KLIIMAMUUTUSED

MAAILMAS

Ly Unga

Kliimamuutus?

● „Kliimamuutus“ on märksõna mis võib meie eluolu muuta järgmiste aastakümnete jooksul.

● Kliimaolud on olnud pidevas muutuses nii maa kui ka kogu inimkonna ajaloo vältel.

● Kliimamuutusi peetakse üheks kõige oluliseimaks keskkonnaprobleemiks tänapäeval.

MÄRGIDKLIIMAMUUTUSTEST?●Kliima maailmas on juba muutuma hakanud. Viimase sajandi jooksul on maakera keskmine temperatuur tõusnud 0,6 °C võrra.● Kliimaeksperdid ennustavad, et soojenemine kiireneb ning maakera keskmine temperatuur tõuseb 2100. aastaks 1–5,8 °C võrra.

Mis põhjustab kliimamuutusi?

● Üheks suurimaks kliimamuutuse põhjuseks võib lugeda tänapäeva inimeste eluviisi. Eriti rikkamates ja hea majandusega riikides.

● Elektrijaamad- varustavad meid elektrienergiaga ning kütavad meie kodusid,

● autod & lennukid (jms transpordivahendid)- kasutame peaaegu igapäevaselt,

● tehased- toodetakse kaupu, mida meie ostame,

● põllumajandus- sealt pärineb meie kodumaine toit,

● - kõigil on osa kliima muutmises, kuna nad tekitavad kasvuhoonegaase (nim. kasvuhooneefektiks).

Inimtekkeline Kasvuhooneefekt?● Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on

hädavajalik maakera elustikule, kui soojus kiirguks atmosfääri tagasi ilma takistuseta, siis praegune maakera temperatuur oleks -18°C praeguse 15°C asemel.

● Aga probleeme tekitab just inimtekkeline kasvuhooneefekt, inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri lubatust rohkem nn. kasvuhoonegaase.

● Inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusrevolutsiooni algusest 18.sajandil.

● Alates sellest ajast on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris tõusnud üle normi piiri. St. temperatuuri tõusu Maal – kliimamuutust, mille tagajärjeks on: globaalne soojenemine.

● Peamine inimtegevuse tagajärjel tekkiv kasvuhoonegaas on süsinikdioksiid (CO2) - tekib peamiselt fossiilsete kütuste põletamisel ja fossiilkütused on siiani ka kõige enam kasutatavam energiaallikas.

● Näitena elust enesest: karboniseeritud jookide mullid on CO2 koostisega.

Globaalne soojenemine?

● Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

● Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti oodatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.

● Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuuritõusu põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus.

Globaalse soojenemise Globaalse soojenemise tagajärjed maailmastagajärjed maailmas

● Liustikud taanduvad kogu maailmas, Gröönimaa sulab, polaaralade jäämütsid sulavad- kõik see põhjustab ulatusliku merevee taseme tõusu.

● Eeldatavasti põhjustab kliimamuutus äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu tormide, üleujutuste, kuumalainete ja põudade intensiivsust ja/või sagedust.

● Soojenemine soodustab alade kõrbestumist ja sh. joogivee ressursside vähenemist. St. et kui praegu on veepuuduse all kannatavaid inimesi 1,3 mld, siis tulevikus see arv suureneb drastiliselt.

● Malaariasääskedele, puukidele ja liivakärbestele sobivate kliimatingimustega ala laienemise tõttu võivad hakata levima sellised troopilised haigused nagu malaaria ja dengue palavik, mis muidu esineb ainult Aafrikas jt soojades riikides.

● Kliimamuutuse tagajärjel võib surra aastaks 2050, välja 1/3 Maal elavatest liikidest. Eriti ohustatud on külmas elavad imetajad ja linnud, nagu jääkarud, hülged, morsad ja pingviinid.

Mida saad teha Sina?● Vetsus käies ära vett

peale tõmba● Osta ainult ökokaupa● Hakka koguma

vihmavett● Osta energiasäästlike

lambipirne● Võta asjad

taaskasutusse● Ära jäta veekraani

jooksma● Käi jala

● Ära jäta mobiililaadijat pistikusse, isegi kui sa enam ei kasuta seda (tarbib ikka voolu edasi).

● Paigalda oma majale võimaluse korral päikesepatareid.

● Autoga sõitmine unusta ära, kasuta ainult vajadusel busse liikumiseks

● Istuta taimi ja puid

Kyoto protokoll

1997. aastal asustati valitsuste poolt Jaapani linnas Kyoto´s „Kyoto protokoll“. Selle kokkuleppega lubavad tööstusriigid vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

● Kyoto´sse kuuluvad peaaegu kõik maailma riigid.

● Eesti ühines Kyoto programmiga 17.11.1997.● USA- olles maailma suurim saastaja, keeldus

lepingut allkirjastamast, kuna selle täitmine olevat liiga kallis.

Kokkuvõttev video

Kasutatud materjal

Internetipõhised:● http://maakond.blogspot.com/2007/01/

● http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/kliimamuutus.pdf

● http://ec.europa.eu/clima/publications/docs/kh-81-08-360_et.pdf

● http://www.climatechange.gc.ca/default.asp?lang=En&n=F2DB1FBE-1

● http://www.envir.ee/

● Otsingumootorid Yahoo ja Google.

Raamatud/ajakirjad jms:

● Ajakiri: GEO