksklusiivsetele ja individuaalsetele projektidele. KONNERI on tugev ka objektide restaureerimisel ja rekonstrueerimisel erinevate keskkonnasõb-ralike ehitusmaterjalidega.

Meie eesmärgiks on aidata klientidel leida sõbraliku ja effektiivse koostöö tulemusel parimad lahendused ja ellu viia ka kõige meeletumad projektid, et täita uusi nišše ehitusturul ning pidevalt areneda ja ehitada täiuslik maailm meie kõigi ümber!

Usaldades meie spetsialiste, garanteerime, et Teie kodu on jäädavalt keskkonnasõbralik ja ohutu ka allergikutele

OMA EHITUSSTIILKuna KONNERI’l on mitmekülgne ehituskogemus, siis parimast valikust hetkel pakutavatest ehi-tusmaterjalidest kasutatakse just sellised tooteid, mis vastavad tuleviku energia-ja keskkonna-nõuetele.

Firma ehitusstiilis käivad kogemus ja kvaliteet käsikäes kõrgel tasemel, mida kinnitavad ka edukalt lõpule viidud mitmed suured projektid.

Meie eksperdid vaatavad läbi kõik ettepanekud ja koostavad just Teie vajadustest lähtuvalt Tei-le parimad pakkumised.

Need ongi olulised tegurid, mis on taganud KONNERI’le autoriteetse fi rma maine ja eristanud teda konkurentidest.

FAKTID KONNERIST:• On professionaal eramute ehitamisel!• Omab suurt portfelli tehtud töödest ja soovitajatest!• Omab ka 10 aastast fassaaditööde kogemust!• Projekteerib Teie soovidest lähtuvalt Teile keskkonnasõbralikest materjalidest isikupärase ökomaja!• Müüb neid materjale, mida ettevõtte spetsialistid igapäevaselt oma töös kasutavad!

• Projekteerib Teie soovidest lähtuvalt Teile keskkonnasõbralikest

• Müüb neid materjale, mida ettevõtte spetsialistid igapäevaselt oma töös kasutavad!

Autoriteetne ehitusettevõte!

Meie kodulehel konneri.ee leiate unikaalsed lahendused.

Eesti Pandipakend võiks tarbijatelt kokku kogutud plastpude-litest, plekkpurkidest ja klaaspudelitest moodustunud ketiga teha 11 tiiru ümber maakera.

Eesti Pandipakend – seitse aastat puhtama keskkonna nimel

Just nii palju kujutavad endast 1,2 miljardit ühe-kordse kasutusega ja 500 miljonit korduskasutusega joogipakendit, kui nad panna üksteise kõrvale rivvi. Oma tegevusaastate jooksul on Eesti Pandipakend kogunud kokku 1,7 miljardit pandipakendit, hästi on käivinud ka keskkonnaalase missiooniga projektid, nagu näitena e-arvete projekt.

Ligi seitse aastat tagasi, 1. mail 2005 alustas Eesti Pandipakend (EPP) tagatisrahaga koormatud joogi-pakendite kokkukogumist.

„Täname tarbijaid pühendunud koostöö eest meie elu- ja looduskeskkonna puhtana hoidmisel. Iga aastaga on kasvanud kokkukogutavate pakendite hulk. Võrreldes 2010. aastaga kogusime mullu plekk-purke viiendiku võrra rohkem, ühekordset klaasi 13 protsenti enam ja kokku kasvas ühekordse kasutu-sega pakendi kogus kaheksa protsenti ehk 16,8 mil-joni ühiku võrra,” ütles Eesti Pandipakend OÜ tegev-juht Rauno Raal.

Muutus algab väikestest sammudestKuigi EPP põhitegevus ja mõte on seotud pakendite kogumisega, on ettevõte üritanud laiemalt viljeleda ka keskkonnasäästlikku mõtlemist ja tahab teisigi sel-leks ärgitada. Eelmisel aastal sai hoo sisse e-arvete projekt. „Vanasti saadeti meile iga kuu ligi 600 paber-arvet, samas saatsime välja ise ligikaudu 4300 lehe-külge arveid ja aruandeid kuus,” sõnas Raal.

Nüüd on kõik EPP-st väljasaadetavad arved ja aru-anded ainult digitaalsed, kuu jooksul tuleb paberar-veid võrreldes varasemaga 30 korda vähem ehk vaid u 20 paberarvet. „Rahaliselt on seda otseselt raske mõõta, kuid siiski räägime ligi 5000 kokkuhoitud paberleheküljest kuus, millele lisandub printeritahm ja postikulud,” lisas ta.

E-projekti edukas rakendumine tähendab ka seda, et praegusel ajal sõlmib Eesti Pandipakend 95 protsenti kõigist uutest lepingutest ja vanade lepin-gute muudatustest digitaalselt, samuti allkirjastab

ettevõtte juht valdava osa sisemistest dokumenti-dest (otsused, käskkirjad) digitaalselt ega kasuta enam selleks paberit.

EPP vastutab kõigi taara kokkukogumisega seo-tud 1350 tagastuspunkti logistika ja tarvikute eest. Veel neli aastat tagasi sõitis EPP hoovist aasta jooksul läbi 4400 suurt järelhaagist, nüüdseks on see arv 2700. „Oleme suunanud süsteemi pakendite pressi-misele kohapeal, lihtsustatult võrdub üks pressitud pakenditega kott umbes kahe pressimata pakendi-tega kotiga. Seeläbi oleme saavutanud arvestatava, ligi 35-protsendilise võidu transpordikuludelt ja samuti vähendanud CO2 emissiooni,” selgitas Raal.

Taaskasutusorganisatsioonile on endastmõiste-tav, et kõik tarvikud ehk pakendite kogumiseks kasu-tatavad kilekotid ja ka sulgurid taaskasutatakse, sisu-liselt on taara kokkukogumiseks kasutatav kilekott pidevas ringluses. Loomulikult on EPP-s papikontei-ner, kuhu pannakse nii kontoris kui ka loenduskesku-ses tekkiv papp.

„Kokkuhoid algab väikestest sammudest – kui toi-mub mõni seminar või infopäev kontorist kaugemal, siis üritame minna võimalikult väikese arvu auto-dega, mahutades ühte autosse vähemalt neli ini-mest,” märkis Raal.

EEsti PAndiPAkEnd OÜnuudi tee 20, Uusküla, 74114 Jõelähtme valdHarjumaatel 685 0010; faks 685 0024 info@eestipandipakend.eewww.eestipandipakend.ee

Ühekordse kasutusega pandipakendite tagastus (miljon ühikut) 2010 2011 muutus %

Plastpudel (PET) 114,03 113,74 0%

Plekkpurk (CAN) 76,61 91,66 20%

Ühekordne klaas (OWG) 15,62 17,65 13%

Kokku ühekordse kasutusega pakend 206,26 223,06 8%

Turule pandud pakenditest taaskasutatud aastal 2011 (%)plastpudel 89%

plekkpurk 61%

ühekordse kasutusega klaas 81% Allikas: Eesti Pandipakend

Ligi seitsme tegevusaasta jooksul on Eesti Pandipakend kogunud kokku 1,7 miljardit pandipakendit.

Foto: EPP

Puhas Keskkond 7

VarmaPartner OÜ, HSM-i ametlik esindaja Eestistel + 372 66 00 165, mob + 372 52 40 614, mob + 372 50 14 182

varmapartner@varmapartner.ee

Kummipuru, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, saame vanadest autorehvidest. Vanad autorehvid on keskkonnale suur probleem ning tänu uuele tootmisliinile aitame rehvide purustamise ja kummipuru ümbertöötlemisega kaasa keskkonnakahjude vähendamisele. Lisaks on kummitooted turvalisemad ja keskkonnasõbralikumad kui samasugused tooted, mis on valmistatud betoonist või metallist.

Laste mänguväljaku matid

* Võimalik toota erineva paksusega matte, võta ühendust müügimeeskonnaga!

Nelitäht OÜTel. 5304 4761www.rubber.ee

Materjal: vanarehvidest valmistatud kummigraanulidVärv: must ja punaneGarantii: 5 aastat

Kõik meie tooted on taaskasutatavad, võtame tooted tulevikus tasuta tagasi.

500

50040 *